Astmelise Tulumaksu Rakendamise Võimalus Füüsiliste Isikute Tulude Maksustamisel Ees- Tis (Soome Näitel)

Home , Hailuoto, Kaskinen

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut

Birgit Karma

ASTMELISE TULUMAKSU RAKENDAMISE VÕIMALUS FÜÜSILISTE ISIKUTE TULUDE MAKSUSTAMISEL EES- TIS (SOOME NÄITEL)

THE POSSIBILITY OF IMPLEMENTING A PROGRESSIVE ICOME TAX IN THE TAXATION OF INDIVIDUALS (USING THE EXAMPLE OF FINLAND)

Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava

Juhendaja: lektor Anu-Ell Visberg, MSc

Tartu 2016

SISUKORD

LÜHIKOKKUVÕTE ...... 4 SUMMARY ...... 6 SISSEJUHATUS ...... 8 1. Tulumaksu ajalugu, tulu maksustamine ja tulumaksu määr ...... 10 1.1. Maksu mõiste, maksu eesmärk ja maksuteooria ...... 10 1.2. Tulu maksustamine ...... 11 1.3. Tulumaksu ajalugu maailmas ja Eestis ...... 13 1.4. Proportsionaalse ja progressiivse tulumaksu olemus ...... 14 1.5. Eesti ja Soome tulumaksusüsteemide olemus ja rakendamise põhimõtted ...... 16 2. Astmelise tulumaksu rakendamine Eestis Soome näitel ...... 20 2.1. Materjalid, mõisted ja metoodika ...... 20 2.2. Keskmine brutokuupalga tase 2014. aastal ...... 22 2.3. Eesti ja Soome 2014. aasta keskmised brutokuupalgad ning Eesti palgaastmed . 25 2.4. Füüsilise isiku tulu maksustamine Eestis Soome maksustamispõhimõtetel ...... 28 2.5. Proportsionaalse ja astmelise tulumaksu võrdlus ...... 32 KOKKUVÕTE ...... 41 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 45 THE POSSIBILITY OF IMPLEMENTING A PROGRESSIVE ICOME TAX IN THE TAXATION OF INDIVIDUALS (USING THE EXAMPLE OF FINLAND) ...... 47 LISAD ...... 50 Lisa 1. Eesti keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes 2014. aastal ja tegevusala keskmine palk võrreldes tegevusalade keskmisega ...... 51 Lisa 2. Eesti maakondade 2014. aasta palgatasemed palgatasemete võrdlus Eesti keskmise brutokuupalgaga ...... 52 Lisa 3. Kohalike omavalitsuste 2014. aasta palgatasemed palgatasemete võrdlus Eesti keskmise brutokuupalgaga ...... 53 Lisa 4. Täistööajaga töötajate kogutulu tegevusalade lõikes Soomes 2014. aastal ja tegevusala keskmine võrreldes kogu riigi keskmisega (%) ...... 56

Lisa 5. Eesti ja Soome 2014. aasta keskmiste brutokuupalkade võrdlus tegevusalade lõikes . 57 Lisa 6. Soome regionaalne rahvastiku jaotus ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu määr 2014.aastal, järjestatud rahvastiku osatähtsuse järgi kogu Soome rahvastikust ...... 58 Lisa 7. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta...... 65

LÜHIKOKKUVÕTE

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte

Kreutzwaldi 1, Tartu 51014

Autor: Birgit Karma Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine (371)

Pealkiri: Astmelise tulumaksu rakendamise võimalus füüsiliste isikute tulude maksustamisel Eestis (Soome näitel)

Lehekülgi: 65 Jooniseid: 3 Tabeleid: 11 Lisasid: 7

Osakond: Majandus- ja sotsiaalinstituut Uurimisvaldkond (ja mag. töö puhul valdkonna kood): S192 Raamatupidamine Juhendaja(d): Anu-Ell Visberg

Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu 2016

Eestis maksavad residendist füüsilised isikud tulumaksu kogu oma tulult, tulumaks laekub osaliselt riigile ja osaliselt kohalikule omavalitsusele, olles seejuures kohalike omavalitsuste olulisem tuluallikas. Eestis on proportsionaalne tulumaks olnud ligikaudu 15 aastat. Kuigi Eestis rakendatakse enne tulumaksuga tulu maksustamist tulumaksuvaba miinimumi, kus tulumaks on null protsenti, mida võiks lugeda astmelise tulumaksu esimeseks ast-

meks, ei saa Eestit pidada siiski astmelise tulumaksuga riigiks. Sõltuvalt üksikisiku tulumaksu ühest piirmaksumäärast, maksuvaba miinimumi kõrval, peetakse väikese ja alla keskmise sissetulekuga isikute maksukoormust suhteliselt suureks ning kõrgemat tulu teenivate isikute maksukoormust jällegi tagasihoidlikuks. Tulenevalt sellest on uurimustöö probleemiks, kas Soomes kasutusel olevaid astmelise tulumaksu põhimõtteid rakendades väheneks oluliselt madalapalgaliste ning tõuseks kõrgemat tulu teenivate isikute maksukoormus.

Uurimustöö eesmärk on selgitada, kuidas mõjutab Soomes kasutatava astmelise tulumaksu põhimõtete rakendamine Eesti füüsiliste isikute maksukoormust. Uurimisülesannetes an- takse ülevaade progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksusüsteemi olemusest ning selgitatakse astmelise tulumaksu rakendamisega kaasnevad muutused Eesti füüsiliste isikute maksukoormuses.

Andmete analüüsimiseks kasutati kvantitatiivset analüüsimeetodit, milleks on võrdlemine ja graafiline analüüs. Töös analüüsiti 2014. aasta keskmisi brutokuupalku tegevusalade, maakondade ja piirkondade lõikes ning selgus, et rakendades Soomes kasutusel oleva tu- lumaksusüsteemi põhimõtteid Eestis, suureneks füüsiliste isikute maksukoormus kõikidel tegevusaladel, maakondades ja piirkondades. Maksukoormuse suurenemise peamise põh- jusena võib välja tuua, Soomes kasutusel oleva segamaksuarvestusega tulumaksuarvestuse süsteemi, kus maksumaksja tulumaksu määr koosneb lisaks astmelise tulumaksu arvestus- printsiipide alusel arvestatud riikliku tulumaksu määrale veel ka kohaliku omavalitsuse tulumaksu määrast, mille arvestamiseks rakendatakse kogu teenitud tulu maksustamiseks proportsionaalset tulumaksuprintsiipi.

Maksukoormuse tõusu teiseks põhjuseks võib pidada Eestis rakendatavat tulumaksuvaba miinimumi, mille rakendamisel on tegelik tulumaksuosakaal palgast oluliselt väiksem, kui Eestis kehtiv 20%-line tulumaksu määr.

Märksõnad: Progressiivne tulumaks; astmeline tulumaks; tulumaksu määr

SUMMARY

Estonian University of Life Sciences Bachelor’s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Birgit Karma Speciality: Institute of Economics and Social Sciences Title: The possibility of implementing a progressive icome tax in the taxation of individuals (using the example of Finland) Pages: 65 Figures: 3 Tables: 11 Appendixes: 7 Department: Field of research (and for Master’s Thesis add research field code): S192 Accounting Supervisors: Anu-Ell Visberg Place and date: Tartu 2016

Natural person residents of Estonia pay income tax on their entire income. The tax goes partially to the state and partially to the local government , thus being one of the most important source of income for local governments. Estonia has had a flat tax system for nearly 15 years. Even though a minimum taxable income is established in Estonia, which could be counted as the first taxation rate in a progressive system, the taxation system in Estonia is not considered to be a progressive taxation system. Depending on the marginal tax rate of an individual, next to the tax-free minimum, the tax burden of individuals with low or less-than-medium income is considered relatively high and the tax burden of individuals with higher income is considered modest. As such, the subject of this research is seeing if the application of the progressive income tax principles used in Finland would decrease the tax burden of low-income individuals and increase it for higher-income

individuals.

The goal of this research is to determine how the principles of the progressive tax system used in Finland would affect the tax burden of natural persons in Estonia. The research tasks give an overview of the natures of both the flat tax and the progressive tax systems.

The analysis of data was done using a quantitative analysis method, which involves comparing and graphical analysis. The analyzed data consisted of the average gross monthly wage by occupation, county and district and it made clear that if the principles of the income tax system of Finland were to be applied in Estonia then the tax burden of natural persons across all occupations and areas. The main reason for the increase of tax burden would be the income tax accounting system used in Finland, in which the taxpayers’ tax rate consists of not only of the national tax rate which is calculated on the basis of the accounting principles of progressive tax, but also tax rates set by the local government, which is calculated on the basis of the principles of a flat tax system.

The second reason for the increase in the tax burden would be the tax-free minimum in Estonia, which, if implemented, would result in the actual tax rate being considerably lower than the current 20% tax rate.

Keywords: Progressive tax; progressive income tax; income tax rate

SISSEJUHATUS

Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata tulu teenimise riigist. Maksustamisperiood on kalendriaasta, tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse maksuvaba tulu ning ka muud täiendavad mahaarvamised. Füüsilise isiku tulumaks laekub osaliselt riigile ja osaliselt isiku registreeritud elukoha järgsele omavalitsusele, olles kohalike omavalitsuste olulisem tuluallikas.

Euroopa Liidus on üksikisiku tulumaksu süsteemi ja määrade kehtestamine jäetud liikmes- riikide pädevusse, mistõttu on riikide tulumaksusüsteemides märkimisväärseid erinevusi nii maksumäärades, maksuvaba tulu suuruses kui ka mitmesuguste erisuste rakendamises. Astmelise tulumaksuga riikide hulka kuuluvad Soome, Rootsi, Malta, Küpros, Ungari, Poola, Sloveenia, Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Itaalia. Proportsionaal- se tulumaksuga riikide hulka kuuluvad Läti, Leedu, Rumeenia, Tšehhi ja Bulgaaria. Eestis on proportsionaalne tulumaks olnud ligikaudu 15 aastat, kuid kui lugeda tulumaksuvaba töötasuosa, kus tulumaks on null protsenti, esimeseks astmeks, nagu seda tehakse astmelise tulumaksuga Euroopa riikides, siis kuuluks ka Eesti astmelist tulumaksu rakendavate riikide hulka. Samas kehtib Eestis maksuvaba miinimumi kõrval vaid üks üksikisiku tulumaksu piirmaksumäär, mistõttu väikese ja alla keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust peetakse võrdlemisi suureks ning kõige suurema tuluga ja kõige varakamate inimeste maksukoormust suhteliselt tagasihoidlikuks. Seetõttu on Eestis järjest enam räägitud astmelise tulumaksu rakendamise vajadusest. Teema aktuaalsus tuleneb vajadusest selgitada, kas arvamus, et astmelise tulumaksu rakendamisega väheneb väikesepalgaliste isikute maksukoormus, vastab tõele. Samas ei ole Eestis välja töötatud astmelise tulumaksu põhimõtteid ning sellest tulenevalt on uurimustöö probleemiks, kas Soomes kasutusel olevaid astmelise tulumaksu põhimõtteid rakendades väheneks Eestis oluliselt madalapalgaliste ning tõuseks kõrgemat tulu teenivate isikute maksukoormus.

Uurimistöö eesmärk on selgitada, kuidas mõjutaks Soomes kasutatava astmelise tulumak- susüsteemi põhimõtete rakendamine Eesti füüsiliste isikute maksukoormust. Uurimisüles- anneteks on:

1. Anda ülevaade progresseeruva (astmelise) ja proportsionaalse tulumaksusüsteemi ning olemusest. 2. Anda ülevaade Eestis ja Soomes kasutusel olevate tulumaksusüsteemide olemusest. 3. Selgitada progressiivse (astmelise) tulumaksusüsteemi rakendamisega kaasnevad muutused Eesti füüsiliste isikute maksukoormuses.

Uurimustöös tuginetakse teisestele allikatele: erialakirjandus, uurimustööga seonduvad artiklid, Eesti Statistikaameti andmed brutopalga osas maakonniti ja keskmise brutopalga kohta põhitegevusalade järgi ning Soome Maksuameti andmed maksumäärade ja Statisti- kaameti andmed keskmise töötasukohta tegevusalade ja maakondade kaupa.

Töös kasutatakse andmete analüüsimiseks kvantitatiivset analüüsimeetodit, milleks on võrdlemine ja graafiline analüüs. Algandmed on kogutud Statistikaameti poolt iga aastase uuringu käigus, kus üldkogumiks on majanduslikult aktiivsed ettevõtted. Kõikselt kogutakse andmeid 50 ja enama töötajaga ettevõtetelt ning riigiettevõtetelt. Vähema kui 50 tööta- jaga ettevõtted valitakse, andmete kogumiseks, juhusliku valiku teel. Statistikaamet on esialgsed andmed kogunud põhitegevusala järgi ning hiljem on maakondlike andmete arvutamiseks tehtud järelkihistamine, nii on võimalik võrrelda riigi keskmist brutopalka maakonna keskmise brutopalgaga. Uurimustöös kitsendatakse valim ka piirkondlikule tasemele, et võrrelda keskmist brutopalga taset Eesti keskmine brutopalga tasemega erinevates Eesti linnades ja valdades. Põhitegevusalade valikul lähtutakse Eestile olulistest valdkondadest nagu haridus, tervishoid, metsandus ja põllumajandus. Saadud palgaandmete alusel arvutatakse tulumaks Soomes kehtiva progresseeruva (astmelise) tulumaksu ja Ees- tis kehtiva proportsionaalse tulumaksu arvutamise põhimõtete alusel ning saadud andmeid võrreldakse omavahel.

1. TULUMAKSU AJALUGU, TULU MAKSUSTAMINE JA TULUMAKSU MÄÄR

1.1. Maksu mõiste, maksu eesmärk ja maksuteooria

Maksu mõiste on maksukorraldus seaduses § 2 defineeritud järgmiselt: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks (Maksukorralduse seadus 2016, § 2).

Maksude maksmise kohustus tekib seaduse või volikogu määruse alusel ning maksu näol on tegemist alati rahalise sooritusega, mida ei saa asendada näiteks ühiskondliku töö või muude mitterahaliste kohustustega. Haldusmenetlusega toimub maksude määramine ja kogumine ning kohustatud isiku nõusolek ei ole siinkohal vajalik (Lehis 2012: 28).

Maksudel on nii fiskaalsed eesmärgid, milleks on raha saamine avalike- õiguslike ülesan- nete täitmiseks, kui ka regulatiivsed eesmärgid, mis omakorda jagunevad majanduspoliiti- listeks eesmärkideks, nagu näiteks väikeettevõtluse soodustamine tulumaksusoodustuse kaudu või tarbimise mõjutamine läbi aktsiiside, ja sotsiaalpoliitilisteks eesmärkideks, milleks võivad olla maksusoodustused lastega peredele, tulude ümberjaotamine rikkamatelt vaesematele progresseeruva (astmelise) tulumaksu rakendamisega või eluasemelaenu int- resside mahaarvamine tulust. Regulatiivsed normid on mõjutusnormid ning need ei tohi muutuda karistuseks ja peavad olema kooskõlas saavutatava eesmärgiga, samal ajal silmas pidades ühiskonna ootusi ja vajadusi, kuid ka isikute põhiõigusi ja muid õigusprintsiipe (Lehis 2012: 28- 30).

Maksude kogumist on selgitatud erinevatel ajajärkudel läbi erinevate teooriate. Piiblist pärit ohvriteooria ütleb, et maks on ohverdus riigi heaks ning erinevate suurustega ohver- dused võivad olla, sõltuvalt annetaja majanduslikust olukorrast, ohverdajate jaoks võrdse suurusega. Peamaksuteooria seevastu ütleb, et kõik riigi alamad, olenemata isiku sissetuleku suurusest ja varalisest seisust, peaksid maksma riigile võrdses suuruses makse. See

teooria ei sobi kokku tänapäeval järgitava maksevõimelisuse põhimõttega, mille kohaselt tuleb makse koguda sõltuvalt maksumaksja varanduslikule seisule. Sarnaselt eelnevale on ka piirkasulikkuse teooriaga selgitatud, et erineva suurusega sissetulekutega isikute jaoks on sama rahasumma erineva väärtusega. Piirkasulikkuse teooriaga selgitatakse progresseeruva tulumaksu kogumise põhimõtteid. Maksude abil jagatakse riigis ringi ühiskonna rikkused, et inimväärsed elustandardid oleks kättesaadavad riigi kõikidele kodanikele, mis omakorda loob tasakaalustatud ja harmoonilise toimimise riigis. Need on sotsiaalriigi põ- himõtted, millega tuleb arvestada. Maksud on justkui tasu riigilt saadud heakorra ja julge- oleku teenuste eest, mida selgitab ekvivalenditeooria. (Lehis 2012: 28 - 30, 62).

Makse liigitatakse maksukoormuse avaldumise alusel kaudseteks- ja otsesteks maksudeks. Kaudsed maksud on käibemaks, aktsiis ja tollimaks. Kaudse maksu maksukohustuse, mis on lisatud teenuse või toote hinnale, täidab maksja teise isiku arvel, kuid oma nimel. Otse- se maksu maksab maksumaksja enda nimel ja enda arvel. Otseste maksude hulka kuuluvad maamaks, raskeveokimaks ja tulumaks (Lehis 2009: 44)

1.2. Tulu maksustamine

Riigid peavad makse kehtestama oma eesmärkide saavutamiseks. See omakorda tekitab küsimuse, kuidas jaotada maksukoormus õiglaselt ja mida maksustada? Maksustamisviise on erinevaid, maksustada saab vara või vara võõrandamist, rahalisi tehinguid, käivet või tulu. Peamiselt põhineb enamike riikide maksundus siiski tulu maksustamisel. Siit tuleb vajadus määratleda tulu, mida maksustada. Tulu on iseenesest laiaulatuslik ja mitmetähen- duslik mõiste, kuid sõltuvalt valdkonnast, on tulul kitsam tähendus. Kõik majandustegevu- sed põhinevad tulul ja sõltumatu majanduse puhul soodustab raha tulu tekkimist, läbi mille jäävad inimesed ellu ja saavad suurendada oma heaolu. Heaolu mõtestatakse lahti elukvali- teedina või elatustasemena, mis eeldab rahaliste ja mitterahaliste hüvede tarbimist. Iga in- diviid määratleb ise oma heaolu ja nii peab ka riik määratlema instrumendi, mille abil mää- ratakse kindlaks kodanike heaolu selles riigis. Seega ei ole ühtset mõistet heaolu kohta sest tegemist on isikupsühholoogilise nähtusega, mis on subjektiivne ja raskesti mõõdetav. Isi- ku heaolu moodustavad mitmed komponendid nagu haridustase, vaimsed ja füüsilised võimed ning muud erinevad omadused, mis tulenevad panustest ja võimalustest ning mait- setest. Sellele tuginedes, on püütud, maksu optimaalteooria eestvedajate poolt, välja tööta-

da isiku maksevõimel põhinev tulumaks. Maksevõimelisus tähendab, et isikul on võime makse maksta, seega teenida tulu, milleni viivad maksumaksja võimed ja võimalused. See eeldaks aga, et inimesed on sündinud võrdsetena ja isikute omadusi on võimalik jälgida ja samal ajal ka mõõta ning nende alusel maksustada, kuid praktikas on see võimatu sest inimesed ei ole sündinud võrdsetena ning nende panused on ühiskonnale samuti erinevad (Holmes 2001: 1-7; 13-15).

Maksu optimaalanalüüs põhineb ühiskondlikul heaolul, kus heaolu viiakse maksimumini läbi optimaalse maksustruktuuri. Heaolu tõuseb ja ebavõrdus väheneb ühiskonnas vaid siis, kui kasu ja kahju tekivad ebavõrdeliselt rikkuse ümberpaigutamise tagajärjel. Kuna ühis- kondlik heaolu, mis moodustub väikestest osadest iga üksikisiku heaolust, mis tulenevad keskkonnast, mis isikut ümbritseb, nagu õnn, keskkonna muutumatus ja tervis, hõlmab veel ka rahvastiku üldist haridustaset, suurust ja rikkuse jaotumist, mille mõõtmine on praktikas võimatu, siis tuleb maksustamise aluseks kasutada jälgitavaid ja mõõdetavaid asendusomadusi. See viib aga ebaõigluseni, kus ühiskonnas olevad rikkamad kihid peavad loobuma ressurssidest, mis jaotatakse ümber ühiskonna arvates neid ressursse rohkem va- javatele isikutele. See tähendab seda, et isiku heaolu määratakse isiku funktsionaalsete võimetega, mille piires isik saavutab oma heaolu või kasumlikkuse soovitud taseme ning võimete kogumit peetakse tuluks, mida maksustatakse. Ümberjaotamine toimub tavaliselt maksueeliste või heaolumaksete kaudu. Maksustamisel õigluse saavutamine on poliitiline küsimus ning peetakse või ei peeta õiglaseks isikute poolt, keda see mõjutab, sõltub isiku seisukohast. Oma maksusüsteemis võib ühiskond siiski püüelda õigluse kui eesmärgi poole, püüdes saavutada ühiskonnas suuremat võrdsust, sest ühiskondlik heaolu suureneb läbi üksikisikute kasulikkuste erinevuste miinimumi viimise. Seega ühiskonna heaolu määrab üksikisikute kasulikkuse jaotus, mitte kasulikkuse summa (Holmes 2001: 7-10).

Vertikaalne ja horisontaalne võrdsus on võrdsuse kaks mõistet. Maksukoormuse jaotamine erinevate tuluklasside vahel kirjeldab vertikaalset võrdsust, kus suuremat tulu saajate rühm maksab oma tulust ära võrdeliselt suurema osa. Horisontaalne võrdsus saavutatakse kui sama sissetuleku tasemel on ka maksuhulk sama. Teisisõnu sarnastes oludes koheldakse maksumaksjaid sarnaselt, sest võrdsed maksustamiskulud pannakse üksikisikutele, kelle tulu väljendab, et nad on võrdelised. Horisontaalne võrdsus saavutatakse seega eeldatavus-

te alusel, et need maksumaksjad, kes on võrdsetel kohtadel, enne maksude maksmist, peaksid olema võrdsetel kohtadel ka peale maksude maksmist. Selle mõõtmiseks on aga vaja midagi enamat kui kasulikkuse ja tulu mõõtmine, see tähendab, et on vaja anda objektiivne hinnang maksumaksja olukorrale, sest tulu maksustamisalus ei saa piirduda vaid rahalise tuluga, on ka muid rikkusi ehk silmas tuleb pidada tulusid kõigist allikaist ja valdkondadest. Samuti ka kulusid, mis vähendavad maksumaksja maksuvõimet, nagu näiteks peres elavate ülalpeetavate arv ja ravikulud (Holmes 2001: 12- 17).

Ameerika teadlane Frank William Taussing väitis, 1947. aastal, et kuna ei saa mõõta isiku lisandväärtust ja kasulikkust, siis tuleb leppida rahalise tulu mõõtmisega. Tulu võib olla nii vaimne, mis tekib teenuste või asjade tarbimisel, kui rahaline. Viimane, kasulikkuse kont- septsioon, keskendus vahendite väljavoolule. Rahalise tulu määratlemine keskendus lae- kumistele. Tulu mõõtmise aluseks sai 20. sajandi majandusteaduses „Haig- Simsoni“ tulu- mõiste, mille kohaselt on isiku majandusvõim see, mida isik saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. Seisukoht, milleni jõudis 1938. aastal oma uuringus Schanz on järgmine: „Tulu mõiste on seotud inimeste majandusvõimega. Kui me soovime määratleda üksikisiku tulu, peame uurima, milline majandusvõim on antud isiku kätte kogunenud teatava ajavahemiku jooksul. Teiste sõnadega - me soovime teada, millised vahendid jõudsid antud isiku käsutusse, kelle kapital kõnealuse ajavahemiku jooksul ei vähenenud ning kellel ei tekkinud isikuvõlgu.“. Selliselt hõlmab rikkus materiaalset ja mittemateriaalset heaolu. Seega, tulu ei sõltu ainult isiku majandustegevusest. Rikkus võib tuleneda ka muust, nagu näiteks omandi- ja kasutusõiguse tarbimisest, mis on antud ühelt isikult teisele hüvede tarbimise näol. Isikuvõlgade väljajätmine tähendab, et vara tasaarveldatakse kohustustega, kus pu- haskasvu majandusvõimu hulgas ei toimu. Et tulu tekiks, peab olema isiku enda ressursside ja hüvede suurenemine rahalises väärtuses mõõdetav. Tulu ja rikkuse kogumismõistet ni- metatakse „Schanz- Haig- Simsoni“ mudeliks, nimetatud mudel on tulumaksu kontsep- tuaalseks aluseks (Tammert 2012: 15-16, 21-23).

1.3. Tulumaksu ajalugu maailmas ja Eestis

Esimesed andmed tulumaksu rakendamisest pärinevad aastast 10 pKr Imperaator Wang Mang Xin´i dünastiast, kus kehtestati 10%-ne tulumaks oskustööliste ja iseseisvate ettevõt- jate kasumile sõjakulude katmiseks. Kaasaegsemas tähenduses on tulumaks pärit aastast

1799 Suurbritanniast, kus maksu rakendati kogutulu põhimõttel ning maksukoormus jäi 0,83% kuni 19% vahele ja maks oli kohustus. Sama aasta seadus määratles neli tuluallikat, milleks oli 1) maarendist, maaomandist või pärandvarast tulenev tulu, 2) isiklikest tegevusaladest ja asjadest tulenev tulu, 3) välismaistest omanditest ja väärtpaberitest tulenev tulu ja 4) eelnevate reeglite alla mittekuuluv tulu. Mahaarvamised liideti samuti kokku ning lahutati maha kogutulu summast. Tulumaks tühistati 1802. aastal kui lõppes sõda. 1803. aastal Prantsusmaaga sõja taaspuhkedes hakati maksu koguma juba plaaniliselt ning maksumaksjad esitasid maksuametnikele erinevaid deklaratsioone. Tulumaksukohustus koos mõningate täpsustustega rakendati peamiselt kahe probleemi tõttu. Esiteks oli riigis suureulatuslik maksukohustustest kõrvalehoidumine ning teiseks oli laialt levinud arvamus, et nõue oma tulu teatamisest riigile on jõhker maksumaksja vabaduste piiramine. Tu- lumaksukohustus kehtis kuni 1816. aastani. Sarnase, kuid mõningate sõnaliste muudatuste- ga, seaduse alusel on kogutud Suurbritannias maksu järjepidevalt 1842. aastast alates. Tu- lumaksunõude laiendamiseks Iirimaa territooriumile võeti Ühendkuningriigis 1853. aastal vastu uus tulumaksuseadus (Tammert 2012: 14-15).

Eestis kehtestati tulumaks 1991. aastal. Kuni 1994. aastani kehtisid juriidiliste- ja füüsiliste isikute jaoks erinevad tulumaksuseadused ja maksumäärad, kusjuures füüsiliste isikute tulude maksustamisel rakendati astmelist tulumaksusüsteemi tulumaksu määradega 16%; 24% ja 33%. Ühtne, 26%-line, tulumaksu määr rakendati füüsiliste- ja juriidiliste isikute tulude maksustamisel 1994. aastal. Aastast 2000 ei maksustata juriidiliste isikute tulu, vaid jaotatud kasumit. Tulumaksu määrade järkjärguline vähendamine toimus aastatel 2005- 2009, mil tulumaksu määra langetati 24% kuni 21%-ni. Esialgsete plaanide kohaselt pidi tulumaks vähenema kuni 18%-ni, kuid 2009. aastal toimunud majanduskriisi ja eelarve- puudujäägi tõttu peatati maksumäära vähendamine. Aastal 2015 jõustunud 20%-ses tulumaksu määras lepiti kokku peale 2011. aasta Riigikogu valimisi koalitsioonilepinguga (Lehis 2012: 24, 25).

1.4. Proportsionaalse ja progressiivse tulumaksu olemus

Proportsionaalne tulumaks kujutab endast tulumaksu määra, mis on proportsionaalses suh- tes isikule laekuvate tuludega selliselt, et iga isik maksab oma tuludelt võrdse osa tulumaksuks. Selline tulumaksusüsteem kirjeldab liberaalset maailmavaadet ning peetakse õigla-

seks tulumaksusüsteemiks, kuna kui kahe isiku tulu suuruse vahe enne maksustamist tulumaksuga on näiteks 17-kordne, siis peale ühesuguse tulumaksuprotsendi mahaarvamist on nende isikute kättejääva summa vahe ikkagi 17-kordne (Tammert 2012: 26-27).

Lihtsus on teiseks proportsionaalse tulumaksusüsteemi võtmesõnaks, sest ühtne maksu- määr teeb arvestamise kergeks nii isikutele kui ka maksuametile. Kuna kõik isikud maksavad sama protsendi oma sissetulekust tulumaksuks, siis ei diskrimineeri selline tulumaksu- süsteem suuremat tulu teenivaid isikuid. Proportsionaalse tulumaksusüsteemi vastased väi- davad isegi, et proportsionaalsest tulumaksusüsteemist saavad kõrgemat sissetulekut teenivad isikud kasu ja karistatakse hoopis väiksemat tulu teenivaid isikuid, kuna nende vajadu- sed on samad, mis suuremat tulu teenivatel inimestel, kuid nende sissetulek on väiksem (Meehan 2016).

Progresseeruva tulumaksusüsteemi ehk astmelise tulumaksusüsteemi puhul on välja tööta- tud tulutasemete astmed, mille igale astmele vastab kindel protsent ehk tulumaksu määr. Astmelist tulumaksu saab rakendada lihtprogressiooni ja astmelise progressiooni põhimõt- tel. Lihtprogressiooniga tulumaksusüsteem tähendab, et vastava astme maksumäära rakendatakse kogu teenitud tulule, mistõttu võib väikene tulu tõus tähendada maksumaksjale suurt tulumaksukoormuse tõusu. Selliste järskude tulumaksukoormuste vältimiseks on töö- tatud välja astmelised tuluvahemikud ehk astmelise progressiooniga tulumaksusüsteem. See süsteem on oma olemuselt keerukas ja nõuab palju matemaatilisi arvutusi. Tulumaksu suurus arvutatakse vastavalt tuluvahemiku astmele kehtivale maksumäärale ja selle tuluva- hemikku ületavale summale rakendatakse järgmise maksumäära astet. 20. sajandi lõpus Euroopa riikides varieerusid tulumaksu määrade astmed 5 - 36 maksumäärani ja maksu- määrad kuni 94%-ni. Õigluse saavutamine riigis tulumaksu määrade rakendamisel sõltub paljudest asjaoludest, sealhulgas parteide konfiguratsioonist ja ühiskonna tavadest ning vaadetest (Tammert 2012: 27-29).

Astmeline tulumaksusüsteem on maksusüsteem, kus suuremat tulu teenivad inimesed maksavad kõrgemat tulumaksu, kui väiksemat sissetulekut teenivad inimesed. Astmelise tulu- maksusüsteemi vastuargumendid on 1) selline tulumaksusüsteem jagab inimesed kategooriatesse, mis muudab inimesed ebavõrdseteks ja 2) riigi rahva esindamine on ebavõrdne. Viimane just seetõttu, et suurem osa valitsusse kuuluvatest inimestest ja nende valijatest,

on keskklassi või madalama positsiooniga isikud ja ülirikkaid ning nende valijaid, kes maksavad suurema tulumaksusumma, on vähemuses (Investopedia 2016).

Erinevaid ühiskonna toimimismudeleid kirjeldab üldise maksukoormuse, mis moodustub kindlate maksude laekumisest, seega ka tulumaksust, tase riigis. Mida kõrgem on maksukoormus, seda rohkem ootavad kodanikud riigi panustamist heaolu tagamisse ja kogutud raha kasutamise efektiivsusesse. Tinglikult võib maksuraha kasutamise jagada kaheks. Esiteks, kõigile kodanikele vajalikeks kulutusteks, nagu avalik kord, haridussüsteem ja infrastruktuur. Teiseks, tulude ümber jagamine rikkamatelt vaesematele ühiskonnaliikme- tele, mis hõlmab endas sotsiaalkindlustust, otseseid toetusi ja progresseeruvat maksusüs- teemi. On leitud, et kui riigi rahastamine põhineb otsestel maksudel ning maksurahad lähe- vad suuremalt osalt ümberjagamisele, siis pärsib see majanduskasvu, sest avaliku sektori kuludes on tulude ümberjagamise osakaal pidevalt kasvanud. Majandusuurijad on üksmee- lel, et iga riigi optimaalne maksukoormus on erinev ning põhineb muuhulgas kodanike traditsioonilistel eelistustel ja avaliku sektori efektiivsusel, seega ei ole üheselt määratletav optimaalne maksukoormus ega võimalik ühtse optimaalse maksusüsteemi väljatöötamine (Nõmmann jt 2003: 20-22).

1.5. Eesti ja Soome tulumaksusüsteemide olemus ja rakendamise põ- himõtted

Tulumaksuseaduse kohaselt on tulumaksu objektiks tulu, millest on tehtud seadusega luba- tud mahaarvamised. Tulumaksumaksjaks on füüsiline isik ehk maksumaksja ja maksusta- misperioodiks on kalendriaasta. Tulumaksu määr on alates 2015. aastast 20%. 11,6% ula- tuses laekub tulumaks kohaliku omavalitsuse üksusele ning ülejäänud osa riigile. Füüsilist isikut peetakse residendiks, kui tema elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Eestis viibimise päevade arvestust hakatakse pidama Eestisse saabumise päevast. Residendist füüsilisel isikul on kohustus maksustamis- perioodil Eestis ja väljaspool Eestit teenitud tulult ja kõigilt rahalistelt tasudelt, kaasa arva- tud võlaõigusliku, töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstud teenuse- või töötasudelt, sealhulgas palgatulult, maksta tulumaksu. Maksuvaba tulu on 2016. aastal 2040 eurot, mis teeb 170 eurot kuus (Tulumaksuseadus 2015, § 1 lg 1, 2 lg 1; § 3 lg 1; § 4 lg 2; § 5 lg 1 p 1, 2; § 6 lg 1; § 12 lg 1 p 1; § 13 lg 1 ja 11; § 23 lg 1).

Soomes on maksumaksja kohustatud oma teenitud tulult maksma tulumaksu, mis laekub osaliselt riigile, kohalikule omavalitsusele ja kirikule. Üldine maksukohustus tekib isikul, kes on elanud maksuaastal Soomes, saanud Soomest tulu ja kelle kinnisvara on Soomes. Piiratud maksukohustus on isikul, kes ei ole elanud maksuaastal Soomes, on saanud Soo- mest tulu, milleks loetakse muuhulgas ka palgatulu või elukutselt makstavat tulu ja pree- miat. Soomes elamiseks loetakse kui isiku tegelik elukoht on Soomes või kui isik on viibi- nud Soomes järjest üle kuue kuu, kusjuures ajutine eemalolek ei takista pidevat viibimist. Soome kodanikuks peetakse isikut, kes elab Soomes ka juhul, kui ta ei ole püsivalt viibi- nud Soomes viimase kuue kuu jooksul, kuni kolme aasta möödumiseni, arvates hetkest, mil isik Soomest lahkus ning kui isikul ei ole maksuaastal olnud olulisi sidemeid Soomes. Kui ei tõestata vastupidist, siis kolme aasta möödumisel ei vaadata isikut enam Soome ko- danikuna (Tuloverolaki § 1; § 9 lg 1,2; ; § 10 lg 2, 3, 4; § 11).

Isiku tulumaks arvutatakse maksukaardi alusel, mis saadetakse palgasaaja tööandjale viimase palvel iga aasta 1. veebruariks. Kuni selle ajani võib kasutada eelmise aasta maksukaarti. Maksukaarte saab taotleda vastavalt tulu teenimise liigile, kas põhitegevuse, lisatu- lu, pensioni, vabakutselise tulu või astmelise tulu teenimisel tulumaksu arvestamiseks. Tu- lumaksu peab palgast kinni ja maksab Soome Maksuametile tööandja vastavalt maksu- kaardile märgitud põhi- ja lisaprotsendi ning sissetuleku piiri alusel. Alates 2005. aastast võib töötaja valida põhitegevuse palgast tulumaksu kinnipidamise viisi, milleks on kumu- latiivne arvestus või ühe palgaperioodi kohane arvestus. Viimast arvestusviisi kasutades on võimalik välja arvutada palga piirid maksuperioodile (kas päeva, nädala, poole aasta ja aasta kohta), millele saab rakendada põhiprotsenti tulumaksu arvestuses. Sellest piirist üle- tava summa pealt arvutatakse tulumaksu lisaprotsendi alusel. Kui töötaja on valinud kumu- latiivse tulumaksu arvestuse, siis arvutatakse tulumaks põhiprotsendi alusel kuni palga piiri täitumiseni, võttes arvesse ka varasemalt makstud tulu ja tulumaksu ning sealt edasi lisaprotsendi alusel. Maksukaardi muutmiseks tuleb hankida maksuametist muudetud maksu- kaart, mis tühistab eelmise jõus oleva kaardi. Maksukaarti saab muuta ka töötaja palvel tõstes põhiprotsenti. Sellisel juhul ei ole vaja maksuametist uut maksukaarti taotleda. Tu- lumaksu ei peeta kinni suuremas summas, kui on isiku rahaline tulu. Kui palka makstakse

ainult hüvedes, siis tulumaksu kinni pidada ja maksta ei saa, kui aga sama maksuaasta jooksul makstakse rahalist tulu, peab eelnenud hüved võtma arvesse tulumaksu kinnipida- misel. (Ennakonpidätyksen toimittaminen p 1, 2, 3, 4, 5, 6)

Soomes on kasutusel astmelise progressiooniga tulumaksusüsteem, kus riikliku tulumaksu määra astmeid on 2016. aastal neli (tabel 1).

Tabel 1. Tulumaksu määra aste, sissetulekutase, maksu alammäär, €, tulumaksu määr %. Maksustatava tulu Tulumaksu määra Maksustatav tulu Maksu alammäär, € alammäära ületavalt aste aastas, € osalt maksumäär, % I. aste 16 700—25 000 8,00 6,5 II. aste 25 000—40 800 547,50 17,5 III. aste 40 800—72 300 3 312,50 21,5 IV. aste 72 300— 10 085,00 31,75

Esimesel tasemel sissetulekutaseme 16700 - 25000 eurot juures 6,5%, teisel tasemel on maksumäär 17,5% ja sissetulek vahemikus 25000 - 40800 eurot, kolmandal ja neljandal tasemel on maksumäärad 21,5% ja 31,75% sissetulekute vahemikud vastavalt 40800 - 72300 eurot ja 72300 ning enama euro sissetuleku juures (Veroprosentit 2016). Tabel 1 on autori koostatud, viidatud allika alusel.

Lisaks riiklikule tulumaksu määrale on kehtestatud kohalike omavalitsuste tulumaksu määr, mis jääb 2016. aastal vahemikku 16,5% - 22,5% (keskmine omavalitsuste tulumaksu määr 20,24%) ning koguduse tulumaksu määr, mis jääb vahemikku 1% - 2,2%. Kui riikliku tulumaksu arvestatakse progresseeruvalt, siis kohalike omavalitsuste tulumaksu määr arvutatakse proportsionaalselt. Kohalikud omavalitsused määravad ise oma tulumaksu määra. (Verokortti 2016).

Isikute palgatulust ja maksudest tehakse erinevaid mahaarvamisi. Makse vähendavad on näiteks koduabilise palkamiseks tehtud kulutused, maksuaasta jooksul makstud alimendid või muud sellised mahaarvamised. Maksudest tehtavad mahaarvamised vähendavad maksmisele kuuluvat tulumaksusummat. Palgatulu vähendatakse näiteks stipendiumi, pensioni, invaliidsuspension ja muud taoliste vähenduste võrra. Palgatulust tehtavad vähendu-

sed arvatakse tulust maha enne tulumaksuga maksustamist ning vähendus tehakse sõltuvalt vähendusest, kas riikliku või kohaliku omavalitsuse tulumaksu arvutamisel või mõlemal juhul (Vähennykset 2016).

2. ASTMELISE TULUMAKSU RAKENDAMINE EESTIS SOOME NÄITEL

2.1. Materjalid, mõisted ja metoodika

Töö koostamisel tuginetakse teisestele allikatele: erialakirjandus, uurimisteemaga seonduvad artiklid. Eesti Statistikaameti andmed brutopalga osas maakonniti, piirkonniti ja keskmise brutopalga kohta põhitegevusalade järgi. Samuti kasutatakse Soome Maksuameti andmeid maksumäärade ja Statistikaameti andmeid keskmise töötasu kohta tegevusalade ja maakondade ning piirkondade kaupa.

Palgatulu määratletakse käesolevas uurimustöös kui töötasu. Uurimustöös uuritakse ainult Eestis elavate ja Eestis palgatulu saavate residendist füüsiliste isikute palgatulu maksustamist tulumaksuga, seetõttu on tulumaksuseadusest välja toodud ainult füüsilisi isikuid puu- dutav ja antud töös tähtsust omav, jättes välja ettevõtete ja füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist puudutava info ning füüsilise isiku muud tulud, sealhulgas pensioni ja toetu- sed. Enne tulumaksuga maksustamist arvatakse residendist füüsilise isiku tulust maha tulumaksuvaba miinimum, mis on 2016. aastal 170 eurot kalendrikuus, seejärel maksustatakse allesjäänud summa tulumaksu määraga, mis on 20%. Tulumaksu arvestab ja peab tööta- ja palgast kinni tööandja, kinnipeetud tulumaks kantakse Maksu- ja Tolliameti arveldus- kontole

Keskmine rahaline brutokuupalk on Statistikaameti poolt leitud liites isikutele makstud tasud tegelikult töötatud aja eest ja mittetöötatud aja eest ning lahutatud mitterahaline tasu,

saadud tulemus on jagatud kuu keskmise töötajate arvuga. Mitterahaline tasu sisaldab tasu, mida on makstud toote või teenusena (näiteks töötaja eluasemega seotud kommunaalteenu- sed, toit või muu säärane). Tasu mittetöötatud aja eest hõlmab endas puhkusetasu, taseme- koolitusel või tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud ja muud sellist laadi tasud (Statistikaamet 2014).

Soome Statistikaamet kogub andmeid kõigilt vähemalt viie töötajaga ettevõttelt. Andmete kogumine toimub novembrist kuni oktoobrini. Kuupalgaliste töötajate palgainfot kogutakse igakuiselt ning tunnipalgaliste töötajate palgainfot kogutakse kvartali kaupa. Kuupalga- liste töötajatena on määratletud töötajad, kes töötavad täistööajaga ja kelle nädala tööaeg on vähemalt 90% ametlikust täistööajast. Töötasu statistika näitab kõigi tööandjasektorite töötajate arvu ja palgatulu. Isikute palgatulu hulka arvatakse kuu- ja aastapalgaga seotud tulusid nagu ületöö eest makstud tasu, preemiad ja muid lisasoodustused. (Palkkarakenne 2016)

Uurimustöös tuuakse välja 2014. aasta Eesti ja Soome keskmine brutopalgatase, keskmine brutopalgatase maakondade ning tegevusalade lõikes ja Soome tulumaksu määrade astmed 2014. aastal. Soome Statistikaameti keskmise brutokuupalga alusel ning Soome maksuameti palgatasemete ja Soomes kasutusel oleva tulumaksusüsteemi näitel kohandatakse Soomes kasutusel olevad maksumäärad Eesti palgatasemetele ning leitakse Eesti palkadele vastavad palgaastmed ja nendele vastavad maksumäärad. Saadud palgatasemetele ja mak- sumääradele vastavalt arvutatakse tulumaks Eesti Statistikaameti poolt kogutud ja esitatud 2014. aasta keskmisele brutokuupalgale põhitegevusalade, maakondade ja piirkondade lõikes. Põhitegevusalade valikul lähtutakse Eestile olulistest valdkondadest nagu haridus, tervishoid, põllumajandus, metsamajandudus ja kalapüük ning muu. Eestis kehtiva proportsionaalse tulumaksu arvutamise põhimõtete alusel arvutatakse tulumaks Eesti Statisti- kaameti poolt kogutud ja esitatud 2014. aasta keskmisele brutokuupalgale põhitegevusala- de, maakondade ja piirkondade lõikes. Saadud tulemusi võrreldakse omavahel ja koosta- takse graafiline analüüs.

2.2. Keskmine brutokuupalga tase 2014. aastal

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 1005 eurot. Eesti keskmiste brutokuupalkade 2014. aasta palgatasemed tegevusalade lõikes varieerusid erinevatel tegevusaladel 557 eurost kuni 1704 euroni (tabel 2).

Tabel 2. Eesti keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes (eurot kuus) ja tegevusala keskmine brutokuupalk protsentides võrreldes tegevusalade keskmise brutokuupalgaga 2014. aastal. Allikas: Eesti Statistikaamet (PA5211) Tegevusala keskmine palga- Keskmine bruto- tase võrreldes Tegevusala kuupalk, € kogu Eesti keskmise palgatasemega, % Tegevusalade ja kogu Eesti keskmine 1005 S Muud teenindavad tegevused 557 -44,58 I Majutus ja toitlustus 629 -37,41 P Haridus 862 -14,23 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 913 -9,15 C Töötlev tööstus 976 -2,89 Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1027 2,19 O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkind- 1219 21,29 lustus M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1252 24,58 D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1478 47,06 varustamine J Info ja side 1586 57,81 K Finants- ja kindlustustegevus 1704 69,55 Märkus. Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad.

Eestis teenitakse kõrgeimat brutokuupalka Finants- ja kindlustussektoris; Info ja side ning Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine sektoris. Nendes valdkondades ületab keskmise brutokuupalgatase riiklikku keskmist brutokuupalgataset vastavalt 69,55%, 57,81% ja 47,06% võrra. Madalamat brutokuupalka teeniti Eestis 2014. aastal muu teenindusega tegelev ning majutus ja toitlustus tegelevates valdkondades. Nendel tegevusaladel on keskmise brutokuupalga tase võrreldes riigi keskmise palgatasemega 44,58% ja 37,41% madalam.

Eesti haridustöötajate keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 862 eurot, mis on riigi keskmise brutokuupalgaga võrreldes 14,23% madalam. Valdkonnas Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük oli palk võrreldes riigi keskmise palgatasemega 9,15 % madalam. Selles valdkonnas teeniti keskmist brutopalka 913 eurot kuus, mis moodustab 90,85 % riigi keskmisest brutokuupalgast. Keskmine brutokuupalk valdkonnas Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne oli 2,19% ning valdkondades Avalik haldus ja riigikaitse; Kohustuslik sotsiaalkindlustus ning Kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus olid vastavalt 21,29% ja 24,58% kõrgemad võrreldes riigi keskmise brutokuupalgaga. Ülevaade keskmisest brutokuupalgast tegevusalade lõikes ja protsentuaalne erinevus võrreldes riigi keskmise brutokuupalgaga on toodud lisas number 1 (lisa 1).

Maakondade lõikes teeniti Eestis 2014. aastal suurimat, 1127 euro suurust, keskmist brutokuupalka Harjumaal. Ülejäänud Eesti 14-s maakonnas oli 2014. aasta keskmise brutokuupalga tase alla riikliku keskmist brutokuupalga taset. Kõige väiksemat Eesti keskmist brutokuupalka teeniti Jõgeva, Valga, Võru, Põlva, Saare ja Rapla maakonnas, kus palgatase oli üle 20% madalam Eesti keskmisest brutokuupalgast. Hiiu ja Tartu maakondades oli keskmine brutokuupalk võrreldes kogu Eesti keskmisega 4,78% ja 2,89% madalam, üle- jäänud maakondades oli keskmine palgatase aga üle 14% madalam (lisa 2).

Piirkondliku statistika järgi oli 2014. aastal Eestis kõrgeima palgatasemega linnadeks, üle Eesti keskmise brutokuupalga taseme, Saue, Keila ja Tallinn. Kõrgeima palgatasemega valdadeks oli Viimsi, Harku, Rae, Saue, Kiili, Saku, Jõelähtme, Vormsi, Ülenurme, Keila, Raasiku, Kuusalu, Toila, Kohila, Aegviidu ja Ruhnu vallad. Vihula ja Kernu valdades jääb keskmine brutotulu vastavalt 0,16% ja 0,49% alla riigi keskmist brutokuupalka. Madalama brutokuupalgaga valdadeks olid 2014. aastal piirkondliku statistika järgi Piirissaare ja Peipsiääre, kus keskmine brutokuupalk jäi alla 700 euro. Kasepää, Mikitamäe, Õru valdades jäi 2014. aasta keskmine brutokuupalk alla 750 euro kuus. Madalama sissetulekuga linnaks oli 2014. aastal Kallaste, kus keskmine brutokuupalk oli 642 eurot. Valgas, Narvas ja Võhmas oli keskmine brutokuupalk vastavalt 742,77 eurot, 744,26 eurot ja 749,51 eurot. Alla 800 euro suuruse sissetulekuga linnadeks oli veel ka Mõisaküla, Mustvee, Sindi ja Kiviõli (lisa 3).

2014. aastal ületas keskmine palgatase Tallinnas Eesti keskmist palgataset 3,28% võrra. Keskmine palgatase Tartus oli 2014. aastal 2,58% madalam Eesti keskmisest palgatase- mest. Palgatase Kuressaares oli 11,78% ja Valgas 26,09% madalam Eesti keskmisest pal- gatasemest.

Soomes on keskmine palga tase erinevatel tegevusaladel vähem varieeruvam kui Eestis. Riigi keskmisest brutokuupalgast 27,24% madalamat palka teeniti Majutus ja toitlustus valdkonnas ning 22,34% madalamat palka Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük tegevusalal. 20,59% madalamat palka teeniti Haldus- ja abitegevus valdkonnas. Eesti 2014. aasta madalaima palgatasemega valdkonna Muud teenindavad tegevused kohta Soome palgaandmed puuduvad. Ülevaade Soome keskmistest palkadest kõikide tegevusalade lõikes ja tegevusalade keskmine palk võrreldes riigi keskmise brutokuupalgaga on esitatud lisas 4 (lisa 4).

Võrreldes Eestiga on Soome brutokuupalkade varieeruvus tegevusalade lõikes võrreldes riigi keskmise brutokuupalgaga väiksem. Madalamat palka teenitakse tegevusaladel Maju- tus ja toitlustus ning Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Tegevusala Majutus ja toitlustus keskmine brutokuupalga tase on 27,4% madalam kogu riigi keskmisest brutokuupalgast. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük valdkonnas teenitud keskmine brutokuupalk oli riigi keskmisest 22,34% madalam (tabel 3).

Tabel 3. Soome täistööajaga töötajate keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes (eurot kuus) ja tegevusala keskmine brutokuupalk võrreldes tegevusalade keskmise brutokuupalgaga protsentides 2014. aastal. Allikas: Soome Statistikaamet (10) Tegevusala keskmine palga- Keskmine bruto- tase võrreldes Tegevusala kuupalk, € kogu Soome keskmise palgatasemega, % Tegevusalade ja kogu Soome keskmine 3308 I Majutus ja toitlustus 2407 -27,24 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2569 -22,34 Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2934 -11,31 O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkind- 3523 6,50 lustus C Töötlev tööstus 3526 6,59 P Haridus 3527 6,62 M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3808 15,11

D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 3913 18,29 varustamine K Finants- ja kindlustustegevus 4122 24,61 J Info ja side 4190 26,66

Soomes teeniti 2014. aastal riigi keskmisest brutokuupalgast, kõrgeimat brutokuupalka Info ja side ning Finants ja kindlustustegevus valdkondades. Info ja side tegevusvaldkonna keskmine brutokuupalk ületas riigi keskmist 26,66% võrra. Finants ja kindlustustegevus valdkonnas teenitud keskmine brutopalk oli riigi keskmisest 24,61% kõrgem.

2.3. Eesti ja Soome 2014. aasta keskmised brutokuupalgad ning Eesti palgaastmed

Eesti keskmised brutokuupalgad olid Soome keskmise brutokuupalgaga võrreldes 69,62% madalamad (lisa 5). Eesti ja Soome erinevate tegevusalade 2014. aasta keskmiste palgatasemete võrdlusest selgus, et:

1. Suurim palgatasemete erinevus oli kinnisvaraalases tegevuses, Eesti keskmine brutokuupalk erines Soome keskmisest brutokuupalgast 79%. 2. Eesti haridustöötajad teenisid võrreldes Soome haridustöötajatega 75,56% võrra väiksemat brutokuupalka. 3. Eesti ja Soome keskmiste brutokuupalkade erinevus valdkonnas Töötlev tööstus oli 72,32%. 4. Tegevusalade Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük keskmised brutokuupalgad Eestis olid 65% ja 64,46% väiksemad kui Soomes. 5. Kõige väiksem erinevus Eesti ja Soome keskmistes brutokuupalkades oli tegevusalal Finants- ja kindlustusvaldkond, kus Eesti keskmine brutokuupalk jäi 58,66% võrra väiksemaks.

Soomes rakendatakse füüsiliste isikute tulu maksustamist tulumaksuga nii astmelisi kui ka proportsionaalseid arvestusprintsiipe. Astmelist tulumaksusüsteemi kasutatakse isikute tulu maksustamisel riikliku tulumaksuga ning proportsionaalset maksustamissüsteemi kasutatakse kohalike omavalitsuste tulumaksu määradega maksustamisel. Soome kohalike oma-

valitsuste maksumäärad olid 2014. aastal vahemikus 16,5% kuni 22,5% (lisa 6). Kõige madalam 16,5%-ne tulumaksu määr oli 2014. aastal ainult ühes kohalikus omavalitsuses, mille rahvastiku osatähtsus oli 0,01% kogu Soome rahvast. Teiste sama rahvastikunäitaja- ga kohalike omavalitsuste tulumaksu määr varieerus 18,5% kuni 20%-ni. Helsinkis, kus 2014. aastal elas 11,29% kogu Soome rahvastikust, oli tulumaksu määr 18,5%. Espoo ja Tampere, rahvastiku osatähtsuselt Helsinkist järgmised linnad, rahvastiku osatähtsus oli 2014. aastal Soome kogurahvastikust vastavalt 4,82% ja 4,06%. Kohaliku omavalitsuse tulumaksu määradeks 2014. aastal Espoos ja Tamperes oli vastavalt 18% ja 19,75%.

Kõige suurema, 22,5%-se, tulumaksu määraga kohalik omavalitsus Soomes oli 2014. aastal Kitee, kus elas 0,2% kogu Soome rahvastikust. 22,25%-se kohaliku omavalitsuse tulumaksu määraga oli Outokumpu, kus elas 0,13% rahvastikust. 22%-lise kohaliku omavalitsuse tulumaksu määraga kohalikke omavalitsusi oli kokku 12, rahvastiku jaotus nendes varieerus 0,04% kuni 0,66%-ni kogu Soome rahvastikust. Seega võib järeldada, et Soomes ei ole kindlat seost rahvastiku jaotuse ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu määra vahel ning sellest sõltuvalt on uurimustöös võetud Eesti kohaliku omavalitsuse tulumaksu määra arvutamise aluseks Soome keskmine kohalike omavalitsuste tulumaksu määr, mis oli 2014. aastal 19,74%.

Riiklikul tasandil tulumaksu arvutamiseks on Soomes kasutusel palgatasemete astmed, kohustuslikud riiklikud maksu alammäärad eurodes ja tulumaksu määr maksustatava tulu alammäära ületavale tuluosale (tabeli 4).

Tabel 4. Aastal 2014 tulumaksuseaduse alusel kehtinud riiklikud tuluastmed, kohustuslik tulumaksualammäär (eurot) ja tulumaksu määr maksustatava tulu alammäära ületavale osale. Allikas: Soome Maksuamet Maksustatava tulu alammäära Maksustatav tulu aastas, € Maksu alammäär, € ületavalt osalt maksumäär, % 16300 – 24300 8,00 6,5 24300 – 39700 528,00 17,5 39700 – 71400 3223,00 21,5 71400 – 100000 10038,50 29,75 100000 – 18547 31,75

Tabelis 4 esitatud maksuastmete ning Eesti ja Soome 69,62%-list keskmise brutokuupalga erinevust arvesse võttes on töö autor arvutanud Eestile sobivad palgaastmed, kohustusliku

riikliku maksu alammäära eurodes ja tulumaksu määr protsentides maksustatava tulu alammäära ületava osa maksustamiseks. Eesti palgaastmed moodustavad 30,38% Soomes 2014. aastal kehtinud palgaastmete suurusest. Antud näitajate arvutamiseks on Soomes kasutusel olevad palga astmed korrutatud 30,38-ga ning jagatud 100-ga. Sama on tehtud ka kohustusliku tulumaksu alammääraga (tabel 4 ja tabel 5). Tulumaksu määrasid, mida rakendatakse maksustatava tulu alammäära ületava osa maksustamiseks tulumaksuga, ei ole muudetud.

Tabel 5. Eesti palgaastmed, kohustuslik tulumaksualammäär (eurot) ja tulumaksu määr maksustatava tulu alammäära ületavale osale Maksustatava tulu alammäära Maksustatav tulu aastas, € Maksu alammäär, € ületavalt osalt maksumäär, % 4951,94 – 7382,34 2,43 6,50 7382,34 – 12060,86 160,41 17,50 12068,86 – 21691,32 979,15 21,50 21691,32 – 30380,00 3049,70 29,75 30380,00 – 5634,58 31,75

Arvutuste tulemusena on esimene palgaaste Eestis vahemikus 4951,94 - 7382,34 eurot, astme kohustuslik riiklik maksu alammäär on 2,43 eurot aastas ning maksustatava tulu alammäära, ehk 4951,94 eurot, ületav osa maksustatakse 6,5%-lise tulumaksu määraga. Teine palgaaste on vahemikus 7382,34 - 12060,86 eurot, kohustuslik riiklik maksu alam- määr on 160,41 eurot aastas, maksustatava tulu alammäära ületav osa maksustatakse 17,5%-lise tulumaksu määraga. Kolmas palgaaste on vahemikus 12068,80 - 21691,32 eurot, kohustuslik riiklik maksu alammäär on 979,15 eurot aastas ning maksustatava tulu alammäära maksustatakse 21,5%-lise tulumaksu määraga. Neljas palgaaste on vahemikus 21691,32 – 30800,00 eurot, kohustuslik riiklik maksu alammäär on 3049,70 eurot aastas ning maksustatava tulu alammäära, 21691,32 eurot, ületav osa maksustatakse 29,75%-lise tulumaksu määraga. Viies palgatase on 30380,00 ja enam eurot, kohustuslik riiklik maksu alammäär on 5634,58 eurot ning maksustatava tulu alammäära ületav osa maksustatakse 31,75%-lise tulumaksu määraga.

Vastavalt vertikaalse võrdsuse (maksukoormuse jaotumist erinevate tuluklasside vahel kirjeldava) ja horisontaalse võrdsuse (mille kohaselt sama sissetulekutaseme juures on ka maksu hulk sama) printsiipidele, on Soomes kasutusel olevate maksuastmete alusel välja

töötatud Eesti palgatasemetele vastavad palgaastmed, mida rakendatakse Eesti 2014. aasta keskmistele brutokuupalkadele tegevusalade, maakondade ja piirkondade lõikes.

2.4. Füüsilise isiku tulu maksustamine Eestis Soome maksustamispõ- himõtetel

Füüsilise isiku tulu tulumaksuga maksustamisel Eestis Soome maksustamispõhimõtetel on lähtutud Soome riikliku tulumaksuga tulu maksustamise alusest ning kohalike omavalitsuste tulumaksu arvestamise põhimõtetest. Tulumaksu arvutamisel Eestis on välja jäetud Soomes rakendatav koguduse tulumaks ning arvesse ei ole võetud ka riigi ja kohalike omavalitsuste poolt tulust või tulumaksu määrast tehtavaid mahaarvamisi. Aluseks võttes erinevad palgavahemikud ning neile kehtestatud maksumäärad (tabelid 4 ja 5), on andmed kohandatud tulumaksu arvutamiseks kalendrikuus teenitavast palgast.

Astmeline tulumaks on arvutatud Eestis 2014. aastal kehtinud kalendrikuu keskmistest brutokuupalkadest tegevusalade, maakondade ja piirkondade kaupa. Kohalike omavalitsuste tulumaksu aluseks on võetud Soome keskmine kohalike omavalitsuste tulumaksu määr, milleks oli 2014. aastal 19,74%.

Eestis on erinevatest tegevusaladest madalaim, 557 euro suurune, keskmine brutokuupalk tegevusalal Muud teenindavad tegevused. Tegevusala keskmine brutokuupalk vastaks esi- mesele palgaastmele Soome astmelises tulumaksusüsteemis. Tulu alampiiriks kuus oleks esimesel astmel 412,66 eurot, seda summat ületav, 144,34 euro suurune osa, maksustatakse 6,5%-se tulumaksu määraga. Tulu alampiiri osalt arvutatud 9,38 eurole suurusele tulumaksule lisandub esimese astme kohustuslik tulumaksu määr 0,20 eurot ning proportsionaalse tulumaksu arvestamise põhimõte järgi arvutatud kohaliku omavalitsuse tulumaksu määr. Kohaliku omavalitsuse tulumaksu arvutatakse kogu teenitud tulult (557 eurot), tulumaksu määr 19,74%. Seega kujuneb kohaliku omavalitsuse tulumaksuks 109,95 eurot. Kokku maksaks 557 euro suurust keskmist brutokuupalka saav inimene astmelist tulumaksusüs- teemi rakendades tulumaksu 119,53 eurot kuus (tabel 6). Riikliku tulumaksu osatähtsus on sellise palgataseme ja maksuarvestuse puhul 1,72% ning kogu tulumaksu osatähtsus palgast 21,46%.

Tabel 6. Tulumaks astmelise tulumaksusüsteemi rakendamisel Eestis erinevate tegevusalade 2014.aasta keskmiste brutokuupalkade alusel Arvutatud Tulu Arvutatud Tulu- tulumaks ko- Arvuta- alampii- tulumaks Keskmine maksu halike omava- tud tu- ri ületav tulu alam- Tegevusala brutokuu- alam- litsuste kesk- lumaks osa määra üle- palk, € määr mise tulumak- kokku kuus, € tavalt osalt kuus, € 3) su määra alusel kuus, € 5) 1) kuus, € 2) kuus 4) S Muud teenin- 557,00 144,34 9,38 0,20 109,95 119,53 davad tegevused I Majutus ja toit- 629,00 13,80 2,41 13,37 124,16 139,95 lustus P Haridus 862,00 246,80 43,19 13,37 170,16 226,72 A Põllumajan- dus, metsamajan- 913,00 297,80 52,12 13,37 180,23 245,71 dus ja kalapüük C Töötlev tööstus 976,00 360,80 63,14 13,37 192,66 269,17 Tegevusalade 1005,00 389,80 68,22 13,37 198,39 279,98 keskmine Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekan- 1027,00 21,93 4,71 81,60 202,73 289,04 ne O Avalik haldus ja riigikaitse; 1219,00 213,93 45,99 81,60 240,63 368,23 kohustuslik sotsiaalkindlustus J Info ja side 1586,00 580,93 124,90 81,60 313,08 519,58 K Finants- ja 1704,00 698,93 150,27 81,60 336,37 568,24 kindlustustegevus Märkused: 1) Keskmine brutokuupalga ja vastava palgaastme tulu alammäära vahe 2) Tulu alammäära ületav osa korrutis palgaastmele vastava riikliku tulumaksu määraga 3) Palgataseme kohustuslik riiklik maksumäär eurodes 4) Keskmine brutopalk korda kohaliku omavalitsuse maksumäär protsentides 5) Tulumaksu tulu alammäära ületavalt osalt, riikliku kohustusliku tulumaksu ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu summa

Eesti keskmine brutopalk kuus oli 2014. aastal 1005 eurot, mis jääb palgaastmiku teisele tasemele. Ühe kalendrikuu maksustatav tulu sellel sissetuleku tasemel jääb vahemikku 615,20 kuni 1005,07 eurot, seega 17,5%-lise tulumaksu määraga maksustatava tulu alampiiri ületava osa suuruseks kujuneb 389,80 eurot. Maksustatava tulu alampiiri ületavalt osalt arvutatud 68,22 euro suurusele tulumaksule liidetakse juurde kohustusliku tulumaksu maksumäär, mis on sellel astmel 13,37 eurot kuus. Lisaks maksustatakse kogu teenitud palk kohaliku omavalitsuse 19,74%-se maksumääraga, seega kohaliku omavalitsuse tulu-

maksu summaks on 198,39 eurot. Kogu tulumaksu osatähtsus teenitud tulust on 27,86%, ehk 279,98 eurot.

Kui võtta aluseks Eesti 2014. aasta keskmised brutokuupalgad, siis tegevusalade keskmised brutokuupalga tasemed jagunevad kolme tulumaksuastmesse ja maakondade palgatasemed jagunevad kahte tulumaksutasemesse.

Esimesse tulumaksuastmesse jäi valdkonnas Muude teenindavad tegevused makstav keskmine brutokuupalk. Valdkondades Majutus ja toitlustus; Haridus; Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning Töötlev tööstus makstav keskmine brutokuupalk jäi teise tulumaksuastmesse ning ülejäänud tegevusaladel (Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus; Info ja side ning Finants- ja kindlustustegevus) makstav palk kolmandasse astmesse.

Erinevates maakondades makstavatest keskmistest brutokuupalkadest oli aga ainult Harju maakonnas makstav palk kolmandal astmel, ülejäänud maakondades makstav keskmine brutokuupalk oli teisel palgataseme astmel (tabel 7). Tabelis 7 on esitatud keskmine makstav brutokuupalk, tulu alampiiri ületav osa kuus, tulumaks tulu alammäära ületavalt osalt kuus, kohustuslik tulumaksu alammäär kuus, kohaliku omavalitsuse tulumaks ja tulumaks kokku. Palgaandmed on esitatud alustades madalaima ja lõpetades kõrgeimaga keskmise brutokuupalgaga.

Tabel 7. Astmelise tulumaksu kujunemine Eestis erinevates maakondades 2014.aastal makstud keskmiste brutokuupalkade alusel Arvutatud Arvutatud tulu- tulumaks Tulu alam- Kohustuslik maks kohalike Arvutatud Keskmine tulu alampiiri ületav tulumaksu omavalitsuste tulumaks Maakond brutokuu- määra osa kuus, € alammäär keskmise tulu- kokku palk, € ületavalt 1) kuus, € 3) maksu määra kuus, € 5) osalt kuus, alusel kuus, € 4) € 2) Jõgeva 756 140,80 24,64 13,37 149,23 187,24 Valga 772 156,80 27,44 13,37 152,39 193,20 Võru 782 166,80 29,19 13,37 154,37 196,93 Põlva 785 169,80 29,72 13,37 154,96 198,05 Saare 796 180,80 31,64 13,37 157,13 202,14 Rapla 801 185,80 32,52 13,37 158,12 204,01 Järva 811 195,80 34,27 13,37 160,09 207,73 Ida-Viru 812 196,80 34,44 13,37 160,29 208,10 Viljandi 817 201,80 35,32 13,37 161,28 209,97

Pärnu 825 209,80 36,72 13,37 162,86 212,95 Lääne- 836 220,80 38,64 13,37 165,03 217,04 Viru Lääne 862 246,80 43,19 13,37 170,16 226,72 Hiiu 957 341,80 59,82 13,37 188,91 262,10 Tartu 976 360,80 63,14 13,37 192,66 269,17 Harju 1127 121,93 26,21 81,56 222,47 330,24 Märkused: 1) Keskmine brutokuupalga ja vastava palgaastme tulu alammäära vahe 2) Tulu alammäära ületav osa korrutis palgaastmele vastava riikliku tulumaksu määraga 3) Palgataseme kohustuslik riiklik maksumäär eurodes 4) Keskmine brutopalk korda kohaliku omavalitsuse maksumäär protsentides 5) Tulumaksu tulu alammäära ületavalt osalt, riikliku kohustusliku tulumaksu ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu summa

Ülevaate saamiseks astmelise tulumaksu rakendamise mõjust valiti võimalikult erinevate palgatasemetega piirkonnad Eestis (tabel 8). Võrreldud on 2014. aastal kõige madalama ja kõige kõrgema brutokuupalgaga piirkondi (lisa 2).

Tabel 8. Astmelise tulumaksu rakendamine Eestis erinevate kohalike omavalitsuste 2014.aasta keskmiste brutokuupalkade alusel Arvutatud Kohus- Arvutatud tulu- Palgatöötaja Tulu tulumaks tuslik maks kohalike Arvutatud Kohalik 2014. aasta alampiiri tulu alam- tulumak- omavalitsuste tulumaks omavalit- kuukeskmine ületav osa määra üle- su alam- keskmise tulu- kokku sus brutopalk, € kuus, € 1) tavalt osalt määr maksu määra kuus, € 5) kuus, € 2) kuus, € 3) alusel kuus, € 4) Piirissaare 631,76 16,56 2,90 13,37 124,71 140,98 vald Peipsiääre 675,89 60,69 10,62 13,37 133,42 157,41 vald Valga linn 742,77 127,57 22,32 13,37 146,62 182,32 Narva linn 744,26 129,06 22,59 13,37 146,92 182,87 Sillamäe 809,92 194,72 34,08 13,37 159,88 207,32 linn Narva- Jõesuu 812,88 197,68 34,59 13,37 160,46 208,43 linn Misso 813,08 197,88 34,63 13,37 160,50 208,50 vald Viljandi 857,14 241,94 42,34 13,37 169,20 224,91 linn Rakvere 863,45 248,25 43,44 13,37 170,45 227,26 linn Elva linn 947,43 332,23 58,14 13,37 187,02 258,53 Tartu linn 968,99 353,79 61,91 13,37 191,28 266,56 Tallinn 1038,01 32,94 7,08 81,60 204,90 293,59

Kuusalu 1041,28 36,21 7,79 81,60 205,55 294,93 vald Saku vald 1203,92 198,85 42,75 81,60 237,65 362,01 Viimsi 1362,44 357,37 76,83 81,60 268,95 427,38 vald Märkused: 1) Keskmine brutokuupalga ja vastava palgaastme tulu alammäära vahe 2) Tulu alammäära ületav osa korrutis palgaastmele vastava riikliku tulumaksu määraga 3) Palgataseme kohustuslik riiklik maksumäär eurodes 4) Keskmine brutopalk korda kohaliku omavalitsuse maksumäär protsentides 5) Tulumaksu tulu alammäära ületavalt osalt, riikliku kohustusliku tulumaksu ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu summa

2.5. Proportsionaalse ja astmelise tulumaksu võrdlus

Residendist füüsiliste isikute tulu maksustati 2014. aastal Eesti tulumaksu määraga 21%, maksuvaba tulu kuus oli 144 eurot. Eesti keskmist brutokuupalka saanud isik maksis tulumaksuks 180,81 eurot kuus, mis tegi tulumaksu osatähtsuseks teenitud brutokuupalgast 17,99%.

Astmelise tulumaksu rakendamisel oleks maksmisele kuuluv tulumaksusumma olnud 279,98 eurot, ehk isik, kes teenis 2014. aasta Eestis keskmist brutokuupalka, oleks maks- nud tulumaksu kuus 99,17 eurot (54,85%) rohkem kui Eestis kehtiva proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtete järgi.

2014. aasta Eesti keskmiste brutokuupalkade alusel ja Eesti proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõte järgi arvutatud ning segamaksuarvestust kasutava Soome astmelise tu- lumaksusüsteemi arvestusepõhimõtete järgi arvutatud tulumaksusummade erinevus erinevate tegevusalade lõikes on küllaltki suur (tabel 9). Erinevus tulumaksusummades on 37,82%-st kuni 73,44%-ni, ehk tulumaks on erinevatel tegevusaladel astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtteid kasutades 32,80 kuni 240,60 eurot suurem proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtetel arvutatust.

Valdkonnas Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, kus keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal 913 eurot, on astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtete alusel arvutatud tulumaksu summa proportsionaalse tulumaksu arvutamispõhimõtete alusel arvutatust suurem 84,22 eurot (52,15%)

Tabel 9. Proportsionaalse ja astmelise tulumaksu erinevused Eestis erinevate tegevusalade 2014.aasta keskmiste brutokuupalkade alusel Proportsio- Astmeliselt naalse tu- progresseeruva Tulumak- Tulumaksu- lumaksusüs tulumaksusüs- Tegevusala susumma summa muu- teemi alusel teemi alusel muutus, € 1) tus, % 2) arvutatud arvutatud tu- tulumaks, € lumaks, €

S Muud teenindavad tegevused 86,73 119,53 32,80 37,82 I Majutus ja toitlustus 101,85 139,95 38,10 37,41 P Haridus 150,78 226,72 75,94 50,36 A Põllumajandus, metsamajan- 161,49 245,71 84,22 52,15 dus ja kalapüük C Töötlev tööstus 174,72 269,17 94,45 54,06 Q Tervishoid ja sotsiaalhoole- 185,43 289,04 103,61 55,88 kanne O Avalik haldus ja riigikaitse; 225,75 368,23 142,48 63,11 kohustuslik sotsiaalkindlustus J Info ja side 302,82 519,58 216,76 71,58 K Finants- ja kindlustustegevus 327,60 568,24 240,60 73,44 Märkused: 1) Astmelise ja proportsionaalne tulumaksu vahe 2) Tulumaksu summa muutus, € ja proportsionaalse tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaks, € jagatis

Valdkonnas Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne on astmelise tulumaksu põhimõtetel arvutatud tulumaks 55,88% kõrgem proportsionaalse tulumaksu põhimõtetel arvutatust. Astmeli- se tulumaksu põhimõtteid järgides oleks tulumaksu osatähtsus palgast 28,14%. Üle 30% tulumaksu peaksid astmelise tulumaksuarvestuse kohaselt maksma maksumaksjad valdkondades Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus; Info ja side ning Fi- nants- ja kindlustustegevus. Astmelise tulumaksu korral oleks nendes valdkondades tulumaksu osatähtsus palgast vastavalt 30,2%, 32,76% ja 33,35%.

Madalamate palgatasemetega valdkondades (Muud teenindavad tegevused; Majutus ja toitlustus ning Haridus), on astmelise tulumaksus osatähtsus palgast vastavalt 21,46%, 22,25% ja 26,30% (joonis 1).

Joonis 1. Tulumaksu osatähtsus palgast 2014. aasta tegevusalade keskmistest brutokuupalkades proportsionaalse ja astmelise tulumaksu arvestuse puhul Tulumaksu osatähtsus palgast, % 40,00

35,00 32,76 33,35 30,20 30,00 27,58 28,14 26,30 26,91

25,00 21,46 22,25 19,09 19,23 20,00 17,49 17,69 17,90 18,06 18,52 15,57 16,19 15,00

10,00

Tulumaksu Tulumaksu osatähtsus palgast, % 5,00

0,00 S I P A C Q O J K Tegevusalad

Eestis kasutusel oleva proportsionaalse tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaksu osatähtsus palgast, %

Astmeliselt progresseeruva tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaksu osatähtsus palgast, %

Erinevad autorid on avaldanud arvamust, et tulumaksu määr suureneb kõrgemat tulu teenivatel isikutel. Töö autor, kasutanud Soome eeskujul segatulumaksuarvestust, kus tulumaksu arvestatakse nii astmelise tulumaksusüsteemi kui ka proportsionaalse tulumaksusüstee- mi põhimõtetel, selgitas, et Eestis oleks Soomes kehtinud tulumaksu arvestuspõhimõtete rakendamisel maksukoormus 2014. aastal olnud suurem. Oluline mõju tulumaksusummale on kohaliku omavalitsuse tulumaksul, mida arvestatakse proportsionaalse tulumaksu arves- tuspõhimõtteid järgides.

Maakondade lõikes olid 2014. aasta keskmiste brutokuupalkade tasemed vähem varieeru- vad kui tegevusalade lõikes, mistõttu erinevus astmeliselt progresseeruva tulumaksusüs- teemi alusel arvutatud tulumaksu summa muutuses oli kõige madalamat ja kõige kõrgemat brutokuupalka teenitavates maakondades väiksem. Kõige madalamat brutokuupalka teeniti 2014. aastal Jõgeva maakonnas (756 eurot), kus proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhi- mõtete järgi kujunes tulumaksu summaks 128,52 eurot, segatulumaksu arvestuspõhimõtete

alusel arvutatud tulumaksu summaks aga 187,24 eurot. Tulumaksusumma erinevus oli 58,72 eurot, ehk 45,69% (tabel 10).

Tabel 10. Proportsionaalse ja astmelise tulumaksu erinevused Eestis erinevate maakondade 2014.aasta keskmiste brutokuupalkade alusel Astmeliselt progres- Proportsionaalse seeruva tulumaksu- Makstava tulu- Makstava tulu- tulumaksusüsteemi Maakond süsteemi alusel maksusumma maksusumma alusel arvutatud arvutatud tulumaks muutus, € 1) muutus, % 1) tulumaks kuus, € kuus, € Jõgeva 128,52 187,24 58,72 45,69 Valga 131,88 193,20 61,32 46,50 Võru 133,98 196,93 62,95 46,98 Põlva 134,61 198,04 63,43 47,12 Saare 136,92 202,14 65,22 47,63 Rapla 137,97 204,00 66,03 47,86 Järva 140,07 207,73 67,66 48,30 Ida-Viru 140,28 208,10 67,82 48,35 Viljandi 141,33 209,96 68,63 48,56 Pärnu 143,01 212,94 69,93 48,90 Lääne- 145,32 217,04 71,72 49,35 Viru Lääne 150,78 226,72 75,94 50,36 Hiiu 170,73 262,10 91,37 53,52 Tartu 174,72 269,17 94,45 54,06 Harju 206,43 330,24 123,81 59,98 Märkused: 1) Astmelise ja proportsionaalne tulumaksu vahe 2) Tulumaksu summa muutus, € ja proportsionaalse tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaks, € jagatis

Kõige kõrgemat (1127 eurot) brutokuupalka teeniti Harju maakonnas, tulumaksu summa suurenemine astmelise tulumaksu kasutamisel on 59,98% proportsionaalse tulumaksu ar- vestuspõhimõtetel arvutatuga. Tartu, Hiiu ja Lääne maakondades oli vastav näitaja 54,06%, 53,52% ning 50,36% suurem. Ülejäänud maakondades suurenes makstav tulumaks alla 50%.

Kinnitust leidis erinevate autorite arvamus, et astmelise tulumaksu rakendamisel on tulumaksu osatähtsus palgast madalamat tulu teenivatel isikutel madalam ning kõrgemat tulu teenivatel isikutel kõrgem (joonis 2).

Joonis 2. Tulumaksu osatähtsus 2014. aasta maakondade keskmistest brutokuupalkadest proportsionaalse ja astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtteid kasutades Tulumaksu osatähtsus palgast, % 35,00

29,30 30,00 27,58 25,96 26,30 24,77 25,03 25,18 25,47 25,70 25,00

18,32 20,00 17,00 17,08 17,13 17,22 17,30 17,38 17,49 17,90 15,00

10,00

5,00 Tulumaksuosatähtsus palgast, % Tulumaksuosatähtsus

0,00

Maakond

Eestis kasutusel oleva proportsionaalse tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaksu osatähtsus palgast, %

Astmeliselt progresseeruva tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaksu osatähtsus palgast, %

Eesti 2014. aasta kõrgeima keskmise brutokuupalgaga (1127 eurot) Harju maakonnas oli astmelise tulumaksu kasutamisel maksumäär 29,3%. Lääne– Virumaal, kus teeniti 2014. aastal keskmiselt 836 eurot kuus, oli astmelise tulumaksu määr 25,96% ning kõige madalama, 756 euro suuruse, brutokuupalgaga Jõgeval 24,77%.

Erinevate autorite käsitluses esitatud astmelise tulumaksusüsteemi rakendamise vastuar- gumendiks oli, et astmelise tulumaksu rakendamisel jagatakse inimesed kategooriatesse muutes, nad ebavõrdseteks. Arvamus leidis kinnitust. Näiteks on palgatase Harju maakonnas 15,47% kõrgem kui Tartu maakonnas, kuid astmelise tulumaksusüsteemi rakendamisel kasutatav maksumäär oleks 22,69% kõrgem.

Analüüsides proportsionaalse ja astmelise tulumaksu erinevusi uurimustöösse valitud kohalikes omavalitsustes ilmnes, et 2014. aasta madalaim keskmine brutokuupalk oli Piiris- saare vallas (631,76 eurot), ehk 53,63% madalam Viimsi vallas teenitud kõrgeimast brutokuupalgast (1362,44 eurot). Tulumaksu muutus on nendes valdades 38,55 eurost kuni

171,51 euroni, seega on keskmise brutokuupalga saaja tulumaks Viimsi vallas astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtteid kasutades 67,03%, ning Piirissaares 37,63% kõrgem kui proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtete alusel arvutatud tulumaksust. Peipsiääre vallas, kus 2014. aasta keskmine brutokuupalk oli 675,89 eurot, on astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtetel arvutatud tulumaks 40,93%, ehk 45,71 eurot suurem proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtetel arvutatust (tabel 11).

Tabel 11. Proportsionaalse ja astmelise tulumaksu erinevused Eestis erinevate kohalike omavalitsuste 2014.aasta keskmiste brutokuupalkade alusel Proportsionaalse Astmeliselt progres- Makstava Makstava tulumaksusüsteemi seeruva tulumaksusüs- Kohalik omavalit- tulumaksu- tulumaksu- arvutuspõhimõtetel teemi arvutuspõhimõ- sus summa summa arvutatud tulumaks tete arvutatud tulu- muutus, € muutus, % kuus, € maks kuus, € Piirissaare vald 102,43 140,98 38,55 37,63 Peipsiääre vald 111,70 157,41 45,71 40,93 Valga linn 125,74 182,32 56,58 44,99 Narva linn 126,05 182,87 56,82 45,07 Sillamäe linn 139,84 207,32 67,48 48,25 Narva-Jõesuu linn 140,46 208,43 67,96 48,38 Misso vald 140,51 208,50 67,99 48,39 Viljandi linn 149,76 224,91 75,15 50,18 Rakvere linn 151,08 227,26 76,17 50,42 Elva linn 168,72 258,53 89,81 53,23 Tartu linn 173,25 266,56 93,31 53,86 Tallinn 187,74 293,59 105,84 56,38 Kuusalu vald 188,43 294,93 106,51 56,52 Saku vald 222,58 362,01 139,42 62,64 Viimsi vald 255,87 427,38 171,51 67,03

Astmeliselt progresseeruva tulumaksusüsteemi arvutuspõhimõtetel arvutatud tulumaks on proportsionaalse tulumaksusüsteemi arvutuspõhimõtetel arvutatud tulumaksust suurem Tallinnas 56,38%, Elvas 53,23% ja Tartus 53,86% .

Väide, et astmelise tulumaksu rakendamisel maksavad kõrgemat tulu teenivad inimesed oma palgast protsentuaalselt suurema summa tulumaksuks, leidis kinnitust. Keskmine brutokuupalk oli 2014. aastal Narvas 744,26 eurot, Tallinnas aga 1038,01 eurot. Astmelise tulumaksarvestuse põhimõtteid järgides oleks maksumaksja tulumaksu osatähtsus palgast 2014. aastal olnud Narvas keskmise brutokuupalga teenimisel 24,57%, Tallinnas 31,37% (joonis 3).

Joonis 3. Tulumaksu osatähtsus palgast 2014. aasta omavalitsuste keskmistest brutokuupalkadest proportsionaalse ja astmelise tulumaksu rakendamisel Tulumaksu osatähtsus palgast, % 35,00 31,37 28,28 30,00 26,32 27,29 27,51 24,57 25,64 25,00 22,32 23,29 17,81 17,88 18,09 18,78 20,00 16,21 16,53 16,94 17,28 17,50 15,00 10,00 5,00

Tulumaksuosatähtsus palgast, % Tulumaksuosatähtsus 0,00

Kohalik omavalitsus

Eestis kasutusel oleva proportsionaalse tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaksu osatähtsus palgast, % Astmeliselt progresseeruva tulumaksusüsteemi alusel arvutatud tulumaksu osatähtsus palgast, %

Proportsionaalse tulumaksu arvutamisel kasutatud tulumaksu määr oli 21%. Arvesse võttes uuritaval aastal kehtinud tulumaksuvaba miinimumi (144 eurot), kujunes tulumaksu osa- tähtsuseks keskmisest brutopalgast Narvas 16,94% ja Tallinnas 18,09%. Seega, mõjutab Eestis kehtestatud tulumaksvaba miinimum tegelikku maksumäära, mis 2014. aastal oli väiksem kui tulumaksseaduses kehtestatud 21%. Astmelise tulumaksu rakendamisel oleks tulumaksu osatähtsus palgast Narvas keskmist brutokuupalka teeninud isikul olnud 24,57% ja Tallinnas 28,28%, ehk 3,71% kõrgem kui Narvas. Palgatase oli Tallinnas 2014. aastal aga 39,47% kõrgem kui Narvas.

Vertikaalne võrdsus on saavutatud kuna kõrgemat tulu teenitavatel tegevusaladel, maakondades ja piirkondades kasutatakse kõrgemat maksumäära. Vaadeldes 2014. aasta keskmisi brutokuupalkasid haridussektoris, Lääne maakonnas ja Rakvere linnas, saab teha järelduse, et sama palgataseme juures makstakse tulumaksu samasuguse maksumääraga, seega on ka horisontaalne võrdsus saavutatud.

Horisontaalne võrdsus kehtib, seni, kui kohalike omavalitsuste tulumaksu määr on ühesu- gune kõikides omavalitsustes. Kui tekib olukord, kus sama palgatasemega kohalikes omavalitsustes rakendatakse kohaliku tulumaksu arvutamisel erinevaid maksumäärasid, on horisontaalne võrdsus rikutud.

Kuigi Tallinna ja Narva maksumaksjate tulude maksustamisel rakendati proportsionaalset tulumaksu arvestuspõhimõtteid ning ühtset 21%-st maksumäära, siis on kõikide maksumaksjate tuludele võrdses summas rakendatav tulumaksuvaba miinimum tekitanud olukor- ra, kus tegelik tulumaksu osakaal palgast on väiksem seaduses kehtestatud maksumäärast. Tulumaksu osakaal oli Narvas 16,94% ja Tallinnas 18,09%. Seega väide, et astmelise tulumaksu rakendamisega väheneks madalapalgaliste makstav tulumaksusumma.

Samas leidis kinnitust väide, et astmelise tulumaksu rakendamisel kasutatakse kõrgemat sissetulekut teenivate isikute tulude maksustamisel kõrgemat maksumäära. Madalama (863,45 eurot) brutopalgaga Rakveres on tulumaksu osakaal palgast 26,62% kõrgema (1362,44 eurot) brutopalgaga Viimsi vallas 31,37%.

Põhjuseks on asjaolu, et Soomes kasutatakse tulumaksu arvutamisel üheaegselt nii astmelist tulumaksu kui ka proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtteid. Proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtteid ja suhteliselt kõrgeid maksumäärasid (16,5% kuni 22%) kasutatakse Soomes kohalike omavalitsuste tulumaksu arvustamisel.

Proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtteid kasutavas Eestis, võetakse tulumaksu arvestamisel arvesse ka tulumaksuvaba miinimumi, mille tulemusena väheneb tulumaksu osatähtsus palgast. Läbiviidud analüüsidest selgus, et tulumaksu osatähtsus keskmisest brutokuupalgast oli:

1) erinevate tegevusalade madalaimal palgatasemel 15,57%; 2) madalaima palgatasemega maakondades 17%; 3) madalaima palgatasemega kohalikus omavalitsuses 16,21%.

Sellest järeldub, et Eestis kasutusel oleval tulumaksuvabal miinimumil on suurem mõju just madalamapalgaliste isikute maksukoormustele.

Rakendades Eestis Soome kehtivaid astmelise tulumaksu põhimõtteid madalapalgaliste isikute maksukoormuse vähendamiseks peaks riikliku ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu määr kokku olema madalam praegu Eestis kehtivast tulumaksu määrast. Samuti tuleks tulumaksu arvestamisel jätkata Eestis kehtiva tulumaksuvaba miinimumi kasutamist tulumaksu arvestuses. Niisugustel tingimustel väheneks maksukoormuse vaid esimese palgataseme alampiirist madalama palgataseme juures.

Läbiviidud uuringutele tuginedes teeb töö autor järelduse, et Eesti palgatasemete juures ei sobi Eestis rakendamiseks Soomes kasutusel olevad astmelise tulumaksu arvestuspõhimõt- ted. Pigem soodustaks madalamat palka teenivate isikute maksukoormuse vähenemist maksuvaba miinimumi piirmäära tõstmine ning muude maksusoodustuste rakendamine nende isikute tulude maksustamisel.

KOKKUVÕTE

Erinevad autorid on arvamusel, et astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtete rakendamisel väheneb madalapalgaliste maksukoormus ning ühiskonna rikkused jaotatakse ringi rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele, kuna suuremat tulu teenivate inimeste tulude maksustamisel kasutatakse kõrgemat tulumaksu määra. Samas on sellist maksusüsteemi kriti- seeritud peamiselt just isikute ebavõrdse kohtlemise pärast.

Eestis on kasutusel proportsionaalne tulumaksusüsteem. Ja ühesugune maksumäär. Eestis maksavad residendist füüsilised isikud tulumaksu kogu oma teenitud tulult, olenemata tulu teenimise riigist. Keskmise ja alla keskmise sissetulekuga isikute maksukoormust peetakse Eestis suhteliselt suureks. Seetõttu räägitakse järjest enam astmelise tulumaksu rakendamise vajadusest, et vähendada madalapalgaliste isikute maksukoormust. Uurimustöö eesmärk on selgitades, kuidas mõjutaks Soomes kasutatava astmelise tulumaksusüsteemi põhimõte- te rakendamine Eesti füüsiliste isikute maksukoormust. Kuna Eestis ei ole välja töötatud astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtteid, siis kasutati töös Soomes välja töötatud ning kasutusel oleva astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtteid.

Soomes kasutusel olev tulumaksusüsteem koosneb nii astmelisse kui ka proportsionaalse tulumaksu arvestuse põhimõtetest. Astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtte alusel kogutakse riiklikku kohustuslikku tulumaksu ning proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtteid rakendatakse kohalike omavalitsuste tulumaksu arvutamiseks.

Läbi viidud analüüsist selgus, et Eesti 2014. aasta keskmised brutokuupalgad oli võrreldes Soome keskmiste brutokuupalkadega 69,62% madalamad. Eesti ja Soome erinevate tegevusalade 2014. aasta keskmiste palgatasemete võrdlusest selgus, et suurim palgatasemete erinevus olid kinnisvaraalases tegevuses, Eesti keskmine brutokuupalk erinevus Soome keskmisest brutokuupalgast 79%. Eesti haridustöötajad teenisid võrreldes Soome haridus- töötajatega 75,56% võrra väiksemat brutokuupalka. Eesti ja Soome keskmiste brutokuu-

palkade erinevus valdkonnas Töötlev tööstus oli 72,32%. Tegevusalade Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük keskmised brutokuupalgad Eestis olid 65% ja 64,46% väiksemad kui Soomes. Kõige väiksem erinevus Eesti ja Soome keskmistes brutokuupalkades oli tegevusalal Finants- ja kindlustusvaldkond, kus Eesti keskmine brutokuupalk jäi 58,66% võrra väiksemaks.

Vastavalt palgatasemete 69,62%-lisele erinevusele arvutas töö autor Eestile sobivad palgatasemed, kohustusliku riikliku tulumaksu määra eurodes ja tulumaksu määra, mida rakendatakse maksustatava tulu alammäära ületava osa maksustamiseks. Palgatasemete väljatöö- tamisega saavutati vertikaalset võrdsust järgiv maksukoormuse jaotamine erinevate tuluklasside vahel. Palgavahemikud ja maksumäärad toetavad horisontaalse võrdsuse printsii- pi. Kohaliku omavalitsuse tulumaksu määra arvutamise aluseks on võeti 2014. aastal kehtinud Soome kohalike omavalitsuste keskmine tulumaksu määr 19,74%.

Läbiviidud 2014. aasta keskmiste brutokuupalkade analüüsidele toetudes, paigutas töö autor Eesti keskmise brutokuupalga 1005 eurot, teise palgaastmesse (palgavahemik 1005,07 kuni 1807,61 eurot). Tulumaksu määr on sellel tasemel 21,5% ning kohustuslik maksu alammäär 81,60 eurot. Astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtete alusel arvutatud tulumaksusumma on kokku 279,98 eurot.

Analüüsides Eesti 2014. aasta keskmiste brutokuupalkade tasemeid erinevatel tegevusaladel, jõudis autor järeldusele, et tegevusalade Eesti keskmised brutokuupalgad tasemed on suure varieeruvusega. Madalamat 557 euro suurust, palka teeniti 2014. aastal tegevusalal Muud teenindavad tegevused. Palgatase sellel tegevusalal 44,58% madalamaks sama aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Kõrgeimat, 1794 euro suurust palka, teeniti tegevusalal Finants ja kindlustustegevus, palgatase 69,55% kõrgem Eesti keskmisest brutopalgast.

Astmelise tulumaksu arvestamise põhimõtteid rakendades oli tulumaks tegevusalal Muud teenindavad tegevused 119,53 eurot, mis on proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõte- tel arvutatud 32,80 eurot suurem. Tegevusalal Finants ja kindlustustegevus oli astmelise tulumaksu põhimõtete alusel arvutatud tulumaks 568,24 eurot, ehk 240,60 eurot suurem proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtetel arvutatu.

Maakondade palgaandmete võrdluses jõudis autor järeldusele, et madalamat keskmist brutokuupalka teeniti Eestis 2014. aasta Jõgeva maakonnas ning kõrgeimat Harjumaal. Kesk- mised palgatasemed olid vastavalt 756 eurot ja 1127 eurot. Astmelise tulumaksu arvutus- põhimõtete alusel arvutatud tulumaks teenitud keskmisest brutopalgast oli Jõgeva maakonnas 187,24 eurot ning Harjumaal 330, 24 eurot. Astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtete alusel arvutatud tulumaksu summa Jõgeva maakonnas oli 58,72 eurot ja Harju maakonnas 123,81 eurot suurem proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtetel arvutatust.

Eesti 2014. aasta madalama palgatasemega piirkonnaks on Piirissaare vald, kus keskmine brutokuupalk oli 631,76 eurot. Kõrgeima sissetulekuga piirkonnaks oli Viimsi vald 1362,44 euro suuruse brutokuupalgaga. Astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtete alusel arvutatud tulumaks oli Piirissaare vallas 140,98 eurot ja Viimsi vallas 427,38 eurot, ehk proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtte alusel arvutatud tulumaksust 38,55 eurot ja 171,51 eurot suurem.

Eesti 2014. aasta tegevusalade, maakondade ja piirkondade keskmiste brutokuupalkade võrdleva analüüsi käigus jõudis töö autor järeldusele, et kõikide palgatasemete puhul oli astmelise tulumaksu arvestuspõhimõtete järgi arvutatud tulumaksu summa suurem proportsionaalse tulumaksu arvestuspõhimõtetel arvutatust. Kõige väiksem tulumaksu summa muutus oli kõige madalama sissetulekuga keskmise brutokuupalga tasemel ning kõige suurem tulumaksu summa oli kõige kõrgema sissetulekuga tegevusalal.

Uurimustöös läbiviidud analüüside käigus jõudis töö autor järeldusele, et Soomes kasutusel oleva astmelise tulumaksu süsteemi rakendamisel Eestis madalamat tulu teenivate isikute maksukoormus ei vähene. Läbiviidud analüüsi käigus leidis aga kinnitust väide, et kõrge- mat sissetulekut teenivad isikud maksavad astmelise tulumaksu rakendamisel rohkem tulumaksu (või nende tulude maksustamisel kasutatakse kõrgemat maksumäära).

Uurimustöös läbiviidud analüüside käigus jõudis töö autor järeldusele, et Soomes kasutusel oleva astmelise tulumaksusüsteemi rakendamisel Eestis madalamat tulu teenivate isikute maksukoormus ei vähene. Põhjuseks on asjaolu, et Soomes kasutatakse tulumaksu arvutamisel üheaegselt nii astmelist tulumaksu kui ka proportsionaalse tulumaksu arvestuspõ- himõtteid.

Pigem soodustaks madalamat palka teenivate isikute maksukoormuse vähenemist maksuvaba miinimumi piirmäära tõstmine ning muude maksusoodustuste rakendamine madalapalgaliste isikute tulude maksustamisel

KASUTATUD KIRJANDUS

Ennakonpidätyksen toimittaminen. (2016). Vero. [WWW] https://www.vero.fi/fi- FI/Syventavat_veroohjeet/Elinkeinoverotus/Ennakonpidatyksen_toimittaminen(12222) (02.05.2016). Keskiväkiluku muuttujina Alue, Sukupuoli ja Ikä. (2014). – Tilastokeskus. [WWW] http://pxnet2.stat.fi/PXWeb/pxweb/fi/StatFin/StatFin__vrm__vaerak/077_vaerak_tau_158_fi. px/?rxid=b272d57e-b553-4f55-ac7d-60ea9f5b2ef9 (21.05.2016). Kuntien vuoden 2014 veroprosentit. (2014). – Kuntaliitto. [WWW] http://www.kunnat.net/fi/Kuntaliitto/media/tiedotteet/2013/11/kuntientuloveroprosentit2014/L iite3_Kuntien_tuloveroprosentit_2014.xls (21.05.2016). Lehis, L. (2009). Maksuõigus. (2., täiendatud ja muudetud trükk) Tallinn: Juura. 479 lk. Lehis, L. (2012). Maksuõigus. (3., täiendatud ja muudetud trükk) Tallinn: Juura. 392 lk. Maksukorralduse seadus. (vastu võetud 20.02.2002, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 10.02.2016). - Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/109022016003?leiaKehtiv (28.04.2016). Meehan. C.L. (2016) Pros & Cons of a Flat Tax. – Small Business. [e-ajakiri] http://smallbusiness.chron.com/pros-cons-flat-tax-4210.html (24.01.2016). Miten veroprosentti lasketaan? (2016) Verokortti. Vero. [WWW] https://www.vero.fi/fi- FI/Henkiloasiakkaat/Verokortti/Miten_veroprosentti_lasketaan(10967) (14.5.2016). Nõmmann S., Kärsna O., Tammert P., Oro L., Tomson A., Nõmmann T., Kraft V. (2003) Maailma maksunduse trendid. Tallinn: Riigi Teataja Kirjastuse Trükikoda. 109 lk. OMAVALITSUSÜKSUSTE VÕRDLUS (viimati uuendatud 30. november 2015). – Piirkondlik statistika. Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/ppe-46953 (21.05.2016). Palkkarakenne. (2016) . Tilastokeskus. [WWW] http://www.stat.fi/til/pra/index.html (11.5.2016). PA5211: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Aasta, Tegevusala (EMTAK 2008) ning Näitaja. (andmed uuendatud 29.03.2016). – Eesti Statistika andmebaas. [WWW] http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Dialog/varval.asp?ma=PA5211&path=../Database/MAJANDUS/12PALK_JA_TO OJEUKULU/01PALK/02AASTASTATISTIKA/&lang=2 (13.05.2016).

PA5321: KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK --- Aasta, Maakond ning Näitaja. (andmed uuendatud 29.03.2016). – Eesti Statistika andmebaas. [WWW] http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Dialog/varval.asp?ma=Pa5321&ti=KESKMINE+BRUTO%2D+JA+NETOKUUP ALK+MAAKONNA+J%C4RGI&path=../Database/Majandus/12Palk_ja_toojeukulu/01Palk/0 2Aastastatistika/&lang=2 Tammert, P. (2012). Otsesed maksud: Tulu ja rikkuse maksustamine. Tallinn: Aimwell OÜ. 235 lk. [on-line] (01.05.2016). Tuloverolaki. (vastu võetud 01.01.1993, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2016). Finlex. [WWW] http://www.finlex.fi/fi/laki/smur/1992/19921535 (26.01.2016). Tulumaksuseadus. (vastu võetud 15.12.1999, muudetud, täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2016). Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015023?leiaKehtiv (26.01.2016). Valtion tuloveroasteikko 2016. (2016) Vero. [WWW] https://www.vero.fi/fi- FI/Syventavat_veroohjeet/Henkiloasiakkaan_tuloverotus/Valtion_tuloveroasteikko_2016(389 05) (02.05.2016). Vähennykset verotuksessa. (2016). Vähennykset. Vero. [WWW] https://www.vero.fi/fi- FI/Henkiloasiakkaat/Vahennykset (14.05.2016). What are the pros and cons of a progressive tax policy and who benefits the most from it. – Investopedia. [e-ajakiri] http://www.investopedia.com/ask/answers/042715/what-are-pros- and-cons-progressive-tax-policy-and-who-benefits-most-it.asp (26.01.2016).

THE POSSIBILITY OF IMPLEMENTING A PROGRESSIVE ICOME TAX IN THE TAXATION OF INDIVIDUALS (USING THE EXAMPLE OF FINLAND)

Resume

Many authors believe that with the implementation of the accounting policy of a progressive income tax the tax burden of low-wage individuals would decrease and the wealth of the community would be redistributed from the wealthier to the poorer members, because individuals with a higher income would also have a higher tax rate. This kind of tax system has been criticized for the unequal treatment of individuals.

Estonia has a flat tax system and one tax rate. Natural person residents of Estonia pay income tax on their entire income. The tax burden of individuals with a medium income, or lower, is considered relatively high. It is believed that a progressive tax system would decrease the tax burden of people with lower incomes. The goal of this research is to determine how the principles of the progressive tax system used in Finland would affect the tax burden of natural persons in Estonia. Since Estonia lacks the accounting principles of a progressive income tax system then the principles developed and applied in Finland were used in this research.

The income tax system used in Finland consists of principles from both a progressive and a flat tax system. The principles of a progressive tax system are used to collect a national mandatory tax and the principles of a flat tax system are used to calculate the tax of local governments.

The performed research indicates that the average gross monthly salary in Estonia in 2014 was 69.62% lower than in Finland. The comparison between the salaries of different occupational fields in Estonia and Finland in 2014 showed, that the largest difference between salaries was in real estate occupations, where difference between the salary in Estonia and Finland was 79%. The smallest difference was in the financial-and insurance field where the average gross monthly in Estonia was 58.66% lower than in Finland.

Using the 69.92% difference, the author calculated appropriate salary levels for Estonia, the national mandatory income tax rate in euros. Developing the salary levels allowed the distribution of tax burden between different income classes that followed vertical parity. The salary range and tax rates support the principle of horizontal parity. The average local government tax rate of 19.74% in 2014 in Finland was used for the calculation of the local government income tax rates.

Based on analysis of the gross monthly salaries that was conducted in 2014, the author placed the average gross monthly of 1005 euros to the second salary range (ranging from 1005.07 to 1807.61 euros.). The tax rate in this range is 21.5% and the minimum mandatory tax is 81.60 euros. Using the principles of a progressive tax system, the total tax sum was 279.98 euros.

While analyzing the levels of gross monthlies in Estonia, 2014, the author came to the conclusion that the gross monthly salaries have great variability. The lowest salary in 2014 was 557€ in the sector of “other service jobs”. The gross monthly in this sector was 44.58% lower than the average gross monthly in Estonia. The highest salary was 1794€ in the financial- and insurance field, which means the gross monthly was 68.55% higher than the average gross monthly in Estonia.

Using the principles of progressive tax accounting, the income tax in “other service jobs” was 119.53€, which is 32.80€ higher than it is when using the principles of a flat tax system. The financial- and insurance field had a calculated income tax of 568.24€, which is 240.60€ higher than the income tax of a flat tax system.

In the comparison of payroll data by county, the author reached a conclusion that lowest average gross monthly in 2014 was in Jõgeva county and the highest in Harjumaa county. The salaries were 756€ and 1127€ accordingly. Using the principles of a progressive tax, the income tax would have been 187.24€ in Jõgeva and 330.24€ in Harjumaa. The income tax when calculated using the principles of a flat tax, was 58.52€ lower in Jõgeva and 123.82€ lower in Harjumaa, than they were with a progressive tax.

The area with the lowest income in Estonia in 2014 was Piirissaare parish, where the average gross monthly was 631.76€. The highest average gross monthly was in Viimsi

parish. The income tax of a progressive system was 140.98€ in Piirissaare and 427.38€ in Viimsi, or 38.55€ and 171.51€ higher than with a flat tax.

The comparative analysis of average gross monthlies of 2014 Estonia by occupation, county and area, brought the author to the conclusion that with all salary levels, the income tax with a progressive tax system would be higher than what it is with a flat tax system. The smallest change of income tax would be in lower-income occupational fields and the biggest change in higher-income fields.

During the analyzes conducted in the research, the author deducted that the implementation of the Finnish progressive tax system in Estonia would not lower the tax burden of low- income individuals. The reason for it is that Finland uses the principles of both a flat tax and a progressive tax system to calculate income tax.

Rather, the tax burden of low-income individuals would decrease if the tax-free minimum would be increased and other tax exemptions would be implemented in the taxation of low- income persons.

LISAD

Lisa 1. Eesti keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes 2014. aastal ja tegevusala keskmine palk võrreldes tegevusalade keskmisega

Tabel 1. Eesti keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes (eurot kuus) ja tegevusala keskmine brutokuupalk protsentides võrreldes tegevusalade keskmise brutokuupalgaga 2014. aastal. Allikas: Statistikaamet (PA5211) Tegevusala keskmine palga- Keskmine bru- tase võrreldes Tegevusala tokuupalk, eurot kogu Eesti keskmise palgatasemega, % Tegevusalade ja kogu Eesti keskmine 1005 S Muud teenindavad tegevused 557 -44,58 I Majutus ja toitlustus 629 -37,41 L Kinnisvaraalane tegevus 730 -27,36 R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 763 -24,08 P Haridus 862 -14,23 N Haldus- ja abitegevused 893 -11,14 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 913 -9,15 G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 926 -7,86 C Töötlev tööstus 976 -2,89 H Veondus ja laondus 1012 0,70 Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1027 2,19 E Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 1033 2,79 F Ehitus 1048 4,28 O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 1219 21,29 M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1252 24,58 B Mäetööstus 1312 30,55 D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1478 47,06 J Info ja side 1586 57,81 K Finants- ja kindlustustegevus 1704 69,55 Märkus: 1) Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. 2) Tegevusalade keskmine võrreldes tegevusalade keskmisega (%) on leitud tegevusalade keskmise brutotulu jagamisel kõikide tegevusalade keskmise brutokuupalgaga ning korrutatud sajaga.

Lisa 2. Eesti maakondade 2014. aasta palgatasemed palgatasemete võrdlus Eesti keskmise brutokuupalgaga

Tabel 1. Eesti maakondade keskmised brutokuupalgad ja maakondade keskmised kuupal- gad võrreldes riigi keskmise kuupalgaga 2014. aastal. Allikas: Statistikaamet (PA5321) Maakondade keskmine palga- Maakond Keskmine brutokuupalk, eurot tase võrreldes kogu Eesti keskmise palgatasemega, % Kogu Eesti 1005 Jõgeva maakond 756 -24,78 Valga maakond 772 -23,18 Võru maakond 782 -22,19 Põlva maakond 785 -21,89 Saare maakond 796 -20,80 Rapla maakond 801 -20,30 Järva maakond 811 -19,30 Ida-Viru maakond 812 -19,20 Viljandi maakond 817 -18,71 Pärnu maakond 825 -17,91 Lääne-Viru maakond 836 -16,82 Lääne maakond 862 -14,23 Hiiu maakond 957 -4,78 Tartu maakond 976 -2,89 Harju maakond 1127 12,14

Lisa 3. Kohalike omavalitsuste 2014. aasta palgatasemed palgatasemete võrdlus Eesti keskmise brutokuupalgaga

Tabel 1. Kohalike omavalitsuste 2014. aasta palgatasemed ja palgatasemete võrdlus Eesti keskmise brutokuupalgaga. Allikas: Statistikaamet. Piirkondlik statistika. (Omavalitsusük- suste võrdlus) Piirkonna Piirkonna Palgatöö- Palgatöö- keskmine keskmine taja 2014. taja 2014. palgatase palgatase aasta aasta Kohalik võrreldes Kohalik võrreldes kuukesk- kuukesk- omavalitsus kogu omavalitsus kogu Eesti mine mine Eesti keskmise brutotulu, brutotulu, keskmi- palgatase- € € sega, % mega, % Kogu Eesti 1005,00 Kihelkonna vald 856,10 -14,82 Piirissaare vald 631,76 -37,14 Rägavere vald 856,42 -14,78 Kallaste linn 642,00 -36,12 Viljandi linn 857,14 -14,71 Peipsiääre vald 675,89 -32,75 Palamuse vald 857,76 -14,65 Kasepää vald 716,57 -28,70 Suure-Jaani vald 858,98 -14,53 Mikitamäe vald 729,51 -27,41 Lääne-Nigula vald 859,36 -14,49 Õru vald 740,78 -26,29 Laeva vald 860,52 -14,38 Valga linn 742,77 -26,09 Lüganuse vald 860,74 -14,35 Narva linn 744,26 -25,94 Koeru vald 860,95 -14,33 Võhma linn 749,51 -25,42 Värska vald 861,01 -14,33 Tootsi vald 753,34 -25,04 Paide vald 862,06 -14,22 Abja vald 758,12 -24,57 Märjamaa vald 862,14 -14,21 Avinurme vald 762,49 -24,13 Kohtla vald 862,45 -14,18 Mõisaküla linn 767,25 -23,66 Türi vald 862,82 -14,15 Mustvee linn 767,93 -23,59 Rakvere linn 863,45 -14,08 Meremäe vald 769,67 -23,42 Raikküla vald 863,87 -14,04 Võnnu vald 769,96 -23,39 Põlva vald 864,51 -13,98 Koonga vald 771,80 -23,20 Otepää vald 864,87 -13,94 Mõniste vald 774,17 -22,97 Haljala vald 865,15 -13,92 Antsla vald 775,46 -22,84 Haapsalu linn 865,46 -13,88 Hummuli vald 777,67 -22,62 Põltsamaa linn 866,00 -13,83 Halliste vald 778,13 -22,57 Tõrva linn 866,48 -13,78 Vaivara vald 780,02 -22,39 Ambla vald 867,70 -13,66 Aseri vald 780,94 -22,29 Lääne-Saare vald 868,77 -13,56 Sindi linn 781,64 -22,22 Sõmeru vald 869,69 -13,46 Lasva vald 782,05 -22,18 Tahkuranna vald 873,83 -13,05 Urvaste vald 782,13 -22,18 Valjala vald 875,83 -12,85 Räpina vald 782,53 -22,14 Kareda vald 877,69 -12,67 Pala vald 783,76 -22,01 Paide linn 877,72 -12,66 Mooste vald 788,17 -21,58 Konguta vald 879,97 -12,44 Are vald 791,62 -21,23 Kaiu vald 880,71 -12,37 Kiviõli linn 793,19 -21,08 Rannu vald 881,25 -12,31 Laekvere vald 794,93 -20,90 Vara vald 882,09 -12,23 Laheda vald 798,42 -20,56 Palupera vald 882,17 -12,22

Lisa 3 järg

Tamsalu vald 798,83 -20,51 Ridala vald 883,40 -12,10 Vinni vald 800,33 -20,37 Sõmerpalu vald 883,76 -12,06 Ahja vald 800,39 -20,36 Sauga vald 885,45 -11,90 Lohusuu vald 803,83 -20,02 Kuressaare linn 886,60 -11,78 Pöide vald 804,38 -19,96 Paldiski linn 887,10 -11,73 Meeksi vald 805,40 -19,86 Tudulinna vald 887,84 -11,66 Vastse-Kuuste vald 806,26 -19,78 Laimjala vald 890,10 -11,43 Vastseliina vald 806,67 -19,73 Pajusi vald 890,19 -11,42 Helme vald 807,26 -19,68 Koigi vald 890,46 -11,40 Roosna-Alliku vald 807,68 -19,63 Martna vald 890,50 -11,39 Orava vald 809,36 -19,47 Juuru vald 891,42 -11,30 Sillamäe linn 809,92 -19,41 Kadrina vald 893,79 -11,07 Tõlliste vald 811,19 -19,28 Pihtla vald 895,14 -10,93 Tarvastu vald 811,57 -19,25 Torgu vald 895,85 -10,86 Narva-Jõesuu linn 812,88 -19,12 Mustjala vald 895,89 -10,86 Misso vald 813,08 -19,10 Kehtna vald 897,05 -10,74 Halinga vald 813,62 -19,04 Sonda vald 898,28 -10,62 Jõgeva linn 814,02 -19,00 Mäetaguse vald 899,41 -10,51 Kohtla-Nõmme Põltsamaa vald 814,07 -19,00 900,15 -10,43 vald Häädemeeste vald 814,56 -18,95 Kambja vald 900,99 -10,35 Sangaste vald 815,53 -18,85 Kunda linn 901,82 -10,27 Karula vald 815,75 -18,83 Kullamaa vald 902,36 -10,21 Võru linn 815,82 -18,82 Kõpu vald 905,28 -9,92 Kohtla-Järve linn 816,79 -18,73 Paikuse vald 906,24 -9,83 Vigala vald 817,62 -18,64 Haanja vald 909,53 -9,50 Saarde vald 818,85 -18,52 Salme vald 912,04 -9,25 Karksi vald 819,70 -18,44 Järvakandi vald 913,37 -9,12 Puka vald 823,93 -18,02 Haaslava vald 914,70 -8,99 Tapa vald 824,58 -17,95 Nõo vald 915,42 -8,91 Puurmani vald 825,05 -17,91 Anija vald 915,61 -8,89 Rakvere vald 825,60 -17,85 Nissi vald 916,51 -8,80 Tõstamaa vald 825,65 -17,85 Kõlleste vald 917,16 -8,74 Taheva vald 827,19 -17,69 Väätsa vald 925,89 -7,87 Lihula vald 827,49 -17,66 Pühalepa vald 927,71 -7,69 Alatskivi vald 828,70 -17,54 Nõva vald 929,61 -7,50 Vasalemma vald 830,16 -17,40 Muhu vald 929,66 -7,50 Albu vald 831,56 -17,26 Rapla vald 931,19 -7,34 Loksa linn 831,78 -17,24 Viru-Nigula vald 933,35 -7,13 Saare vald 831,99 -17,21 Illuka vald 935,00 -6,97 Väike-Maarja vald 832,15 -17,20 Imavere vald 940,62 -6,41 Tabivere vald 835,10 -16,91 Jõhvi vald 941,14 -6,35 Vändra vald 835,15 -16,90 Elva linn 947,43 -5,73 Tori vald 835,58 -16,86 Käina vald 947,57 -5,71 Valgjärve vald 836,12 -16,80 Padise vald 952,44 -5,23 Rõuge vald 837,21 -16,70 Luunja vald 954,76 -5,00

Lisa 3 järg

Jõgeva vald 838,79 -16,54 Kose vald 957,19 -4,76 Varbla vald 840,50 -16,37 Tartu vald 958,64 -4,61 Rakke vald 841,26 -16,29 Hiiu vald 958,87 -4,59 Kihnu vald 841,35 -16,28 Tähtvere vald 963,50 -4,13 Võru vald 841,98 -16,22 Tartu linn 968,99 -3,58 Pärnu linn 842,67 -16,15 Emmaste vald 981,82 -2,31 Alajõe vald 844,65 -15,96 Noarootsi vald 986,93 -1,80 Hanila vald 844,92 -15,93 Kernu vald 1000,03 -0,49 Rõngu vald 845,26 -15,89 Vihula vald 1003,36 -0,16 Järva-Jaani vald 845,35 -15,89 Ruhnu vald 1014,02 0,90 Kolga-Jaani vald 846,02 -15,82 Aegviidu vald 1014,29 0,92 Torma vald 846,75 -15,75 Kohila vald 1019,48 1,44 Puhja vald 847,19 -15,70 Toila vald 1023,17 1,81 Viljandi vald 847,58 -15,66 Tallinn 1038,01 3,28 Veriora vald 848,33 -15,59 Kuusalu vald 1041,28 3,61 Audru vald 849,78 -15,44 Raasiku vald 1050,57 4,53 Maardu linn 849,81 -15,44 Keila vald 1057,79 5,25 Käru vald 850,14 -15,41 Ülenurme vald 1066,20 6,09 Põdrala vald 851,19 -15,30 Vormsi vald 1085,54 8,01 Orissaare vald 851,20 -15,30 Keila linn 1090,67 8,52 Surju vald 852,01 -15,22 Jõelähtme vald 1108,14 10,26 Leisi vald 853,39 -15,09 Saue linn 1177,83 17,20 Varstu vald 853,77 -15,05 Saku vald 1203,92 19,79 Kanepi vald 855,08 -14,92 Kiili vald 1248,62 24,24 Kõo vald 855,09 -14,92 Saue vald 1254,00 24,78 Iisaku vald 855,78 -14,85 Rae vald 1289,18 28,28 Vändra vald (alev) 855,82 -14,84 Harku vald 1308,92 30,24 Mäksa vald 855,92 -14,83 Viimsi vald 1362,44 35,57

Lisa 4. Täistööajaga töötajate kogutulu tegevusalade lõikes Soomes 2014. aastal ja tegevusala keskmine võrreldes kogu riigi keskmisega (%)

Tabel 1. Soome täistööajaga töötajate keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes (eurot kuus) ja tegevusala keskmine brutokuupalk võrreldes tegevusalade keskmise brutokuupalgaga protsentides 2014. aastal. Allikas: Tilastokeskus (10) Tegevusala keskmine palga- Keskmine bruto- tase võrreldes Tegevusala kuupalk, € kogu Soome keskmise palgatasemega, % Tegevusalade keskmine 3308 I Majutus ja toitlustus 2407 -27,24 A Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 2569 -22,34 N Haldus- ja abitegevused 2627 -20,59 R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 2899 -12,36 Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2934 -11,31 H Veondus ja laondus 3107 -6,08 G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootor- 3175 -4,02 rataste remont E Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 3211 -2,93 F Ehitus 3272 -1,09 L Kinnisvaraalane tegevus 3476 5,08 B Mäetööstus 3520 6,41 O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkind- 3523 6,50 lustus C Töötlev tööstus 3526 6,59 P Haridus 3527 6,62 M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 3808 15,11 D Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 3913 18,29 varustamine K Finants- ja kindlustustegevus 4122 24,61 J Info ja side 4190 26,66 S Muud teenindavad tegevused .. .. T Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; Eristama- .. .. ta kaupade tootmine ja teenuste tarbeks U Rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite .. .. Märkus: 1) .. - info on ebakindel esitamiseks. Info on ebakindel esitamiseks, kui andmed põhinevad vähem kui 30. töötaja andmetel. 2) Tegevusalade keskmine võrreldes tegevusalade keskmisega (%) on leitud tegevusalade keskmise brutotulu jagamisel kõikide tegevusalade keskmise brutokuupalgaga ning korrutatud sajaga.

Lisa 5. Eesti ja Soome 2014. aasta keskmiste brutokuupalkade võrdlus tegevusalade lõikes

Tabel 1. Eesti ja Soome 2014. aasta keskmiste brutopalkade võrdlus tegevusalade lõikes Soome Eesti palgatase Eesti keskmi- keskmine võrreldes Soome Tegevusalad ne brutokuu- bruto- palgatasemega, palk, € kuupalk, € % Tegevusalade keskmine 1005 3308 -69,62 L Kinnisvaraalane tegevus 730 3476 -64,46 P Haridus 862 3527 -62,73 I Majutus ja toitlustus 629 2407 -72,32 R Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 763 2899 -62,23 C Töötlev tööstus 976 3526 -67,83 G Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidu- 926 3175 -67,97 kite ja mootorrataste remont F Ehitus 1048 3272 -70,83 E Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja 1033 3211 -67,43 saastekäitlus H Veondus ja laondus 1012 3107 -73,87 M Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tege- 1252 3808 -62,15 vus N Haldus- ja abitegevused 893 2627 -58,66 O Avalik haldus ja riigikaitse; kohustus- 1219 3523 -79,00 lik sotsiaalkindlustus Q Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 1027 2934 -67,12 A Põllumajandus, metsamajandus ja ka- 913 2569 -66,01 lapüük B Mäetööstus 1312 3520 -65,40 D Elektrienergia, gaasi, auru ja kondit- 1478 3913 -75,56 sioneeritud õhuga varustamine J Info ja side 1586 4190 -65,00 K Finants- ja kindlustustegevus 1704 4122 -73,68 S Muud teenindavad tegevused 557 .. .. T Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; Eristamata kaupade tootmine ja ...... teenuste tarbeks U rahvusvaheliste organisatsioonide ja ...... organite Märkus: 1) .. - info on ebakindel esitamiseks. Info on ebakindel esitamiseks, kui andmed põhinevad vähem kui 30. töötaja andmetel 2) Eesti palgatase võrreldes Soome palgatasemega (%) on leitud Soome palgataseme ja Eesti palgataseme vahe jagamisel Soome palgatasemega vastaval tegevusalal ning korrutatud sajaga

Lisa 6. Soome regionaalne rahvastiku jaotus ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu määr 2014.aastal, järjestatud rahvastiku osatähtsuse järgi kogu Soome rahvastikust

Tabel 1. Soome regionaalne rahvastiku jaotus ja kohaliku omavalitsuse tulumaksu määr 2014.aastal. Allikas: Kuntaliitto Rahvastiku osatäht- Rahvastiku keskmi- Tulumaksuprotsent Kohalik omavalitsus sus kogu maa rahvas- ne, in 2014. aastal, % tikust, % Kogu maa keskmine 5461511,5 19,74 Sottunga 100,50 0,002 18,00 Kökar 252,50 0,005 19,75 Kumlinge 329,00 0,006 18,50 Lumparland 415,50 0,008 19,50 Vårdö 436,00 0,008 18,50 Brändö 474,50 0,009 16,75 Geta 497,00 0,009 17,50 Föglö 570,00 0,010 17,25 Luhanka 762,00 0,014 19,00 Lestijärvi 817,50 0,015 20,00 Kustavi 880,50 0,016 19,25 Eckerö 939,50 0,017 18,50 Pelkosenniemi 956,50 0,018 19,50 Hailuoto 998,00 0,018 19,25 Sund 1032,00 0,019 19,50 Savukoski 1114,50 0,020 21,75 Merijärvi 1151,50 0,021 21,00 Halsua 1225,50 0,022 21,50 Kivijärvi 1251,50 0,023 20,00 Utsjoki 1269,50 0,023 20,75 Kaskinen 1337,00 0,024 21,00 Kyyjärvi 1415,00 0,026 20,50 Oripää 1420,00 0,026 19,50 Ristijärvi 1421,50 0,026 21,00 Karijoki 1435,50 0,026 21,50 Kannonkoski 1497,50 0,027 21,00 Enonkoski 1512,50 0,028 21,00 Hammarland 1535,50 0,028 17,25 Pyhäntä 1553,50 0,028 19,75 Siikainen 1612,50 0,030 21,00 Tervo 1648,00 0,030 19,75 Taivassalo 1656,00 0,030 20,00 Kinnula 1767,50 0,032 20,50 Multia 1770,00 0,032 21,00 Rautavaara 1776,00 0,033 20,00 Honkajoki 1803,50 0,033 21,25 Saltvik 1819,00 0,033 16,75 Pertunmaa 1837,00 0,034 21,00 Enontekiö 1890,50 0,035 20,75

Lisa 6 järg

Lemland 1934,50 0,035 16,75 Jämijärvi 1984,00 0,036 21,50 Myrskylä 1986,00 0,036 21,00 Pukkila 2024,50 0,037 21,00 Juupajoki 2036,00 0,037 20,00 Marttila 2063,00 0,038 20,25 Lumijoki 2079,00 0,038 20,50 Hämeenkoski 2095,00 0,038 21,50 Kihniö 2095,50 0,038 20,50 Miehikkälä 2134,00 0,039 20,00 Pyhäranta 2156,50 0,039 20,50 Korsnäs 2218,50 0,041 21,00 Isojoki 2227,50 0,041 22,00 Vesanto 2266,00 0,041 20,50 Soini 2278,50 0,042 21,00 Pomarkku 2307,50 0,042 20,50 Puumala 2312,50 0,042 20,50 Hirvensalmi 2332,00 0,043 19,50 Vehmaa 2334,50 0,043 21,50 Valtimo 2370,50 0,043 20,00 Muonio 2379,00 0,044 20,75 Kuhmoinen 2391,50 0,044 19,75 Keitele 2412,50 0,044 19,50 Koski Tl 2430,50 0,045 19,50 Rääkkylä 2451,00 0,045 21,00 Humppila 2451,50 0,045 21,00 Toivakka 2469,00 0,045 20,50 Ypäjä 2475,50 0,045 20,25 Karvia 2507,00 0,046 19,75 Finström 2527,50 0,046 19,50 Hyrynsalmi 2527,50 0,046 21,75 Köyliö 2667,50 0,049 20,50 Evijärvi 2668,00 0,049 21,50 Kärsämäki 2708,50 0,050 21,50 Alavieska 2713,50 0,050 21,50 Tuusniemi 2776,00 0,051 21,00 Sulkava 2791,50 0,051 21,50 Lapinjärvi 2799,50 0,051 20,50 Konnevesi 2838,50 0,052 21,00 Puolanka 2851,00 0,052 21,00 Perho 2908,00 0,053 21,00 Reisjärvi 2913,00 0,053 22,00 Utajärvi 2926,00 0,054 19,50 Sauvo 3015,50 0,055 20,75 Hartola 3084,50 0,056 21,50 Lemi 3123,00 0,057 21,00 Vimpeli 3138,50 0,057 21,50

Lisa 6 järg

Punkalaidun 3145,00 0,058 20,50 Vaala 3166,00 0,058 21,50 Merikarvia 3236,00 0,059 19,50 Kaavi 3237,50 0,059 20,50 Padasjoki 3238,00 0,059 20,00 Tervola 3272,50 0,060 19,50 Lappajärvi 3288,00 0,060 21,00 Pyhäjoki 3323,00 0,061 20,25 Simo 3326,00 0,061 21,25 Veteli 3337,00 0,061 22,00 Luvia 3347,50 0,061 20,50 Toholampi 3367,50 0,062 21,50 Rautalampi 3400,00 0,062 21,50 Virolahti 3417,00 0,063 20,00 Paltamo 3592,00 0,066 22,00 Uurainen 3602,50 0,066 20,50 Posio 3640,00 0,067 21,00 Heinävesi 3652,50 0,067 20,75 Rautjärvi 3654,00 0,067 19,75 Savitaipale 3698,00 0,068 21,00 Pello 3707,50 0,068 20,25 Kuortane 3773,00 0,069 21,00 Salla 3835,50 0,070 20,50 Rantasalmi 3843,50 0,070 20,50 Vieremä 3845,00 0,070 20,75 Kolari 3862,50 0,071 20,00 Aura 3972,00 0,073 21,00 Petäjävesi 4103,00 0,075 21,25 Sysmä 4118,00 0,075 19,00 Ranua 4123,50 0,076 19,25 Taivalkoski 4241,00 0,078 20,50 Kaustinen 4285,50 0,078 21,00 Pihtipudas 4307,50 0,079 21,00 Karstula 4314,50 0,079 19,50 Sonkajärvi 4395,00 0,080 20,50 Ylitornio 4415,00 0,081 19,25 Vesilahti 4482,50 0,082 21,50 Jomala 4492,00 0,082 17,00 Säkylä 4553,00 0,083 20,50 Polvijärvi 4636,50 0,085 19,00 Kärkölä 4701,00 0,086 21,00 Ruovesi 4730,00 0,087 21,50 Pielavesi 4805,50 0,088 20,75 Taipalsaari 4812,00 0,088 19,75 Joutsa 4819,50 0,088 21,00 Tohmajärvi 4835,00 0,089 21,75

Lisa 6 järg

Isokyrö 4848,00 0,089 21,00 Nousiainen 4858,00 0,089 20,50 Juankoski 4938,50 0,090 21,50 Luumäki 4970,50 0,091 19,00 Askola 5027,50 0,092 20,25 Urjala 5044,50 0,092 22,00 Luoto 5086,00 0,093 19,50 Pornainen 5146,50 0,094 20,00 Juuka 5171,50 0,095 20,75 Sievi 5176,00 0,095 21,75 Joroinen 5195,50 0,095 20,25 Hankasalmi 5355,50 0,098 21,50 Pyhtää 5369,00 0,098 19,75 Parikkala 5441,00 0,100 19,50 Ruokolahti 5455,50 0,100 19,50 Jokioinen 5555,50 0,102 20,50 Ilomantsi 5559,00 0,102 20,25 Siikajoki 5559,50 0,102 22,00 Inkoo 5561,00 0,102 20,75 Maalahti 5576,50 0,102 21,00 Teuva 5599,50 0,103 22,00 Pyhäjärvi 5646,50 0,103 19,75 Kannus 5659,00 0,104 20,50 Nakkila 5678,50 0,104 20,25 Kangasniemi 5747,00 0,105 20,00 Siikalatva 5836,50 0,107 21,75 Eurajoki 5942,50 0,109 18,00 Rusko 6020,00 0,110 19,00 Siuntio 6191,00 0,113 21,50 Ähtäri 6224,50 0,114 21,25 Mäntyharju 6276,50 0,115 19,75 Tammela 6434,50 0,118 19,50 Kittilä 6474,00 0,119 19,50 Juva 6650,00 0,122 19,75 Kruunupyy 6672,00 0,122 20,00 Tyrnävä 6688,50 0,122 20,50 Vöyri 6698,00 0,123 20,00 Pälkäne 6758,50 0,124 20,50 Inari 6804,00 0,125 19,00 Parkano 6822,00 0,125 20,50 Viitasaari 6837,50 0,125 21,00 Kristiinankaupunki 6923,00 0,127 21,00 Iitti 6965,50 0,128 19,75 Kemiönsaari 6977,50 0,128 19,75 Haapavesi 7208,00 0,132 21,25 Outokumpu 7217,00 0,132 22,25 Virrat 7218,50 0,132 20,25

Lisa 6 järg

Ikaalinen 7300,50 0,134 20,75 Harjavalta 7386,50 0,135 19,75 Suonenjoki 7437,50 0,136 21,50 Uusikaarlepyy 7528,50 0,138 20,00 Haapajärvi 7547,50 0,138 21,00 Kokemäki 7735,50 0,142 20,75 Oulainen 7748,50 0,142 21,50 Mynämäki 7933,50 0,145 20,50 Jalasjärvi 7936,00 0,145 22,00 Kemijärvi 7937,50 0,145 20,50 Laihia 8037,50 0,147 20,75 Nurmes 8136,50 0,149 20,50 Loppi 8316,00 0,152 20,00 Asikkala 8389,50 0,154 20,75 Pudasjärvi 8468,00 0,155 20,50 Laitila 8514,50 0,156 20,25 Keminmaa 8517,00 0,156 21,00 Suomussalmi 8573,50 0,157 20,50 Pöytyä 8604,50 0,158 20,75 Kiuruvesi 8809,00 0,161 20,75 Hausjärvi 8811,50 0,161 21,00 Sodankylä 8852,00 0,162 20,00 Muhos 8992,00 0,165 20,00 Karkkila 9025,50 0,165 20,75 Kuhmo 9027,00 0,165 21,50 Hanko 9065,00 0,166 21,75 Somero 9159,50 0,168 19,50 Kauniainen 9229,00 0,169 16,50 Närpiö 9362,00 0,171 20,50 Orivesi 9604,50 0,176 21,50 Muurame 9636,00 0,176 19,50 Ii 9638,00 0,176 21,25 Liminka 9658,50 0,177 20,50 Hattula 9711,00 0,178 20,00 Masku 9748,00 0,178 19,75 Leppävirta 10092,50 0,185 20,00 Saarijärvi 10124,50 0,185 21,00 Lapinlahti 10134,50 0,186 19,50 Alajärvi 10199,00 0,187 21,00 Keuruu 10243,50 0,188 20,50 Huittinen 10515,00 0,193 20,25 Hämeenkyrö 10596,00 0,194 21,00 Paimio 10609,00 0,194 20,25 Sotkamo 10628,50 0,195 21,25 Mänttä-Vilppula 10810,50 0,198 22,00 Nivala 10943,50 0,200 21,50 Pedersören kunta 11015,00 0,202 20,50

Lisa 6 järg

Kitee 11091,50 0,203 22,50 Maarianhamina - Mariehamn 11436,00 0,209 17,25 Kankaanpää 11927,50 0,218 21,50 Ilmajoki 12140,00 0,222 19,75 Alavus 12165,50 0,223 20,75 Lieksa 12210,00 0,224 21,00 Eura 12341,00 0,226 20,50 Liperi 12365,50 0,226 21,50 Kalajoki 12638,00 0,231 19,50 Ulvila 13341,50 0,244 20,50 Kauhajoki 14044,00 0,257 22,00 Kurikka 14255,00 0,261 19,00 Kontiolahti 14551,50 0,266 19,75 Lapua 14712,50 0,269 21,00 Ylivieska 14862,00 0,272 21,50 Nastola 14937,50 0,274 20,50 Loviisa 15486,50 0,284 19,75 Parainen 15500,50 0,284 19,75 Uusikaupunki 15515,00 0,284 20,50 Kuusamo 15887,50 0,291 20,00 Orimattila 16317,50 0,299 20,50 Loimaa 16653,50 0,305 20,50 Kempele 16747,00 0,307 20,50 Janakkala 16841,00 0,308 20,50 Kauhava 16986,50 0,311 21,75 Akaa 17080,00 0,313 21,00 Forssa 17594,00 0,322 20,00 Pirkkala 18529,00 0,339 20,00 Laukaa 18648,50 0,341 20,50 Naantali 18865,00 0,345 18,50 Sipoo 18974,00 0,347 19,25 Lieto 19168,50 0,351 19,00 Pieksämäki 19169,50 0,351 20,50 Mustasaari 19220,00 0,352 20,75 Pietarsaari 19605,00 0,359 21,25 Heinola 19837,00 0,363 20,50 Äänekoski 19993,00 0,366 21,00 Mäntsälä 20577,50 0,377 19,75 Hamina 21132,00 0,387 21,00 Valkeakoski 21145,50 0,387 19,75 Siilinjärvi 21617,50 0,396 21,25 Hollola 21939,50 0,402 20,75 Jämsä 21973,00 0,402 21,00 Varkaus 21983,50 0,403 20,50 Kemi 22024,50 0,403 20,75 Lempäälä 22031,00 0,403 20,50

Lisa 6 järg

Iisalmi 22143,00 0,405 20,50 Tornio 22346,50 0,409 20,50 Raisio 24468,00 0,448 19,75 Sastamala 25441,50 0,466 20,00 Raahe 25445,00 0,466 21,00 Imatra 28128,00 0,515 19,50 Raasepori 28684,50 0,525 22,00 Vihti 28962,00 0,530 20,00 Riihimäki 29334,00 0,537 20,50 Kangasala 30408,00 0,557 20,50 Kaarina 31973,00 0,585 19,00 Ylöjärvi 32001,50 0,586 20,50 Nokia 32768,50 0,600 19,75 Kerava 35115,00 0,643 19,00 Savonlinna 36100,00 0,661 22,00 Kajaani 37829,50 0,693 21,00 Kirkkonummi 38059,50 0,697 19,50 Tuusula 38161,50 0,699 19,25 Rauma 39974,50 0,732 19,00 Järvenpää 40171,50 0,736 19,75 Nurmijärvi 41377,50 0,758 19,50 Hyvinkää 46277,00 0,847 19,75 Kokkola 47154,50 0,863 20,50 Lohja 47663,50 0,873 20,00 Porvoo 49577,00 0,908 19,25 Salo 54358,00 0,995 20,75 Mikkeli 54620,00 1,000 20,00 Kotka 54644,50 1,001 20,50 Seinäjoki 60617,00 1,110 21,00 Rovaniemi 61383,00 1,124 21,00 Vaasa 66643,00 1,220 19,50 Hämeenlinna 67891,00 1,243 20,25 Lappeenranta 72726,00 1,332 21,00 Joensuu 74756,00 1,369 20,50 Pori 85408,50 1,564 19,25 Kouvola 86689,50 1,587 20,00 Lahti 103559,00 1,896 20,25 Kuopio 110701,00 2,027 20,50 Jyväskylä 135219,00 2,476 20,00 Turku 182948,00 3,350 19,50 Oulu 195044,50 3,571 20,00 Vantaa 209450,50 3,835 19,00 Tampere 221725,00 4,060 19,75 Espoo 263148,00 4,818 18,00 Helsinki 616689,50 11,292 18,50 Märkus: Rahvastiku osatähtsus (%) on leitud kohaliku omavalitsuse keskmine rahvaarv jagatud kogu maa keskmise rahvaarvuga ning korrutatud sajaga.

Lisa 7. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Mina, ______Birgit Karma______, (autori nimi) sünniaeg ___01.04.1979___,

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___ Astmelise tulumaksu rakendamise võimalus füüsiliste isikute tulude maksustamisel Eestis (Soome näitel) ______, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on______Anu-Ell Visberg ______, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isiku- andmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor _____Birgit Karma____ (allkiri)

Tartu, ____25.05.2015___ (kuupäev)

Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta

Luban lõputöö kaitsmisele.

______Anu-Ell Visberg ______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)

______(juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)