Eestlaste Ajalugu –

parandatudTeine, ja täiendatud trükk

Kalev Ots Eestlaste ajalugu –

Käesolev raamat on koostatud Jüri müüdid ja tegelikkus Uluotsa “Kroonika” ja Oskar Looritsa “Eestluse elujõud” töödest lähtudes. Selle kronoloogilise ajaloo koostami- sel ja analüüsimisel olen otsinud vastuseid meie, eestlaste, eksistentsiaalsetele

küsimustele: miks meie enne aastat 1000 Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus oma riigini ei jõudnud ja mis takistas selle tekkimist hiljem?, miks ja kelle tõttu meid praegu nii vähe on (alla miljoni)?, miks oli 1934. aastal meie demokraatlikus riigis võimalik ebapopu- laarse K. Pätsi vastupanuta võimuhaaramine?, kas 1939. aastal sõjalise vastuhakkamise korral oleks meid praegu rahvaarvult vähem või rohkem?, millised on meie negatiivsed loomuoma- dused ja kuidas neist vabaneda? jm. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele - see on mõel- dud eelkõige ajaloo- ja poliitikahuvilistele edasimõtlemiseks ja -uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste, ajalooni.

9 789949 998715 Kalev Ots 2018 Kalev Ots Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus

Tallinn 2018 Sisukord

Teesid 6

Kroonika eestlaste ajaloost 9

Üldjäreldused kroonikast 94

Lõpetuseks 99

Põhiline kasutatud kirjandus 102

Teine, parandatud ja täiendatud trükk (Esmatrükk: Gutenbergi pojad 2013) Toimetanud: Kerli Paas Kaane kujundas: Maria Rõhu Esikaanel: K. Päts, J. Laidoner ja vürst Gabriel (viimane filmist “Viimne reliikvia”) Tagakaanel: K. Ots Kirjastus Heelium OÜ Tallinn 2018 ISBN 978-9949-9987-1-5 “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Juhan Liiv

Meie ametlik ajalugu on siiani enamasti võõraste näpunäidete järgi kirjutatud ja võltsitud, pärinedes üldjoontes 19. sajandi venestamisa- jast, Pätsi “vaikivast ajastust” ja nõukogude ajast ning suurem osa meie ajaloolasi ei ole tahtnud või julgenud seda oma rahva keskselt ümber kirjutada (viimastel aastatel on siiski edusamme märgata). “Ka ei ole meie ajaloolasi huvitanud eestluse olemuse (eestlaste loomuse) tund- maõppimine, eriti rahvapärimuste kaudu...” (O. Loorits, lk 8). 1930. aastatel alustas professor Jüri Uluots selle ajalooga tegelemist (nõu- kogude ajaloolaste P. Vihalemma ja O. Kuuli väiteil võltsimist), kuid oli sellega hiljaks jäänud. Käesolev töö on koostatud Jüri Uluotsa “Kroonika” ja Oskar Looritsa “Eestluse elujõud” alusel. Püüdsin ulatusliku uurimistöö tulemusel koostada kontsentreeritud kujul eestlaste kronoloogilist ajalugu, mis loomulikult vajab täpsustamist, kuid järeldused sellest ei muutu. Sisse on toodud ka meid mõjutanud teiste rahvaste kronoloogiat. Üldtuntud sündmusi on kajastatud vähe või üldse mitte. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele – ta on mõeldud eelkõige ajaloohuvilistele edasi mõtlemiseks ja uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste ajalooni. Meie ajaloo teravalt saksavastane käsitlus sobis veel Vabadussõja ajal, kui rahvas polnud muuks valmis, kuna kogu ärkamisaeg baseerus sellel. Siis olid baltisaksa aadli ja enamlaste (mitte venelaste) vastased hoiakud paratamatud, muidu poleks Vabadussõda võidetud – talupojad vajasid maad, kuid aadel tahtis mõisad säilitada ning enamlased maa ära võtta ja riigistada. Pärast mõisate sundvõõrandamist oleks meie kaitsevõimele tulnud kasuks meie tegelikku ajalugu juurutama hakata. Toodud järeldused oleksid pidanud juba enne 1939. aastat ühiskonnas domineerima. Tundub, et isegi Eesti poliitilisel eliidil olid 1939. aastal üsna kesised teadmised meie ajaloost – miks nad muidu venelaste sõnapidamisele ja armulikkusele lootsid? Praegu on viimane aeg meie ajalugu õigeks kirjutada, mitte võõra raha eest uusi valesid juurde tekitada. See annaks rahvale eesmärgi ja elujõu kodumaal püsida.

5 V. Kurjuse põhiallikas ei olnud mitte kommunism nagu meile püü- Teesid takse selgeks teha, vaid juba umbes 1000 aastat Venemaa ja tema kodanikud, mis tähendab, et sealt pole ka edaspidi midagi head I. Meie soome-ugri esivanemad olid “Põhjala metsade lapsed”. oodata (Eestis elab praegu kaugelt üle 100 000 ametliku Venemaa Sellest tulenevalt oli nende elujõud suunatud eelkõige tööle ja kodaniku, lisaks muud venelased). Pole kahtlust, et rõhuva ena- loomisele, mitte hävitamisele ja teiste (ka omade) allutamisele muse oma rahvastikust oleme kogu ajaloo vältel kaotanud just (O. Loorits, lk 29-30, 75). venelaste tõttu. Samuti on venelased võimaluse tekkides alati püüdnud meid ümber rahvastada. II. Viikingiajal, kui enamus teisi rahvaid Euroopas riike moodustasid, jäi meil see tegemata peamiselt meie tihedalt kooselamist, VI. Niinimetatud orjaaeg meie hädade peapõhjusena (orja hing) autoritaarsust ja agressiivsust eitava loomuse pärast. Ei saavu- on müüt – tegelik põhjus on meie ajaloos peamiselt ida agres- tanud ka ükski maavanem väikeriigi kuningale omast monarhi sori tõttu korduvalt saadud rasked psüühilised traumad, mis positsiooni, vaid “kuningas” tähendas meil eelkõige sõjaväelist on lõpuni lahti harutamata ja mille tagajärjed annavad tunda ülemat, kodukoha maleva pealikut, kelle poliitilised funktsioo- siiamaani (haavatud hing). “Trauma[d ja nende tagajärjed] nid olid allutatud vanematekogu otsustele (O. Loorits). Juba kantakse edasi põlvest põlve…” (A. Parktal). siis pidas meie eliit (ülikkond) varanduse kogumist välismaalt tähtsamaks võimu kindlustamisest (riikluse poole püüdlemisest) VII. Eesti ootamatu vabadusekaotus 1939.-1940. aastatel on müüt. omal maal. Moskva õõnestustegevuse tulemusena läks Eesti hääletu alistumise protsess käima juba 1934. aastal, kui Päts NSVL III. Meie muistne vabadusvõitlus (1030-1227) algas ja toimus saatkonnaga kooskõlastatult ja Laidoneri toel võimu haaras. suurema osa ajast ning tunduvalt suuremate kaotustega mitte Pätsi võim oli õiguslik, kuna vaba rahvas vabal maal kõrgeima sakslaste (20 aastat) vaid venelaste (200 aastat) vastu. Kui meid riigivõimu kandjana seda vaikides pealt vaatas. Eesti kõrgem poleks vallutatud läänest, oleksime sattunud vene õigeusku ja poliitiline juhtkond oli mandunud ja mängis Vabadussõja kan- varem või hiljem vallutatud venelaste poolt ning meid poleks gelaste võidu maha. O. Looritsa järgi on eesti rahva Achilleuse enam olemas olnud. kannaks “tema poliitiline juhtkond, keda kahjuks pole suudetud iseseisva rahva aule väärikaks kujundada. Ta mandus juba IV. 700-aastane orjaaeg on müüt – vana aeg oli raske ka mujal (näi- viikingiajal, orduajal, tsaariajal ja koguni iseseisvusajal kuni teks iseseisvas Leedus hakati talupoegi sunnismaistama varem okupantidega koostööni..riiklik iseseisvus ilma väärika juht- kui meil). Ka oli eestlaste loomusele vastuvõetamatu kellelegi konnata ei ole mõeldav.” alluda, olgu need siis omad või võõrad. Kuid kui endid ise valit- seda ei suuda või ei taha, tuleb paratamatult rahul olla sellega, VIII. Poliitilise juhtkonna mandumisele on viinud ja viib meie rahva et võõrad seda karmi käega teevad. Siiski sai meist tänu sellele hukatuslik loomuomadus – vastutustundetus oma juhtide vali- lõpuks lääne kultuurrahvas ja säilisime omaette keelega ja rah- misel ja eriti ametis pidamisel. Parlamendivälised organisatsioo- vusena oma kodumaal, mitte lahustatuna Venemaa avarustes. nid peaksid olema aktiivsed ja rahvas peaks neid vajaduse korral Kogu see aeg oli sakslastel võimalus meid ümber rahvastada, aktiivselt toetama. Demokraatiat tuleb teostada parlamendis, kuid nad ei teinud seda. kuid kaitsta tänavatel, nagu mujal Euroopas – see hoiaks ära juhtkonna mandumise ja mandunud juhtkonna võimul püsimise. Kahjuks 1934. aastal nii ei läinud.

6 7 IX. Enesehaletsusel, hädaldamisel ja teiste riikide süüdistamisel pole mõtet. Tuleb leppida, et iga riik hoolitseb eelkõige enda, Kroonika eestlaste ajaloost mitte meie huvide eest. Ajaloost peame õppima, mida on millistelt riikidelt ja rahvastelt oodata. Samuti peame välja 12 000 eKr selgitama, mida meie rahvas ja juhid on ajaloos valesti teinud, •• Praegune Eesti ala hakkas vabanema jääkattest. milline on meie loomus, meie tugevad ja nõrgad küljed. Meie võimuses ei ole teisi riike ja rahvaid muuta, küll aga ajaloost 10 500 eKr õppida ja edaspidi enda vigu vältida (vt ka O. Loorits, lk 8). See •• Ka Loode-Eesti oli jääst vaba. Saared ja suur osa Eesti praegusest oleks siis meie, eestlaste, ajalugu. mandrialast oli veel Balti jääpaisjärve vete all (A. Mäesalu jt, lk 11).

9700 eKr •• Balti jääpaisjärve veed murdsid läbi Kesk-Rootsist ja vee tase langes 20-30 meetrit.

9000 eKr •• Sulgus Läänemere ühendus ookeaniga läbi Kesk-Rootsi. •• Pärnu jõe kaldal Pullis esimene inimasustus, veidi hiljem ka Kunda lähedal – asukad olid tulnud ilmselt lõuna poolt.

8200 eKr •• Praeguste Taani väinade kohal avanes jälle Läänemere ühendus ookeaniga.

8000 eKr •• Viimased mammutid Euroopas surid välja (tapeti inimeste poolt?) – võimalik, et viimastena just Eesti alal. •• Toompea kerkis merest.

5800 eKr •• Saaremaale jõudsid esimesed asukad (A. Mäesalu jt, lk 12).

5700 eKr •• Esimesed asukad Hiiumaale (A. Mäesalu jt, lk 12).

8 9 5000 eKr 1200 eKr •• Eesti alal elas 2500-5500 inimest (A. Mäesalu jt, lk 13). Merevee tase •• Trooja sõda toimus Felice Vinci järgi praeguses Lõuna-Soomes oli 22 meetrit kõrgemal kui praegu (nt Toompea oli saar ja meri ula- Troija linna all ja sellest võtsid osa ka praeguse Eesti ala rahvad. tus Mustamäe nõlvani) ja hakkas siis pikkamööda alanema. Merevee alanemine ja maa tõus jätkuvad siiani. 1000 eKr •• Suured muutused Eesti alal: hakati rajama kindlustatud asulaid, 4000 eKr kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid •• Kusagil praeguse Eesti alal tekkis sinisilmsust põhjustav geenimu- uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama (L. tatsioon (V. Mikita, lk 13). Vahtre, lk 16).

3000 eKr 570 eKr •• Meie soome-ugri esivanemad hakkasid Euraasiast jõudma praegu- •• Kaali meteoriit väikese aatompommi võimsusega: tuli madalalt üle sele asualale. Neid oli algselt umbes 2000 inimest (nende asustus ka Põhja-Eesti, tekitas alates Kirde-Eestist suuri purustusi ja tulekahju- Valmas, Võrtsjärve ääres). Rännak oli kestnud tuhatkond aastat. Siin sid (kindlasti palju hukkunuid) ning Läänemere kallastele hiidlaine. oli ees nn Kunda kultuuri rahvas (baskid?), kes kadus (sulandus ja/ •• Meie maailmapilt muutus täielikult, kivikirstkalmete asemel algas või rändas välja?). põletusmatus (ka paatides ja inimohverdustega). •• Maaharimise algus (oder; hiljem nisu ja kaer). •• Lähirahvaste juures hakati meid pidama “puutumatuks rahvaks” (L. •• Kusagil praeguse Leedu alal tekkis blondi juuksevärvi põhjustav Meri). geenimutatsioon, liikus Skandinaaviasse ja sealt edasi Eesti alale (V. Mikita, lk 13). 500 eKr •• Eestis umbes 7000 elanikku. O. Looritsa järgi germaanlased 1800 eKr Skandinaaviast (võib-olla Gotlandilt) asusid koloniseerima Põhja- •• Esimesed pronksesemed Eestis. Eesti rannikut ja mitme sajandi pärast lahustusid kohaliku elanikkonna hulgas (lk 62-63). 1600-1500 eKr •• Esimesed raudesemed Eestis. •• Mõnedel andmetel (vt Maaleht 06.10.2016) Kaali meteoriidi lange- mine (vt 570. a eKr). 350 eKr •• Pytheas Rooma kolooniast Massaliast (praegune Marseille) külastas 1500 eKr Saaremaad. •• Meie merevaik Kreeta-Mükeenes (L. Meri). •• Kliima jahenemise tõttu osa meie ala rahvast rändas välja lõuna 200 eKr poole. •• Eestis hakkas levima soomaagist (Saaremaal ehk ka meteoriidijää- •• Põhjamaalased liikusid mööda praeguse Venemaa jõgesid lõunasse kidest) raua tootmine (K. Kello, A. Mäesalu jt). ja panid aluse Mükeene tsivilisatsioonile ja Kreeka kultuurile (Felice Vinci). 0 •• Eestis umbes 50 000 elanikku. Lisaks muudele teraviljadele hakati kasvatama rukist.

10 11 0-200 360 •• Praeguse Rootsi ala Läänemere saartelt (eriti Gotlandilt) pärit goo- •• Idagootide kuningas Ermanarich vallutas uuesti Visla suudmeala. tid rändasid mööda Visla jõge (praeguses Poolas) jõe ülemjooksule. Tema ajal ulatus Ida-Gooti riik Dnestrist Volgani ja Mustast merest Läänemereni. Ermanarichi poolt alistatud (maksustatud) rahvaste 0-450 (370?) hulgas on nimetatud ka aeste (ilmselt balti hõimud), mordvalasi, •• Ajaliselt veel ulatuslikum, kui 500 eKr germaanlaste (gootide) “kul- merjalasi, vadjalasi ja tšuude (kõik viimased soome-ugri hõimud). tuurilaine” Visla jõe suudmealalt Eesti alale. Eesti ala põhjarannikult Võimalik, et eestlased ehk tšuudid sattusid lühikeseks ajaks idagoo- alates tekkinud gootide väikesed ebapüsivad kolooniad moodustasid tide riigi võimu, st maksustamise alla (A. Adamson, lk 15-16, A. valitseva ülemkihi ja maksustasid kohalikke elanikke, kuid lahustusid Tvauri, lk 27). suhteliselt kiiresti kohalike hulgas (O. Loorits, lk 63). 370 100 •• Hunnid ründasid Ida-Gooti riiki (meieni vist ei jõudnud), see hävi- •• Eesti ala asukad hakkasid üle Soome lahe siirdudes Soomet asustama nes ja eestlased pääsesid idagootide võimu alt. (Arvo Mägi). 376 117 •• Germaanlaste hõim läänegootid hakkasid sisenema Rooma riigi •• Rooma riik oli suurima pindalaga (ka osa Briti saartest). piiridesse.

200-300 395 •• Tekkis Ida-Gooti riik kusagile Musta mere ja Läänemere vahele. Nad •• Lääne-Rooma riik lõi täielikult Ida-Rooma riigist (Bütsantsist) olid kirjaoskajad ja kaubavahetus roomlastega oli kõrgelt arene- lahku. nud. Eksisteeris kaubatee, mis mööda Läänemerd ühendas Eesti ala lääne- ja põhjarannikut Visla suudmeala asustusega. Sellele viitavad 400 meie piirkonnast leitud Rooma mündid ja leiukohtade analüüs (M. •• Lääne-Rooma riigi piiridesse tunginud germaanlased asutasid seal Kiudsoo, lk 16). oma riigid ja hakkasid siirduma ristiusku.

285 450 •• Rooma riik hakkas ühe keisri juhtimisel kaheks jagunema. •• Hunnid ründasid Lääne-Rooma riiki. •• Germaanlaste mõjul (vt 500 eKr ja 0-450) eestlaste muutus genee- 300-400 tiliselt ja vaimsuses tähistas meie enam-vähem lõplikku siirdumist •• Eesti ala tõenäoliselt juba vahetud kontaktid Rooma riigiga läbi idast Lääne-Euroopa kultuuriruumi (O. Loorits, lk 63). Siiski oli see Dnepri veetee Ida-Gooti riigis. Vahetutele kontaktidele viitavad meie loomuse muutus liiga väike, et soosida meil hilisemat (vt 800. a) meie piirkonnast leitud Rooma mündid ja leiukohtade analüüs (M. riigi teket. Kiudsoo, lk 16). 450-600 330 •• Hunnide tõttu suur rahvaste rändamine (Suur Rahvasterändamine) •• Ristiusk kujunes Rooma riigis soodustatud usundiks, hiljem riigiusuks. Euroopas.

12 13 •• Esimesed kindlad tõendid Eesti ala vahetutest kontaktidest kohalik ülik oma pere ning lähimate sugulaste, sõjalise kaaskonna Bütsantsiga (Konstantinoopoliga) Soome lahe-Narva-Peipsi-Ve- ja nende peredega. Ülik ja tema lähemad sugulased elasid tavaliselt likaja-Dnepri-Musta mere veetee kaudu ja/või Soome lahe-Nee- linnuses (A. Tvauri, lk 284, 286). Linnuste asustus oli alaline või va-Laadoga-Volhovi-Ilmeni-Lovati-Dnepri-Musta mere veetee hooajaline. kaudu (M. Kiudsoo, lk 12, 19), mille meie ala rahvas võttis tõenäoli- selt kasutusele enne skandinaavlasi (paate lohistati või tassiti ühelt 622 jõelt teisele). Samal ajal taastusid meie kontaktid Ida-Rootsiga (M. •• Araablaste prohvet Muhamed lõi uue usundi – islami. Kiudsoo, lk 24) Birka kaudu ja hakkas välja kujunema nn Idatee (selle haru) “varjaagide juurest kreeklasteni” (M. Kiudsoo, lk 192). 700 •• Läänemere laev sai purje. 476 •• Lääne-Rooma riik varises germaanlaste rünnakute all lõplikult kokku. 750 •• Hiljemalt sel ajal asutasid skandinaavlased Volhovi jõele praegusel 500 Loode-Venemaal Vana-Laadoga kaubanduskeskuse (A. Tvauri, lk •• Tallinna eellasena rajatud Iru linnus ja sadam, millest kujunes tähtis 24). keskus. •• Legendaarses Bråvalla lahingus taanlaste ja rootslaste vahel •• Lõppes Eesti ala asukate rändamine Soomet asustama (vt 100. a). (Gotlandi saarel?) olevat viimaste poolel osalenud ka eestlased •• Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid välja liivi, lõunaeesti, põh- (Eesti Sõjamuuseum). Kas rootslastega liitlassuhete algus? jaeesti, vadja, soome ja vepsa keeled (Arvo Mägi). 765-975 536-537 •• Idatee teine haru, L. Meri järgi Hõbevalge tee: meie ülikutest •• Mingisugune kliimaanomaalia erakordselt külmade suvede ja tal- kaupmehed liikusid Soome lahelt praegusele Venemaale mööda vedega kogu maailmas (M. Mägi 2017, lk 12-23), mis tingis ka Eesti Neeva jõge üle Laadoga ja Volhovi jõge pidi üle Valgjärve Bulgari alal suure näljahäda ja mille tõttu suur osa inimestest suri. Meie riiki Volga jõe ääres (praegune Tšuvaššia ala). Võimalik oli tee- ühiskond taastus sellest hiljemalt viikingiajaks (A. Tvauri, lk 280; kond Soome lahelt Bulgari riiki ka mööda Narva jõge üle Peipsi ja M. Mägi 2015, lk 103-104). Pihkva järvede mööda Velikaja jõge. Reisiti suure arvu paatidega ja peredega, kaubaks karusnahad, vili, orjad (L. Meri), võib-olla ka 600 merevaik ja raud. Viimast toodeti soomaagist, eriti Põhja-Eestis ja •• Rootsi Sigtuna kuningas Yngvarr tuli Eestisse ja sõdis paigas, mille Saaremaal (M. Kiudsoo, lk 90). Bulgaris kohtuti kõrgkultuuri esinda- nimi olnud Kivi (at Steini). Eestlased võitsid ja Yngvarr langes lahin- vate araabia kaupmeestega (L. Meri). 9. sajandi algul hakkasid enne gus ning maeti kusagile Saaremaa “vastas”. just Eesti alale (Kagu-Eestisse) ja alles siis Skandinaaviasse saabuma •• Lõppes suur rahvaste rändamine Euroopas. esimesed araabia hõbemündid (M. Kiudsoo, lk. 27-28), st siis pidi olema kasutusel Idatee Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järvede teekond. 600-700 •• Idatee äärde Eesti alal hakkasid tekkima esimesed linnusasulate 793-1060 kompleksid (linnus, asula, sadam, paljudes ka kauplemiskoht) •• Viikingiaeg. Taani ja Norra viikingid suundusid peamiselt röövides kaitstud peatuspaikadeks kaupmeestele (M. Kiudsoo, lk 32-33). ja peamiselt lääne poole, Rootsi viikingid (varjaagid) peamiselt Linnusest ja asulast koosnevas asustusüksuses elas tõenäoliselt kaubeldes ja peamiselt ida poole. Mõlemad Idatee harud võeti

14 15 kasutusele ka varjaagide poolt (“varjaagide juurest kreeklasteni“ ja ning arenesid just kultuurilises, mitte aga poliitilises (riikluse kor- “varjaagide juurest araablasteni“ – M. Kiudsoo, lk. 160). Eksisteeris raldamine) valdkonnas. See eelkõige välise ülevõtmise loomuoma- ka teisi, vähemtähtsaid Idatee harusid Kaspiale ja Mustale merele dus on säilinud meil tänapäevani. Ka ei olnud ega ole poliitika meie (M. Mägi 2015, lk. 25). Tee kulges Birkast (Rootsis) peamiselt üle olemuse tugevamaks küljeks (O. Loorits, lk 17). Ahvenamaa saarte Soome rannikut pidi Soome lahe kitsamast kohast •• Kuna meil olid viikingiajal väga tihedad kontaktid varjaagidega, on üle (Naissaarest mööda) Rävalasse (Härjapea ja/või Pirita jõe suud- üsna tõenäoline, et vähemalt osast meie ülikkonnast said vana rootsi messe) praeguse Tallinna alal ja edasi piki Eesti ala põhjarannikut keele ja kirja oskajad, st nad õppisid tundma ruunikirja. Võimalik, et ida poole (M. Mägi 2015, lk. 12, 15). Kaubeldi peamiselt orjadega vajadusel nad kirjutasid (lõikasid) puule, mis muidugi pole säilinud. (Rootsi ajaloomuuseumi näitus). Nad väidavad, et varjaagid said •• Ka tekkisid varjaagide mõjul eriti meie ülikkonnas ja eriti vanade ja hõbeda peamiselt orjakaubandusest ja ka rüüsteretkedelt. Meil pidid noorte vahel sisevastuolud meile omase põlise konservatiivsuse, st olema varjaagidega suhteliselt sõbralikud suhted, et samadele tee- minevikutraditsioonidest kinnihoidmise ja uue suuna vahel. Selle dele (Idateele) ära mahtuda. tulemusel hakkas nõrgenema põline soome-ugriline hõimuteadvus •• Varaviikingiaegseid linnuseid on praeguse Eesti alal teada umbes ja lõdvenema ühtekuuluvustunne. See raskendas edaspidi “ühiskeele 34, kusjuures põhiosa (16) nendest asus Kagu-Eestis ja Kesk-Eesti leidmist ühise hädaohu ühiseks ületamiseks” (O. Loorits, lk 71-74). idaosas, ka Põhja-Eestis (13), kuid Lääne-Eestis ja Saaremaal kokku •• Viikingiajal saavutas linnusasulate (linnus, asula, sadam, paljudes ka ainult 3. Umbes pooled kõigist linnustest olid asulaga linnuse jala- kauplemiskoht) teke ja toimimine Eesti alal Idatee ääres oma õit- mil. Praeguse Läti ja Leedu alal oli tol ajal veidi rohkem linnuseid, sengu (M. Kiudsoo, lk 32-33). “Võib oletada, et Eesti ala suuremates vastavalt umbes 53 ja 73 (M. Mägi 2015, lk 21). viikingiaegsetes linnusasulates elas 100-200 inimest” (A. Tvauri, lk •• Viikingiaja teisel poolel kulges Idatee “varjaagide juurest araablas- 284). Põhjaranniku linnusasulad paiknesid turvalisuse kaalutlustel teni” mitte ainult Kaspia mere vaid peamiselt Musta mere kaudu, tavaliselt jõe suudmest paar kilomeetrit ülesvoolu (M. Kiudsoo, lk kuna Bulgari riik Volgal hakkas läbipääsu eest liiga suurt maksu 32-33). Neid pidi olema palju, kuna kaubalaev läbis päevas 29-37 nõudma (M. Kiudsoo ettekanne 15.07.2016). kilomeetrit, lisaks sõltus tolleaegne meresõit “suuresti ilmast ning •• Eesti ala jagunes kaheks kultuuriareaaliks, milliseid eraldas prae- sobivat tuult võidi vahel oodata nädalaid kui mitte kuid” (M. Mägi guse Loksa kandist Pärnuni ulatuv soine vöönd. Loodepoolne on 2015, lk 15, 33). Linnusasulad olid sadamarahuga kaitstud paigad, nimetatud Ranniku-Eestiks (Rävala, Harju- ja Läänemaa. Kas ka kuid selle eest tuli kaupmeestel kohalikule ülikuperekonnale mui- Saaremaa?) ja kagupoolne Sise-Eestiks (M. Mägi 2017, lk. 12-13). dugi maksta. Ranniku-Eesti oli rohkem seotud skandinaavlaste jt Läänemere äär- •• Viikingiajal andsid Eesti alal aolinna mõõdu välja põhiliselt ainult sete rahvastega, Sise-Eesti aga idapoolsete rahvastega. Vana-Vene kaks kohta – Iru ja Tartu, nagu viitab M. Mägi (2015, lk 52). kroonikates on tõenäoliselt just Ranniku-Eesti elanikke nimetatud •• Hilisemal viikingiajal linnuste arv praegusel Eesti alal veidi kasvas sosoliteks (M. Mägi 2017, lk. 361) ja Sise-Eesti elanikke tšuudideks. (kuni 40-ni), kusjuures umbes pooled linnustest olid püsiasustusega Tšuudideks nimetati algselt ka vahetult Peipsi järvest itta jäänud ja veidi üle poole asulaga linnuse jalamil (K. Siig, lk 37-38). soome-ugrilasi (M. Mägi 2017, lk. 222). •• Eesti ala asulates elas tavaliselt üks kuni kolm suguluses olevat •• Meie Ranniku-Eesti veesõidukid (M. Kiudsoo, lk 15), sõdalaste rel- peret. Pere koosnes keskmiselt 4-5 täiskasvanust ja 3-4 lapsest, vastus ja varustus (M. Mägi 2015, lk 54) ning üldse kultuur, isegi usk nende hulgas ka nn sõltlased: sulased, teenijad, orjad (A. Tvauri, lk (Rootsi ajaloomuuseumi näitus) olid varjaagidega väga sarnased. 282-284). Ranniku-Eesti sõdalaskultuuris oli skandinaaviapärasus kordades suurem kui meie lõuna- ja idanaabritel (M. Mägi 2017, lk 53-56). Meie eliit tahtis varjaagide moodi välja näha. Nad õppisid võõrsilt

16 17 •• Suuremaid asulaid (külasid) linnustest väljaspool meil vist ei olnud 862 – meie metsamiljööst pärit loomus ei soodustanud ka suurte vara- •• Varjaagid rajasid Idatee oluliste harude kontrollimiseks linnaliste asulate teket vaid elu laialipaisatult, kaugel üksteisest, (maksustamiseks?): pisikeste sugukondadena. See kõik ei soosinud riigi teket (O. Loorits, °° Volhovi jõele (lisaks Vana-Laadogale – vt 750) Ilmeni järve lk 54-56). lähedale Rjuriku linnuse, mille kõrval hiljem (940. a) tekkis Novgorod; 800 °° Velikaja jõele Truvori linnuse (Isuborg), millest hiljem kujunes •• Lõtvade sidemetega Rootsi kuningriik oli juba olemas. See tekkis Pihkva (M. Kiudsoo, lk 14). Rootsi ala eri osade pikaajalise omavahelise võimuvõitluse tulemu- •• Põhja-Venemaa esimese riigi moodustamine (hilisema nimetusega sel – svealased allutasid lõpuks kõik Rootsi osad. Novgorodi vürstiriik), mille esimeseks “pealinnaks” oli Vana- Selliselt Eesti alal riiki tekkida ei saanud – meie autoritaarsust Laadoga. Vähemalt algusperioodil paistis sel slaavlastega vähe eitava loomuse pärast kihelkondade ja maakondade omavahelist pistmist olevat. Riigi rajajateks olid Skandinaaviast pärit, ilmselt võimuvõitlust praktiliselt ei toimunud. Eliit ja rahvas ei kannatanud russide hõimu kuulunud viikingitest (varjaagidest) ülikud ja nende võimu koondumist ühe isiku kätte, millest tulenevalt meil polnud kaaskond, esimesteks alamateks aga soome-ugrilased. Sel ajal ei tähtsad mitte üksikisikud vaid vanemate kogude (kärajate) otsused. elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu Vanemad olid perekondade, sugukondade, muinasmõisate ja lin- soome-ugri riigiga. See riik tekkis tõenäoliselt varjaagide koloo- nuste mõjupiirkondade vaimsed (targad ja lugupeetud) esindajad. niate baasil ja vähemat esialgu Idatee kaitseks. Nad ei olnud ainuvalitsejad (O. Loorits, lk 48-54, 75-76). Meie eliiti Eesti alal polnud varjaagidel tingimusi ja vajadusi riigi tekitami- huvitas rohkem võõrsilt kogutud varandus kui kohapeal saavuta- seks – meil varjaagide suuremaid kolooniaid ei eksisteerinud (M. tud võim. See viimane loomuomadus on meil säilinud tänapäevani. Mägi 2015, lk 55), kuna Soome laht veel ei vajanud kaitset ja sada- makohtade kaitsega said eestlased enamasti ise hakkama. 800-900 •• Skandinaavia koloniste asus elama Saaremaale ja Hiiumaale, tõe- 882 näoliselt rahumeelselt ja enamasti sulandusid üsna kiiresti kohaliku •• Järgmine Põhja-Venemaa esimese riigi valitseja Oleg (oli Rjuriku rahva sekka (Rootsi ajaloomuuseumi näitus). kaaskondlane) vallutas sõjalaevastiku retkega Kiievi vürstiriigi (kasutades pettust esineti kaupmeestena ja tapeti Kiievi pealikud). 820-830 Sõjaretkel oli arvukalt tšuude (eestlasi). See oli peamiselt soo- •• Ka varjaagid hakkasid käima kaubareisidel Bulgari riigis Volgal me-ugri hõimude retk varjaagide juhtimisel. Eestlaste huvi seisnes (A. Tvauri, lk 24) ja sealt edasi Kaspia mere ääres. Need käigud läbi ilmselt kaubatee lahti hoidmises läbi Dnepri veetee, varjaagidel oli Bulgari riigi kestsid umbes 100 aastat. sama huvi. Oleg liitiski need alad Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa 843 lõunaslaavlasi ühendava Kiievi suurvürstiriigi. Seega allutati Dnepri •• Jagamisel tekkisid Prantsuse ja Saksa riigid. veetee ühtsele võimule. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki nende slaavistumine polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid 850-950 säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu, kuid kogu riik oli •• Tekkivate Rootsi, Norra ja Taani riikide esimesed teadaolevad kuningad. juba slaavlaste riik. Ka riigi territooriumile jäänud soome-ugrilased hakkasid slaavistuma. Oleg sai esimeseks Kiievi suurvürstiks. See sündmus, millele eestlased ise kaasa aitasid, oli otsustava

18 19 tähtsusega meie edasisele saatusele – sellega hakkasid slaavla- Vana-Vene vürstiriikide teke ja eriti varjaagidest valitsejate asendu- sed-venelased massiliselt saabuma Peipsi ja Pihkva järvede taha. mine slaavlaste-venelastega.

895 960 •• Ungarlased (soome-ugri hõim) rajasid pärast vahepeal pikemat aega •• Taani kuningas lasi end ristida. stepis elamist (muutis nende loomust) ja pärast võidukat vallutusretke Doonau orus oma rahvusriigi (O. Loorits, lk 71). 967 •• 3-aastaselt vangistati Eesti viikingite poolt Saaremaa lähedal 900 tulevane Norra kuningas Olaf Trygvason koos tema ema, kasuisa ja •• Algasid Norra (hiljem ka Taani) viikingite retked Eestisse ja eestlaste kaaskonnaga. Tema kasuisa tapeti ja teised müüdi Eestisse orjadeks retked varjaagide juhtimisel koos Kiievi suurvürstiriigi vägedega (M. Mägi 2017, lk 325). Konstantinoopoli alla (K. Kello). 972 900-1000 •• Islandlase Gunnarri võidukas retk Rävalasse, kus kohtuti viikingi- •• Skandinaavia koloniste asus elama Põhja-Eesti rannikule, tõenäoli- tega (varjaagidega?) ja peeti maha võidukas lahing (M. Kiudsoo, lk selt rahumeelselt ja enamasti sulandusid üsna kiiresti kohaliku rahva 99). Kas Rävala maakonnas elas sel ajal palju varjaage (vt 900-1000. sekka (Rootsi ajaloomuuseumi näitus). a) või olid need meie viikingid?

911 973 •• Kiievi suurvürstiriigi esimene leping Konstantinoopoliga, mille •• O. Trygvason osteti Novgorodi vürst Vladimiri saadetud isikute allkirjastajate hulgas oli ka tšuude (M. Mägi 2017, lk 156). (maksukogujate?) poolt mingil Eesti orjaturul välja ja toimetati Novgorodi. O. Trygvason kohtas Novgorodi turul oma kasuisa tapjat 940 ja tappis ta. Vürst Vladimir päästis O. Trygvasoni surmanuhtlusest, •• Novgorodi linna asutamine (A. Tvauri, lk 24) slaavlaste-venelaste mis selle eest oli ette nähtud (M. Mägi 2017, lk 324). võimukeskusena. 975-977 941 •• Novgorodi vürst Vladimir põgenes võimuvõitluse tagajärjel Rootsi •• Kiievi suurvürst Igor tungis oma vägedega Konstantinoopoli alla ja (abi järele). Kas läbi Eesti ala sadamate? paari aasta pärast (944. a – vt M. Mägi 2017, lk. 156) surus läbi soodsa •• Vürst Vladimir sai Rootsi aladelt kogutud ja Vene alale toimeta- kaubanduslepingu. Kroonikate järgi olevat lepingu sõlmimisel (all- tud (kas läbi Eesti ala sadamate?) varjaagidest sõjaväe abil Kiievi kirjastamisel) olnud ka tšuudide (eestlaste) esindajaid. suurvürstiks. •• Vana-Vene hilisemates kroonikates muutusid just sel ajal eestlased 950 varasematest liitlastest vaenlasteks (M. Mägi 2015, lk 10 viide 2). •• Araabia hõbemüntide kõrval hakkasid lühikest aega (kuni 50 aastat) Miks, kas keeldusid makse maksmast? Varjaagid Rootsi aladelt jäid Eestisse saabuma ka Bütsantsi hõbemündid Dnepri veetee kaudu endiselt slaavlaste-venelaste liitlasteks ja jätkasid seetõttu, küll (M. Kiudsoo, lk 77). Tõenäoliselt oli see meie ülikutest kaupmeeste pidevalt väheneva intensiivsusega, Idatee kasutamist kaubateena lepingu (vt 944. a) tulemus Kiievi ja Konstantinoopoliga. vähemalt osalises pikkuses. Siiski hakkas varsti meie kaubandusele idaga takistuseks saama

20 21 •• Idatee mõlema haru sulgumine meie jaoks, st ka Hõbevalge tee territooriumilt kogunenud müntide kooslus sellest ajast meie lõpp – Vana-Vene riikide tekke ja valitsejate slaavlaste-venelastega peidetud aaretes – M. Kiudsoo, lk 154-155). Gotland oli oluline asendumise tõttu. Võib-olla aitas sellele mingil määral kaasa ka O. sepatöökeskus, kus oma rauatootmine puudus (M. Kiudsoo, lk 110). Trygvasoni juhtum. Eesti ala kaupmehed jäid isolatsiooni – rahva Meie raud oli neile olulise tähtsusega. kultuuriline, sotsiaalne ja sõjaline areng hakkas aeglustuma. See oli peale majandusliku ka suur moraalne kaotus meile, kuna katkesid 988 sidemed meie idapoolsete sugulasrahvastega (kogu teekonna ula- •• Kiievi suurvürst Vladimir Püha lasi end ristida (A. Tvauri, lk 24). tuses kuni Bulgari riigini Volgal) ja meie soome-ugri ürgkoduga. Skandinaavlastele jäi veel pikemaks ajaks “uks lahti” nii lääne kui 995 ida suunas (nemad said Idateed edasi kasutada). •• Rootsi kuningas lasi end ristida (võimu kindlustamise eesmärgil).

975-1000 997 •• Idahõbeda läänemeremaadesse juurdevoolu ja Idatee olulisuse kiire •• Kiievi suurvürst Vladimir Püha hakkas Kreeka ja Bulgaaria preestrite vähenemine Läänemerel (M. Mägi 2015, lk 10, 14). Samal ajal toimus abil juurutama oma slaavlaste-venelaste riigis kristlust. Sellega käi- Rootsis Birka häving või mahajätmine, Soomes Ahvenamaa asustuse vitus kiirenevalt riigi alade keeleline ja kultuuriline slaavistumine kadumine, Venemaal Vana-Laadoga mahapõlemine ja Rjuriku lin- (A. Tvauri, lk 24). nuse mahajätmine, st ka skandinaaviapäraste kolooniate kadumine •• Tuli sõjaga eestlaste peale (K. Kello, K. Siig, lk 42), see tähendas, Venemaal (M. Mägi 2015, lk 10, 26). Välistada ei saa ka ristiusuliste et meie (Sise-Eesti) varasemad liitlassuhted (kui valitsejateks olid kätt nende paganlike kaubanduskeskuste hävingus. varjaagid) olid Kiievi suurvürstiriigiga katkenud. •• Seoses Birka hävingu või mahajätmisega Gotlandi tähtsuse kasv veel säilinud idakaubanduse lähte- ja sihtpunktina. Idatee hakkas 1000 kulgema nüüd ka Eesti ala sadamaid välistavalt – üle Läänemere •• Mitmete asjaolude tõttu (vt edaspidi) hakkas Iru linnusasula kao- praeguse Läti Kuramaa rannikule ja sealt edasi Daugava veeteed pidi tama oma tähtsust ja linnus jäeti maha, suhteliselt kiiresti hakkas (M. Mägi 2015, lk 26, 71). Viimane oli tõenäoliselt tingitud sellest, kasvama Lindanise linnusasula (tulevase Tallinna) tähtsus (K. et Eesti ala ranniku lähedal reisimise turvalisus hakkas vähenema Kello). (meie viikingite tegevuse tõttu, kuna Idatee oli neile ju suletud). •• Iru linnusasula paiknes Pirita jõe suudmest mööda jõge 8 kilomeetri •• Meie rauakaubanduse järsk kasv,eriti Gotlandi ja mõningal määral ka kaugusel (praeguse Lasnamäe kirdenurgas). Oli sel ajal eelkõige Edela-Soomega. Sellega seoses kasvas ka läbi Suure väina (Saaremaa kohaliku ja regionaalkaubandusega seotud poliitiline keskus (M. ja Läänemaa vahel) Kuramaa rannikule ja sealt Gotlandile kulgenud Mägi 2015, lk 110), mis tähendas, et laevad (paadid) saabusid sinna kaubatee tähtsus (M. Kiudsoo, lk 12, 94). Jõgede kaudu oli peaaegu eelkõige mujalt Eesti alalt, ka jõe ülemjooksult. Sadam, asula ja kogu Eesti ala kaubateega Gotlandile seotud. kauplemiskoht olid linnuse jalamil. Kui suuremad laevad merelt ei •• Idahõbedat meil (ka Põhjamaades) hakkasid üha enam asen- pääsenud linnuseni (M. Mägi 2015, lk 110), tuli neid sinna ilmselt dama Lääne-Euroopa hõbemündid (M. Kiudsoo, lk 109) peami- vedada (vaevalt, et laeva omanik või kapten julges oma kallist laeva selt Saksamaalt ja Inglismaalt (K. Kello), hiljem peaaegu ainult silmaulatusest kaugemale jätta). Saksamaalt (M. Kiudsoo, lk 165). •• Lindanise linnusasulast hakkas sel ajal saama kaugkaubandus- •• Võimalik, et araabia jm hõbemündid hakkasid meile nüüd saa- lik (rahvusvaheline) sõlmpunkt, kus peatusid eelkõige muudest buma just Gotlandi kaudu meil toodetud raua ja muu vastu, kuna maadest pärit laevad (M. Mägi 2015, lk 120). Selles linnusasulas meie pääs läbi Venemaa oli ju suletud (kaudselt tõendab seda laialt paiknes linnus oletatavalt Tõnismäel (M. Mägi 2015, lk 38), mis oli

22 23 tol ajal palju kõrgem kui praegu. Linnus paiknes umbes praeguse °° kauplemiskoha asula asus Tõnismäe kagujalamil (praeguse Rahvusraamatukogu kohal või sellest kuni 100 meetrit lõuna pool. Hariduse tänava vastas üle Pärnu maantee peaaegu kuni Liivalaia Ülemiste järvest jooksis Tõnismäest umbes ühe kilomeetri kau- tänavani, umbes kino Kosmos kohal); guselt mööda (läbi umbes 250 meetrise läbimõõduga Mädajärve) °° neljas “asula” asus tõenäoliselt Lindanise linnuses sees, kus võis Härjapea jõgi, mis suubus merre. Härjapea jõe suudmest mereran- elada kõrgem ülik oma lähemate sugulaste ja kaaskonnaga (näi- nas (praeguse Maneeži, Kivisilla ja Gonsiori tänavate ristis) paiknes teks suhteliselt väikeses Rõuge linnuses võis korraga elada kuni linnus Tõnismäel linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusel (M. kuus peret – A. Tvauri lk 284). Mägi 2015, lk 112). Kauplemiskoht (koos asulaga) paiknes algselt •• Toompeal asus midagi (mingid hooned), kuid mitte linnus (M. Tõnismäe kagujalamil ja laienes hiljem Mädajärve poole – see koht Mägi 2015, lk 92). M. Mägi järgi oli Toompea regulaarsete paganlike võis olla piiratud taraga (M. Mägi 2015, lk 113-114). kultustoimingute ja rahvakogunemiste, ehk ka vanemate kärajate °° Suuremad laevad võisid põhimõtteliselt peatuda Härjapea jõe (koosolekute) pidamise paik – nende sündmuste ajal võidi kasu- suudmes (M. Mägi järgi asuski sadamakoht seal – 2015 viide lk tada ka kaubitsemiskohta Tõnismäe jalamil (M. Mägi 2015, lk 114). 112), kuid see võis olla ohtlik. Siiski võis oht merelt olla juba aeg- Analoogsed mäekünkal olevad kultuskohad samast ajast on teada sasti märgatav eriti Toompealt ja eriti kui kasutati märgutulede Arkonast Rügeni saarel, Visbyst Gotlandi saarel (M. Mägi 2015, lk süsteemi, näiteks Viimsi tipus ja Naissaarel. Andmed selle kasu- 114-119) ja isegi hilisema Riia linna alalt (M. Mägi 2015, lk 85-87). tamise kohta puuduvad (M. Mägi 2015, lk 17), mis aga ei tähenda, Vi kultuskohta Visbys peeti pühaks veel ristiusu vastuvõtmise ajal 11. et seda ei võinud olla (O. Loorits viitab lk 76 selle olemasolule sajandil (M. Mägi 2015, lk 119). Eesti ala rannikul). •• Võimalik, et Iru linnusasulani sisenejaid oli väga väheks jäänud ja °° Keskmise suurusega laevu sai ehk vedada Härjapea jõge mööda seepärast jättiski ülikuperekond linnuasula maha. Ka Lindanise Mädajärveni (praeguse Kalevi staadioni kõrval endise järve lää- linnusasula “kõrgaeg” sai otsa umbes samal ajal (M. Mägi 2015, lk neosas paikneb praegu Tiigiveski park ja endist järve piirab lõu- 121 – põhjusi vt edaspidi). nast Herne tänav. Põhjas oli järv umbes 50 meetrit üle Juhkentali •• Siiski toimisid nii Iru kui Lindanise linnusasulad sesoonselt mingil tänava ja idas peaaegu Staadioni tänavani), mis asus vähem kui määral veel kuni 12. sajandi lõpuni. M. Mägi arvates Lindanise toi- ühe kilomeetri kaugusel jõe suudmest. mis sel ajal eelkõige kultuskohana Toompeal, kaubandus oli teise- °° Väiksemaid laevu (paate) sai ehk vedada Mädajärvest edasi mööda järguline (M. Mägi 2015, lk 98, 121). Härjapea allikast Tõnismäel lähtuvat oja kuni kauplemiskohani Tõnismäe jalamil, mille kaugus Mädajärvest alla ühe kilomeetri 1000-1100 (M. Mägi 2015, lk 42-44). •• Venelaste juba sihikindlad vallutus- ja röövkäigud Eesti alale (pea- •• Seega võisid Lindanise all põhimõtteliselt peatuda kõik laevad, Iru miselt maad mööda). Kindlasti pole kaugeltki kõik venelaste sõja- all aga ainult väiksemad. Ilmselt oli see laevaomaniku või kapteni käigud kirja pandud ja me ei tea nendest. otsustada, kumba sadamasse siseneda. Asulaid oli Lindanise ümbru- ses vähemalt kolm (M. Mägi 2015, lk 42, 112 ja 120 joonis-kaardid): 1000-1060 °° meresadama asula asus Härjapea jõe suudmes jõe idakaldal (prae- •• Viikingilaevad olid 10-20 meetrit pikad, 4-5 meetrit laiad ja alla 0.5 gusel Tartu maanteel Kivisilla ja E. Viiralti tänavate vahel); meetrise süvisega. Kaubalaevad olid laiemad. Sõudjaid (ka purjega) °° Mädajärve sadamakoha asula asus Mädajärve ääres Härjapea oli 20-30 meest (A. Tvauri, lk 216). Laevade suurus ja süvis hakkasid jõe läänekaldal (praeguse Olümpia hotelli vastas üle Liivalaia kiiresti kasvama. Isegi väiksemaid Hansa kogesid (pikkus 23.2 m, tänava, st Liivalaia ja Juhkentali tänavate harude vahel praeguse autoparkla kohal);

24 25 laius 7.8 m, süvis tühjalt 1.3 m ja lastis 2.3 m), mis eriti 13. sajandil (vt ka 972. a) ja/või ristiusulised (vt 1219. a). Tõenäoliselt olid nende meie piirkonda ilmusid, viikingiaegsed sadamakohad jõgedel (Iru peatuspaikadeks veel linnused Pada I ja Purtse Tarakallas (M. Mägi jt) muidugi vastu võtta ei suutnud. 2017, lk 387), kuid millised veel? •• Paganlike linnusasulate süsteemi Idatee ääres hakkas asendama •• Kuigi Toompea tõenäoliselt oli suuremale osale Lindanise ümbruse uute, kristlike riikidega seotud kaubanduskeskuste-sadamate teke asukatest (Rävala ja Harju maakonnad) kogunemis- ja kultuskoht paganlike linnusasulate lähedale. Protsessi kiirendas Idatee oluli- (M. Mägi, lk 121-122), võis sel ajal paganausuliste ja ristiusuliste suse kiire vähenemine (nt Rjuriku linnuse Vana-Venes suretas välja rahulik kooseksisteerimine olla veel võimalik. Novgorod ja Birka asemele Rootsis tekkis Sigtuna) või mõned lin- •• Ilmselt püüdsid eestlased otsekaubanduseks läbi murda läände nusasulad muutusid kristlikuks (nt Visby, Pihkva). (praeguse Taani, Hedeby mündileid – M. Kiudsoo, lk 109), kuid •• Ka Eesti alal jäeti suurem osa Ranniku-Eesti paganlikest linnustest skandinaavlased (taanlased, norralased) takistasid neid. Seetõttu ja nende kõrval paiknenud asulatest maha ja hakati hoopis teistesse sagenesid tõenäoliselt ka Novgorodi, Skandinaavia ja Lääne- kohtadesse uusi ehitama. Nähtus iseloomustas tegelikult ka paljusid Euroopa tekkivate riikide kaubalaevadele korraldatud mereröövid Sise-Eesti linnuseid (M. Mägi 2015, lk 26, 121). Linnuste mahajät- Eesti ala viikingite poolt (M. Mägi 2015, lk 28). mine ja uute linnuste ehitamine hoopis uutesse kohtadesse meil •• Praegusel Läti alal ei hakatud linnuseid maha jätma, kuna Daugava oli tõenäoliselt eelkõige tingitud tulu teenimise allika muutu- jõe tähtsus Idateena, eriti Mustale merele, kuid ringiga ka Novgorodi sest – toimus üleminek Idatee teenindamiselt rauakaubandusele ja Kaspia merele, hakkas kasvama. Daugava sai tähtsaimaks Gotlandiga (vt 975-1000. a kolmas alapunkt). Tõenäoliselt need, Baltikumi läbivaks marsruudiks (M. Mägi 2015, lk 26, 71), kuna Eesti kes Gotlandiga intensiivset rauakaubandust arendama hakkasid, ala ranniku ääres reisimine tõenäoliselt polnud enam turvaline (vt ei olnud enamasti samad isikud (perekonnad), kes tegelesid Idatee ka K. Siig, lk 57) - meie viikingite tegevuse tõttu? Daugava veetee teenindamisega. Rauakaubandusega tegelema hakkajad said kiiresti hiilgeaeg kestis kuni 12. sajandi lõpuni (M. Mägi 2015, lk 73). rikkaks ja mõjuvõimsaks ning olid võimelised endile uued tugevad •• Seega oli Eesti ala jäänud peaaegu täielikku isolatsiooni, ainukese linnused ehitama (vt ka K. Siig, lk 61). Teised, kes klammerdusid “aknaga” kaubatee Gotlandile. endiselt idaga kaubanduse teenindamise külge või oma asukoha tõttu ei saanud lihtsalt rauakaubandusega tegelema hakata, leidsid 1008 end peagi vaesusest ja olid sunnitud oma linnused maha jätma - •• Hilisema Norra kuninga Olav Püha sõjakäik Saaremaale (A. Mäesalu jt). näiteks rõhuv enamus Kagu-Eesti ülikkonnast (vt ka K. Siig, lk 47). •• Veeteede (jõgede) kõrval hakkas Eesti alal kasvama maanteede täht- 1016 sus kaubanduses (K. Siig, lk 62). •• Novgorodi vürst Jaroslav sai jälle (nagu isa Vladimir 975-977. •• Meil ehk muutus kristlikuks või vähemalt kristlaste suhtes tolerant- aastal) Rootsi alalt kogutud varjaagidest sõjaväe abil (1000 meest) seks Lindanise linnusasula (näiteks Skandinaaviast saabunud asu- Kiievi suurvürstiks. Kas nad sõitsid läbi meie sadamate või läbi kate mõjul? Vt 900-1000. a). Daugava sadamate? •• Kaubatee Soome lahel mingil määral siiski säilis, kuigi esialgu tunduvalt vähema intensiivsusega ja muutunud kujul – nüüd hakkasid 1020-1050 seda mööda kulgema peamiselt ristiusulised kaupmehed ristiusu- •• Mündivool Eesti alale oli katkenud (K. Siig, lk 57). Kas eelkõige liste Novgorodi ja Skandinaavia (ka Lääne-Euroopa) riikide vahel. kaubanduse ja linnuste ümberpaiknemise tõttu sel ajal? Nemad kasutasid peatuspaigana tõenäoliselt eelkõige Lindanise linnusasulat, mille asukatest suur osa võisid olla skandinaavlased

26 27 1030 juba 11 (S. Vahtre, kaart sisekaanel ja K. Siig, lk 37-38). Veidi üle •• Jaroslavi venelaste sõjaretk eestlaste vastu, Tarbatu (Tartu) linnuse val- poole linnustest said püsiasustusega ja ainult umbes 17% asulaga lutamine ning Jurjevi-nimelise kindluse ja asunduse ehitamine. Tartu linnuse jalamil (kas linnuse jalamil elamist peeti välisohu tõttu juba oli üks Peipsi järve Idatee haru linnusasulatest (M. Kiudsoo, lk 156). ohtlikuks?). Linnused said suuremad (mahutasid rohkem elanikke) •• Vene mõjudel kedrakeraamika algus Eestis. ja tugevamad kui viikingiajal (K. Siig, lk 37-38). Varbolast Lääne- Harjumaal sai Eesti ala suurim ja tugevaim kuni 1000 elanikuga 1032 linnus (K. Siig, lk 67). Muidugi eksisteeris ka ülikuperekondade •• Raudvärava merelahing Novgorodi pealiku Ulebi laevastiku ning vähekindlustatud muinasmõisaid, millistest aga pole praeguseks Lindanise (ja/või Iru?) meeste laevastiku vahel Aegna ja Kräsuli ajaks maastikule märke maha jäänud (K. Siig, lk 6, 20). saarte ning Rohuneeme tipu vahel (sel ajal oli merevee tase 2.5 •• Kasutuses olevate linnuste koguarv Eesti alal küll kasvas, kuid või- meetrit kõrgem). Kohalikud mehed olid sulgenud väinad palktõke- mukeskuste, millised allutasid (lepingutega?) teisi ümbruskonna tega, kuhu oli löödud vastase laevapõhjade purustamiseks kogukaid linnuseid ja sõlmisid välislepinguid, arv ilmselt hoopis vähenes (K. sepanaelu. Lahingus said kaasa lüüa ka kaldale paigutatud vibume- Oad, lk 158). hed. Novgorodlased said lahingus lüüa, nende juht langes ja maeti Kumbli saarekesele (M. Õun jt). Ilmselt üritas Novgorod peale Tartu 1060-1100 ka Idatee keskset Lindanise ja/või Iru sadamat venelaste kontrolli •• Eesti ala viikingitest said “Läänemere isandad” (M. Kiudsoo, lk 149). alla saada. Aga kuidas Lindanise (ja/või Iru) mehed end aegsasti •• Meie rauakaubanduse tippaeg Gotlandiga. Rauda sulatati soomaa- valmis olid jõudnud panna? See võib olla kaudseks tõendiks mär- gist peaaegu üle terve Eesti ala, eriti Põhja-Eestis (Kirde-Eestis) ja gutulede süsteemi olemasolust (vt 1000. a). Saaremaal (M. Kiudsoo) ning toimetati jõgede (ja juba ka maanteede) kaudu rannikule. 1054 •• Eesti viikingite poolt sooritatud mereröövide tippaeg Läänemerel •• Kristlik kirik jagunes ortodoksseks ja katoliku kirikuks, mille tegelik (Skandinaavia viikingid enam ei tegutsenud). vahe ilmnes alles järgmisel sajandil. •• Seoses venelaste intensiivsete röövretkede algusega Eesti alale algas •• Kiievi uue suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik massiline aarete peitmine maapõue, mis jäidki sinna, kui omanik Novgorodi possaadnik Ostromir teostas sõjakäigu eestlaste kallale, surma sai (ja tihti saigi). sai aga lüüa. •• Selle järelviikingiaja aarded peideti (tulnud päevavalgele) hoopis teistes piirkondades kui viikingiajal (M. Kiudsoo, lk 156). See on loo- 1060 giline, kuna ka linnused paiknesid enamuses juba teistes kohtades •• Novgorodi vürst Izjaslav korraldas retke sosolite (ranniku-eestlaste) kui viikingiajal ja valdav osa aardeist peideti (tulnud päevavalgele) vastu ja maksustas neid raskesti. Järgmisel aastal kihutasid sosolid tavaliselt kauplemiskohtadest (linnustest) mõnekümne kilomeetri maksuvõtjad minema. raadiuses (M. Kiudsoo, lk 33). •• Skandinaavia viikingiaja lõpp. •• Meil ei toimunud Eesti ala tugevaks konföderatsiooniks koondumist ühise vaenlase vastu nagu see hiljem (1219. a) Leedus toimus 1060-1200 – tõenäoliselt peamiselt meie autoritaarsust eitava loomuse (vt •• Kasutuses olevate linnuste koguarv Eesti alal jälle veidi kasvas 800. a) ja väljapaistva juhi puudumise tõttu, samuti kulus ilmselt (kuni 47-ni), kuid rõhuvas enamuses ehitati nad uued, hoopis teis- ka palju aega mõistmiseks, et endisest ida liitlasest on lõplikult tesse kohtadesse ja olid üle kogu Eesti ala jaotatud ühtlasemalt kui ohtlik vaenlane saanud. viikingiajal. Lääne-Eestis ja saartel (Saaremaa, Muhumaa) sai neid

28 29 1060-1080 •• Sagenesid venelaste laastavad vallutus- ja röövkäigud Eesti alale •• Friisi kaubanduslik invasioon Novgorodi, millest märke (münte) (kindlasti pole kaugeltki kõik venelaste sõjakäigud kirja pandud, st on leitud ka Iru ja Kuusalu linnusasulatest (M. Kiudsoo, lk 36, 178). me ei tea nendest). Eriti rünnati linnuseid, kuna seal paiknes eliit, keda maksustada, ja vara, mida röövida. Avaasulate elanikel oli tur- 1061 valisem varjuda mujale (K. Siig, lk 17), kuid tõenäoliselt tihti see ei •• Sosolid (ranniku-eestlased) kihutasid venelased ka Tartust, kus nad õnnestunud. 31 aastat olid võimutsenud, minema ja ründasid Pihkvat. Venelaste •• Eesti alal täheldatud 12 maakonda (vt S. Vahtre, kaart ees sisekaa- võimutsemise järel ei saavutanud Tartu enam kunagi oma endist nel), kusjuures need olid eelkõige kultuurilised piirkonnad ühise positsiooni kaubanduse sõlmpunktina (M. Kiudsoo) – võimalik, et keelemurde, riietuse ja muu taolisega. Maakondade piirid ja nendes ka suurte inimkaotuste tõttu. paiknevate võimukeskuste (linnuste) mõjupiirid üldjuhul ei kattu- Seega olid just ranniku-eestlased (sosolid) sise-eestlaste (tšuu- nud, pealegi viimased tihti muutusid. Suurema mõjuga keskseteks dide) päästjateks venelaste käest ja esimesteks rahva ühendajateks linnusteks Eesti alal said Valjala (Saare- ja Muhumaa), Soontagana Eesti alal. (Läänemaa), Viljandi (Sakala), Kareda (Järvamaa), Otepää (Ugandi, Vaiga, Mõhu), Varbola ja Loone (Rävala ja Harjumaa), Virumaal 1077 puudus keskne võimukeskus (K. Oad, lk 154-158). •• Venelaste Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb (Uleb? – vt 1032. a) sõdisid üheskoos tšuudide (eestlaste) vastu. 1111 •• Novgorodi vürsti Mstislavi retk “Otžela” vastu (vist Adsel Koiva jõel, 1100 eestlaste ja lätlaste piirimaal). •• Eestis umbes 200 000 elanikku (umbes kolm korda vähem kui Rootsis, kus kuni pooled elanikest olid võõramaised orjad – vt M. Mägi 2017, 1113 lk 519). •• Novgorodi Mstislav korraldas vene allikate põhjal võiduka retke tšuudide (eestlaste) vastu ja võitis neid “Boru peal” (oletatavasti 1100-1200 Irboska või Metsepole). •• Saaremaa ja peamiselt Põhja-Eesti arendasid rauatootmist ning -kaubandust, millest kogunesid rikkused (K. Kello). Kuid miks ei 1116 arendatud selle baasil sõjatehnikat (turvised jm)? •• Mstislavi juhtimisel korraldasid novgorodlased ja pihkvalased sõja- •• Hõbeda juurdevool Eesti alale vähenes, kuid säilis siiski kuni 12. käigu eestlaste vastu. 1. novembril langes nende kätte Otepää linnus. sajandi teise pooleni välja (M. Kiudsoo, lk 151) – sõbralikud suhted Venelased laastasid lugematul hulgal külasid (asulaid?) ja pöördusid Gotlandiga jätkusid. tagasi paljude vangidega. •• Ka Daugava kaubatee kasutamine hakkas järsult vähenema ja praktiliselt katkes 12. sajandi lõpuks (M. Mägi 2015, lk 75). Seega 1130 olid Läänemere idapoolsed ristimata rahvad saanud takistuseks •• Mstislav saatis oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Skandinaavia ja Lääne-Euroopa tekkivate riikide kauba- Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüs- vahetusele. “Lisaks riikluse puudumisele olid Baltimaade inimesed teretkele maksude saamiseks. Tapeti mehi, põletati elamuid, naised ju paganad, kellega kristlastel enam eriti ei sobinudki läbi käia” (M. ja lapsed viidi vangi. Mägi 2015, lk 30).

30 31 1132 1165 •• Novgorodi Vsevolod teostas omal jõul, ilma vendade abita, sõjaretke •• Rootsi Lundi peapiiskop Eskil määras Eestimaa piiskopiks prant- eestlaste vastu, kuid sai 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) suse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. hävitavalt lüüa. “Juhtus hiigla pahandus ja mustus,” jutustab vene aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid rahumeelselt see prak- kroonika, “palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha.” tiliselt ei õnnestunud.

1134 1169 •• Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu, 9. veebruaril vallutati •• Kiiev vallutati Vladimiri-Suzdali vürsti Andrei Bogoljubski poolt Tartu. ja kadus ka Kiievi kui suurvürstiriigi võim teiste vürstiriikide üle.

1143 1177 •• Sakslased rajasid lääneslaavlaste asulakohale Lübecki linna, mis •• Eestlaste pidevad võitlused venelastega. Vasturünnakul tungisid paar aastat hiljem hävis tulekahjus. eestlased Pihkva alla.

1154 1180 •• Praeguse Tallinna esmamainimine araabia geograafi Idrisi maail- •• Novgorodi Mstislavi laastamisretk läbi eestlaste maa lätlaste (lat- makaardil. Andmed saadud tõenäoliselt Taani informaatori käest, galite) ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud ela- kelle arvates koht “ilus, märkimisväärne ja jõukas” (M. Mägi 2015, nikud lahkusid kodudest ja tõmbusid kuni mereni. lk 139), st pidi endiselt mingil määral tegutsema. •• Leedulased lõpetasid andami maksmise slaavlaste Polotski vürsti- riigile ja hakkasid ise ründama Vene vürstiriike. 1157 •• Rootsi kuningas Erik IX ja piiskop Henrik teostasid nn Esimese ris- 1184 tiretke Soome edelaossa, ristides soomlasi ja ehitades kirikuid. K. •• Daugava jõe suudmesse saabus augustiinlane-koorihärra Meinhard, Kello järgi oli see Saaremaa mõjusfääri tungimine, mida saarlased kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. ei saanud lubada. Rahumeelne ristimine praktiliselt ei õnnestunud.

1159 1185 •• Taasrajati sakslaste esimene Läänemere-äärne linn Lübeck, millest •• Taani kuninga venna Eriku suurejooneline rüüsteretk Eestisse, sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakal- pärast mida suundus ta Rootsi kuninga juurde (M. Mägi 2017, lk dale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu 378, 384). oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutege- 1187 lased, idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli •• Tõenäoliselt just saarlased hävitasid Rootsi kuningalinna Sigtuna seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et need ja tapsid Uppsala peapiiskopi. Kas kättemaksuks Rootsi kuningale (saarlased?) korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele ja mererööve Eestisse rüüsteretke sooritanud jarl Eriku kaitsmise eest? Kas meie nende laevadele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad rootslastega liitlassuhete lõpp (vt 750. a)? jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja lääne- kirikute vahele.

32 33 1190 (korporatiivse? – M. Mägi 2017) elukorralduse tõttu eliit (ülikud, •• Pihkva venelased tapsid salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud vanemad) lihtsalt ei saanud panna rahvast rohkem linnuseid seitsme laevaga (vt A. Mäesalu jt) mööda Narva jõge Peipsile. rajama kuna oma loomuomadustest tulenevalt rahvas tervikuna eelistas kaitseks vaenlaste vastu varjuda koos peredega sohu, 1192 rabasse, metsa jm (vt ka K. Siig, lk 17)? Olime (oleme) ju Põhjala •• Novgorodi vürst Jaroslav teostas novgorodlaste ja pihkvalastega metsarahvas (O. Loorits, lk 29-30, 75)! taliretke eestlaste vastu, vallutas Tartu. Sama aasta suvel läkitas •• Pärast kahte sajandit venelaste laastavaid rüüsteretki Eesti alale Jaroslav jõugu pihkvalasi Tarbatu ja Otepää linnuseid maha põle- (suured inimkaotused ja sisevastuolude teke) olid riigi tekkimise tama. Veel samal aastal tehti eestlaste poolt järjekordne karistusretk võimalused vähenenud. Kas mitte linnuste vähesus Eesti alal (47) Pihkvasse. ei olnud üheks suurte inimkaotuste põhjuseks? Eesti ala linnused olidki vähemalt selle ajani eelkõige kaupade, kaupmeeste ja ülikute 1193 perekondade kaitseks ja paiknesid tulu teenimise paikade (kau- •• Paavst Colestinus III kuulutas välja ristisõja Ida-Euroopa paganate basadamate ja rauasulatuskohtade) läheduses. Muidugi olid nad vastu, et jõuda ette ortodoksse (vene) kiriku vastavatest plaanidest vähemalt kaubandushooajal rahvale tõmbekeskusteks. – algas võitlus lääne- ja idakirikute vahel. 1201 1196 •• Algas Riia linna ehitamine liivlaste turu- ja asulakohale. •• Novgorodi venelaste väed Tartu all (K. Kello). 1202 1197 •• Liivimaal aktiivselt tegutsev vaimulik Theodrich rajas Läänemere •• Taani ja Rootsi sõjakäigud Eestisse Virumaa rannikule. idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade ordu, mille tugikohaks sai Riia. Ordu liikmetel oli keelatud põhjuseta tappa 1200 ristitud maaelanikke. Selle tõttu säilis rahva põhiosa. •• Eestlasi umbes 100 000 (+50 000 võõramaalasest orja! – O. Loorits, •• Taanlaste sõjakäik Saaremaa keskse mereliidu aladele ehk Saaremaa lk 81), st meid poole vähem kui aastal 1100 (kas peamiselt venelaste mõjusfääri (K. Kello). rüüsteretkede tulemus?), soomlasi samal ajal umbes 25 000 inimest – keeled sarnased. 1203 •• Eesti ühiskond oli arengus maha jäänud ja asus umbes samal tasemel, •• Saarlased käisid Taanile kuulunud Lõuna-Rootsis vasturetkel. kus viibis Skandinaavia ühiskond viikingiajal – peamiselt venelaste ja skandinaavlaste poolt tekitatud isolatsiooni ja venelaste rüüste- 1206 retkede tulemus. •• Taani kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopiga purjetas •• Praeguse Läti ja Leedu alal oli linnuste arv võrreldes varaviikingi- Saaremaale kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud ajaga (vt 793-1060. a teine alapunkt) järsult kasvanud, vastavalt rüüsteretke eest ning hakkas seal ehitama linnust. Kuna keegi vähemalt 230-ni ja vähemalt 700-ni! Miks meil pärast viikingiaega taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli rajati juurde ainult kuni 47 linnust ja kuni 34 jäeti maha, oht idast oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. ju endast väga valusalt tunda andnud!? Praeguse Läti ja Leedu alal •• Liivlased olid ristisõdijate abiga piiskop Alberti poolt enamjaolt linnuseid maha ei jäetud, vaid oli rajatud hulgaliselt uusi juurde, alistatud, lätlastest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad vastavalt vähemalt 180 ja 630 linnust! Kas meil nn demokraatliku lasid end samuti ristida.

34 35 1207 1210 •• Piiskop Albert andis vallutatud ja veel vallutatava Liivimaa Saksa •• Märtsis Novgorodi vürsti Mstislavi ja ta venna, Pihkva vürsti keisrile, kellelt ta sai selle tagasi lääniks. Vladimiri sõjakäik eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandilased olid sunnitud kaheksapäevase piiramise järel loovutama oma kind- 1208 luse Otepääl, maksma tribuuti ja vastu võtma õigeusu. •• Praegune Eesti ala jagunes maakondadeks: Ugandi, Sakala, •• Ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse. Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Virumaa, Harju, Järva, Alempois, •• Sügisel eestlaste retk Võnnu alla. Tagasiteel toimus Ümera lahing Vaiga, Nurmekund ja Mõhu (vt S. Vahtre kaart ees sisekaanel ja (praeguse Valmiera linnast lõunas). Ugandi ja/või Sakala eestlaste 1100-1200. a viies alapunkt). malev 500-1000 meest, vastasel umbes sama palju. Liivlased ja •• Aasta alguses tekkis Mõõgavendade ordul konflikt Ugandi eest- lätlased pagesid lahingu algul ja paarsada sakslast 20 rüütliga jäid lastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud Saksa võitlema, taganesid ning said lüüa. kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt •• Aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retked lahendada, sest sakslased ja lätlased nõudsid eestlastelt lisaks Soontaganasse Läänemaal. kaupade tagastamisele ka lätlastele eelnevatel aastatel sooritatud •• Eestis katkupuhang, nn Aasia tõbi. röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja enese ristida laskmist. Sellega ugandilased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus 1211 koos ristitud lätlaste ning liivlastega Mõõgavendade ordu sõjaretk •• Jaanuari esimesil päevil Riia sakslaste ja Pihkva venelaste ühisretk Ugandisse ja Otepää mahapõletamine, mida tihti loetakse muistse Läänemaale. vabadusvõitluse alguseks. Pärast kahte sajandit venelaste laastavaid •• Eestlaste retked Läti alale. Sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked vallutus- ja rüüsteretki “Eesti muistne vabadusvõitlus toimus meie Eestisse, Viljandi linnuse piiramine. vaimse languse perioodil ja oli ometi veel täis sangarlikkust, mehi- sust ja eneseohverdust...” (O. Loorits, lk 79). 1212 •• Ugandilased ja sakalalased (Sakala eestlased) vastasid retkega lät- •• Riialaste sõjakäik Eestisse. laste aladele. •• Jaanuaris või 5. veebruaril siirdus Novgorodi vürst Mstislav ühes oma •• Aasta lõpus ründasid lätlased pealike Russini ja Waridote juhtimisel venna Toropetsi vürst Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 veel Sakalat. Henriku kroonika kohaselt paistis see sõjaretk silma mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni erilise julmusega: “... ja tungides Sakala provintsi sisse, leidsid nad Harjumaal, kusjuures Varbola ostis hõbedaga enda piiramisest lahti. mehed ja naised ja lapsed kõigis külades ja paikades oma kodudes •• Veel samal aastal teostas Sakala vanem Lembitu oma malevaga ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni, nii nende naisi kui vasturünnaku ja põletas maha Pihkva linnuse. Eestlased sõlmisid lapsi ja kolmsada Sakala provintsi parematest meestest ja vanemaist, kolmeks aastaks vaherahulepingu sakslastega. peale selle lugematul hulgal teisi, kuni tapjate väsinud käed ja käsi- varred suurest rahva surmasaatmisest juba jõuetuks jäid.” Sakslastele 1213 lätlaste selline isetegevus ei meeldinud. •• Leedulaste rüüsteretk Sakalasse (karistuseks ristiusu vastuvõtmise pärast?). 1209 •• Novgorodi venelaste sõjaretk Eestisse (K. Kello). •• Aasta lõpus Mõõgavendade ordu ja lätlaste retk Ugandisse.

36 37 1215 1219 •• Sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse, •• Jaanuaris leedulaste rüüsteretk läbi Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Leola linnuse (Lembitu oma) vallutamine. Eestlaste vasturetk ja Järvamaa, Nurmekunde ja Sakala. lätlaste rüüsteretked Ugandisse ja Vaigasse. Ugandi ja Sakala maa- •• Veebruaris rüüstas Riiast tulnud ordu esmakordselt Rävalamaa kondade ristimine. Ugandilased palusid sakslastelt abi venelaste lääneosa ja suundus siis rahumeelselt Lindanise alla, tõenäoliselt vastu, kes piirasid Otepää linnust. kauplemiskohta (M. Mägi 2015, lk 142-143). L. Tiik on 1957. aastal •• Paavst kuulutas Liivimaa Maarjamaaks. oletanud, et kaasas olnud Taani kuninga vasalli poeg sõlmis seal kohalike vanematega (ristiusulised?) kokkuleppe (M. Mägi 2015, lk 1216 144 viites) järgnevaks Taani kuninga retkeks. •• Sakslaste retk Harjusse. Esmakordselt Läti Henriku poolt märgitud •• Suvel tulid taanlased kuninga juhtimisel suure laevastikuga (1500 ümbruskonna koosolekute pidamise paik Raikkülas (praegune Rapla laeva?) Lindanise alla sõbralikule missioonile (L. Meri), st veebruaris maakond). On oletatud, et seal toimusid ümbritsevate maakondade sõlmitud kokkulepet teoks tegema. L. Meri väitis, et Lindanise ümb- (kesksete linnuste mõjupiirkondade) vanemate nõupidamised (kära- rus oli juba enne seda ristiusuline. Seepärast ei näinud linnusasula jad). Jüri Uluots uskus Muinas-Eesti konföderatsiooni olemasolusse (1-2 asulat Tõnismäe jalamil + 3 Härjapea jõe ääres – M. Mägi 2015, ja pidas Raikküla kooskäimisi üle-eestilise parlamendi eellaseks. lk 112) taanlastes vaenlasi vaid liitlasi. Taanlased hakkasid lammu- •• Pihkva vürst Vladimir tuli sõjaretkega, vallutas Otepää ja hakkas tama mahajäetud linnust Tõnismäel ja rajama uut linnust Toompeale ugandilastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstas ja saagitses (M. Mägi 2015, lk 143-145). Võimalik, et linnuse ehitamine paga- ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmisid ugandilased nausuliste kogunemis- ja kultuskohta Toompeal (vt 1000-1060. a) lepingu sakslastega. ei olnud kokku lepitud (ilmselt ei oleks selline kokkulepe olnud ka kohalike vanemate pädevuses). 1217 •• Ümbritsevad paganausulised maakonnad (rävalased ja harjulased) •• Kevadel asus suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi piirama Otepääd, kogusid suure sõjaväe ja saatsid oma vanemad kuninga jutule. mida kaitsesid sakslased koos ugandilastega. Venelastele tulid appi Tõenäoliselt ei täitnud kuningas oma lubadust, lisaks nägid eest- saarlased, harjulased ja sakalalased (L. Vahtre, lk 37). See oli venna- lased L. Meri järgi ohtu mereväravale ja seepärast nad ründasid tapusõja algus. kolme päeva pärast. Algul saavutasid nad edu, kuid lõpuks, vendide •• Sakslased ja ugandilased vallutasid koos Pihkva linnuse. Järvamaa väeüksuste sekkumise tõttu, said hävitavalt lüüa. Pärast seda taan- alistumine sakslastele. lased vallutasid kogu Põhja-Eesti, st ka kõik ülejäänud linnused ja •• Leola Lembitu koondas vabaks jäänud Eesti maakonnad, sõl- sadamad endise Idatee ääres. mis lepingu venelastega ja piiras koos nendega sakslaste (kas ka •• Leedust sai vürstide valitsetavate maakondade konföderatsioon ugandilaste?) käes olevat Otepää linnust. Sakslased olid sunnitud võitluseks ühise vaenlase (Saksa ordu) vastu. Ugandist ja Sakalast välja taganema. Lembitu ootas vabade Eesti •• Meil “valitsesid” maakondi (kesksete linnuste mõjupiirkondi) vane- maakondande ühendatud vägedega (u 6000 meest) lubatud abiväge matekogud ehk kärajad. Rahvaarvu drastilise vähenemise, kärajate Novgorodist, mis ei jõudnud kohale. 28. septembril toimus Viljandist kaudu valitsemise, väljapaistva juhi puudumise (Leola Lembitu 10-12 kilomeetri kaugusel (poolel teel Navestist Viljandisse) Pärsti hukkus) ja tekkinud sisevastuolude tõttu Eesti alal konföderatsioon valla Vanamõisa küla väljadel Paala ehk Madisepäeva lahing (vas- enam ei toiminud (või ei hakanudki toimima). taste poolel umbes 3000 valiksõdurit), kus eestlased said lüüa (tapeti umbes 1000 eestlast). Lahingus langes ka Lembitu ja vastaspoolel liivlaste vanem Kaupo.

38 39 1220 •• Aasta lõpus jõudis Novgorodist Tartusse vene vürst Vjatško oma 200 •• Rootslased vallutasid Lihula, saarlased vallutasid tagasi ja tapsid mehega. Talle oli Novgorodist lubatud valitsusvõimu Tartus ja kõi- peaaegu kõik. gis teistes maakondades, mida ta suudab vallutada. Vjatško rüüstas Vaigas, Virus, Järvas ja Sakalas, sundides tunnistama oma võimu (S. 1221 Vahtre, lk 162). •• Novgorodi vürsti väed rüüstasid tagasipöördumisel Liivist Ugandit. •• Saarlased saabusid laevastikuga Toompea (Tallinna) alla, piirasid 1224 linnust 14 päeva, aga ei suutnud seda taanlastelt tagasi vallutada. •• Sakslased vallutasid Tartu linnuse, mida vürst Vjatško juhtimisel kaitsesid eestlased ja vene abiväed – tapeti kõik eestlased ja vene- 1222 lased. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu. •• Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli kogu Mandri-Eesti allutatud. 1227 •• Suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased •• Mõõgavendade ordu vägi (sakslased ja ristitud lätlased, liivlased, aga lõid taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati üles- mandrieestlased) alistas pärast 6-päevast piiramist viimase eest- tõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, laste tugipunkti Muhu linnuse, tappes kõik seesolijad, nii naised, ainsaks tugipunktiks jäi Tallinn. mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surma ähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste 1223 ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. Seda aastat loe- •• 29. jaanuaril, saanud innustust ülestõusust, tungisid sakalalased takse muistse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks. Tegelikult kestis Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kohatine vastupanu sajandi lõpuni. kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalalased •• Rahva ülemkiht oli langenud võitlustes või sulas läänimeestena kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. (maavaldajatena) vallutajate hulka, kuid säilis eestlaste isiklik vaba- Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartusse, kutsudes dus ja osaliselt ka endisaegne ühiskondlik, sealhulgas ka sõjaline kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist korraldus. Linnadesse hakkas sisse rändama sakslasi ja ka eestlasi olid sakalalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, st maalt, kes saksastusid. sõlmisid lepingu venelastega. •• Augustis, pärast kahenädalast piiramist, vallutas Viljandi linnuse 1229 tolle aja andekamaid ja kogenenumaid väejuhte kogu Liivimaal – •• Paavsti õnnistusel toimus nn Teine ristiretk Rootsist Soome. Soome Lippe Bernhard. Eestlased lasti vabaks, kuid kõik venelased poodi kujunes võitlusalaks Rootsi ja Vene vahel. üles. Sõda eestlaste jaoks ei jätkunud edukalt. Ei suudetud võita ka •• Vähemalt Saaremaa, Kirde- ja Ida-Eesti jätkasid raua- ja relvakau- viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu. bandust (K. Kello, M. Kiudsoo, lk 90). Kellega? •• Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulid 20 000-mehelise sõja- 1230 väega eestlaste “liitlastena” Eestisse, kuid hakkasid seejuures siin •• Vürst Mindaugas ühendas Leedu suurvürstiriigiks (paganausuline!). ise maad laastama. 1234 •• Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.

40 41 1240 1263 •• Eestis umbes 150 000 elanikku (ikka veel vähem kui aastal 1100). •• Venelaste ja leedulaste ühine rüüsteretk Läänemaale, mille käigus •• Eesti talupoegadelt hakati kümnist (1/10 saagist) nõudma, muu põletati Vana-Pärnu. praktiliselt ei muutunud. •• Kiiev vallutati mongolite poolt ja kadus tema kultuuriline ja 1267 majanduslik võim. Sai alguse mongoli-tatari ike pea kõigi idaslaavi •• Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse, laastati laialt maad. vürstiriikide vallutamise tagajärjel Kuldhordi poolt (va Novgorodi, mis siiski maksis vabatahtlikult Kuldhordile iga-aastast maksu – 1268 liitlaseks olemise tasu). •• Jaanuaris tuli mitu Vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud 1241 eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. •• Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva •• 18. veebruaril leidis Kihola jõel aset verine lahing venelaste ja saks- kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja laste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. Novgorodi vürst Dovmont eestlased üles puua. rüüstas tagasiteel Virumaad.

1242 1270 •• 5. aprillil Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel, •• Leedulased sooritasid röövkäigu Saaremaale ning võitsid orduväge kusjuures vene-tatari vägi (5000 meest) oli umbes 6 korda suurem Saaremaa ja mandri vahelisel jääl. sakslaste omast. Sakslastega koos sõdisid eestlased, keda venelaste •• Läänimehed hakkasid aegade rahunedes oma perekondadega linna- käe läbi palju langes. dest välja kolima ja mõisaid asutama (osalt kokkuleppel talupoegadega, osalt vägivallaga), lisandusid uued maksud. 1248-1250 •• Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja 1283 kodanikkonnaga Lübeckisse ja palus abi novgorodlaste vägivalla- •• Moskva rüüstati mongoli-tatari Kuldhordi poolt. tegude all kannatanuile. •• Teise ristisõja tulemusel Soome alad liideti Rootsiga. Rootsi keel sai 1284 peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel jäi talurahva ja •• Algas teopäevade tegemine mõisates, esialgu vähe ja neid tegid talude kohalike kohtute kasutatavaks. teenijad. Seda nõuet peeti mõisnike omavoliks ja lepete rikkumiseks.

1253 1300 •• Novgorodlased ja karjalased laastasid maa-ala lääne pool Narva jõge. •• Metropoliidi residents kolis Vladimirisse ja lõppes ka Kiievi kirik- lik võim. Vladimiri vürst hakkas end kutsuma suurvürstiks ning 1262 see tiitel ja suurvürsti residents läksid peatselt pärimise teel üle •• Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada kindlust, kuid Moskva vürstile. linn võeti ära ja “palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka 1323 vara ilma arvuta ja saaki.” •• Venelased koos leedulastega laastasid Tartu-, Järva-, Harju- ja Virumaad.

42 43 1329 •• Mai algul läksid neli eestlaste “kuningat” sakslaste kutsel ja aja võit- •• Leedulaste retk Lõuna-Eestisse, kus rööviti ja surmati kristlasi. miseks Paide ordulinnusesse läbirääkimistele, kuid tapeti siiski kui mässajad (nimetati “mõrtsukateks”). 1342 •• 14. mail jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast penikoorma •• Pihkva venelased põletasid maha Narva linna ja röövisid Tartu (u 10 km) kaugusele paigale (orduvägi oli jõudnud Tallinna alla neli piiskopkonnas. Vürst Juri Vitovtovitši sõjakäik Vastseliina. päeva enne abiväge Soomest). Järgneva Sõjamäe lahingu eestlased Kallaletungijad löödi ränkade kaotustega tagasi. kaotasid, kroonikate andmetel sai surma 3000 eestlast. •• Samuti mais tungisid pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti 1343 Ostapi ja possaadnik Volodža juhatusel 5000-mehelise sõjaväega •• Kliima oli jahenenud (“väike jääaeg”) – külmad ja vihmased suved, Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöör- mis tingisid näljahäda (E.-M. Tiit). dusid nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. •• Läänimeeste-mõisnike agressiivsus piiras ikka rohkem eestlaste •• Ülestõus jätkus Lääne- ja Saaremaal ning suruti lõplikult maha 1345. eluvõimalusi. Jüriööl (23. aprillil) algas Jüriöö ülestõus Harjumaal aastaks. ühe mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et koos- •• Pärast vastuhaku mahasurumist kuulutasid sakslased hulga lepin- kõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Liivimaa guid, mis omal ajal oli eestlastega sõlmitud, kehtetuiks. Rahva noorema riimkroonika andmetel tahtsid eestlased “korraga kallale maksu- ja teokoormused hakkasid suurenema. tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega.” Kroonik lisab, et nii ka sündis, “sest nad hakkasid surnuks lööma neitseid, 1346 naisi, sulaseid, teenijatüdrukuid, aadlikke ja mitteaadlikke, noori •• Euroopa pinnal (Prantsusmaal) kasutati esmakordselt kahureid. ja vanu; kõik, kes olid saksa verest, pidid seal surema.” Peale risti- misvee mahapesemist põletasid ülestõusnud maha “kõik aadlikkude 1347 mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ja tapsid kõik sakslased, keda nad •• Taani kuningas müüs Harju- ja Virumaa ordule, millega kogu Eesti kätte said.” Muu hulgas tungisid ülestõusnud Padise kloostrisse ja ala läks sakslaste valdusse. lõid seal surnuks 28 munka, misjärel klooster maha põletati. Kroonik lisab, et “kes [saksa verd] naistest ja lastest meeste käest pääses, need 1367 lõid mittesaksa [st eesti] naised surnuks.” Naised põletanud maha ka •• Pihkvalaste sissetung Eestisse kuni Vastseliinani. kirikud ja munkade onnid. Renneri versiooni järgi tapeti Läänemaal kokku 1800 sakslast. Wartberge ja Russowi järgi tapeti 1800 või 2000 1371 sakslast kas ainult Harjumaal või Harjumaal ja Virumaal kokku. •• Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased •• Ülestõusnud harjulased valisid kiiruga endile neli kuningat ja lõid põletasid Kirumpää ja tapsid kõik kohalikud elanikud. rüütliks, et oma võimu seadustada (et mitte olla mässajad). Enne •• Eestis katkupuhang (Aasia tõbi). Jüriöö ülestõusu oli ülikutest-aadlikest umbes 30% eesti soost, kellel oli õigus rüütliks lüüa. 1386 •• Ülestõusnud piirasid 10 000 mehega sisse Tallinna linna ja läkitasid •• Leedu ja Poola ühinesid personaaluniooniks. saadikud Soome Rootsilt abiväge kutsuma, et siis Rootsi kuningale alistuda. Abi lubati. 1387 •• Leedu suurvürst Jogaila ristiusustas Leedu (sinnani paganad!). Leedu talupoegi hakati sajandi lõpus sunnismaistama.

44 45 1397 1481 •• Skandinaavia riigid ühinesid uniooniks Taani juhtimisel. •• Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimus veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede 1406 poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langesid muuseas •• Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale (Lõuna-Eesti Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastati kuulus Liivimaa koosseisu), Vastseliina ja Kirumpääni. ja rüüstati, raskesti kannatada sai Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeriti rängalt, et ka seal murda vastupanu. 1407 •• 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi 1494 juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöör- •• Moskva sulges Novgorodis Hansa kaubakontori ja vangistas saksa dusid rikkaliku röövsaagiga tagasi. kaupmehed koos perekondadega.

1424 16. sajandi algus •• Eesti taluomanikud hakkasid muutuma sunnismaiseks, st perepea ei •• Liivimaa allikais hakkas Venemaa esinema julma vaenlasena, kel tohtinud enam oma talu mõisniku loata maha müüa ja mujale kolida pole mingisugust halastust. Venelasi mainiti põlisvaenlastena. (enamus talupoegi olid maaomanikud). 1501 1453 •• Venelased tungisid röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti •• Türklased vallutasid Konstantinoopoli. aladele. Kuuenädalase rüüstamise järel hävis palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainis 1458 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungis •• Pagenud talupoegade ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks loodi haagi- Viru- ja Harjumaale. Väel olid kaasas koerad, et eestlasi metsadest ehk adrakohtud (vt A. Mäesalu jt). üles otsida. Ordumeister teostas koos talupoegade abiväega vas- turünnaku, tal olid kaasas ka kahurid. 1478 •• Moskva suurvürst Ivan III vallutas Novgorodi linna, hävitas sealse 1501/1502 aastavahetusel kaupmeeste nõukogu ja küüditas vastased. Küüditamine muutus •• Kaasaegse Liivimaa krooniku Christian Bomhoweri väitel olid Venemaal tavaks (K. Kello). liivimaalaste taandumise järel toimunud venelaste rüüsteretked seninägematult julmad, kokku olevat tapetud või ära viidud ligi 1480 100 000 inimest. •• Mongoli-tatari ikke lõpp Venemaal. Tatarlased ja teised hakkasid sulanduma venelaste hulka. 1502 •• Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda kuni Emajõe •• Venelaste retk Tartu piiskopkonda. Ordumeister koondas uue väe liinini, kus vallutati Kastre kants. ning saavutas Smolino järve juures võidu.

1507 •• Liivimaal keelati talupoegadel loata relvade kandmine (Liivi sõja ajal 1558-1582 see keeld ajutiselt unustati).

46 47 1521 Rõngu, Rannu, Konguta, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi ja paljud •• Hispaanlased sooritasid esimese reisi ümber maailma, millega sai teised. Külad, talud, elamud põletati või rüüstati paljaks, maa uppus tõestatud, et maakera on ümmargune. ebainimlikesse tapmistesse. “Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani 1522 küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära.” 11. mail vallutati •• Luteri usk jõudis Eesti aladele (reformatsioon). Narva linn. •• Suvel toimus uus venelaste pealetung 60 000-80 000 mehelise väega. 1525 Vallutati Vastseliina (30. juunil), Kirumpää (18. juulil) ja Tartu piis- •• Lübeckis trükiti ja seejärel kohtu otsusel hävitati teadaolevalt esi- kopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked mene eestikeelset teksti sisaldav vaimulik trükis. esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.

1535 1559 •• Tallinnas anti välja eestikeelne luteri usu katekismus. •• Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.

1547 1560 •• Ivan IV nimetas enda tsaariks (keiser) ja hakkas oma Vene riiki •• Venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, pidama Bütsantsi järeltulijaks. Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased 40 000 ja 12 000 meheliste sõjavägedega vallutusretke Viljandi vastu. 1550 Pärast Viljandi langemist arendasid venelased oma rüüsteretki laias •• Algas totaalne mõisamajandusele üleminek, rõhuv enamus maast sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harras- siiski talupoegade käes. Talupojad suhteliselt rikkad. Algas natuuras tati väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist (küüditamist). maksude (vili, loomad jm) asemel tasumine rahaga. •• Talupoegade mäss Harju- ja Läänemaal põhjendusega, et aadel ei suuda neid venelaste eest kaitsta. 1554 •• Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek oli nõrk nii tehniliselt kui psüh- 1561 holoogiliselt. Rahu säilitamiseks olid nad sunnitud lepingus Vene •• Põhja-Eesti küsis abi ja alistus Rootsile. tsaariga lubama maksude maksmist, mida aga ei suudetud tasuda. •• Lõuna-Eesti alistus Poolale. •• Lääne-Eesti ja Saaremaa läksid Taanile (Taani kuninga vennale 1558-1582 Vene-Liivi sõda hertsog Magnusele).

1558 1569 •• Eestis umbes 300 000 elanikku, talurahvas peaaegu täielikult •• Poola ja Leedu liitusid üheks riigiks. kirjaoskamatu. •• Jaanuari lõpul tungis 40 000-meheline šahh Ali juhitud Vene sõja- 1570 vägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal •• Vene tsaar Ivan IV (Ivan Julm) rüüstas ja põletas Novgorodi, tappis ajal tungisid sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest elanikud. Ta pidas neid liiga läänelikeks ja seepärast ohtlikeks. põhja pool. Vaenlase lahkumise järel läbi Järva- ja Virumaa ning üle •• Taani andis hertsog Magnuse omandis oleva Läänemaa Rootsile. Narva jõe laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina,

48 49 •• Hertsog Magnus hakkas ilma Taani kuninga nõusolekuta koos suure ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuli piirajaile lisa. “16. laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda opritšnikuteks nime- ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, tati, ja see mässas ja möllas hullemini kui endised, tappes, röövides välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja liht- aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsi- rahvast, kes tühjas Kiviloo lossis varjul olid ja endistest venelastest nud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta.” puutumata olid jäänud.” Tallinna piiramine jäi tulemusteta. 1576 1571 •• Venelased rüüstasid Tallinna ümbrust: “Juulikuus, algusest lõpuni, •• 16. märtsil venelased lahkusid Tallinna alt. olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas •• Tartus korraldasid venelased mitu päeva kestnud veresauna ja alles- ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele jäänud linnakodanikud küüditati Venemaale (K. Kello). peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja 1573 talupoegadel palju nuttu ja kaebamist.” •• Venelased tulid suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutasid •• Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja lihtrahvast moodustati Paide linnuse. Linnuse kaitsjad seoti elusalt varraste külge ja küp- lipkonnad, kes omal käel pidasid sissisõda venelastega. Nad olid setati tule peal surnuks (K. Kello). Pärast seda siirdus venelaste 16 Tallinna linna teenistuses. Ühe lipkonna (kuni 400 meest) pealikuks 000-meheline sõjavägi vallutama Läänemaad, sai aga Koluvere all sai mündimeistri sell Ivo Schenkenberg, keda hiljem hakati kutsuma rootslastelt põhjalikult lüüa. Eestimaa Hannibaliks. Tekkis ka omaalgatuslikke talupoegade sis- sisalku, millest osa (näiteks Keilast Ohtra Jürgeni oma) seisis otse 1574 rootslaste teenistuses (M. Laar 2015, lk 63). Sissisalgad tekitasid Vene •• Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. “Aastal 1574, taevaminemise vägedele palju peavalu. Venelased ei julgenud vähemate jõududega päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja kindlustustest välja tulla. Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, koda- 1577 nikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja •• Tallinna ebaõnnestunud piiramine venelaste poolt tsaar Ivan IV omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. juhtimisel. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö 1578 aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade •• Ivo Schenkenbergi lipkond (“Hannibali rahvas”) koos teiste väge- lehmad ja voorimeeste hobused linna alt karjamaalt ära.” dega ründas Tartu eeslinnu, kus asus tuhandeid venelasi ja põletas eeslinnad maha. Eesti alale massiliselt elama toodud vene talupoegi 1575 ründas “Hannibali rahvas” mujalgi, näiteks Viljandimaal. Vene asus- •• Venelased vallutasid Pärnu. Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. tusele Eesti alal tehti lõpp (M. Laar 2015, lk 52). “Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõik Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud

50 51 1579 1599-1629 •• Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestisse. •• Rootsi-Poola sõda peamiselt Läti aladel, kuid ka üle terve Eesti. “Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, Lisaks tabasid maad üksteise järel ikaldus, nälg ja katk (Aasia tõbi). ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte 1620 kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia •• Eestis umbes 100 000 elanikku (üle 200 000 peamiselt venelaste poolt stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades maha tapetud ja ära viidud?), kelledest umbes 1/5 mitte-eestlased: peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuli teine salk venelasi Kagu- ja Ida-Eestisse Venemaalt, Põhja- ja Kesk-Eestisse Soomest, ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoega- Lõuna-Eestisse Lätist, vähem ka hollandlasi, šotlasi, ungarlasi, lee- dele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid dulasi, poolakaid, sakslasi, rootslasi. Lisaks Vene jt vägede ülemi- üle jäänud, armutult peale langes ja kinni võttis. Siis oli Harjumaal neku tõttu sündinud lapsed. Liivi sõja tulemusel pidi Eesti kaotama häda häda peale.” kaks kolmandikku elanikkonnast (see oli tragöödia!). •• Balthasar Russow kirjutas: “Ivo Schenkenberg ehk Hannibal (nagu teda oli hakatud kutsuma) läks oma talupoegadega välja, et vene- 1625 lastele Rakvere all kallale tungida. Kui ta teada sai, et vaenlased on •• Rootslased vallutasid Tartu ja puhastasid kogu Vana-Liivimaa tema jaoks liiga tugevad, arvas ta paremaks vaenlast lagedale ahvat- poolakatest. leda. Ivo vend Christoffer sõimas oma venda araks ja tungis rumalas vapruses venelastele peale. Need imestasid väikese salga julguse üle, 1629 aga kui nad teada said, et vaenlasel varuväge pole, tungisid nad kõik •• Ka Lõuna-Eesti Rootsi koosseisu (taanlastele jäi Saaremaa). korraga kallale ja piirasid Ivo mehed ümber. Ivo sai haavata ja võeti koos 59 mehega vangi. Selle järel puhkes venelaste juures niisugune 1632 rõõm ja hõiskamine, nagu oleksid nad mõne vürsti vangi võtnud. •• Tartu Ülikooli asutamine endise Poola jesuiitide gümnaasiumi Ivo hukati Pihkvas haledasti koos oma kaaslastega tsaar Ivan IV hoonesse. juuresolekul.” (vt ka L. Vahtre, lk 79 ja H. Troyat). •• Peamiselt hirmust tingituna tegi osa talupoegi koostööd venelas- 1641 tega, kuid sellegipoolest neid ei usaldatud. •• Eestis 120 000-140 000 elanikku. •• Esimene teadaolev eestikeelne aabits. 1580 •• Poola sekkus võitlusse venelaste vastu. 1642 •• Tartu Ülikoolis alustas õpinguid arvatavasti esimene eesti soost 1581 üliõpilane (vt A. Mäesalu jt). •• Moodustati Soome suurvürstiriik Rootsi kuningriigi koosseisus. •• Ohtra Jürgen sai Rootsi riigile osutatud sõjaliste teenete eest Keila 1645 kihelkonnas Kumna talu (vt A. Mäesalu jt). •• Ka Saaremaa läks Rootsile.

1583 •• Venelased olid Vana-Liivimaalt välja tõrjutud.

52 53 1645-1715 “väike jääaeg” 1700-1721 Põhjasõda

1656-1658 1700 •• Rootsi-Vene sõda. Venelased tungisid Eestisse. Rüüstati maa idaosa, •• Septembris tungisid venelaste esimesed rüüstesalgad Alutagusele. Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu Venelased piirasid Narvat ning tungisid Peeter I käsul põletades kapituleerus ja jäi Vene valdusse kuni 1661. aastani. ja röövides Virumaale ja Tartumaale. Christian Kelch kirjutas: “Sakslased ja rootslased veeti vangi ja neid koheldi väga halvasti. 1660 Talurahvas löödi osalt kohe maha, osalt piinati surnuks, osa veeti •• Tubakas jõudis eesti talupoegadeni, ka viina teati juba. peksuga Venemaale. Noored naised ja tüdrukud veeti sõjaväelaagri- tesse. Venelased põletasid maha mõisad, kirikud ja külad. Selle tõttu 1670 tekkis suur põgenemine, eriti Alutaguselt ja Virumaalt.” •• Liivimaa kindralkuberneri määrusega ei tohtinud Eesti talupojad •• 19. novembril Narva lahing, venelased põgenesid paanikas. müüa ega pärandada maad ega vallasvara. Sellest püüti mööda hii- lida, kuna Rootsi võim soosis talupoegade vabastamist. 1701 •• Rootsi kuninga käsul hakati moodustama põhiliselt Eesti talupoe- 1680 gadest koosnevat maakaitseväge. Põhimõte oli, et Eesti- ja Liivimaa •• Talupojad said võimaluse kaevata mõisniku peale kohtusse, kus istu- pidid enda riigikaitseliste ülesannetega ise toime tulema. Põhjasõja sid Rootsi riigi ametnikud. ajal Eesti alal võidelnud Rootsi vägedest moodustasid eestlased kuni •• Rootsi riik alustas sõja ajal Eestimaal (Liivimaal varem) erakätesse 40%, osa ka ohvitseridena. Palju ka soomlasi (K. Kroon). läinud mõisate taasriigistamist, mis oleks lõpuks viinud talupoegade •• Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud vabastamisele Rootsi talupoegade eeskujul. See ettevõtmine ajendas Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide osa Balti aadlit otsima endile uut isandat Venemaa näol. rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda.

1685 1702 •• Kuninga käsuga pidid ametisse määratud pastorid oskama eesti keelt. •• Karl XII pidas sõda Poolamaal. Venelased ründasid tugevate jõudu- dega Ingerimaad ja Liivimaad. Pärast võidetud Hummuli lahingut 1695 venelaste põhjalik rüüstamine Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste •• Soomes 450 000, Eestis juba umbes 400 000 elanikku (75 aastaga 300 piirkonnas: “Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa 000 juurde – sündivus ja sisseränne!). ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugust vägivalda – •• Peaaegu igas kihelkonnas kool, kus õppis umbes 1000 last. nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada 1697 last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa.” Venelaste •• Eestis oli ikalduse ja haiguste tagajärjel (1695-1697) surnud umbes ülemjuhataja Boris Šeremetjev teatas tsaarile: “Midagi pole hävitu- 70 000 inimest (L. Vahtre, lk 104, Arvo Mägi). Mõned varasemad sest säilinud, kõik on purustatud või põletatud. Väed on ära vedanud autorid on seda arvu tunduvalt suuremana näidanud, et varjata tuhandeid mehi, naisi ja lapsi ning vähemalt 20 000 hobust ja veist.” hilisemaid, Põhjasõja võitjate venelaste tekitatud kaotusi. •• Kohv jõudis Eesti alale (Tallinnasse). 1703 •• Peeter I hakkas Neeva jõe suudmesse ehitama uut pealinna.

54 55 •• Peeter I käsul eriti põhjalik Eesti laastamine. Šeremetjevi 11 •• 10. augustil, pärast 4 kuud piiramist, Narva vallutamine venelaste 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja hil- poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt jem ka Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Viljandi, Paide, Põltsamaa tsaar Peeter I enda juhiste kohaselt. “Ka surnud, olgu kõrgest või jt keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest rööv- vaatepilt oli, kuidas haigeid, kes majades, kindlusvallidel ja mujal salgad, kes säilisid hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirki- lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus side jt nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, hiljemgi. Parteid tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14 aasta vanuses ära võeti, et neid raha ning põletasid hooned. Rüüstetegevusest jäid enam-vähem Venemaale orjadeks viia.” puutumata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põh- japoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistati 1707 palju Eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: •• Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, “Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletati uuesti Valga. rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikeseid linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt 1708 jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulga •• Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastati metsi- vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma kult. Talud ja mõisad põletati. Vili põldudel tallati ja niideti maha. maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja •• Narva ja Tartu kodanikkond koos peredega viidi Venemaale sun- hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes dasumisele. Paljud surid. Osa pääses tagasi viis aastat hiljem. Tartu nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure linn hävitati. Jäid rüüstatud kujul ainult üksikud ehitised. hulga noori lapsi.” Šeremetjev teatas tsaarile: “... ei ole enam midagi •• Algas talupoegade rahvasõda (1708-1710). Tekkisid omaalgatusli- hävitada! Kogu Liivimaa ja osa Eestimaast on tühi, et kohad on veel kud talupoegade sissisalgad üle Eesti, mis hakkasid pidama halasta- ainult kaardil olemas.” matut partisanisõda Vene vägede vastu (K. Kroon, lk 291).

1703/1704 1710 •• Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda. •• 12. augustil Pärnu kapituleerus venelastele (katk). •• 29. septembril, pärast 1.5 kuud piiramist, Tallinn kapituleerus vene- 1704 lastele (katk). Tallinna kaitsevägede hulgas oli 40% eestlasi. •• Venelaste rüüsteretk Tartumaale: “1704. aasta jaanuaris tungisid •• Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede (kokku kuni venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid 20 000 eestlast) vastupanu oli lõplikult murdnud 1710. aastal idast kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes huk- Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetu- kusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel vad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate jää alla.” nimekirjadega võrreldes oli puudu umbes 75% talurahvast. On öel- •• 13. juulil, pärast 1.5 kuud piiramist, Tartu kapituleerus Vene väele. dud, et katku suri umbes 200 000 eestlast. Kas alates 1695. aastast (15 Venelased ei lasknud Tartu garnisonil kapitulatsioonitingimusi rik- aasta jooksul) suri ja tapeti kuni 450 000 eestlast? Nii palju rahvast kudes siirduda Tallinnasse. meil ei olnudki. Kui palju tapeti ja küüditati Põhjasõjas venelaste poolt tsiviilisikuid kokku, selle kohta andmed puuduvad (öeldud

56 57 on ainult, et sõjategevuses hukkus 40 000 inimest). Ehk on need levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peidetud katku surnute alla? Kindral Šeremetjev hooples tsaari ees, peeti ülal talurahvakoole. Hernhuutlased tõid kirikusse koorilaulu. et Narvast Riiani pole kuulda ei koera haukumist ega kuke kiremist. Alles siit peale hakkas ristiusk saama eestlastele oma usuks. •• Mõisamaa ja talupoegade maa pindalade suhe umbes 1:3. 1739 1711 •• Zinzendorfi abiga avaldati põhjaeestikeelne piiblitõlge, mis pani •• Kuna Eestimaa oli Vene riigi võimu all, kästi vägedel lõpetada maa aluse eesti kirjakeele tekkele. riisumine ja põletamine ning elanike tapmine ja küüditamine. •• Liivimaa kirikuvalitsuse korraldus, mille järgi kõik talulapsed 7. ja 12. eluaastate vahel pidid lugemise selgeks õppima. 1712 •• Vennaskoguduste liikumine oli haaranud kogu Eesti. Paljudes koh- •• Eestis oli ellu jäänud umbes 150 000 inimest (kaotused nagu Liivi sõja tades tuli kõrtsid sulgeda, kuna keegi seal enam ei käinud (vt A. ajal – jälle üle poole rahvastikust) – see oli tragöödia! (Soomes u Mäesalu jt). 300 000 inimest). Põgenikud ja osa küüditatuid tuli Venemaalt tagasi, lisaks rändas (toodi) sisse soomlasi, ingerisoomlasi, venelasi, lätlasi, 1741 linnadesse ka sakslasi, venelasi. Lisaks Vene vägede ülemineku tõttu •• Tegeliku pärisorjuse algus Eestis, st alles Vene võimu all (Roseni sündinud lapsed. Geneetiliselt ei olnud me enam see rahvas, mis deklaratsioon tsaarile). enne Liivi sõda, kuigi keel säilis. 1743 1721 •• Venemaa keisrinna keelustas vennaskoguduste liikumise. •• Rootsi-Vene rahuleping, mille järgi läks kogu Eesti Venemaa koosseisu. Kuna Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad olid kapituleerunud, 1750 said nad vastutasuks 1680. aasta mõisate taasriigistamise otsuse •• Eestis juba jälle 350 000 elanikku (Soomes 420 000). tühistamise, st mõisad koos talupoegadega anti mõisnikele tagasi ja rõhumine süvenes uuesti. Säilis ka vahepeal kõikuma löönud rüü- 1757 telkondade omavalitsus (Balti erikord) tervikuna. •• Mõisates hakkas levima viinapõletamine, mis sajandi teisel poolel neelas juba kolmandiku viljasaagist. 1726 •• Saksamaalt jõudsid Eestisse esimesed vennaskoguduste (hernhuut- 1765 laste) jutlustajad (vt A. Mäesalu jt). •• Kooliseadus, mis nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõi- sasse. Sajandi lõpuks oskas Eesti talupoegadest lugeda umbes 60%, 1736 mis oli üks kõrgemaid näitajaid Euroopas (L. Vahtre, lk 116). •• Eestit külastas hernhuutlaste (luteri kiriku haru) juht krahv Zinzendorf, pärast mida kasvas liikumise populaarsus kiiresti. 1796 Koguduste liikmed valisid ise endale jutlustajad. Suuremad kogu- •• Siitpeale tuli ka eestlastel Vene “kroonut” teenida (vt A. Mäesalu jt). dused ehitasid endale palvemaju, kuid sageli peeti jumalateenistusi lageda taeva all. Vennastekogudused rõhutasid võrdsuse, vendluse 1800 ja koostöö tähtsust, suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse •• Eestis juba 500 000 elanikku. Mõisamaa ja talupoegade maa pindalade suhe umbes 1:1.75.

58 59 •• Esimesed klaasaknad talumajadele Eestis. •• Esimesed korstnad talumajadele Eestis.

1802 1821 •• Tartu Ülikooli taasavamine. •• Pastor O. W. Masing hakkas välja andma ajakirja “Marahwa Näddala-Leht”. 1802-1804 •• Rüütelkonnad kehtestasid uue talurahvaseaduse (talupoegadest 1832 kohtumeestega vallakohtud, õigus oma talu pärandada, normeeriti •• Maainimesed võisid vabalt siirduda elama linnadesse, kus paljud koormisi, piirati ihunuhtlust jm). saksastusid.

1805 1838 •• Talupoegade vastuhakud (nt Kose-Uuemõisas), kuna talurahvasea- •• Eestisõbralikud baltisaksa haritlased asutasid Tartus Õpetatud Eesti duselt loodeti enamat. Seltsi, millel oli tähtis osa eepose “Kalevipoeg” sünnis. Lugemisoskus talurahva hulgas hakkas kujunema üldiseks. 1809 •• Soome suurvürstiriigina (rootsi keel valitsuskeelena) Venemaa 1840 koosseisu ja sai omale parlamendi. •• Algas siirdumine vene õigeusku (eriti Saare- ja Pärnumaal), et maad saada. Eestis vahetas usku keskmiselt kuni 17% inimestest. 1813 •• Pärnu pastor J. H. Rosenplänter hakkas välja andme saksakeelset 1847 ajakirja “Lisandused eesti keele täpsemaks tundmiseks”. 20 aastat •• Usuvahetusliikumine vaibus, kuna selles pettuti. Enamus tahtis ilmunud ajakirjas olid kaastöölisteks suurem osa eesti keelest ja tagasi luteri usku, kuid see oli keelatud (kuni 1874. aastani). kultuurist huvitatud haritlastest. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal 1816 Liivimaal, 1819 Eestimaal •• Seadustati talude päriseksostmine (mis 30 aastat tagasi olid ära •• Põllumajanduse konkurentsis püsimiseks ja kuna see oli toimunud võetud). Lääne-Euroopas, said talupojad uuesti pärisorjusest priiks (üle 70 aasta tegelikku pärisorjust) ja liikumisvabaduse, kuid nende maad 1858 kuulutati esmakordselt ajaloos (Vene riigi koosseisus) ametlikult •• Eestis 750 000 elanikku. mõisa omandiks, pärimisõigus kadus ja pärisorjust asendas teoorjus. Algas perekonnanimede andmine talurahvale. 1860 •• Paremas olukorras olevad eestlased kippusid saksastuma, mis oli •• Talupojad viidi üle raharendile ja palgatööle mõisates. alati toimunud. End eestlasteks pidavate haritlaste arv oli väike ja nendegi koduseks keeleks oli tihti saksa keel. 1863 •• Üldine koolikohustus. •• Passiseadus, mis kergendas väljarändamist (eriti Venemaale).

1820 •• Kartul hakkas saama levinud toiduaineks Eestis (naeri asemel).

60 61 1866 1896 •• Vallaomavalitsusseadusega pääsesid vallad mõisnike eestkoste alt, •• Jaan Tõnisson hakkas propageerima eesti keelt eesti haritlaste mis oli üks oluline samm teel oma riigi poole. Kaotati mõisnike kõnekeelena. õigus talupoegi kohtuta peksta. 1900 1868 •• Tekkis juurde eesti juurtega haritud inimesi, kes hakkasid oma kodu- •• Seadusega kaotati teoorjus. des rääkima eesti keelt saksa keele asemel (taaseestistusid). •• Johan Laidoner Venemaale (sõjakoolidesse ja sõjaväkke teenima). 1869 •• Tartus esimene Eesti laulupidu. 1902 •• Kogu Venemaal kaotati pärisorjus (50 aastat hiljem kui Eestimaal). •• Konstantin Päts abiellus eestlanna Helma Peediga (laulatus õigeusu kirikus). 1871 •• Tallinnas üle 29 000 elaniku, neist eestlasi 52%. 1903 •• K. Pätsile sündis esimene poeg Leo (Lev). 1881 •• Eestis 881 500 elanikku (eestlasi 791 500 ehk 89.8%). 1904 •• Tsaar Aleksander III jättis oma võimuletulekuga esmakordselt Balti •• Tallinnas võtsid venelased koos eestlastega (K. Pätsi ja Jaan aadli eriõigused kinnitamata, peatselt algas venestamisaeg. Võimud Poska juhtimisel, kes mõlemad olid õigeusklikud) sakslastelt üle soosisid eestlaste saksavastasust, kõik muu oli keelatud. linnavalitsuse.

1888 1905 •• Koolid venestati. Õpilastel oli ka vahetundides keelatud emakeeles •• Laidoner osales mässu mahasurumisel Kaukaasias, oli julm ja halas- rääkida. tamatu (M. Turtola).

1889 1906 •• Kohtud venestati. Tartu Ülikool venestati. Tartu linn nimetati ümber •• Venestamine hakkas nõrgenema (lubati emakeelset õpet kahes esi- Jurjeviks. meses klassis). •• Pätsile sündis teine poeg Viktor. 1892 •• Soomes sai soome keel rootsi keelega võrdse staatuse. 1910 •• Päts vangistati, suri tema abikaasa. 1893 •• Ilmus E. Bornhöhe “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päe- 1911 vad” (kõige sügavamal venestamisajal ja seetõttu ajalooline tõde •• Laidoner abiellus Venemaal poola juurtega venestunud Maria selles lausa ümber pööratud). Kruszewskaga.

62 63 1913 •• 1. juulil toimus Maapäeva esimene istung, kus asjaajamiskeeleks •• Laidonerile sündis poeg Mihhail (Miša). määrati eesti keel ja esimeseks esimeheks valiti Artur Valner. •• 2. augustil valis Maapäev oma täidesaatva võimuna Eesti 1915 Maavalitsuse, mille esimeseks esimeheks valiti Jaan Raamot. •• Liivi- ja Eestimaal eestlaste omandis 50 rüütlimõisat (A. Mäesalu jt). •• 24. augustil toimunud vastvalitud Tallinna linnavolikogu esimesel koosolekul oli K. Päts eesti keele asjaajamiskeelena kohese raken- 1916 damise vastu. Enamuse otsusega kinnitati asjaajamiskeeleks siiski •• Sõja tõttu mobiliseeriti Vene vägedesse umbes 100 000 eestlast (nende eesti keel (J. Tamm). hulgas u 2000 ohvitseri), kes läbisid tugeva venestamisprotsessi. •• Oktoobri algul saadi luba Eesti Diviisi asutamiseks. •• Mõisate maa moodustas umbes 58% põllumajanduslikust maast. •• Oktoobris hakkas Johan Pitka Tallinnas Omakaitset asutama (J. •• 22. mai pidulikul aktusel Estonia teatrimajas seadis advokaat Jüri Pitka, lk 18). Vilms üles rahvusliku autonoomia nõude (A. Mäesalu jt). •• 25. oktoobril: °° Maapäeva koosolek valis Maapäeva juhatuse: esimees O. 1917 Strandmann, liikmed J. Jaakson, N. Köstner, H. Kask, H. •• Eesti rahvas oli riigitruu, venesõbralik ja osaliselt venestunud (noo- Raudsepp, V. Neggo; red ja poliitiline juhtkond olid oma hariduse saanud vene keeles ja °° K. Päts sai Eesti Maavalitsuse esimeheks, teised liikmed olid P. meeles). Soomes venestamine eriti ei õnnestunud. Põld, J. Raamot, V. Maasik, J. Kukk, K. Konik ja G. Linkvist. •• Veebruaris revolutsioon Venemaal ja tsaari kukutamine. Sellele aitas •• Novembris haarasid enamlased Venemaal võimu. kaasa tsaarivõimu suur vaimne lõhe rahvaga – tema läänele orien- •• 28. novembril kuulutas Maapäev O. Strandmanni juhatusel end teeritus (tsaari õukonnas oli ka palju baltisakslasi). kõrgeimaks võimuks Eestis (veel Venemaa osariigina – vt A. Ots, lk •• Märtsis: 131), kuna enamlased ei tunnistanud autonoomiat. Seejärel ajasid °° esitati võimule tulnud Venemaa Ajutisele Valitsusele Eesti enamlased Maapäeva laiali ja selle tõttu tegutses Maapäeva nimel Omavalitsuse projekt, mille olid koostanud Jaan Tõnisson, Henrik “põranda all” edasi selle vanematekogu, mille eesotsas oli K. Päts. Koppel, Otto Strandmann, Jaan Raamot ning Jüri Vilms (J. Tamm); Kes valis Maapäeva vanematekogu, kas Maapäev? Või ei vali- °° toimus Peterburis umbes 40 000 eestlase suurejooneline meele- tudki? Samuti ei selgu minule kättesaadud kirjandusest, kes veel avaldus Eestile autonoomia nõudmiseks. Maapäeva vanematekogusse kuulusid? •• Aprillis liideti Eesti ala esmakordselt ajaloos üheks haldusüksuseks •• 6. detsembril pandi alus Eesti Diviisi staabile (selle ülemaks määrati (kubermanguks) ja sai sisuliselt autonoomia nagu Soome (Eesti eliit Jaan Soots) ja kutsuti Laidoner diviisi juhtima. Kes kutsus? Ta oli oli üldiselt Venemaale lojaalne ja vihkas sakslasi - mõisnike ning 17 aastat teeninud Venemaal, vene keskkonnas. Kindlasti tugevalt kavala venestamispoliitika tõttu). venestunud, ilmselt ka mõtles vene keeles. Miks Laidoner, oli ju ka •• 25. aprillil hakkas 1. Eesti polku formeerima baltisakslane S. Pinding teisi kandidaate? Ta ei olnud maailmasõjas juhtinud väeosa, kuid (hilisem Eesti väejuht Vabadussõjas – korraldas Pihkvas Eesti sõja- oli olnud Vene läänerinde luureülema asetäitja ja tal olid sidemed väe paraadi). lääneriikide kõrgemate luureohvitseridega (kas ka inglastega?). •• 10. mail sai 1. Eesti polgu ülemaks Aleksander Tõnisson. Kerenski kinnitas Laidoneri kohale (M. Turtola: Laidoner, lk 50). •• 23. mail toimusid Eestimaa Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) vali- •• 23. detsembril asus Laidoner ametikohale, kuid oli jäänud tulemi- mised, millest võttis osa ligi 30% valijatest. See pidi koosnema 62 sega hiljaks – diviis oli enamlaste kihutustöö tulemusel juba üsna liikmest ja olema nõuandev organ Eestimaa kubermangukomissarile laostunud (J. Pitka). J. Pitka hankis diviisile raha (J. Pitka, lk 19). Jaan Poskale.

64 65 •• Detsembris tegi Eestimaa rüütelkond otsuse lahkulöömise kohta rõdult Iseseisvusmanifesti esmakordselt avalikult ette. Seltsimaja Vene riigist ja pöördus toetuse saamiseks Maapäeva poole. katusel lehvis rahvuslipp, põlesid tõrvikud, pärast manifesti •• J. Pitka organiseeris Viljandisse mõnesaja hobusega ratsasalga. ettelugemist lauldi “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning Eesti 2. •• Venemaal elas 250 000 eestlast (Peterburis 50 000), kes olid sinna Jalaväepolgu 3. (Pärnu) pataljoni sõdurid lasid aupauke ning hõi- rännanud peamiselt 1890.-1914. aastate vahel. sati ja pilluti mütse õhku. Kuna hommikul oli linn juba lipueh- teis, samuti toimus siin Eesti pataljoni roodude ja komandode 1918 rongkäik, võibki Pärnu rongkäiku pidada Eesti Vabariigi ajaloo •• 13.-14. jaanuaril otsustas Maapäeva vanematekogu koostada esimeseks kaitseväe paraadiks. Marsil osalenud Pärnu asutuste Iseseisvusmanifesti, mille projekti pidid koostama (koostasid) Juhan ja mitmesuguste organisatsioonide esindajad kogunesid seejärel Kukk, Jüri Jaakson ja Ferdinand Peterson. raekotta, kus koostati “Akt Eesti Demokraatliku Vabariigi välja- •• 18. jaanuaril ajasid enamlased Venemaa Asutava Kogu laiali ja sellest kuulutamise kohta Pärnu linnas”. Aktis anti ka eelpool kirjelda- tingituna võtsid Eesti poliitikud suuna lahkulöömisele Vene riigist tud sündmuste ülevaade, mida kinnitati allkirjadega (J. Tamm K. (A. Ots, lk 132). Arjakasele viidates). Sellega oligi Eesti Vabariik välja kuulutatud •• Jaanuari lõpul tahtis Eesti enamlaste juht V. Kingissepp Eesti Diviisi (Eesti ala sakslaste võimu alla mineku ja Balti hertsogiriigi moo- laiali saata. dustamise vastu). •• 10. veebruaril kuulutas Kingissepp kogu Balti aadli lindpriiks, kes •• 24. veebruaril: kätte saadi, vangistati ja osaliselt küüditati Siberisse (ka naised, °° Viljandis luges linnapea Gustav Talts kell 16 kohtuhoone trepilt lapsed, vanurid). ette Iseseisvusmanifesti (vt A. Mäesalu jt); •• 11. veebruaril põgenesid Laidoner ja Soots punasele Venemaale, °° Tallinnas asus Päästekomitee (kõik kolm liiget) umbes kell 18 Petrogradi (miks sinna?) jättes maha oma diviisi. Eesti Diviisi ülema kokku praeguse Eesti Panga hoones ja andis välja viis päevakäsku kohusetäitjaks sai Andres Larka. Kas mitte sellest Laidoneri hilisem (A. Pajur, lk 80-81). Esimesega kuulutati Eesti iseseisvaks vaba- vaen Larka vastu? riigiks, kus valitsusvõim kuulub Päästekomiteele. •• 18. veebruaril algas idarindel uus sakslaste pealetung, mille tule- •• 24.-25. veebruaril: musel enamlased ja Vene sõjaväelased hakkasid Eestist põgenema. °° Päästekomitee andis välja viienda päevakäsu, millega moodustas Samal päeval võeti Iseseisvusmanifesti projekt Maapäeva vanema- 9-liikmelise Ajutise Valitsuse (K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Kukk, J. tekogu poolt vastu (J. Tamm). Raamot, A. Larka, V. Maasik, F. Peterson, P. Põld). Sinna kuulusid •• 19.-20. veebruaril moodustati Tallinna Haritlaste Klubis toimu- peaaegu kõik kätte saadud Maavalitsuse liikmed (vt 25.10.1917) nud Eesti poliitikute nõupidamisel erakorralise võimuorganina ja veel mõned kutsutud; Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee), mille liikmeteks °° seoses sakslaste jätkuva pealetungiga võtsid rahvuslased enam- said Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms (A. Pajur, lastelt Tallinnas võimu üle; lk 85). Idee autoriteks olevat olnud J. Kukk ja J. Vilms (A. Pajur). °° vastav delegatsioon koosseisus K. Konik, A. Larka ja N. Reek Päästekomiteel puudus esimees (J. Tamm). saavutas kohtumisel Saue mõisas asunud Saksa vägede staabiga •• 21. veebruaril valmis lõplikul kujul Iseseisvusmanifesti tekst. kokkuleppe, et Saksa väed enne 25. veebruari pärastlõunat •• 23. veebruaril: Tallinnasse ei tule (J. Tamm). °° J. Pitka Omakaitse ja K. Rotschildi ohvitseride organisatsioon •• 25. veebruaril: puhastasid Tallinna enamlastest, hoides sellega ära suured rüüs- °° hommikul loeti Iseseisvusmanifest ette Tallinna kirikutes ja tamised ja tapmised (Eesti polk Tallinnas oli passiivne); koolides; °° kell 20 luges Maapäeva liige Hugo Kuusner Pärnu Endla Seltsimaja °° lõuna ajal loeti Iseseisvusmanifest ette Paide turuplatsil;

66 67 °° Tallinnas pidas esimese koosoleku Ajutine Valitsus (peaminister •• 20. novembril saabus peaminister K. Päts Tallinnasse. K. Päts). •• 22. novembril toimus enamlaste esimene rünnak Narvale, kuid löödi •• Algas Saksa okupatsioon – tsiviilvõim oli baltisakslaste käes. sakslaste abiga tagasi (see oli tegelik Eesti Vabadussõja algus). Pärast Sakslased ei lugenud Eesti Diviisi ohvitsere ja sõdureid sõjavangi- seda hakkasid sakslased lahkuma. deks ja lubasid diviisil koos sõjariistadega edasi tegutseda, kuigi ka •• 27. novembril kinnitas Maapäev ametisse uue valitsuse – K. Päts A. Larka polnud suutnud diviisi laostumisest päästa (J. Pitka, lk 29). pea- ja sõjaminister, J. Poska välisminister. A. Larka jäi peastaabi 28. märtsil saadeti Eesti Diviis siiski laiali (A. Pajur, lk 90), kuigi A. ülemaks (sõjaväe juhataja kohustes?). Larka üritas seda otsust muuta. •• 28. novembril langes Narva enamlaste kätte ja seda kuupäeva hakati •• 11. aprillil vangistati Päts sakslaste poolt. hiljem lugema Eesti Vabadussõja alguseks. Vabatahtliku mobilisat- •• Juulis hakati Petrogradis suuremal hulgal ohvitsere vangistama ja siooniga oli kokku tulnud ainult 800 meest. hukkama (H. Laretei, lk 74). Kuidas õnnestus Laidoneril sellest pää- •• J. Pitka loobus Kaitseliidu juhtimisest (J. Pitka, lk 33) ja viis rindele seda? Suve lõpul käis Laidoner valenime all Eestis (lk 160) – milleks? mõne päevaga valmis saanud esimese soomusrongi, pidades maha •• 22. septembril tunnustas Saksamaa keiser Wilhelm II Balti (hertsogi) esimesed kangelaslikud lahingud – imekombel jäi ellu (lk 45). riigi iseseisvust. •• 8. detsembril, samal ööl pärast Eestisse saabumist (A. Ots, lk 29), •• 19.oktoobril sõitis sõjaminister A.Larka Helsingist Kopenhaagenisse sõitis Laidoner Liibavisse (Liepaja) Inglismaa laevastikku kutsuma Inglismaa abi Eestile selgitama. (laevastik oli novembri lõpul juba ise üritanud tulla, kuid üks laev •• 11. novembril: sattus miini otsa) – miks Laidoner saabus nii hilja? Kas ta otsis ing- °° Saksamaa alistus Antantile ja okupatsioon Eestis hakkas lõppema; lastelt toetust ka enda määramiseks? °° peaministri asetäitja J. Poska korraldas üle mitme kuu Ajutise •• J. Pitka viis Tallinnast rindele teise soomusrongi, mis samuti oli tema Valitsuse koosoleku F. Petersoni korteris. Kohal olid ka põran- eestvõttel lühikese ajaga valminud ja meeskonnaga komplekteeritud. daaluse Kaitseliidu juhid Johan Pitka, Ernst Põdder, Aleksander •• 12. detsembril jõudsid Inglismaa sõjalaevad Tallinna alla. Seiman (A. Pajur, lk 91); •• 14. detsembril moodustas Laidoner operatiivstaabi (võttis sõjavä- °° J. Pitka kuulutas Omakaitse (paljurahvuseline) koosolekul selle gede juhataja kohused Larkalt üle?). Kas Inglismaa soovitusel kui lõppenuks ja Eesti Kaitseliidu (liikmeteks ainult eestlased) asu- sidemetega luureohvitser? tatuks – selle sõjaliseks juhiks sai Ernst Põdder. •• 17. detsembril tahtis V. Kingissepp Tallinnas enamlikku riigipööret •• 12. novembril kinnitas Maapäeva vanematekogu Ajutise Valitsuse teha – Raekoja platsil paartuhat meeleavaldajat, kuid 6 koolipoissi koosseisu ja J. Poska selle peaministri kohusetäitjaks. ajasid rahva püssitulega laiali. Ka juhuslikult linnas olnud soomus- •• 13. novembril jõudis sõjaminister A. Larka koos A. Tõnissoniga rong hoidis J. Pitka juhtimisel sadamas mässajad vaos. Vanal turul Soomest Tallinna ja esitas valitsusele sõjaväe organisatsiooni kava kokkupõrge Kaitseliidu kooliõpilaste rühma ja mässajate vahel, kus – valitsus kiitis selle heaks. mässajatest üks surma ja paar haavata said. •• 16. novembril alustasid enamlased laial rindel sakslaste vastu •• J. Pitka hakkas merejõudusid korraldama ja määrati nende ülemju- pealetungi. hatajaks, jäi edasi ka soomusrongide ja –autode üldjuhiks – osales •• Ajutise Valitsuse koosolekul otsustati rahvavägi kokku kutsuda – lahingutes juba laevadel. ohvitserid sundmobilisatsiooniga, reakoosseis esialgu vabatahtlikult. •• 23. detsembril sai Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks. •• J. Pitka kogus Tallinnas kokku esimese salga kaitseliitlasi (peamiselt •• 27. detsembril Maapäeva koosolek koos Ajutise Valitsusega – Päts ja kooliõpilased) ja A. Larka pidas neile kõne enne Narva saatmist. Laidoner olid pessimistlikud, olukord tundus lootusetu (M. Turtola: Seda tehti ka hiljem, kuna muud jõudu peale Kaitseliidu esialgu Laidoner, lk 52). piirile saata ei olnud. •• 30. detsembril jõudsid soomlaste esimesed abijõud Tallinna.

68 69 1919 •• 10. oktoobril võeti Asutava Kogu poolt vastu maareformi seadus •• 2. jaanuaril andis Laidoner käsu üleminekuks aktiivsele kaitsele (mõisamaade jagamine eelkõige Vabadussõjas võidelnutele – mui- (tegelikult olid soomlaste tulekuga pealetungilahingud juba ala- dugi tekitas see baltisakslastes vaenu). nud). Operatiivstaabil ja Laidoneril oli üsna udune ettekujutus •• 18. novembril valitsusjuhiks J. Tõnisson (kuni 26.10.1920). tegelikust olukorrast rinnetel (H. Okas jt, lk 42, J. Pitka). Väeosade omainitsiatiiv, mis tegelikult otsustas Vabadussõja saatuse, ärritas 1920 Laidoneri (H. Okas jt, lk 42). Kuni pealetungilahinguteni sarnanes •• 2. veebruaril Tartu Rahu allkirjastamine. Tartu Rahu oli Jaan Poska Vabadussõda rohkem partisanisõjaga (H. Laretei, lk 28), kus põhi- elutöö. tegijaks oli kohalik Kaitseliit. •• Eesti Vabadussõjas 1918-1920 osales ligi 100 000 eestlast. Rindel •• W. Tomingas kirjeldab J. Pitkat, kes äsja oli nimetatud admiraliks, langes ja suri haavadesse vähemalt 2236 inimest. Tsiviilohvreid vene- Kunda dessandi ajal: “Kui Pitkat esimest korda “Lennukil” nägin, laste tõttu vähemalt 650. üllatusin – ta meenutas rohkem mereröövli kui admirali kuju. •• Võidukas Vabadussõda säilitas rahvuse ja liitis Eestimaa elanikud Kasvanud sassis habemesse, räbal läkiläki lohakalt peas, koitanud üheks tervikuks. karakullkraega must palit seljas, viksimata säärikud jalas. Rinnal rip- •• Vabadussõja kangelasteks olid: pus tal binokkel, küljel suur nahast kott, nagu kandsid seda tsaariajal °° eelkõige vabatahtlikud kooliõpilased, üliõpilased ja noored koo- konduktorid konkal ja raudteel.” (lk 74). liõpetajad (2000 väljaantud Vabadusristist kooliõpilastele 600 ja •• 14. jaanuaril asus Pitka, ilmselt enda initsiatiivil, Tallinnas tegema üliõpilastele 150); ettevalmistusi Utria dessandiks ja Narva vabastamiseks (dessandis °° väejuhtidest eelkõige admiral Johan Pitka, kindralid Andres koos soomlastega 1000 meest). Larka, Ernst Põdder ja Aleksander Tõnisson, kaptenid Anton •• Kuni 15. jaanuarini pidas Päts sadamas “üht laeva auru all, igaks Irv, Karl Parts ja Oskar Luiga, leitnant Julius Kuperjanov jt. juhuks, kui peaks olema vajadus põgeneda” (A. Roolaht, lk 302). Ka Laidoner oli võib-olla hea üldjuht Vabadussõja pealetungila- rindel saadi teada valitsuse põgenemiskavadest (H. Laretei, lk 90). hingutes, ei enamat; •• 18. jaanuaril jõudsid Utria dessandist esimestena Narva soomlased, °° poliitikutest eelkõige Jaan Poska, ehk ka Jaan Tõnisson. tekitades paanikas punaväelastele tohutuid kaotusi (veresaun). •• Kangelaste kangelane oli Johan Pitka – kuulid teda ei võtnud, kuigi •• Laidoneri abikaasa jõudis Venemaalt Eestisse, poeg jäi koos abikaasa viibis tihti lahingutes. Ta oli eelkõige rahvuslane, lisaks ausameelne, emaga Venemaale. Kas venelased tõesti ei teadnud seda ja ei püüd- julge ja tark, suure ettevõtlikkuse ja organiseerimisvõimega ning nud sellega Laidonerile survet avaldada? usalduslike sidemetega ärimeeste hulgas. K. A. Hindrey on Johan •• 7. aprillil lõppesid Asutava Kogu valimised (3 päeva). Pitkat nimetanud Vabadussõja hingeks. Tõenäoliselt ilma Johan •• 23. aprillil sai J. Pitka Asutava Kogu liikmeks J. Tõnissoni erakonna Pitka panuseta (Kaitseliit ja soomusrongid) poleks Vabadussõda koosseisus. võidetud – venelased oleksid enne Tallinnas olnud kui vastupanu •• 8. mail sunniti Päts valitsusjuhi kohalt tagasi astuma, kuna ta oli oleks suudetud organiseerida. muutunud ebapopulaarseks (oli valmis olnud enamlastele alistuma •• Kevadel tõi W. Tomingas Venemaalt Kuznetski linnast (Pensa ja liigne saksasõbralikkus). Valitsusjuhiks sai O. Strandmann (kuni lähedal) ära Laidoneri poja Mihhaili koos abikaasa emaga (W. 18.11.1919). Toomingas, lk 265). •• 23. juunil lõid Eesti väed Võnnu all puruks von der Goltzi baltisaks- •• 7. märtsil suri J. Poska. lastest (ka riigisakslastest, venelastest ja lätlastest) koosneva väe. •• 21. märtsil sai Laidoner kindralleitnandiks ja 26. märtsil lahkus tee- Von der Goltz oli aprillis 1918 aidanud Soome “valgetel” Helsingit nistusest omal soovil. Miks, kas rahu tegemise pärast? “punaste” käest tagasi saada. Siin läksid Eesti ja Soome teed lahku.

70 71 •• 15. juunil, J. Tõnissoni valitsusjuhiks olemise ajal, võttis Asutav Kogu Moskvas püüti saadik A. Birki värvata? Enne Vabadussõda oli Päts (mitte rahvas) vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. võib-olla kangelane, kuid pärast Vabadussõda asus tahtlikult või tahtmata reetmise teele. 1920-1923 •• 1. detsembril organiseeriti idapiiri tagant Eestis riigipööre, mis •• Eestis 1 107 000 elanikku (eestlasi 970 000 – 87.6%). ebaõnnestus, kuna töölised ei läinud kaasa. Riigipöördekatse maha- •• Optsiooniga tuli Venemaalt tagasi ainult 40 000 eestlast 250 000-st surumist juhtis tegelikult kindral Ernst Põdder. 1. detsembrist 1924 (kogu Eesti Vabariigi ajal rändas Eestist välja ainult 17 000 eestlast). kuni jaanuarini 1925 Laidoner ülemjuhatajaks, tema käsul hukati •• Mõisnikelt võeti maa ära (jagati maatameestele, eelkõige sõjakohtuga 160 inimest. Vabadussõjas võidelnutele). •• Päts valitsusjuhiks 25.01.1921-21.11.1922. 1925 •• Avalikus sõnas oli väga vähe juttu kehvast elujärjest ja repressiooni- •• Märtsis tunnistas K. Päts NSVL saatkonna sekretärile: “... olen dest NSVL-s, mis jättis mulje seal elu normaliseerumisest. poolvenelane, kasvatatud vene hingega.” (M. Ilmjärv, lk 43). Pätsi noorpõlvekodu Tahkurannas tundsid kohalikud kui vene perekonna 1923 elupaika. Kodune keel oli vene keel (H. Okas jt, lk 40-41). Kas Pätsi •• NSVL-i initsiatiivil asutati Eesti-Vene Kaubanduskoda, kus ka Päts kodukeel oli ka hiljem vene keel ja ta mõtles vene keeles? oli asutajaks. Leidus palju ka teisi poliitikuid ja ärimehi, kes mitmete •• 9. aprillil otsustati NSVL Poliitbüroos, et Balti riikides opositsioo- edaspidiste ühisfirmade kaudu NSVL-ga tulusast koostööst huvi- nis olevad juhtivad poliitikud tuleb ära osta ja siis nad võimule tatud olid (NSVL-i poolseks eesmärgiks oli teha neid poliitiliselt aidata (M. Ilmjärv, lk 31). šantažeeritavateks). Soomes see praktiliselt ei õnnestunud. Soome •• Päts aitas NSVL saatkonna soovitusel kaasa Balti liidu nurjamisele juhtkonna poliitiline ja majanduslik koostöö NSVL-ga polnud (M. Ilmjärv). mõeldav veneviha tõttu (M. Turtola: Päts). Eestis veneviha üldiselt ei olnud (oli viha enamlaste vastu), kuna tsaariajal olid venelased 1926 aidanud sakslased võimult kõrvaldada ja venestaminegi oli jätnud •• Endistele mõisaomanikele hakati äravõetud maa eest maksma osa- oma jälje, lisaks ei tuntud oma tegelikku ajalugu seoses venelastega. list kompensatsiooni. Eestlus tähendas eelkõige saksavastasust. •• Päts valitsusjuhiks 02.07.1923-26.03.1924. 1928 •• 20. aprillil lasi Laidoneri poeg Mihhail väidetavalt end ise maha – 1924 mõnedel andmetel isa silmade all. Samal aastal võtsid kasupojaks •• Pätsi ja Laidoneri süüdistati majanduskuritegudes, kuid jäid teenete Laidoneri naise vennapoja Aleksei. tõttu kohtu alla andmata ja karistamata. •• Päts hakkas salaja suhtlema NSVL-i saatkonnaga (M. Ilmjärv), 1929 oli poliitikast eemal kuni 1931. aastani. Võib-olla püüdis ta algul •• Vabadussõjalaste organisatsioonide baasil asutati Eesti venelasi üle kavaldada, kuid langes hiljem tõenäoliselt lõksu (muu- Vabadussõjalaste Keskliit (liikmeteks võisid olla ainult Vabadussõjast tus šantažeeritavaks). Sama toimus Läti ja Leedu presidentidega. osavõtnud), valiti selle keskjuhatus. Soomes see ei õnnestunud (M. Turtola: Päts, lk 121-123). Kuidas •• Soomes sündis ja asus julmalt tegutsema Soome punaste vastane Poliitiline Politsei sellele jälile ei saanud, ometi oli teada, et Lapua liikumine. •• Eestis lõppes maareform ja algas ülemaailmne majanduskriis.

72 73 1930 •• H. Okas jt on kirjutanud: “Artur Sirk kuulus generatsiooni, ... kes •• Vabadussõjalaste I kongressil domineerisid oma liikmete varustatud rahvusliku uhkusega. Nad ei tunne austust nn suure majandusküsimused. Venemaa vastu, ega huvita neid nn vene hing .... See on generat- •• Päts juristkonsuldina ühisfirmas NSVL-i palgale (M. Ilmjärv). sioon, kes on lahtiütlev kõigest venelusest. Neil on usk oma rahvu- sesse.” (lk 19). Sirk pidas õigeks poliitilist isolatsiooni Vene suhtes 1931 ... (lk 22). “Sirk oli vaba mineviku vene vaimust” (lk 59). •• 12. veebruaril Päts uuesti Riigikogu poolt valitsusjuhiks (12.02.1931- •• 19. juulil valiti K. Einbund Riigikogu poolt valitsusjuhiks 19.02.1932) lootuses, et ta Riigikogu ja valitsuse maine rahva silmis (19.07.1932-03.10.1932). taastab. Rahvas oli pettunud Toompea erakondade võimetuses •• 15. augustil kukkus Riigikogu poolt pakutud uus põhiseadus rah- majanduskriisi ohjata ja lootis väljapääsu uues põhiseaduses. vahääletusel läbi. Põhiseaduse § 32 järgi oleks selle järel tulnud •• 22. märtsil vabadussõjalaste II kongressil esitati juba ettepane- välja kuulutada Riigikogu uued valimised, kuid seda ei tehtud ja kuid põhiseaduse muutmiseks. (Enamus Vabadussõja kangelasi, Riigikogu laiali ei läinud (E. Tambek, lk 86). Seega, Riigikogu ise Kaitseliidu ja sõjaväe juhtivaid tegelasi olid vabadussõjalaste rikkus põhiseadust. H. Mäe pidas just seda 1940. aasta iseseisvuse organisatsioonide liikmed või nende toetajad. Peaaegu kõik kaotamise protsessi alguseks (lk 86). Rikkumisi oli olnud ka varem Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse liikmed olid Vabadusristi – see ülidemokraatlik põhiseadus eeldas rahva aktiivset kontrolli kavalerid). Riigikogu tegevuse üle, mida aga ei olnud (Artur Mägi). •• 1. novembril valiti Päts uuesti Riigikogu poolt valitsusjuhiks 1932 (01.11.1932-18.05.1933). •• 29. veebruaril suruti Soomes veretult maha Lapua liikumise nn Mäntsälä relvastatud mäss (Soome juhtkonna autoriteediga). Neid 1933 eriti ei karistatud – tuhandetest osavõtjatest said kohtuliku karis- •• 12. juunil kukkus Riigikogu poolt pakutud põhiseaduse uus variant tuse ainult 14. Soome demokraatia ja nende Vabadussõja vaim jäid uuesti rahvahääletusel läbi. Jälle uusi valimisi välja ei kuulutatud, püsima. millega jätkati põhiseaduse rikkumist (vabadussõjalased oleksid ju •• 20. märtsil vabadussõjalaste III kongressil otsustati toetavliik- parlamenti pääsenud!). Artur Mägi kirjutas: “Erakonnad ei usalda- metena organisatsiooni vastu võtma hakata ka Vabadussõjas mit- nud oma valijaskonda.” (lk 80). teosalenuid (peamiselt noorte kaasamiseks). Lisaks otsustati välja •• 18. juunil asusid põllumeestekogud Pätsi ettepanekul toetama töötada põhiseaduse oma variant, mis piiraks erakondade võimu, st vabadussõjalaste põhiseadust, kuna Päts nägi selle abil võimalust ringkaitset uute võimulepürgijate vastu. Vabadussõjalaste juhtideks presidendiks saada. olid tõusnud Andres Larka ja Artur Sirk. •• 11. augustil kehtestas J. Tõnisson ajutiselt üldise kaitseseisukorra ja •• Kõik erakonnad asusid vabadussõjalasi ründama. Tinglikult algas sulges vabadussõjalaste organisatsioonid. võitlus vana rahvusluse (venesõbralik ja teiste abile lootev) ning •• 14. oktoobril lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. Soome tüüpi uue rahvusluse (venevastane ja eelkõige enda rahvale •• 16. oktoobril võitis rahvahääletusel vabadussõjalaste põhiseadus. lootev) vahel. Vana eestlust esindasid võimul olevad vanad tsaari- •• 17. oktoobril astus Tõnissoni valitsus tagasi, kuna luges vabadus- aegsed poliitikud ja uut eestlust Vabadussõjast vabatahtlikena osa sõjalaste põhiseaduse võitu rahva umbusalduse avalduseks. See oli võtnud uued poliitikud. Baltisaksa vaenulikud olid mõlemad pooled. viga, kuna tekitas kriitilistes oludes võimuvaakumi (vabadussõjalasi Tsaariaegsed poliitikud ei olnud enam rahva seas populaarsed, Riigikogus veel ei olnud). Vabadussõjalased keeldusid võimu võtmast kuid nad ei tahtnud oma positsioone loovutada.

74 75 enne 1934. aasta aprilli planeeritud uue Riigivolikogu valimisi. See •• Märtsi algul presidendikandidaatide ülesseadmisel said vabadussõ- oli otsustav viga (vabadussõjalased olid poliitiliselt kogenematud jalased veenva võidu (Andres Larka, kes oli olnud Eesti sõjaväe esi- ega tundnud eestlaste loomust). mene kindral ja esimene sõjaminister, sai rahva poolt rohkem hääli, Samal päeval tegi Päts vahendajate kaudu tunnistajate juures- kui kõik teised kokku). Laidoner sai nõutava arvu hääli täis, kuid olekul auto-tanki rügemendi ülemale ettepaneku garanteerida Päts ei saanud. Vabadussõjalased tahtsid algselt oma kandidaadina tankide toel Toompeal võimu üleminek temale (W. Tomingas, lk pakkuda Laidoneri, kuid Päts osava manipuleerijana nurjas selle. 354). Kas ülem tegi sellest koheselt ettekande? Kes blokeeris info Laidoner hakkas sellest hetkest vabadussõjalasi kui kokkuleppe jõudmise Riigikogu ja rahvani? murdjaid vihkama. Laidoner vihkas paljusid (H. Okas jt, lk 68). •• 18. oktoobril ütles Päts: “Meie riigiaparaat on haige.” •• Väljapaistvamateks ja populaarsemateks inimesteks poliitikas olid Oleks rahvas juba siis teada saanud Pätsi suhetest NSVL-i saat- tõusnud Andres Larka, Artur Sirk ja Johan Laidoner. konnaga, oleks kõik järgnev ära jäänud – see oli Poliitilise Politsei •• NSVL-i saatkond kiitis heaks Pätsi võimuhaaramise plaani, lõpuks ja uuriva ajakirjanduse tegemata töö. ka Laidoneri kaasamise (M. Ilmjärv, lk 153) – võimalik, et aitas ka •• 21. oktoobriks polnud keegi peale Pätsi nõus vastutust võtma, teda plaani teostamiseks kaasa (H. Okas jt, lk 38). küll ei usaldatud, kuid Riigikogu hääletas ikkagi ametisse Pätsi üle- •• Laidoner Eesti rahvuslane olla ei saanud, kuna tema venestunud minekuvalitsuse (49 poolt- ja 38 vastuhäält). poolatarist abikaasa (oli ka vene õigeusku) eesti keelt praktiliselt •• Päts oli ületamatu intrigant, konspiraator ja kombineerija (omadu- ei osanud, vist ka poola keelt mitte – nad kirjutasid omavahel sed, mis sobisid ja olid teatud juhtudel isegi hädatarvilikud 1917- vene keeles ja ka kodukeel oli vene keel (A. Ots, lk 112, M. Turtola: 1918. a). Ta hakkas salaja ette valmistama üksikasjalikku plaani Laidoner, lk 41, T. Madisson, lk 175). Naise keeleoskamatuse varja- võimu haaramiseks. miseks rahva eest kasutati pettust (I. Raamot, lk 335). H. Mäe kir- •• Ajakirjandus ja enamus rahvast olid saksavaenulikud – vaen balti- jutas, et Laidoneril oli isiklik vaen teatud inimeste vastu tugevam sakslaste vastu tingis vaenu kogu saksa rahva vastu. Vabadussõjalaste kodumaa armastusest (lk 328). Laidoneri tagasi eestistumist takistas liider A. Sirk vastas avalikult Balti natsionaalsotsialistide liidrile: ilmselt venestunud abikaasa. Ka Laidoner oli ja jäi Eesti juurtega “Vabadussõjalaste liikumine on Eesti sisemine asi ja koostöö hitler- Vene valgekaartlaseks. lastega on Eestile välispoliitiliselt kahjulik.” •• Nii Prantsusmaa kui Vene “valged” (Prantsusmaal) hakkasid lähe- nema NSVL-le – arvati, et olukord Venemaal on normaliseerumas. 1934 Ees seisis NSVL-i vastuvõtmine Rahvasteliitu. Ka Päts ja Laidoner •• Jaanuaris võitsid vabadussõjalased kohalike omavalitsuste valimi- hakkasid tõenäoliselt oma hinges lähenema NSVL-le (Venemaale). sed, eriti linnades. •• Päts saavutas Laidoneri endaga liituma. Mõlemad olid õigeuskli- •• 24. jaanuaril hakkas vabadussõjalaste esitatud põhiseadus kehtima. kud, vaimult ja mõtlemiselt venelased – Päts päritolult, Laidoner •• 27. veebruaril keelas Riigikogu Pätsi ettepanekul sõjaväelaste liik- ilmselt naise mõjul. Kas mõlemad ka mõtlesid vene keeles? Milline meksoleku poliitilistes organisatsioonides, mille tõttu vabadussõja- oli selles liitumises Laidoneri abikaasa roll? laste organisatsioonidest lahkus massiliselt tegevsõjaväelasi. •• Vabadussõjalased teadsid Pätsi võimu haaramise plaani kuupäevalise •• Sellegipoolest hakkas Päts kõrvaldama temale mitteusaldusväär- täpsusega, kuid ei võtnud midagi ette (isegi ei hoiatanud rahvast seid sõjaväelasi juhtivatelt kohtadelt. See oli alandav ja solvav nende ajalehes Võitlus) – nad lootsid lihtsameelsele rahvale (H. Vabadussõja kangelastele õõnestades nende autoriteeti. See oli Mäe, lk 98). Keegi ei uskunud riigipöörde võimalikkusesse, kuna see Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) murenemise algus. polnud eestlastele omane (E. Tambek, lk 118). Jäeti aga arvestamata, et Päts ei olnud ega käitunudki kui eestlane. Kuid ta tundis eestlaste loomust paremini kui vabadussõjalaste juhid.

76 77 •• 12. märtsil haarasid Päts ja Laidoner valitsuse teadmata ja sõjaväe •• Algasid ebausaldusväärsete isikute vallandamised riigiaparaadis, toel veretult võimu (väitsid valelikult, et vabadussõjalased planee- sõjaväes ja Kaitseliidus. Näiteks Kaitseliidust heideti välja 50% risid vägivaldset riigipööret – milleks, nad olid ju niigi võidukad?). pealikutest ja 23% malevlastest (T. Madisson, lk 230). Sellega Päts määras valitsuse koosolekul Laidoneri sõjavägede ülemjuha- Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) murendamine jätkus. tajaks, kuulutati välja üldine kaitseseisukord – keegi ei protestee- •• 15. märtsil teatas Päts Riigikogule, et rahvas on haige. Tegelikult oli rinud (mandunud?). Valitsust peeti Toompeal kinni kuni järgmise ta ise oma tegevusega rahva hingele haiget teinud. hommikuni. Ajakirjanduse esindajad kutsuti Toompeale neile surve •• 19. märtsil tühistas Päts uue Riigivolikogu valimised. avaldamiseks. Samal ajal toimus kõigi vabadussõjalaste organisat- •• 22. märtsil tühistas Päts linna- ja vallavolikogudesse valitud vaba- sioonide sulgemine ja juhtide vangistamine üle kogu maa – kokku dussõdalaste volitused. lõpuks 886 isikut (vt T. Madisson, lk 234). Demokraatia oli lõppenud. •• Aprillis katkestas Põllumeeste-Asunike erakond igasugused sidemed •• Vabadussõjalaste Liitu kuulus kaks kolmandikku endistest sõjamees- oma liikme Laidoneriga, püüti ühendust võtta veel vabaduses viibi- test (H. Okas jt, lk 37), st neid pidi olema vähemalt 50 000 (vt ka T. nud vabadussõdalaste juhtidega. Madisson, lk 131). Miks nad oma juhtide kaitseks tänavatele ei tulnud •• Moskvas vihjasid venelased esimest korda (meie ajakirjanikele) sõja- (kas neid šokeeris Laidoneri kaasalöömine?)? Enamus rahvast oleks lise koostöö ja baaside vajadusest (A. Roolaht, lk 342). neid toetanud ja ebapopulaarne Päts oleks sunnitud olnud tagasi •• 23. juunil tähistati esmakordselt riikliku tähtpäevana võidupüha astuma. Kuna vabadussõjalased vaikisid, jäi mulje, et nad on süüdi. (ajaloolist ja lõplikku võitu sakslaste üle). Ilmselt rahvas ei uskunud, et Päts kui üks Eesti riigi rajajatest ja •• 18. septembril võeti NSVL Rahvasteliitu (ka Eesti hääletas selle Laidoner kui Vabadussõja ülemjuhataja neile valetasid. Nüüd juhtus poolt). Sisuliselt tunnistasid lääneriigid sellega NSVL-i võimaliku see, mida vabadussõjalaste juhid ei oodanud – “üle terve maa puhkes liitlasena nagu oli olnud Tsaari-Venemaa – punavenelased olid pealekaebuste laviin” (T. Madisson, lk 232). “... eesti rahva enamus tunnistatud õigeteks venelasteks. Tsaariaegsed venesõbralikud Eesti on pragmaatilistel kaalutlustel ikka olnud tugevamate, st võimutse- poliitikud tegid sellest kindlasti omad järeldused. jate poolel. Ükskõik, millisel moel nad võimule on saanud” (lk 194). •• 2. oktoobril saatis Päts vana Riigikogu laiali (ei lubanud enam “... paljud nendest, kes ruttasid Pätsile-Laidonerile oma lojaalsust kokku tulla), kuna see oli asunud Pätsi tegevust kritiseerima – kõik demonstreerima, tegid sedasama ka 1940. aastal kommunistide ees” Riigikogu liikmed alistusid vaikides (mandunud?). (lk 233). Poliitilised parteid jäid äraootavale seisukohale; riigiamet- •• 11. novembril aidati vabadussõdalaste juht A. Sirk Patarei vanglast nikud täitsid käsku, et mitte töökohta kaotada. Lisaks, nagu märkis põgenema. Ta põgenes läbi Läti ja sai asüüli Soomes. Soome amet- T. Madisson allikatele toetudes: “1920-1923 Eestisse saabunud likud suhted Eestiga jahenesid järsult, kuna Soome sai tõe teada. optandid ... kui vene mõjude kandjad Eestis haarasid enda kätte •• Detsembris likvideeriti täielikult ajakirjandusvabadus. kogu riigiaparaadi.” (T. Madisson, lk 16-17). Kuidas ja miks see nii toimus?! Kui see oli nii, siis lihtsustas see tunduvalt Pätsi tegevust 1935 vabadussõjalaste vastu. •• NSVL suursaadik Eestis raporteeris Moskvasse, et Päts pole suuteline •• Kuna rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja riigipöörde vaikides orienteeruma rahvusvahelises olukorras (M. Ilmjärv). Pätsi väikest vastu võttis, tuleb kõike järgnevat õiguslikuks pidada (riigi siseasi). huvi välispoliitika vastu on märkinud paljud (vt ka A. Ots, lk 84). •• Pärast 12. märtsi kujutas Pätsi valitsuse seisukohalt ohtu Eesti ise- •• 12.-20. juunil vabadussõjalaste (39 isikut, kelledest 28 Vabadusristi seisvusele mitte Nõukogude Liit vaid Saksamaa (T. Madisson, lk 227). kavalerid) kohtuprotsess – ei leitud mingeid tõendeid vägivaldse riigipöörde kava kohta. Valesüüdistuse ja riigipöörde tõttu oleks tulnud nüüd Päts ja Laidoner kohtu alla anda! Seetõttu tuligi neil iga hinna eest võimul püsida (V. Siilats).

78 79 •• Oktoobris välispoliitiline orientatsioon Poolale ja salaja ka 1937 Saksamaale (rahvas jäi saksavaenulikuks). Algas luurealane koostöö •• 18. veebruaril tuli uue põhiseaduse väljatöötamiseks kokku Saksamaaga (kas NSVL-i näpunäidete järgi?). Rahvuskogu, mille esimese koja liikmeks oli valitud ka J. Pitka. •• Vabadussõjalased usaldasid Jüri Uluotsa. •• Eesti kavandas suurt relvaostu, kuid oli sellega hiljaks jäänud. •• 8. detsembril lavastati provokaatorite kaasabil vabadussõjalaste •• Saksamaa kahtlustas Eesti Sõjavägede Staapi topeltmängus (M. vägivaldse võimuhaaramise plaan, mille alusel vangistati uuesti kõik Ilmjärv). olulised vabadussõjalased. A. Sirk põgenes Soomest edasi välismaale •• 2. augustil A. Sirk tõenäoliselt mõrvati Luksemburgis (kelle käsul?), (mitte Saksamaale ega Itaaliasse!). Eesti poliitiline ja sõjaline areng maetud 09.10.1937 Helsingi Hietaniemi kalmistule. jäi seisma. Päts ümbritses end kuulekate käsutäitjatega. 1939. aasta •• Eesti välispoliitika jäi täielikult ebapädeva Laidoneri juhtida (M. kevadel tunnistas Päts oma kantseleiülemale, et 8. detsember oli tõesti Turtola: Päts, lk 163). Poliitilise Politsei organiseeritud provokatsioon (E. Tambek, lk 124). •• Ilmus “Vabadussõja ajalugu”, kus pole kordagi juttu võitlusest •• Kõige halvem Pätsi poolt ei olnud mitte demokraatia likvideeri- venelaste ja Venemaa vastu, vaid enamlaste ja Nõukogude Venemaa mine, vaid rahva enamuse tahte (Päts võimult ja vabadussõjalased vastu – nagu oleks tegu olnud Venemaa kodusõjaga (on teada, et võimule) eiramine, samuti seaduserikkumised ja kõige tähtsam – Päts isiklikult redigeeris seda ja pisendas hilisemate vabadussõja- ida agressorile vastupanutahtega inimeste kõrvaldamine võimult laste teeneid – tema kui vene hingega inimene ei saanud ju võidelda ja nende alandamisega nende autoriteedi õõnestamine. Rahvas venelaste vastu!)! muutus üha passiivsemaks (käsukuulekamaks) ja Vabadussõja vaim •• 14. detsembril käivitus NSVL-s terror Venemaa eestlaste suhtes. (kaitsetahe) sai ikka enam kannatada. Soomes nii ei juhtunud. Järgneva aastaga hukati üle 10 000 inimese, lisandusid arreteerimised, küüditamised, ametist tagandamised, eesti koolide sulgemine jm. 1936 •• 1. mail andis NSVL-i juhtkond Moskvas juba Balti riikide esindajatele 1938 märku sõjalise liidu vajadusest NSVL-ga (M. Turtola: Päts, lk 158). •• 1. jaanuaril hakkas kehtima uus põhiseadus. See oli õiguslik, kuna •• 6.-25. mail vabadussõjalaste (154 isikut) kohtuprotsess, mille tule- rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja vabal maal selle vaikides, musel 146-le mõisteti kuni 20-aastane vanglakaristus. pigem toetades vastu võttis (veel ei viibinud maal võõrriigi jõudu, •• Päts ütles: “Eesti rahvas on poliitiliselt küündimatu (aastasadade mis oleks rahvast mõjutanud). taak) ja sellepärast tuli demokraatia likvideerida.” Demokraatliku •• 21. aprillil vastvalitud uue Riigivolikogu ja kujundatud Riiginõukogu Soome ajakirjandus kritiseeris pidevalt Pätsi autoritaarrežiimi. (kokku Riigikogu) esimene koosolek. •• Eesti kuulutas välja tingimusteta erapooletuse (neutraliteedi) •• Sõjalise eelarve osakaal oli Eestil Balti riikidest kõige väiksem. põhimõtte, kuid jätkas salajasi suhteid Saksamaaga (kas NSVL-i •• Septembris kolis vastvalitud Vabariigi President K. Päts Kadrioru lossi. näpunäidete järgi?). •• Aasta lõpust alates oli selgeid märke, et Eestit polnud kavaski •• Eesti müüs vana relvastuse Hispaania kodusõtta (tehti võimatuks NSVL-i vastu kaitsta (M. Turtola: Laidoner, lk 158). Päts nägi totaalne mobilisatsioon ja kogu rahva relvastamine). Laidoner väitis, NSVL-s (Venemaas) võimalikku liitlast, seda toetas ka 70-aastane et sõjaohtu lähema 10 aasta jooksul ei ole. Laidoner oli välispoliitikas J. Tõnisson (lk 159). ebapädev. I. Raamoti arvates puudus tal huvi poliitika vastu (lk 349). •• Päts ja Laidoner olid suured näitlejad ja vassijad (rahvale rääkisid •• Soomes Mannerheim hoiatas pidevalt sõjaohu eest (M. Turtola: Päts, ühte, valmistusid aga hoopis millekski muuks) – neil mõlemal oli lk 166-167). “vene hing” (edasi vt ka K. Ots 2013, lk 63).

80 81 1939 •• 18. septembril põgenes Tallinnast interneeritud Poola allveelaev •• Eestis 1 117 000 elanikku (eestlasi u 1 000 000 – 89.5%). Orzel – see andis Moskvale sobiva võimaluse Molotov-Ribbentropi •• Aasta alguses hakkas Soome esmakordselt kahtlustama, et Eesti pakti ellu viima hakata. alistub NSVL-le vastupanuta. Kiiruga asuti kaitseplaane ümber kor- •• 19. septembrist alates olid Eesti ühendusteed välismaailmaga NSVL-i raldama ja kaitsevõimet tõhustama (M. Turtola: Päts). Demokraatlik kontrolli all – sõjalaevad olid sisenenud Eesti territoriaalvetesse ja Soome hoidis kindlat joont – mitte mingil juhul ühegi suurriigiga sõjalennukid rikkusid õhuruumi. poliitilist või sõjalist lepet sõlmida. Soome orienteerus ametlikult •• 20. septembril väitis Laidoner Riias USA sõjaväeatašeele Skandinaaviale ja selle kaudu Inglismaale, üha kaugenes Saksamaast. Huthsteinerile: “Eesti ei kavatse erinevalt oma naabritest astuda Soome rahvas oli enamuses saksasõbralik ja venevaenulik. mingeid sõjalisi samme oma iseseisvuse kaitseks.” (M. Ilmjärv, lk •• Eesti rahvas oli endiselt enamuses saksavaenulik – kardeti mõisnike 609). Peastaabis väitis Laidoner, et ei lätlased ega soomlased soovi- tagasitulekut. nud kohtuda (A. Luts, lk 79-80, A. Warma, lk 102). Tegelikult nende •• Kevadel Laidoner väitis, et sõjaohtu veel ei ole! (M. Turtola: Päts, poole abi saamiseks üldse ei pöördutudki (V. Siilats). lk 204). •• Rahvas oli täielikus teadmatuses ja ette valmistamata. •• 24. juulil sõlmiti Moskvas NSVL-i, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel •• Initsiatiiv välisminister Selteri Moskvasse sõiduks tuli Eesti valit- liiduleping, millega Balti riigid (ka Soome) loovutati NSVL-i suselt. Eesmärk oli välja selgitada, millised on Moskva nõudmised huvisfääri, NSVL ütles viimasel hetkel lepingust lahti. (vt H. Ojalo, lk 37). Selter saabus Moskvasse 24. septembril. Samal •• 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Saksmaa vahel. E. ajal tegeles Eesti välisministeerium aktiivselt oma välissaadikute Tambek pidas meie venelastele loovutamise üheks põhjuseks rahva desinformeerimisega (vt ka H. Laretei, lk 203). Mingit abi kusagilt saksavaenulikkust (lk 219). ei küsitud, protesti ei avaldatud (vt ka A. Warma, lk 19-20). •• 26. augustil sai Eesti Sõjavägede Staap esimesi andmeid, et Balti riigid •• Venemaa nõudis Eestilt baase, ähvardades keeldumise korral Eesti olid jäänud NSVL-i huvisfääri – rahvas sellest teada ei saanud. Eesti sõjalise jõuga vallutada. ajakirjandus rahustas rahvast väites, et kõik on kõige paremas korras. •• 26. septembril otsustas Eesti poliitiline juhtkond (eelkõige Päts ja •• Eesti ei võtnud midagi ette – NSVL võib arvata, et see on sihitud Laidoner) ametlikult baasidelepingu sõlmida, et endi väitel “rahvast tema vastu. Jäädi äraootavale seisukohale. säästa”. See oli vale. Tegelikult oli poliitiline juhtkond 20 aastaga •• Lõplik otsus NSVL-le alistuda langetati tõenäoliselt 28. augustil või mandunud – kogu “aur” oli läinud vabadussõjalaste vastu vale- septembri esimestel päevadel (M. Ilmjärv). Tolleaegne peastaabi like võtetega võitlemisele ja korralikud sõjalised ettevalmistused operatiivosakonna ülem Alfred Luts väitis oma raamatus (lk 62), et olid tahtlikult või tahtmata tegemata. Osa relvastust oli müüdud Eesti oli tehniliselt võitluseks valmis samal tasemel kui Soome (?). Hispaania kodusõtta ja Laidoner olevat Riigikogu välisasjade ja Siiski tunnistas, et piirikindlustused olid välja ehitamata – valmis riigikaitse komisjonis väitnud (H. Mäe, lk 62, 69; A. Ots, lk 114), oli ainult 50 betoonpunkrit (lk 55, 61). et Eestil jätkub relvastust ja sõjavarustust vaid 5-7 päevaks (sõja- •• 1. septembril ründas Saksamaa Poolat. Sellest alates käskis ajaloolase Toe Nõmme uurimused seda ei kinnita – kas Laidoner Laidoner peastaabi koosolekuid protokollima hakata “selleks, et valetas?). Eestil jäi Balti riikidest ainukesena üldmobilisatsioon välja hiljem (kui venelased tulevad?) oleks näha, kuidas meie teatavate kuulutamata. “Analüüsides Eesti juhtkonna tegevust 1939. aasta sep- sündmuste ... ajal olukorda hindasime ja missuguseid otsuseid ... tembris näeme, et kõigi sündmuste puhul, kus oli vaja otsustada, tehti” (A. Luts, lk 69). mida teha, valisid Eesti juhid riigikaitset nõrgestava lahenduse...” •• 2. septembril otsustas valitsus, et mobilisatsioon pole vajalik (A. (H. Ojalo, lk 35). Venemaa oli Eesti valitsuse kaasabil pöördunud Luts, lk 69). pakti nõudmisega esimesena kõige kaitsetuma Balti riigi, Eesti •• 17. septembril ründas NSVL Poolat. poole. See juhtus, kuna:

82 83 °° tsaariaegsetel poliitikutel Eestis polnud õiget ettekujutust NSVL-i •• Sõjaväes leidus kohe mitmeid kõrgemaid ohvitsere, kes venelastele inimestest ja üldse venelastest: meie vanem põlvkond tundis meeldida püüdsid ja koostööd otsisid (A. Luts, vt ka A. Warma, lk tsaariajast venelasi kui külalislahkeid, sõbralikke ja vastutule- 21-22) – selline oli siis Pätsile ja Laidonerile mittemeeldivate likke inimesi (E. Tambek, lk 219, 303, 351, 371). Unustati ära, et ohvitseride tagandamise ja meeldivatega asendamise tulemus! tsaariajal olid eestlased venelaste omad. Ei teatud, et kui NSVL-s •• Eesti sisekaitseülema korraldusega tühistati kõik välispassid ja Eesti tekkis vähimgi kahtlus inimeste suhtes, et nad ei ole omad (st on valitsus sulges ise kõik teed oma kodanikele, et need ei saaks riigist lah- liiga läänelikud), siis nad hävitati. 1940.-1941. aastatel ei olnud kuda. Päts ütles, et lahkujad on reeturid (väga julm oma rahva vastu!). me venelastele enam omad (isegi Päts ja Laidoner mitte), pealegi •• Laidoner väitis kitsamas ringis, et Eestit sõjaoht ei ähvarda! (I. käis II maailmasõda. Ka Peeter I tappis ja küüditas Põhjasõja ajal Raamot, lk 533). meie rahvast metsikult, kuna me polnud omad – olime vaenlased. •• 30. novembril alustas NSVL sõda Soome vastu. Lisaks “1917. aasta revolutsioon äratas venelastes uuesti metslase” •• 14. detsembril heitis Rahvasteliit NSVL-i Soomele kallaletungi (E. Tambek, lk 372). Veelgi hullem, meid peeti Vabadussõja pärast pärast organisatsioonist välja. Balti riigid jäid hääletamisel “emakese Venemaa” reeturiteks. Vanad tsaariaegsed Eesti poliiti- erapooletuks. kud ja sõjaväelased jätsid aastatel 1939 ja 1940 selle venelaste loo- muomaduse arvestamata – tuleb välja, et nad tegelikult ei tundnud 1940 ajalugu ja venelasi (olid lihtsalt mandunud); •• Soome informatsioonikeskuse juht Toivola ütles Eesti juhtkonna kohta: °° Päts oli vana ja haige (suhkruhaigus, kurgumandlid, reuma, nee- “Liiga mugavad ja venelastega liiga harjunud.” (A. Warma, lk 100). rukivid). Ta oli enda kätte ahnitsenud võimu, mille kasutamiseks •• 12. märtsil, mil Inglismaa ja Prantsusmaa avaliku arvamuse survel venelaste vastu ta enam pädev ja suutlik ei olnud ning tegelikult olid läbi Norra Soomele appi minemas, sõlmis NSVL Soomega rahu ei tahtnudki. Kuid venelaste sõnapidamatust tema kui hingelt (M. Turtola: Päts, M. Ilmjärv, lk 755, A. Warma, lk 119). Võimalik, et venelane pidi ju teadma! oli ka Saksamaa mõju. °° Saksamaa soovitas venelaste nõudmistele järele anda (E. Tambek, •• Eestis oli alahinnatud maailma avaliku arvamuse jõudu. lk 227). •• 17. juunil okupeerisid Vene väed Eesti. See oli järjekordne traumee- •• Rootsi välisminister ütles hiljem: “Vastuhakkamine oleks nõudnud riv sündmus enamusele rahvast. küll ohvreid, kuid see oleks terveks jätnud rahva hinge.” (H. Laretei, •• 18. juunil keelas Laidoner igasuguste peastaabi salajaste dokumen- lk 204). A. Gailit kirjutas hiljem: “...võitluseta alistumine puhub tide, ka Soome ja Läti kohta käivate, hävitamise ja välismaale saat- hinge nii tühjaks, et selline rahvas ei suuda enam tõusta ka aastasa- mise (A. Luts, lk 136, A. Ots, lk 114). dade järel sirgu.” (A. Gailit, lk 121 ja H. Ojalo, lk 75). •• 21. juunil lavastati Eestis riigipööre (selle peategelasteks olid Eesti •• 28. septembril kirjutati Moskvas lepingule alla. Lääne avalik arva- venelased). mus muutus nende desinformeerimise pärast Eesti suhtes ükskõik- •• See kõik juhtus, kuna: seks, isegi vaenulikuks. °° Eesti juhtkond •• 7. oktoobril teavitas Saksa saadik välisministrit Hitleri otsusest bal- a) oli liiga vanameelne, st venelastega liiga harjunud (oma hari- tisakslased kodumaale kutsuda. duse saanud vene keeles ja meeles) – vt ka A. Gailit, lk 120; •• 12. oktoobril kuulutas Soome oma delegatsiooni Moskvas viibimise b) polnud ilmselt vajalikul määral teadlik sündmustest NSVL-s ajal välja üldmobilisatsiooni (Soome ei varjanud Moskva nõudmisi (miks?) – teadsid ainult tsaariaegset avatud Venemaad, mis oma rahva eest). püüdis oma lõpus läänelikult käituda; •• 18.-19. oktoobril saabusid NSVL-i väed baasidesse. See oli traumee- c) oli mandunud (Päts ja Laidoner lisaks venestunud), st majan- riv sündmus enamusele rahvast. duslikud huvid esiplaanil, mille tõttu sattusid NSVL-i lõa otsa.

84 85 Välispoliitiliselt liiga mugavad ja arad, mille tõttu ei suutnud •• 19. juulil viidi Laidoner koos abikaasaga rongiga Venemaale kiirelt muutuvas olukorras orienteeruda – tagajärjeks oli Pensasse, kus elas 5-toalises korteris (ka Tallinnas oli elanud 5-toa- riigireetmine; lises korteris!) normaalset elu – oli ka teenija ja NKVD pidas valvet. d) oli Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) täielikult kaotanud. Sai personaalpensioni (M. Turtola: Laidoner, lk 247). Suri1953 . Eesti tolleaegne juhtkond ei olnud Vabadussõja kangelaste ja aastal (69 a vanusena). oma rahva vääriline. •• 21. juulil “vabastati” Päts presidendiametist ja sellest ajast viibis oma °° Eesti rahvas suvekodus Kosel. Teda külastanutele “jäänud mulje, et ta ei tahtnud a) oli vähese poliitilise kultuuri, vastutuse ja traditsioonidega, midagi seletada, veel vähem polnud võimeline koostama mingit akti või mille tõttu lasi vastu hakkamata seadusi rikkuda ja demokraa- dokumenti”. Arusaamatuks jäi, millest see oli tingitud (A. Ots, lk 118). tia likvideerida (soomlastel oli parlamendikogemus tunduvalt •• 23. juulil arreteeriti A. Larka ja suri väidetavalt 8. jaanuaril 1942 pikem ja nad avaldasid pidevalt riigivõimule survet); Venemaal (rõhuv enamus Eesti juhtivaid tegelasi, kes polnud enne b) polnud täiel määral teadlik venelaste ajalooliselt traditsioo- hukatud, suri 1942. aastal). nilisest sõnapidamatusest ja brutaalsetest meetoditest (ei •• 30. juulil viidi Päts Koselt kogu perekonnaga (va poeg Leo, kes jäeti peagi midagi teinud olema, piisab, kui hävitamine, tapmine maha perekonna varaasju korraldama!?) erivaguniga Venemaale ja küüditamine neile kasulik on; tapeti ka oma inimesi, mis siis Ufaasse (E. Saaremaa, lk 257, E. Tambek). Kaasas olid ka arstirohud teistest rääkida). Selle teadmise rahvani viimine oli ajakirjan- ja arst (H. Okas jt, lk 41). Päts oli haige, kuid elas suhteliselt heades duse ja ajaloolaste tegematajätmine kogu iseseisvusperioodi tingimustes ja suri alles 1956. aastal (82 aasta vanusena). Sai mõnin- jooksul (kuni 1934. aastani oleks seda vabalt teha võinud); gatel andmetel elu lõpuni personaalpensioni (E. Tambek, lk 295). c) oli Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) suurel määral kaotanud. •• Pärast 6. augustit viidi kogu peastaabi dokumentatsioon Moskvasse Sellele viitasid juba 1936. aastal ka neli endist riigivanemat – nad teadsid, et kogu dokumentatsioon oli alles (A. Luts, lk 162). oma märgukirjas K. Pätsile (vt T. Madisson, lk 341-342). Kes neid informeeris? •• See, mis Moskval ei õnnestunud 1918.-1920. aastatel otsese sõjalise •• 9. novembril saabus Pätsi poeg Leo Helsingisse, et edasi sõita Ungari agressiooniga ja 1924. aastal kodusõda provotseerides, õnnestus Transilvaaniasse Pätside äsjaostetud mõisasse (A. Warma, lk 145). lõpuks (1939-1940. a) pikaajalise õõnestustegevuse tulemusel Kuidas sai ta Eestist välja, NKVD pidi tal ju silma peal hoidma? Eesti poliitilise juhtkonna hulgas (eelkõige Päts). Peaaegu kõik Vabadussõja kangelased hukati või hukkusid (enamasti Siberis). 1940-1941 •• 21. juunil Sidepataljoni spontaanne relvastatud vastuhakk okupat- •• Vene okupatsiooni ajal: sioonijõududele Tallinnas Raua tänava koolimajast (surma sai üks °° hukati või hukkus NSVL-i repressiivorganite tõttu 7600 Eesti sidepataljonlane, vastase poolel mitu langenut) – nagu Taani puhul, kodanikku; markeeris see sündmus Eesti sõjaväe vastupanu okupantidele (A. °° hukati või hukkus hävituspataljonide käe läbi 2378 Eesti Luts, lk 146). kodanikku; •• 22. juunil “tagandati” Laidoner ametist. °° küüditati Venemaale 9267 Eesti kodanikku, kellest 4630 hukati •• Juulis põgenes J. Pitka Riia kaudu mootorpaadiga Soome (H. või hukkus; Tõnismägi, lk 65). °° “evakueeriti” Venemaale 25 000 Eesti kodanikku, kellest 5000 hukati või hukkus; °° liideti Vene armeega 48 000 Eesti kodanikku, kellest enamik hukati, hukkus või jooksis üle Saksa poolele (rindel langes või suri haavadesse umbes 10 000).

86 87 •• Eesti kaotas jäädavalt 55 000 Eesti kodanikku, kusjuures parema osa meie kaotused üha jätkuvad) oleksid suuremad olnud, kuna: rahvastikust, nende hulgas enamuse juhtivaid poliitikuid ja sõja- a) maailma avalik arvamus oli Venemaale tähtis (eriti 1940. a), väelasi – see oli genotsiid. See oli järjekordne traumeeriv periood kuna ta vajas uusi liitlasi, st pidi “ukse lahti jätma” uutele liitlas- kogu rahvale. tele (vt ka E. Tambek, lk 249). Maailma avaliku arvamuse silme •• See kõik juhtus, kuna all ei oleks sõda väikeriigi vastu talle kindlasti kasulik olnud. °° Eesti rahvas ja poliitiline juhtkond lasi vastutustundetult eba- Pigem oleksid lääneriigid survestanud Venemaad sõda lõpe- populaarse ja ebausaldusväärse K. Pätsi 1933.-1934. aastatel või- tama. Balti riikide hääletu alistumine tegi Soomele karuteene mule. Kui seda poleks juhtunud, oleks vabadussõjalased võimule ja andis Venemaale ajendi ning julguse Soomele kallale tungida; tulnud. Vabadussõja vaim (kaitsetahe) terves ühiskonnas oleks b) Saksamaa ei soovinud sõda Eesti ja NSVL vahel (M. Ilmjärv, lk säilinud. Siis tõenäoliselt poleks Eesti osa relvastust Hispaania 917) – baltisakslased olid alles riigis ja Saksamaa vajas Eesti kodusõtta maha müünud, oleks õigeaegselt laskemoona varunud, põlevkiviõli. Tõenäoliselt oleks Saksamaa survestanud NSVL-i kindlustusi ehitanud, võimaluste kohaselt relvastunud, mobili- Eestiga vaherahu tegema (H. Ojalo, lk 141); satsiooni õigel ajal välja kuulutanud, koos soomlastega Soome c) alates 1944. aasta sügisest venelased ei hävitanud ja ei küü- lahe sulgenud (kokkulepe ja vahendid selleks olid olemas) ja ditanud massiliselt eestlasi, kuigi põhjusi selleks oleks roh- 1939. aastal NSVL-le jõuga vastu hakanud (vt ka H. Tõnismägi, kem leidunud kui 1939. aastal. Lisaks, pärast Talvesõda 1940. lk 70). Vastu oleks siis suudetud pidada vähemalt maailma avaliku aastal venelased ei tapnud ja ei küüditanud vallutatud ala 400 arvamuse toe tekkimiseni (1944. aastal olid eestlased väga head 000 karjalasoomlast (M. Turtola: Päts, lk 312), kuigi selliseid sõjamehed, kuid siis oli juba liiga hilja!). Tõenäoliselt oleks esi- plaane kindlasti oli. Küll on aga alati püütud hävitada rahva mesena meile appi tulnud Soome, vähemalt oleks üle Soome lahe eliiti (eelkõige poliitikuid ja sõjaväelasi), milline sõja puhul suurel arvul vabatahtlikke saabunud – oli ju selge, et järgmisena saab (Karjala-Soomest sai) eest ära minna. Nagu ajalugu ja oleks neid ette võetud. Selle järel oleksid ilmselt ka Läti ja Leedu hilisemad sündmused Eestis näitasid, venelastega koostööle Soomega samadel põhjustel meid toetama asunud. minnes eliit hävitamisest/küüditamisest ei pääse – kui enam Hullem oleks olnud, kui esimesena oleks Läti ette võetud. vaja pole, koristatakse ära (isegi sellised tegijad kui Päts ja Siis oleksime pidanud Lätile appi minema (vastav leping ju oli) Laidoner said Venemaal vabadust nautida ainult aasta); kasvõi vägisi, sest pärast Läti alistumist oleksime tõesti lootuse- d) meie inimkaotused üha jätkuvad – eestlaste arv Eestis on ala- tus olukorras olnud. Ega Leedugi poleks siis samadel põhjustel tes 1939. aastast vähenenud vähemalt 1.3 korda, soomlaste arv kõrvaltvaatajateks jäänud. Soomes aga kasvanud 1.5 korda. 1939. ja 1940. aastate hääletu Eesti alistumine võttis ka Lätilt ja Leedult võimaluse vastu hakata. alistumine, 1944. aasta lüüasaamine, genotsiid ja jätkuv massi- Vastu hakata oleks võidud veel Talvesõja ajal (kui NSVL line venelaste kolonisatsioon on löönud rahva hinge sügavad Rahvasteliidust välja heideti) ja isegi 1940. aasta juunis – ikka haavad. Eestis on eestlaste loomulik iive negatiivne ja toimub oleks parem olnud kui hääletu alistumine. massiline väljarändamine, Soomes seda selliselt ei ole. Kõige tähtsam – vastuhaku korral poleks saadud Eestit °° Ohu varjamine rahva eest ja maalt lahkumise keeld 1940. aastal NSVL-i koosseisu inkorporeerida vaid oleksime hullemal juhul võtsid rahva eliidilt võimaluse maalt põgeneda. jäänud lõpuks sotsialistliku maa staatusesse, st venelasi poleks °° President Pätsi allkirjad 1940. aastal andsid venelaste poolt saanud massiliselt sisse tuua. moodustatud J. Varese “valitsusele” näilise seaduslikkuse. Kuidas Muidugi on see kõik tagantjärele tarkus. Siiski pole tõenäo- pididki lihtsad inimesed teadma, milliseid presidendi korraldusi line, et vastu hakates meie inimkaotused (Soome kaotas vastu tuleb täita ja milliseid mitte – mis on seaduslik ja mis mitte. hakates 2.7%, Eesti vastu hakkamata 20% oma elanikkonnast ja Oli ju juba 1939. aastast aetud allaheitlikku poliitikat – mitte

88 89 mingil juhul venelasi ärritada. Sellest tingituna oli ka kogu press hävituspataljonlased, kommunistid ja nende toetajad, kuid ka juba sellest ajast riigivõimu erilise kontrolli all. Nii oli vähem süütuid pealekaebuste alusel); kui kahe aastaga president Pätsi idee “hoida Eesti rahvas ja riik °° Saksa poolel võitles 70 000 eestlast, kelledest rindel langes või tervena” meetodil, et “keegi midagi ei ütle või ei tee, mille kohta suri haavadesse umbes 10 000 inimest (tegelikult venelaste tõttu); N. Liit võiks öelda: see on sihitud meie vastu!” viinud selleni, et °° tsiviilvõim oli eestlaste käes (mitte nagu 1918. a) ja baltisaks- Eesti rahvas oli 1941. aastaks jälle kaheks vaenulikuks pooleks laste vaenulikke plaane õnnestus vähemalt sõja ajal neutrali- lõhestatud (võidukas Vabadussõda oli liitnud Eestimaa rahva seerida (H. Mäe). üheks tervikuks). Ühel pool olid Kaitseliidust välja kasvanud “riigireeturitest” metsavennad, kes “provotseerisid” venelasi – 1944 kaitsesid oma maad ja rahvast venelaste põletatud maa taktika •• 2. veebruaril tungis Vene okupatsioonivägi üle Narva jõe, algasid eest ja teisel pool Pätsi poolt heaks kiidetud Rahva Omakaitsest eestlaste meeleheitlikud võitlused venelaste vastu. sündinud hävituspataljonid, kes täitsid “uue kodumaa” näiliselt •• 7. veebruaril kutsus J. Uluots raadiovestluses eestlasi kodumaa kaits- seaduslikke käske. Vähem kui kahe aastaga oli ainult 150 eesti misele ja võitlusele Punaarmee sissetungi vastu (A. Mäesalu jt). kommunisti saanud tohutu täienduse! Seda tingis näiline seadus- •• Aprillis saabus Johan Pitka tagasi Eestisse (tema kolm poega olid likkus (Pätsi allkirjad), hirm arreteerimiste ees ja loomulik soov Venemaal mõrvatud). ellu jääda, aga samuti paljudele võimalus karjääri teha. See kõik •• Sügiseks oli Eesti NSVL-i (Venemaa) poolt teist korda okupeeritud. laostas nõrgema osa rahvast. Läände põgenes umbes 90 000 eestlast. Sellega algas järjekordne raske traumeeriv periood kogu rahvale, mis kestis ligikaudu 10 aastat. 1941 •• Hukkus Johan Pitka, jäädes kõrgematest sõjaväelastest viimaseks •• 22. juunil alustas Saksamaa sõda NSVL-i vastu. Vabadussõja vaimu kandjaks (ta oli 1918-1920 olnud Omakaitse •• 25. juunil algas uuesti sõjategevus Soome ja NSVL-i vahel. juht Tallinna puhastamisel enamlastest, Kaitseliidu, soomusrongide •• 26. juunil Laidoner Pensas ja Päts Ufaas vahistati vaatamata nende ja –autode ning sõjalaevastiku asutajaks ning 1944. aastal viimase teenetele NSVL-i ees – nad olid teinud 1939.-1940. aastatel kõik vastupanu organiseerijaks). Tema nimi peaks olema kuldsete täh- endast oleneva, et võimalikult palju teenetega Eesti tegelasi venelas- tedega eestlaste ajalukku kirjutatud! tele represseerida jääks (ohu varjamine rahva eest, riigist lahkumise keeld, isikunimedega dokumentatsiooni üleandmine) ja et näiliselt 1944-1945 riigi siseasjana represseerijatel selleks võimalikult rohkem õigus •• Vangistati umbes 10 000 eestlast, kelledest üle poole surid. Palju oleks (allkirjad võimu üleandmise kohta). Päts ja Laidoner olid tapeti? tahtlikult või tahtmata kaassüüdlased Venemaa poolt toimepan- dud inimsusevastastes kuritegudes – genotsiidis. Lisaks olid nad 1944-1953 reetnud oma riigi (vande murdmine). •• Vene okupatsiooni ajal: •• 1. detsembril oli Eestis 1 001 541 elanikku, st võrreldes 1940. aasta °° saadeti sunnitöö- ja vangilaagritesse vähemalt 30 000 inimest, kel- algusega oli rahvaarv vähenenud rohkem kui 120 000 inimese võrra ledest 11 000 tagasi ei tulnud (peamiselt tsiviilisikud). Palju tapeti? (vt A. Mäesalu jt). °° Eesti talupoegadelt võeti Vene riigi koosseisus teist korda maa- omand ära (varem 1816. a ja 1819. a). 1941-1944 •• Saksa okupatsiooni ajal: °° hukati või hukkus vangilaagrites 5460 eestlast (peamiselt

90 91 1953 1940-1991 •• Suuremad lahingud metsavendade ja Vene okupatsiooni julgeole- •• Hukati või hukkus vähemalt 90 000 eestlast ja läände põgenes ka 90 kujõudude vahel Eestis olid lõppenud. 000, inimkaotused kokku vähemalt 200 000 inimest. Eesti kaotas II •• Laidoner suri Venemaal (69-aastaselt). Teised Eesti juhtivad tege- maailmasõja tulemusel peamiselt Vene okupatsioonivõimude rep- lased olid juba üle 10 aasta tagasi rõhuvas enamuses tapetud või ressioonide tõttu targema ja teovõimelisema osa oma elanikkonnast surnud. (ligi 25%) ja sisse toodi ligi 50% venelasi (genotsiid) – kaotused üha jätkuvad (läände põgenemine ja iive negatiivne). Võrdluseks 1954 – Soome kaotas vastu hakates kahes sõjas kokku 2.7% (kuni 100 •• Päts rehabiliteeriti (tunnistati süütuks) ja vabastati sundravilt. Ta 000 inimest) peamiselt rindel ja säilitas parema osa elanikkonnast lubati tagasi Eestisse (toodi tagasi), kust ta küll, peale kahenädalast (rahvaarv üha kasvab). viibimist Jämejala psühhiaatriahaiglas, kohaliku ENSV juhtkonna poolse initsiatiivi tulemusena jälle Venemaale Buraševo kinnisesse 1992 psühhoneuroloogiahaiglasse toimetati. Seal viidi ta tosina päeva •• Eestis 1 565 000 elanikku (eestlasi 963 000 – 61.5%). pärast üle haigla üldisele režiimile (J. Tamm). •• Juunis Kaitseliidu Harju malev lubas avalikult jätkata metsavendade poolelijäänud võitlust okupantide vastu. 1956 •• Juulis nn Ellamaa lahing – umbes 100 automaatide ja käsigranaa- •• Päts suri Venemaal (82-aastaselt). Kuidas sai Päts haige inimesena tidega relvastatud Vene ohvitseri ründas ootamatult 20 automaa- “vanglates” elada nii kaua – tema elutingimused ja ravi pidid olema tidega relvastatud Harju maleva kaitseliitlast. Neid püüti ümber suhteliselt head? Samuti Laidoner. Selleks ajaks oli Eesti Pätsi ja piirata. Tulistamist oli mõlemalt poolt palju. Teadaolevalt ohvreid Laidoneri kaasabil kaotanud 25% oma elanikkonnast, kusjuures ei olnud ja lahing jäi “viiki” – enamus kaitseliitlasi tõmbus metsa, parema osa. Päts oli elanud Venemaal üle 14 aasta, Laidoner üle 11 ainult neli jäid piiramisrõngasse, kuid hiljem siiski vabastati (osa- aasta kauem kui kõik teised vangistatud Eesti juhtivad tegelased – liselt koos relvadega). nii palju maksid teened. •• Traumeeriv periood (lootuste purunemine) vähemalt osale rahvast – okupantidest, kolonisaatoritest ja enamusest kolonistidest ei 1957 saanudki lahti. Juba Urmas Alender laulis: “...peatage Lasnamäe!”, •• Lahingud metsavendade ja Vene okupatsiooni julgeolekujõudude kuid seda ei juhtunud. vahel olid täielikult lõppenud. Kokku oli metsas olnud umbes 30 Edaspidine pole enam ajalugu – seda kirjutavad järgmised 000 metsavenda. Relvastatud võitluse käigus hukkus umbes 4000 ja põlvkonnad. NSVL-i julgeolekuvägede kätte sattununa 2700 inimest. Palju hukati ja piinati surnuks vanglates? Kuhu on nad maetud?

1978 •• Hukkus viimane teadaolev metsavend August Sabbe. •• Jõuliselt algas uus venestamisaeg.

92 93 7. Liivi sõja eelsed kaotused alates 1501. aastast tapetute ja ära viidu- Üldjäreldused kroonikast tena 140 000 inimest. Liivi sõja aegsed kaotused 1558.-1582. aastatel tapetute ja ära viidutena 200 000 inimest. Liivi sõja järgsed kaotused 1. Venelaste aktiivne tung Eesti aladele algas 1030. aastal, st üle 176 (1656-1658. a Rootsi-Vene sõda, katk; 1695-1697 katk ja näljahäda) aasta varem kui taanlaste (1206. a), sakslaste (1208. a), leedulaste 230 000 inimest, st inimkaotused 200 aasta jooksul üle 570 000, (1213. a) ja rootslaste (1220. a) tung – see oli tegelik meie muistse millest enamus venelaste tõttu. 1697. aastaks oli meid järele jäänud vabadusvõitluse algus. ainult 170 000. Kindlasti toodi kusagilt rahvast juurde, kuna need 2. Venelaste põhieesmärgid olid vara röövimine, hävitamine ja ini- kaotused ületavad rahvaarvu. Muide, ka katku (Aasia tõbi) on kogu meste tapmine, küüditamine (põletatud maa taktika) ning hiljem ajaloo jooksul Eestisse toonud peamiselt Vene väed. ka ristiusku pööramine ja vägivaldne võimu haaramine. Sakslaste 8. Põhjasõja aegsed kaotused tapetute ja ära viidutena pole teada põhieesmärk oli elanikkonna ristiusku pööramine ja allutamine (Rootsi riigiarhiivis peaks need andmed ju olema?). 1710. aastal ning kui see rahumeelselt ei õnnestunud, siis hiljem ka vägivaldne suri katku väidetavalt 200 000 inimest (arvan, et selle hulka on võimu haaramine. Venelased tapsid tsiviilelanikkonda tunduvalt peidetud ka venelaste poolt tapetud), 1712. aastaks jäi meid järele metsikumalt kui sakslased. ainult 150 000-170 000). Kindlasti toodi rahvast kusagilt juurde, 3. Metsikusega paistsid eriti silma venelased ja nende alluvad tatar- kuna 1800. aastal oli meid juba 500 000. lased, kuid ka lätlased, liivlased ja teatud oludes ka eestlased ise. 9. Liivi sõja ja Põhjasõja tulemusel ei olnud me geneetiliselt kaugeltki 4. Eestlaste küüditamised Venemaale algasid juba 1030. aastal, erilise enam need, kes enne 1500. aastat, kuid keel säilis (maal võõrad julmuse ja massilisusega aga 1501. aastal (tapetud ja küüditatud üldiselt eestistusid, kuid mitte linnades). kuni 100 000 eestlast), sakslased seda praktiliselt ei harrastanud. 10. Kui siin poleks valitsenud Balti aadel ja Balti erikord, oleks pärast 5. Muistse vabadusvõitluse (1030-1227. a) lüüasaamise põhipõhjus Põhjasõda meid kohe vene õigeusku pööratud, venestama hakatud – pidime sõda pidama mitmel rindel (venelased, sakslased+lät- ja meid poleks samuti enam olemas olnud nagu meie idapoolseid lased+liivlased, taanlased, rootslased, leedulased). Selle vastu sugulasrahvaid. oleks vaja olnud keskset juhtimist (vähemalt tugevat konföderat- 11. Kui me poleks muistses vabadusvõitluses vihaselt vastu hakanud siooni) ja head diplomaatiat, et garanteerida ohutu kaubandus (eriti lätlastele), oleks vähemalt Lõuna-Eestit tõenäoliselt taba- Läänemerel ja vaenlased maalt välja lüüa. Meie autoritaarsust eitav nud liivlaste saatus. loomus ja eriti sellest tingituna väljapaistvate juhtide puudumine 12. Põhjasõjas võitles Vene vägede vastu sisside, sõdurite ja ohvitse- aastatel 1030-1208 ei soosinud riigi teket. Võib-olla oleks Lehola ridena umbes 20 000 eestlast (Liivi sõdasid ei tea) – tolleaegset Lembitu suutnud Eesti ala tugevaks konföderatsiooniks koondada, rahvaarvu arvestades umbes sama protsent kui Vabadussõjas ja II kuid selleks ajaks olid sisevastuolud süvenenud ja rahvast juba liiga maailmasõjas. Rahvas pani kõigil kolmel korral lõpuks venelaste väheks jäänud, et lahinguid võita (pärast ligi 200 aastat venelaste vastu välja kogu oma jõu. pidevaid laastavaid rünnakuid oli rahvastik vähenenud poole võrra 13. Pole kahtlust, et rõhuva enamuse oma rahvastikust oleme kaota- – umbes 100 000-le). nud venelaste tõttu (1100.-1200. aastatel 100 000 inimest, Liivi 6. Kui meid poleks vallutatud läänest, oleksime sattunud vene õige- sõjad 200 000 + 230 000 inimest, Põhjasõjas üle 200 000 inimese, usku, varem või hiljem vallutatud venelaste poolt ja meid poleks teises maailmasõjas 180 000 inimest. Kokku läbi tuhandeaastase enam olemas olnud (Peeter I oleks 1703. aastal rajanud oma pea- ajaloo kaotused venelaste tõttu umbes miljon inimest), kusjuures linna Tallinna kohale kui see poleks rootslaste käes olnud). kaks korda ajaloos oleme olnud hävimise äärel. See ongi põhjus, miks meid nii vähe on!

94 95 14. Meie teadaolevad silmapaistvamad kangelased läbi ajaloo on protsessi käivitamiseks (vt ka Jüri Reinvere: S. Oksanen ja I. Paju, olnud Lehola Lembitu, Ivo Schenkenberg ja Johan Pitka. lk 441) ja selleks, et sama ei korduks. Ehk ei lähegi aastasadu rahva 15. Pole teada, palju oleme läbi ajaloo kaotanud Eesti eliiti eel- sirgu tõusmiseks (vt A. Gailit, lk 121), kui sellega tõsiselt tegeleda. kõige saksastumise tõttu (teada on, et saksastusid nii Jannseni, Meile ei anta aega aastasadu oodata. Kreutzwaldi, Jakobsoni kui ka Hurda järglased, kui nimetada vaid 19. Esmakordselt ajaloos ja seda nn iseseisva Eesti riigi ajal elab Eestis tippe; saksastusid ka eestlastest mõisaomanikud, keda 1919. aastal nii palju muulasi (ligi 50% venekeelseid, kes praktiliselt ei assimi- oli 66), kuid seda on olnud palju, väga palju. O. Looritsa järgi on leeru). Kõrvuti elavad Moskva tegevuse tõttu raskete psüühiliste eesti rahva Achilleuse kannaks “tema poliitiline juhtkond, keda traumade tagajärgede käes ikka veel kannatavad eestlased ja sellest kahjuks pole suudetud iseseisva rahva aule väärikaks kujundada. Ta vabad Moskvast endiselt toetatavad Venemaa-meelsed venelased. mandus juba viikingiajal, orduajal, tsaariajal ja koguni iseseisvus- See ei ole võrdne kooselu, see on endiselt ahistatava ja ahistaja ajal kuni okupantidega koostööni. ... meie poliitilisteks juhtideks suhe – Venemaa hoolitseb igapäevaselt selle eest, et elaksime on jäänd pärast okupantide sooritatud küüditamisi ja hukkamisi endiselt venelaste mõjuvõimu all (psühhoanalüüsi mõiste – vt peamiselt küll vaimsed kääbused järele. ... riiklik iseseisvus ilma M.-F. Hirigoyen). Hirmu ja pikaaegse kooseksisteerimise tagajär- väärika juhtkonnata ei ole mõeldav”. jel tekkinud Stockholmi sündroomi tõttu on ka paljud eestlased 16. Kõige halvem on juhtide mandumine ja välisriikide lõa otsa sat- Venemaa-meelsed. tumine, mis viib valetamise ja olulise informatsiooni varjamiseni Traumade tagajärgedest vabanemise protsess tuleb käivitada, oma rahva eest. Kuid see on enamasti meie rahva enda käitumisest hirmust ja Stockholmi sündroomist lõpuks lahti saada, eneseusk tingitud olnud (1934. aasta näide). Selleni on viinud ja viib meie ja eneseväärikus taastada. Ainult siis saab rahvas elu- ja arengu- rahva hukatuslik loomuomadus – vastutustundetus oma juhtide võimeliseks, saab tekkida tõeline kodanikuühiskond. valimisel ja eriti ametis pidamisel. Mandumise vältimiseks vajavad 20. Pärast II maailmasõda ja pikka nõukogude perioodi ei ole me enam juhid pidevalt rahvapoolset survet. Kuid rahvas ei pea oluliseks geneetiliselt keskmiselt need, kes enne 1940. aastat ja kaugeltki end poliitiliselt harida ja aktiivselt juhtidele survet avaldada, mitte need, kes enne Liivi sõda. Oleme segu Kunda kultuuri rahvast, vabandades, et “mind ei huvita poliitika”. Selle asemel harrasta- soomeugrilastest, venelastest, tatarlastest, sakslastest, lätlastest, takse virisemist. See kõik on liiga vähese iseseisvusaja (kogemuse) rootslastest, poolakatest ja teistest. Kuid mitmetelt loomuoma- ja ajaloos läbi elatud raskete psüühiliste traumade tagajärg. Kuid dustelt oleme ikka veel üsna sarnased meie viikingiaegsetele esi- väike rahvas, kes ei taha Venemaa koosseisus elada, nii käituda ei vanematele. Kaasajal suure hulga venekeelsete (vene kodukeelega) tohiks. Seda hukatuslikku loomuomadust tuleks rahvale järjekind- “kaasmaalaste” tõttu, keda Euroopa Liit sunnib omadeks pidama, lalt teadvustada (ajalooõpikutes, meedias jms) – siis on võimalik geneetiline muundumine ja vaimne venestumine üha jätkuvad. sellest aja jooksul lahti saada. Aktiivse ja tõhusa kodanikuühis- 21. Esmakordselt ajaloos ja seda ka nn iseseisva Eesti riigi ajal on Eestis konna tekkimine võtab palju aega. maarahvast vähem kui linnarahvast (alates 1951. aastast) – rahvas 17. Demokraatiat tuleb teostada parlamendis, kuid kaitsta tänava- ei taha maad harida, kuna see pole tulus. Eesti maaelu tuleb taas- tel – ainult nii on rahvas ohtude eest võimalikul määral kaitstud tada (eurotoetused?) – selliselt on lootust eestlaste väljavool seisma (1932.–1934. aastate negatiivne näide). panna, iivet tõsta ja võõramaalased aja jooksul eestistada (maal on 18. On vaja juhtida enamus meie rahvast äratundmisele, et 1934. aastal eestistumine ajaloo vältel alati toimunud, kuid mitte linnades – seal Pätsi võimule lastes (võimuhaaramisega leppides) ja 1939. - 1940. pigem eestlased sulandusid muulaste hulka). Ka on maal iive alati aastatel hääletult alistudes käitus meie tolleaegne juhtkond ja rah- tunduvalt suurem olnud. Oleme ju aegade algusest maarahvas. vas valesti. See on vajalik 1939.–1941., 1944. ja sellele järgnevate aastate raskete psüühiliste traumade tagajärgedest vabanemise

96 97 22. EESTI AJALUGU TULEB TÄIE TERAVUSEGA ÕIGEKS KIRJUTADA – SEE VÕIMALDAB KÄIVITADA TRAUMADEST VABANEMISE Lõpetuseks PROTSESSI, ANNAB RAHVALE EESMÄRGI JA ELUJÕUDU KODUMAAL PÜSIDA. “Psühhoanalüütilises mõttes on traumast Oskar Loorits kirjutas 1951. aastal (Rootsis) Eesti poliitilise juhtkonna vabanemiseks vaja pöörduda traumeerivate tunnete juurde ja neid ja naiste rolli kohta meie edasikestmises: “... oma rahvusorganismi eest taas ja taas läbi kogeda” (A. Parktal). “Tõe väljaselgitamise prot- hoolitsemine on juhtkonna ja emade õilsaimaks elumissiooniks ...”. sessi kõige sügavam mõte ongi see, et rahvas saaks edasi areneda” Kahjuks “... rahvajuhid ei keskenda mitte eestluse elujõudu ega ole (vt Jüri Reinvere: S. Oksanen ja I. Paju, lk 452). Või nagu märkis juba meie päästjad ...” (lk 97-98). Meie juhtkond on ajaloos juba korduvalt Juhan Liiv: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” degenereerunud ja läbi põlenud (lk 14). “Eestluse elujõud pärandatakse ometi veel edasi, kuni eesti emad oma missioonis teadlikud püsivad. ... Emad ei päästa oma rahvust mitte ainult sünnitajatena vaid kindlasti ka just kasvatajatena ...” (lk 97). “... emast oleneb lapse rahvus” (lk 98). “Eestluse surmatee on aga paratamatu, kui meie emad ei jaksa enam oma kutsumust täita ...” (lk 97). “Tänu eesti emadelle meie väikerahvas on suutnud eksisteerida kõigist tapatalgutest hoolimatta siiski juba üle kahesaja sugupõlve, – kas tahame siis tõesti olla nüüd viimaseks lüliks, kelle sisemise nõrkuse kätte katkeb eestluse elujõud?!” (lk 100). Käesolevas töös on eestlasteks (või eestistuvateks muulasteks) nimetatud alates iseseisvusajast neid, kelle kodukeeleks oli (on) eesti keel. Siit tuleneb, et venelasteks (või venestuvateks eestlasteks) Eestis on need, kellede kodukeel on vene keel. Ülemaailmse Vene Rahvuskodu deklaratsiooni järgi on venelased need, kes räägivad ja mõtlevad vene keeles, peavad end ihust ja hingest venelasteks, tunnistavad õigeusku vene kultuuri alustalana, omavad sügavat emotsionaalset seost olulise- mate sündmustega oma rahva ajaloos ning tunnevad rahvuskaaslastele kaasa nende saatuses. Mis on meil vastu panna – kõiki kodakondsuse saanuid nimetatakse meil ametlikult eestlasteks (nii pidavat Euroopas kombeks olema), usku ja kristlikke väärtusi me ei hinda ning meie ajalugu on esitatud peamiselt libakangelastega (vt esikaanel) ohvriajaloona. “On hirmus, kui inimeselt riisutakse tema usk. Siis on ta viletsam lojusest ja hädalisem uppujast” (A. Gailit, lk 42). Jah, laulupidu meil veel on. Oleme taandu- mas etnose tasemele, väikesed etnosed aga teadaolevalt surevad välja. Praegu mäletavad veel paljud eestlased venelasi NSVL-i aja lõpust (nagu tsaariaja lõpustki) kui külalislahkeid, sõbralikke ja vastutulelikke inimesi (vt ka E. Tambek, lk 219, 303, 351, 371). Unustatakse ära, et sel ajal olid eestlased venelaste omad. Praegu me ei ole enam Venemaa venelastele omad (kas kohalikele venelastele oleme?). Veelgi hullem,

98 99 meid peetakse “emakese Venemaa” reeturiteks (nagu 1918. aastal). See teravusega välja kirjutatud ajalugu, mida siis koolist alates õpe- venelaste loomuomadus ei ole kadunud. tama ja läbi töötama hakatakse. “Trauma[st vabanemiseks peavad] Ajalugu on näidanud, et pole vahet, millise sildi all venelased agres- läbielatud sündmused võt[ma] inimes[t]e mälus kogemuse kuju” siooni teostasid, kas Vana-Vene, Tsaari-Vene või kommunistliku Vene all (vt E. Laanes, lk 48). – ikka on nende taktika olnud mitte kokkulepetest kinni pidada, maha- Alles selle järel – koos eneseusu, eneseväärikuse, enda õiguste ees seis- põletatud maa, tsiviilelanike massiline tapmine ja küüditamine (eriti, mise, poliitilise aktiivsuse, moraali ja eetika taastumisega on loota mee- kui välismaailm sellest teada ei saa). Kas peaksime uskuma, et kaasaegne lemürkide tarbimise vähenemist, rahva majandusolukorra paranemist, Venemaa ja venelased on äkki muutunud (vt A. H. Tammsaare, lk 9)? Kas iibe kasvu ja väljarände peatumist. Ka Heino Noor kirjutas: “Vaimse peaksime uskuma, et metslane venelastes on surnud (vt E. Tambek, lk tervise häired ja meelemürkide tarvitamine, sealhulgas alkoholism 372)? Sündmused kaasajal näitavad, et mitte. Hääletu alistumine siin ei ähvardavad viitsütikuga pommina kogu rahvuse püsimajäämist.” (S. aita (Eesti näide), pigem vastupidi (Soome näide). Oksanen ja I. Paju, lk 256). Pole imestada, et eestlased seni Euroopa Juhtkonna tühjad kõmisevad lubadused ei heidutanud agressorit õnnetumate rahvaste hulka kuuluvad (vt Õhtuleht, 23.03.2017). 1939. aastal ja ei heiduta ka praegu – loevad ainult teod. Varjatud On viimane aeg venelaste mõjuvõimust vabaneda ja mineviku trau- agressiooni korral seestpoolt ei ole abi väljastpoolt esialgu kindlasti madest vabanemise protsess käivitada, st rahva hingehaavu ravima loota (võimalikud abistajad, olgu või kohalolevad liitlased, tahavad hakata – eelkõige meie ajalugu õigeks kirjutada ja rahva harimisega enne veenduda, et tegemist pole sisekonfliktiga, vaid Venemaa osalu- ka selles valdkonnas tegelema hakata, kuna Toompeal on võim juba sega). Parim heidutus on, kui vaenlane teab, et riik ja rahvas ka vaa- vaikselt Venemaa-meelsete vene hinge, mõtlemise ja kodukeelega ini- tamata lääne soovitustele järeleandmistele ei lähe, on vaba venelaste meste kätte minemas (nagu 1934. a ja 1944. a). Muidu pole Venemaal mõjuvõimust ja kindlalt igasugusele agressioonile vastu hakkab. Selle ei varjatud ega avalikku agressiooni vajagi, ta saavutab oma eesmärgi saavutamiseks oleks vaja: lõpuks niigi. 1. Julgelt puhastada Eesti relvajõud (politsei, kaitseliit, kaitsevägi) “..ühtki rahvast ei saa hävitada, kui ta ise ei roisku oma rumalu- ebausaldusväärsetest isikutest (KGB või GRU taust, toetavad või sest ja järeleandlikkuse juhmusest” (A. Gailit, lk 65). “Süü veeretamine on toetanud Venemaa agressioone jm), et kaitsevõimet kindlustada oludelle või võõrastelle ei vabasta meid milgi juhul kaasvastutusest ja venelaste mõjuvõimust vabanemiseks eestlaste kindlustunnet meie saatuse äpardumisel, vaid enne kõike me ise oleme kohustatud suurendada. oma saatust kujundama .” (O. Loorits, lk 9). 2. 1939. aasta juhtkonna käitumine üheselt hukka mõista, et eestlaste Pole paha, kui ka siin elavad venelased teada saavad oma esivane- usaldust suurendada. Miks peaks rahvas muidu uskuma, et ei käi- mate “vägitegudest” Eesti tsiviilelanikkonna kallal läbi ajaloo – ehk tuta samuti nagu 1939. aastal? Või nagu kirjutas Mati Õun: “Sest kui hakkab piinlik? 1939. aastal oli alistumine õige ja tuli Eesti rahvale ainult kasuks, siis miks ei peaks olema õige alistuda ka 2009. või 2019. aastal, kui selleks peaks võimalus tekkima?” (vt H. Ojalo, lk 91). 3. Luua tingimused, koostada programm ja käivitada eesti rahvuse mineviku psüühiliste traumade tagajärgedest vabanemise protsess. Suur vastutus selles on ajaloolastel, ajakirjanikel, kirjanikel, filmitegijatel, koolilõpetajatel jt. “Kuna minevikuga seotud kaotustega kaasnevad tunded on meeles (psüühikas) läbi töötamata, ... ei ole ka paranemiseks vajalikud muudatused meelemärkuses (teadvuses) toimunud” (A. Parktal). Alustuseks sobiks meie täie

100 101 35. K. Kroon “Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas” (2007) Põhiline kasutatud kirjandus 36. M. Turtola “Kindral Johan Laidoner ...” (2008) 37. F. Vinci “Homerose eeposte Läänemere päritolu” (2008) 1. A. H. Tammsaare “Sõjamõtted” (1919) 38. S. Oksanen, I. Paju “Kõige taga oli hirm ...” (2009), 2010 2. J. Pitka “Minu mälestused 1914 – 1920” (1921), 1993 39. E. Laanes “Lepitamatud dialoogid” (2009) 3. Vabadussõja Ajaloo Komitee “Eesti Vabadussõda 1918 – 1920” (1937) 40. H. Ojalo “Kui me valinuks sõja ...” (2010) 4. J. Uluots “Kroonika” (1941) 41. E.-M. Tiit “Eesti rahvastik” (2011) 5. Eesti omavalitsuse väljaanne “Eesti rahva kannatuste aasta” (1943), 2012 42. S. Zetterberg “Eesti ajalugu” (2011) 6. O. Loorits “Eestluse elujõud” (1951) 43. M. Õun, H. Ojalo “101 Eesti lahingut” (2012) 7. Artur Mägi “Kuidas valitseti Eestis” (1951) 44. K. Kello “Tuhat aastat nagu üks päev” (2012) 8. A. Gailit “Üle rahutu vee” (1951), 1998 45. K. Oad “Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit”, Juridica 9. A. Rei “Mälestusi tormiselt teelt” (1961), 2010 III (2012), lk. 151 - 158 10. J. Selirand, E. Tõnisson “Läbi aastatuhandete” (1963) 46. V. Mikita “Lingvistiline mets” (2013) 11. E. Tambek “Tõus ja mõõn I – II” (1964), 2010 47. K. Siig “Linnuste nihe” Bakalaureusetöö (2013) 12. W. Tomingas “Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis” (1970), 1992 48. A. Pajur “Eesti ajutine valitsus priiuse põlistamise vaatepunktist ” 13. H. Laretei “Saatuse mängukanniks” (1970), 1992 Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat (2013) 14. A. Warma “Diplomaadi kroonika” (1971) 49. K. Ots “Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus” (2013) 15. A. Luts “Heitluste keerises I ja II” (1975, 1976), 2004 50. A. Tvauri “Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis” 16. I. Raamot “Mälestused” (1975, 1991), 2013 (2014) 17. L. Meri “Hõbevalge” (1976) 51. A. Parktal “Trauma käsitlus psühhoanalüütilises võtmes, I ja II 18. O. Kuuli “Vapsidest Isamaaliiduni” (1976) loeng” (06.01.2015) 19. H. Mäe “Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi” (1977), 1993 52. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. 20. Arvo Mägi “Eesti rahva ajaraamat” (1979) Tannberg “Eesti ajalugu. Kronoloogia” (2015) 21. A. Ots “Miks kaotasime iseseisvuse. Eestluse probleeme eksiilis” (1981) 53. M. Mägi “Rafala. Idateest ja Tallinna algusest” (2015) 22. H. Troyat “Ivan Julm. Esimene Vene tsaar” (1982), 1998 54. M. Laar “Ivo Schenkenberg” (2015) 23. E. Virbsoo “Lugusid möödunud aegadest” (1987), 1989 55. V. Siilats “Tants vanakuradi vanaemaga”, dokumentaalfilm (2015) 24. H. Okas jt. “Eesti Vabariigi huku algus: vabadussõjalaste hävita- 56. T. Madisson “Vapsid. Vabadussõjalaste rahvaliikumise tõus ja mine” (1987), 2010 häving” (2016) 25. S. Vahtre “Muinasaja loojang Eestis” (1990) 57. M. Kiudsoo “Viikingiaja aarded Eestist. Idateest, rauast ja hõbe- 26. A. Roolaht “Nii see oli ...” (1990) dast” (2016) 27. M. Laar “Suurim armastus” (1994) 58. Rootsi ajaloomuuseumi näitus Lennusadamas “Viikingid: elu 28. E. Saaremaa “Eestlaste ajalugu 1820 – 1945” (1997) legendide taga” (13.08.16 – 15.01.17) 29. H. Tõnismägi “Ülekohtu toimikud” (1998) 59. J. Tamm “Eesti riigi rajamise ettevalmistamine polnud ühe mehe, 30. M.-F. Hirigoyen “Moraalne ahistamine” (1998), 2001 ammugi veel Konstantin Pätsi, ettevõtmine” (Delfi, 16.01.17) 31. A. Adamson “Eesti ajalugu gümnaasiumile” (1999) 60. M. Mägi “Viikingiaegne Eesti” (2017) 32. M. Turtola “President Konstantin Päts” (2002), 2003 61. Google (märksõna) 33. M. Ilmjärv “Hääletu alistumine” (2004) 34. L. Vahtre “Eesti rahva lugu” (2005) 07. novembril 2017 Nõmmel

102 103 Autor tänab hr Viktor Siilatsit abi eest käesoleva raamatu kirjastamisel.

104 Kalev Ots Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus

Tallinn 2018 Teine, parandatud ja täiendatud trükk (Esmatrükk: Gutenbergi pojad 2013) Toimetanud: Kerli Paas Kaane kujundas: Maria Rõhu Esikaanel: K. Päts, J. Laidoner ja vürst Gabriel (viimane filmist “Viimne reliikvia”) Tagakaanel: K. Ots Kirjastus Heelium OÜ Tallinn 2018 ISBN 978-9949-9987-1-5 Sisukord

Teesid 6

Kroonika eestlaste ajaloost 9

Üldjäreldused kroonikast 94

Lõpetuseks 99

Põhiline kasutatud kirjandus 102

“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Juhan Liiv

5 Teesid

I. Meie soome-ugri esivanemad olid “Põhjala metsade lapsed”. Sellest tulenevalt oli nende elujõud suunatud eelkõige tööle ja loomisele, mitte hävitamisele ja teiste (ka omade) allutamisele (O. Loorits, lk 29-30, 75).

II. Viikingiajal, kui enamus teisi rahvaid Euroopas riike moodustasid, jäi meil see tegemata peamiselt meie tihedalt kooselamist, autoritaarsust ja agressiivsust eitava loomuse pärast. Ei saavutanud ka ükski maavanem väikeriigi kuningale omast monarhi positsiooni, vaid “kuningas” tähendas meil eelkõige sõjaväelist ülemat, kodukoha maleva pealikut, kelle poliitilised funktsioo- nid olid allutatud vanematekogu otsustele (O. Loorits). Juba siis pidas meie eliit (ülikkond) varanduse kogumist välismaalt tähtsamaks võimu kindlustamisest (riikluse poole püüdlemisest) omal maal.

III. Meie muistne vabadusvõitlus (1030-1227) algas ja toimus suurema osa ajast ning tunduvalt suuremate kaotustega mitte sakslaste (20 aastat) vaid venelaste (200 aastat) vastu. Kui meid poleks vallutatud läänest, oleksime sattunud vene õigeusku ja varem või hiljem vallutatud venelaste poolt ning meid poleks enam olemas olnud.

IV. 700-aastane orjaaeg on müüt – vana aeg oli raske ka mujal (näi- teks iseseisvas Leedus hakati talupoegi sunnismaistama varem kui meil). Ka oli eestlaste loomusele vastuvõetamatu kellelegi alluda, olgu need siis omad või võõrad. Kuid kui endid ise valit- seda ei suuda või ei taha, tuleb paratamatult rahul olla sellega, et võõrad seda karmi käega teevad. Siiski sai meist tänu sellele lõpuks lääne kultuurrahvas ja säilisime omaette keelega ja rah- vusena oma kodumaal, mitte lahustatuna Venemaa avarustes. Kogu see aeg oli sakslastel võimalus meid ümber rahvastada, kuid nad ei teinud seda.

6 V. Kurjuse põhiallikas ei olnud mitte kommunism nagu meile püü- takse selgeks teha, vaid juba umbes 1000 aastat Venemaa ja tema kodanikud, mis tähendab, et sealt pole ka edaspidi midagi head oodata (Eestis elab praegu kaugelt üle 100 000 ametliku Venemaa kodaniku, lisaks muud venelased). Pole kahtlust, et rõhuva enamuse oma rahvastikust oleme kogu ajaloo vältel kaotanud just venelaste tõttu. Samuti on venelased võimaluse tekkides alati püüdnud meid ümber rahvastada.

VI. Niinimetatud orjaaeg meie hädade peapõhjusena (orja hing) on müüt – tegelik põhjus on meie ajaloos peamiselt ida agres- sori tõttu korduvalt saadud rasked psüühilised traumad, mis on lõpuni lahti harutamata ja mille tagajärjed annavad tunda siiamaani (haavatud hing). “Trauma[d ja nende tagajärjed] kantakse edasi põlvest põlve…” (A. Parktal).

VII. Eesti ootamatu vabadusekaotus 1939.-1940. aastatel on müüt. Moskva õõnestustegevuse tulemusena läks Eesti hääletu alistumise protsess käima juba 1934. aastal, kui Päts NSVL saatkonnaga kooskõlastatult ja Laidoneri toel võimu haaras. Pätsi võim oli õiguslik, kuna vaba rahvas vabal maal kõrgeima riigivõimu kandjana seda vaikides pealt vaatas. Eesti kõrgem poliitiline juhtkond oli mandunud ja mängis Vabadussõja kangelaste võidu maha. O. Looritsa järgi on eesti rahva Achilleuse kannaks “tema poliitiline juhtkond, keda kahjuks pole suudetud iseseisva rahva aule väärikaks kujundada. Ta mandus juba viikingiajal, orduajal, tsaariajal ja koguni iseseisvusajal kuni okupantidega koostööni..riiklik iseseisvus ilma väärika juhtkonnata ei ole mõeldav.”

VIII. Poliitilise juhtkonna mandumisele on viinud ja viib meie rahva hukatuslik loomuomadus – vastutustundetus oma juhtide valimisel ja eriti ametis pidamisel. Parlamendivälised organisatsioonid peaksid olema aktiivsed ja rahvas peaks neid vajaduse korral aktiivselt toetama. Demokraatiat tuleb teostada parlamendis, kuid kaitsta tänavatel, nagu mujal Euroopas – see hoiaks ära juhtkonna mandumise ja mandunud juhtkonna võimul püsimise. Kahjuks 1934. aastal nii ei läinud.

7 IX. Enesehaletsusel, hädaldamisel ja teiste riikide süüdistamisel pole mõtet. Tuleb leppida, et iga riik hoolitseb eelkõige enda, mitte meie huvide eest. Ajaloost peame õppima, mida on millistelt riikidelt ja rahvastelt oodata. Samuti peame välja selgitama, mida meie rahvas ja juhid on ajaloos valesti teinud, milline on meie loomus, meie tugevad ja nõrgad küljed. Meie võimuses ei ole teisi riike ja rahvaid muuta, küll aga ajaloost õppida ja edaspidi enda vigu vältida (vt ka O. Loorits, lk 8). See oleks siis meie, eestlaste, ajalugu.

8 Kroonika eestlaste ajaloost

12 000 eKr •• Praegune Eesti ala hakkas vabanema jääkattest.

10 500 eKr •• Ka Loode-Eesti oli jääst vaba. Saared ja suur osa Eesti praegusest mandrialast oli veel Balti jääpaisjärve vete all (A. Mäesalu jt, lk 11).

9700 eKr •• Balti jääpaisjärve veed murdsid läbi Kesk-Rootsist ja vee tase langes 20-30 meetrit.

8200 eKr •• Praeguste Taani väinade kohal avanes jälle Läänemere ühendus ookeaniga.

8000 eKr •• Viimased mammutid Euroopas surid välja (tapeti inimeste poolt?) – võimalik, et viimastena just Eesti alal. •• Toompea kerkis merest.

5800 eKr •• Saaremaale jõudsid esimesed asukad (A. Mäesalu jt, lk 12).

5700 eKr •• Esimesed asukad Hiiumaale (A. Mäesalu jt, lk 12).

9 5000 eKr •• Eesti alal elas 2500-5500 inimest (A. Mäesalu jt, lk 13). Merevee tase oli 22 meetrit kõrgemal kui praegu (nt Toompea oli saar ja meri ulatus Mustamäe nõlvani) ja hakkas siis pikkamööda alanema. Merevee alanemine ja maa tõus jätkuvad siiani.

4000 eKr •• Kusagil praeguse Eesti alal tekkis sinisilmsust põhjustav geenimutatsioon (V. Mikita, lk 13).

3000 eKr •• Meie soome-ugri esivanemad hakkasid Euraasiast jõudma praegusele asualale. Neid oli algselt umbes 2000 inimest (nende asustus ka Valmas, Võrtsjärve ääres). Rännak oli kestnud tuhatkond aastat. Siin oli ees nn Kunda kultuuri rahvas (baskid?), kes kadus (sulandus ja/ või rändas välja?). •• Maaharimise algus (oder; hiljem nisu ja kaer). •• Kusagil praeguse Leedu alal tekkis blondi juuksevärvi põhjustav geenimutatsioon, liikus Skandinaaviasse ja sealt edasi Eesti alale (V. Mikita, lk 13).

1800 eKr •• Esimesed pronksesemed Eestis.

1600-1500 eKr •• Mõnedel andmetel (vt Maaleht 06.10.2016) Kaali meteoriidi lange- mine (vt 570. a eKr).

1500 eKr •• Meie merevaik Kreeta-Mükeenes (L. Meri). •• Kliima jahenemise tõttu osa meie ala rahvast rändas välja lõuna poole. •• Põhjamaalased liikusid mööda praeguse Venemaa jõgesid lõunasse ja panid aluse Mükeene tsivilisatsioonile ja Kreeka kultuurile (Felice Vinci).

10 1200 eKr •• Trooja sõda toimus Felice Vinci järgi praeguses Lõuna-Soomes Troija linna all ja sellest võtsid osa ka praeguse Eesti ala rahvad.

1000 eKr •• Suured muutused Eesti alal: hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama (L. Vahtre, lk 16).

570 eKr •• Kaali meteoriit väikese aatompommi võimsusega: tuli madalalt üle Põhja-Eesti, tekitas alates Kirde-Eestist suuri purustusi ja tulekahju- sid (kindlasti palju hukkunuid) ning Läänemere kallastele hiidlaine. •• Meie maailmapilt muutus täielikult, kivikirstkalmete asemel algas põletusmatus (ka paatides ja inimohverdustega). •• Lähirahvaste juures hakati meid pidama “puutumatuks rahvaks” (L. Meri).

500 eKr •• Eestis umbes 7000 elanikku. O. Looritsa järgi germaanlased Skandinaaviast (võib-olla Gotlandilt) asusid koloniseerima Põhja- Eesti rannikut ja mitme sajandi pärast lahustusid kohaliku elanikkonna hulgas (lk 62-63). •• Esimesed raudesemed Eestis.

350 eKr •• Pytheas Rooma kolooniast Massaliast (praegune Marseille) külastas Saaremaad.

200 eKr •• Eestis hakkas levima soomaagist (Saaremaal ehk ka meteoriidijää- kidest) raua tootmine (K. Kello, A. Mäesalu jt).

0 •• Eestis umbes 50 000 elanikku. Lisaks muudele teraviljadele hakati kasvatama rukist.

11 0-200 •• Praeguse Rootsi ala Läänemere saartelt (eriti Gotlandilt) pärit goo- tid rändasid mööda Visla jõge (praeguses Poolas) jõe ülemjooksule.

0-450 (370?) •• Ajaliselt veel ulatuslikum, kui 500 eKr germaanlaste (gootide) “kul- tuurilaine” Visla jõe suudmealalt Eesti alale. Eesti ala põhjarannikult alates tekkinud gootide väikesed ebapüsivad kolooniad moodustasid valitseva ülemkihi ja maksustasid kohalikke elanikke, kuid lahustusid suhteliselt kiiresti kohalike hulgas (O. Loorits, lk 63).

100 •• Eesti ala asukad hakkasid üle Soome lahe siirdudes Soomet asustama (Arvo Mägi).

117 •• Rooma riik oli suurima pindalaga (ka osa Briti saartest).

200-300 •• Tekkis Ida-Gooti riik kusagile Musta mere ja Läänemere vahele. Nad olid kirjaoskajad ja kaubavahetus roomlastega oli kõrgelt arene- nud. Eksisteeris kaubatee, mis mööda Läänemerd ühendas Eesti ala lääne- ja põhjarannikut Visla suudmeala asustusega. Sellele viitavad meie piirkonnast leitud Rooma mündid ja leiukohtade analüüs (M. Kiudsoo, lk 16).

285 •• Rooma riik hakkas ühe keisri juhtimisel kaheks jagunema.

300-400 •• Eesti ala tõenäoliselt juba vahetud kontaktid Rooma riigiga läbi Dnepri veetee Ida-Gooti riigis. Vahetutele kontaktidele viitavad meie piirkonnast leitud Rooma mündid ja leiukohtade analüüs (M. Kiudsoo, lk 16).

330 •• Ristiusk kujunes Rooma riigis soodustatud usundiks, hiljem riigiusuks.

12 360 •• Idagootide kuningas Ermanarich vallutas uuesti Visla suudmeala. Tema ajal ulatus Ida-Gooti riik Dnestrist Volgani ja Mustast merest Läänemereni. Ermanarichi poolt alistatud (maksustatud) rahvaste hulgas on nimetatud ka aeste (ilmselt balti hõimud), mordvalasi, merjalasi, vadjalasi ja tšuude (kõik viimased soome-ugri hõimud). Võimalik, et eestlased ehk tšuudid sattusid lühikeseks ajaks idagootide riigi võimu, st maksustamise alla (A. Adamson, lk 15-16, A. Tvauri, lk 27).

370 •• Hunnid ründasid Ida-Gooti riiki (meieni vist ei jõudnud), see hävi- nes ja eestlased pääsesid idagootide võimu alt.

376 •• Germaanlaste hõim läänegootid hakkasid sisenema Rooma riigi piiridesse.

395 •• Lääne-Rooma riik lõi täielikult Ida-Rooma riigist (Bütsantsist) lahku.

400 •• Lääne-Rooma riigi piiridesse tunginud germaanlased asutasid seal oma riigid ja hakkasid siirduma ristiusku.

450 •• Hunnid ründasid Lääne-Rooma riiki. •• Germaanlaste mõjul (vt 500 eKr ja 0-450) eestlaste muutus geneetiliselt ja vaimsuses tähistas meie enam-vähem lõplikku siirdumist idast Lääne-Euroopa kultuuriruumi (O. Loorits, lk 63). Siiski oli see meie loomuse muutus liiga väike, et soosida meil hilisemat (vt 800. a) riigi teket.

450-600 •• Hunnide tõttu suur rahvaste rändamine (Suur Rahvasterändamine) Euroopas.

13 •• Esimesed kindlad tõendid Eesti ala vahetutest kontaktidest Bütsantsiga (Konstantinoopoliga) Soome lahe-Narva-Peipsi-Ve- likaja-Dnepri-Musta mere veetee kaudu ja/või Soome lahe-Nee- va-Laadoga-Volhovi-Ilmeni-Lovati-Dnepri-Musta mere veetee kaudu (M. Kiudsoo, lk 12, 19), mille meie ala rahvas võttis tõenäoli- selt kasutusele enne skandinaavlasi (paate lohistati või tassiti ühelt jõelt teisele). Samal ajal taastusid meie kontaktid Ida-Rootsiga (M. Kiudsoo, lk 24) Birka kaudu ja hakkas välja kujunema nn Idatee (selle haru) “varjaagide juurest kreeklasteni” (M. Kiudsoo, lk 192).

476 •• Lääne-Rooma riik varises germaanlaste rünnakute all lõplikult kokku.

500 •• Tallinna eellasena rajatud Iru linnus ja sadam, millest kujunes tähtis keskus. •• Lõppes Eesti ala asukate rändamine Soomet asustama (vt 100. a). •• Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid välja liivi, lõunaeesti, põh- jaeesti, vadja, soome ja vepsa keeled (Arvo Mägi).

536-537 •• Mingisugune kliimaanomaalia erakordselt külmade suvede ja tal- vedega kogu maailmas (M. Mägi 2017, lk 12-23), mis tingis ka Eesti alal suure näljahäda ja mille tõttu suur osa inimestest suri. Meie ühiskond taastus sellest hiljemalt viikingiajaks (A. Tvauri, lk 280; M. Mägi 2015, lk 103-104).

600 •• Rootsi Sigtuna kuningas Yngvarr tuli Eestisse ja sõdis paigas, mille nimi olnud Kivi (at Steini). Eestlased võitsid ja Yngvarr langes lahingus ning maeti kusagile Saaremaa “vastas”. •• Lõppes suur rahvaste rändamine Euroopas.

600-700 •• Idatee äärde Eesti alal hakkasid tekkima esimesed linnusasulate kompleksid (linnus, asula, sadam, paljudes ka kauplemiskoht) kaitstud peatuspaikadeks kaupmeestele (M. Kiudsoo, lk 32-33). Linnusest ja asulast koosnevas asustusüksuses elas tõenäoliselt

14 kohalik ülik oma pere ning lähimate sugulaste, sõjalise kaaskonna ja nende peredega. Ülik ja tema lähemad sugulased elasid tavaliselt linnuses (A. Tvauri, lk 284, 286). Linnuste asustus oli alaline või hooajaline.

622 •• Araablaste prohvet Muhamed lõi uue usundi – islami.

700 •• Läänemere laev sai purje.

750 •• Hiljemalt sel ajal asutasid skandinaavlased Volhovi jõele praegusel Loode-Venemaal Vana-Laadoga kaubanduskeskuse (A. Tvauri, lk 24). •• Legendaarses Bråvalla lahingus taanlaste ja rootslaste vahel (Gotlandi saarel?) olevat viimaste poolel osalenud ka eestlased (Eesti Sõjamuuseum). Kas rootslastega liitlassuhete algus?

765-975 •• Idatee teine haru, L. Meri järgi Hõbevalge tee: meie ülikutest kaupmehed liikusid Soome lahelt praegusele Venemaale mööda Neeva jõge üle Laadoga ja Volhovi jõge pidi üle Valgjärve Bulgari riiki Volga jõe ääres (praegune Tšuvaššia ala). Võimalik oli teekond Soome lahelt Bulgari riiki ka mööda Narva jõge üle Peipsi ja Pihkva järvede mööda Velikaja jõge. Reisiti suure arvu paatidega ja peredega, kaubaks karusnahad, vili, orjad (L. Meri), võib-olla ka merevaik ja raud. Viimast toodeti soomaagist, eriti Põhja-Eestis ja Saaremaal (M. Kiudsoo, lk 90). Bulgaris kohtuti kõrgkultuuri esinda- vate araabia kaupmeestega (L. Meri). 9. sajandi algul hakkasid enne just Eesti alale (Kagu-Eestisse) ja alles siis Skandinaaviasse saabuma esimesed araabia hõbemündid (M. Kiudsoo, lk. 27-28), st siis pidi olema kasutusel Idatee Narva jõe, Peipsi ja Pihkva järvede teekond.

793-1060 •• Viikingiaeg. Taani ja Norra viikingid suundusid peamiselt röövides ja peamiselt lääne poole, Rootsi viikingid (varjaagid) peamiselt kaubeldes ja peamiselt ida poole. Mõlemad Idatee harud võeti

15 kasutusele ka varjaagide poolt (“varjaagide juurest kreeklasteni“ ja “varjaagide juurest araablasteni“ – M. Kiudsoo, lk. 160). Eksisteeris ka teisi, vähemtähtsaid Idatee harusid Kaspiale ja Mustale merele (M. Mägi 2015, lk. 25). Tee kulges Birkast (Rootsis) peamiselt üle Ahvenamaa saarte Soome rannikut pidi Soome lahe kitsamast kohast üle (Naissaarest mööda) Rävalasse (Härjapea ja/või Pirita jõe suudmesse) praeguse Tallinna alal ja edasi piki Eesti ala põhjarannikut ida poole (M. Mägi 2015, lk. 12, 15). Kaubeldi peamiselt orjadega (Rootsi ajaloomuuseumi näitus). Nad väidavad, et varjaagid said hõbeda peamiselt orjakaubandusest ja ka rüüsteretkedelt. Meil pidid olema varjaagidega suhteliselt sõbralikud suhted, et samadele tee- dele (Idateele) ära mahtuda. •• Varaviikingiaegseid linnuseid on praeguse Eesti alal teada umbes 34, kusjuures põhiosa (16) nendest asus Kagu-Eestis ja Kesk-Eesti idaosas, ka Põhja-Eestis (13), kuid Lääne-Eestis ja Saaremaal kokku ainult 3. Umbes pooled kõigist linnustest olid asulaga linnuse jalamil. Praeguse Läti ja Leedu alal oli tol ajal veidi rohkem linnuseid, vastavalt umbes 53 ja 73 (M. Mägi 2015, lk 21). •• Viikingiaja teisel poolel kulges Idatee “varjaagide juurest araablasteni” mitte ainult Kaspia mere vaid peamiselt Musta mere kaudu, kuna Bulgari riik Volgal hakkas läbipääsu eest liiga suurt maksu nõudma (M. Kiudsoo ettekanne 15.07.2016). •• Eesti ala jagunes kaheks kultuuriareaaliks, milliseid eraldas praeguse Loksa kandist Pärnuni ulatuv soine vöönd. Loodepoolne on nimetatud Ranniku-Eestiks (Rävala, Harju- ja Läänemaa. Kas ka Saaremaa?) ja kagupoolne Sise-Eestiks (M. Mägi 2017, lk. 12-13). Ranniku-Eesti oli rohkem seotud skandinaavlaste jt Läänemere äär- sete rahvastega, Sise-Eesti aga idapoolsete rahvastega. Vana-Vene kroonikates on tõenäoliselt just Ranniku-Eesti elanikke nimetatud sosoliteks (M. Mägi 2017, lk. 361) ja Sise-Eesti elanikke tšuudideks. Tšuudideks nimetati algselt ka vahetult Peipsi järvest itta jäänud soome-ugrilasi (M. Mägi 2017, lk. 222). •• Meie Ranniku-Eesti veesõidukid (M. Kiudsoo, lk 15), sõdalaste rel- vastus ja varustus (M. Mägi 2015, lk 54) ning üldse kultuur, isegi usk (Rootsi ajaloomuuseumi näitus) olid varjaagidega väga sarnased. Ranniku-Eesti sõdalaskultuuris oli skandinaaviapärasus kordades suurem kui meie lõuna- ja idanaabritel (M. Mägi 2017, lk 53-56). Meie eliit tahtis varjaagide moodi välja näha. Nad õppisid võõrsilt

16 ning arenesid just kultuurilises, mitte aga poliitilises (riikluse kor- raldamine) valdkonnas. See eelkõige välise ülevõtmise loomuomadus on säilinud meil tänapäevani. Ka ei olnud ega ole poliitika meie olemuse tugevamaks küljeks (O. Loorits, lk 17). •• Kuna meil olid viikingiajal väga tihedad kontaktid varjaagidega, on üsna tõenäoline, et vähemalt osast meie ülikkonnast said vana rootsi keele ja kirja oskajad, st nad õppisid tundma ruunikirja. Võimalik, et vajadusel nad kirjutasid (lõikasid) puule, mis muidugi pole säilinud. •• Ka tekkisid varjaagide mõjul eriti meie ülikkonnas ja eriti vanade ja noorte vahel sisevastuolud meile omase põlise konservatiivsuse, st minevikutraditsioonidest kinnihoidmise ja uue suuna vahel. Selle tulemusel hakkas nõrgenema põline soome-ugriline hõimuteadvus ja lõdvenema ühtekuuluvustunne. See raskendas edaspidi “ühiskeele leidmist ühise hädaohu ühiseks ületamiseks” (O. Loorits, lk 71-74). •• Viikingiajal saavutas linnusasulate (linnus, asula, sadam, paljudes ka kauplemiskoht) teke ja toimimine Eesti alal Idatee ääres oma õit- sengu (M. Kiudsoo, lk 32-33). “Võib oletada, et Eesti ala suuremates viikingiaegsetes linnusasulates elas 100-200 inimest” (A. Tvauri, lk 284). Põhjaranniku linnusasulad paiknesid turvalisuse kaalutlustel tavaliselt jõe suudmest paar kilomeetrit ülesvoolu (M. Kiudsoo, lk 32-33). Neid pidi olema palju, kuna kaubalaev läbis päevas 29-37 kilomeetrit, lisaks sõltus tolleaegne meresõit “suuresti ilmast ning sobivat tuult võidi vahel oodata nädalaid kui mitte kuid” (M. Mägi 2015, lk 15, 33). Linnusasulad olid sadamarahuga kaitstud paigad, kuid selle eest tuli kaupmeestel kohalikule ülikuperekonnale muidugi maksta. •• Viikingiajal andsid Eesti alal aolinna mõõdu välja põhiliselt ainult kaks kohta – Iru ja Tartu, nagu viitab M. Mägi (2015, lk 52). •• Hilisemal viikingiajal linnuste arv praegusel Eesti alal veidi kasvas (kuni 40-ni), kusjuures umbes pooled linnustest olid püsiasustusega ja veidi üle poole asulaga linnuse jalamil (K. Siig, lk 37-38). •• Eesti ala asulates elas tavaliselt üks kuni kolm suguluses olevat peret. Pere koosnes keskmiselt 4-5 täiskasvanust ja 3-4 lapsest, nende hulgas ka nn sõltlased: sulased, teenijad, orjad (A. Tvauri, lk 282-284).

17 •• Suuremaid asulaid (külasid) linnustest väljaspool meil vist ei olnud – meie metsamiljööst pärit loomus ei soodustanud ka suurte vara- linnaliste asulate teket vaid elu laialipaisatult, kaugel üksteisest, pisikeste sugukondadena. See kõik ei soosinud riigi teket (O. Loorits, lk 54-56).

800 •• Lõtvade sidemetega Rootsi kuningriik oli juba olemas. See tekkis Rootsi ala eri osade pikaajalise omavahelise võimuvõitluse tulemusel – svealased allutasid lõpuks kõik Rootsi osad. Selliselt Eesti alal riiki tekkida ei saanud – meie autoritaarsust eitava loomuse pärast kihelkondade ja maakondade omavahelist võimuvõitlust praktiliselt ei toimunud. Eliit ja rahvas ei kannatanud võimu koondumist ühe isiku kätte, millest tulenevalt meil polnud tähtsad mitte üksikisikud vaid vanemate kogude (kärajate) otsused. Vanemad olid perekondade, sugukondade, muinasmõisate ja linnuste mõjupiirkondade vaimsed (targad ja lugupeetud) esindajad. Nad ei olnud ainuvalitsejad (O. Loorits, lk 48-54, 75-76). Meie eliiti huvitas rohkem võõrsilt kogutud varandus kui kohapeal saavuta- tud võim. See viimane loomuomadus on meil säilinud tänapäevani.

800-900 •• Skandinaavia koloniste asus elama Saaremaale ja Hiiumaale, tõe- näoliselt rahumeelselt ja enamasti sulandusid üsna kiiresti kohaliku rahva sekka (Rootsi ajaloomuuseumi näitus).

820-830 •• Ka varjaagid hakkasid käima kaubareisidel Bulgari riigis Volgal (A. Tvauri, lk 24) ja sealt edasi Kaspia mere ääres. Need käigud läbi Bulgari riigi kestsid umbes 100 aastat.

843 •• Jagamisel tekkisid Prantsuse ja Saksa riigid.

850-950 •• Tekkivate Rootsi, Norra ja Taani riikide esimesed teadaolevad kuningad.

18 862 •• Varjaagid rajasid Idatee oluliste harude kontrollimiseks (maksustamiseks?): °° Volhovi jõele (lisaks Vana-Laadogale – vt 750) Ilmeni järve lähedale Rjuriku linnuse, mille kõrval hiljem (940. a) tekkis Novgorod; °° Velikaja jõele Truvori linnuse (Isuborg), millest hiljem kujunes Pihkva (M. Kiudsoo, lk 14). •• Põhja-Venemaa esimese riigi moodustamine (hilisema nimetusega Novgorodi vürstiriik), mille esimeseks “pealinnaks” oli Vana- Laadoga. Vähemalt algusperioodil paistis sel slaavlastega vähe pistmist olevat. Riigi rajajateks olid Skandinaaviast pärit, ilmselt russide hõimu kuulunud viikingitest (varjaagidest) ülikud ja nende kaaskond, esimesteks alamateks aga soome-ugrilased. Sel ajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu soome-ugri riigiga. See riik tekkis tõenäoliselt varjaagide kolooniate baasil ja vähemat esialgu Idatee kaitseks. Eesti alal polnud varjaagidel tingimusi ja vajadusi riigi tekitami- seks – meil varjaagide suuremaid kolooniaid ei eksisteerinud (M. Mägi 2015, lk 55), kuna Soome laht veel ei vajanud kaitset ja sada- makohtade kaitsega said eestlased enamasti ise hakkama.

882 •• Järgmine Põhja-Venemaa esimese riigi valitseja Oleg (oli Rjuriku kaaskondlane) vallutas sõjalaevastiku retkega Kiievi vürstiriigi (kasutades pettust esineti kaupmeestena ja tapeti Kiievi pealikud). Sõjaretkel oli arvukalt tšuude (eestlasi). See oli peamiselt soome-ugri hõimude retk varjaagide juhtimisel. Eestlaste huvi seisnes ilmselt kaubatee lahti hoidmises läbi Dnepri veetee, varjaagidel oli sama huvi. Oleg liitiski need alad Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi suurvürstiriigi. Seega allutati Dnepri veetee ühtsele võimule. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki nende slaavistumine polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu, kuid kogu riik oli juba slaavlaste riik. Ka riigi territooriumile jäänud soome-ugrilased hakkasid slaavistuma. Oleg sai esimeseks Kiievi suurvürstiks. See sündmus, millele eestlased ise kaasa aitasid, oli otsustava

19 tähtsusega meie edasisele saatusele – sellega hakkasid slaavla- sed-venelased massiliselt saabuma Peipsi ja Pihkva järvede taha.

895 •• Ungarlased (soome-ugri hõim) rajasid pärast vahepeal pikemat aega stepis elamist (muutis nende loomust) ja pärast võidukat vallutusretke Doonau orus oma rahvusriigi (O. Loorits, lk 71).

900 •• Algasid Norra (hiljem ka Taani) viikingite retked Eestisse ja eestlaste retked varjaagide juhtimisel koos Kiievi suurvürstiriigi vägedega Konstantinoopoli alla (K. Kello).

900-1000 •• Skandinaavia koloniste asus elama Põhja-Eesti rannikule, tõenäoli- selt rahumeelselt ja enamasti sulandusid üsna kiiresti kohaliku rahva sekka (Rootsi ajaloomuuseumi näitus).

911 •• Kiievi suurvürstiriigi esimene leping Konstantinoopoliga, mille allkirjastajate hulgas oli ka tšuude (M. Mägi 2017, lk 156).

940 •• Novgorodi linna asutamine (A. Tvauri, lk 24) slaavlaste-venelaste võimukeskusena.

941 •• Kiievi suurvürst Igor tungis oma vägedega Konstantinoopoli alla ja paari aasta pärast (944. a – vt M. Mägi 2017, lk. 156) surus läbi soodsa kaubanduslepingu. Kroonikate järgi olevat lepingu sõlmimisel (all- kirjastamisel) olnud ka tšuudide (eestlaste) esindajaid.

950 •• Araabia hõbemüntide kõrval hakkasid lühikest aega (kuni 50 aastat) Eestisse saabuma ka Bütsantsi hõbemündid Dnepri veetee kaudu (M. Kiudsoo, lk 77). Tõenäoliselt oli see meie ülikutest kaupmeeste lepingu (vt 944. a) tulemus Kiievi ja Konstantinoopoliga. Siiski hakkas varsti meie kaubandusele idaga takistuseks saama

20 Vana-Vene vürstiriikide teke ja eriti varjaagidest valitsejate asendu- mine slaavlaste-venelastega.

960 •• Taani kuningas lasi end ristida.

967 •• 3-aastaselt vangistati Eesti viikingite poolt Saaremaa lähedal tulevane Norra kuningas Olaf Trygvason koos tema ema, kasuisa ja kaaskonnaga. Tema kasuisa tapeti ja teised müüdi Eestisse orjadeks (M. Mägi 2017, lk 325).

972 •• Islandlase Gunnarri võidukas retk Rävalasse, kus kohtuti viikingi- tega (varjaagidega?) ja peeti maha võidukas lahing (M. Kiudsoo, lk 99). Kas Rävala maakonnas elas sel ajal palju varjaage (vt 900-1000. a) või olid need meie viikingid?

973 •• O. Trygvason osteti Novgorodi vürst Vladimiri saadetud isikute (maksukogujate?) poolt mingil Eesti orjaturul välja ja toimetati Novgorodi. O. Trygvason kohtas Novgorodi turul oma kasuisa tapjat ja tappis ta. Vürst Vladimir päästis O. Trygvasoni surmanuhtlusest, mis selle eest oli ette nähtud (M. Mägi 2017, lk 324).

975-977 •• Novgorodi vürst Vladimir põgenes võimuvõitluse tagajärjel Rootsi (abi järele). Kas läbi Eesti ala sadamate? •• Vürst Vladimir sai Rootsi aladelt kogutud ja Vene alale toimeta- tud (kas läbi Eesti ala sadamate?) varjaagidest sõjaväe abil Kiievi suurvürstiks. •• Vana-Vene hilisemates kroonikates muutusid just sel ajal eestlased varasematest liitlastest vaenlasteks (M. Mägi 2015, lk 10 viide 2). Miks, kas keeldusid makse maksmast? Varjaagid Rootsi aladelt jäid endiselt slaavlaste-venelaste liitlasteks ja jätkasid seetõttu, küll pidevalt väheneva intensiivsusega, Idatee kasutamist kaubateena vähemalt osalises pikkuses.

21 •• Idatee mõlema haru sulgumine meie jaoks, st ka Hõbevalge tee lõpp – Vana-Vene riikide tekke ja valitsejate slaavlaste-venelastega asendumise tõttu. Võib-olla aitas sellele mingil määral kaasa ka O. Trygvasoni juhtum. Eesti ala kaupmehed jäid isolatsiooni – rahva kultuuriline, sotsiaalne ja sõjaline areng hakkas aeglustuma. See oli peale majandusliku ka suur moraalne kaotus meile, kuna katkesid sidemed meie idapoolsete sugulasrahvastega (kogu teekonna ula- tuses kuni Bulgari riigini Volgal) ja meie soome-ugri ürgkoduga. Skandinaavlastele jäi veel pikemaks ajaks “uks lahti” nii lääne kui ida suunas (nemad said Idateed edasi kasutada).

975-1000 •• Idahõbeda läänemeremaadesse juurdevoolu ja Idatee olulisuse kiire vähenemine Läänemerel (M. Mägi 2015, lk 10, 14). Samal ajal toimus Rootsis Birka häving või mahajätmine, Soomes Ahvenamaa asustuse kadumine, Venemaal Vana-Laadoga mahapõlemine ja Rjuriku linnuse mahajätmine, st ka skandinaaviapäraste kolooniate kadumine Venemaal (M. Mägi 2015, lk 10, 26). Välistada ei saa ka ristiusuliste kätt nende paganlike kaubanduskeskuste hävingus. •• Seoses Birka hävingu või mahajätmisega Gotlandi tähtsuse kasv veel säilinud idakaubanduse lähte- ja sihtpunktina. Idatee hakkas kulgema nüüd ka Eesti ala sadamaid välistavalt – üle Läänemere praeguse Läti Kuramaa rannikule ja sealt edasi Daugava veeteed pidi (M. Mägi 2015, lk 26, 71). Viimane oli tõenäoliselt tingitud sellest, et Eesti ala ranniku lähedal reisimise turvalisus hakkas vähenema (meie viikingite tegevuse tõttu, kuna Idatee oli neile ju suletud). •• Meie rauakaubanduse järsk kasv,eriti Gotlandi ja mõningal määral ka Edela-Soomega. Sellega seoses kasvas ka läbi Suure väina (Saaremaa ja Läänemaa vahel) Kuramaa rannikule ja sealt Gotlandile kulgenud kaubatee tähtsus (M. Kiudsoo, lk 12, 94). Jõgede kaudu oli peaaegu kogu Eesti ala kaubateega Gotlandile seotud. •• Idahõbedat meil (ka Põhjamaades) hakkasid üha enam asendama Lääne-Euroopa hõbemündid (M. Kiudsoo, lk 109) peamiselt Saksamaalt ja Inglismaalt (K. Kello), hiljem peaaegu ainult Saksamaalt (M. Kiudsoo, lk 165). •• Võimalik, et araabia jm hõbemündid hakkasid meile nüüd saabuma just Gotlandi kaudu meil toodetud raua ja muu vastu, kuna meie pääs läbi Venemaa oli ju suletud (kaudselt tõendab seda laialt

22 territooriumilt kogunenud müntide kooslus sellest ajast meie peidetud aaretes – M. Kiudsoo, lk 154-155). Gotland oli oluline sepatöökeskus, kus oma rauatootmine puudus (M. Kiudsoo, lk 110). Meie raud oli neile olulise tähtsusega.

988 •• Kiievi suurvürst Vladimir Püha lasi end ristida (A. Tvauri, lk 24).

995 •• Rootsi kuningas lasi end ristida (võimu kindlustamise eesmärgil).

997 •• Kiievi suurvürst Vladimir Püha hakkas Kreeka ja Bulgaaria preestrite abil juurutama oma slaavlaste-venelaste riigis kristlust. Sellega käi- vitus kiirenevalt riigi alade keeleline ja kultuuriline slaavistumine (A. Tvauri, lk 24). •• Tuli sõjaga eestlaste peale (K. Kello, K. Siig, lk 42), see tähendas, et meie (Sise-Eesti) varasemad liitlassuhted (kui valitsejateks olid varjaagid) olid Kiievi suurvürstiriigiga katkenud.

1000 •• Mitmete asjaolude tõttu (vt edaspidi) hakkas Iru linnusasula kaotama oma tähtsust ja linnus jäeti maha, suhteliselt kiiresti hakkas kasvama Lindanise linnusasula (tulevase Tallinna) tähtsus (K. Kello). •• Iru linnusasula paiknes Pirita jõe suudmest mööda jõge 8 kilomeetri kaugusel (praeguse Lasnamäe kirdenurgas). Oli sel ajal eelkõige kohaliku ja regionaalkaubandusega seotud poliitiline keskus (M. Mägi 2015, lk 110), mis tähendas, et laevad (paadid) saabusid sinna eelkõige mujalt Eesti alalt, ka jõe ülemjooksult. Sadam, asula ja kauplemiskoht olid linnuse jalamil. Kui suuremad laevad merelt ei pääsenud linnuseni (M. Mägi 2015, lk 110), tuli neid sinna ilmselt vedada (vaevalt, et laeva omanik või kapten julges oma kallist laeva silmaulatusest kaugemale jätta). •• Lindanise linnusasulast hakkas sel ajal saama kaugkaubandus- lik (rahvusvaheline) sõlmpunkt, kus peatusid eelkõige muudest maadest pärit laevad (M. Mägi 2015, lk 120). Selles linnusasulas paiknes linnus oletatavalt Tõnismäel (M. Mägi 2015, lk 38), mis oli

23 tol ajal palju kõrgem kui praegu. Linnus paiknes umbes praeguse Rahvusraamatukogu kohal või sellest kuni 100 meetrit lõuna pool. Ülemiste järvest jooksis Tõnismäest umbes ühe kilomeetri kau- guselt mööda (läbi umbes 250 meetrise läbimõõduga Mädajärve) Härjapea jõgi, mis suubus merre. Härjapea jõe suudmest mereran- nas (praeguse Maneeži, Kivisilla ja Gonsiori tänavate ristis) paiknes linnus Tõnismäel linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusel (M. Mägi 2015, lk 112). Kauplemiskoht (koos asulaga) paiknes algselt Tõnismäe kagujalamil ja laienes hiljem Mädajärve poole – see koht võis olla piiratud taraga (M. Mägi 2015, lk 113-114). °° Suuremad laevad võisid põhimõtteliselt peatuda Härjapea jõe suudmes (M. Mägi järgi asuski sadamakoht seal – 2015 viide lk 112), kuid see võis olla ohtlik. Siiski võis oht merelt olla juba aegsasti märgatav eriti Toompealt ja eriti kui kasutati märgutulede süsteemi, näiteks Viimsi tipus ja Naissaarel. Andmed selle kasu- tamise kohta puuduvad (M. Mägi 2015, lk 17), mis aga ei tähenda, et seda ei võinud olla (O. Loorits viitab lk 76 selle olemasolule Eesti ala rannikul). °° Keskmise suurusega laevu sai ehk vedada Härjapea jõge mööda Mädajärveni (praeguse Kalevi staadioni kõrval endise järve lää- neosas paikneb praegu Tiigiveski park ja endist järve piirab lõu- nast Herne tänav. Põhjas oli järv umbes 50 meetrit üle Juhkentali tänava ja idas peaaegu Staadioni tänavani), mis asus vähem kui ühe kilomeetri kaugusel jõe suudmest. °° Väiksemaid laevu (paate) sai ehk vedada Mädajärvest edasi mööda Härjapea allikast Tõnismäel lähtuvat oja kuni kauplemiskohani Tõnismäe jalamil, mille kaugus Mädajärvest alla ühe kilomeetri (M. Mägi 2015, lk 42-44). •• Seega võisid Lindanise all põhimõtteliselt peatuda kõik laevad, Iru all aga ainult väiksemad. Ilmselt oli see laevaomaniku või kapteni otsustada, kumba sadamasse siseneda. Asulaid oli Lindanise ümbru- ses vähemalt kolm (M. Mägi 2015, lk 42, 112 ja 120 joonis-kaardid): °° meresadama asula asus Härjapea jõe suudmes jõe idakaldal (praegusel Tartu maanteel Kivisilla ja E. Viiralti tänavate vahel); °° Mädajärve sadamakoha asula asus Mädajärve ääres Härjapea jõe läänekaldal (praeguse Olümpia hotelli vastas üle Liivalaia tänava, st Liivalaia ja Juhkentali tänavate harude vahel praeguse autoparkla kohal);

24 °° kauplemiskoha asula asus Tõnismäe kagujalamil (praeguse Hariduse tänava vastas üle Pärnu maantee peaaegu kuni Liivalaia tänavani, umbes kino Kosmos kohal); °° neljas “asula” asus tõenäoliselt Lindanise linnuses sees, kus võis elada kõrgem ülik oma lähemate sugulaste ja kaaskonnaga (näi- teks suhteliselt väikeses Rõuge linnuses võis korraga elada kuni kuus peret – A. Tvauri lk 284). •• Toompeal asus midagi (mingid hooned), kuid mitte linnus (M. Mägi 2015, lk 92). M. Mägi järgi oli Toompea regulaarsete paganlike kultustoimingute ja rahvakogunemiste, ehk ka vanemate kärajate (koosolekute) pidamise paik – nende sündmuste ajal võidi kasutada ka kaubitsemiskohta Tõnismäe jalamil (M. Mägi 2015, lk 114). Analoogsed mäekünkal olevad kultuskohad samast ajast on teada Arkonast Rügeni saarel, Visbyst Gotlandi saarel (M. Mägi 2015, lk 114-119) ja isegi hilisema Riia linna alalt (M. Mägi 2015, lk 85-87). Vi kultuskohta Visbys peeti pühaks veel ristiusu vastuvõtmise ajal 11. sajandil (M. Mägi 2015, lk 119). •• Võimalik, et Iru linnusasulani sisenejaid oli väga väheks jäänud ja seepärast jättiski ülikuperekond linnuasula maha. Ka Lindanise linnusasula “kõrgaeg” sai otsa umbes samal ajal (M. Mägi 2015, lk 121 – põhjusi vt edaspidi). •• Siiski toimisid nii Iru kui Lindanise linnusasulad sesoonselt mingil määral veel kuni 12. sajandi lõpuni. M. Mägi arvates Lindanise toi- mis sel ajal eelkõige kultuskohana Toompeal, kaubandus oli teise- järguline (M. Mägi 2015, lk 98, 121).

1000-1100 •• Venelaste juba sihikindlad vallutus- ja röövkäigud Eesti alale (peamiselt maad mööda). Kindlasti pole kaugeltki kõik venelaste sõja- käigud kirja pandud ja me ei tea nendest.

1000-1060 •• Viikingilaevad olid 10-20 meetrit pikad, 4-5 meetrit laiad ja alla 0.5 meetrise süvisega. Kaubalaevad olid laiemad. Sõudjaid (ka purjega) oli 20-30 meest (A. Tvauri, lk 216). Laevade suurus ja süvis hakkasid kiiresti kasvama. Isegi väiksemaid Hansa kogesid (pikkus 23.2 m,

25 laius 7.8 m, süvis tühjalt 1.3 m ja lastis 2.3 m), mis eriti 13. sajandil meie piirkonda ilmusid, viikingiaegsed sadamakohad jõgedel (Iru jt) muidugi vastu võtta ei suutnud. •• Paganlike linnusasulate süsteemi Idatee ääres hakkas asendama uute, kristlike riikidega seotud kaubanduskeskuste-sadamate teke paganlike linnusasulate lähedale. Protsessi kiirendas Idatee olulisuse kiire vähenemine (nt Rjuriku linnuse Vana-Venes suretas välja Novgorod ja Birka asemele Rootsis tekkis Sigtuna) või mõned linnusasulad muutusid kristlikuks (nt Visby, Pihkva). •• Ka Eesti alal jäeti suurem osa Ranniku-Eesti paganlikest linnustest ja nende kõrval paiknenud asulatest maha ja hakati hoopis teistesse kohtadesse uusi ehitama. Nähtus iseloomustas tegelikult ka paljusid Sise-Eesti linnuseid (M. Mägi 2015, lk 26, 121). Linnuste mahajät- mine ja uute linnuste ehitamine hoopis uutesse kohtadesse meil oli tõenäoliselt eelkõige tingitud tulu teenimise allika muutu- sest – toimus üleminek Idatee teenindamiselt rauakaubandusele Gotlandiga (vt 975-1000. a kolmas alapunkt). Tõenäoliselt need, kes Gotlandiga intensiivset rauakaubandust arendama hakkasid, ei olnud enamasti samad isikud (perekonnad), kes tegelesid Idatee teenindamisega. Rauakaubandusega tegelema hakkajad said kiiresti rikkaks ja mõjuvõimsaks ning olid võimelised endile uued tugevad linnused ehitama (vt ka K. Siig, lk 61). Teised, kes klammerdusid endiselt idaga kaubanduse teenindamise külge või oma asukoha tõttu ei saanud lihtsalt rauakaubandusega tegelema hakata, leidsid end peagi vaesusest ja olid sunnitud oma linnused maha jätma - näiteks rõhuv enamus Kagu-Eesti ülikkonnast (vt ka K. Siig, lk 47). •• Veeteede (jõgede) kõrval hakkas Eesti alal kasvama maanteede täht- sus kaubanduses (K. Siig, lk 62). •• Meil ehk muutus kristlikuks või vähemalt kristlaste suhtes tolerant- seks Lindanise linnusasula (näiteks Skandinaaviast saabunud asukate mõjul? Vt 900-1000. a). •• Kaubatee Soome lahel mingil määral siiski säilis, kuigi esialgu tunduvalt vähema intensiivsusega ja muutunud kujul – nüüd hakkasid seda mööda kulgema peamiselt ristiusulised kaupmehed ristiusuliste Novgorodi ja Skandinaavia (ka Lääne-Euroopa) riikide vahel. Nemad kasutasid peatuspaigana tõenäoliselt eelkõige Lindanise linnusasulat, mille asukatest suur osa võisid olla skandinaavlased

26 (vt ka 972. a) ja/või ristiusulised (vt 1219. a). Tõenäoliselt olid nende peatuspaikadeks veel linnused Pada I ja Purtse Tarakallas (M. Mägi 2017, lk 387), kuid millised veel? •• Kuigi Toompea tõenäoliselt oli suuremale osale Lindanise ümbruse asukatest (Rävala ja Harju maakonnad) kogunemis- ja kultuskoht (M. Mägi, lk 121-122), võis sel ajal paganausuliste ja ristiusuliste rahulik kooseksisteerimine olla veel võimalik. •• Ilmselt püüdsid eestlased otsekaubanduseks läbi murda läände (praeguse Taani, Hedeby mündileid – M. Kiudsoo, lk 109), kuid skandinaavlased (taanlased, norralased) takistasid neid. Seetõttu sagenesid tõenäoliselt ka Novgorodi, Skandinaavia ja Lääne- Euroopa tekkivate riikide kaubalaevadele korraldatud mereröövid Eesti ala viikingite poolt (M. Mägi 2015, lk 28). •• Praegusel Läti alal ei hakatud linnuseid maha jätma, kuna Daugava jõe tähtsus Idateena, eriti Mustale merele, kuid ringiga ka Novgorodi ja Kaspia merele, hakkas kasvama. Daugava sai tähtsaimaks Baltikumi läbivaks marsruudiks (M. Mägi 2015, lk 26, 71), kuna Eesti ala ranniku ääres reisimine tõenäoliselt polnud enam turvaline (vt ka K. Siig, lk 57) - meie viikingite tegevuse tõttu? Daugava veetee hiilgeaeg kestis kuni 12. sajandi lõpuni (M. Mägi 2015, lk 73). •• Seega oli Eesti ala jäänud peaaegu täielikku isolatsiooni, ainukese “aknaga” kaubatee Gotlandile.

1008 •• Hilisema Norra kuninga Olav Püha sõjakäik Saaremaale (A. Mäesalu jt).

1016 •• Novgorodi vürst Jaroslav sai jälle (nagu isa Vladimir 975-977. aastal) Rootsi alalt kogutud varjaagidest sõjaväe abil (1000 meest) Kiievi suurvürstiks. Kas nad sõitsid läbi meie sadamate või läbi Daugava sadamate?

1020-1050 •• Mündivool Eesti alale oli katkenud (K. Siig, lk 57). Kas eelkõige kaubanduse ja linnuste ümberpaiknemise tõttu sel ajal?

27 1030 •• Jaroslavi venelaste sõjaretk eestlaste vastu, Tarbatu (Tartu) linnuse vallutamine ning Jurjevi-nimelise kindluse ja asunduse ehitamine. Tartu oli üks Peipsi järve Idatee haru linnusasulatest (M. Kiudsoo, lk 156). •• Vene mõjudel kedrakeraamika algus Eestis.

1032 •• Raudvärava merelahing Novgorodi pealiku Ulebi laevastiku ning Lindanise (ja/või Iru?) meeste laevastiku vahel Aegna ja Kräsuli saarte ning Rohuneeme tipu vahel (sel ajal oli merevee tase 2.5 meetrit kõrgem). Kohalikud mehed olid sulgenud väinad palktõke- tega, kuhu oli löödud vastase laevapõhjade purustamiseks kogukaid sepanaelu. Lahingus said kaasa lüüa ka kaldale paigutatud vibume- hed. Novgorodlased said lahingus lüüa, nende juht langes ja maeti Kumbli saarekesele (M. Õun jt). Ilmselt üritas Novgorod peale Tartu ka Idatee keskset Lindanise ja/või Iru sadamat venelaste kontrolli alla saada. Aga kuidas Lindanise (ja/või Iru) mehed end aegsasti valmis olid jõudnud panna? See võib olla kaudseks tõendiks mär- gutulede süsteemi olemasolust (vt 1000. a).

1054 •• Kristlik kirik jagunes ortodoksseks ja katoliku kirikuks, mille tegelik vahe ilmnes alles järgmisel sajandil. •• Kiievi uue suurvürsti ja Novgorodi vürsti Izjaslavi väepealik Novgorodi possaadnik Ostromir teostas sõjakäigu eestlaste kallale, sai aga lüüa.

1060 •• Novgorodi vürst Izjaslav korraldas retke sosolite (ranniku-eestlaste) vastu ja maksustas neid raskesti. Järgmisel aastal kihutasid sosolid maksuvõtjad minema. •• Skandinaavia viikingiaja lõpp.

1060-1200 •• Kasutuses olevate linnuste koguarv Eesti alal jälle veidi kasvas (kuni 47-ni), kuid rõhuvas enamuses ehitati nad uued, hoopis teistesse kohtadesse ja olid üle kogu Eesti ala jaotatud ühtlasemalt kui viikingiajal. Lääne-Eestis ja saartel (Saaremaa, Muhumaa) sai neid

28 juba 11 (S. Vahtre, kaart sisekaanel ja K. Siig, lk 37-38). Veidi üle poole linnustest said püsiasustusega ja ainult umbes 17% asulaga linnuse jalamil (kas linnuse jalamil elamist peeti välisohu tõttu juba ohtlikuks?). Linnused said suuremad (mahutasid rohkem elanikke) ja tugevamad kui viikingiajal (K. Siig, lk 37-38). Varbolast Lääne- Harjumaal sai Eesti ala suurim ja tugevaim kuni 1000 elanikuga linnus (K. Siig, lk 67). Muidugi eksisteeris ka ülikuperekondade vähekindlustatud muinasmõisaid, millistest aga pole praeguseks ajaks maastikule märke maha jäänud (K. Siig, lk 6, 20). •• Kasutuses olevate linnuste koguarv Eesti alal küll kasvas, kuid või- mukeskuste, millised allutasid (lepingutega?) teisi ümbruskonna linnuseid ja sõlmisid välislepinguid, arv ilmselt hoopis vähenes (K. Oad, lk 158).

1060-1100 •• Eesti ala viikingitest said “Läänemere isandad” (M. Kiudsoo, lk 149). •• Meie rauakaubanduse tippaeg Gotlandiga. Rauda sulatati soomaagist peaaegu üle terve Eesti ala, eriti Põhja-Eestis (Kirde-Eestis) ja Saaremaal (M. Kiudsoo) ning toimetati jõgede (ja juba ka maanteede) kaudu rannikule. •• Eesti viikingite poolt sooritatud mereröövide tippaeg Läänemerel (Skandinaavia viikingid enam ei tegutsenud). •• Seoses venelaste intensiivsete röövretkede algusega Eesti alale algas massiline aarete peitmine maapõue, mis jäidki sinna, kui omanik surma sai (ja tihti saigi). •• Selle järelviikingiaja aarded peideti (tulnud päevavalgele) hoopis teistes piirkondades kui viikingiajal (M. Kiudsoo, lk 156). See on loo- giline, kuna ka linnused paiknesid enamuses juba teistes kohtades kui viikingiajal ja valdav osa aardeist peideti (tulnud päevavalgele) tavaliselt kauplemiskohtadest (linnustest) mõnekümne kilomeetri raadiuses (M. Kiudsoo, lk 33). •• Meil ei toimunud Eesti ala tugevaks konföderatsiooniks koondumist ühise vaenlase vastu nagu see hiljem (1219. a) Leedus toimus – tõenäoliselt peamiselt meie autoritaarsust eitava loomuse (vt 800. a) ja väljapaistva juhi puudumise tõttu, samuti kulus ilmselt ka palju aega mõistmiseks, et endisest ida liitlasest on lõplikult ohtlik vaenlane saanud.

29 1060-1080 •• Friisi kaubanduslik invasioon Novgorodi, millest märke (münte) on leitud ka Iru ja Kuusalu linnusasulatest (M. Kiudsoo, lk 36, 178).

1061 •• Sosolid (ranniku-eestlased) kihutasid venelased ka Tartust, kus nad 31 aastat olid võimutsenud, minema ja ründasid Pihkvat. Venelaste võimutsemise järel ei saavutanud Tartu enam kunagi oma endist positsiooni kaubanduse sõlmpunktina (M. Kiudsoo) – võimalik, et ka suurte inimkaotuste tõttu. Seega olid just ranniku-eestlased (sosolid) sise-eestlaste (tšuu- dide) päästjateks venelaste käest ja esimesteks rahva ühendajateks Eesti alal.

1077 •• Venelaste Smolenski vürst Vladimir ja Novgorodi vürst Gleb (Uleb? – vt 1032. a) sõdisid üheskoos tšuudide (eestlaste) vastu.

1100 •• Eestis umbes 200 000 elanikku (umbes kolm korda vähem kui Rootsis, kus kuni pooled elanikest olid võõramaised orjad – vt M. Mägi 2017, lk 519).

1100-1200 •• Saaremaa ja peamiselt Põhja-Eesti arendasid rauatootmist ning -kaubandust, millest kogunesid rikkused (K. Kello). Kuid miks ei arendatud selle baasil sõjatehnikat (turvised jm)? •• Hõbeda juurdevool Eesti alale vähenes, kuid säilis siiski kuni 12. sajandi teise pooleni välja (M. Kiudsoo, lk 151) – sõbralikud suhted Gotlandiga jätkusid. •• Ka Daugava kaubatee kasutamine hakkas järsult vähenema ja praktiliselt katkes 12. sajandi lõpuks (M. Mägi 2015, lk 75). Seega olid Läänemere idapoolsed ristimata rahvad saanud takistuseks Novgorodi, Skandinaavia ja Lääne-Euroopa tekkivate riikide kauba- vahetusele. “Lisaks riikluse puudumisele olid Baltimaade inimesed ju paganad, kellega kristlastel enam eriti ei sobinudki läbi käia” (M. Mägi 2015, lk 30).

30 •• Sagenesid venelaste laastavad vallutus- ja röövkäigud Eesti alale (kindlasti pole kaugeltki kõik venelaste sõjakäigud kirja pandud, st me ei tea nendest). Eriti rünnati linnuseid, kuna seal paiknes eliit, keda maksustada, ja vara, mida röövida. Avaasulate elanikel oli tur- valisem varjuda mujale (K. Siig, lk 17), kuid tõenäoliselt tihti see ei õnnestunud. •• Eesti alal täheldatud 12 maakonda (vt S. Vahtre, kaart ees sisekaanel), kusjuures need olid eelkõige kultuurilised piirkonnad ühise keelemurde, riietuse ja muu taolisega. Maakondade piirid ja nendes paiknevate võimukeskuste (linnuste) mõjupiirid üldjuhul ei kattu- nud, pealegi viimased tihti muutusid. Suurema mõjuga keskseteks linnusteks Eesti alal said Valjala (Saare- ja Muhumaa), Soontagana (Läänemaa), Viljandi (Sakala), Kareda (Järvamaa), Otepää (Ugandi, Vaiga, Mõhu), Varbola ja Loone (Rävala ja Harjumaa), Virumaal puudus keskne võimukeskus (K. Oad, lk 154-158).

1111 •• Novgorodi vürsti Mstislavi retk “Otžela” vastu (vist Adsel Koiva jõel, eestlaste ja lätlaste piirimaal).

1113 •• Novgorodi Mstislav korraldas vene allikate põhjal võiduka retke tšuudide (eestlaste) vastu ja võitis neid “Boru peal” (oletatavasti Irboska või Metsepole).

1116 •• Mstislavi juhtimisel korraldasid novgorodlased ja pihkvalased sõja- käigu eestlaste vastu. 1. novembril langes nende kätte Otepää linnus. Venelased laastasid lugematul hulgal külasid (asulaid?) ja pöördusid tagasi paljude vangidega.

1130 •• Mstislav saatis oma pojad Vsevolodi, Izjaslavi ja Rostislavi Novgorodi, Poletski ja Smolenski venelastega eestlaste vastu rüüs- teretkele maksude saamiseks. Tapeti mehi, põletati elamuid, naised ja lapsed viidi vangi.

31 1132 •• Novgorodi Vsevolod teostas omal jõul, ilma vendade abita, sõjaretke eestlaste vastu, kuid sai 23. jaanuaril Vaigas (Põhja-Tartumaal) hävitavalt lüüa. “Juhtus hiigla pahandus ja mustus,” jutustab vene kroonika, “palju paremaid Novgorodi mehi löödi maha.”

1134 •• Novgorodi Vsevolodi sõjakäik eestlaste vastu, 9. veebruaril vallutati Tartu.

1143 •• Sakslased rajasid lääneslaavlaste asulakohale Lübecki linna, mis paar aastat hiljem hävis tulekahjus.

1154 •• Praeguse Tallinna esmamainimine araabia geograafi Idrisi maail- makaardil. Andmed saadud tõenäoliselt Taani informaatori käest, kelle arvates koht “ilus, märkimisväärne ja jõukas” (M. Mägi 2015, lk 139), st pidi endiselt mingil määral tegutsema.

1157 •• Rootsi kuningas Erik IX ja piiskop Henrik teostasid nn Esimese ris- tiretke Soome edelaossa, ristides soomlasi ja ehitades kirikuid. K. Kello järgi oli see Saaremaa mõjusfääri tungimine, mida saarlased ei saanud lubada.

1159 •• Taasrajati sakslaste esimene Läänemere-äärne linn Lübeck, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakal- dale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutege- lased, idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et need (saarlased?) korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele ja mererööve nende laevadele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja lääne- kirikute vahele.

32 1165 •• Rootsi Lundi peapiiskop Eskil määras Eestimaa piiskopiks prantsuse päritolu munga Fulco, kes käis tõenäoliselt kahel korral (1170. aastate paiku) Eestis paganaid ristimas, kuid rahumeelselt see praktiliselt ei õnnestunud.

1169 •• Kiiev vallutati Vladimiri-Suzdali vürsti Andrei Bogoljubski poolt ja kadus ka Kiievi kui suurvürstiriigi võim teiste vürstiriikide üle.

1177 •• Eestlaste pidevad võitlused venelastega. Vasturünnakul tungisid eestlased Pihkva alla.

1180 •• Novgorodi Mstislavi laastamisretk läbi eestlaste maa lätlaste (lat- galite) ja eestlaste piirivahelisele maa-alale Adseli. Kohalikud elanikud lahkusid kodudest ja tõmbusid kuni mereni. •• Leedulased lõpetasid andami maksmise slaavlaste Polotski vürsti- riigile ja hakkasid ise ründama Vene vürstiriike.

1184 •• Daugava jõe suudmesse saabus augustiinlane-koorihärra Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati paavsti poolt liivlaste piiskopiks. Rahumeelne ristimine praktiliselt ei õnnestunud.

1185 •• Taani kuninga venna Eriku suurejooneline rüüsteretk Eestisse, pärast mida suundus ta Rootsi kuninga juurde (M. Mägi 2017, lk 378, 384).

1187 •• Tõenäoliselt just saarlased hävitasid Rootsi kuningalinna Sigtuna ja tapsid Uppsala peapiiskopi. Kas kättemaksuks Rootsi kuningale Eestisse rüüsteretke sooritanud jarl Eriku kaitsmise eest? Kas meie rootslastega liitlassuhete lõpp (vt 750. a)?

33 1190 •• Pihkva venelased tapsid salga ranna-eestlasi, kes olid sõitnud seitsme laevaga (vt A. Mäesalu jt) mööda Narva jõge Peipsile.

1192 •• Novgorodi vürst Jaroslav teostas novgorodlaste ja pihkvalastega taliretke eestlaste vastu, vallutas Tartu. Sama aasta suvel läkitas Jaroslav jõugu pihkvalasi Tarbatu ja Otepää linnuseid maha põle- tama. Veel samal aastal tehti eestlaste poolt järjekordne karistusretk Pihkvasse.

1193 •• Paavst Colestinus III kuulutas välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, et jõuda ette ortodoksse (vene) kiriku vastavatest plaanidest – algas võitlus lääne- ja idakirikute vahel.

1196 •• Novgorodi venelaste väed Tartu all (K. Kello).

1197 •• Taani ja Rootsi sõjakäigud Eestisse Virumaa rannikule.

1200 •• Eestlasi umbes 100 000 (+50 000 võõramaalasest orja! – O. Loorits, lk 81), st meid poole vähem kui aastal 1100 (kas peamiselt venelaste rüüsteretkede tulemus?), soomlasi samal ajal umbes 25 000 inimest – keeled sarnased. •• Eesti ühiskond oli arengus maha jäänud ja asus umbes samal tasemel, kus viibis Skandinaavia ühiskond viikingiajal – peamiselt venelaste ja skandinaavlaste poolt tekitatud isolatsiooni ja venelaste rüüste- retkede tulemus. •• Praeguse Läti ja Leedu alal oli linnuste arv võrreldes varaviikingi- ajaga (vt 793-1060. a teine alapunkt) järsult kasvanud, vastavalt vähemalt 230-ni ja vähemalt 700-ni! Miks meil pärast viikingiaega rajati juurde ainult kuni 47 linnust ja kuni 34 jäeti maha, oht idast oli ju endast väga valusalt tunda andnud!? Praeguse Läti ja Leedu alal linnuseid maha ei jäetud, vaid oli rajatud hulgaliselt uusi juurde, vastavalt vähemalt 180 ja 630 linnust! Kas meil nn demokraatliku

34 (korporatiivse? – M. Mägi 2017) elukorralduse tõttu eliit (ülikud, vanemad) lihtsalt ei saanud panna rahvast rohkem linnuseid rajama kuna oma loomuomadustest tulenevalt rahvas tervikuna eelistas kaitseks vaenlaste vastu varjuda koos peredega sohu, rabasse, metsa jm (vt ka K. Siig, lk 17)? Olime (oleme) ju Põhjala metsarahvas (O. Loorits, lk 29-30, 75)! •• Pärast kahte sajandit venelaste laastavaid rüüsteretki Eesti alale (suured inimkaotused ja sisevastuolude teke) olid riigi tekkimise võimalused vähenenud. Kas mitte linnuste vähesus Eesti alal (47) ei olnud üheks suurte inimkaotuste põhjuseks? Eesti ala linnused olidki vähemalt selle ajani eelkõige kaupade, kaupmeeste ja ülikute perekondade kaitseks ja paiknesid tulu teenimise paikade (kau- basadamate ja rauasulatuskohtade) läheduses. Muidugi olid nad vähemalt kaubandushooajal rahvale tõmbekeskusteks.

1201 •• Algas Riia linna ehitamine liivlaste turu- ja asulakohale.

1202 •• Liivimaal aktiivselt tegutsev vaimulik Theodrich rajas Läänemere idakalda ristiusku pööramise eesmärgil Mõõgavendade ordu, mille tugikohaks sai Riia. Ordu liikmetel oli keelatud põhjuseta tappa ristitud maaelanikke. Selle tõttu säilis rahva põhiosa. •• Taanlaste sõjakäik Saaremaa keskse mereliidu aladele ehk Saaremaa mõjusfääri (K. Kello).

1203 •• Saarlased käisid Taanile kuulunud Lõuna-Rootsis vasturetkel.

1206 •• Taani kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopiga purjetas Saaremaale kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest ning hakkas seal ehitama linnust. Kuna keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. •• Liivlased olid ristisõdijate abiga piiskop Alberti poolt enamjaolt alistatud, lätlastest said aga Mõõgavendade ordu liitlased ja nad lasid end samuti ristida.

35 1207 •• Piiskop Albert andis vallutatud ja veel vallutatava Liivimaa Saksa keisrile, kellelt ta sai selle tagasi lääniks.

1208 •• Praegune Eesti ala jagunes maakondadeks: Ugandi, Sakala, Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Virumaa, Harju, Järva, Alempois, Vaiga, Nurmekund ja Mõhu (vt S. Vahtre kaart ees sisekaanel ja 1100-1200. a viies alapunkt). •• Aasta alguses tekkis Mõõgavendade ordul konflikt Ugandi eestlastega, kellele heideti ette kunagist Pihkvasse suundunud Saksa kaupmeeste varade röövimist. Konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja lätlased nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka lätlastele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja enese ristida laskmist. Sellega ugandilased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus koos ristitud lätlaste ning liivlastega Mõõgavendade ordu sõjaretk Ugandisse ja Otepää mahapõletamine, mida tihti loetakse muistse vabadusvõitluse alguseks. Pärast kahte sajandit venelaste laastavaid vallutus- ja rüüsteretki “Eesti muistne vabadusvõitlus toimus meie vaimse languse perioodil ja oli ometi veel täis sangarlikkust, mehi- sust ja eneseohverdust...” (O. Loorits, lk 79). •• Ugandilased ja sakalalased (Sakala eestlased) vastasid retkega lät- laste aladele. •• Aasta lõpus ründasid lätlased pealike Russini ja Waridote juhtimisel veel Sakalat. Henriku kroonika kohaselt paistis see sõjaretk silma erilise julmusega: “... ja tungides Sakala provintsi sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed kõigis külades ja paikades oma kodudes ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni, nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala provintsi parematest meestest ja vanemaist, peale selle lugematul hulgal teisi, kuni tapjate väsinud käed ja käsi- varred suurest rahva surmasaatmisest juba jõuetuks jäid.” Sakslastele lätlaste selline isetegevus ei meeldinud.

1209 •• Novgorodi venelaste sõjaretk Eestisse (K. Kello). •• Aasta lõpus Mõõgavendade ordu ja lätlaste retk Ugandisse.

36 1210 •• Märtsis Novgorodi vürsti Mstislavi ja ta venna, Pihkva vürsti Vladimiri sõjakäik eestlaste vastu Torma ja Ugandisse. Ugandilased olid sunnitud kaheksapäevase piiramise järel loovutama oma kindluse Otepääl, maksma tribuuti ja vastu võtma õigeusu. •• Ordu, piiskopi, lätlaste ja liivlaste retked Ugandisse. •• Sügisel eestlaste retk Võnnu alla. Tagasiteel toimus Ümera lahing (praeguse Valmiera linnast lõunas). Ugandi ja/või Sakala eestlaste malev 500-1000 meest, vastasel umbes sama palju. Liivlased ja lätlased pagesid lahingu algul ja paarsada sakslast 20 rüütliga jäid võitlema, taganesid ning said lüüa. •• Aasta lõpus sakslaste, lätlaste, liivlaste ja venelaste retked Soontaganasse Läänemaal. •• Eestis katkupuhang, nn Aasia tõbi.

1211 •• Jaanuari esimesil päevil Riia sakslaste ja Pihkva venelaste ühisretk Läänemaale. •• Eestlaste retked Läti alale. Sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Eestisse, Viljandi linnuse piiramine.

1212 •• Riialaste sõjakäik Eestisse. •• Jaanuaris või 5. veebruaril siirdus Novgorodi vürst Mstislav ühes oma venna Toropetsi vürst Davidiga ja Pihkva vürsti Vsevolodiga 15 000 mehega läbi Põhja-Tartumaa ja Järvamaa kuni Varbola linnuseni Harjumaal, kusjuures Varbola ostis hõbedaga enda piiramisest lahti. •• Veel samal aastal teostas Sakala vanem Lembitu oma malevaga vasturünnaku ja põletas maha Pihkva linnuse. Eestlased sõlmisid kolmeks aastaks vaherahulepingu sakslastega.

1213 •• Leedulaste rüüsteretk Sakalasse (karistuseks ristiusu vastuvõtmise pärast?).

37 1215 •• Sakslaste, lätlaste ja liivlaste rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse, Leola linnuse (Lembitu oma) vallutamine. Eestlaste vasturetk ja lätlaste rüüsteretked Ugandisse ja Vaigasse. Ugandi ja Sakala maakondade ristimine. Ugandilased palusid sakslastelt abi venelaste vastu, kes piirasid Otepää linnust. •• Paavst kuulutas Liivimaa Maarjamaaks.

1216 •• Sakslaste retk Harjusse. Esmakordselt Läti Henriku poolt märgitud ümbruskonna koosolekute pidamise paik Raikkülas (praegune Rapla maakond). On oletatud, et seal toimusid ümbritsevate maakondade (kesksete linnuste mõjupiirkondade) vanemate nõupidamised (kära- jad). Jüri Uluots uskus Muinas-Eesti konföderatsiooni olemasolusse ja pidas Raikküla kooskäimisi üle-eestilise parlamendi eellaseks. •• Pihkva vürst Vladimir tuli sõjaretkega, vallutas Otepää ja hakkas ugandilastelt nõudma kõrgeid makse. Vägi rüüstas ja saagitses ümbruskonnas. Venelaste vastu võitlemiseks sõlmisid ugandilased lepingu sakslastega.

1217 •• Kevadel asus suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi piirama Otepääd, mida kaitsesid sakslased koos ugandilastega. Venelastele tulid appi saarlased, harjulased ja sakalalased (L. Vahtre, lk 37). See oli venna- tapusõja algus. •• Sakslased ja ugandilased vallutasid koos Pihkva linnuse. Järvamaa alistumine sakslastele. •• Leola Lembitu koondas vabaks jäänud Eesti maakonnad, sõl- mis lepingu venelastega ja piiras koos nendega sakslaste (kas ka ugandilaste?) käes olevat Otepää linnust. Sakslased olid sunnitud Ugandist ja Sakalast välja taganema. Lembitu ootas vabade Eesti maakondande ühendatud vägedega (u 6000 meest) lubatud abiväge Novgorodist, mis ei jõudnud kohale. 28. septembril toimus Viljandist 10-12 kilomeetri kaugusel (poolel teel Navestist Viljandisse) Pärsti valla Vanamõisa küla väljadel Paala ehk Madisepäeva lahing (vas- taste poolel umbes 3000 valiksõdurit), kus eestlased said lüüa (tapeti umbes 1000 eestlast). Lahingus langes ka Lembitu ja vastaspoolel liivlaste vanem Kaupo.

38 1219 •• Jaanuaris leedulaste rüüsteretk läbi Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Nurmekunde ja Sakala. •• Veebruaris rüüstas Riiast tulnud ordu esmakordselt Rävalamaa lääneosa ja suundus siis rahumeelselt Lindanise alla, tõenäoliselt kauplemiskohta (M. Mägi 2015, lk 142-143). L. Tiik on 1957. aastal oletanud, et kaasas olnud Taani kuninga vasalli poeg sõlmis seal kohalike vanematega (ristiusulised?) kokkuleppe (M. Mägi 2015, lk 144 viites) järgnevaks Taani kuninga retkeks. •• Suvel tulid taanlased kuninga juhtimisel suure laevastikuga (1500 laeva?) Lindanise alla sõbralikule missioonile (L. Meri), st veebruaris sõlmitud kokkulepet teoks tegema. L. Meri väitis, et Lindanise ümb- rus oli juba enne seda ristiusuline. Seepärast ei näinud linnusasula (1-2 asulat Tõnismäe jalamil + 3 Härjapea jõe ääres – M. Mägi 2015, lk 112) taanlastes vaenlasi vaid liitlasi. Taanlased hakkasid lammu- tama mahajäetud linnust Tõnismäel ja rajama uut linnust Toompeale (M. Mägi 2015, lk 143-145). Võimalik, et linnuse ehitamine paganausuliste kogunemis- ja kultuskohta Toompeal (vt 1000-1060. a) ei olnud kokku lepitud (ilmselt ei oleks selline kokkulepe olnud ka kohalike vanemate pädevuses). •• Ümbritsevad paganausulised maakonnad (rävalased ja harjulased) kogusid suure sõjaväe ja saatsid oma vanemad kuninga jutule. Tõenäoliselt ei täitnud kuningas oma lubadust, lisaks nägid eestlased L. Meri järgi ohtu mereväravale ja seepärast nad ründasid kolme päeva pärast. Algul saavutasid nad edu, kuid lõpuks, vendide väeüksuste sekkumise tõttu, said hävitavalt lüüa. Pärast seda taanlased vallutasid kogu Põhja-Eesti, st ka kõik ülejäänud linnused ja sadamad endise Idatee ääres. •• Leedust sai vürstide valitsetavate maakondade konföderatsioon võitluseks ühise vaenlase (Saksa ordu) vastu. •• Meil “valitsesid” maakondi (kesksete linnuste mõjupiirkondi) vane- matekogud ehk kärajad. Rahvaarvu drastilise vähenemise, kärajate kaudu valitsemise, väljapaistva juhi puudumise (Leola Lembitu hukkus) ja tekkinud sisevastuolude tõttu Eesti alal konföderatsioon enam ei toiminud (või ei hakanudki toimima).

39 1220 •• Rootslased vallutasid Lihula, saarlased vallutasid tagasi ja tapsid peaaegu kõik.

1221 •• Novgorodi vürsti väed rüüstasid tagasipöördumisel Liivist Ugandit. •• Saarlased saabusid laevastikuga Toompea (Tallinna) alla, piirasid linnust 14 päeva, aga ei suutnud seda taanlastelt tagasi vallutada.

1222 •• Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli kogu Mandri-Eesti allutatud. •• Suvel üritas Taani kuningas kanda kinnitada ka Saaremaal. Saarlased aga lõid taanlased saarelt välja ja nende initsiatiivil alustati üles- tõusu kogu mandril. Varsti olidki kristlased maalt välja löödud, ainsaks tugipunktiks jäi Tallinn.

1223 •• 29. jaanuaril, saanud innustust ülestõusust, tungisid sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti. Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartusse, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Pärast linnuse vallutamist olid sakalalased sunnitud abi küsima venelastelt Novgorodist, st sõlmisid lepingu venelastega. •• Augustis, pärast kahenädalast piiramist, vallutas Viljandi linnuse tolle aja andekamaid ja kogenenumaid väejuhte kogu Liivimaal – Lippe Bernhard. Eestlased lasti vabaks, kuid kõik venelased poodi üles. Sõda eestlaste jaoks ei jätkunud edukalt. Ei suudetud võita ka viimast suurimat välilahingut orduvägede vastu. •• Novgorodi vürst Jaroslav, ta vend Suzdali suurvürst Georgi, Pihkva vürst Vladimir ja teised vene vürstid tulid 20 000-mehelise sõja- väega eestlaste “liitlastena” Eestisse, kuid hakkasid seejuures siin ise maad laastama.

40 •• Aasta lõpus jõudis Novgorodist Tartusse vene vürst Vjatško oma 200 mehega. Talle oli Novgorodist lubatud valitsusvõimu Tartus ja kõi- gis teistes maakondades, mida ta suudab vallutada. Vjatško rüüstas Vaigas, Virus, Järvas ja Sakalas, sundides tunnistama oma võimu (S. Vahtre, lk 162).

1224 •• Sakslased vallutasid Tartu linnuse, mida vürst Vjatško juhtimisel kaitsesid eestlased ja vene abiväed – tapeti kõik eestlased ja venelased. Koos sellega alistus kogu Mandri-Eesti ja võttis vastu ristiusu.

1227 •• Mõõgavendade ordu vägi (sakslased ja ristitud lätlased, liivlased, mandrieestlased) alistas pärast 6-päevast piiramist viimase eestlaste tugipunkti Muhu linnuse, tappes kõik seesolijad, nii naised, mehed kui lapsed. Saarlaste linnused alistusid ja võtsid ristimise surma ähvardusel vastu, sest vallutajate suure ülekaalu ja linnuste ülerahvastatuse tõttu polnud võimalik vastu panna. Seda aastat loetakse muistse vabadusvõitluse sümboolseks lõpuks. Tegelikult kestis kohatine vastupanu sajandi lõpuni. •• Rahva ülemkiht oli langenud võitlustes või sulas läänimeestena (maavaldajatena) vallutajate hulka, kuid säilis eestlaste isiklik vabadus ja osaliselt ka endisaegne ühiskondlik, sealhulgas ka sõjaline korraldus. Linnadesse hakkas sisse rändama sakslasi ja ka eestlasi maalt, kes saksastusid.

1229 •• Paavsti õnnistusel toimus nn Teine ristiretk Rootsist Soome. Soome kujunes võitlusalaks Rootsi ja Vene vahel. •• Vähemalt Saaremaa, Kirde- ja Ida-Eesti jätkasid raua- ja relvakau- bandust (K. Kello, M. Kiudsoo, lk 90). Kellega?

1230 •• Vürst Mindaugas ühendas Leedu suurvürstiriigiks (paganausuline!).

1234 •• Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda.

41 1240 •• Eestis umbes 150 000 elanikku (ikka veel vähem kui aastal 1100). •• Eesti talupoegadelt hakati kümnist (1/10 saagist) nõudma, muu praktiliselt ei muutunud. •• Kiiev vallutati mongolite poolt ja kadus tema kultuuriline ja majanduslik võim. Sai alguse mongoli-tatari ike pea kõigi idaslaavi vürstiriikide vallutamise tagajärjel Kuldhordi poolt (va Novgorodi, mis siiski maksis vabatahtlikult Kuldhordile iga-aastast maksu – liitlaseks olemise tasu).

1241 •• Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua.

1242 •• 5. aprillil Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel, kusjuures vene-tatari vägi (5000 meest) oli umbes 6 korda suurem sakslaste omast. Sakslastega koos sõdisid eestlased, keda venelaste käe läbi palju langes.

1248-1250 •• Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lübeckisse ja palus abi novgorodlaste vägivalla- tegude all kannatanuile. •• Teise ristisõja tulemusel Soome alad liideti Rootsiga. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel jäi talurahva ja kohalike kohtute kasutatavaks.

1253 •• Novgorodlased ja karjalased laastasid maa-ala lääne pool Narva jõge.

1262 •• Venelaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada kindlust, kuid linn võeti ära ja “palju tapeti selle linna rahvast; ja teisi võeti elusalt ja teisi põletati tulega, ja võeti nende naised ja lapsed; ja võeti ka vara ilma arvuta ja saaki.”

42 1263 •• Venelaste ja leedulaste ühine rüüsteretk Läänemaale, mille käigus põletati Vana-Pärnu.

1267 •• Venelaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse, laastati laialt maad.

1268 •• Jaanuaris tuli mitu Vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse põgenenud eestlasi. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti. •• 18. veebruaril leidis Kihola jõel aset verine lahing venelaste ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstas tagasiteel Virumaad.

1270 •• Leedulased sooritasid röövkäigu Saaremaale ning võitsid orduväge Saaremaa ja mandri vahelisel jääl. •• Läänimehed hakkasid aegade rahunedes oma perekondadega linna- dest välja kolima ja mõisaid asutama (osalt kokkuleppel talupoegadega, osalt vägivallaga), lisandusid uued maksud.

1283 •• Moskva rüüstati mongoli-tatari Kuldhordi poolt.

1284 •• Algas teopäevade tegemine mõisates, esialgu vähe ja neid tegid talude teenijad. Seda nõuet peeti mõisnike omavoliks ja lepete rikkumiseks.

1300 •• Metropoliidi residents kolis Vladimirisse ja lõppes ka Kiievi kirik- lik võim. Vladimiri vürst hakkas end kutsuma suurvürstiks ning see tiitel ja suurvürsti residents läksid peatselt pärimise teel üle Moskva vürstile.

1323 •• Venelased koos leedulastega laastasid Tartu-, Järva-, Harju- ja Virumaad.

43 1329 •• Leedulaste retk Lõuna-Eestisse, kus rööviti ja surmati kristlasi.

1342 •• Pihkva venelased põletasid maha Narva linna ja röövisid Tartu piiskopkonnas. Vürst Juri Vitovtovitši sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad löödi ränkade kaotustega tagasi.

1343 •• Kliima oli jahenenud (“väike jääaeg”) – külmad ja vihmased suved, mis tingisid näljahäda (E.-M. Tiit). •• Läänimeeste-mõisnike agressiivsus piiras ikka rohkem eestlaste eluvõimalusi. Jüriööl (23. aprillil) algas Jüriöö ülestõus Harjumaal ühe mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et koos- kõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Liivimaa noorema riimkroonika andmetel tahtsid eestlased “korraga kallale tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega.” Kroonik lisab, et nii ka sündis, “sest nad hakkasid surnuks lööma neitseid, naisi, sulaseid, teenijatüdrukuid, aadlikke ja mitteaadlikke, noori ja vanu; kõik, kes olid saksa verest, pidid seal surema.” Peale risti- misvee mahapesemist põletasid ülestõusnud maha “kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ja tapsid kõik sakslased, keda nad kätte said.” Muu hulgas tungisid ülestõusnud Padise kloostrisse ja lõid seal surnuks 28 munka, misjärel klooster maha põletati. Kroonik lisab, et “kes [saksa verd] naistest ja lastest meeste käest pääses, need lõid mittesaksa [st eesti] naised surnuks.” Naised põletanud maha ka kirikud ja munkade onnid. Renneri versiooni järgi tapeti Läänemaal kokku 1800 sakslast. Wartberge ja Russowi järgi tapeti 1800 või 2000 sakslast kas ainult Harjumaal või Harjumaal ja Virumaal kokku. •• Ülestõusnud harjulased valisid kiiruga endile neli kuningat ja lõid rüütliks, et oma võimu seadustada (et mitte olla mässajad). Enne Jüriöö ülestõusu oli ülikutest-aadlikest umbes 30% eesti soost, kellel oli õigus rüütliks lüüa. •• Ülestõusnud piirasid 10 000 mehega sisse Tallinna linna ja läkitasid saadikud Soome Rootsilt abiväge kutsuma, et siis Rootsi kuningale alistuda. Abi lubati.

44 •• Mai algul läksid neli eestlaste “kuningat” sakslaste kutsel ja aja võit- miseks Paide ordulinnusesse läbirääkimistele, kuid tapeti siiski kui mässajad (nimetati “mõrtsukateks”). •• 14. mail jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast penikoorma (u 10 km) kaugusele paigale (orduvägi oli jõudnud Tallinna alla neli päeva enne abiväge Soomest). Järgneva Sõjamäe lahingu eestlased kaotasid, kroonikate andmetel sai surma 3000 eestlast. •• Samuti mais tungisid pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possaadnik Volodža juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöör- dusid nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. •• Ülestõus jätkus Lääne- ja Saaremaal ning suruti lõplikult maha 1345. aastaks. •• Pärast vastuhaku mahasurumist kuulutasid sakslased hulga lepin- guid, mis omal ajal oli eestlastega sõlmitud, kehtetuiks. Rahva maksu- ja teokoormused hakkasid suurenema.

1346 •• Euroopa pinnal (Prantsusmaal) kasutati esmakordselt kahureid.

1347 •• Taani kuningas müüs Harju- ja Virumaa ordule, millega kogu Eesti ala läks sakslaste valdusse.

1367 •• Pihkvalaste sissetung Eestisse kuni Vastseliinani.

1371 •• Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kõik kohalikud elanikud. •• Eestis katkupuhang (Aasia tõbi).

1386 •• Leedu ja Poola ühinesid personaaluniooniks.

1387 •• Leedu suurvürst Jogaila ristiusustas Leedu (sinnani paganad!). Leedu talupoegi hakati sajandi lõpus sunnismaistama.

45 1397 •• Skandinaavia riigid ühinesid uniooniks Taani juhtimisel.

1406 •• Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale (Lõuna-Eesti kuulus Liivimaa koosseisu), Vastseliina ja Kirumpääni.

1407 •• 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöör- dusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.

1424 •• Eesti taluomanikud hakkasid muutuma sunnismaiseks, st perepea ei tohtinud enam oma talu mõisniku loata maha müüa ja mujale kolida (enamus talupoegi olid maaomanikud).

1453 •• Türklased vallutasid Konstantinoopoli.

1458 •• Pagenud talupoegade ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks loodi haagi- ehk adrakohtud (vt A. Mäesalu jt).

1478 •• Moskva suurvürst Ivan III vallutas Novgorodi linna, hävitas sealse kaupmeeste nõukogu ja küüditas vastased. Küüditamine muutus Venemaal tavaks (K. Kello).

1480 •• Mongoli-tatari ikke lõpp Venemaal. Tatarlased ja teised hakkasid sulanduma venelaste hulka. •• Pihkva-Moskva vägede ühine retk Tartu piirkonda kuni Emajõe liinini, kus vallutati Kastre kants.

46 1481 •• Lõuna-Eesti rüüstamine venelaste poolt. Seekordne pealetung toimus veebruaris Moskva-Pihkva-Novgorodi ühendatud vägede poolt mitmest kohast, kusjuures venelaste kätte langesid muuseas Viljandi linn, Tarvastu, Karksi ja Ruhja. Laialdased maa-alad laastati ja rüüstati, raskesti kannatada sai Tartu piiskopkond. Okupeeritud maa-ala terroriseeriti rängalt, et ka seal murda vastupanu.

1494 •• Moskva sulges Novgorodis Hansa kaubakontori ja vangistas saksa kaupmehed koos perekondadega.

16. sajandi algus •• Liivimaa allikais hakkas Venemaa esinema julma vaenlasena, kel pole mingisugust halastust. Venelasi mainiti põlisvaenlastena.

1501 •• Venelased tungisid röövides ja rüüstates Lõuna- ja Kirde-Eesti aladele. Kuuenädalase rüüstamise järel hävis palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas mainis 40 000 tapetut ja vangivõetut. Teine vägi, kus palju tatarlasi, tungis Viru- ja Harjumaale. Väel olid kaasas koerad, et eestlasi metsadest üles otsida. Ordumeister teostas koos talupoegade abiväega vas- turünnaku, tal olid kaasas ka kahurid.

1501/1502 aastavahetusel •• Kaasaegse Liivimaa krooniku Christian Bomhoweri väitel olid liivimaalaste taandumise järel toimunud venelaste rüüsteretked seninägematult julmad, kokku olevat tapetud või ära viidud ligi 100 000 inimest.

1502 •• Venelaste retk Tartu piiskopkonda. Ordumeister koondas uue väe ning saavutas Smolino järve juures võidu.

1507 •• Liivimaal keelati talupoegadel loata relvade kandmine (Liivi sõja ajal 1558-1582 see keeld ajutiselt unustati).

47 1521 •• Hispaanlased sooritasid esimese reisi ümber maailma, millega sai tõestatud, et maakera on ümmargune.

1522 •• Luteri usk jõudis Eesti aladele (reformatsioon).

1525 •• Lübeckis trükiti ja seejärel kohtu otsusel hävitati teadaolevalt esimene eestikeelset teksti sisaldav vaimulik trükis.

1535 •• Tallinnas anti välja eestikeelne luteri usu katekismus.

1547 •• Ivan IV nimetas enda tsaariks (keiser) ja hakkas oma Vene riiki pidama Bütsantsi järeltulijaks.

1550 •• Algas totaalne mõisamajandusele üleminek, rõhuv enamus maast siiski talupoegade käes. Talupojad suhteliselt rikkad. Algas natuuras maksude (vili, loomad jm) asemel tasumine rahaga.

1554 •• Vana-Liivimaa sõjaline valmisolek oli nõrk nii tehniliselt kui psüh- holoogiliselt. Rahu säilitamiseks olid nad sunnitud lepingus Vene tsaariga lubama maksude maksmist, mida aga ei suudetud tasuda.

1558-1582 Vene-Liivi sõda

1558 •• Eestis umbes 300 000 elanikku, talurahvas peaaegu täielikult kirjaoskamatu. •• Jaanuari lõpul tungis 40 000-meheline šahh Ali juhitud Vene sõja- vägi Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka Vene abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järel läbi Järva- ja Virumaa ning üle Narva jõe laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina,

48 Rõngu, Rannu, Konguta, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi ja paljud teised. Külad, talud, elamud põletati või rüüstati paljaks, maa uppus ebainimlikesse tapmistesse. “Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära.” 11. mail vallutati Narva linn. •• Suvel toimus uus venelaste pealetung 60 000-80 000 mehelise väega. Vallutati Vastseliina (30. juunil), Kirumpää (18. juulil) ja Tartu piiskopkond ning naabruses olevad alad. Süstemaatilised rüüsteretked esialgu Kesk-Eestisse, hiljem ka Alulinna ja Gulbene piirkonda.

1559 •• Venelaste rüüsteretked Alulinna ja Vilaka aladele.

1560 •• Venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased 40 000 ja 12 000 meheliste sõjavägedega vallutusretke Viljandi vastu. Pärast Viljandi langemist arendasid venelased oma rüüsteretki laias sõõris Võnnuni, Pärnuni ja Läänemaale. Rüüstamise kõrval harras- tati väga laialt talupoegade vägivaldset äraviimist (küüditamist). •• Talupoegade mäss Harju- ja Läänemaal põhjendusega, et aadel ei suuda neid venelaste eest kaitsta.

1561 •• Põhja-Eesti küsis abi ja alistus Rootsile. •• Lõuna-Eesti alistus Poolale. •• Lääne-Eesti ja Saaremaa läksid Taanile (Taani kuninga vennale hertsog Magnusele).

1569 •• Poola ja Leedu liitusid üheks riigiks.

1570 •• Vene tsaar Ivan IV (Ivan Julm) rüüstas ja põletas Novgorodi, tappis elanikud. Ta pidas neid liiga läänelikeks ja seepärast ohtlikeks. •• Taani andis hertsog Magnuse omandis oleva Läänemaa Rootsile.

49 •• Hertsog Magnus hakkas ilma Taani kuninga nõusolekuta koos suure Vene sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuli piirajaile lisa. “16. oktoobril tuli veel suur jagu Vene väge, keda opritšnikuteks nimetati, ja see mässas ja möllas hullemini kui endised, tappes, röövides ja põletades, ja tapsid halastamata maha palju inimesi aadlist ja lihtrahvast, kes tühjas Kiviloo lossis varjul olid ja endistest venelastest puutumata olid jäänud.” Tallinna piiramine jäi tulemusteta.

1571 •• 16. märtsil venelased lahkusid Tallinna alt. •• Tartus korraldasid venelased mitu päeva kestnud veresauna ja alles- jäänud linnakodanikud küüditati Venemaale (K. Kello).

1573 •• Venelased tulid suurel hulgal Narva kaudu Eestimaale ja vallutasid Paide linnuse. Linnuse kaitsjad seoti elusalt varraste külge ja küp- setati tule peal surnuks (K. Kello). Pärast seda siirdus venelaste 16 000-meheline sõjavägi vallutama Läänemaad, sai aga Koluvere all rootslastelt põhjalikult lüüa.

1574 •• Venelaste rüüsteretk Põhja-Eestisse. “Aastal 1574, taevaminemise päeval, tungis kümme tuhat venelast ja tatarlast Harjumaale ja Tallinna alla, kus nad kõik külad, mis Tallinna ümber veel alles olid, maha põletasid, ja said suure osa röövitud karja, mis aadlikud, kodanikud ja talupojad sõjameestelt Rakvere piiramisel olid ostnud ja omandanud, jälle kätte ja ajasid ära ja võtsid ka palju inimesi vangi. Selsamal suvel mässasid ja möllasid venelased ja tatarlased päeval ja ööl vahet pidamata Harjumaal ja Tallinna all ja tapsid inimesi öö aegu nende elumajades, aedades ja küünides ja viisid talupoegade lehmad ja voorimeeste hobused linna alt karjamaalt ära.”

1575 •• Venelased vallutasid Pärnu. Venelaste rüüsteretk Loode-Eestisse. “Siis läksid venelased ja tatarlased esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid tee peal hirmsasti kõik Padise maad ühes Padise ja Keila rannaga, lõid inimesi maha ja viisid neid palju vangis ära. Ja ehk küll venelane ennegi sagedasti neist paigust oli üle käinud, ei olnud

50 ta seda siiski iial nii hirmsasti teinud kui seekord. Selsamal korral laastasid venelased ja tatarlased Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakond, üsna haledal kombel ja röövisid aina hobuseid ja inimesi; härgadest ja lehmadest nad suurt ei küsi- nud, sest et neid mitte nii ruttu ei saanud kaasa võtta.”

1576 •• Venelased rüüstasid Tallinna ümbrust: “Juulikuus, algusest lõpuni, olid venelased ja tatarlased Paidest ja Padisest Tallinna all rüüstamas ja langesid sagedasti kodanikkude hoostele, sulastele ja tüdrukutele peale, kui need heinal käisid, ja viisid Tallinna ümbert palju vaeseid talupoegi ära vangi ühes naiste ja lastega. Siis oli kodanikkudel ja talupoegadel palju nuttu ja kaebamist.” •• Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja lihtrahvast moodustati lipkonnad, kes omal käel pidasid sissisõda venelastega. Nad olid Tallinna linna teenistuses. Ühe lipkonna (kuni 400 meest) pealikuks sai mündimeistri sell Ivo Schenkenberg, keda hiljem hakati kutsuma Eestimaa Hannibaliks. Tekkis ka omaalgatuslikke talupoegade sis- sisalku, millest osa (näiteks Keilast Ohtra Jürgeni oma) seisis otse rootslaste teenistuses (M. Laar 2015, lk 63). Sissisalgad tekitasid Vene vägedele palju peavalu. Venelased ei julgenud vähemate jõududega kindlustustest välja tulla.

1577 •• Tallinna ebaõnnestunud piiramine venelaste poolt tsaar Ivan IV juhtimisel.

1578 •• Ivo Schenkenbergi lipkond (“Hannibali rahvas”) koos teiste väge- dega ründas Tartu eeslinnu, kus asus tuhandeid venelasi ja põletas eeslinnad maha. Eesti alale massiliselt elama toodud vene talupoegi ründas “Hannibali rahvas” mujalgi, näiteks Viljandimaal. Vene asus- tusele Eesti alal tehti lõpp (M. Laar 2015, lk 52).

51 1579 •• Venelaste ja tatarlaste jõukude korduvad rüüsteretked Eestisse. “Tatarlased heitsid leeri Uuemõisa juures, 6 penikoormat Tallinnast, ja rüüstasid hirmsal kombel seal maapaigas ja ka tervel Harjumaal tappes ja röövides, lõid vanad surnuks ja viisid noored kaasa. Mitte kaua pärast seda, kui see tatarlaste salk Harjust ja Läänest ära Riia stifti oli läinud, ja vaesed talupojad, kes metsades, soodes ja rabades peidus olid olnud, nüüd jälle koju olid tulnud, tuli teine salk venelasi ja tatarlasi, sedasama teed Rakverest, jälle peale, kes jälle talupoega- dele ja nende naistele ja lastele, kes endisest tatari salgast veel olid üle jäänud, armutult peale langes ja kinni võttis. Siis oli Harjumaal häda häda peale.” •• Balthasar Russow kirjutas: “Ivo Schenkenberg ehk Hannibal (nagu teda oli hakatud kutsuma) läks oma talupoegadega välja, et venelastele Rakvere all kallale tungida. Kui ta teada sai, et vaenlased on tema jaoks liiga tugevad, arvas ta paremaks vaenlast lagedale ahvat- leda. Ivo vend Christoffer sõimas oma venda araks ja tungis rumalas vapruses venelastele peale. Need imestasid väikese salga julguse üle, aga kui nad teada said, et vaenlasel varuväge pole, tungisid nad kõik korraga kallale ja piirasid Ivo mehed ümber. Ivo sai haavata ja võeti koos 59 mehega vangi. Selle järel puhkes venelaste juures niisugune rõõm ja hõiskamine, nagu oleksid nad mõne vürsti vangi võtnud. Ivo hukati Pihkvas haledasti koos oma kaaslastega tsaar Ivan IV juuresolekul.” (vt ka L. Vahtre, lk 79 ja H. Troyat). •• Peamiselt hirmust tingituna tegi osa talupoegi koostööd venelastega, kuid sellegipoolest neid ei usaldatud.

1580 •• Poola sekkus võitlusse venelaste vastu.

1581 •• Moodustati Soome suurvürstiriik Rootsi kuningriigi koosseisus. •• Ohtra Jürgen sai Rootsi riigile osutatud sõjaliste teenete eest Keila kihelkonnas Kumna talu (vt A. Mäesalu jt).

1583 •• Venelased olid Vana-Liivimaalt välja tõrjutud.

52 1599-1629 •• Rootsi-Poola sõda peamiselt Läti aladel, kuid ka üle terve Eesti. Lisaks tabasid maad üksteise järel ikaldus, nälg ja katk (Aasia tõbi).

1620 •• Eestis umbes 100 000 elanikku (üle 200 000 peamiselt venelaste poolt maha tapetud ja ära viidud?), kelledest umbes 1/5 mitte-eestlased: Kagu- ja Ida-Eestisse Venemaalt, Põhja- ja Kesk-Eestisse Soomest, Lõuna-Eestisse Lätist, vähem ka hollandlasi, šotlasi, ungarlasi, lee- dulasi, poolakaid, sakslasi, rootslasi. Lisaks Vene jt vägede ülemi- neku tõttu sündinud lapsed. Liivi sõja tulemusel pidi Eesti kaotama kaks kolmandikku elanikkonnast (see oli tragöödia!).

1625 •• Rootslased vallutasid Tartu ja puhastasid kogu Vana-Liivimaa poolakatest.

1629 •• Ka Lõuna-Eesti Rootsi koosseisu (taanlastele jäi Saaremaa).

1632 •• Tartu Ülikooli asutamine endise Poola jesuiitide gümnaasiumi hoonesse.

1641 •• Eestis 120 000-140 000 elanikku. •• Esimene teadaolev eestikeelne aabits.

1642 •• Tartu Ülikoolis alustas õpinguid arvatavasti esimene eesti soost üliõpilane (vt A. Mäesalu jt).

1645 •• Ka Saaremaa läks Rootsile.

53 1645-1715 “väike jääaeg”

1656-1658 •• Rootsi-Vene sõda. Venelased tungisid Eestisse. Rüüstati maa idaosa, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerus ja jäi Vene valdusse kuni 1661. aastani.

1660 •• Tubakas jõudis eesti talupoegadeni, ka viina teati juba.

1670 •• Liivimaa kindralkuberneri määrusega ei tohtinud Eesti talupojad müüa ega pärandada maad ega vallasvara. Sellest püüti mööda hii- lida, kuna Rootsi võim soosis talupoegade vabastamist.

1680 •• Talupojad said võimaluse kaevata mõisniku peale kohtusse, kus istu- sid Rootsi riigi ametnikud. •• Rootsi riik alustas sõja ajal Eestimaal (Liivimaal varem) erakätesse läinud mõisate taasriigistamist, mis oleks lõpuks viinud talupoegade vabastamisele Rootsi talupoegade eeskujul. See ettevõtmine ajendas osa Balti aadlit otsima endile uut isandat Venemaa näol.

1685 •• Kuninga käsuga pidid ametisse määratud pastorid oskama eesti keelt.

1695 •• Soomes 450 000, Eestis juba umbes 400 000 elanikku (75 aastaga 300 000 juurde – sündivus ja sisseränne!). •• Peaaegu igas kihelkonnas kool, kus õppis umbes 1000 last.

1697 •• Eestis oli ikalduse ja haiguste tagajärjel (1695-1697) surnud umbes 70 000 inimest (L. Vahtre, lk 104, Arvo Mägi). Mõned varasemad autorid on seda arvu tunduvalt suuremana näidanud, et varjata hilisemaid, Põhjasõja võitjate venelaste tekitatud kaotusi. •• Kohv jõudis Eesti alale (Tallinnasse).

54 1700-1721 Põhjasõda

1700 •• Septembris tungisid venelaste esimesed rüüstesalgad Alutagusele. Venelased piirasid Narvat ning tungisid Peeter I käsul põletades ja röövides Virumaale ja Tartumaale. Christian Kelch kirjutas: “Sakslased ja rootslased veeti vangi ja neid koheldi väga halvasti. Talurahvas löödi osalt kohe maha, osalt piinati surnuks, osa veeti peksuga Venemaale. Noored naised ja tüdrukud veeti sõjaväelaagri- tesse. Venelased põletasid maha mõisad, kirikud ja külad. Selle tõttu tekkis suur põgenemine, eriti Alutaguselt ja Virumaalt.” •• 19. novembril Narva lahing, venelased põgenesid paanikas.

1701 •• Rootsi kuninga käsul hakati moodustama põhiliselt Eesti talupoegadest koosnevat maakaitseväge. Põhimõte oli, et Eesti- ja Liivimaa pidid enda riigikaitseliste ülesannetega ise toime tulema. Põhjasõja ajal Eesti alal võidelnud Rootsi vägedest moodustasid eestlased kuni 40%, osa ka ohvitseridena. Palju ka soomlasi (K. Kroon). •• Vene väed tungisid Lõuna-Eestisse. Septembris toimusid lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Alulinna piirkonda.

1702 •• Karl XII pidas sõda Poolamaal. Venelased ründasid tugevate jõudu- dega Ingerimaad ja Liivimaad. Pärast võidetud Hummuli lahingut venelaste põhjalik rüüstamine Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas: “Põletati maani maha kõik kirikud, enam kui 100 mõisa ja 1000 küla. Inimeste kallal tarvitasid nad igasugust vägivalda – nad tapsid ilma vahet tegemata mehi, naisi ja lapsi või viisid nad vangis minema. Suurimaks õnnetuseks laadisid tatarlased mitusada last vankritele ja viisid nad kaasa, et neid orjadeks müüa.” Venelaste ülemjuhataja Boris Šeremetjev teatas tsaarile: “Midagi pole hävitu- sest säilinud, kõik on purustatud või põletatud. Väed on ära vedanud tuhandeid mehi, naisi ja lapsi ning vähemalt 20 000 hobust ja veist.”

1703 •• Peeter I hakkas Neeva jõe suudmesse ehitama uut pealinna.

55 •• Peeter I käsul eriti põhjalik Eesti laastamine. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja hiljem ka Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Viljandi, Paide, Põltsamaa jt keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest rööv- salgad, kes säilisid hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirki- side jt nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. Parteid tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja raha ning põletasid hooned. Rüüstetegevusest jäid enam-vähem puutumata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põh- japoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistati palju Eesti talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse: “Ei ole võimalik kirjeldada suurt kahju ja viletsust, mida kirjeldatud rüüsteretk põhjustas. Põletati ära mitte ainult palju ilusaid kirikuid, väikeseid linnu, mõisu ja kuni 1500 küla, vaid ka 1000 koormat osalt jahvatatud, osalt jahvatamata vilja. Ka võttis vaenlane kaasa hulga vaske ja tina majatarvete ja kirikukellade näol. Samuti ajas ta oma maale kuni 1000 veist, ja mida ta kaasa võtta ei saanud, nagu sigu ja hanesid, need ajas ta kokku küünidesse ja tallidesse ja põletas ühes nendega. Vaenlane tappis palju inimesi ja küüditas oma maale suure hulga noori lapsi.” Šeremetjev teatas tsaarile: “... ei ole enam midagi hävitada! Kogu Liivimaa ja osa Eestimaast on tühi, et kohad on veel ainult kaardil olemas.”

1703/1704 •• Venelaste korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.

1704 •• Venelaste rüüsteretk Tartumaale: “1704. aasta jaanuaris tungisid venelased piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi alasti ja näljastena. Kes tugeva külma käes hukkusid või enam edasi minna ei suutnud, need uputati Peipsi järvel jää alla.” •• 13. juulil, pärast 1.5 kuud piiramist, Tartu kapituleerus Vene väele. Venelased ei lasknud Tartu garnisonil kapitulatsioonitingimusi rik- kudes siirduda Tallinnasse.

56 •• 10. augustil, pärast 4 kuud piiramist, Narva vallutamine venelaste poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine vene sõdurite poolt tsaar Peeter I enda juhiste kohaselt. “Ka surnud, olgu kõrgest või madalast soost, kisti välja haudadest ja visati jõkke. Kurb ja kole vaatepilt oli, kuidas haigeid, kes majades, kindlusvallidel ja mujal lamasid, hunnikusse vankritele laoti ja Narva joast alla kallati, kus nad kaebliku kisaga hukkusid. Sellele õnnetusele oli võrdne asjaolu, et Narva elanikelt kõik lapsed 6-14 aasta vanuses ära võeti, et neid Venemaale orjadeks viia.”

1707 •• Vene ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletati uuesti Valga.

1708 •• Vene väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastati metsikult. Talud ja mõisad põletati. Vili põldudel tallati ja niideti maha. •• Narva ja Tartu kodanikkond koos peredega viidi Venemaale sun- dasumisele. Paljud surid. Osa pääses tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitati. Jäid rüüstatud kujul ainult üksikud ehitised. •• Algas talupoegade rahvasõda (1708-1710). Tekkisid omaalgatusli- kud talupoegade sissisalgad üle Eesti, mis hakkasid pidama halasta- matut partisanisõda Vene vägede vastu (K. Kroon, lk 291).

1710 •• 12. augustil Pärnu kapituleerus venelastele (katk). •• 29. septembril, pärast 1.5 kuud piiramist, Tallinn kapituleerus venelastele (katk). Tallinna kaitsevägede hulgas oli 40% eestlasi. •• Rootsi garnisonide ja neid toetavate kohalike vägede (kokku kuni 20 000 eestlast) vastupanu oli lõplikult murdnud 1710. aastal idast Baltimaile jõudnud suur katkulaine. Ajaloo uurimustes, mis toetu- vad pärast katku läbiviidud revisjonidele, on leitud, et varasemate nimekirjadega võrreldes oli puudu umbes 75% talurahvast. On öel- dud, et katku suri umbes 200 000 eestlast. Kas alates 1695. aastast (15 aasta jooksul) suri ja tapeti kuni 450 000 eestlast? Nii palju rahvast meil ei olnudki. Kui palju tapeti ja küüditati Põhjasõjas venelaste poolt tsiviilisikuid kokku, selle kohta andmed puuduvad (öeldud

57 on ainult, et sõjategevuses hukkus 40 000 inimest). Ehk on need peidetud katku surnute alla? Kindral Šeremetjev hooples tsaari ees, et Narvast Riiani pole kuulda ei koera haukumist ega kuke kiremist. •• Mõisamaa ja talupoegade maa pindalade suhe umbes 1:3.

1711 •• Kuna Eestimaa oli Vene riigi võimu all, kästi vägedel lõpetada maa riisumine ja põletamine ning elanike tapmine ja küüditamine.

1712 •• Eestis oli ellu jäänud umbes 150 000 inimest (kaotused nagu Liivi sõja ajal – jälle üle poole rahvastikust) – see oli tragöödia! (Soomes u 300 000 inimest). Põgenikud ja osa küüditatuid tuli Venemaalt tagasi, lisaks rändas (toodi) sisse soomlasi, ingerisoomlasi, venelasi, lätlasi, linnadesse ka sakslasi, venelasi. Lisaks Vene vägede ülemineku tõttu sündinud lapsed. Geneetiliselt ei olnud me enam see rahvas, mis enne Liivi sõda, kuigi keel säilis.

1721 •• Rootsi-Vene rahuleping, mille järgi läks kogu Eesti Venemaa koosseisu. Kuna Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad olid kapituleerunud, said nad vastutasuks 1680. aasta mõisate taasriigistamise otsuse tühistamise, st mõisad koos talupoegadega anti mõisnikele tagasi ja rõhumine süvenes uuesti. Säilis ka vahepeal kõikuma löönud rüü- telkondade omavalitsus (Balti erikord) tervikuna.

1726 •• Saksamaalt jõudsid Eestisse esimesed vennaskoguduste (hernhuutlaste) jutlustajad (vt A. Mäesalu jt).

1736 •• Eestit külastas hernhuutlaste (luteri kiriku haru) juht krahv Zinzendorf, pärast mida kasvas liikumise populaarsus kiiresti. Koguduste liikmed valisid ise endale jutlustajad. Suuremad kogu- dused ehitasid endale palvemaju, kuid sageli peeti jumalateenistusi lageda taeva all. Vennastekogudused rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust, suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse

58 levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole. Hernhuutlased tõid kirikusse koorilaulu. Alles siit peale hakkas ristiusk saama eestlastele oma usuks.

1739 •• Zinzendorfi abiga avaldati põhjaeestikeelne piiblitõlge, mis pani aluse eesti kirjakeele tekkele. •• Liivimaa kirikuvalitsuse korraldus, mille järgi kõik talulapsed 7. ja 12. eluaastate vahel pidid lugemise selgeks õppima. •• Vennaskoguduste liikumine oli haaranud kogu Eesti. Paljudes kohtades tuli kõrtsid sulgeda, kuna keegi seal enam ei käinud (vt A. Mäesalu jt).

1741 •• Tegeliku pärisorjuse algus Eestis, st alles Vene võimu all (Roseni deklaratsioon tsaarile).

1743 •• Venemaa keisrinna keelustas vennaskoguduste liikumise.

1750 •• Eestis juba jälle 350 000 elanikku (Soomes 420 000).

1757 •• Mõisates hakkas levima viinapõletamine, mis sajandi teisel poolel neelas juba kolmandiku viljasaagist.

1765 •• Kooliseadus, mis nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõi- sasse. Sajandi lõpuks oskas Eesti talupoegadest lugeda umbes 60%, mis oli üks kõrgemaid näitajaid Euroopas (L. Vahtre, lk 116).

1796 •• Siitpeale tuli ka eestlastel Vene “kroonut” teenida (vt A. Mäesalu jt).

1800 •• Eestis juba 500 000 elanikku. Mõisamaa ja talupoegade maa pindalade suhe umbes 1:1.75.

59 •• Esimesed klaasaknad talumajadele Eestis.

1802 •• Tartu Ülikooli taasavamine.

1802-1804 •• Rüütelkonnad kehtestasid uue talurahvaseaduse (talupoegadest kohtumeestega vallakohtud, õigus oma talu pärandada, normeeriti koormisi, piirati ihunuhtlust jm).

1805 •• Talupoegade vastuhakud (nt Kose-Uuemõisas), kuna talurahvasea- duselt loodeti enamat.

1809 •• Soome suurvürstiriigina (rootsi keel valitsuskeelena) Venemaa koosseisu ja sai omale parlamendi.

1813 •• Pärnu pastor J. H. Rosenplänter hakkas välja andme saksakeelset ajakirja “Lisandused eesti keele täpsemaks tundmiseks”. 20 aastat ilmunud ajakirjas olid kaastöölisteks suurem osa eesti keelest ja kultuurist huvitatud haritlastest.

1816 Liivimaal, 1819 Eestimaal •• Põllumajanduse konkurentsis püsimiseks ja kuna see oli toimunud Lääne-Euroopas, said talupojad uuesti pärisorjusest priiks (üle 70 aasta tegelikku pärisorjust) ja liikumisvabaduse, kuid nende maad kuulutati esmakordselt ajaloos (Vene riigi koosseisus) ametlikult mõisa omandiks, pärimisõigus kadus ja pärisorjust asendas teoorjus. Algas perekonnanimede andmine talurahvale. •• Paremas olukorras olevad eestlased kippusid saksastuma, mis oli alati toimunud. End eestlasteks pidavate haritlaste arv oli väike ja nendegi koduseks keeleks oli tihti saksa keel. •• Üldine koolikohustus.

1820 •• Kartul hakkas saama levinud toiduaineks Eestis (naeri asemel).

60 •• Esimesed korstnad talumajadele Eestis.

1821 •• Pastor O. W. Masing hakkas välja andma ajakirja “Marahwa Näddala-Leht”.

1832 •• Maainimesed võisid vabalt siirduda elama linnadesse, kus paljud saksastusid.

1838 •• Eestisõbralikud baltisaksa haritlased asutasid Tartus Õpetatud Eesti Seltsi, millel oli tähtis osa eepose “Kalevipoeg” sünnis. Lugemisoskus talurahva hulgas hakkas kujunema üldiseks.

1840 •• Algas siirdumine vene õigeusku (eriti Saare- ja Pärnumaal), et maad saada. Eestis vahetas usku keskmiselt kuni 17% inimestest.

1847 •• Usuvahetusliikumine vaibus, kuna selles pettuti. Enamus tahtis tagasi luteri usku, kuid see oli keelatud (kuni 1874. aastani).

1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal •• Seadustati talude päriseksostmine (mis 30 aastat tagasi olid ära võetud).

1858 •• Eestis 750 000 elanikku.

1860 •• Talupojad viidi üle raharendile ja palgatööle mõisates.

1863 •• Passiseadus, mis kergendas väljarändamist (eriti Venemaale).

61 1866 •• Vallaomavalitsusseadusega pääsesid vallad mõisnike eestkoste alt, mis oli üks oluline samm teel oma riigi poole. Kaotati mõisnike õigus talupoegi kohtuta peksta.

1868 •• Seadusega kaotati teoorjus.

1869 •• Tartus esimene Eesti laulupidu. •• Kogu Venemaal kaotati pärisorjus (50 aastat hiljem kui Eestimaal).

1871 •• Tallinnas üle 29 000 elaniku, neist eestlasi 52%.

1881 •• Eestis 881 500 elanikku (eestlasi 791 500 ehk 89.8%). •• Tsaar Aleksander III jättis oma võimuletulekuga esmakordselt Balti aadli eriõigused kinnitamata, peatselt algas venestamisaeg. Võimud soosisid eestlaste saksavastasust, kõik muu oli keelatud.

1888 •• Koolid venestati. Õpilastel oli ka vahetundides keelatud emakeeles rääkida.

1889 •• Kohtud venestati. Tartu Ülikool venestati. Tartu linn nimetati ümber Jurjeviks.

1892 •• Soomes sai soome keel rootsi keelega võrdse staatuse.

1893 •• Ilmus E. Bornhöhe “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päe- vad” (kõige sügavamal venestamisajal ja seetõttu ajalooline tõde selles lausa ümber pööratud).

62 1896 •• Jaan Tõnisson hakkas propageerima eesti keelt eesti haritlaste kõnekeelena.

1900 •• Tekkis juurde eesti juurtega haritud inimesi, kes hakkasid oma kodudes rääkima eesti keelt saksa keele asemel (taaseestistusid). •• Johan Laidoner Venemaale (sõjakoolidesse ja sõjaväkke teenima).

1902 •• Konstantin Päts abiellus eestlanna Helma Peediga (laulatus õigeusu kirikus).

1903 •• K. Pätsile sündis esimene poeg Leo (Lev).

1904 •• Tallinnas võtsid venelased koos eestlastega (K. Pätsi ja Jaan Poska juhtimisel, kes mõlemad olid õigeusklikud) sakslastelt üle linnavalitsuse.

1905 •• Laidoner osales mässu mahasurumisel Kaukaasias, oli julm ja halas- tamatu (M. Turtola).

1906 •• Venestamine hakkas nõrgenema (lubati emakeelset õpet kahes esi- meses klassis). •• Pätsile sündis teine poeg Viktor.

1910 •• Päts vangistati, suri tema abikaasa.

1911 •• Laidoner abiellus Venemaal poola juurtega venestunud Maria Kruszewskaga.

63 1913 •• Laidonerile sündis poeg Mihhail (Miša).

1915 •• Liivi- ja Eestimaal eestlaste omandis 50 rüütlimõisat (A. Mäesalu jt).

1916 •• Sõja tõttu mobiliseeriti Vene vägedesse umbes 100 000 eestlast (nende hulgas u 2000 ohvitseri), kes läbisid tugeva venestamisprotsessi. •• Mõisate maa moodustas umbes 58% põllumajanduslikust maast. •• 22. mai pidulikul aktusel Estonia teatrimajas seadis advokaat Jüri Vilms üles rahvusliku autonoomia nõude (A. Mäesalu jt).

1917 •• Eesti rahvas oli riigitruu, venesõbralik ja osaliselt venestunud (noored ja poliitiline juhtkond olid oma hariduse saanud vene keeles ja meeles). Soomes venestamine eriti ei õnnestunud. •• Veebruaris revolutsioon Venemaal ja tsaari kukutamine. Sellele aitas kaasa tsaarivõimu suur vaimne lõhe rahvaga – tema läänele orien- teeritus (tsaari õukonnas oli ka palju baltisakslasi). •• Märtsis: °° esitati võimule tulnud Venemaa Ajutisele Valitsusele Eesti Omavalitsuse projekt, mille olid koostanud Jaan Tõnisson, Henrik Koppel, Otto Strandmann, Jaan Raamot ning Jüri Vilms (J. Tamm); °° toimus Peterburis umbes 40 000 eestlase suurejooneline meele- avaldus Eestile autonoomia nõudmiseks. •• Aprillis liideti Eesti ala esmakordselt ajaloos üheks haldusüksuseks (kubermanguks) ja sai sisuliselt autonoomia nagu Soome (Eesti eliit oli üldiselt Venemaale lojaalne ja vihkas sakslasi - mõisnike ning kavala venestamispoliitika tõttu). •• 25. aprillil hakkas 1. Eesti polku formeerima baltisakslane S. Pinding (hilisem Eesti väejuht Vabadussõjas – korraldas Pihkvas Eesti sõja- väe paraadi). •• 10. mail sai 1. Eesti polgu ülemaks Aleksander Tõnisson. •• 23. mail toimusid Eestimaa Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised, millest võttis osa ligi 30% valijatest. See pidi koosnema 62 liikmest ja olema nõuandev organ Eestimaa kubermangukomissarile Jaan Poskale.

64 •• 1. juulil toimus Maapäeva esimene istung, kus asjaajamiskeeleks määrati eesti keel ja esimeseks esimeheks valiti Artur Valner. •• 2. augustil valis Maapäev oma täidesaatva võimuna Eesti Maavalitsuse, mille esimeseks esimeheks valiti Jaan Raamot. •• 24. augustil toimunud vastvalitud Tallinna linnavolikogu esimesel koosolekul oli K. Päts eesti keele asjaajamiskeelena kohese raken- damise vastu. Enamuse otsusega kinnitati asjaajamiskeeleks siiski eesti keel (J. Tamm). •• Oktoobri algul saadi luba Eesti Diviisi asutamiseks. •• Oktoobris hakkas Johan Pitka Tallinnas Omakaitset asutama (J. Pitka, lk 18). •• 25. oktoobril: °° Maapäeva koosolek valis Maapäeva juhatuse: esimees O. Strandmann, liikmed J. Jaakson, N. Köstner, H. Kask, H. Raudsepp, V. Neggo; °° K. Päts sai Eesti Maavalitsuse esimeheks, teised liikmed olid P. Põld, J. Raamot, V. Maasik, J. Kukk, K. Konik ja G. Linkvist. •• Novembris haarasid enamlased Venemaal võimu. •• 28. novembril kuulutas Maapäev O. Strandmanni juhatusel end kõrgeimaks võimuks Eestis (veel Venemaa osariigina – vt A. Ots, lk 131), kuna enamlased ei tunnistanud autonoomiat. Seejärel ajasid enamlased Maapäeva laiali ja selle tõttu tegutses Maapäeva nimel “põranda all” edasi selle vanematekogu, mille eesotsas oli K. Päts. Kes valis Maapäeva vanematekogu, kas Maapäev? Või ei vali- tudki? Samuti ei selgu minule kättesaadud kirjandusest, kes veel Maapäeva vanematekogusse kuulusid? •• 6. detsembril pandi alus Eesti Diviisi staabile (selle ülemaks määrati Jaan Soots) ja kutsuti Laidoner diviisi juhtima. Kes kutsus? Ta oli 17 aastat teeninud Venemaal, vene keskkonnas. Kindlasti tugevalt venestunud, ilmselt ka mõtles vene keeles. Miks Laidoner, oli ju ka teisi kandidaate? Ta ei olnud maailmasõjas juhtinud väeosa, kuid oli olnud Vene läänerinde luureülema asetäitja ja tal olid sidemed lääneriikide kõrgemate luureohvitseridega (kas ka inglastega?). Kerenski kinnitas Laidoneri kohale (M. Turtola: Laidoner, lk 50). •• 23. detsembril asus Laidoner ametikohale, kuid oli jäänud tulemi- sega hiljaks – diviis oli enamlaste kihutustöö tulemusel juba üsna laostunud (J. Pitka). J. Pitka hankis diviisile raha (J. Pitka, lk 19).

65 •• Detsembris tegi Eestimaa rüütelkond otsuse lahkulöömise kohta Vene riigist ja pöördus toetuse saamiseks Maapäeva poole. •• J. Pitka organiseeris Viljandisse mõnesaja hobusega ratsasalga. •• Venemaal elas 250 000 eestlast (Peterburis 50 000), kes olid sinna rännanud peamiselt 1890.-1914. aastate vahel.

1918 •• 13.-14. jaanuaril otsustas Maapäeva vanematekogu koostada Iseseisvusmanifesti, mille projekti pidid koostama (koostasid) Juhan Kukk, Jüri Jaakson ja Ferdinand Peterson. •• 18. jaanuaril ajasid enamlased Venemaa Asutava Kogu laiali ja sellest tingituna võtsid Eesti poliitikud suuna lahkulöömisele Vene riigist (A. Ots, lk 132). •• Jaanuari lõpul tahtis Eesti enamlaste juht V. Kingissepp Eesti Diviisi laiali saata. •• 10. veebruaril kuulutas Kingissepp kogu Balti aadli lindpriiks, kes kätte saadi, vangistati ja osaliselt küüditati Siberisse (ka naised, lapsed, vanurid). •• 11. veebruaril põgenesid Laidoner ja Soots punasele Venemaale, Petrogradi (miks sinna?) jättes maha oma diviisi. Eesti Diviisi ülema kohusetäitjaks sai Andres Larka. Kas mitte sellest Laidoneri hilisem vaen Larka vastu? •• 18. veebruaril algas idarindel uus sakslaste pealetung, mille tulemusel enamlased ja Vene sõjaväelased hakkasid Eestist põgenema. Samal päeval võeti Iseseisvusmanifesti projekt Maapäeva vanematekogu poolt vastu (J. Tamm). •• 19.-20. veebruaril moodustati Tallinna Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute nõupidamisel erakorralise võimuorganina Eestimaa Päästmise Komitee (Päästekomitee), mille liikmeteks said Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms (A. Pajur, lk 85). Idee autoriteks olevat olnud J. Kukk ja J. Vilms (A. Pajur). Päästekomiteel puudus esimees (J. Tamm). •• 21. veebruaril valmis lõplikul kujul Iseseisvusmanifesti tekst. •• 23. veebruaril: °° J. Pitka Omakaitse ja K. Rotschildi ohvitseride organisatsioon puhastasid Tallinna enamlastest, hoides sellega ära suured rüüs- tamised ja tapmised (Eesti polk Tallinnas oli passiivne); °° kell 20 luges Maapäeva liige Hugo Kuusner Pärnu Endla Seltsimaja

66 rõdult Iseseisvusmanifesti esmakordselt avalikult ette. Seltsimaja katusel lehvis rahvuslipp, põlesid tõrvikud, pärast manifesti ettelugemist lauldi “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” ning Eesti 2. Jalaväepolgu 3. (Pärnu) pataljoni sõdurid lasid aupauke ning hõi- sati ja pilluti mütse õhku. Kuna hommikul oli linn juba lipueh- teis, samuti toimus siin Eesti pataljoni roodude ja komandode rongkäik, võibki Pärnu rongkäiku pidada Eesti Vabariigi ajaloo esimeseks kaitseväe paraadiks. Marsil osalenud Pärnu asutuste ja mitmesuguste organisatsioonide esindajad kogunesid seejärel raekotta, kus koostati “Akt Eesti Demokraatliku Vabariigi välja- kuulutamise kohta Pärnu linnas”. Aktis anti ka eelpool kirjeldatud sündmuste ülevaade, mida kinnitati allkirjadega (J. Tamm K. Arjakasele viidates). Sellega oligi Eesti Vabariik välja kuulutatud (Eesti ala sakslaste võimu alla mineku ja Balti hertsogiriigi moo- dustamise vastu). •• 24. veebruaril: °° Viljandis luges linnapea Gustav Talts kell 16 kohtuhoone trepilt ette Iseseisvusmanifesti (vt A. Mäesalu jt); °° Tallinnas asus Päästekomitee (kõik kolm liiget) umbes kell 18 kokku praeguse Eesti Panga hoones ja andis välja viis päevakäsku (A. Pajur, lk 80-81). Esimesega kuulutati Eesti iseseisvaks vaba- riigiks, kus valitsusvõim kuulub Päästekomiteele. •• 24.-25. veebruaril: °° Päästekomitee andis välja viienda päevakäsu, millega moodustas 9-liikmelise Ajutise Valitsuse (K. Päts, J. Vilms, J. Poska, J. Kukk, J. Raamot, A. Larka, V. Maasik, F. Peterson, P. Põld). Sinna kuulusid peaaegu kõik kätte saadud Maavalitsuse liikmed (vt 25.10.1917) ja veel mõned kutsutud; °° seoses sakslaste jätkuva pealetungiga võtsid rahvuslased enam- lastelt Tallinnas võimu üle; °° vastav delegatsioon koosseisus K. Konik, A. Larka ja N. Reek saavutas kohtumisel Saue mõisas asunud Saksa vägede staabiga kokkuleppe, et Saksa väed enne 25. veebruari pärastlõunat Tallinnasse ei tule (J. Tamm). •• 25. veebruaril: °° hommikul loeti Iseseisvusmanifest ette Tallinna kirikutes ja koolides; °° lõuna ajal loeti Iseseisvusmanifest ette Paide turuplatsil;

67 °° Tallinnas pidas esimese koosoleku Ajutine Valitsus (peaminister K. Päts). •• Algas Saksa okupatsioon – tsiviilvõim oli baltisakslaste käes. Sakslased ei lugenud Eesti Diviisi ohvitsere ja sõdureid sõjavangi- deks ja lubasid diviisil koos sõjariistadega edasi tegutseda, kuigi ka A. Larka polnud suutnud diviisi laostumisest päästa (J. Pitka, lk 29). 28. märtsil saadeti Eesti Diviis siiski laiali (A. Pajur, lk 90), kuigi A. Larka üritas seda otsust muuta. •• 11. aprillil vangistati Päts sakslaste poolt. •• Juulis hakati Petrogradis suuremal hulgal ohvitsere vangistama ja hukkama (H. Laretei, lk 74). Kuidas õnnestus Laidoneril sellest pää- seda? Suve lõpul käis Laidoner valenime all Eestis (lk 160) – milleks? •• 22. septembril tunnustas Saksamaa keiser Wilhelm II Balti (hertsogi) riigi iseseisvust. •• 19.oktoobril sõitis sõjaminister A.Larka Helsingist Kopenhaagenisse Inglismaa abi Eestile selgitama. •• 11. novembril: °° Saksamaa alistus Antantile ja okupatsioon Eestis hakkas lõppema; °° peaministri asetäitja J. Poska korraldas üle mitme kuu Ajutise Valitsuse koosoleku F. Petersoni korteris. Kohal olid ka põran- daaluse Kaitseliidu juhid Johan Pitka, Ernst Põdder, Aleksander Seiman (A. Pajur, lk 91); °° J. Pitka kuulutas Omakaitse (paljurahvuseline) koosolekul selle lõppenuks ja Eesti Kaitseliidu (liikmeteks ainult eestlased) asu- tatuks – selle sõjaliseks juhiks sai Ernst Põdder. •• 12. novembril kinnitas Maapäeva vanematekogu Ajutise Valitsuse koosseisu ja J. Poska selle peaministri kohusetäitjaks. •• 13. novembril jõudis sõjaminister A. Larka koos A. Tõnissoniga Soomest Tallinna ja esitas valitsusele sõjaväe organisatsiooni kava – valitsus kiitis selle heaks. •• 16. novembril alustasid enamlased laial rindel sakslaste vastu pealetungi. •• Ajutise Valitsuse koosolekul otsustati rahvavägi kokku kutsuda – ohvitserid sundmobilisatsiooniga, reakoosseis esialgu vabatahtlikult. •• J. Pitka kogus Tallinnas kokku esimese salga kaitseliitlasi (peamiselt kooliõpilased) ja A. Larka pidas neile kõne enne Narva saatmist. Seda tehti ka hiljem, kuna muud jõudu peale Kaitseliidu esialgu piirile saata ei olnud.

68 •• 20. novembril saabus peaminister K. Päts Tallinnasse. •• 22. novembril toimus enamlaste esimene rünnak Narvale, kuid löödi sakslaste abiga tagasi (see oli tegelik Eesti Vabadussõja algus). Pärast seda hakkasid sakslased lahkuma. •• 27. novembril kinnitas Maapäev ametisse uue valitsuse – K. Päts pea- ja sõjaminister, J. Poska välisminister. A. Larka jäi peastaabi ülemaks (sõjaväe juhataja kohustes?). •• 28. novembril langes Narva enamlaste kätte ja seda kuupäeva hakati hiljem lugema Eesti Vabadussõja alguseks. Vabatahtliku mobilisat- siooniga oli kokku tulnud ainult 800 meest. •• J. Pitka loobus Kaitseliidu juhtimisest (J. Pitka, lk 33) ja viis rindele mõne päevaga valmis saanud esimese soomusrongi, pidades maha esimesed kangelaslikud lahingud – imekombel jäi ellu (lk 45). •• 8. detsembril, samal ööl pärast Eestisse saabumist (A. Ots, lk 29), sõitis Laidoner Liibavisse (Liepaja) Inglismaa laevastikku kutsuma (laevastik oli novembri lõpul juba ise üritanud tulla, kuid üks laev sattus miini otsa) – miks Laidoner saabus nii hilja? Kas ta otsis ing- lastelt toetust ka enda määramiseks? •• J. Pitka viis Tallinnast rindele teise soomusrongi, mis samuti oli tema eestvõttel lühikese ajaga valminud ja meeskonnaga komplekteeritud. •• 12. detsembril jõudsid Inglismaa sõjalaevad Tallinna alla. •• 14. detsembril moodustas Laidoner operatiivstaabi (võttis sõjavä- gede juhataja kohused Larkalt üle?). Kas Inglismaa soovitusel kui sidemetega luureohvitser? •• 17. detsembril tahtis V. Kingissepp Tallinnas enamlikku riigipööret teha – Raekoja platsil paartuhat meeleavaldajat, kuid 6 koolipoissi ajasid rahva püssitulega laiali. Ka juhuslikult linnas olnud soomus- rong hoidis J. Pitka juhtimisel sadamas mässajad vaos. Vanal turul kokkupõrge Kaitseliidu kooliõpilaste rühma ja mässajate vahel, kus mässajatest üks surma ja paar haavata said. •• J. Pitka hakkas merejõudusid korraldama ja määrati nende ülemju- hatajaks, jäi edasi ka soomusrongide ja –autode üldjuhiks – osales lahingutes juba laevadel. •• 23. detsembril sai Laidoner sõjavägede ülemjuhatajaks. •• 27. detsembril Maapäeva koosolek koos Ajutise Valitsusega – Päts ja Laidoner olid pessimistlikud, olukord tundus lootusetu (M. Turtola: Laidoner, lk 52). •• 30. detsembril jõudsid soomlaste esimesed abijõud Tallinna.

69 1919 •• 2. jaanuaril andis Laidoner käsu üleminekuks aktiivsele kaitsele (tegelikult olid soomlaste tulekuga pealetungilahingud juba alanud). Operatiivstaabil ja Laidoneril oli üsna udune ettekujutus tegelikust olukorrast rinnetel (H. Okas jt, lk 42, J. Pitka). Väeosade omainitsiatiiv, mis tegelikult otsustas Vabadussõja saatuse, ärritas Laidoneri (H. Okas jt, lk 42). Kuni pealetungilahinguteni sarnanes Vabadussõda rohkem partisanisõjaga (H. Laretei, lk 28), kus põhi- tegijaks oli kohalik Kaitseliit. •• W. Tomingas kirjeldab J. Pitkat, kes äsja oli nimetatud admiraliks, Kunda dessandi ajal: “Kui Pitkat esimest korda “Lennukil” nägin, üllatusin – ta meenutas rohkem mereröövli kui admirali kuju. Kasvanud sassis habemesse, räbal läkiläki lohakalt peas, koitanud karakullkraega must palit seljas, viksimata säärikud jalas. Rinnal rip- pus tal binokkel, küljel suur nahast kott, nagu kandsid seda tsaariajal konduktorid konkal ja raudteel.” (lk 74). •• 14. jaanuaril asus Pitka, ilmselt enda initsiatiivil, Tallinnas tegema ettevalmistusi Utria dessandiks ja Narva vabastamiseks (dessandis koos soomlastega 1000 meest). •• Kuni 15. jaanuarini pidas Päts sadamas “üht laeva auru all, igaks juhuks, kui peaks olema vajadus põgeneda” (A. Roolaht, lk 302). Ka rindel saadi teada valitsuse põgenemiskavadest (H. Laretei, lk 90). •• 18. jaanuaril jõudsid Utria dessandist esimestena Narva soomlased, tekitades paanikas punaväelastele tohutuid kaotusi (veresaun). •• Laidoneri abikaasa jõudis Venemaalt Eestisse, poeg jäi koos abikaasa emaga Venemaale. Kas venelased tõesti ei teadnud seda ja ei püüd- nud sellega Laidonerile survet avaldada? •• 7. aprillil lõppesid Asutava Kogu valimised (3 päeva). •• 23. aprillil sai J. Pitka Asutava Kogu liikmeks J. Tõnissoni erakonna koosseisus. •• 8. mail sunniti Päts valitsusjuhi kohalt tagasi astuma, kuna ta oli muutunud ebapopulaarseks (oli valmis olnud enamlastele alistuma ja liigne saksasõbralikkus). Valitsusjuhiks sai O. Strandmann (kuni 18.11.1919). •• 23. juunil lõid Eesti väed Võnnu all puruks von der Goltzi baltisaks- lastest (ka riigisakslastest, venelastest ja lätlastest) koosneva väe. Von der Goltz oli aprillis 1918 aidanud Soome “valgetel” Helsingit “punaste” käest tagasi saada. Siin läksid Eesti ja Soome teed lahku.

70 •• 10. oktoobril võeti Asutava Kogu poolt vastu maareformi seadus (mõisamaade jagamine eelkõige Vabadussõjas võidelnutele – muidugi tekitas see baltisakslastes vaenu). •• 18. novembril valitsusjuhiks J. Tõnisson (kuni 26.10.1920).

1920 •• 2. veebruaril Tartu Rahu allkirjastamine. Tartu Rahu oli Jaan Poska elutöö. •• Eesti Vabadussõjas 1918-1920 osales ligi 100 000 eestlast. Rindel langes ja suri haavadesse vähemalt 2236 inimest. Tsiviilohvreid venelaste tõttu vähemalt 650. •• Võidukas Vabadussõda säilitas rahvuse ja liitis Eestimaa elanikud üheks tervikuks. •• Vabadussõja kangelasteks olid: °° eelkõige vabatahtlikud kooliõpilased, üliõpilased ja noored koo- liõpetajad (2000 väljaantud Vabadusristist kooliõpilastele 600 ja üliõpilastele 150); °° väejuhtidest eelkõige admiral Johan Pitka, kindralid Andres Larka, Ernst Põdder ja Aleksander Tõnisson, kaptenid Anton Irv, Karl Parts ja Oskar Luiga, leitnant Julius Kuperjanov jt. Laidoner oli võib-olla hea üldjuht Vabadussõja pealetungila- hingutes, ei enamat; °° poliitikutest eelkõige Jaan Poska, ehk ka Jaan Tõnisson. •• Kangelaste kangelane oli Johan Pitka – kuulid teda ei võtnud, kuigi viibis tihti lahingutes. Ta oli eelkõige rahvuslane, lisaks ausameelne, julge ja tark, suure ettevõtlikkuse ja organiseerimisvõimega ning usalduslike sidemetega ärimeeste hulgas. K. A. Hindrey on Johan Pitkat nimetanud Vabadussõja hingeks. Tõenäoliselt ilma Johan Pitka panuseta (Kaitseliit ja soomusrongid) poleks Vabadussõda võidetud – venelased oleksid enne Tallinnas olnud kui vastupanu oleks suudetud organiseerida. •• Kevadel tõi W. Tomingas Venemaalt Kuznetski linnast (Pensa lähedal) ära Laidoneri poja Mihhaili koos abikaasa emaga (W. Toomingas, lk 265). •• 7. märtsil suri J. Poska. •• 21. märtsil sai Laidoner kindralleitnandiks ja 26. märtsil lahkus tee- nistusest omal soovil. Miks, kas rahu tegemise pärast?

71 •• 15. juunil, J. Tõnissoni valitsusjuhiks olemise ajal, võttis Asutav Kogu (mitte rahvas) vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse.

1920-1923 •• Eestis 1 107 000 elanikku (eestlasi 970 000 – 87.6%). •• Optsiooniga tuli Venemaalt tagasi ainult 40 000 eestlast 250 000-st (kogu Eesti Vabariigi ajal rändas Eestist välja ainult 17 000 eestlast). •• Mõisnikelt võeti maa ära (jagati maatameestele, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele). •• Päts valitsusjuhiks 25.01.1921-21.11.1922. •• Avalikus sõnas oli väga vähe juttu kehvast elujärjest ja repressiooni- dest NSVL-s, mis jättis mulje seal elu normaliseerumisest.

1923 •• NSVL-i initsiatiivil asutati Eesti-Vene Kaubanduskoda, kus ka Päts oli asutajaks. Leidus palju ka teisi poliitikuid ja ärimehi, kes mitmete edaspidiste ühisfirmade kaudu NSVL-ga tulusast koostööst huvitatud olid (NSVL-i poolseks eesmärgiks oli teha neid poliitiliselt šantažeeritavateks). Soomes see praktiliselt ei õnnestunud. Soome juhtkonna poliitiline ja majanduslik koostöö NSVL-ga polnud mõeldav veneviha tõttu (M. Turtola: Päts). Eestis veneviha üldiselt ei olnud (oli viha enamlaste vastu), kuna tsaariajal olid venelased aidanud sakslased võimult kõrvaldada ja venestaminegi oli jätnud oma jälje, lisaks ei tuntud oma tegelikku ajalugu seoses venelastega. Eestlus tähendas eelkõige saksavastasust. •• Päts valitsusjuhiks 02.07.1923-26.03.1924.

1924 •• Pätsi ja Laidoneri süüdistati majanduskuritegudes, kuid jäid teenete tõttu kohtu alla andmata ja karistamata. •• Päts hakkas salaja suhtlema NSVL-i saatkonnaga (M. Ilmjärv), oli poliitikast eemal kuni 1931. aastani. Võib-olla püüdis ta algul venelasi üle kavaldada, kuid langes hiljem tõenäoliselt lõksu (muutus šantažeeritavaks). Sama toimus Läti ja Leedu presidentidega. Soomes see ei õnnestunud (M. Turtola: Päts, lk 121-123). Kuidas Poliitiline Politsei sellele jälile ei saanud, ometi oli teada, et

72 Moskvas püüti saadik A. Birki värvata? Enne Vabadussõda oli Päts võib-olla kangelane, kuid pärast Vabadussõda asus tahtlikult või tahtmata reetmise teele. •• 1. detsembril organiseeriti idapiiri tagant Eestis riigipööre, mis ebaõnnestus, kuna töölised ei läinud kaasa. Riigipöördekatse mahasurumist juhtis tegelikult kindral Ernst Põdder. 1. detsembrist 1924 kuni jaanuarini 1925 Laidoner ülemjuhatajaks, tema käsul hukati sõjakohtuga 160 inimest.

1925 •• Märtsis tunnistas K. Päts NSVL saatkonna sekretärile: “... olen poolvenelane, kasvatatud vene hingega.” (M. Ilmjärv, lk 43). Pätsi noorpõlvekodu Tahkurannas tundsid kohalikud kui vene perekonna elupaika. Kodune keel oli vene keel (H. Okas jt, lk 40-41). Kas Pätsi kodukeel oli ka hiljem vene keel ja ta mõtles vene keeles? •• 9. aprillil otsustati NSVL Poliitbüroos, et Balti riikides opositsioo- nis olevad juhtivad poliitikud tuleb ära osta ja siis nad võimule aidata (M. Ilmjärv, lk 31). •• Päts aitas NSVL saatkonna soovitusel kaasa Balti liidu nurjamisele (M. Ilmjärv).

1926 •• Endistele mõisaomanikele hakati äravõetud maa eest maksma osa- list kompensatsiooni.

1928 •• 20. aprillil lasi Laidoneri poeg Mihhail väidetavalt end ise maha – mõnedel andmetel isa silmade all. Samal aastal võtsid kasupojaks Laidoneri naise vennapoja Aleksei.

1929 •• Vabadussõjalaste organisatsioonide baasil asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (liikmeteks võisid olla ainult Vabadussõjast osavõtnud), valiti selle keskjuhatus. •• Soomes sündis ja asus julmalt tegutsema Soome punaste vastane Lapua liikumine. •• Eestis lõppes maareform ja algas ülemaailmne majanduskriis.

73 1930 •• Vabadussõjalaste I kongressil domineerisid oma liikmete majandusküsimused. •• Päts juristkonsuldina ühisfirmas NSVL-i palgale (M. Ilmjärv).

1931 •• 12. veebruaril Päts uuesti Riigikogu poolt valitsusjuhiks (12.02.1931- 19.02.1932) lootuses, et ta Riigikogu ja valitsuse maine rahva silmis taastab. Rahvas oli pettunud Toompea erakondade võimetuses majanduskriisi ohjata ja lootis väljapääsu uues põhiseaduses. •• 22. märtsil vabadussõjalaste II kongressil esitati juba ettepane- kuid põhiseaduse muutmiseks. (Enamus Vabadussõja kangelasi, Kaitseliidu ja sõjaväe juhtivaid tegelasi olid vabadussõjalaste organisatsioonide liikmed või nende toetajad. Peaaegu kõik Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatuse liikmed olid Vabadusristi kavalerid).

1932 •• 29. veebruaril suruti Soomes veretult maha Lapua liikumise nn Mäntsälä relvastatud mäss (Soome juhtkonna autoriteediga). Neid eriti ei karistatud – tuhandetest osavõtjatest said kohtuliku karis- tuse ainult 14. Soome demokraatia ja nende Vabadussõja vaim jäid püsima. •• 20. märtsil vabadussõjalaste III kongressil otsustati toetavliik- metena organisatsiooni vastu võtma hakata ka Vabadussõjas mit- teosalenuid (peamiselt noorte kaasamiseks). Lisaks otsustati välja töötada põhiseaduse oma variant, mis piiraks erakondade võimu, st ringkaitset uute võimulepürgijate vastu. Vabadussõjalaste juhtideks olid tõusnud Andres Larka ja Artur Sirk. •• Kõik erakonnad asusid vabadussõjalasi ründama. Tinglikult algas võitlus vana rahvusluse (venesõbralik ja teiste abile lootev) ning Soome tüüpi uue rahvusluse (venevastane ja eelkõige enda rahvale lootev) vahel. Vana eestlust esindasid võimul olevad vanad tsaariaegsed poliitikud ja uut eestlust Vabadussõjast vabatahtlikena osa võtnud uued poliitikud. Baltisaksa vaenulikud olid mõlemad pooled. Tsaariaegsed poliitikud ei olnud enam rahva seas populaarsed, kuid nad ei tahtnud oma positsioone loovutada.

74 •• H. Okas jt on kirjutanud: “Artur Sirk kuulus generatsiooni, ... kes varustatud rahvusliku uhkusega. Nad ei tunne austust nn suure Venemaa vastu, ega huvita neid nn vene hing .... See on generat- sioon, kes on lahtiütlev kõigest venelusest. Neil on usk oma rahvu- sesse.” (lk 19). Sirk pidas õigeks poliitilist isolatsiooni Vene suhtes ... (lk 22). “Sirk oli vaba mineviku vene vaimust” (lk 59). •• 19. juulil valiti K. Einbund Riigikogu poolt valitsusjuhiks (19.07.1932-03.10.1932). •• 15. augustil kukkus Riigikogu poolt pakutud uus põhiseadus rah- vahääletusel läbi. Põhiseaduse § 32 järgi oleks selle järel tulnud välja kuulutada Riigikogu uued valimised, kuid seda ei tehtud ja Riigikogu laiali ei läinud (E. Tambek, lk 86). Seega, Riigikogu ise rikkus põhiseadust. H. Mäe pidas just seda 1940. aasta iseseisvuse kaotamise protsessi alguseks (lk 86). Rikkumisi oli olnud ka varem – see ülidemokraatlik põhiseadus eeldas rahva aktiivset kontrolli Riigikogu tegevuse üle, mida aga ei olnud (Artur Mägi). •• 1. novembril valiti Päts uuesti Riigikogu poolt valitsusjuhiks (01.11.1932-18.05.1933).

1933 •• 12. juunil kukkus Riigikogu poolt pakutud põhiseaduse uus variant uuesti rahvahääletusel läbi. Jälle uusi valimisi välja ei kuulutatud, millega jätkati põhiseaduse rikkumist (vabadussõjalased oleksid ju parlamenti pääsenud!). Artur Mägi kirjutas: “Erakonnad ei usalda- nud oma valijaskonda.” (lk 80). •• 18. juunil asusid põllumeestekogud Pätsi ettepanekul toetama vabadussõjalaste põhiseadust, kuna Päts nägi selle abil võimalust presidendiks saada. •• 11. augustil kehtestas J. Tõnisson ajutiselt üldise kaitseseisukorra ja sulges vabadussõjalaste organisatsioonid. •• 14. oktoobril lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. •• 16. oktoobril võitis rahvahääletusel vabadussõjalaste põhiseadus. •• 17. oktoobril astus Tõnissoni valitsus tagasi, kuna luges vabadus- sõjalaste põhiseaduse võitu rahva umbusalduse avalduseks. See oli viga, kuna tekitas kriitilistes oludes võimuvaakumi (vabadussõjalasi Riigikogus veel ei olnud). Vabadussõjalased keeldusid võimu võtmast

75 enne 1934. aasta aprilli planeeritud uue Riigivolikogu valimisi. See oli otsustav viga (vabadussõjalased olid poliitiliselt kogenematud ega tundnud eestlaste loomust). Samal päeval tegi Päts vahendajate kaudu tunnistajate juuresolekul auto-tanki rügemendi ülemale ettepaneku garanteerida tankide toel Toompeal võimu üleminek temale (W. Tomingas, lk 354). Kas ülem tegi sellest koheselt ettekande? Kes blokeeris info jõudmise Riigikogu ja rahvani? •• 18. oktoobril ütles Päts: “Meie riigiaparaat on haige.” Oleks rahvas juba siis teada saanud Pätsi suhetest NSVL-i saatkonnaga, oleks kõik järgnev ära jäänud – see oli Poliitilise Politsei ja uuriva ajakirjanduse tegemata töö. •• 21. oktoobriks polnud keegi peale Pätsi nõus vastutust võtma, teda küll ei usaldatud, kuid Riigikogu hääletas ikkagi ametisse Pätsi üle- minekuvalitsuse (49 poolt- ja 38 vastuhäält). •• Päts oli ületamatu intrigant, konspiraator ja kombineerija (omadu- sed, mis sobisid ja olid teatud juhtudel isegi hädatarvilikud 1917- 1918. a). Ta hakkas salaja ette valmistama üksikasjalikku plaani võimu haaramiseks. •• Ajakirjandus ja enamus rahvast olid saksavaenulikud – vaen baltisakslaste vastu tingis vaenu kogu saksa rahva vastu. Vabadussõjalaste liider A. Sirk vastas avalikult Balti natsionaalsotsialistide liidrile: “Vabadussõjalaste liikumine on Eesti sisemine asi ja koostöö hitler- lastega on Eestile välispoliitiliselt kahjulik.”

1934 •• Jaanuaris võitsid vabadussõjalased kohalike omavalitsuste valimised, eriti linnades. •• 24. jaanuaril hakkas vabadussõjalaste esitatud põhiseadus kehtima. •• 27. veebruaril keelas Riigikogu Pätsi ettepanekul sõjaväelaste liik- meksoleku poliitilistes organisatsioonides, mille tõttu vabadussõja- laste organisatsioonidest lahkus massiliselt tegevsõjaväelasi. •• Sellegipoolest hakkas Päts kõrvaldama temale mitteusaldusväär- seid sõjaväelasi juhtivatelt kohtadelt. See oli alandav ja solvav Vabadussõja kangelastele õõnestades nende autoriteeti. See oli Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) murenemise algus.

76 •• Märtsi algul presidendikandidaatide ülesseadmisel said vabadussõ- jalased veenva võidu (Andres Larka, kes oli olnud Eesti sõjaväe esimene kindral ja esimene sõjaminister, sai rahva poolt rohkem hääli, kui kõik teised kokku). Laidoner sai nõutava arvu hääli täis, kuid Päts ei saanud. Vabadussõjalased tahtsid algselt oma kandidaadina pakkuda Laidoneri, kuid Päts osava manipuleerijana nurjas selle. Laidoner hakkas sellest hetkest vabadussõjalasi kui kokkuleppe murdjaid vihkama. Laidoner vihkas paljusid (H. Okas jt, lk 68). •• Väljapaistvamateks ja populaarsemateks inimesteks poliitikas olid tõusnud Andres Larka, Artur Sirk ja Johan Laidoner. •• NSVL-i saatkond kiitis heaks Pätsi võimuhaaramise plaani, lõpuks ka Laidoneri kaasamise (M. Ilmjärv, lk 153) – võimalik, et aitas ka plaani teostamiseks kaasa (H. Okas jt, lk 38). •• Laidoner Eesti rahvuslane olla ei saanud, kuna tema venestunud poolatarist abikaasa (oli ka vene õigeusku) eesti keelt praktiliselt ei osanud, vist ka poola keelt mitte – nad kirjutasid omavahel vene keeles ja ka kodukeel oli vene keel (A. Ots, lk 112, M. Turtola: Laidoner, lk 41, T. Madisson, lk 175). Naise keeleoskamatuse varja- miseks rahva eest kasutati pettust (I. Raamot, lk 335). H. Mäe kirjutas, et Laidoneril oli isiklik vaen teatud inimeste vastu tugevam kodumaa armastusest (lk 328). Laidoneri tagasi eestistumist takistas ilmselt venestunud abikaasa. Ka Laidoner oli ja jäi Eesti juurtega Vene valgekaartlaseks. •• Nii Prantsusmaa kui Vene “valged” (Prantsusmaal) hakkasid lähe- nema NSVL-le – arvati, et olukord Venemaal on normaliseerumas. Ees seisis NSVL-i vastuvõtmine Rahvasteliitu. Ka Päts ja Laidoner hakkasid tõenäoliselt oma hinges lähenema NSVL-le (Venemaale). •• Päts saavutas Laidoneri endaga liituma. Mõlemad olid õigeuskli- kud, vaimult ja mõtlemiselt venelased – Päts päritolult, Laidoner ilmselt naise mõjul. Kas mõlemad ka mõtlesid vene keeles? Milline oli selles liitumises Laidoneri abikaasa roll? •• Vabadussõjalased teadsid Pätsi võimu haaramise plaani kuupäevalise täpsusega, kuid ei võtnud midagi ette (isegi ei hoiatanud rahvast nende ajalehes Võitlus) – nad lootsid lihtsameelsele rahvale (H. Mäe, lk 98). Keegi ei uskunud riigipöörde võimalikkusesse, kuna see polnud eestlastele omane (E. Tambek, lk 118). Jäeti aga arvestamata, et Päts ei olnud ega käitunudki kui eestlane. Kuid ta tundis eestlaste loomust paremini kui vabadussõjalaste juhid.

77 •• 12. märtsil haarasid Päts ja Laidoner valitsuse teadmata ja sõjaväe toel veretult võimu (väitsid valelikult, et vabadussõjalased planee- risid vägivaldset riigipööret – milleks, nad olid ju niigi võidukad?). Päts määras valitsuse koosolekul Laidoneri sõjavägede ülemjuha- tajaks, kuulutati välja üldine kaitseseisukord – keegi ei protestee- rinud (mandunud?). Valitsust peeti Toompeal kinni kuni järgmise hommikuni. Ajakirjanduse esindajad kutsuti Toompeale neile surve avaldamiseks. Samal ajal toimus kõigi vabadussõjalaste organisatsioonide sulgemine ja juhtide vangistamine üle kogu maa – kokku lõpuks 886 isikut (vt T. Madisson, lk 234). Demokraatia oli lõppenud. •• Vabadussõjalaste Liitu kuulus kaks kolmandikku endistest sõjamees- test (H. Okas jt, lk 37), st neid pidi olema vähemalt 50 000 (vt ka T. Madisson, lk 131). Miks nad oma juhtide kaitseks tänavatele ei tulnud (kas neid šokeeris Laidoneri kaasalöömine?)? Enamus rahvast oleks neid toetanud ja ebapopulaarne Päts oleks sunnitud olnud tagasi astuma. Kuna vabadussõjalased vaikisid, jäi mulje, et nad on süüdi. Ilmselt rahvas ei uskunud, et Päts kui üks Eesti riigi rajajatest ja Laidoner kui Vabadussõja ülemjuhataja neile valetasid. Nüüd juhtus see, mida vabadussõjalaste juhid ei oodanud – “üle terve maa puhkes pealekaebuste laviin” (T. Madisson, lk 232). “... eesti rahva enamus on pragmaatilistel kaalutlustel ikka olnud tugevamate, st võimutse- jate poolel. Ükskõik, millisel moel nad võimule on saanud” (lk 194). “... paljud nendest, kes ruttasid Pätsile-Laidonerile oma lojaalsust demonstreerima, tegid sedasama ka 1940. aastal kommunistide ees” (lk 233). Poliitilised parteid jäid äraootavale seisukohale; riigiamet- nikud täitsid käsku, et mitte töökohta kaotada. Lisaks, nagu märkis T. Madisson allikatele toetudes: “1920-1923 Eestisse saabunud optandid ... kui vene mõjude kandjad Eestis haarasid enda kätte kogu riigiaparaadi.” (T. Madisson, lk 16-17). Kuidas ja miks see nii toimus?! Kui see oli nii, siis lihtsustas see tunduvalt Pätsi tegevust vabadussõjalaste vastu. •• Kuna rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja riigipöörde vaikides vastu võttis, tuleb kõike järgnevat õiguslikuks pidada (riigi siseasi). •• Pärast 12. märtsi kujutas Pätsi valitsuse seisukohalt ohtu Eesti ise- seisvusele mitte Nõukogude Liit vaid Saksamaa (T. Madisson, lk 227).

78 •• Algasid ebausaldusväärsete isikute vallandamised riigiaparaadis, sõjaväes ja Kaitseliidus. Näiteks Kaitseliidust heideti välja 50% pealikutest ja 23% malevlastest (T. Madisson, lk 230). Sellega Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) murendamine jätkus. •• 15. märtsil teatas Päts Riigikogule, et rahvas on haige. Tegelikult oli ta ise oma tegevusega rahva hingele haiget teinud. •• 19. märtsil tühistas Päts uue Riigivolikogu valimised. •• 22. märtsil tühistas Päts linna- ja vallavolikogudesse valitud vaba- dussõdalaste volitused. •• Aprillis katkestas Põllumeeste-Asunike erakond igasugused sidemed oma liikme Laidoneriga, püüti ühendust võtta veel vabaduses viibinud vabadussõdalaste juhtidega. •• Moskvas vihjasid venelased esimest korda (meie ajakirjanikele) sõja- lise koostöö ja baaside vajadusest (A. Roolaht, lk 342). •• 23. juunil tähistati esmakordselt riikliku tähtpäevana võidupüha (ajaloolist ja lõplikku võitu sakslaste üle). •• 18. septembril võeti NSVL Rahvasteliitu (ka Eesti hääletas selle poolt). Sisuliselt tunnistasid lääneriigid sellega NSVL-i võimaliku liitlasena nagu oli olnud Tsaari-Venemaa – punavenelased olid tunnistatud õigeteks venelasteks. Tsaariaegsed venesõbralikud Eesti poliitikud tegid sellest kindlasti omad järeldused. •• 2. oktoobril saatis Päts vana Riigikogu laiali (ei lubanud enam kokku tulla), kuna see oli asunud Pätsi tegevust kritiseerima – kõik Riigikogu liikmed alistusid vaikides (mandunud?). •• 11. novembril aidati vabadussõdalaste juht A. Sirk Patarei vanglast põgenema. Ta põgenes läbi Läti ja sai asüüli Soomes. Soome amet- likud suhted Eestiga jahenesid järsult, kuna Soome sai tõe teada. •• Detsembris likvideeriti täielikult ajakirjandusvabadus.

1935 •• NSVL suursaadik Eestis raporteeris Moskvasse, et Päts pole suuteline orienteeruma rahvusvahelises olukorras (M. Ilmjärv). Pätsi väikest huvi välispoliitika vastu on märkinud paljud (vt ka A. Ots, lk 84). •• 12.-20. juunil vabadussõjalaste (39 isikut, kelledest 28 Vabadusristi kavalerid) kohtuprotsess – ei leitud mingeid tõendeid vägivaldse riigipöörde kava kohta. Valesüüdistuse ja riigipöörde tõttu oleks tulnud nüüd Päts ja Laidoner kohtu alla anda! Seetõttu tuligi neil iga hinna eest võimul püsida (V. Siilats).

79 •• Oktoobris välispoliitiline orientatsioon Poolale ja salaja ka Saksamaale (rahvas jäi saksavaenulikuks). Algas luurealane koostöö Saksamaaga (kas NSVL-i näpunäidete järgi?). •• Vabadussõjalased usaldasid Jüri Uluotsa. •• 8. detsembril lavastati provokaatorite kaasabil vabadussõjalaste vägivaldse võimuhaaramise plaan, mille alusel vangistati uuesti kõik olulised vabadussõjalased. A. Sirk põgenes Soomest edasi välismaale (mitte Saksamaale ega Itaaliasse!). Eesti poliitiline ja sõjaline areng jäi seisma. Päts ümbritses end kuulekate käsutäitjatega. 1939. aasta kevadel tunnistas Päts oma kantseleiülemale, et 8. detsember oli tõesti Poliitilise Politsei organiseeritud provokatsioon (E. Tambek, lk 124). •• Kõige halvem Pätsi poolt ei olnud mitte demokraatia likvideeri- mine, vaid rahva enamuse tahte (Päts võimult ja vabadussõjalased võimule) eiramine, samuti seaduserikkumised ja kõige tähtsam – ida agressorile vastupanutahtega inimeste kõrvaldamine võimult ja nende alandamisega nende autoriteedi õõnestamine. Rahvas muutus üha passiivsemaks (käsukuulekamaks) ja Vabadussõja vaim (kaitsetahe) sai ikka enam kannatada. Soomes nii ei juhtunud.

1936 •• 1. mail andis NSVL-i juhtkond Moskvas juba Balti riikide esindajatele märku sõjalise liidu vajadusest NSVL-ga (M. Turtola: Päts, lk 158). •• 6.-25. mail vabadussõjalaste (154 isikut) kohtuprotsess, mille tulemusel 146-le mõisteti kuni 20-aastane vanglakaristus. •• Päts ütles: “Eesti rahvas on poliitiliselt küündimatu (aastasadade taak) ja sellepärast tuli demokraatia likvideerida.” Demokraatliku Soome ajakirjandus kritiseeris pidevalt Pätsi autoritaarrežiimi. •• Eesti kuulutas välja tingimusteta erapooletuse (neutraliteedi) põhimõtte, kuid jätkas salajasi suhteid Saksamaaga (kas NSVL-i näpunäidete järgi?). •• Eesti müüs vana relvastuse Hispaania kodusõtta (tehti võimatuks totaalne mobilisatsioon ja kogu rahva relvastamine). Laidoner väitis, et sõjaohtu lähema 10 aasta jooksul ei ole. Laidoner oli välispoliitikas ebapädev. I. Raamoti arvates puudus tal huvi poliitika vastu (lk 349). •• Soomes Mannerheim hoiatas pidevalt sõjaohu eest (M. Turtola: Päts, lk 166-167).

80 1937 •• 18. veebruaril tuli uue põhiseaduse väljatöötamiseks kokku Rahvuskogu, mille esimese koja liikmeks oli valitud ka J. Pitka. •• Eesti kavandas suurt relvaostu, kuid oli sellega hiljaks jäänud. •• Saksamaa kahtlustas Eesti Sõjavägede Staapi topeltmängus (M. Ilmjärv). •• 2. augustil A. Sirk tõenäoliselt mõrvati Luksemburgis (kelle käsul?), maetud 09.10.1937 Helsingi Hietaniemi kalmistule. •• Eesti välispoliitika jäi täielikult ebapädeva Laidoneri juhtida (M. Turtola: Päts, lk 163). •• Ilmus “Vabadussõja ajalugu”, kus pole kordagi juttu võitlusest venelaste ja Venemaa vastu, vaid enamlaste ja Nõukogude Venemaa vastu – nagu oleks tegu olnud Venemaa kodusõjaga (on teada, et Päts isiklikult redigeeris seda ja pisendas hilisemate vabadussõja- laste teeneid – tema kui vene hingega inimene ei saanud ju võidelda venelaste vastu!)! •• 14. detsembril käivitus NSVL-s terror Venemaa eestlaste suhtes. Järgneva aastaga hukati üle 10 000 inimese, lisandusid arreteerimised, küüditamised, ametist tagandamised, eesti koolide sulgemine jm.

1938 •• 1. jaanuaril hakkas kehtima uus põhiseadus. See oli õiguslik, kuna rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja vabal maal selle vaikides, pigem toetades vastu võttis (veel ei viibinud maal võõrriigi jõudu, mis oleks rahvast mõjutanud). •• 21. aprillil vastvalitud uue Riigivolikogu ja kujundatud Riiginõukogu (kokku Riigikogu) esimene koosolek. •• Sõjalise eelarve osakaal oli Eestil Balti riikidest kõige väiksem. •• Septembris kolis vastvalitud Vabariigi President K. Päts Kadrioru lossi. •• Aasta lõpust alates oli selgeid märke, et Eestit polnud kavaski NSVL-i vastu kaitsta (M. Turtola: Laidoner, lk 158). Päts nägi NSVL-s (Venemaas) võimalikku liitlast, seda toetas ka 70-aastane J. Tõnisson (lk 159). •• Päts ja Laidoner olid suured näitlejad ja vassijad (rahvale rääkisid ühte, valmistusid aga hoopis millekski muuks) – neil mõlemal oli “vene hing” (edasi vt ka K. Ots 2013, lk 63).

81 1939 •• Eestis 1 117 000 elanikku (eestlasi u 1 000 000 – 89.5%). •• Aasta alguses hakkas Soome esmakordselt kahtlustama, et Eesti alistub NSVL-le vastupanuta. Kiiruga asuti kaitseplaane ümber korraldama ja kaitsevõimet tõhustama (M. Turtola: Päts). Demokraatlik Soome hoidis kindlat joont – mitte mingil juhul ühegi suurriigiga poliitilist või sõjalist lepet sõlmida. Soome orienteerus ametlikult Skandinaaviale ja selle kaudu Inglismaale, üha kaugenes Saksamaast. Soome rahvas oli enamuses saksasõbralik ja venevaenulik. •• Eesti rahvas oli endiselt enamuses saksavaenulik – kardeti mõisnike tagasitulekut. •• Kevadel Laidoner väitis, et sõjaohtu veel ei ole! (M. Turtola: Päts, lk 204). •• 24. juulil sõlmiti Moskvas NSVL-i, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel liiduleping, millega Balti riigid (ka Soome) loovutati NSVL-i huvisfääri, NSVL ütles viimasel hetkel lepingust lahti. •• 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Saksmaa vahel. E. Tambek pidas meie venelastele loovutamise üheks põhjuseks rahva saksavaenulikkust (lk 219). •• 26. augustil sai Eesti Sõjavägede Staap esimesi andmeid, et Balti riigid olid jäänud NSVL-i huvisfääri – rahvas sellest teada ei saanud. Eesti ajakirjandus rahustas rahvast väites, et kõik on kõige paremas korras. •• Eesti ei võtnud midagi ette – NSVL võib arvata, et see on sihitud tema vastu. Jäädi äraootavale seisukohale. •• Lõplik otsus NSVL-le alistuda langetati tõenäoliselt 28. augustil või septembri esimestel päevadel (M. Ilmjärv). Tolleaegne peastaabi operatiivosakonna ülem Alfred Luts väitis oma raamatus (lk 62), et Eesti oli tehniliselt võitluseks valmis samal tasemel kui Soome (?). Siiski tunnistas, et piirikindlustused olid välja ehitamata – valmis oli ainult 50 betoonpunkrit (lk 55, 61). •• 1. septembril ründas Saksamaa Poolat. Sellest alates käskis Laidoner peastaabi koosolekuid protokollima hakata “selleks, et hiljem (kui venelased tulevad?) oleks näha, kuidas meie teatavate sündmuste ... ajal olukorda hindasime ja missuguseid otsuseid ... tehti” (A. Luts, lk 69). •• 2. septembril otsustas valitsus, et mobilisatsioon pole vajalik (A. Luts, lk 69). •• 17. septembril ründas NSVL Poolat.

82 •• 18. septembril põgenes Tallinnast interneeritud Poola allveelaev Orzel – see andis Moskvale sobiva võimaluse Molotov-Ribbentropi pakti ellu viima hakata. •• 19. septembrist alates olid Eesti ühendusteed välismaailmaga NSVL-i kontrolli all – sõjalaevad olid sisenenud Eesti territoriaalvetesse ja sõjalennukid rikkusid õhuruumi. •• 20. septembril väitis Laidoner Riias USA sõjaväeatašeele Huthsteinerile: “Eesti ei kavatse erinevalt oma naabritest astuda mingeid sõjalisi samme oma iseseisvuse kaitseks.” (M. Ilmjärv, lk 609). Peastaabis väitis Laidoner, et ei lätlased ega soomlased soovinud kohtuda (A. Luts, lk 79-80, A. Warma, lk 102). Tegelikult nende poole abi saamiseks üldse ei pöördutudki (V. Siilats). •• Rahvas oli täielikus teadmatuses ja ette valmistamata. •• Initsiatiiv välisminister Selteri Moskvasse sõiduks tuli Eesti valit- suselt. Eesmärk oli välja selgitada, millised on Moskva nõudmised (vt H. Ojalo, lk 37). Selter saabus Moskvasse 24. septembril. Samal ajal tegeles Eesti välisministeerium aktiivselt oma välissaadikute desinformeerimisega (vt ka H. Laretei, lk 203). Mingit abi kusagilt ei küsitud, protesti ei avaldatud (vt ka A. Warma, lk 19-20). •• Venemaa nõudis Eestilt baase, ähvardades keeldumise korral Eesti sõjalise jõuga vallutada. •• 26. septembril otsustas Eesti poliitiline juhtkond (eelkõige Päts ja Laidoner) ametlikult baasidelepingu sõlmida, et endi väitel “rahvast säästa”. See oli vale. Tegelikult oli poliitiline juhtkond 20 aastaga mandunud – kogu “aur” oli läinud vabadussõjalaste vastu vale- like võtetega võitlemisele ja korralikud sõjalised ettevalmistused olid tahtlikult või tahtmata tegemata. Osa relvastust oli müüdud Hispaania kodusõtta ja Laidoner olevat Riigikogu välisasjade ja riigikaitse komisjonis väitnud (H. Mäe, lk 62, 69; A. Ots, lk 114), et Eestil jätkub relvastust ja sõjavarustust vaid 5-7 päevaks (sõja- ajaloolase Toe Nõmme uurimused seda ei kinnita – kas Laidoner valetas?). Eestil jäi Balti riikidest ainukesena üldmobilisatsioon välja kuulutamata. “Analüüsides Eesti juhtkonna tegevust 1939. aasta septembris näeme, et kõigi sündmuste puhul, kus oli vaja otsustada, mida teha, valisid Eesti juhid riigikaitset nõrgestava lahenduse...” (H. Ojalo, lk 35). Venemaa oli Eesti valitsuse kaasabil pöördunud pakti nõudmisega esimesena kõige kaitsetuma Balti riigi, Eesti poole. See juhtus, kuna:

83 °° tsaariaegsetel poliitikutel Eestis polnud õiget ettekujutust NSVL-i inimestest ja üldse venelastest: meie vanem põlvkond tundis tsaariajast venelasi kui külalislahkeid, sõbralikke ja vastutulelikke inimesi (E. Tambek, lk 219, 303, 351, 371). Unustati ära, et tsaariajal olid eestlased venelaste omad. Ei teatud, et kui NSVL-s tekkis vähimgi kahtlus inimeste suhtes, et nad ei ole omad (st on liiga läänelikud), siis nad hävitati. 1940.-1941. aastatel ei olnud me venelastele enam omad (isegi Päts ja Laidoner mitte), pealegi käis II maailmasõda. Ka Peeter I tappis ja küüditas Põhjasõja ajal meie rahvast metsikult, kuna me polnud omad – olime vaenlased. Lisaks “1917. aasta revolutsioon äratas venelastes uuesti metslase” (E. Tambek, lk 372). Veelgi hullem, meid peeti Vabadussõja pärast “emakese Venemaa” reeturiteks. Vanad tsaariaegsed Eesti poliitikud ja sõjaväelased jätsid aastatel 1939 ja 1940 selle venelaste loo- muomaduse arvestamata – tuleb välja, et nad tegelikult ei tundnud ajalugu ja venelasi (olid lihtsalt mandunud); °° Päts oli vana ja haige (suhkruhaigus, kurgumandlid, reuma, nee- rukivid). Ta oli enda kätte ahnitsenud võimu, mille kasutamiseks venelaste vastu ta enam pädev ja suutlik ei olnud ning tegelikult ei tahtnudki. Kuid venelaste sõnapidamatust tema kui hingelt venelane pidi ju teadma! °° Saksamaa soovitas venelaste nõudmistele järele anda (E. Tambek, lk 227). •• Rootsi välisminister ütles hiljem: “Vastuhakkamine oleks nõudnud küll ohvreid, kuid see oleks terveks jätnud rahva hinge.” (H. Laretei, lk 204). A. Gailit kirjutas hiljem: “...võitluseta alistumine puhub hinge nii tühjaks, et selline rahvas ei suuda enam tõusta ka aastasadade järel sirgu.” (A. Gailit, lk 121 ja H. Ojalo, lk 75). •• 28. septembril kirjutati Moskvas lepingule alla. Lääne avalik arvamus muutus nende desinformeerimise pärast Eesti suhtes ükskõik- seks, isegi vaenulikuks. •• 7. oktoobril teavitas Saksa saadik välisministrit Hitleri otsusest baltisakslased kodumaale kutsuda. •• 12. oktoobril kuulutas Soome oma delegatsiooni Moskvas viibimise ajal välja üldmobilisatsiooni (Soome ei varjanud Moskva nõudmisi oma rahva eest). •• 18.-19. oktoobril saabusid NSVL-i väed baasidesse. See oli traumeeriv sündmus enamusele rahvast.

84 •• Sõjaväes leidus kohe mitmeid kõrgemaid ohvitsere, kes venelastele meeldida püüdsid ja koostööd otsisid (A. Luts, vt ka A. Warma, lk 21-22) – selline oli siis Pätsile ja Laidonerile mittemeeldivate ohvitseride tagandamise ja meeldivatega asendamise tulemus! •• Eesti sisekaitseülema korraldusega tühistati kõik välispassid ja Eesti valitsus sulges ise kõik teed oma kodanikele, et need ei saaks riigist lah- kuda. Päts ütles, et lahkujad on reeturid (väga julm oma rahva vastu!). •• Laidoner väitis kitsamas ringis, et Eestit sõjaoht ei ähvarda! (I. Raamot, lk 533). •• 30. novembril alustas NSVL sõda Soome vastu. •• 14. detsembril heitis Rahvasteliit NSVL-i Soomele kallaletungi pärast organisatsioonist välja. Balti riigid jäid hääletamisel erapooletuks.

1940 •• Soome informatsioonikeskuse juht Toivola ütles Eesti juhtkonna kohta: “Liiga mugavad ja venelastega liiga harjunud.” (A. Warma, lk 100). •• 12. märtsil, mil Inglismaa ja Prantsusmaa avaliku arvamuse survel olid läbi Norra Soomele appi minemas, sõlmis NSVL Soomega rahu (M. Turtola: Päts, M. Ilmjärv, lk 755, A. Warma, lk 119). Võimalik, et oli ka Saksamaa mõju. •• Eestis oli alahinnatud maailma avaliku arvamuse jõudu. •• 17. juunil okupeerisid Vene väed Eesti. See oli järjekordne traumeeriv sündmus enamusele rahvast. •• 18. juunil keelas Laidoner igasuguste peastaabi salajaste dokumen- tide, ka Soome ja Läti kohta käivate, hävitamise ja välismaale saat- mise (A. Luts, lk 136, A. Ots, lk 114). •• 21. juunil lavastati Eestis riigipööre (selle peategelasteks olid Eesti venelased). •• See kõik juhtus, kuna: °° Eesti juhtkond a) oli liiga vanameelne, st venelastega liiga harjunud (oma hariduse saanud vene keeles ja meeles) – vt ka A. Gailit, lk 120; b) polnud ilmselt vajalikul määral teadlik sündmustest NSVL-s (miks?) – teadsid ainult tsaariaegset avatud Venemaad, mis püüdis oma lõpus läänelikult käituda; c) oli mandunud (Päts ja Laidoner lisaks venestunud), st majan- duslikud huvid esiplaanil, mille tõttu sattusid NSVL-i lõa otsa.

85 Välispoliitiliselt liiga mugavad ja arad, mille tõttu ei suutnud kiirelt muutuvas olukorras orienteeruda – tagajärjeks oli riigireetmine; d) oli Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) täielikult kaotanud. Eesti tolleaegne juhtkond ei olnud Vabadussõja kangelaste ja oma rahva vääriline. °° Eesti rahvas a) oli vähese poliitilise kultuuri, vastutuse ja traditsioonidega, mille tõttu lasi vastu hakkamata seadusi rikkuda ja demokraatia likvideerida (soomlastel oli parlamendikogemus tunduvalt pikem ja nad avaldasid pidevalt riigivõimule survet); b) polnud täiel määral teadlik venelaste ajalooliselt traditsioo- nilisest sõnapidamatusest ja brutaalsetest meetoditest (ei peagi midagi teinud olema, piisab, kui hävitamine, tapmine ja küüditamine neile kasulik on; tapeti ka oma inimesi, mis siis teistest rääkida). Selle teadmise rahvani viimine oli ajakirjanduse ja ajaloolaste tegematajätmine kogu iseseisvusperioodi jooksul (kuni 1934. aastani oleks seda vabalt teha võinud); c) oli Vabadussõja vaimu (kaitsetahte) suurel määral kaotanud. Sellele viitasid juba 1936. aastal ka neli endist riigivanemat oma märgukirjas K. Pätsile (vt T. Madisson, lk 341-342). •• See, mis Moskval ei õnnestunud 1918.-1920. aastatel otsese sõjalise agressiooniga ja 1924. aastal kodusõda provotseerides, õnnestus lõpuks (1939-1940. a) pikaajalise õõnestustegevuse tulemusel Eesti poliitilise juhtkonna hulgas (eelkõige Päts). Peaaegu kõik Vabadussõja kangelased hukati või hukkusid (enamasti Siberis). •• 21. juunil Sidepataljoni spontaanne relvastatud vastuhakk okupat- sioonijõududele Tallinnas Raua tänava koolimajast (surma sai üks sidepataljonlane, vastase poolel mitu langenut) – nagu Taani puhul, markeeris see sündmus Eesti sõjaväe vastupanu okupantidele (A. Luts, lk 146). •• 22. juunil “tagandati” Laidoner ametist. •• Juulis põgenes J. Pitka Riia kaudu mootorpaadiga Soome (H. Tõnismägi, lk 65).

86 •• 19. juulil viidi Laidoner koos abikaasaga rongiga Venemaale Pensasse, kus elas 5-toalises korteris (ka Tallinnas oli elanud 5-toalises korteris!) normaalset elu – oli ka teenija ja NKVD pidas valvet. Sai personaalpensioni (M. Turtola: Laidoner, lk 247). Suri1953 . aastal (69 a vanusena). •• 21. juulil “vabastati” Päts presidendiametist ja sellest ajast viibis oma suvekodus Kosel. Teda külastanutele “jäänud mulje, et ta ei tahtnud midagi seletada, veel vähem polnud võimeline koostama mingit akti või dokumenti”. Arusaamatuks jäi, millest see oli tingitud (A. Ots, lk 118). •• 23. juulil arreteeriti A. Larka ja suri väidetavalt 8. jaanuaril 1942 Venemaal (rõhuv enamus Eesti juhtivaid tegelasi, kes polnud enne hukatud, suri 1942. aastal). •• 30. juulil viidi Päts Koselt kogu perekonnaga (va poeg Leo, kes jäeti maha perekonna varaasju korraldama!?) erivaguniga Venemaale Ufaasse (E. Saaremaa, lk 257, E. Tambek). Kaasas olid ka arstirohud ja arst (H. Okas jt, lk 41). Päts oli haige, kuid elas suhteliselt heades tingimustes ja suri alles 1956. aastal (82 aasta vanusena). Sai mõnin- gatel andmetel elu lõpuni personaalpensioni (E. Tambek, lk 295). •• Pärast 6. augustit viidi kogu peastaabi dokumentatsioon Moskvasse – nad teadsid, et kogu dokumentatsioon oli alles (A. Luts, lk 162). Kes neid informeeris? •• 9. novembril saabus Pätsi poeg Leo Helsingisse, et edasi sõita Ungari Transilvaaniasse Pätside äsjaostetud mõisasse (A. Warma, lk 145). Kuidas sai ta Eestist välja, NKVD pidi tal ju silma peal hoidma?

1940-1941 •• Vene okupatsiooni ajal: °° hukati või hukkus NSVL-i repressiivorganite tõttu 7600 Eesti kodanikku; °° hukati või hukkus hävituspataljonide käe läbi 2378 Eesti kodanikku; °° küüditati Venemaale 9267 Eesti kodanikku, kellest 4630 hukati või hukkus; °° “evakueeriti” Venemaale 25 000 Eesti kodanikku, kellest 5000 hukati või hukkus; °° liideti Vene armeega 48 000 Eesti kodanikku, kellest enamik hukati, hukkus või jooksis üle Saksa poolele (rindel langes või suri haavadesse umbes 10 000).

87 •• Eesti kaotas jäädavalt 55 000 Eesti kodanikku, kusjuures parema osa rahvastikust, nende hulgas enamuse juhtivaid poliitikuid ja sõja- väelasi – see oli genotsiid. See oli järjekordne traumeeriv periood kogu rahvale. •• See kõik juhtus, kuna °° Eesti rahvas ja poliitiline juhtkond lasi vastutustundetult eba- populaarse ja ebausaldusväärse K. Pätsi 1933.-1934. aastatel või- mule. Kui seda poleks juhtunud, oleks vabadussõjalased võimule tulnud. Vabadussõja vaim (kaitsetahe) terves ühiskonnas oleks säilinud. Siis tõenäoliselt poleks Eesti osa relvastust Hispaania kodusõtta maha müünud, oleks õigeaegselt laskemoona varunud, kindlustusi ehitanud, võimaluste kohaselt relvastunud, mobili- satsiooni õigel ajal välja kuulutanud, koos soomlastega Soome lahe sulgenud (kokkulepe ja vahendid selleks olid olemas) ja 1939. aastal NSVL-le jõuga vastu hakanud (vt ka H. Tõnismägi, lk 70). Vastu oleks siis suudetud pidada vähemalt maailma avaliku arvamuse toe tekkimiseni (1944. aastal olid eestlased väga head sõjamehed, kuid siis oli juba liiga hilja!). Tõenäoliselt oleks esimesena meile appi tulnud Soome, vähemalt oleks üle Soome lahe suurel arvul vabatahtlikke saabunud – oli ju selge, et järgmisena oleks neid ette võetud. Selle järel oleksid ilmselt ka Läti ja Leedu Soomega samadel põhjustel meid toetama asunud. Hullem oleks olnud, kui esimesena oleks Läti ette võetud. Siis oleksime pidanud Lätile appi minema (vastav leping ju oli) kasvõi vägisi, sest pärast Läti alistumist oleksime tõesti lootuse- tus olukorras olnud. Ega Leedugi poleks siis samadel põhjustel kõrvaltvaatajateks jäänud. Eesti alistumine võttis ka Lätilt ja Leedult võimaluse vastu hakata. Vastu hakata oleks võidud veel Talvesõja ajal (kui NSVL Rahvasteliidust välja heideti) ja isegi 1940. aasta juunis – ikka oleks parem olnud kui hääletu alistumine. Kõige tähtsam – vastuhaku korral poleks saadud Eestit NSVL-i koosseisu inkorporeerida vaid oleksime hullemal juhul jäänud lõpuks sotsialistliku maa staatusesse, st venelasi poleks saanud massiliselt sisse tuua. Muidugi on see kõik tagantjärele tarkus. Siiski pole tõenäo- line, et vastu hakates meie inimkaotused (Soome kaotas vastu hakates 2.7%, Eesti vastu hakkamata 20% oma elanikkonnast ja

88 meie kaotused üha jätkuvad) oleksid suuremad olnud, kuna: a) maailma avalik arvamus oli Venemaale tähtis (eriti 1940. a), kuna ta vajas uusi liitlasi, st pidi “ukse lahti jätma” uutele liitlas- tele (vt ka E. Tambek, lk 249). Maailma avaliku arvamuse silme all ei oleks sõda väikeriigi vastu talle kindlasti kasulik olnud. Pigem oleksid lääneriigid survestanud Venemaad sõda lõpe- tama. Balti riikide hääletu alistumine tegi Soomele karuteene ja andis Venemaale ajendi ning julguse Soomele kallale tungida; b) Saksamaa ei soovinud sõda Eesti ja NSVL vahel (M. Ilmjärv, lk 917) – baltisakslased olid alles riigis ja Saksamaa vajas Eesti põlevkiviõli. Tõenäoliselt oleks Saksamaa survestanud NSVL-i Eestiga vaherahu tegema (H. Ojalo, lk 141); c) alates 1944. aasta sügisest venelased ei hävitanud ja ei küü- ditanud massiliselt eestlasi, kuigi põhjusi selleks oleks rohkem leidunud kui 1939. aastal. Lisaks, pärast Talvesõda 1940. aastal venelased ei tapnud ja ei küüditanud vallutatud ala 400 000 karjalasoomlast (M. Turtola: Päts, lk 312), kuigi selliseid plaane kindlasti oli. Küll on aga alati püütud hävitada rahva eliiti (eelkõige poliitikuid ja sõjaväelasi), milline sõja puhul saab (Karjala-Soomest sai) eest ära minna. Nagu ajalugu ja hilisemad sündmused Eestis näitasid, venelastega koostööle minnes eliit hävitamisest/küüditamisest ei pääse – kui enam vaja pole, koristatakse ära (isegi sellised tegijad kui Päts ja Laidoner said Venemaal vabadust nautida ainult aasta); d) meie inimkaotused üha jätkuvad – eestlaste arv Eestis on alates 1939. aastast vähenenud vähemalt 1.3 korda, soomlaste arv Soomes aga kasvanud 1.5 korda. 1939. ja 1940. aastate hääletu alistumine, 1944. aasta lüüasaamine, genotsiid ja jätkuv massiline venelaste kolonisatsioon on löönud rahva hinge sügavad haavad. Eestis on eestlaste loomulik iive negatiivne ja toimub massiline väljarändamine, Soomes seda selliselt ei ole. °° Ohu varjamine rahva eest ja maalt lahkumise keeld 1940. aastal võtsid rahva eliidilt võimaluse maalt põgeneda. °° President Pätsi allkirjad 1940. aastal andsid venelaste poolt moodustatud J. Varese “valitsusele” näilise seaduslikkuse. Kuidas pididki lihtsad inimesed teadma, milliseid presidendi korraldusi tuleb täita ja milliseid mitte – mis on seaduslik ja mis mitte. Oli ju juba 1939. aastast aetud allaheitlikku poliitikat – mitte

89 mingil juhul venelasi ärritada. Sellest tingituna oli ka kogu press juba sellest ajast riigivõimu erilise kontrolli all. Nii oli vähem kui kahe aastaga president Pätsi idee “hoida Eesti rahvas ja riik tervena” meetodil, et “keegi midagi ei ütle või ei tee, mille kohta N. Liit võiks öelda: see on sihitud meie vastu!” viinud selleni, et Eesti rahvas oli 1941. aastaks jälle kaheks vaenulikuks pooleks lõhestatud (võidukas Vabadussõda oli liitnud Eestimaa rahva üheks tervikuks). Ühel pool olid Kaitseliidust välja kasvanud “riigireeturitest” metsavennad, kes “provotseerisid” venelasi – kaitsesid oma maad ja rahvast venelaste põletatud maa taktika eest ja teisel pool Pätsi poolt heaks kiidetud Rahva Omakaitsest sündinud hävituspataljonid, kes täitsid “uue kodumaa” näiliselt seaduslikke käske. Vähem kui kahe aastaga oli ainult 150 eesti kommunisti saanud tohutu täienduse! Seda tingis näiline seadus- likkus (Pätsi allkirjad), hirm arreteerimiste ees ja loomulik soov ellu jääda, aga samuti paljudele võimalus karjääri teha. See kõik laostas nõrgema osa rahvast.

1941 •• 22. juunil alustas Saksamaa sõda NSVL-i vastu. •• 25. juunil algas uuesti sõjategevus Soome ja NSVL-i vahel. •• 26. juunil Laidoner Pensas ja Päts Ufaas vahistati vaatamata nende teenetele NSVL-i ees – nad olid teinud 1939.-1940. aastatel kõik endast oleneva, et võimalikult palju teenetega Eesti tegelasi venelastele represseerida jääks (ohu varjamine rahva eest, riigist lahkumise keeld, isikunimedega dokumentatsiooni üleandmine) ja et näiliselt riigi siseasjana represseerijatel selleks võimalikult rohkem õigus oleks (allkirjad võimu üleandmise kohta). Päts ja Laidoner olid tahtlikult või tahtmata kaassüüdlased Venemaa poolt toimepan- dud inimsusevastastes kuritegudes – genotsiidis. Lisaks olid nad reetnud oma riigi (vande murdmine). •• 1. detsembril oli Eestis 1 001 541 elanikku, st võrreldes 1940. aasta algusega oli rahvaarv vähenenud rohkem kui 120 000 inimese võrra (vt A. Mäesalu jt).

1941-1944 •• Saksa okupatsiooni ajal: °° hukati või hukkus vangilaagrites 5460 eestlast (peamiselt

90 hävituspataljonlased, kommunistid ja nende toetajad, kuid ka süütuid pealekaebuste alusel); °° Saksa poolel võitles 70 000 eestlast, kelledest rindel langes või suri haavadesse umbes 10 000 inimest (tegelikult venelaste tõttu); °° tsiviilvõim oli eestlaste käes (mitte nagu 1918. a) ja baltisakslaste vaenulikke plaane õnnestus vähemalt sõja ajal neutrali- seerida (H. Mäe).

1944 •• 2. veebruaril tungis Vene okupatsioonivägi üle Narva jõe, algasid eestlaste meeleheitlikud võitlused venelaste vastu. •• 7. veebruaril kutsus J. Uluots raadiovestluses eestlasi kodumaa kaits- misele ja võitlusele Punaarmee sissetungi vastu (A. Mäesalu jt). •• Aprillis saabus Johan Pitka tagasi Eestisse (tema kolm poega olid Venemaal mõrvatud). •• Sügiseks oli Eesti NSVL-i (Venemaa) poolt teist korda okupeeritud. Läände põgenes umbes 90 000 eestlast. Sellega algas järjekordne raske traumeeriv periood kogu rahvale, mis kestis ligikaudu 10 aastat. •• Hukkus Johan Pitka, jäädes kõrgematest sõjaväelastest viimaseks Vabadussõja vaimu kandjaks (ta oli 1918-1920 olnud Omakaitse juht Tallinna puhastamisel enamlastest, Kaitseliidu, soomusrongide ja –autode ning sõjalaevastiku asutajaks ning 1944. aastal viimase vastupanu organiseerijaks). Tema nimi peaks olema kuldsete täh- tedega eestlaste ajalukku kirjutatud!

1944-1945 •• Vangistati umbes 10 000 eestlast, kelledest üle poole surid. Palju tapeti?

1944-1953 •• Vene okupatsiooni ajal: °° saadeti sunnitöö- ja vangilaagritesse vähemalt 30 000 inimest, kelledest 11 000 tagasi ei tulnud (peamiselt tsiviilisikud). Palju tapeti? °° Eesti talupoegadelt võeti Vene riigi koosseisus teist korda maa- omand ära (varem 1816. a ja 1819. a).

91 1953 •• Suuremad lahingud metsavendade ja Vene okupatsiooni julgeole- kujõudude vahel Eestis olid lõppenud. •• Laidoner suri Venemaal (69-aastaselt). Teised Eesti juhtivad tegelased olid juba üle 10 aasta tagasi rõhuvas enamuses tapetud või surnud.

1954 •• Päts rehabiliteeriti (tunnistati süütuks) ja vabastati sundravilt. Ta lubati tagasi Eestisse (toodi tagasi), kust ta küll, peale kahenädalast viibimist Jämejala psühhiaatriahaiglas, kohaliku ENSV juhtkonna poolse initsiatiivi tulemusena jälle Venemaale Buraševo kinnisesse psühhoneuroloogiahaiglasse toimetati. Seal viidi ta tosina päeva pärast üle haigla üldisele režiimile (J. Tamm).

1956 •• Päts suri Venemaal (82-aastaselt). Kuidas sai Päts haige inimesena “vanglates” elada nii kaua – tema elutingimused ja ravi pidid olema suhteliselt head? Samuti Laidoner. Selleks ajaks oli Eesti Pätsi ja Laidoneri kaasabil kaotanud 25% oma elanikkonnast, kusjuures parema osa. Päts oli elanud Venemaal üle 14 aasta, Laidoner üle 11 aasta kauem kui kõik teised vangistatud Eesti juhtivad tegelased – nii palju maksid teened.

1957 •• Lahingud metsavendade ja Vene okupatsiooni julgeolekujõudude vahel olid täielikult lõppenud. Kokku oli metsas olnud umbes 30 000 metsavenda. Relvastatud võitluse käigus hukkus umbes 4000 ja NSVL-i julgeolekuvägede kätte sattununa 2700 inimest. Palju hukati ja piinati surnuks vanglates? Kuhu on nad maetud?

1978 •• Hukkus viimane teadaolev metsavend August Sabbe. •• Jõuliselt algas uus venestamisaeg.

92 1940-1991 •• Hukati või hukkus vähemalt 90 000 eestlast ja läände põgenes ka 90 000, inimkaotused kokku vähemalt 200 000 inimest. Eesti kaotas II maailmasõja tulemusel peamiselt Vene okupatsioonivõimude rep- ressioonide tõttu targema ja teovõimelisema osa oma elanikkonnast (ligi 25%) ja sisse toodi ligi 50% venelasi (genotsiid) – kaotused üha jätkuvad (läände põgenemine ja iive negatiivne). Võrdluseks – Soome kaotas vastu hakates kahes sõjas kokku 2.7% (kuni 100 000 inimest) peamiselt rindel ja säilitas parema osa elanikkonnast (rahvaarv üha kasvab).

1992 •• Eestis 1 565 000 elanikku (eestlasi 963 000 – 61.5%). •• Juunis Kaitseliidu Harju malev lubas avalikult jätkata metsavendade poolelijäänud võitlust okupantide vastu. •• Juulis nn Ellamaa lahing – umbes 100 automaatide ja käsigranaa- tidega relvastatud Vene ohvitseri ründas ootamatult 20 automaa- tidega relvastatud Harju maleva kaitseliitlast. Neid püüti ümber piirata. Tulistamist oli mõlemalt poolt palju. Teadaolevalt ohvreid ei olnud ja lahing jäi “viiki” – enamus kaitseliitlasi tõmbus metsa, ainult neli jäid piiramisrõngasse, kuid hiljem siiski vabastati (osaliselt koos relvadega). •• Traumeeriv periood (lootuste purunemine) vähemalt osale rahvast – okupantidest, kolonisaatoritest ja enamusest kolonistidest ei saanudki lahti. Juba Urmas Alender laulis: “...peatage Lasnamäe!”, kuid seda ei juhtunud. Edaspidine pole enam ajalugu – seda kirjutavad järgmised põlvkonnad.

93 Üldjäreldused kroonikast

1. Venelaste aktiivne tung Eesti aladele algas 1030. aastal, st üle 176 aasta varem kui taanlaste (1206. a), sakslaste (1208. a), leedulaste (1213. a) ja rootslaste (1220. a) tung – see oli tegelik meie muistse vabadusvõitluse algus. 2. Venelaste põhieesmärgid olid vara röövimine, hävitamine ja inimeste tapmine, küüditamine (põletatud maa taktika) ning hiljem ka ristiusku pööramine ja vägivaldne võimu haaramine. Sakslaste põhieesmärk oli elanikkonna ristiusku pööramine ja allutamine ning kui see rahumeelselt ei õnnestunud, siis hiljem ka vägivaldne võimu haaramine. Venelased tapsid tsiviilelanikkonda tunduvalt metsikumalt kui sakslased. 3. Metsikusega paistsid eriti silma venelased ja nende alluvad tatarlased, kuid ka lätlased, liivlased ja teatud oludes ka eestlased ise. 4. Eestlaste küüditamised Venemaale algasid juba 1030. aastal, erilise julmuse ja massilisusega aga 1501. aastal (tapetud ja küüditatud kuni 100 000 eestlast), sakslased seda praktiliselt ei harrastanud. 5. Muistse vabadusvõitluse (1030-1227. a) lüüasaamise põhipõhjus – pidime sõda pidama mitmel rindel (venelased, sakslased+lät- lased+liivlased, taanlased, rootslased, leedulased). Selle vastu oleks vaja olnud keskset juhtimist (vähemalt tugevat konföderat- siooni) ja head diplomaatiat, et garanteerida ohutu kaubandus Läänemerel ja vaenlased maalt välja lüüa. Meie autoritaarsust eitav loomus ja eriti sellest tingituna väljapaistvate juhtide puudumine aastatel 1030-1208 ei soosinud riigi teket. Võib-olla oleks Lehola Lembitu suutnud Eesti ala tugevaks konföderatsiooniks koondada, kuid selleks ajaks olid sisevastuolud süvenenud ja rahvast juba liiga väheks jäänud, et lahinguid võita (pärast ligi 200 aastat venelaste pidevaid laastavaid rünnakuid oli rahvastik vähenenud poole võrra – umbes 100 000-le). 6. Kui meid poleks vallutatud läänest, oleksime sattunud vene õige- usku, varem või hiljem vallutatud venelaste poolt ja meid poleks enam olemas olnud (Peeter I oleks 1703. aastal rajanud oma pealinna Tallinna kohale kui see poleks rootslaste käes olnud).

94 7. Liivi sõja eelsed kaotused alates 1501. aastast tapetute ja ära viidutena 140 000 inimest. Liivi sõja aegsed kaotused 1558.-1582. aastatel tapetute ja ära viidutena 200 000 inimest. Liivi sõja järgsed kaotused (1656-1658. a Rootsi-Vene sõda, katk; 1695-1697 katk ja näljahäda) 230 000 inimest, st inimkaotused 200 aasta jooksul üle 570 000, millest enamus venelaste tõttu. 1697. aastaks oli meid järele jäänud ainult 170 000. Kindlasti toodi kusagilt rahvast juurde, kuna need kaotused ületavad rahvaarvu. Muide, ka katku (Aasia tõbi) on kogu ajaloo jooksul Eestisse toonud peamiselt Vene väed. 8. Põhjasõja aegsed kaotused tapetute ja ära viidutena pole teada (Rootsi riigiarhiivis peaks need andmed ju olema?). 1710. aastal suri katku väidetavalt 200 000 inimest (arvan, et selle hulka on peidetud ka venelaste poolt tapetud), 1712. aastaks jäi meid järele ainult 150 000-170 000). Kindlasti toodi rahvast kusagilt juurde, kuna 1800. aastal oli meid juba 500 000. 9. Liivi sõja ja Põhjasõja tulemusel ei olnud me geneetiliselt kaugeltki enam need, kes enne 1500. aastat, kuid keel säilis (maal võõrad üldiselt eestistusid, kuid mitte linnades). 10. Kui siin poleks valitsenud Balti aadel ja Balti erikord, oleks pärast Põhjasõda meid kohe vene õigeusku pööratud, venestama hakatud ja meid poleks samuti enam olemas olnud nagu meie idapoolseid sugulasrahvaid. 11. Kui me poleks muistses vabadusvõitluses vihaselt vastu hakanud (eriti lätlastele), oleks vähemalt Lõuna-Eestit tõenäoliselt taba- nud liivlaste saatus. 12. Põhjasõjas võitles Vene vägede vastu sisside, sõdurite ja ohvitseridena umbes 20 000 eestlast (Liivi sõdasid ei tea) – tolleaegset rahvaarvu arvestades umbes sama protsent kui Vabadussõjas ja II maailmasõjas. Rahvas pani kõigil kolmel korral lõpuks venelaste vastu välja kogu oma jõu. 13. Pole kahtlust, et rõhuva enamuse oma rahvastikust oleme kaotanud venelaste tõttu (1100.-1200. aastatel 100 000 inimest, Liivi sõjad 200 000 + 230 000 inimest, Põhjasõjas üle 200 000 inimese, teises maailmasõjas 180 000 inimest. Kokku läbi tuhandeaastase ajaloo kaotused venelaste tõttu umbes miljon inimest), kusjuures kaks korda ajaloos oleme olnud hävimise äärel. See ongi põhjus, miks meid nii vähe on!

95 14. Meie teadaolevad silmapaistvamad kangelased läbi ajaloo on olnud Lehola Lembitu, Ivo Schenkenberg ja Johan Pitka. 15. Pole teada, palju oleme läbi ajaloo kaotanud Eesti eliiti eel- kõige saksastumise tõttu (teada on, et saksastusid nii Jannseni, Kreutzwaldi, Jakobsoni kui ka Hurda järglased, kui nimetada vaid tippe; saksastusid ka eestlastest mõisaomanikud, keda 1919. aastal oli 66), kuid seda on olnud palju, väga palju. O. Looritsa järgi on eesti rahva Achilleuse kannaks “tema poliitiline juhtkond, keda kahjuks pole suudetud iseseisva rahva aule väärikaks kujundada. Ta mandus juba viikingiajal, orduajal, tsaariajal ja koguni iseseisvusajal kuni okupantidega koostööni. ... meie poliitilisteks juhtideks on jäänd pärast okupantide sooritatud küüditamisi ja hukkamisi peamiselt küll vaimsed kääbused järele. ... riiklik iseseisvus ilma väärika juhtkonnata ei ole mõeldav”. 16. Kõige halvem on juhtide mandumine ja välisriikide lõa otsa sat- tumine, mis viib valetamise ja olulise informatsiooni varjamiseni oma rahva eest. Kuid see on enamasti meie rahva enda käitumisest tingitud olnud (1934. aasta näide). Selleni on viinud ja viib meie rahva hukatuslik loomuomadus – vastutustundetus oma juhtide valimisel ja eriti ametis pidamisel. Mandumise vältimiseks vajavad juhid pidevalt rahvapoolset survet. Kuid rahvas ei pea oluliseks end poliitiliselt harida ja aktiivselt juhtidele survet avaldada, vabandades, et “mind ei huvita poliitika”. Selle asemel harrasta- takse virisemist. See kõik on liiga vähese iseseisvusaja (kogemuse) ja ajaloos läbi elatud raskete psüühiliste traumade tagajärg. Kuid väike rahvas, kes ei taha Venemaa koosseisus elada, nii käituda ei tohiks. Seda hukatuslikku loomuomadust tuleks rahvale järjekind- lalt teadvustada (ajalooõpikutes, meedias jms) – siis on võimalik sellest aja jooksul lahti saada. Aktiivse ja tõhusa kodanikuühis- konna tekkimine võtab palju aega. 17. Demokraatiat tuleb teostada parlamendis, kuid kaitsta tänava- tel – ainult nii on rahvas ohtude eest võimalikul määral kaitstud (1932.–1934. aastate negatiivne näide). 18. On vaja juhtida enamus meie rahvast äratundmisele, et 1934. aastal Pätsi võimule lastes (võimuhaaramisega leppides) ja 1939. - 1940. aastatel hääletult alistudes käitus meie tolleaegne juhtkond ja rahvas valesti. See on vajalik 1939.–1941., 1944. ja sellele järgnevate aastate raskete psüühiliste traumade tagajärgedest vabanemise

96 protsessi käivitamiseks (vt ka Jüri Reinvere: S. Oksanen ja I. Paju, lk 441) ja selleks, et sama ei korduks. Ehk ei lähegi aastasadu rahva sirgu tõusmiseks (vt A. Gailit, lk 121), kui sellega tõsiselt tegeleda. Meile ei anta aega aastasadu oodata. 19. Esmakordselt ajaloos ja seda nn iseseisva Eesti riigi ajal elab Eestis nii palju muulasi (ligi 50% venekeelseid, kes praktiliselt ei assimi- leeru). Kõrvuti elavad Moskva tegevuse tõttu raskete psüühiliste traumade tagajärgede käes ikka veel kannatavad eestlased ja sellest vabad Moskvast endiselt toetatavad Venemaa-meelsed venelased. See ei ole võrdne kooselu, see on endiselt ahistatava ja ahistaja suhe – Venemaa hoolitseb igapäevaselt selle eest, et elaksime endiselt venelaste mõjuvõimu all (psühhoanalüüsi mõiste – vt M.-F. Hirigoyen). Hirmu ja pikaaegse kooseksisteerimise tagajär- jel tekkinud Stockholmi sündroomi tõttu on ka paljud eestlased Venemaa-meelsed. Traumade tagajärgedest vabanemise protsess tuleb käivitada, hirmust ja Stockholmi sündroomist lõpuks lahti saada, eneseusk ja eneseväärikus taastada. Ainult siis saab rahvas elu- ja arengu- võimeliseks, saab tekkida tõeline kodanikuühiskond. 20. Pärast II maailmasõda ja pikka nõukogude perioodi ei ole me enam geneetiliselt keskmiselt need, kes enne 1940. aastat ja kaugeltki mitte need, kes enne Liivi sõda. Oleme segu Kunda kultuuri rahvast, soomeugrilastest, venelastest, tatarlastest, sakslastest, lätlastest, rootslastest, poolakatest ja teistest. Kuid mitmetelt loomuoma- dustelt oleme ikka veel üsna sarnased meie viikingiaegsetele esi- vanematele. Kaasajal suure hulga venekeelsete (vene kodukeelega) “kaasmaalaste” tõttu, keda Euroopa Liit sunnib omadeks pidama, geneetiline muundumine ja vaimne venestumine üha jätkuvad. 21. Esmakordselt ajaloos ja seda ka nn iseseisva Eesti riigi ajal on Eestis maarahvast vähem kui linnarahvast (alates 1951. aastast) – rahvas ei taha maad harida, kuna see pole tulus. Eesti maaelu tuleb taastada (eurotoetused?) – selliselt on lootust eestlaste väljavool seisma panna, iivet tõsta ja võõramaalased aja jooksul eestistada (maal on eestistumine ajaloo vältel alati toimunud, kuid mitte linnades – seal pigem eestlased sulandusid muulaste hulka). Ka on maal iive alati tunduvalt suurem olnud. Oleme ju aegade algusest maarahvas.

97 22. EESTI AJALUGU TULEB TÄIE TERAVUSEGA ÕIGEKS KIRJUTADA – SEE VÕIMALDAB KÄIVITADA TRAUMADEST VABANEMISE PROTSESSI, ANNAB RAHVALE EESMÄRGI JA ELUJÕUDU KODUMAAL PÜSIDA. “Psühhoanalüütilises mõttes on traumast vabanemiseks vaja pöörduda traumeerivate tunnete juurde ja neid taas ja taas läbi kogeda” (A. Parktal). “Tõe väljaselgitamise protsessi kõige sügavam mõte ongi see, et rahvas saaks edasi areneda” (vt Jüri Reinvere: S. Oksanen ja I. Paju, lk 452). Või nagu märkis juba Juhan Liiv: “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.”

98 Lõpetuseks

Oskar Loorits kirjutas 1951. aastal (Rootsis) Eesti poliitilise juhtkonna ja naiste rolli kohta meie edasikestmises: “... oma rahvusorganismi eest hoolitsemine on juhtkonna ja emade õilsaimaks elumissiooniks ...”. Kahjuks “... rahvajuhid ei keskenda mitte eestluse elujõudu ega ole meie päästjad ...” (lk 97-98). Meie juhtkond on ajaloos juba korduvalt degenereerunud ja läbi põlenud (lk 14). “Eestluse elujõud pärandatakse ometi veel edasi, kuni eesti emad oma missioonis teadlikud püsivad. ... Emad ei päästa oma rahvust mitte ainult sünnitajatena vaid kindlasti ka just kasvatajatena ...” (lk 97). “... emast oleneb lapse rahvus” (lk 98). “Eestluse surmatee on aga paratamatu, kui meie emad ei jaksa enam oma kutsumust täita ...” (lk 97). “Tänu eesti emadelle meie väikerahvas on suutnud eksisteerida kõigist tapatalgutest hoolimatta siiski juba üle kahesaja sugupõlve, – kas tahame siis tõesti olla nüüd viimaseks lüliks, kelle sisemise nõrkuse kätte katkeb eestluse elujõud?!” (lk 100). Käesolevas töös on eestlasteks (või eestistuvateks muulasteks) nimetatud alates iseseisvusajast neid, kelle kodukeeleks oli (on) eesti keel. Siit tuleneb, et venelasteks (või venestuvateks eestlasteks) Eestis on need, kellede kodukeel on vene keel. Ülemaailmse Vene Rahvuskodu deklaratsiooni järgi on venelased need, kes räägivad ja mõtlevad vene keeles, peavad end ihust ja hingest venelasteks, tunnistavad õigeusku vene kultuuri alustalana, omavad sügavat emotsionaalset seost olulise- mate sündmustega oma rahva ajaloos ning tunnevad rahvuskaaslastele kaasa nende saatuses. Mis on meil vastu panna – kõiki kodakondsuse saanuid nimetatakse meil ametlikult eestlasteks (nii pidavat Euroopas kombeks olema), usku ja kristlikke väärtusi me ei hinda ning meie ajalugu on esitatud peamiselt libakangelastega (vt esikaanel) ohvriajaloona. “On hirmus, kui inimeselt riisutakse tema usk. Siis on ta viletsam lojusest ja hädalisem uppujast” (A. Gailit, lk 42). Jah, laulupidu meil veel on. Oleme taandu- mas etnose tasemele, väikesed etnosed aga teadaolevalt surevad välja. Praegu mäletavad veel paljud eestlased venelasi NSVL-i aja lõpust (nagu tsaariaja lõpustki) kui külalislahkeid, sõbralikke ja vastutulelikke inimesi (vt ka E. Tambek, lk 219, 303, 351, 371). Unustatakse ära, et sel ajal olid eestlased venelaste omad. Praegu me ei ole enam Venemaa venelastele omad (kas kohalikele venelastele oleme?). Veelgi hullem,

99 meid peetakse “emakese Venemaa” reeturiteks (nagu 1918. aastal). See venelaste loomuomadus ei ole kadunud. Ajalugu on näidanud, et pole vahet, millise sildi all venelased agressiooni teostasid, kas Vana-Vene, Tsaari-Vene või kommunistliku Vene all – ikka on nende taktika olnud mitte kokkulepetest kinni pidada, maha- põletatud maa, tsiviilelanike massiline tapmine ja küüditamine (eriti, kui välismaailm sellest teada ei saa). Kas peaksime uskuma, et kaasaegne Venemaa ja venelased on äkki muutunud (vt A. H. Tammsaare, lk 9)? Kas peaksime uskuma, et metslane venelastes on surnud (vt E. Tambek, lk 372)? Sündmused kaasajal näitavad, et mitte. Hääletu alistumine siin ei aita (Eesti näide), pigem vastupidi (Soome näide). Juhtkonna tühjad kõmisevad lubadused ei heidutanud agressorit 1939. aastal ja ei heiduta ka praegu – loevad ainult teod. Varjatud agressiooni korral seestpoolt ei ole abi väljastpoolt esialgu kindlasti loota (võimalikud abistajad, olgu või kohalolevad liitlased, tahavad enne veenduda, et tegemist pole sisekonfliktiga, vaid Venemaa osalu- sega). Parim heidutus on, kui vaenlane teab, et riik ja rahvas ka vaatamata lääne soovitustele järeleandmistele ei lähe, on vaba venelaste mõjuvõimust ja kindlalt igasugusele agressioonile vastu hakkab. Selle saavutamiseks oleks vaja: 1. Julgelt puhastada Eesti relvajõud (politsei, kaitseliit, kaitsevägi) ebausaldusväärsetest isikutest (KGB või GRU taust, toetavad või on toetanud Venemaa agressioone jm), et kaitsevõimet kindlustada ja venelaste mõjuvõimust vabanemiseks eestlaste kindlustunnet suurendada. 2. 1939. aasta juhtkonna käitumine üheselt hukka mõista, et eestlaste usaldust suurendada. Miks peaks rahvas muidu uskuma, et ei käi- tuta samuti nagu 1939. aastal? Või nagu kirjutas Mati Õun: “Sest kui 1939. aastal oli alistumine õige ja tuli Eesti rahvale ainult kasuks, siis miks ei peaks olema õige alistuda ka 2009. või 2019. aastal, kui selleks peaks võimalus tekkima?” (vt H. Ojalo, lk 91). 3. Luua tingimused, koostada programm ja käivitada eesti rahvuse mineviku psüühiliste traumade tagajärgedest vabanemise protsess. Suur vastutus selles on ajaloolastel, ajakirjanikel, kirjanikel, filmitegijatel, koolilõpetajatel jt. “Kuna minevikuga seotud kaotustega kaasnevad tunded on meeles (psüühikas) läbi töötamata, ... ei ole ka paranemiseks vajalikud muudatused meelemärkuses (teadvuses) toimunud” (A. Parktal). Alustuseks sobiks meie täie

100 teravusega välja kirjutatud ajalugu, mida siis koolist alates õpe- tama ja läbi töötama hakatakse. “Trauma[st vabanemiseks peavad] läbielatud sündmused võt[ma] inimes[t]e mälus kogemuse kuju” (vt E. Laanes, lk 48). Alles selle järel – koos eneseusu, eneseväärikuse, enda õiguste ees seis- mise, poliitilise aktiivsuse, moraali ja eetika taastumisega on loota mee- lemürkide tarbimise vähenemist, rahva majandusolukorra paranemist, iibe kasvu ja väljarände peatumist. Ka Heino Noor kirjutas: “Vaimse tervise häired ja meelemürkide tarvitamine, sealhulgas alkoholism ähvardavad viitsütikuga pommina kogu rahvuse püsimajäämist.” (S. Oksanen ja I. Paju, lk 256). Pole imestada, et eestlased seni Euroopa õnnetumate rahvaste hulka kuuluvad (vt Õhtuleht, 23.03.2017). On viimane aeg venelaste mõjuvõimust vabaneda ja mineviku traumadest vabanemise protsess käivitada, st rahva hingehaavu ravima hakata – eelkõige meie ajalugu õigeks kirjutada ja rahva harimisega ka selles valdkonnas tegelema hakata, kuna Toompeal on võim juba vaikselt Venemaa-meelsete vene hinge, mõtlemise ja kodukeelega inimeste kätte minemas (nagu 1934. a ja 1944. a). Muidu pole Venemaal ei varjatud ega avalikku agressiooni vajagi, ta saavutab oma eesmärgi lõpuks niigi. “..ühtki rahvast ei saa hävitada, kui ta ise ei roisku oma rumalu- sest ja järeleandlikkuse juhmusest” (A. Gailit, lk 65). “Süü veeretamine oludelle või võõrastelle ei vabasta meid milgi juhul kaasvastutusest meie saatuse äpardumisel, vaid enne kõike me ise oleme kohustatud oma saatust kujundama .” (O. Loorits, lk 9). Pole paha, kui ka siin elavad venelased teada saavad oma esivane- mate “vägitegudest” Eesti tsiviilelanikkonna kallal läbi ajaloo – ehk hakkab piinlik?

101 Põhiline kasutatud kirjandus

1. A. H. Tammsaare “Sõjamõtted” (1919) 2. J. Pitka “Minu mälestused 1914 – 1920” (1921), 1993 3. Vabadussõja Ajaloo Komitee “Eesti Vabadussõda 1918 – 1920” (1937) 4. J. Uluots “Kroonika” (1941) 5. Eesti omavalitsuse väljaanne “Eesti rahva kannatuste aasta” (1943), 2012 6. O. Loorits “Eestluse elujõud” (1951) 7. Artur Mägi “Kuidas valitseti Eestis” (1951) 8. A. Gailit “Üle rahutu vee” (1951), 1998 9. A. Rei “Mälestusi tormiselt teelt” (1961), 2010 10. J. Selirand, E. Tõnisson “Läbi aastatuhandete” (1963) 11. E. Tambek “Tõus ja mõõn I – II” (1964), 2010 12. W. Tomingas “Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis” (1970), 1992 13. H. Laretei “Saatuse mängukanniks” (1970), 1992 14. A. Warma “Diplomaadi kroonika” (1971) 15. A. Luts “Heitluste keerises I ja II” (1975, 1976), 2004 16. I. Raamot “Mälestused” (1975, 1991), 2013 17. L. Meri “Hõbevalge” (1976) 18. O. Kuuli “Vapsidest Isamaaliiduni” (1976) 19. H. Mäe “Kuidas kõik teostus. Minu mälestusi” (1977), 1993 20. Arvo Mägi “Eesti rahva ajaraamat” (1979) 21. A. Ots “Miks kaotasime iseseisvuse. Eestluse probleeme eksiilis” (1981) 22. H. Troyat “Ivan Julm. Esimene Vene tsaar” (1982), 1998 23. E. Virbsoo “Lugusid möödunud aegadest” (1987), 1989 24. H. Okas jt. “Eesti Vabariigi huku algus: vabadussõjalaste hävita- mine” (1987), 2010 25. S. Vahtre “Muinasaja loojang Eestis” (1990) 26. A. Roolaht “Nii see oli ...” (1990) 27. M. Laar “Suurim armastus” (1994) 28. E. Saaremaa “Eestlaste ajalugu 1820 – 1945” (1997) 29. H. Tõnismägi “Ülekohtu toimikud” (1998) 30. M.-F. Hirigoyen “Moraalne ahistamine” (1998), 2001 31. A. Adamson “Eesti ajalugu gümnaasiumile” (1999) 32. M. Turtola “President Konstantin Päts” (2002), 2003 33. M. Ilmjärv “Hääletu alistumine” (2004) 34. L. Vahtre “Eesti rahva lugu” (2005)

102 35. K. Kroon “Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas” (2007) 36. M. Turtola “Kindral Johan Laidoner ...” (2008) 37. F. Vinci “Homerose eeposte Läänemere päritolu” (2008) 38. S. Oksanen, I. Paju “Kõige taga oli hirm ...” (2009), 2010 39. E. Laanes “Lepitamatud dialoogid” (2009) 40. H. Ojalo “Kui me valinuks sõja ...” (2010) 41. E.-M. Tiit “Eesti rahvastik” (2011) 42. S. Zetterberg “Eesti ajalugu” (2011) 43. M. Õun, H. Ojalo “101 Eesti lahingut” (2012) 44. K. Kello “Tuhat aastat nagu üks päev” (2012) 45. K. Oad “Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit”, Juridica III (2012), lk. 151 - 158 46. V. Mikita “Lingvistiline mets” (2013) 47. K. Siig “Linnuste nihe” Bakalaureusetöö (2013) 48. A. Pajur “Eesti ajutine valitsus priiuse põlistamise vaatepunktist ” Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat (2013) 49. K. Ots “Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus” (2013) 50. A. Tvauri “Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis” (2014) 51. A. Parktal “Trauma käsitlus psühhoanalüütilises võtmes, I ja II loeng” (06.01.2015) 52. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg “Eesti ajalugu. Kronoloogia” (2015) 53. M. Mägi “Rafala. Idateest ja Tallinna algusest” (2015) 54. M. Laar “Ivo Schenkenberg” (2015) 55. V. Siilats “Tants vanakuradi vanaemaga”, dokumentaalfilm (2015) 56. T. Madisson “Vapsid. Vabadussõjalaste rahvaliikumise tõus ja häving” (2016) 57. M. Kiudsoo “Viikingiaja aarded Eestist. Idateest, rauast ja hõbe- dast” (2016) 58. Rootsi ajaloomuuseumi näitus Lennusadamas “Viikingid: elu legendide taga” (13.08.16 – 15.01.17) 59. J. Tamm “Eesti riigi rajamise ettevalmistamine polnud ühe mehe, ammugi veel Konstantin Pätsi, ettevõtmine” (Delfi, 16.01.17) 60. M. Mägi “Viikingiaegne Eesti” (2017) 61. Google (märksõna)

07. novembril 2017 Nõmmel

103 Autor tänab hr Viktor Siilatsit abi eest käesoleva raamatu kirjastamisel.

104