DOCSLIB.ORG

Eestlaste Ajalugu –

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eestlaste Ajalugu – parandatudTeine, ja täiendatud trükk Kalev Ots Eestlaste ajalugu – Käesolev raamat on koostatud Jüri müüdid ja tegelikkus Uluotsa “Kroonika” ja Oskar Looritsa “Eestluse elujõud” töödest lähtudes. Selle kronoloogilise ajaloo koostami- sel ja analüüsimisel olen otsinud vastuseid meie, eestlaste, eksistentsiaalsetele küsimustele: miks meie enne aastat 1000 Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus oma riigini ei jõudnud ja mis takistas selle tekkimist hiljem?, miks ja kelle tõttu meid praegu nii vähe on (alla miljoni)?, miks oli 1934. aastal meie demokraatlikus riigis võimalik ebapopu- laarse K. Pätsi vastupanuta võimuhaaramine?, kas 1939. aastal sõjalise vastuhakkamise korral oleks meid praegu rahvaarvult vähem või rohkem?, millised on meie negatiivsed loomuoma- dused ja kuidas neist vabaneda? jm. Käesolev töö ei pretendeeri lõplikule tõele - see on mõel- dud eelkõige ajaloo- ja poliitikahuvilistele edasimõtlemiseks ja -uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste, ajalooni. 9 789949 998715 Kalev Ots 2018 Kalev Ots Eestlaste ajalugu – müüdid ja tegelikkus Tallinn 2018 Sisukord Teesid 6 Kroonika eestlaste ajaloost 9 Üldjäreldused kroonikast 94 Lõpetuseks 99 Põhiline kasutatud kirjandus 102 Teine, parandatud ja täiendatud trükk (Esmatrükk: Gutenbergi pojad 2013) Toimetanud: Kerli Paas Kaane kujundas: Maria Rõhu Esikaanel: K. Päts, J. Laidoner ja vürst Gabriel (viimane filmist “Viimne reliikvia”) Tagakaanel: K. Ots Kirjastus Heelium OÜ Tallinn 2018 ISBN 978-9949-9987-1-5 “Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” Juhan Liiv Meie ametlik ajalugu on siiani enamasti võõraste näpunäidete järgi kirjutatud ja võltsitud, pärinedes üldjoontes 19. sajandi venestamisa- jast, Pätsi “vaikivast ajastust” ja nõukogude ajast ning suurem osa meie ajaloolasi ei ole tahtnud või julgenud seda oma rahva keskselt ümber kirjutada (viimastel aastatel on siiski edusamme märgata). “Ka ei ole meie ajaloolasi huvitanud eestluse olemuse (eestlaste loomuse) tund- maõppimine, eriti rahvapärimuste kaudu...” (O. Loorits, lk 8). 1930. aastatel alustas professor Jüri Uluots selle ajalooga tegelemist (nõu- kogude ajaloolaste P. Vihalemma ja O. Kuuli väiteil võltsimist), kuid oli sellega hiljaks jäänud. Käesolev töö on koostatud Jüri Uluotsa “Kroonika” ja Oskar Looritsa “Eestluse elujõud” alusel. Püüdsin ulatusliku uurimistöö tulemusel koostada kontsentreeritud kujul eestlaste kronoloogilist ajalugu, mis loomulikult vajab täpsustamist, kuid järeldused sellest ei muutu. Sisse on toodud ka meid mõjutanud teiste rahvaste kronoloogiat. Üldtuntud sündmusi on kajastatud vähe või üldse mitte. Käesolev töö ei preten- deeri lõplikule tõele - ta on mõeldud eelkõige ajaloohuvilistele edasi mõtlemiseks ja uurimiseks, et lõpuks ajaloolaste abiga jõuda meie oma, eestlaste ajalooni. Meie ajaloo teravalt saksavastane käsitlus sobis veel Vabadussõja ajal, kui rahvas polnud muuks valmis, kuna kogu ärkamisaeg baseerus sellel. Siis olid baltisaksa aadli ja enamlaste (mitte venelaste) vastased hoiakud paratamatud, muidu poleks Vabadussõda võidetud - talupojad vajasid maad, kuid aadel tahtis mõisad säilitada ning enamlased maa ära võtta ja riigistada. Pärast mõisate sundvõõrandamist oleks meie kaitsevõimele tulnud kasuks meie tegelikku ajalugu juurutama hakata. Toodud järeldused oleksid pidanud juba enne 1939. aastat ühiskonnas domineerima. Tundub, et isegi Eesti poliitilisel eliidil olid 1939. aastal üsna kesised teadmised meie ajaloost - miks nad muidu venelaste sõnapidamisele ja armulikkusele lootsid? Praegu on viimane aeg meie ajalugu õigeks kirjutada, mitte võõra raha eest uusi valesid juurde tekitada. See annaks rahvale eesmärgi ja elujõu kodumaal püsida. 5 V. Kurjuse põhiallikas ei olnud mitte kommunism nagu meile püü- Teesid takse selgeks teha, vaid juba umbes 1000 aastat Venemaa ja tema kodanikud, mis tähendab, et sealt pole ka edaspidi midagi head I. Meie soome-ugri esivanemad olid “Põhjala metsade lapsed”. oodata (Eestis elab praegu kaugelt üle 100 000 ametliku Venemaa Sellest tulenevalt oli nende elujõud suunatud eelkõige tööle ja kodaniku, lisaks muud venelased). Pole kahtlust, et rõhuva ena- loomisele, mitte hävitamisele ja teiste (ka omade) allutamisele muse oma rahvastikust oleme kogu ajaloo vältel kaotanud just (O. Loorits, lk 29–30, 75). venelaste tõttu. Samuti on venelased võimaluse tekkides alati püüdnud meid ümber rahvastada. II. Viikingiajal, kui enamus teisi rahvaid Euroopas riike moodusta- sid, jäi meil see tegemata peamiselt meie tihedalt kooselamist, VI. Niinimetatud orjaaeg meie hädade peapõhjusena (orja hing) autoritaarsust ja agressiivsust eitava loomuse pärast. Ei saavu- on müüt – tegelik põhjus on meie ajaloos peamiselt ida agres- tanud ka ükski maavanem väikeriigi kuningale omast monarhi sori tõttu korduvalt saadud rasked psüühilised traumad, mis positsiooni, vaid “kuningas” tähendas meil eelkõige sõjaväelist on lõpuni lahti harutamata ja mille tagajärjed annavad tunda ülemat, kodukoha maleva pealikut, kelle poliitilised funktsioo- siiamaani (haavatud hing). “Trauma[d ja nende tagajärjed] nid olid allutatud vanematekogu otsustele (O. Loorits). Juba kantakse edasi põlvest põlve…” (A. Parktal). siis pidas meie eliit (ülikkond) varanduse kogumist välismaalt tähtsamaks võimu kindlustamisest (riikluse poole püüdlemisest) VII. Eesti ootamatu vabadusekaotus 1939.-1940. aastatel on müüt. omal maal. Moskva õõnestustegevuse tulemusena läks Eesti hääletu alistumise protsess käima juba 1934. aastal, kui Päts NSVL III. Meie muistne vabadusvõitlus (1030–1227) algas ja toimus saatkonnaga kooskõlastatult ja Laidoneri toel võimu haaras. suurema osa ajast ning tunduvalt suuremate kaotustega mitte Pätsi võim oli õiguslik, kuna vaba rahvas vabal maal kõrgeima sakslaste (20 aastat) vaid venelaste (200 aastat) vastu. Kui meid riigivõimu kandjana seda vaikides pealt vaatas. Eesti kõrgem poleks vallutatud läänest, oleksime sattunud vene õigeusku ja poliitiline juhtkond oli mandunud ja mängis Vabadussõja kan- varem või hiljem vallutatud venelaste poolt ning meid poleks gelaste võidu maha. O. Looritsa järgi on eesti rahva Achilleuse enam olemas olnud. kannaks “tema poliitiline juhtkond, keda kahjuks pole suude- tud iseseisva rahva aule väärikaks kujundada. Ta mandus juba IV. 700-aastane orjaaeg on müüt – vana aeg oli raske ka mujal (näi- viikingiajal, orduajal, tsaariajal ja koguni iseseisvusajal kuni teks iseseisvas Leedus hakati talupoegi sunnismaistama varem okupantidega koostööni… riiklik iseseisvus ilma väärika juht- kui meil). Ka oli eestlaste loomusele vastuvõetamatu kellelegi konnata ei ole mõeldav.” alluda, olgu need siis omad või võõrad. Kuid kui endid ise valit- seda ei suuda või ei taha, tuleb paratamatult rahul olla sellega, VIII. Poliitilise juhtkonna mandumisele on viinud ja viib meie rahva et võõrad seda karmi käega teevad. Siiski sai meist tänu sellele hukatuslik loomuomadus – vastutustundetus oma juhtide vali- lõpuks lääne kultuurrahvas ja säilisime omaette keelega ja rah- misel ja eriti ametis pidamisel. Parlamendivälised organisatsioo- vusena oma kodumaal, mitte lahustatuna Venemaa avarustes. nid peaksid olema aktiivsed ja rahvas peaks neid vajaduse korral Kogu see aeg oli sakslastel võimalus meid ümber rahvastada, aktiivselt toetama. Demokraatiat tuleb teostada parlamendis, kuid nad ei teinud seda. kuid kaitsta tänavatel, nagu mujal Euroopas – see hoiaks ära juhtkonna mandumise ja mandunud juhtkonna võimul püsimise. Kahjuks 1934. aastal nii ei läinud. 6 7 IX. Enesehaletsusel, hädaldamisel ja teiste riikide süüdistamisel pole mõtet. Tuleb leppida, et iga riik hoolitseb eelkõige enda, Kroonika eestlaste ajaloost mitte meie huvide eest. Ajaloost peame õppima, mida on millistelt riikidelt ja rahvastelt oodata. Samuti peame välja 12 000 eKr selgitama, mida meie rahvas ja juhid on ajaloos valesti teinud, • Praegune Eesti ala hakkas vabanema jääkattest. milline on meie loomus, meie tugevad ja nõrgad küljed. Meie võimuses ei ole teisi riike ja rahvaid muuta, küll aga ajaloost 10 500 eKr õppida ja edaspidi enda vigu vältida (vt ka O. Loorits, lk 8). See • Ka Loode-Eesti oli jääst vaba. Saared ja suur osa Eesti praegusest oleks siis meie, eestlaste, ajalugu. mandrialast oli veel Balti jääpaisjärve vete all (A. Mäesalu jt, lk 11). 9700 eKr • Balti jääpaisjärve veed murdsid läbi Kesk-Rootsist ja vee tase langes 20-30 meetrit. 9000 eKr • Sulgus Läänemere ühendus ookeaniga läbi Kesk-Rootsi. • Pärnu jõe kaldal Pullis esimene inimasustus, veidi hiljem ka Kunda lähedal - asukad olid tulnud ilmselt lõuna poolt. 8200 eKr • Praeguste Taani väinade kohal avanes jälle Läänemere ühendus ookeaniga. 8000 eKr • Viimased mammutid Euroopas surid välja (tapeti inimeste poolt?) - võimalik, et viimastena just Eesti alal. • Toompea kerkis merest. 5800 eKr • Saaremaale jõudsid esimesed asukad (A. Mäesalu jt, lk 12). 5700 eKr • Esimesed asukad Hiiumaale (A. Mäesalu jt, lk 12). 8 9 5000 eKr 1200 eKr • Eesti alal elas 2500-5500 inimest (A. Mäesalu jt, lk 13). Merevee tase • Trooja sõda toimus Felice Vinci järgi praeguses Lõuna-Soomes oli 22 meetrit kõrgemal kui praegu (nt Toompea oli saar ja meri ula- Troija linna all ja sellest võtsid osa ka praeguse Eesti ala rahvad. tus Mustamäe nõlvani) ja hakkas siis pikkamööda alanema. Merevee alanemine ja maa tõus jätkuvad siiani. 1000 eKr • Suured muutused Eesti alal: hakati rajama kindlustatud asulaid, 4000 eKr kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), tulid • Kusagil praeguse Eesti alal tekkis sinisilmsust põhjustav geenimu- uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama (L. tatsioon (V. Mikita, lk
Load more

Recommended publications
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"
    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Aegna Saare Rannikuala Kaitsevõimaluste Tasuvus-Teostatavusuuring
    Aegna saare rannikuala kaitsevõimaluste tasuvus-teostatavusuuring Projekt „ Sõbralike saarte matkarajad“ Tallinna Kommunaalamet Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TEGEVUSMUDEL ............................................................................................................... 4 2.1 Aegna sadama asukoht ja hetkeolukorra analüüs ................................................................ 4 2.2 SWOT analüüs ..................................................................................................................... 6 2.3 Visioon ................................................................................................................................. 6 2.4 Eesmärgid ja indikaatorid .................................................................................................... 7 2.5 Sihtgrupid ............................................................................................................................. 7 2.6 Teenused .............................................................................................................................. 7 2.7 Tegevusplaan ....................................................................................................................... 9 2.8 Tulemused .......................................................................................................................... 10 3. SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD ........................................................................
    [Show full text]
  • Aegna Landscape Protection Area
    < = < < LEGEND << < < < < < = < = < < < < < AEGNA < < < Cape < < 17 < < AEGNA HIKING TRAIL < < 1 Peldikukari Katlakivi < < L ca 6 km < <<< Cape lõugas < < = < < < LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE < Eeem < 16 <9 < < Pardilõugas ca 3 km < < < < = < < < Lõhekari Tagalõugas Katlakivi = < < << istorical military obect = < < 1 PROTECTION 26 < L < < = e < < < m < < Comman < = eritage under state protection K < m < < i 25 < k = < an ton yrinth < < AREA 10 u < ocation of the map n Tagaheinamaa nukk i < 8 < n < < a =< Külalaht < each a a < < < N each m E a = < = e in Abneeme < = < e e < t < < h = a lõugas Tenting place = rock e Saadukse = Nõiakivid g < a < < m < = < T < < < < < < e < << Cape < e Aeeme Abneem < 6 n < Rabasloom < < Picnic place k < i 11 < Lemmik < Keem < Loodemets r forests < < = < e < E T f < K Külaheinamaa < < 5/ 38 My 32 31 cap L ry closet 12,5 = 37 16,4 < structures 3 Rabasloome = l 36 Sam og Hathland e < < 12 Loodemetsa aed 12 lõugas a Aegna Nature ouse 7 Külaniit 1 3 k < Samelikusoo e 30 = < K e u < u t K k < ri i Kaelaliiv < k e 1< < ne 4 28 m = Eating em 35 19,4 m e m Cape < e Htorical e L t e 27 Kliuhkakari = ee n k e i Tagaloome e Boulder field and centre r t Accommodation e i = E 9 1 3 p dun= orest 14,2 a n = each Tagamaa mets r Tulekivi = e = = = = Waste house a te = 11,8 u = 34 K id = < Järvetee ani 13 = aed Kül < 11,4 tee 15 lja Water intake < vä Ntur ouse la 33 Külaniidu tee 14 K a < < K The Volunteer Reserve KURIKNEEME Saunasoo < SIHTKAITSEVÖÖND Suurepaadiauk Rescue Team < Cemetery 40 restricted area 29 cenic view
    [Show full text]
  • Uusia1 Lainaetymologioita Viron Koillisrannikon Rantamurteen Länsiryhmässä
    SOFIA BJÖRKLÖF Helsingin yliopisto Uusia1 lainaetymologioita viron koillisrannikon rantamurteen länsiryhmässä Abstrakti Viron koillisrannikkomurteiden sanasto heijastaa virolaisten ja suomalaisten välisiä historiallisia kontakteja yli Suomenlahden. Tämän artikkelin keskiössä ovat viron koillis- rannikkomurteiden rantamurteen länsiryhmän uudet lainaetymo- logiat. Artikkeli pohjautuu viron murresanakirjaa varten koottuun materiaaliin. Tutkittu sana-aineisto koostuu 225 sanasta, jotka esiintyvät rantamurteen länsiryhmän kaikissa kolmessa pitäjän- murteessa tai niistä kahdessa (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala). Puolet sanoista on Suomenlahden ympäristön naapurikielistä uudella ajalla aina 1900-luvun alkuvuosikymmeniin asti saatuja lainasanoja. Huomattava määrä, noin 38 % tutkituista sanoista, on suomalaista alkuperää. Tutkitussa murteessa esiintyy kieli- kontaktien tuloksena sananalkuisia konsonanttiyhtymiä, jotka ovat itämerensuomalaisille kielille epätyypillinen piirre, ja joita- kin uusia suffkseja. Tässä artikkelissa esitetään aineiston kaikki uudet etymologiat: yhteensä 40 täysin uutta etymologiaa ja 19 parannettua etymologiaa. Lähes kaikki suomalaiset lainaoriginaa- lit ovat tunnettuja Kaakkois-Suomen Kymenlaaksossa ja Karjalan kannaksella; neljännes niistä on esiintynyt suomen murteissa vain molemmilla näistä alueista tai toisella niistä. Jotkin ruotsalaisis- ta lainaoriginaaleista ovat esiintyneet vain Suomessa Itä-Uuden- maan murteissa Kymenlaakson alueella. Tulokset osoittavat, että virolaisten kontaktit ovat suuntautuneet enimmäkseen
    [Show full text]
  • Περì O̓ρθότητος Ἐ Τύμων Uusiutuva Uralilainen Etymologia
    ΠΕΡI OΡΘΌΤΗΤΌΣ EΤΎΜΩΝ UUSIUTUVA URALILAINEN ETYMOLOGIA Uralica Helsingiensia11 Περì ̓ ρθότητοςo ἐ τύμων Uusiutuva uralilainen etymologia TOIMITTANEET / EDITED BY SAMPSA HOLOPAINEN & JANNE SAARIKIVI HELSINKI 2018 Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds): Περı` o̓ ρθότητος ἐ τύμων. Uusiutuva uralilainen etymologia. Uralica Helsingiensia 11. Cover Rigina Ajanki Layout Mari Saraheimo English proofreading Alexandra Kellner ISBN 978-952-7262-04-7 (print) ISBN 978-952-7262-05-4 (online) ISSN 1797-3945 Orders • Tilaukset Printon Tiedekirja <www.tiedekirja.fi> Tallinn 2018 Snellmaninkatu 13 <[email protected]> FI-00170 Helsinki Uralica Helsingiensia Uralica Helsingiensia is a series published by the Finno-Ugrian Society. It features mono- graphs and thematic collections of articles with a research focus on Uralic languages, and it also covers the linguistic and cultural aspects of Estonian, Hungarian and Saami studies at the University of Helsinki. The series has a peer review system, i.e. the manuscripts of all articles and monographs submitted for publication will be refereed by two anonymous reviewers before binding decisions are made concerning the publication of the material. Uralica Helsingiensia on Suomalais-Ugrilaisen Seuran julkaisema sarja, jossa ilmestyy mono- grafioita ja temaattisia artikkelikokoelmia. Niiden aihepiiri liittyy uralilaisten kielten tutkimuk- seen ja kattaa myös Helsingin yliopistossa tehtävän Viron kielen ja kulttuurin, Unkarin kielen ja kulttuurin sekä saamentutkimuksen. Sarjassa noudatetaan refereekäytäntöä, eli
    [Show full text]
  • Aegna Hiking Trail
    AEGNA 1 AEGNA HIKING TRAIL AEGNA ca 6 km 16 LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE ca 3 km PROTECTION Near Tallinn, only 14 km away from the city AREA centre, there is a mysterious island called Aegna. A small island of only 3 km² in the northeastern part of the Gulf of Tallinn has diverse nature and an exciting cultural history. Traces of the past are mixed with those of the present and sometimes, when taking a walk on a lonely quiet forest road, time seems to stop. The island is a perfect place for both short-term trips and longer stays, and provides an enjoyable opportunity to get away from the hustle and bustle of the city. We wish you pleasant experiences and great discoveries! Photo: Ly Kuzmin The Aegna protected landscape belongs to the European Union’s Natura 2000 NATURE network. The area’s conservation objective The diverse nature of Aegna is due to alter- is to protect habitat types such as coastal nating relief and hydrological regime. The meadows (*1630), sandy beaches with island is largely covered with a forest, perennial plants (1640), foredunes with several patches of swamp (2110), white dunes (mobile coastal in-between. Forested dunes dunes – 2120), forested dunes and giant boulders illustrate (2180), dry heaths (4030), old natural the landscape and the small forests (*9010) as well as swampy meadows can provide fasci- deciduous forests (*9080). www. nating scenery. The old natural loodusveeb.ee and www.envir.ee/ forests are enchanting and the et/natura-2000 mossy trunks are reminiscent The island of Aegna is the 17th largest of the passing of time.
    [Show full text]
  • Viimsi Kool Sai Oma Lehe Mis on Peidus Mis on Peidus
    Viimsi konstaabliga patrullis >> Loe lk 5 1. detsember 007 nr 17 (249) Viimsi kultuuriloo selts teeb üle- Õpilased tahavad ise teha vaate Viimsi küladest läbi sajan- Tiraaž 7190 dite. Üks osa ajakirjandusõppest on teo- reetiline, aga palju olulisem osa Loe lähemalt lk –7. oskuste kujundamisel on praktikal: et mõista meediakanalite olemust ning mõju, tuleb see oma nahal jä- rele proovida. Esimesel õppeaastal (vt. lk 16) käivitas Viimsi kool oma raadio. Viimsis loodi kaks uut Raadiotoimetajad käisid meedia- laagris teadmisi ja oskusi omanda- naabrivalve piirkonda Hind: 5 EEK mas, välja töötati raadio päevakava Detsember 2007 Eelmisel nädalal loodi Viimsis uus naabri- ning eetrisse jõudsid kooliraadio valve sektor Rohuneemel Liiva tänava piir- Viimsi Kooli ajaleht uudised ning muusika. Kahjuks Nr. 1 konnas ja Vesiniidu piirkonnas. Nimi takistasid tööd tehnilised problee- mid, mille lahendamiseks otsime praegu aktiivselt võimalusi. 5. detsembril sõlmisid Viimsi abivallavanem Sel aastal alustasime ajalehe- Jan Trei, Ida politseiosakonna ülemkomissar ga. Huvi koolilehe tegemise vastu Tarvo Ingerainen, MTÜ Eesti Naabrivalve te- näitasid üles põhikooli- ja gümnaa- gevjuht Tiina Ristmäe, Liiva sektori vanem, Mis on volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ning siumiõpilased, kellest moodustus kümneliikmeline meeskond. Esi- Vesiniidu sektori vanem Merje Kaasan naab- mest korda koguneti oktoobrikuus. rivalve lepingu. peidus “Kuritegevuse ennetamine on naabrivalve Ühiselt arutleti koolilehe eesmär- Riigikogu liikmete kide ja võimaluste üle ning pakuti eesmärk. Esimeseks sammuks selle eesmär- välja teemasid, millest lehes kirju- gi saavutamisel on naabritevahelise usalduse sahtlites tada. Lisaks lugude kirjutamisele ja koostööharjumuse kujundamine. Kodani- osales kogu meeskond ka koolilehe ku ühiskonda saab tugendada vaid avatud ja kujundamisel, reklaamikampaania koostöövalmis inimeste abil kes on valmis loo- Hr.
    [Show full text]
  • Tallinna Linna Ja Linnastu 2015. Aasta CO2 Heitkoguste Inventuur
    Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur Tallinna Keskkonnaamet Töö nr ENV1719 Tallinn 2018 Tallinna Keskkonnaamet Nomine Consult OÜ Harju tn 13 Akadeemia tee 21/3 10130 Tallinn 12618 Tallinn [email protected] [email protected] Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur 1. Sisukord Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 5 Summary ............................................................................................................................................................. 7 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 10 1. Töö materjal ja metoodika .............................................................................................................. 11 1.1. Energeetika ................................................................................................................................... 11 1.2. Transport ....................................................................................................................................... 13 1.2.1. Maanteetransport .............................................................................................................. 13 1.2.2. Raudteetransport ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Telekomi Kapten Paneb Kursi Paika
    Navigaator 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI Travel at the speed of life Tuleviku veesõidukid Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa Valiant PT-ga Lastega merel TELEKOMI KAPTEN ISSN 1736-3233 VALDO KALM V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V48 V53 V58 V65 V70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY 4 / 2007 ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB Balti Merekaatrid “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL Pärnu mnt 232 · Tel 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee www.princessyachts.com LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER TERE TULEMAST ASFALDIDEGUSTATSIOONILE Uus Volvo XC90Sport on tõeline teegurmaan Pisut piprane? Või hoopis hapu? Uue Volvo XC90 Spordiga tunned iga tee erilisust. Volvo XC90 Sport dünaamilise veermik ja sport- häälestusega kiirustundlik roolisüsteem üksnes ei anna sulle kontrolli tee üle vaid võimaldavad sul seda tunnetada. Just nii saad Sinagi tõeliseks teegurmaaniks. INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] Keskmine kütusekulu 8,2 -13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km WWW.INFOAUTO.EE 74 Tuleviku veesõidukid 4 / 2007 8 Lugeja küsib Laevavrakk Tallinna vanas Kalasadamas 10 Uudised
    [Show full text]
  • Teeme Ära Talgud Maoludest
    Jäätmeveost ja heakorrast >> Loe lk 3 Tiraazv 7490 nr 9 (298) 7. mai 2010 Kuldmetalitega karate- meistrid. Loe lk 17 Tule Ranna- rahva Täikale! 22. mail avab Rannarahva Muuseum taas täikahooaja! Sellekevadise esimese täika teemaks on ke- vadlaat, kus kaubeldakse ilusate asjadega, mis rõõmuks nii kodule, aiale kui ka pererahvale endile. Kindlasti on paljudel kuuri alla või pöö- ningule seismajäänud kraami, mis võiks väikse tasu eest endale uue elu saada. Eelmisel aastal leidsid rannarahva täikad palju positiivset vastukaja. Säästva eluviisi ja Talgulõke Naissaarel, kus talgulisi on pildile vähe jäänud. See-eest on teisel pildil näha, kui palju sõitis rahvast Naissaarele tööle. Fotod Endel Lepik korduvkasutuse põhimõtted on Viimsi elanike seas aina suuremat toetust leidmas. Sarnaselt eelmisele aastale toimuvad ka tä- navu täikad kord kuus laupäeviti Rannarahva Muuseumi õuel või siseruumides, olenevalt il- Teeme ära talgud maoludest. Täikade teemad on sarnaselt eelmi- sele aastale taas vastavalt hooajale ära jaotatud, Talguliste tööga said puh- nii et kauplejatel peaks täikakraami jaguma tamaks ja kenamaks Nais- TALGUPÄEVA KOkkUVÕtteks igaks kauplemispäevaks! saar ja Prangli, samuti valla Teeme Ära talgupäeval osales Kindlasti tasub rannarahva täikasid külas- mandrikülad. toimkonna andmetel 28620 va- tada ka antiigisõpradel, sest väärtuslikku va- batahtlikku, kes toimetasid üle nakraami leidub meie täikadel ka sel aastal. Viimsis on alati kevadet tähista- Eesti kokku 1116 talgukohal. Rannarahva täikale müügiplatsi broneeri- tud ühistööga.
    [Show full text]