DOCSLIB.ORG

Viimsi Kool Sai Oma Lehe Mis on Peidus Mis on Peidus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Viimsi Kool Sai Oma Lehe Mis on Peidus Mis on Peidus Viimsi konstaabliga patrullis >> Loe lk 5 1. detsember 007 nr 17 (249) Viimsi kultuuriloo selts teeb üle- Õpilased tahavad ise teha vaate Viimsi küladest läbi sajan- Tiraaž 7190 dite. Üks osa ajakirjandusõppest on teo- reetiline, aga palju olulisem osa Loe lähemalt lk –7. oskuste kujundamisel on praktikal: et mõista meediakanalite olemust ning mõju, tuleb see oma nahal jä- rele proovida. Esimesel õppeaastal (vt. lk 16) käivitas Viimsi kool oma raadio. Viimsis loodi kaks uut Raadiotoimetajad käisid meedia- laagris teadmisi ja oskusi omanda- naabrivalve piirkonda Hind: 5 EEK mas, välja töötati raadio päevakava Detsember 2007 Eelmisel nädalal loodi Viimsis uus naabri- ning eetrisse jõudsid kooliraadio valve sektor Rohuneemel Liiva tänava piir- Viimsi Kooli ajaleht uudised ning muusika. Kahjuks Nr. 1 konnas ja Vesiniidu piirkonnas. Nimi takistasid tööd tehnilised problee- mid, mille lahendamiseks otsime praegu aktiivselt võimalusi. 5. detsembril sõlmisid Viimsi abivallavanem Sel aastal alustasime ajalehe- Jan Trei, Ida politseiosakonna ülemkomissar ga. Huvi koolilehe tegemise vastu Tarvo Ingerainen, MTÜ Eesti Naabrivalve te- näitasid üles põhikooli- ja gümnaa- gevjuht Tiina Ristmäe, Liiva sektori vanem, Mis on volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ning siumiõpilased, kellest moodustus kümneliikmeline meeskond. Esi- Vesiniidu sektori vanem Merje Kaasan naab- mest korda koguneti oktoobrikuus. rivalve lepingu. peidus “Kuritegevuse ennetamine on naabrivalve Ühiselt arutleti koolilehe eesmär- Riigikogu liikmete kide ja võimaluste üle ning pakuti eesmärk. Esimeseks sammuks selle eesmär- välja teemasid, millest lehes kirju- gi saavutamisel on naabritevahelise usalduse sahtlites tada. Lisaks lugude kirjutamisele ja koostööharjumuse kujundamine. Kodani- osales kogu meeskond ka koolilehe ku ühiskonda saab tugendada vaid avatud ja kujundamisel, reklaamikampaania koostöövalmis inimeste abil kes on valmis loo- Hr. Targa tegemisel ning müügitöös. Kõik buma anonüümsusest ja ükskõiksusest valjas- need tegevused aitavad õpilastel pool tema aeda toimuva vastu. Täiendav tulu näha meedia eri valdkondi ning on huvi ja kaasvastutuse tõus üldise heakorra 10 küsimust teha asju, millest varem aimugi ei eest,” ütles Mari-Ann Kelam MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina olnud. Ristmäe ütles, et Liiva sektoris on koosolek 10 naabrivalve sektori liikmetele juba olnud. Ka PILDIREPORTAAŽ d” Meediastaar Muljed koolipeolt aa „Masker Vesiniidu piirkonnas on koosolek tulemas. Viimsi koolis Toimus stiilipidu Viimsi koolis Caro-Liine „Naabrivalve sektori moodustamine annab Tunne oma õpetajaid! 8 15. novembril leidis koolis aset „Maskeraad“. Mis toimus? ­ INIMENE MEIE SEAST ­ Rebasetüdruk Pidu sai alguse kell 19.00. Peole oodati vahvate maskide ja kostüümidega inimesi, Gretel kuid siiski ilmuti sinna kohale, kehad kaetud peamiselt teksade ja dressipluusiga. Pidu avati mänguga „Funky ghicken“, mis ei õnnestunud vähese rahva tõttu ning Vikatimees ja oma kodukoha turvalisusest huvitatud elanike- Sulesilm Meie koolis pesitseb jäädi ilma suuremast naljast. Kahjuks ka need vähesed, kes kohal olid ei läinud män guga kaasa. Loomulikult 8D klassist olid piduliste oma graatsilise jaoks ka kavaga,esinejad. mis Üheks tõstis nendest publiku oli meeleolu. iluvõim leja Marleen Jõela ­ Veel sai imetleda Ene Metsa tantsutüdrukute oskusi 10B klas ning nautida kõhutantsijate kaunist etteastet. Tantsu ­ 63-kordne Eesti meister Rauno Toommägi le võimaluse organiseeruda ning teha aktiivset vihumiseks olid kohale tulnud kaks 11A vägaklassist, abivalmit kes olid ja vali tublit inimest. Nendeks on Susanne Kuuskman sist ning nud muusika arvestades kohalolijate soovidega. ­ kettaheites ja kuulitõukes! Julgemad võisid külastada ennustajat, kes uudis­ 7A himulikele teada andis, mis neid tulevikusGrete eesJürgenson ootab. ­ Caro-Liine õpetaja olla, tahtsin Tartusse õppima koostööd nii kohaliku konstaabli kui ka valla- Selleks, et pika õhtu peale nälg näpistama ei hakkaks, te Kelle vanaema Imeline kõhu- minna või siis teine variant oleks olnud gutses aulas ka kohvik, mida pidas ­ tantsija Moskvasse minna, aga ma valisin lõpuks klassist. Külalised võisid põske pista magusaid saiakesi ja Ühel esmaspäeva õhtupoolikul ikkagi Tallinna. Ma ei olnud valmis koogikesi, ampsata kuuma grillvõileiba ning rüübata kõr oli mul võimalus enne treeningut vale mõnusat teed. minema Tartumaale või Venemaale. Selline oli novembrikuu neljapäeva õhtu hubases küün juttu puhuda õpetaja EHA RÜNNE- Leidsin, et lihtsam on jääda koju, sest ametnikega kuritegude ennetamisel,” märkis lavalgusega täidetud aulas. GA. Eha on viis aastat olnud Viimsi Tallinn oli kõige armsam mulle. Koolis kehalise kasvatuse õpetaja ed ning naudib seda tööd väga. Enne, Kas mäletad ka seda, kes su treenerid Ene Metsa energilis kui Tüdruksaime intervjuuga alustada, olid? tantsutüdrukud valmistaslendab ta endale ühe kuuma Jaaaaa, esimene treener oli mul Harri kui lind Seinberg, tema juures alustasin treenimist abivallavanem Jan Trei. ronis kohvi. Ta pakkus ikka viisakusest ronis kolmandas klassis. Kui läksin edasi mulle ka, kuid ma keeldusin. Selle praegusesse Audentesesse, hakkas mu peale sai ta väga rõõmsaks ja oli treeneriks Uno Ojand, kes oli seda üsna e õnnelik, et ma ei ole rikutud laps! lühikest aega ning siis tuli Jüri Murakas, Kohvikus sai teed vaid kolm Viimsis loodi esimene naabrivalve sektor krooni eest Istusime siis spordikompleksis kes juhendas mind kuus aastat. Ma olen õpetajate toas maha ja mina alus- väga rikas, mul mitmeid treenereid olnud! tasin mänglevalt tähtsa ajakirja- Pikajuukseline Eha mõlgutab mõtteid Minu neljas treener on Vello Palm, tema on kakskümmend viis aastat olnud. Vello Kaks kaunitari niku olekuga oma küsitlust, mis spordist. kujunes väga lõbusaks! on nimelt minu abikaasa! Ootamatult ilmus meie juurde jälle 2001. aastal ja praeguseks tegutseb neid 12. Li- 90aastaselt Kõhutantsija töötanud Viimsis. Me oleksime siia ka õpetaja Kristel Värv ja seekord koos Sirjega. 90aastaselt - kuldne Millise iseloomuga olid lapsepõlves? korteri saanud, aga ema ei olnud nõus Ning Eha lasi jälle oma häälepaelad valla:“ liblikas Algatuseks laseb Eha kuuldavale Tallinnast ära tulema ning seepärast Hellllõõõuuu, Sirje, ma annan intervjuud, kurjakuulutava hüüde: „Oioi!“ Pisike jäimegi pealinna elama ja läksin seal ka mul on praegu tõsine moment!“ Siis mõttepaus. No ma olin väga rahutu kooli. Jutuhoos pidulised pöördus õpetaja Kristel minu poole ja uudishimulik, paljud omadused on nõuandega:“ Küsi ikka intiimseid küsimusi sainformatsiooni saab Harjumaa projektijuhilt Kaardimoor siiamaani minus veel säilinud. Ma olen Kus koolis käisid? Millised mälestused ka!“ Samal ajal karjub Sirje garderoobist:“ ennustusi lugemas nii elav, et ma ei oska seda lühidalt on sellest jäänud? Kuule, me teame Ehast kõike ju!“ Seejärel kirjeldadagi. Minus leiduvad kõik sellised Ma käisin koolis Lasnamäel viis klassi ning olid lõbusas tujus sõbrannad kadunud omadused, mis ühel õpetajate jaoks siis käisin edasi TSIK-is ehk praeguses ning saime intervjuuga edasi minna. tüütul lapsel olemas on. Tahtsin alati Audenteses ja lõpetasin 12. klassi seal. Erik Niinemaalt telefonil 527 6965 ning e-pos- puu otsa igal pool olla, kõike näha ja teada saada. Kõikides teistes koolides oli üksteist klassi, Kuidas erineb tänapäeva kool puu otsa Loomulikult huvitas mind õppimine ka, aga meil oli juba kaksteist. Spordi tõttu kunagisest? aga mõnikord, kui tunnis õpetaja jutt tehti üks aasta juurde. Ma mäletan, et tegin Väga oluliselt erineb! Vanasti oli ikka igavaks muutus, siis hakkasin ma mingit seal kümme trenni nädalas ja muidugi õpetaja sõna seadus, mis iganes tema raamatut lugema. Mul oli alati kotis kolm ka laupäeval treenisin, sest sellel päeval ütles, nii ka jäi. Praegu on ikka väga Iluvõimleja Marleen Jõela raamatut kaasas. Mitte nüüd seda, et ma ti teel [email protected], samuti kodulehelt toimus kool ka. Koolist on mulle jäänud lapsesõbralik kool võrreldes selle ajaga, ei oleks viitsinud tunnis kaasa töötada, väga head mälestused. Mulle meeldis kui mina koolis käisin. Oleneb muidugi ma olin väga kiire taibuga ja lihtsalt ei koolis käia! Vahepeal ilmus keegi ilma ka inimesest, mina näiteks sain hakkama pidanud vajalikuks uuesti seda sama vana minu märkamata õpetajate tuppa ning koolis ning õpetajatega sain hästi õpetaja juttu uuesti kuulata!“ Tekib vaikus, Eha hüüab kõvasti:“ Hellllõõõuuu, kunsti- läbi. Osad lapsed ei saanud hakkama. väike salakaval muie suule ning ta lausus Kristel, ma annan praegu intervjuud!“ Tuli Kui ma käisin kuuendas/seitsmendas www.naabrivalve.ee. siis: „Võibolla, et isegi liiga taibukas!“ välja, et õpetaja Kristel tuli otsima õpetaja klassis, eks siis ikka neid konflikte oli, Sirjet. Meie seltskonnast ta teda kahjuks ei vanemadki käisid koolis. Ma suutsin Kust oled pärit? Kuidas sattusid leidnud. Kristel läks edasi Sirje otsinguile igasuguseid vempe korda saata, näiteks Viimsisse? ning meie jätkasime oma intervjuud. ei armastanud ma asju õigel ajal ära teha. Ma sündisin Viljandis, aga elanud olen Minu parim saavutus oli see, kui ma seitse Tallinnas. Lasteaias ja koolis käisin ma Kas sellepärast hakkasidki õpetajaks? kirjandit esitasin eesti keele õpetajale samuti Tallinnas. Viimsisse sattusin Ei, kehalise kasvatuse õpetajaks hakkasin ühel päeval, see oli ka viimane esitamise Gümnasist seetõttu, et elan Meriväljal ning tulin siia, Gümnasist ma lihtsalt selletõttu, et ma tegelesin päev. Kirjutasin öö läbi neid. Kuna ma Viimsi Kooli, tööle. Ma oleksin võinud ka spordiga ja see oli lähim ala, mida õppida. spordiga seoses koolist kogu aeg nii palju tööl
Load more

Recommended publications
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"
    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Aegna Saare Rannikuala Kaitsevõimaluste Tasuvus-Teostatavusuuring
    Aegna saare rannikuala kaitsevõimaluste tasuvus-teostatavusuuring Projekt „ Sõbralike saarte matkarajad“ Tallinna Kommunaalamet Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TEGEVUSMUDEL ............................................................................................................... 4 2.1 Aegna sadama asukoht ja hetkeolukorra analüüs ................................................................ 4 2.2 SWOT analüüs ..................................................................................................................... 6 2.3 Visioon ................................................................................................................................. 6 2.4 Eesmärgid ja indikaatorid .................................................................................................... 7 2.5 Sihtgrupid ............................................................................................................................. 7 2.6 Teenused .............................................................................................................................. 7 2.7 Tegevusplaan ....................................................................................................................... 9 2.8 Tulemused .......................................................................................................................... 10 3. SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD ........................................................................
    [Show full text]
  • Aegna Landscape Protection Area
    < = < < LEGEND << < < < < < = < = < < < < < AEGNA < < < Cape < < 17 < < AEGNA HIKING TRAIL < < 1 Peldikukari Katlakivi < < L ca 6 km < <<< Cape lõugas < < = < < < LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE < Eeem < 16 <9 < < Pardilõugas ca 3 km < < < < = < < < Lõhekari Tagalõugas Katlakivi = < < << istorical military obect = < < 1 PROTECTION 26 < L < < = e < < < m < < Comman < = eritage under state protection K < m < < i 25 < k = < an ton yrinth < < AREA 10 u < ocation of the map n Tagaheinamaa nukk i < 8 < n < < a =< Külalaht < each a a < < < N each m E a = < = e in Abneeme < = < e e < t < < h = a lõugas Tenting place = rock e Saadukse = Nõiakivid g < a < < m < = < T < < < < < < e < << Cape < e Aeeme Abneem < 6 n < Rabasloom < < Picnic place k < i 11 < Lemmik < Keem < Loodemets r forests < < = < e < E T f < K Külaheinamaa < < 5/ 38 My 32 31 cap L ry closet 12,5 = 37 16,4 < structures 3 Rabasloome = l 36 Sam og Hathland e < < 12 Loodemetsa aed 12 lõugas a Aegna Nature ouse 7 Külaniit 1 3 k < Samelikusoo e 30 = < K e u < u t K k < ri i Kaelaliiv < k e 1< < ne 4 28 m = Eating em 35 19,4 m e m Cape < e Htorical e L t e 27 Kliuhkakari = ee n k e i Tagaloome e Boulder field and centre r t Accommodation e i = E 9 1 3 p dun= orest 14,2 a n = each Tagamaa mets r Tulekivi = e = = = = Waste house a te = 11,8 u = 34 K id = < Järvetee ani 13 = aed Kül < 11,4 tee 15 lja Water intake < vä Ntur ouse la 33 Külaniidu tee 14 K a < < K The Volunteer Reserve KURIKNEEME Saunasoo < SIHTKAITSEVÖÖND Suurepaadiauk Rescue Team < Cemetery 40 restricted area 29 cenic view
    [Show full text]
  • Uusia1 Lainaetymologioita Viron Koillisrannikon Rantamurteen Länsiryhmässä
    SOFIA BJÖRKLÖF Helsingin yliopisto Uusia1 lainaetymologioita viron koillisrannikon rantamurteen länsiryhmässä Abstrakti Viron koillisrannikkomurteiden sanasto heijastaa virolaisten ja suomalaisten välisiä historiallisia kontakteja yli Suomenlahden. Tämän artikkelin keskiössä ovat viron koillis- rannikkomurteiden rantamurteen länsiryhmän uudet lainaetymo- logiat. Artikkeli pohjautuu viron murresanakirjaa varten koottuun materiaaliin. Tutkittu sana-aineisto koostuu 225 sanasta, jotka esiintyvät rantamurteen länsiryhmän kaikissa kolmessa pitäjän- murteessa tai niistä kahdessa (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala). Puolet sanoista on Suomenlahden ympäristön naapurikielistä uudella ajalla aina 1900-luvun alkuvuosikymmeniin asti saatuja lainasanoja. Huomattava määrä, noin 38 % tutkituista sanoista, on suomalaista alkuperää. Tutkitussa murteessa esiintyy kieli- kontaktien tuloksena sananalkuisia konsonanttiyhtymiä, jotka ovat itämerensuomalaisille kielille epätyypillinen piirre, ja joita- kin uusia suffkseja. Tässä artikkelissa esitetään aineiston kaikki uudet etymologiat: yhteensä 40 täysin uutta etymologiaa ja 19 parannettua etymologiaa. Lähes kaikki suomalaiset lainaoriginaa- lit ovat tunnettuja Kaakkois-Suomen Kymenlaaksossa ja Karjalan kannaksella; neljännes niistä on esiintynyt suomen murteissa vain molemmilla näistä alueista tai toisella niistä. Jotkin ruotsalaisis- ta lainaoriginaaleista ovat esiintyneet vain Suomessa Itä-Uuden- maan murteissa Kymenlaakson alueella. Tulokset osoittavat, että virolaisten kontaktit ovat suuntautuneet enimmäkseen
    [Show full text]
  • Περì O̓ρθότητος Ἐ Τύμων Uusiutuva Uralilainen Etymologia
    ΠΕΡI OΡΘΌΤΗΤΌΣ EΤΎΜΩΝ UUSIUTUVA URALILAINEN ETYMOLOGIA Uralica Helsingiensia11 Περì ̓ ρθότητοςo ἐ τύμων Uusiutuva uralilainen etymologia TOIMITTANEET / EDITED BY SAMPSA HOLOPAINEN & JANNE SAARIKIVI HELSINKI 2018 Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds): Περı` o̓ ρθότητος ἐ τύμων. Uusiutuva uralilainen etymologia. Uralica Helsingiensia 11. Cover Rigina Ajanki Layout Mari Saraheimo English proofreading Alexandra Kellner ISBN 978-952-7262-04-7 (print) ISBN 978-952-7262-05-4 (online) ISSN 1797-3945 Orders • Tilaukset Printon Tiedekirja <www.tiedekirja.fi> Tallinn 2018 Snellmaninkatu 13 <[email protected]> FI-00170 Helsinki Uralica Helsingiensia Uralica Helsingiensia is a series published by the Finno-Ugrian Society. It features mono- graphs and thematic collections of articles with a research focus on Uralic languages, and it also covers the linguistic and cultural aspects of Estonian, Hungarian and Saami studies at the University of Helsinki. The series has a peer review system, i.e. the manuscripts of all articles and monographs submitted for publication will be refereed by two anonymous reviewers before binding decisions are made concerning the publication of the material. Uralica Helsingiensia on Suomalais-Ugrilaisen Seuran julkaisema sarja, jossa ilmestyy mono- grafioita ja temaattisia artikkelikokoelmia. Niiden aihepiiri liittyy uralilaisten kielten tutkimuk- seen ja kattaa myös Helsingin yliopistossa tehtävän Viron kielen ja kulttuurin, Unkarin kielen ja kulttuurin sekä saamentutkimuksen. Sarjassa noudatetaan refereekäytäntöä, eli
    [Show full text]
  • Aegna Hiking Trail
    AEGNA 1 AEGNA HIKING TRAIL AEGNA ca 6 km 16 LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE ca 3 km PROTECTION Near Tallinn, only 14 km away from the city AREA centre, there is a mysterious island called Aegna. A small island of only 3 km² in the northeastern part of the Gulf of Tallinn has diverse nature and an exciting cultural history. Traces of the past are mixed with those of the present and sometimes, when taking a walk on a lonely quiet forest road, time seems to stop. The island is a perfect place for both short-term trips and longer stays, and provides an enjoyable opportunity to get away from the hustle and bustle of the city. We wish you pleasant experiences and great discoveries! Photo: Ly Kuzmin The Aegna protected landscape belongs to the European Union’s Natura 2000 NATURE network. The area’s conservation objective The diverse nature of Aegna is due to alter- is to protect habitat types such as coastal nating relief and hydrological regime. The meadows (*1630), sandy beaches with island is largely covered with a forest, perennial plants (1640), foredunes with several patches of swamp (2110), white dunes (mobile coastal in-between. Forested dunes dunes – 2120), forested dunes and giant boulders illustrate (2180), dry heaths (4030), old natural the landscape and the small forests (*9010) as well as swampy meadows can provide fasci- deciduous forests (*9080). www. nating scenery. The old natural loodusveeb.ee and www.envir.ee/ forests are enchanting and the et/natura-2000 mossy trunks are reminiscent The island of Aegna is the 17th largest of the passing of time.
    [Show full text]
  • Tallinna Linna Ja Linnastu 2015. Aasta CO2 Heitkoguste Inventuur
    Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur Tallinna Keskkonnaamet Töö nr ENV1719 Tallinn 2018 Tallinna Keskkonnaamet Nomine Consult OÜ Harju tn 13 Akadeemia tee 21/3 10130 Tallinn 12618 Tallinn [email protected] [email protected] Tallinna linna ja linnastu 2015. aasta CO2 heitkoguste inventuur 1. Sisukord Kokkuvõte .......................................................................................................................................................... 5 Summary ............................................................................................................................................................. 7 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 10 1. Töö materjal ja metoodika .............................................................................................................. 11 1.1. Energeetika ................................................................................................................................... 11 1.2. Transport ....................................................................................................................................... 13 1.2.1. Maanteetransport .............................................................................................................. 13 1.2.2. Raudteetransport ..............................................................................................................
    [Show full text]
  • Telekomi Kapten Paneb Kursi Paika
    Navigaator 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI Travel at the speed of life Tuleviku veesõidukid Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa Valiant PT-ga Lastega merel TELEKOMI KAPTEN ISSN 1736-3233 VALDO KALM V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V48 V53 V58 V65 V70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY 4 / 2007 ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB Balti Merekaatrid “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL Pärnu mnt 232 · Tel 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee www.princessyachts.com LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER TERE TULEMAST ASFALDIDEGUSTATSIOONILE Uus Volvo XC90Sport on tõeline teegurmaan Pisut piprane? Või hoopis hapu? Uue Volvo XC90 Spordiga tunned iga tee erilisust. Volvo XC90 Sport dünaamilise veermik ja sport- häälestusega kiirustundlik roolisüsteem üksnes ei anna sulle kontrolli tee üle vaid võimaldavad sul seda tunnetada. Just nii saad Sinagi tõeliseks teegurmaaniks. INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] Keskmine kütusekulu 8,2 -13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km WWW.INFOAUTO.EE 74 Tuleviku veesõidukid 4 / 2007 8 Lugeja küsib Laevavrakk Tallinna vanas Kalasadamas 10 Uudised
    [Show full text]
  • Teeme Ära Talgud Maoludest
    Jäätmeveost ja heakorrast >> Loe lk 3 Tiraazv 7490 nr 9 (298) 7. mai 2010 Kuldmetalitega karate- meistrid. Loe lk 17 Tule Ranna- rahva Täikale! 22. mail avab Rannarahva Muuseum taas täikahooaja! Sellekevadise esimese täika teemaks on ke- vadlaat, kus kaubeldakse ilusate asjadega, mis rõõmuks nii kodule, aiale kui ka pererahvale endile. Kindlasti on paljudel kuuri alla või pöö- ningule seismajäänud kraami, mis võiks väikse tasu eest endale uue elu saada. Eelmisel aastal leidsid rannarahva täikad palju positiivset vastukaja. Säästva eluviisi ja Talgulõke Naissaarel, kus talgulisi on pildile vähe jäänud. See-eest on teisel pildil näha, kui palju sõitis rahvast Naissaarele tööle. Fotod Endel Lepik korduvkasutuse põhimõtted on Viimsi elanike seas aina suuremat toetust leidmas. Sarnaselt eelmisele aastale toimuvad ka tä- navu täikad kord kuus laupäeviti Rannarahva Muuseumi õuel või siseruumides, olenevalt il- Teeme ära talgud maoludest. Täikade teemad on sarnaselt eelmi- sele aastale taas vastavalt hooajale ära jaotatud, Talguliste tööga said puh- nii et kauplejatel peaks täikakraami jaguma tamaks ja kenamaks Nais- TALGUPÄEVA KOkkUVÕtteks igaks kauplemispäevaks! saar ja Prangli, samuti valla Teeme Ära talgupäeval osales Kindlasti tasub rannarahva täikasid külas- mandrikülad. toimkonna andmetel 28620 va- tada ka antiigisõpradel, sest väärtuslikku va- batahtlikku, kes toimetasid üle nakraami leidub meie täikadel ka sel aastal. Viimsis on alati kevadet tähista- Eesti kokku 1116 talgukohal. Rannarahva täikale müügiplatsi broneeri- tud ühistööga.
    [Show full text]
  • Eesti Lootsiraamat
    Eesti lootsiraamat 4. osa Soome laht 4.2 Suurupi poolsaarest Kaberneeme poolsaareni Uuendatud 01.10.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Teine väljaanne juuli 2017 (esmaväljaanne märts 2017) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Eesti lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://transpordiamet.ee/liikuvus-ja-transpordikorraldus/navigatsiooniteave/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf
    [Show full text]