Viimsi konstaabliga patrullis >> Loe lk 5

Tiraaž 7190 nr 17 (249) 1. detsember 007

Õpilased tahavad ise teha Viimsi kultuuriloo selts teeb üle- Üks osa ajakirjandusõppest on teo- vaate Viimsi küladest läbi sajan- reetiline, aga palju olulisem osa dite. oskuste kujundamisel on praktikal: et mõista meediakanalite olemust Loe lähemalt lk –7. (vt. lk 16) ning mõju, tuleb see oma nahal jä- rele proovida. Esimesel õppeaastal käivitas Viimsi kool oma raadio. Raadiotoimetajad käisid meedia- Nr. 1 Viimsi Kooli ajaleht Detsember 2007 Hind: 5 EEK laagris teadmisi ja oskusi omanda- Viimsis loodi kaks uut Nimi mas, välja töötati raadio päevakava naabrivalve piirkonda ning eetrisse jõudsid kooliraadio uudised ning muusika. Kahjuks Eelmisel nädalal loodi Viimsis uus naabri- Mis on takistasid tööd tehnilised problee- valve sektor Rohuneemel Liiva tänava piir- mid, mille lahendamiseks otsime konnas ja Vesiniidu piirkonnas. praegu aktiivselt võimalusi. Sel aastal alustasime ajalehe- 5. detsembril sõlmisid Viimsi abivallavanem peidus ga. Huvi koolilehe tegemise vastu Jan Trei, Ida politseiosakonna ülemkomissar Riigikogu liikmete näitasid üles põhikooli- ja gümnaa- Tarvo Ingerainen, MTÜ Eesti Naabrivalve te- Riigikogu liikmete siumiõpilased, kellest moodustus sahtlites gevjuht Tiina Ristmäe, Liiva sektori vanem, kümneliikmeline meeskond. Esi- volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam ning mest korda koguneti oktoobrikuus. Vesiniidu sektori vanem Merje Kaasan naab- Ühiselt arutleti koolilehe eesmär- rivalve lepingu. Hr. Targa kide ja võimaluste üle ning pakuti “Kuritegevuse ennetamine on naabrivalve välja teemasid, millest lehes kirju- eesmärk. Esimeseks sammuks selle eesmär- tada. Lisaks lugude kirjutamisele gi saavutamisel on naabritevahelise usalduse 10 küsimust osales kogu meeskond ka koolilehe ja koostööharjumuse kujundamine. Kodani- kujundamisel, reklaamikampaania ku ühiskonda saab tugendada vaid avatud ja tegemisel ning müügitöös. Kõik koostöövalmis inimeste abil kes on valmis loo- Meediastaar need tegevused aitavad õpilastel buma anonüümsusest ja ükskõiksusest valjas- Viimsi koolis näha meedia eri valdkondi ning pool tema aeda toimuva vastu. Täiendav tulu teha asju, millest varem aimugi ei on huvi ja kaasvastutuse tõus üldise heakorra olnud. eest,” ütles Mari-Ann Kelam

10 MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Muljed koolipeolt Kelle vanaema PILDIREPORTAAŽ aad” Ristmäe ütles, et Liiva sektoris on koosolek Toimus stiilipidu „Masker Caro-Liine naabrivalve sektori liikmetele juba olnud. Ka 15. novembril leidis koolis aset „Maskeraad“. Mis toimus? ronis Pidu sai alguse kell 19.00. Peole oodati vahvate maskide ja kostüümidega inimesi, kuid siiski ilmuti sinna kohale, kehad kaetud peamiselt teksade ja dressipluusiga. Tunne oma õpetajaid! ­ Pidu avati mänguga „Funky ghicken“, mis ei õnnestunud vähese rahva tõttu ning Vesiniidu piirkonnas on koosolek tulemas. ­ jäädi ilma suuremast naljast. Kahjuks ka need vähesed, kes kohal olid ei läinud män guga kaasa. Loomulikult olid piduliste jaoks ka esinejad. Üheks nendest oli iluvõim Rebasetüdruk I N I M E N E M E I E S E A S T leja Marleen Jõela 8D klassist oma graatsilise kavaga, mis tõstis publiku meeleolu. Vikatimees ja Gretel Veel sai imetleda Ene Metsa tantsutüdrukute oskusi Sulesilm 8 ning nautida kõhutantsijate kaunist etteastet. Tantsu Meie koolis pesitseb vihumiseks olid kohale tulnud kaks väga abivalmit 10B klas ja ­ „Naabrivalve sektori moodustamine annab Rauno Toommägi tublit inimest. Nendeks on ­ 11A klassist, kes olid vali sist ning Susanne Kuuskman nud muusika arvestades kohalolijate soovidega. 63 90aastaselt Julgemad võisid külastada ennustajat, kes uudis­ -kordne Eesti meister himulikele teada andis, mis neid tulevikus ees ootab. ­ Selleks, et pika õhtu peale nälg näpistama ei hakkaks, te7A oma kodukoha turvalisusest huvitatud elanike- Grete Jürgenson gutses aulas ka kohvik, mida pidas kettaheites ja kuulitõukes! klassist. Külalised võisid põske pista magusaid saiakesi ja ­ koogikesi, ampsata kuuma grillvõileiba ning rüübata kõr vale mõnusat teed. ­ Caro-Liine Selline oli novembrikuu neljapäeva õhtu hubases küün Imeline kõhu- le võimaluse organiseeruda ning teha aktiivset lavalgusega täidetud aulas. Ühel esmaspäevatantsija õhtupoolikul oli mul võimalus enne treeningut õpetaja olla, tahtsin Tartusse õppima Ene Metsa energilised juttu puhuda õpetaja EHA RÜNNE minna või siis teine variant oleks olnud puu otsa tantsutüdrukud Moskvasse minna, aga ma valisin lõpuks puu otsa GA. Eha on viis aastat olnud Viimsi - Koolis kehalise kasvatuse õpetaja ikkagi Tallinna. Ma ei olnud valmis koostööd nii kohaliku konstaabli kui ka valla- ning naudib seda tööd väga. Enne, minema Tartumaale või Venemaale. Leidsin, et lihtsam on jääda koju, sest kui saimeTüdruk intervjuuga alustada, Tallinn oli kõige armsam mulle. valmistaslendab ta endale ühe kuuma kui lind kohvi. Ta pakkus ikka viisakusest Kas mäletad ka seda, kes su treenerid mulle ka, kuid ma keeldusin. Selle olid? ametnikega kuritegude ennetamisel,” märkis peale sai ta väga rõõmsaks ja oli Jaaaaa, esimene treener oli mul Harri Kohvikus sai teed vaid kolme Seinberg, tema juures alustasin treenimist krooni eest õnnelik, et ma ei ole rikutud laps! Kaks kaunitari Istusime siis spordikompleksis kolmandas klassis. Kui läksin edasi õpetajate toas maha ja mina alus praegusesse Audentesesse, hakkas mu tasin mänglevalt tähtsa ajakirja treeneriks Uno Ojand, kes oli seda üsna abivallavanem Jan Trei. - lühikest aega ning siis tuli Jüri Murakas, niku olekuga oma küsitlust, mis Kõhutantsija - kes juhendas mind kuus aastat. Ma olen kujunes väga lõbusaks! Pikajuukseline Eha mõlgutab mõtteid - kuldne spordist. väga rikas, mul mitmeid treenereid olnud! liblikas Minu neljas treener on Vello Palm, tema Gümnasist Millise iseloomuga olid lapsepõlves? on kakskümmend viis aastat olnud. Vello Gümnasist on nimelt minu abikaasa! töötanud Viimsis. Me oleksime siia ka Viimsis loodi esimene naabrivalve sektor Algatuseks laseb Eha kuuldavale Kaardimoor kurjakuulutava hüüde: „Oioi!“ Pisike korteri saanud, aga ema ei olnud nõus Ootamatult ilmus meie juurde jälle mõttepaus. Tallinnast ära tulema ning seepärast õpetaja Kristel Värv ja seekord koos Sirjega. ennustusi lugemas No ma olin väga rahutu ja uudishimulik, paljudJutuhoos omadused pidulised on jäimegi pealinna elama ja läksin seal ka Ning Eha lasi jälle oma häälepaelad valla:“ siiamaani minus veel säilinud. Ma olen kooli. Hellllõõõuuu, Sirje, ma annan intervjuud, nii elav, et ma ei oska seda lühidalt mul on praegu tõsine moment!“ Siis 2001. aastal ja praeguseks tegutseb neid 12. Li- kirjeldadagi. Minus leiduvad kõik sellised Kus koolis käisid? Millised mälestused pöördus õpetaja Kristel minu poole omadused, mis ühel õpetajate jaoks on sellest jäänud? nõuandega:“ Küsi ikka intiimseid küsimusi tüütul lapsel olemas on. Tahtsin alati Ma käisin koolis Lasnamäel viis klassi ning ka!“ Samal ajal karjub Sirje garderoobist:“ igal pool olla, kõike näha ja teada saada. siis käisin edasi TSIK Kuule, me teame Ehast kõike ju!“ Seejärel tööl ETV-s Loomulikult huvitas mind õppimine ka, Audenteses ja lõpetasin-is 12. ehk klassi praeguses seal. olid lõbusas tujus sõbrannad kadunud ning saime intervjuuga edasi minna. sainformatsiooni saab Harjumaa projektijuhilt aga mõnikord, kui tunnis õpetaja jutt Kõikides teistes koolides oli üksteist klassi, Iluvõimleja Marleen Jõela igavaks muutus, siis hakkasin ma mingit aga meil oli juba kaksteist. Spordi tõttu raamatut lugema. Mul oli alati kotis kolm tehti üks aasta juurde. Ma mäletan, et tegin Kuidas erineb tänapäeva kool raamatut kaasas. Mitte nüüd seda, et ma seal kümme trenni nädalas ja muidugi kunagisest? ei oleks viitsinud tunnis kaasa töötada, ka laupäeval treenisin, sest sellel päeval Väga oluliselt erineb! Vanasti oli ikka ma olin väga kiire taibuga ja lihtsalt ei toimus kool ka. Koolist on mulle jäänud õpetaja sõna seadus, mis iganes tema Erik Niinemaalt telefonil 527 6965 ning e-pos- pidanud vajalikuks uuesti seda sama vana väga head mälestused. Mulle meeldis ütles, nii ka jäi. Praegu on ikka väga õpetaja juttu uuesti kuulata!“ koolis käia! lapsesõbralik kool võrreldes selle ajag väike salakaval muie suule ning ta lausus minu märkamata Vahepeal õpetajate ilmus tuppa keegi ning ilma kui mina koolis käisin. Oleneb muidugi Tekib vaikus, a, siis: „Võibolla, et isegi liiga taibukas!“ Eha hüüab kõvasti:“ Hellllõõõuuu, kunsti- ka inimesest, mina näiteks sain hakkama Kristel, ma annan praegu intervjuud!“ Tuli koolis ning õpetajatega sain hästi ti teel [email protected], samuti kodulehelt Kust oled pärit? Kuidas sattusid välja, et õpetaja Kristel tuli otsima õpetaja läbi. Osad lapsed ei saanud hakkama. Viimsisse? Sirjet. Meie seltskonnast ta teda kahjuks ei Kui ma käisin kuuendas/seitsmendas Ma sündisin Viljandis, aga elanud olen leidnud. Kristel läks edasi Sirje otsinguile klassis, eks siis ikka neid konflikte oli, Tallinnas. Lasteaias ja koolis käisin ma ning meie jätkasime oma intervjuud. vanemadki käisid koolis. Ma suutsin samuti Tallinnas. Viimsisse sattusin igasuguseid vempe korda saata, näiteks seetõttu, et elan Meriväljal ning tulin siia, Kas sellepärast hakkasidki õpetajaks? ei armastanud ma asju õigel ajal ära teha. www.naabrivalve.ee. Viimsi Kooli, tööle. Ma oleksin võinud ka Ei, kehalise kasvatuse õpetajaks hakkasin Minu parim saavutus oli see, kui ma seitse Kinginipid kirjandit esitasin eesti keele õpetajale Kinginipid ise siin koolis käia, sest mu isa on eluaeg ma lihtsalt selletõttu, et ma tegelesin spordiga ja see oli lähim ala, mida õppida. ühel päeval, see oli ka viimane esitamise Hinges olen ma tahtnud tegelikult ajaloo päev. Kirjutasin öö läbi neid. Kuna ma spordiga seoses koolist kogu aeg nii palju jõuludeks puudusin, siis oli mul vaja alati midagi Koolileht kuulutas välja nimekonkursi Koolilehel puudub praegu oma nimi. Selleks kuulutas toimetus Viimsi Kooli uue ajalehe esikaas välja nimekonkursi, mis kestab jaanuari keskpaigani ning kus kõi- kidel õpilastel, õpetajatel ja lapse- vanematel on võimalik oma pakku- Viimsi kool sai oma lehe misi teha. See, kelle nimi välja va- litakse, võidab peale au ja kuulsuse ka teleajakirja Nädal pooleaastase nejatega meediaseminar. Kogu Detsembrikuu on Viimsi koolis lisaks päkapikkudele ning jõuluvana- tellimuse. le olnud ootusärev ka seetõttu, et esimest korda kooli ajaloos nägi õppetegevuse eesmärk on kujun- Koolilehe toimetus väga tänulik ilmavalgust päris oma koolileht. 16-leheküljelise täisvärvilise lehe dada pädev meediatarbija. Mee- kommentaaride ning ettepanekute toimetus on kümneliikmeline ning meeskonnas on nii põhikooli kui diapädevus on inimese võime eest, et lehte veel huvitavamaks ka gümnaasiumi õpilasi. kriitiliselt hinnata ja analüüsida ja paremaks teha. Ettepanekute ja meedia vahendatud informat- tagasiside jaoks on kooli aatriumis Ajakirjanduslik õpe kuidas tänapäevases pöörases siooni ja väärtusi ning mõista ja olemas nn tagasiside kast ning ar- Viimsi koolis infoühiskonnas ellu jääda ning tunda meediasüsteemi toimimise vamusi saab saata e-posti aadres- mitte lasta meedial ennast ära mehhanisme. Samuti on see os- sile [email protected]. Kooli- Juba teist aastat on Viimsi kooli kasutada. Ajakirjandusõpetus on leht maksab viis krooni ning seda kus suhelda meediaga aktiivse valikainete loetelus ajakirjan- püüdnud traditsioone luua juba saab osta kooli kantseleist. dusõpetus (õppekavas meedia- oma esimesel õppeaastal: korral- subjektina (kui tahame oma sõ- õpetus), kus pooleteise aasta dati õppekäike telekanalitesse, numiga meediasse pääseda) ja Annika Remmel jooksul on meediahuvilised õpi- raadiotesse, trükiväljaannetesse objektina (kui satume ise oota- meediaõpetuse õpetaja ja lased saanud teadmisi ja oskusi, ning organiseeriti põnevate esi- matult meedia huviorbiiti). koolilehe koordinaator Mari-Ann Kelam  21. detsember 2007 Kas võlad peaks jääma laste kanda?

Aare Ets väidab 11. detsembril ilmunud tele märkimisväärseid soodustusi. pressiteates, nagu oleks Viimsi võimuliit Seadus selliseid ülesandeid vallale löönud põnnama maamaksu tõstmisel, sest ei pane, küll aga on volikogul õigus kartis rahva vastuseisu – see ei vasta tõele. oma rahvale soodustusi teha. Ma ei võta siinkohal seisukohta, millised Maamaksu tõstmisest loobumise ehk eel- vallapoolsed toetused on head ja nõu tagasi võtmise otsuse tegi vallavalit- millised peaks ära jätma või kelle sus 11. detsembri hommikul, kui Etsi poolt initsiatiivil üks või teine täiendav meeleavaldusele kutsutud viimsilased alles hüve vallarahvale on kehtestatud. hommikukohvi jõid ja plakateid maalisid. Kuid valla 17 aasta jooksul võetud kohustused ja antud lubadused on Vallavalitsust panid maamaksu määra tõstmi- tänaseks lumepallina kasvanud nii sele alternatiivi otsima kirjad ja pöördumised suureks, et valla eelarve ei suuda inimestelt, kes viimastel kohalikel valimistel seda kõike taluda. Tänase vallava- tänase koalitsiooni poolt hääletasid. Dialoog litsuse “süü” seisneb ehk selles, et rahvaga on olnud ja on ka edaspidi valla juh- me oleme selle olukorra välja sel- timises võtmesõna. Me võtsime oma valijate gitanud ja julgeme seda ausalt ka häält kuulda. välja öelda - sõltumata sellest, kas Täname kõiki aktiivseid viimsilasi, kes mei- see meile tunnustust toob või rahva le kirjutasid ja meiega ühendust võtsid, sest viha esile kutsub. Me ei soovi jät- maamaksu määra tõstmise temaatikale lisaks kata varasemat poliitikat, mis eirab võeti üles ka muid valla elu-oluga seotud tee- tegelikke probleeme ning ei räägi masid. Nii saime teada äriühingust, mis oma neist. reoveed salaja otse merre laseb, lasteaednikest, Kuidas kõik juhtus? Selle ana- kes küll vanematelt hingehinda nõuavad, kuid lüüsiga oleme ekspertide abiga oma tööd väidetavalt mitte alati korralikult ei tegelenud. Põhjusi on kaks. Esi- tee ja muustki olulisest, mis vajab vallavalit- teks rikka Kirovi kalurikolhoosi suse sekkumist. Kohaliku omavalitsuse ees- mentaliteedi (a’ la me võime endile märk ongi ju selles, et kohaliku elu küsimused kõike lubada) jätkumine veel mit- lahendatakse kohapeal iseseisvalt ja lõplikult. me aasta jooksul pärast kolhoosi Vallaelanike osalemine selles protsessis on hä- lõppu. Veel tänagi on kuulda ini- davajalik. meste seisukohti, et Kirovi ajal oli Vallavolinik Ets kirjutab oma pressiteates „nii või naa” ja et Kirovi ajal said ka mingisugusest omapoolsest punktivõidust. asjad tehtud, miks täna ei saa. Kõi- Oleks väga huvitav teada, mis mänguga on gile peaks aga selge olema, et neid tegemist, kellega mäng käib, millised on reeg- aegu ja majandusmudeleid tänaste- lid ja mitu punkti peab võitmiseks saavutama? ga võrrelda ei saa. Kirovi kolhoos Enne, kui vallavolinik Ets oma poliitilist tsir- ja tema inimesed olid tublid omas kust lavastama hakkas ja rahva barrikaadidele ajas ja ruumis ja selle fenomeni kutsus, võinuks ta tutvuda volikogu liikmetele jäädvustamiseks kavatseme me laialisaadetud materjalidega ja esitada teema- Viimsi Koduloomuuseumis avada kohaseid küsimusi või ettepanekuid vallavalit- püsinäituse. Olen veendunud, et susele. Juhin siinkohal lehelugejate tähelepanu õnn tuleb meie õuele ka ilma kol- sellele, et Viimsi tänane (nagu märgid näita- hoosikorrata. vad, ikka veel Madis Saretoki poolt juhitud) Teine ja olulisemgi põhjus on opositsioon pole teinud viimase kolme eelar- aga see, et valla taasasutamisest ve ja arengukava tegevuskava menetlemisel aastast 1991 kuni tänase koalit- veel kordagi omapoolseid ettepanekuid nendes siooni võimuletulekuni detsembris guseks hetkeks on korrastatud val- gümnaasiumi ülalpidamist (sh ka raha kunagiste populaarsete vali- muudatuste tegemiseks. 2005 puudus Viimsi vallas finants- la asjaajamist ja seatud korda raa- näiteks gümnasistide transpordiku- mis- või muude lubaduste täitmi- Seoses eelarvega soovin juhtida tähelepanu planeerimine. Tollased vallajuhid matupidamine, ebapädevad valla- lu kompenseerimine); 5) täiskas- seks laiali jagada, oleks vastutus- asjaolule, et valla 17-aastase ajaloo jooksul on said seetõttu valla rahaasjades ette ametnikud on vallandatud, loodud vanute huvihariduse toetamine; 6) kõik vallavolikogu koosseisud teinud viimsilas- tundetu ja seda me teha ei kavatse. näha vaid ühe planeeritava majan- on vähemalt viis aastat ettevaatav valla muuseumi(te) ülalpidamine; 2008. aasta eelarvega on tões- dusaasta raames. Pikaajalisi kohus- finantsperspektiiv ja tehtud muud- 7) toetused õpilasmalevale, pen- ti probleeme ja me peame selle tusi võeti kergel käel ja asjaosalisi ki, et valla majanduslikku olukorda sionäridele ja kirikule; 8) lisatasud ilma maamaksu määra tõstmiseta tõenäoliselt ei huvitanud, mida ja asjaajamise taset parendada. õpetajatele. Loetelu võiks jätkata - tasakaalu saama. Hetkel otsitakse need pikemas perspektiivis kaasa Tänasel koalitsioonil tuli vali- kõik nimetatud ja veel muudki riigi lahendusi ja sealjuures tuleb ka võivad tuua. misteks valmistumisel lähtuda tol- seisukohalt mittekohustuslikud ku- vallavara müügile vaadata laie- Lausa uskumatu, aga veel 2005. lal vallast kättesaadavatest numb- luartiklid on aga 17 aasta jooksul malt kui ainult kinnisasja müügi aastal puudus Viimsi vallas raama- ritest, mistõttu tuleb tunnistada, Viimsi eelarvesse sisse kirjutatud. tupidamise siseeeskiri ja riigi raa- et 2005. aastal võimule tulles ei 2008.-2009. aastate eelarve- vaatenurgast. Edasine kurss saab matupidamistoimkonna juhendeid osatud kohe kaugemaid finants- tele on probleemiks veel ka ma- olla aga ainult üks: tulud ja kulud saavad kasvada (või ka kahaneda) Toimetus ootab kaastöid ja reklaame täideti oma suva järgi (näiteks ei perspektiive ette näha. Seetõttu janduse üldine seis, mistõttu võib võetud bilansis üles kohtuvaidlus- lubatud soodustuste (nagu näiteks täiendavaid tagasilööke tulla ka vaid paralleelselt, mitte aga nii e-posti aadressil [email protected]. test vallale tekkida võivaid nõu- vee- ja kanalisatsiooniga liitumi- üksikisiku tulumaksu laekumisega. nagu seni, kus kulud kasvasid kii- Kaastööd võib tuua ka otse toimetusse deid, mistõttu ei saanud ka tänane se kompenseerimine, külaseltside Töö eelarvestamisega ja prognoo- remini kui tulud. Tänaseks on mui- või saata postiga aadressile Nelgi tee 1, vallavalitsus nende nõuete ole- toetamine, pensionäride ühenduse simisega jätkub, aga meie tänane du paralleelsed suusad lihtsalt risti. 74001 Viimsi, Harju maakond. masolust, mis tänaseks on kaasa toetamine ja ühekordsed toetused 2008. aastasse ja viie aasta taha Kulude kärpimised on valusad kõi- toonud ca 30 miljonilise kohus- seenioridele, autojuhilubade kom- vaatav prognoos ütleb, et lähiajal ki puudutavad otsused ja viimsilas- Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid tuse, õigeaegselt teada). Selliste penseerimine jt.) andmise otsusta- tuleb koostada Viimsi valla kokku- te konstruktiivsed arvamused sel- nende selguse huvides toimetada ja asjaolude valguses võib iga viim- misel ka arvati, et raha selleks saab hoiuprogramm ja sellele vastavalt les küsimuses võtab vallavalitsus lühendada. silane ise hinnata, kuidas Viimsi eelarves olema. Raha esialgu lei- eelarved. See omakorda tähendab, kindlasti arvesse. valda eelmiste vallajuhtide poolt tigi, aga pikas perspektiivis tuleb et ka viimsilased peavad tegema Me peame olema vastutus- Vallaleht ilmub kaks korda kuus. Juulis lisaks muule ka finantsplaneerimi- arvestada, et osadest soodustustest valikuid, millistest (lisa)hüvedest tundlikud nii tänaste viimsilaste lehte ei ilmu. se ja -arvepidamise mõttes juhiti. tuleb rahapuudusel tulevikus tõe- ollakse valmis loobuma. heaolu kui ka tulevaste põlvede Seda kõike lasid sündida ka valla näoliselt loobuda. Me üritasime maamaksu määra suhtes. Käitumine ühepäevaste pe- Peatoimetaja: Merike Taal, tel 606 6833. tollane õigusnõunik, vallasekretär, Ka riik koostab iseenda tarvis tõstmisega lahendada 2008. aas- remeestena ja „pärast meid tulgu pearaamatupidaja(d), valda teenin- kohalike omavalitsusüksuste eel- ta ühekordseid probleeme seoses Toimetaja: Kerttu Moskalik, tel 606 6864. või veeuputus” suhtumisega, võib danud advokaadid (juhul kui neilt arveid, lülitades tulude poolele kohtuotsuste täitmisega, aga meie Toimetuse kolleegium: Urmas Arumäe, selles asjas nõu küsiti) ja audiitor. üksikisiku tulumaksu laekumise valijad ja teisedki viimsilased pol- ülevoolava populismi tingimusis Läks aega ligi kaks aastat, et seda prognoosid ja kulude poolele vaid nud sellega päri. Tõenäoliselt kor- ja meedia toel lühiajalist edu tuua. Anne Velliste, Leelo Tiisvelt ja Kristo See võib ka eelpool viidatud “või- Kallas. eelmiste vallajuhtide kokkukeritud need kohustused, mis on vallale rigeerime seetõttu tuntavalt teede- sasipundart lahti harutada ja avas- seaduse järgi kohustuslikud. Nii ehituse eelarvet. dupunkte” anda, aga viimsilased ei Trükki toimetanud: Ekspressmeedia tatud vigu parandada. Täna me ei näe riigi koostatud valdade eel- 2008. aasta eelarves on ette näh- valinud meid selleks, et me neile Väljaandja: Viimsi vallavalitsus pole veel kindlad, et kõik vanad arved ette selliseid kuluartikleid tud ka varade müük. Me võime va- udu ajaks ja räägiks ainult, kui häs- vead on välja ilmunud... nagu 1) külavanematele kompen- rasid müüa veel mõnel lähiaastal, ti kõik on. Ees on rasked ajad ja me Viimsi Teataja makett: OÜ Dreamers Nagu mainitud, ainuüksi jõustu- satsiooni maksmine; 2) politsei-, aga mis edasi? Varasid on mõistlik peame neist koos üle saama. nud kohtulahendeid valla vastu on valve- ja päästeteenistuse toetami- müüa siis, kui saadud raha eest mi- Ajalehe järgmine number suurusjärgus juba 30 miljonit, kuid ne; 3) ühistranspordi doteerimine; dagi uut rajada, elik investeerida. Urmas Arumäe ilmub 11. jaanuaril. see ei ole ilmselt veel kõik. Prae- 4) muusika- ja kunstikooli ning ka Müüa aga vara selleks, et saadud vallavanem 21. detsember 2007 

Haabneeme Viimsi valla mandriosa ja alevik saab lasteaia- saarte teede teemaplaneeringu algkooli Haabneeme alevik Viim- eskiislahenduste avalik arutelu si vallas saab endale 120 lasteaiakohaga ja 350 õpi- Praegusel ajal ei vasta tee- lasele mõeldud lasteaia- devõrk kasvavale liikluskoor- algkooli. Plaanitava hoone musele, teede läbilaskevõime kooliosa on kolmekorruse- suurendamise võimalused on line ja lasteaiaosa ühekor- piiratud (eriti vallast väljuva- ruseline. Lasteaia-algkoo- tel suundadel). Teede rajamisel li kasulik üldpind on ligi on probleemid maaomandiga, 8000 ruutmeetrit. raskeveokite liikluse ja ohtlike veostega vallas. Valla teedevõrgu „Lasteaiakohtade nappus arendamise põhiülesanne on val- on Viimsi vallas suur,” ütles la ida-lääne ühendamise suunas Viimsi vallavanem Urmas välja veninud piirkondade ühen- Arumäe. „Leidsime võima- damine ja poolsaarelt väljapääsu luse selles suunas sammu magistraaltee väljaarendamine. edasi astuda, võites laste ka- Teedevõrgu puhul tuleb väärtus- sutusse Karulaugu teel paik- tada seda, et teed on maastiku- ja neva kinnistu Haabneeme ajaloolisi trajektoori järgivad, alevikus. Krundile olid alg- õgvendamata, kergesti orientee- selt plaanitud korterelamud, rutavad, vaateelamusi pakkuvad, samas on valla prioriteet lii- funktsioneeruvad jne. ga kiire elamuehituse pidur- Planeering tähendab eelkõige damine ja elanikele heade kokkuleppeid. Arvestada tuleb nii tingimuste loomine.” praegu valitsevat olukorda kui ka Vallavanema sõnul kiitis tulevikus tekkida võivaid situat- vallavolikogu koalitsioon sioone. Planeeringu tegemisel heaks otsuse sõlmida üürile- püütakse arvestada võimalikult ping Merko Grupi tütarette- paljude isikute ja institutsiooni- võttega E. L. L. Kinnisvara de huvidega. Seega planeeringu Karulaugu tee 5 kinnistu koostamise käigus üritatakse lei- ning sellele rajatava laste- da parim lahendus vastuoludele, aed-algkooli kasutamiseks mis võivad tekkida eri huvide tulevikus. Üürileping on esindajate vahel. Vajadusel tuleb tähtajaline ja see sõlmitakse sekkuda omavalitsusel ning kaa- ilmselt 30 aastaks. lutleda era- ja avalikke ehk üldi- „Lasteaed-algkool valmib seid huvisid, et tagada omavalit- 2009. aasta septembriks,” suse tasakaalustatud areng. lisas Arumäe. „Viimsis on Kehtestatud teede teemapla- praegu lasteaiajärjekorras neering on omakorda aluseks ligikaudu 500 last, meie detailplaneeringute koostami- konkreetne eesmärk on luua sele ja ehituskorraldusele. Pla- 2009. aasta lõpuks Viimsis- neeringu aktuaalsuse säilitami- se kuni 400 uut lasteaiakoh- seks peab kehtivat planeeringut ta. Soovime maksimaalselt perioodiliselt üle vaatama ja ära kasutada iga võimaluse vastavalt elu käigule kaasajas- saada maad lasteaedade ja tama. Täpsustatud teede tee- teiste infrastruktuuriobjekti- maplaneering on aluseks tee- de kasutusse või panna aren- maade munitsipaliseerimisel. dajale peale infrastruktuuri väljaehitamise kohustusi.” Jan Trei abivallavanem VT

Viimsi teedeplaneering

Valminud on Viimsi valla 27. juuni 2006 otsusega nr 71 , arutelul, kus saate esitada oma Teemaplaneering „Viimsi mandriosa ja saarte (Nais- planeeringu lähteülesanne kinni- arvamusi ja ettepanekuid. valla teedevõrgustik; sõidu- ja kergliiklusteed” kirjeldab valla- saar ja Prangli) teede teema- tati vallavolikogu 14. novembri Valla teede teemaplanee- siseseid logistilisi seoseid ning planeeringu eskiislahendu- 2006 otsusega nr 98. Teemapla- ringu eesmärk on valla teede- neeringut koostab vallavalitsuse võrgu, kergliiklusteede, parki- annab füüsilised võimalused sed. Vallavalitsus korraldab tellimusel K-Projekt AS. mise ja ühistranspordi arengu teedevõrgu arendamiseks. See- nende lähteseisukohtade Teedevõrgustiku teemapla- põhimõtete kujundamine ning juures on teemaplaneering üld- tutvustamiseks avaliku aru- neering koostatakse kolmes osas kehtivate üldplaneeringute täp- planeeringu jõuga dokument, mis on tihedalt seotud teiste Kauneid jõulupühi ja telu 17. jaanuaril kell 16.30 ning see hõlmab valla mandri- sustamine ja täiendamine. Tee- Viimsi vallavolikogu saalis valdkondade teemaplaneerin- osa, Prangli saart ja Naissaart. maplaneeringuga määratakse gutega (näiteks rohealade ja ela- (Nelgi tee 1, teine korrus). Eskiislahenduste avalik arutelu kindlaks sõidu- ja kergliiklus- edukat uut aastat! mualade teemaplaneering jms). korraldatakse mitmete huvi- teede ning reisijate rööbas- Lisaks olemasoleva teedevõrgu Üldplaneeringu teemaplanee- gruppide kaasamiseks ja õigel transpordi trasseering. arenguvõimaluste kirjeldamise- Viimsi vallavolikogu ring „Viimsi valla teedevõrgus- ajal informeerimiseks ning Planeeringuga samal ajal le käsitleb see ka hoonestatava- tik; sõidu- ja kergliiklusteed” selleks, et sünniks kõikidele tehti keskkonnamõjude stratee- te arengualade väljaehitamisega Viimsi vallavalitsus ja keskkonnamõju strateegiline pooltele vastuvõetav lahendus. giline hindamine, koostajaks seotud perspektiivseid magist- hindamine algatati vallavolikogu Selleks kutsume teid osalema Hendrikson & Ko. raalteid ja kergliiklusteid.  21. detsember 2007

Viisakas „ei” Neljapäeva hommikul kooli minnes avastas noor- Mida on teha pärast kooli? mees koduuksel, et lahti on tulnud plaaster, mis oli Variante on ju mitmeid: pas- pandud ära lõigatud abst- sida sõpradega bussipea- sessile põsesarnal. Sel- tustes, terve õhtu arvutiga lesk et vältida infektsioo- ni, sõitsime kooli asemel mängida, käia huviringides Viimsi polikliinikusse, ja noortekeskuses jne. Üks lootes saada abi kogenud paljudest variantidest, mida ja koolitatud meditsiiniõelt paljud noored ei tea, on lii- – neid ju peaks seal ometi tuda mõne noorteorganisat- olema. siooniga ja lüüa kaasa nende Kell oli natuke enne ka- tegemistes. heksat hommikul. Poliklii- niku registratuuritöötaja Enamik neist ei ole poliitilised: kuulas ära meie mureliku päev läbi ei istuta ülikonnas jutu ja teatas, et sel päeval ümarlaua taga. Ei, asi on palju kirurgi vastuvõttu pole, lõbusam. Ühe näitena toon esi- ning palus pöörduda haigla le Euroopa Noorteparlamendi valveõe poole, kes loode- tavasti aitab. Nii tegimegi. ametliku esindaja Eestis MTÜ Aga kahjuks sattus ole- Tegusad Eesti Noored (TEN). ma „vahtkonna vahetus”. TEN on üle-eestiline avatud Kell oli saanud kaheksa, noorteühendus, mis on noorte olemasolev valveõde kuu- endi loodud ja ka juhitud. Mida las meid küll ära, kuid TEN teeb? Eesmärk on tõsta soovitas istuda. Nii me noorte ühiskonnateadlikkust siis istusime viis minutit, ning omaalgatuslikkust. Kuue kümme minutit... Huvitav tegutsemisaasta jooksul on kor- oli vaadata, kuidas eespool raldatud 18 regionaalsessiooni, mainitud õde uksest sisse- kaheksa rahvuslikku sessiooni, välja käis ja koridori peal üks rahvusvaheline sessioon; vastutulevate inimestega 13. regionaalsessioonilt sündis (haiglatöötajatega) püü- projekt „Linn lilleliseks”. dis ülitähtsat juttu rääkida Regionaalsessioon tähen- – öösel valves oli ilmselt dab tegelikult, et kokku tu- paljugi juhtunud. levad keskkoolinoored, kes Kui ühel hetkel märka- on jagatud komiteedesse. sime sama valveõde, pu- Esimesel päeval toimub te- nane jope seljas, kapuuts ambuilding ehk rühmaehitus. peas, lihtsalt lahkumas… See on vajalik, et üksteist Tegusad eesti noored No loomulikult, ilmselt paremini tundma õppida ja lõppes tema vahetus täis- lähedasemaks saada: siis on Rahvuslik sessioon on ing- Nis areneda ja karjääriredelil korrata suuremas mahus eelmi- sioonidel Kiievis ja Potsdamis. tunnil, aga see, et me seal hiljem parem koos töötada. liskeelne ja sealt valitakse ülespoole ronida. TEN pakub se aasta edukat projekti „Linn endiselt istume, tuli tal- Lisaks on need samad noored Teisel päeval on komiteetöö, silmapaistvamad osalejad rah- korraldamise, rühmajuhtimise lilleliseks”, mis pälvis konkur- le vist ootamatult, sest ta käinud ka teiste riikide rahvus- kus mängude saatel ja nalja vusvahelisele sessioonile, kus ja ajakirjanduse koolitust ning sil „Aasta noorteprojekt 2007” püüdis ennast kapuutsi likel sessioonidel ajakirjanike kaudu sünnib tõsiselt võetav saab osaleda delegaadina vaid seal osalemine on tugevaks teise koha. Sügisel 2008 toi- taha varjata, haigla II kor- projekt. Viimasel päeval toi- korra elus. kriteeriumiks asjapulgaks kan- mub TENi esimene venekeelne ja grupijuhtidena ning seitsmes rusel (samal korrusel ja- mub peaassamblee, kus iga TEN korraldab ka kooli- dideerimisel. TENi koolitustel sessioon ja üheksas rahvuslik Eesti rahvuslik sessioon toimus lutasid patsiendid tubases komitee esitleb ja kaitseb tusi nii oma liikmetele kui ka võivad osaleda kõik huvilised, sessioon. Viimsi koolis. Suur aitäh Viim- riietuses). Oleks piisanud oma projekti ning selle üle teistele organisatsioonidele. mitte ainult organisatsiooni Viimsi kool on oma dele- lihtsast viisakast ei-st ja si vallavalitsusele, kes on toe- toimub avalik debatt. Noortel Hiljuti kutsus Põlvamaa Noor- liikmed. gatsiooniga osalenud mitmel juba oleksime olnud poolel tanud noori ja nende tegemisi. on võimalus ise oma projekt tekogu kogenud ühenduse Järgmisel kevadel on plaanis regionaalsessioonil ja viimasel teel teise polikliinikusse – ka ellu viia ning see on ku- liikmeid üles, et korraldada korraldada regionaalsessioon kolmel rahvuslikul sessioo- www.ten.ee Viimsi elanikena Tallinna junenud TENis juba omaette rühmajuhtimise koolitust. Just Tartus ja keskkonnasessioon nil ning kolm Viimsi noort on polikliinikusse, kus meid tegevussuunaks. tänu koolitustele saab TE- Lääne-Eestis ning maikuus osalenud rahvusvahelistel ses- Mari Tiidus tunduvalt soojemalt vastu võeti ja eelmainitud lõikus sooritati. Vahepeal istudes ja oo- dates pöördusime teise sinises kitlis haiglatööta- Musta kiisu õnnetu lugu ja poole, kes meid lõpuks siiski aitas – kuigi oli möö- 8. detsembril kell 12.50 ja- Kolm noormeest aitasid mul puuri, millega kassike sinna selgroomurru, seega parim ja ja vaadake, mis seisundis ta dunud enam kui pool tundi lutasin Viimsis mööda Aiandi helistada numbrile 1345, kust toimetada. Hinges lootsin, et ainus, mida teha saime, oli kii- on. Vajadusel helistage 1345, ja kool, kuhu teel olime, lubati koerapüüdja saata. Jäin ehk on loomal ka kiip, et saaks su magama panna. ammu alanud. teed. Oli vihmane ja halli- kust saadetakse koerapüüdja, kasudune laupäev, kui ühel ootama, kassike oli üsna tä- omanikku juhtunust teavitada. Vaatasin, kui südamlikult ja kuid kui loom on veel elus, Suured tänud õele (nime baras seisus. Helistasin uuesti Mõtlesin, et kui see oleks minu hoolitsevalt arst kassikest pai- hetkel märkasin Aiandi ja Lii- saab alati kutsuda loomade kahjuks ei märganud), kes 1345 ja selgus, et koerapüüd- kass, siis kindlasti tahaksin tas ja temaga rääkis, ning mu võttis vaevaks lahtitulnud lia tee ristmikul murupeenral ja võib kohale jõuda alles teada ja annaksin kõik, et minu hinge tekkis nii soe ja rahulik kiirabi või viia ta lähimasse side ära vahetada. Seal oo- musta karvatuusti pori sees mõne tunni möödudes ja mul lemmikut aidataks. tunne. Teadsin, et kiisu lä- kliinikusse. dates tekkis igasuguseid lamamas. soovitati mitte ootama jääda. Jõudsin tagasi kassi juurde heb kassiparadiisi loomaarsti Siinkohal tahaksin väga mõtteid: kes kelle jaoks Olen töötanud aastaid polit- ning panin ta puuri. Must kiisu pehmete käte vahel rahulikult tunnustada Viimsi loomakliini- siiski olemas on ja milleks Astusin mõned sammud lähe- seiuurijana, kuid nii abitu ja tegi väga kaeblikke hääli. Asu- uinudes. Noor šokis autojuht ku arsti nii südamliku ja sooja need suured sotsiaalmak- male ja nägin, et pori sees la- jõuetuna kui selle kiisu juures sin jooksuga tagasi. Poolel teel maksis nii eutanaasiasüsti kui sud? suhtumise ning abi eest. Läksin mas kollakasrohekate silmade- pole ma varem end tundnud. peatus auto, kus istus noor, ära- ka loomakalmistu transpor- Kokkuvõtlikult tahaks sel õhtul koju rahuliku südame- ga musta värvi noor kass, kelle Polnud mitte kuhugi helistada nutetud silmadega naine. Minu dikulude eest. Oli inimlik ja öelda, et ootan ühelt poli- tagakeha oli rängalt vigastada ega kellegi poole pöörduda. esimene mõte oli, et äkki ongi rahustav teada, et must kiisu ga ja kallistasin oma sigrimig- kliinikult/haiglalt kiiret ja saanud ning käpp murdunud. Väljas sadas paduvihma ja tema see omanik. Naine ütles, maeti kalmistule, ta ei surnud rilist kiisut Nastjat. Mõtlesin osavõtlikku reageerimist Kiisu oli ilmselt auto alla jää- kass lamas vigastatuna märja et aitab mul kassi kliinikusse üksi kraavis meeletutes valu- kui hea, et temaga on kõik kor- juba registratuuris, samuti nud. Ta vaatas mulle murelike mulla peal. Mõtlesin vahe- viia. Tee peal seletas, et tema des ega leidnud oma viimset ras. Usun, et kui aitame kõige professionaalset arstiabi silmadega otsa ning püüdis al- peal juba politseipatrulli appi oligi see, kes loomale otsa sõi- puhkepaika prügikastis. ka erandlikemates olukor- nõrgemaid ja väiksemaid ning gul mu eest eemale roomata, kutsuda, et teda loomaarsti tis. Ta oli aeglaselt mäest üles Siinkohal paneksin kõigi- dades. Inimlikkust! Seda hoolime ka ühest tundmatust kuid edutult. Kummardasin ja juurde viia. sõitnud, kui kass ootamatult le loomaomanikele südamele pole ju palju tahetud. kassist, oleme paremad inime- paitasin kassi, et ta rahuneks. Korraga meenus mulle, et teele tormas. oma lemmikud kiibistada, et sed ja ka meie omavahelised Lugupidamisega Kiisu oli vaikses šokis, mulle lähedal asub Viimsi looma- Minus äratas sügavat kaas- just taoliste õnnestuste korral tundus, et paitused rahustasid kliinik. Jooksin nii kiiresti kui tunnet ja lugupidamist ini- saaksite infot, mis teie armsa suhted muutuvad siiramaks Viimsi elanik, teda. jõudsin kliinikusse, kus oli mene, kes nii südamest nuttis kassi-koeraga on juhtunud. ning südamlikumaks. noormehe ema Küsisin mööduvatelt ini- tööl väga tore ja südamlik loo- ja püüdis õnnetust heastada. Samuti palve autojuhtidele. Inguna mestelt, ega keegi ei tea, kelle maarst. Kirjeldasin talle kiisu Jõudsime kliinikusse, kus arst Juhul kui olete mõne loo- Merli Klein kass see on. Keegi ei teadnud. olukorda ning ta andis mulle vaatas kiisu üle ja tuvastas ma alla ajanud, siis peatuge politsei vaneminspektor 21. detsember 2007  Jelena Vimberg: „Teen oma tööd südamega!”

Viimsi vanemkonstaabel Jelena Vimberg (32) hoiab ühe käega Lasnamäel maja- de vahelt leitud noorukesel narkomaanil pead üleval ja, oodates kiirabi, jälgib tasku- lambivalgel poisi seisundit, mis halveneb iga minutiga. Õlaga hoiab ta kõrva ääres telefoni: „Kuidas ma aru saan, kui ta hakkab ära mi- nema? Kuidas ma teda aida- ta saan?”.

Noormees on lebanud, ei tea kui kaua, narkootikumide üle- doosi tõttu teadvuseta seits- mekraadises külmas lumel. Nina verine, pupillid ei reagee- ri enam valgusele, pulss nõrk ning hingamine katkendlik ja korisev. Õnneks jõuab kiirabi koha- le üsna pea. Surmasuus olev 17aastane poiss saab narkooti- list ainet neutraliseeriva süsti. Jelena sõnul on see tihtipeale minutite mäng: iga minut võib raskes seisus noorele saatusli- kuks osutuda. Seekord poiss päästeti. Tur- gutava süsti järel on ta kümme- konna minuti pärast taas jalul, kõnnib tuikudes ning on või- meline vastama kiirabi ja polit- seinike küsimustele. Edasi viib tee Ida Politsei- osakonna arestikambrisse kai- nenema. Pärast läbiotsimist ütleb valves olev politseinik kambri numbri, kuhu konstaa- bel paneb lapseohtu nooruki toibuma. Hommikul saab ta välja, kuid tõenäoliselt on ui- mastisõltlane seal varsti tagasi. Seda muidugi juhul, kui veab Jelena ja Ignati öises patrullis ja ta õigel ajal abi saab. Jelena seletab hiljem, et ras- oleks olnud kaks sentimeetrit mehest. Kõik teised patrullid Eelmise patrulli ajal sai Je- sime Ignatiga tagasi autosse, meile endile, kui igale hädas ke on vahet teha, kas üledoosis siia- või sinnapoole, oleks tü- on hetkel hõivatud. Jelena teeb lena väljakutse ühte poodi, kus kuid tundsin, et süda pole rahul. olevale vargale raha anda.” narkomaani korisev hingetõm- linorija võinud olla surmalaps. kiire otsuse: kõigepealt purjus vanem naine üritas varastada Pöördusime tagasi. Andsin nai- Kui Jelena ütleb, et teeb me jääb viimaseks või mitte. Ja noorel mehel, käed raudus, poest lastetoitu. Tal oli kaasas oma tööd südamega, siis ei ole meest otsima. Kui leiavad, siis sele sada krooni, ostku lapsele „Olen näinud surevaid inime- vanglasse minek. auto peale ja seejärel Kotka vankris väikelaps. Kaupluse selles mingit põhjust kahel- si, sümptomid on väga sarna- Jõuan järgmisele väljakut- poe juurde. turvamehed võtsid varga kinni, toitu,” räägib Jelena. „Naersi- da. Viimsi konstaablina tuleb sed,” ütleb ta. „Inimlik kohus sele sõites uurida, kes Viim- Meest pole aga kuskil näha. politsei koostas protokolli ja me pärast paarimehega, et nii naisel tegeleda kõigega: alates on kriisiolukorras loomulikult sisse läheb, kui seal midagi Otsimist raskendab Lasnamäe lasi seejärel tal minna. „Läk- ei jätku politseiniku palgast telefoninumbrite küsimistele kunstlikku hingamist teha, kui- tõsist peaks juhtuma? Selgub, kanali liikluskorraldus: polit- vastamisest ja naabritele va- gi kunagi ei või teada, kas ta on et kutsele vastab vallale kõige seiauto ei saa igal pool ringi hekohtuniku mängimisest kuni aidsi- või hepatiidihaige.” lähemal olev patrull. Väljakut- keerata, kus vaja oleks. See raskete juhtumiteni. Sõidame politsei patrullma- seid tuleb Viimsist aga harva. kõik võtab oma aja. Ei midagi. Jelenal läheb politseis ka- sinaga mööda laupäevaõhtust Vajadusel käib Jelena sealgi Meest pole. heteistkümnes aasta. „Sellele Lasnamäge: väljakutse järgneb patrullimas. Niisiis Kotka poe juurde. tööle sattusin noorena ja juhus- väljakutsele. Kuskil on pere- Eelmisel nädalal tuli polit- Sealt on aga käratsevad noo- likult, olin õppinud tegelikult rahvas koju tulles avastanud seile teade ühelt lapsevane- rukid juba kadunud. Jelena ja rätsepaks ja töötasin müüjana.” muugitud luku: sisse pole va- malt: tema teismelist tütart ja Ühel päeva poes leti taga kuu- Ignati teevad tiiru ümber kau- ras õnneks saanud. Teisal on sõbrannat oli poe juurest jäli- lis ta raadiost teadet, kus kutsu- banduskompleksi, aga kõik naabrite tüli: noormees hakkas tama hakanud võõras mees ja ti politseisse tööle. „Esialgu lä- on õhtuses lumesajus rahulik. kraaklema ja lõi tema tüdrukut lõpuks neile järelegi jooksnud. bisin kolmekuulised kursused solvama tulnud purjus naab- Jalgratastel tüdrukud pääsesid Ainult mööduvad kodanikud ja seejärel läksin kohe tööle,” ril pea veriseks. Käratsemise õnnelikult koju. See oli aga tänitavad politseinikega – kus räägib Jelena. Seejärel õppis peale kutsuti politsei. Enrique tõsine teade. „Järgmisel päeval te varem olite? Jah, siin olid ta politseikoolis ning hiljem Iglesiase kontserdile tõttavad tõin oma lapsed lasteaiast koju käratsevad noorukid, aga nüüd lõpetas kõrgkoolis juuraõpin- noored paluvad politseinikel ja läksin koos lastekaitsespet- nad on läinud. gud. „Kui ma kunagi politseist kiiresti teha, muidu nad hili- sialistiga Viimsi vahele pat- Jelena räägib, et mõned ko- pensionile jään, hakkan uuesti nevad. Jelena ning ta paariline rullima,” rääkis Jelena. Samu- danikud on n-ö vägagi tähele- rätsepaks,” naerab ta. Ignati võtavad tülitsejate and- ti käib ta aeg-ajalt reidil koos panelikud. Kui patrullides te- Pärast viietunnist patrulli med ning juhtum loetakse la- abipolitseinikega. „Aga seda kib vahepeal mahti külmas öös sõidutavad Jelena ja Ignati mu hendatuks – kuigi oma pruudi kõike teen oma vabast ajast ja tass kuuma kohvi juua, siis on Viimsisse tagasi. Raadiost kos- kaitseks välja astunud nooruk kohusetundest,” ütleb ta. olnud juhuseid, kus helistatak- tab Blacki „Wonderful life”. lõi tülinorijale jalaga pähe, Dispetšerilt tuleb teade viiest se politseisse ja teatatakse, et Ignati keerab laulu põhja. Neil pole mehel pretensioone ning agressiivsest noorest Kotka politseiauto number see ja see on veel öö ees. ta jääb rahunenult peahaavaga poe juures. Samal ajal saabub seisab seal ja seal ning politsei- koju. Jelena ohkab: kui see löök ka teade sõiduteel tuigerdavast nikud joovad kohvi. Noor narkomaan oleks õigeaegse abita olnud surmalaps. Merike Taal  21. detsember 2007 Viimsi poolsaare külad läbi sajandite

Viimsi koduloohuvilised said kalmistu. Seda on hiljem ka- kloostrile. Esmased ja suuresti aasta Tallinna ja lähiümbru- oma detsembrikuu kokku- sutanud peale Pirita inimeste hilinenud andmed mõisa kohta se ülevaatekaardil on toodud saamisel ülevaate poolsaare ka Viimsi poolsaare elanikud. pärinevad alles 1471. aasta su- Rohuneeme küla 13 talu ja küladest ja lähisaartest. Ko- Johan Holmbergi 1689. aastal vest – nende kohaselt oli Liivi poolsaare põhjatipus asunud koostatud Viimsi mõisa kaar- ordu 15. sajandil oma Tallin- kabel. 1725.–1726. aasta ad- dulooringi juhendajad Alar dil on Pirita küla üheksa talu na linnuse peamised valdused ramaarevisjonist millegipärast Mik ja Jaan Tagaväli tegid ja kloostri varemed. Eestimaa Viimsi poolsaare läänekaldal andmeid Rohuneeme kohta ei kuulajatele ligi kahetunnise 1725–1726 adramaarevisjoni ja keskosas andnud üle Pirita leia. 1782.–1858. aastail kor- ettekande poolsaare asustu- järgi oli külas 11 talu ja 44 kloostrile. raldatud hingeloenduste ajal se ajaloost. elanikku. Aastatel 1782–1858 oli külas seitse talu. korraldatud hingeloenditest Haabneeme Kelvingi küla nimi tuleneb Kõigepealt vaevas esinejaid saame teada, et külas oli sel mõisa külad kunagi läheduses asunud Kel- küsimus – kui suurt ala hõl- ajal kaheksa talu. Esmakordselt on kohanimena lynckholmi saare nimest. Sel- mab Viimsi poolsaar? Viimsi Pirita küla teisel pool jõge mainitud Oppidum Apponest lest saarest on tänaseks järel poolsaare lääne-, põhja- ja ida- asuv linnapoolne osa on väga ehk Haabneemet 1271. aas- vaid kari. Kuni II maailmasõja piiriga on asi selge – piiriks on pikka aega kuulunud Tallinna tal. Esimesed kirjalikud teated lõpuni laius hilisema küla asu- meri. Aga kuhu tõmmata lõu- linnale. Siit edasi asub täna- Haabneemes asunud mõisast kohas mets. Kelvingi küla aja- napiir? Poolsaare kaarti vaada- päevane Lillepi park ja veel on 1682. aastast. Tallinna lin- lugu võib hakata lugema 1993. tes võiks ju joone vedada läbi rohkem kesklinna poole Maar­ na ja selle lähiümbruse üle- aastast, kui lahkunud Nõukogu- poolsaare kõige kitsama koha jamäe asum. vaatekaardil aastast 1689 on de piirivalveväed jätsid maha ehk kusagilt Merivälja asumi Pirita jõgi ja Lasnamäe näidatud küla neli talu, mõi- Rohuneeme ja Leppneeme keskpaigast kuni Randvere kü- paekallas on läbi ajaloo olnud sahoone, tuuleveski ja küla külade vahelisele rannikualale lani. Kuid Aleksander Viidas Viimsi poolsaare elanikele lõunaosas vesiveski. 1726. pärast sõda rajatud lasketiiru kirjutab oma raamatus „Viimsi Tallinnasse jõudmisel loo- aastal oli külas ainult üks 36,6 ha suuruse segipööratud ajalugu. Esi- ja keskaeg” selle duslikuks takistuseks. Nii on talu, kus elas seitse elanikku. maa-ala. Praegu elab külas üle see ka tänapäeval, kui üle jõe kohta nii:„Kagu-loode suunalist 1763. aastal ostis senine Viim- 400 elaniku. saamiseks on olemas ainult Viimsi poolsaart piirab kirdest si mõisa omanik ka Haabnee- kolm silda: Pirita, Lükati ja Poolsaare keskel Muuga ja edelast Tallinna laht, me mõisa ning see sai Viimsi Iru sild. Varasemal ajal Pirital olevad Viimsi mõisa poolsaare tipu lähedal paikne- karjamõisaks. Hingeloendites silda ei olnud ja inimesi ning vad Aegna, Kräsuli, Kumbli 1782–1858 on toodud küla ka- külad hobuveokeid veeti üle jõepar- ja Pandju saar. Piir mandriga heksa talukohta. vega. Esimene Pirita sild ehi- Lubja külaalal olnud asustust kulgeb piki klindineemikuid Brynck on esmakordselt tati alles 1914. aastal. Ehk on on esmakordselt mainitud ko- Maarjamäelt Maardu järveni.” kohanimena nimetatud 1557. huvitav teada, et kuni 1908. hanimena Kils 1555. aastal. Sellega tuli nõustuda ja sealt aastal. Pringi talu kuulus pik- aastani oli Pirita parvemeheks Lubjal asunud väikesest Kilt- edasi võis piiri tõmmata juba ka aega Haabneeme küla alla. laulja Georg Otsa emapoolne si mõisast on teateid 1567. kuni Muuga laheni. 1689. aastal oli Pringil ainult vanaisa. aastast. See oli arvatavasti Ajalooliselt on Viimsi pool- üks talu ning 1726. aastal Kunagisest Pirita külast karjamõis. 1689. aastal oli saar olnud jagatud kahe suure- Pringi küla asustusest andmed Viimsi poole enne tänapäe- Lubja külas kaks majapida- ma mõisa vahel: läänepoolsed puuduvad. 18. sajandil eraldus vast Merivälja asumit paiknes mist. 1763. aastal ostis seni- külad kuulusid Viimsi ja ida- Pringi küla Haabneeme külast. mõne majapidamisega Kaasiku ne Viimsi mõisa omanik koos poolsed Maardu mõisale. Sinna 1782–1858 oli külas kaheksa küla. See küla rajati arvatavas- Haabneeme mõisaga ka Kiltsi vahele jäid veel ka väiksemad talu. ti alles 20. sajandil. Merivälja mõisa. Lubja külas asub Viim- Saha ja Nehatu mõisate val- 1866. aastal asutati Pringi on tänapäevase Tallinna linna si poolsaare kõrgeim tipp, mis dused. Hiljem eraldati Viimsi külas Viimsi kool. Alates 1980. kõige põhjapoolsem asum. See ulatub 51,4 m üle merepinna. mõisast osa maid ja rajati Haab­ aastast tegutseb Pringi külas paikneb Viimsi kõrgendiku lii- Varem oli siin Koluvere lossi neeme ja Lubja mõis. kunagise Kingu talu maadel vakivisel edelanõlval Tallinna vähendatud koopia. Praegu Kiriklikult kuulusid Viimsi Viimsi vabaõhumuuseum ning lahe idakaldal. Merivälja asum asub mäe otsas Viimsi ülemine poolsaare külad Jõelähtme ki- 2003. aastal asus endisesse planeeriti 1924. aastal Viimsi tuletorn. Siia lähedale on liiva- rikukihelkonda, kuid tegelikult koolimajja Viimsi koduloo- mõisa lagedale karjamaale 303 kivisse uuristatud koopad, mis käisid Viimsi elanikud seal ki- muuseum. krunti hõlmava 59 ha suuruse on tuntud Kuradi- või Röövli- rikus harva. Linnakirikud olid Varasemal ajal oli Rummu aedlinnana. 1927. aastal rajati koobaste ja ka Tondiaukude- hoopis lähemal ja seetõttu on eraldi küla, kuid praegu kuulub sadamakai, mida renoveeriti na. Lubja külas Paenurme teel eriti poolsaare läänekalda kü- see ala Pringi küla alla. Koha- 1969. aastal. paiknevad Lubja kõrtsihoone, Viimsi poolsaare kaart lade elanikud ajast aega olnud nimena on Christnis mainitud Esimesed teated Miiduranna -keldrid ja Viimsi moonaka- seotud ikka rohkem Tallinna ki- esimest korda 1436. aastal. külast on 1567. aastast. Võib temaja. Kõik need hooned on olemas Johan Holmbergi koos- mesed külaelanikud olid roots- rikutega, nagu Oleviste, Kaarli, Hiljem nimetati see kohanimi siiski arvata, et Miiduranna rajatud juba 19. sajandil. tatud Maardu mõisa kaart, kus lased ja hiljem võis lisanduda Pühavaimu ning hilisemal ajal ümber: Rom või Rum. 1689. küla asustus on tegelikult va- Viimsi saarlava kirdenõl- on näidatud Leppneeme küla ka soomlasi. Randvere on läbi Jaani kirikuga. Tänane Viimsi aasta kaardil on küla kolm talu nem. 1590. aastal elasid külas va nimetatakse Pärnamäeks ja 11 talu. 1726. aastal oli siin neli aegade olnud poolsaare ida- vald ei hõlma kogu poolsaa- ning 1726. aastal oli siin samuti valdavalt eestlased, kuid oli ka siinsamas asub Pärnamäe küla. talu ja viis popsikohta, kus elas kalda kõige suurem küla. Juba rt ning siia jäävad ka Tallinna kolm talukohta, kus elas 14 ini- 1883. aastal müüs Tallinna Pirita linnaosa ja Maardu linna üksikuid rootslasi ja soomlasi. kokku 35 inimest. 1782–1858. 1693. aastal oli seal 11 talu. mest. 1782–1858 oli külas neli linn Pärnamäe metsavahiko- aastate hingeloendite järgi oli 1726 oli siin viis talumajapi- alad. 1689. aastal oli siin 19 talu- kohta ning revisjoni kohaselt talu. 1974. aastal avati Rummu ha Viimsi mõisale. Küla alal külas kuus majapidamist. damist ja neli popsikohta ning Viimsi mõisale oli 1726. aastal külas 19 talu ja külas Kirovi kalurikolhoosi on olnud teadaolevalt kõige Tammneeme küla kirja- külas elas kokku 41 inimest. talveaed. vanem Viimsi poolsaare asus- kuulunud külad sada elanikku. Ajavahemikus pandud ajalugu ulatub 1491. Hingeloendites 1782–1858 on 1782–1858 oli siin 13 taluma- tus ja muistsed matmispaigad. aastasse, kui Maardu mõisa toodud Randvere küla kaheksa Põhjapoolsed Viimsi 1991. aastal avati siin Viimsi Viimsi mõisa kõige lõuna- japidamist. Miiduranna külaga mõisa külad müümisel oli teiste seas ka väi- talukohta. 1852. aastal pühitse- poolsem küla on olnud Pirita. algab tänapäevase Viimsi valla esmamainimise 750. aastapäe- keküla või talu nimega Ivers- ti Randvere kabel, mis oli alg- See küla oli otseselt seotud ala. Püünsi küla on kohanimena es- vale pühendatud mälestuskivi. back. Müügikirjas on öeldud, selt Jõelähtme kiriku abikirik. Pirita kloostriga. Kloostri asu- 1241. aastal on Taani hinda- makordselt mainitud kui Nybu Viimastel aastatel on Pärna- et Iversback asus Randverest 1864. aastal asutati Randvere tamise mõte pärineb Tallinna misraamatus ainsa siinse koha- 1471. aastal. Nime tähendus on mäele ehitatud hulgaliselt ela- põhja pool, kõrgemal mere- külas kool. kaupmeestelt umbes 1400. nimena nimetatud Viimsit (alg- eesti keeles ‘uusküla’. Võima- muid ning küla elanike arv on äärsel maanukal. Tammneeme Suur osa kunagise Muu- aastast. Kloostrikiriku pidu- selt Uianra > Vianra). Varem lik, et elanikud on oma küla ni- jõudsalt kasvanud. küla esimesed asukad olid tõe- ga küla alast jääb tänapäeval lik sisseõnnistamine toimus on arvatud, et see küla paiknes metanud „uueks külaks” naab- Maardu mõisale näoliselt rannarootslased, kes Maardu linna territooriumile, 1436. aastal, kuid väga pikka praeguse Pärnamäe küla alal ruses asuva Rohuneeme küla kuulunud külad olid ka varem Rootsis olnud kuid merepoolne osa külast iga ei olnud kloostrile antud. Viimsi 750. aastapäeva mäles- suhtes. Küla varasemad elani- randlased. Küla nimetatakse on Viimsi valla piirides. Esi- Kloostri allakäik algas Vene- tuskivi lähikonnas. Viimased kud on olnud valdavalt roots- Poolsaare idakaldal paikneva esmakordselt nimega Tammo- mesed teated hilisema Muu- Liivimaa sõja ajal. 1577. aasta andmed lubavad aga oletada, lased. Johan Holmbergi 1689. Leppneemega algasid Maar- nimi 1682. aastal ning nimi on ga küla asustusest pärinevad veebruaris piirasid Vene väed et tolleaegne asustus oli siiski aasta kaardilt leiame Püünsi du mõisa valdused. Esimest pärit Tammneeme talu nimest. 1314. aastast, kui on nimetatud teist korda Tallinna ja samal kusagil hilisema Viimsi mõisa küla 13 talu ning 1726. aastal korda on Leppneeme küla ko- 1693. aasta kaardilt leiame kü- Naystenova (Naisteoja) küla. ajal purustasid nad ka lõpli- härrastemaja asukohas. oli külas 12 talu ja 60 elanikku. hanimena mainitud Thusnest las kuus talu ning 1726. aastal Hiljem on siin olnud Tallinna kult Pirita kloostri. Kloostri Viimsi põlisküla maadele Hingeloendite järgi oli külas 1376. aastal. Võimalik, et siin oli siin viies talus 29 elanikku. raehärra Marqwerdt Bretholdi asutamisega samal ajal või asutatud ja Birgitta kloostrior- aastatel 1782–1858 talumaja- kunagi asunud küla algne nimi 1782–1858 korraldatud hinge- valdused. Oletatakse, et vanas veidi hiljem tekkis sinna Pi- dule kuulunud Viimsi mõisa te- pidamisi kaheksa. tulenes praeguse Leppneeme loenduste ajal oli külas samuti eas olevat raehärra hakanud Pi- rita küla. 17. sajandil rajati gelik asutamise aeg ei ole tea- Rohuneeme küla esialgse küla keskosas paiknevast ka- viis talu. rita kloostri mungaks ja sellest kiriku varemete ette paeki- da, samuti ei ole säilinud ürikut nimena on nimetatud Opidum heharulisest neemest (Thusnes Randvere küla on esmakord- ongi tulnud küla praegune nimi vist hauatähistega talupoja­ poolsaare maade eraldamisest Longenest 1375. aastal. 1689. > Kaksneem). 1693. aastast on selt nimetatud 1397. aastal. Esi- Muuga (Muncka). 21. detsember 2007  Viimsi poolsaare külad läbi sajandite Nehatu mõisale na 1933. aastal kirjanik Eduard Viimsi poolsaare oli see lühikest aega Viimsi kuulunud külad Vilde, kuid kalmistu ametlik lähisaared külanõukogu koosseisus. Saare avamine oli alles 1939. aastal. pindala on 2,9 km² ja kõrgeim Siit edasi jookseb praegune Metsakalmistul on eraldi mat- Prangli saare pindala on koht on 11 meetrit üle mere- Viimsi valla ja Tallinna linna mispaigad kirjanikele, kunstni- 6,4 km² ja selle kõrgeim punkt pinna. Saart on esimest korda piir läbi kunagiste külade. Osa kele, näitlejatele, sportlastele, on kümme meetrit üle mere- mainitud 1297. aastal, kui seal ajaloolisi külasid kuulub täna- poliitikutele ja teistele avaliku pinna. Arvatakse, et juba 13. keelati metsaraie. Varasemal päeval Pirita linnaosa koos- elu tegelastele. sajandi lõpul või 14. sajajandi ajal asus Aegnal Viimsi mõisa seisu. Nii on ka Mähe külaga, Laiaküla on Viimsi valla esimesel poolel on siia asunud karjamõis. Saarel oli asustus mida on esmakordselt nimeta- kõige lõunapoolsem küla. Li- elama sisserännanud rootsla- kuni 1916. aastani, kuid siis tud juba 1625. aastal. Mähel oli saks koosneb Laiaküla ala tä- sed. Esmakordselt on Pranglit ostis mereministeerium Viimsi 1689. aastal ainult üks talukoht, napäeval Tallinnale kuuluvast (Rango) nimetatud 1387. aas- mõisalt saare ära ja elanikud kuid aegamööda hakkas siia ta- Laiaküla asumist. Viimastel tal. pidid sealt lahkuma. Tänapäe- lusid juurde tekkima. Aastaid aastatel on külas toimunud Naabruses asuva Aksi saa- val on Aegna saar puhkekoht. tagasi jagunes Mähe linna pool hoogne ehitustegevus. Kui re pindala on 0,5 km². Prangli Naissaar on Viimsi valla paiknevaks eramupiirkonnaks 2003. aastal oli seal sadakond ja Aksi saared olid pikka aega koosseisus, saare pindala on ja Randvere poole jäävaks suu- elanikku, siis praeguseks on Maardu mõisnike valduses. 18,6 km² ja selle kõige kõrgem reks suvilate alaks. Tänaseks see arv kolmekordistunud. 1549. aastal müüs Maardu mõis koht on merepinnast 27 meetrit. on need kokku kasvanud. Kose suvemõis. Tänapäeva- mõlemad saared Harju-Jaani Esimesed kindlad teated Tallinna Äigrumäe küla on praegu ne Tallinna Pirita-Kose asum kihelkonna Haljava mõisale. raele kuulunud saarest pärinevad Viimsi valla koosseisus. Küla paikneb Pirita jõe ja Lasnamäe 1726. aastal oli Prangli saarel 13. sajandi keskpaigast. Nagu naabruses paikneb 1920. aas- paekalda vahelisel alal. Varem 15 talu ja 82 elanikku. Saare Aegnal nii keelati ka siin 1297. aastal metsaraie. Naissaare pü- tal rajatud Pärnamäe kalmistu, koosnes see kahest eraldi asus- lõunaosas asub 1848. aastal mis oli esialgu mõeldud Iru va- ehitatud Laurentiuse kabel. sielanikest on esimesed teated tusalast. Ajalooliselt vanem nadekodu kalmistuks. Hiljem 1869. aastal avati Jõelähtme 1469. aastast. Alates 18. sajandi Lükati piirkond oli ida pool sai sellest üks Tallinna suu- kirikuõpetaja Paul Loppenove algusaastatest on saarel olnud ja Varsaallika jäi lääne poole. remaid kalmistuid. Varem oli eestvedamisel Prangli kool. jätkuvalt ka sõjaline tähtsus. Keskajal oli idapoolses osas kalmistu Viimsi külanõukogu 1899. aastal ostsid pranglila- Seetõttu on elanikke sunnitud alal, kuid juba mitukümmend Pirita jõel Väo vesiveski. Kose sed oma kohad mõisalt välja ja mitmeid kordi Naissaarelt lah- aastat tagasi liideti see Tallin- suvemõisa rajas 18. sajandi lõ- said pärisperemeesteks. Praegu kuma. Enne II maailmasõda elas na linnaga. 1982. aastal valmis pus J. C. Koch. Kohanimi Kose elab Prangli saarel 130 elanik- saarel umbes 400 inimest, kuid siin matusemaja ja alates 1993. (saksa keeles ‘Kosch’) ongi ku, kuid viimased Aksi saare 1944. aastal jäi Naissaar tühjaks. aastast tegutseb krematoorium. tulnud rajaja nimest. Mõisa- elanikud sunniti 1953. aastal Valdav osa elanikest põgenes Tallinna linna Pirita lin- hooned asusid Pirita jõekäärus, oma kodudest lahkuma. Nüüd paatidel üle mere Rootsi. naosale kuuluvas ajaloolises kõrgete mändidega ümbritse- on saar inimtühi. Tänapäeval Järgmine koduloolaste kok- Lepiku külas oli enne 1870. tud lillerikkas orus. Kose suve- kuuluvad kunagi omaette valla kusaamine toimub laupäeval, aastat vaid 2–3 majapidamist. mõisa värava juures oli kõrtsi- moodustanud Prangli ja Aksi 5. jaanuaril kell 11 Viimsi ko- Esimene uuem elamu rajati siia hoone. Algul võisid külastajad saared Viimsi valla koosseisu. duloomuuseumis Pringi külas 1876. aastal ning mõne aasta takistamatult jalutada Kochide Pranglist kaugemal on Soo- Nurme tee 3. Seekord tuleb jooksul toodi Lepiku külla ka männimetsas. Hiljem olevat me lahes väike Keri saar, mille juttu eestlaste põgenemisest teised varasemad Pirita-Kose külastajad omaniku usaldust pindala on vaid viis hektarit. läände 1944. aastal. Külla on piirkonna elanikud. Küla lähi- kuritarvitanud ning 1814. aas- Keri saarest on esimesed teated lubanud tulla üks põgenike konda jääb Kloostrimets ning tal keelati võõrastel pargilaad- 1623. aastast, kui saarel asus järeltulija, Viimsi valla elanik siinsamas lähedal on 314 meet- ses metsas jalutamine. Enne II meremärk. 1858. aastal raja- Rein Leipalu. Kõik huvilised ri kõrgune teletorn. Siit mitte maailmasõda oli Kosel presi- ti sinna tänapäevani püsinud on oodatud. kaugel asub Metsakalmistu, dendi Konstantin Pätsi suvere- raudmajakas. mis asutati avalikuks linnakal- sidents. 1961. aastal rajati siia Aegna saar kuulub praegu Jaan Tagaväli mistuks. Esimesena maeti sin- Tallinna botaanikaaed. Tallinnale, kuid 1975. aastal Viimsi kultuuriloo selts

1689. aasta kaardilt leiame on see Jõelähtme valla koos- küla seitse talu ja vesiveski seisus. Käära ojal. 1726 oli külas kuus Uusküla vahetus naabruses talu ja 34 elanikku. 1782–1858 on Maardu linn, mille hoones- hingeloendites on Muuga külas tus tekkis 1939. aastal. 1951. neli talu. Muuga aedlinna raja- aastal sai Maardu aleviks ja mist alustati 1959. aastal ning alates 1980. aastast on olemas 1967. aastal liideti see ala Tal- esialgu Tallinna koosseisu linnaga. Alates 1990. aastast kuulunud Maardu linn. 1990. kuulub aedlinn Maardu linna koosseisu. aastal sai Maardu iseseisvaks Uusküla jääb juba Viimsi linnaks. poolsaare piiridest väljapoole, Saha mõisa valdused aga siit on pärit mitmete pool- saare idakalda põliste suguvõ- Metsakasti küla on esmakord- sade esiisad. Seepärast mõni selt nimetatud 1374. aastal. sõna ka selle küla kohta. Esi- Saha mõis ise asus siit päris mesed kirjalikud teated roots- kaugel, teisel pool praegust laste rajatud Uuskülast (tho Loo alevikku. 1689. aasta Niego büe) pärinevad 1491. kaardilt leiame Metsakasti aastast, kui Maardu mõis läks küla kaks talukohta. 1726. ühe omaniku käest teise kätte. aastal oli siin üks talu ja neli 17. sajandi lõpuaastatel koosta- elanikku. 1782–1858 hinge- tud Jõelähtme kihelkonna üle- vaatekaardil on Uuskülas kuus loendites on Metsakasti külas talu. Adramaarevisjoni järgi kolm talu. 1970. aastatel ha- oli 1726. aastal külas üheksa kati küla alale rajama suvi- talukohta, kus elas 55 elanik- laid, mis on tänaseks ümber ku. 1782–1858 oli siin üheksa ehitatud aasta läbi elamiseks majapidamist. Vahepeal kuulus mõeldud pereelamuteks. Met- Uusküla Viimsi külanõukogu sakasti küla kuulub Viimsi alla, aga alates 1991. aastast valla koosseisu. Jaan Tagaväli ja Alar Mik 8 1. detsember 007

SÜNNIPÄEVAD Palju õnne! SA Viimsi Muuseumid Aino Kask 31.01  Jevgenia Mitjakina 19.01 70 Villem Arju 11.01 1 lehenäitus Malle Sillandi 25.01 70 Ülemisel pildil olev hoone on Randvere vana kirik ehk Leida Kaasik 17.01 1 kabelimaja. Kui vallakoolide asutamine 19. sajandi Vaike Roos 29.01 70 keskel päevakorda tõusis, andis Maardu mõisnik von Valentina Ränk 03.01 0 Brevern maja Jõelähtme pastori Loppenove mõjutusel Mait Luha 30.01 70 koolile, mis avati 1864. aastal. Randvere vallakool oli Leonid Nezgoda 05.01 80 esimene avalik õppeasutus Viimsis ja järgneva 73 aas- Luule Semiskar 31.01 70 ta jooksul käisid Aiaotsa, Leppneeme, Tammneeme, Ivar Kandre 07.01 80 Muuga ja Metsakasti lapsed siin agaralt tarkust taga Mihhail Palmits 01.01 70 nõudmas. Berta Aston 10.01 80 Vello Paas 05.01  Koolimajas oli algul üks klassiruum ja söögi- ja magamis- Helgi-Hildegard toad poistele ja tüdrukutele. Peale selle köök ja õpetaja 80 Luule Denissova 08.01 eluruumid. Magamistoa seina ääres seisid ühisasemed, Bergson 12.01  polotid. Põrandad olid paeplaatidest ja see tegi maja väga külmaks: isegi suure kütmise peale polevat saadud üle 15 Luule Lestmann 09.01 7 Valve Skroba 08.01  kraadi sooja sisse. Evi Lipsmäe 19.01 7 Hilja Sooman 11.01  Endel Pull 20.01 7 Ants Tamp 12.01  Juta Kivi 26.01 7 Ulme Julissen 13.01  Udo Remmelgas Marvi Raud 14.01  29.01 7 Tiiu Rõivas 14.01  Milvi Lindsaar 08.01 70 Aino Kamarik 15.01  Mart Orn 09.01 70 KAUNEID JÕULE JA Anne Palmsaar 17.01  KÕIKIDE SOOVIDE Nora Raba 10.01 70 Kristiina Kaasik 26.01  TÄITUMIST UUEL Tiiu Kaasik 14.01 70 Mai Loo 26.01  AASTAL Randvere algkool 1938. aastal, Vladimir Moskalenko Viimsi Muuseumide fotokogu. 70 15.01 Hillar Bannikov 28.01  SOOVIVAD ... Kooliskäimine oli tõsine kohustus. Jõelähtme pastor Toivo Sihvre 17.01 70 koostas kõigepealt kooliminejate nimekirja ja selle alusel käis vöörmünder lapsi kooli käsutamas. Tundidest puudu- mine oli taunitav: popitajaid trahviti 5–10 kopikaga. JA RANDVERE Randvere kooli suur hiilgeaeg oli 1909.–1910 aastail. 1909. aastal tehti hoones tõsisemat remonti ja pandi laud- NOORTEKESKUS põrandad ning jaotati klassiruum kaheks. Maja olevat pal- Viimsi oma ju soojemaks läinud. Õpilasi oli 78: kõigi aegade rekord. Koolijuhatajaks oli õpetaja Kivikas, üpriski oluline per- soon Viimsi kultuuriloos. Sel ajal tegutsesid siin ka laulu- koorid ja puhkpilliorkester. rahvapidu Pildil on Randvere algkooli ees murul õpilased, kooli- töötajad ja õpetajad. Kübaraga härra on koolijuhataja Hei- no Kärt. Pilt on tehtud 1938. aastal ja arvatavasti tunnevad SA Viimsi Muuseumid ühen- näha ja näidata retrohõngulisi kostüüme alates rahvariietest mõned toonased õpilased pildil ära nii ennast kui ka sõpru. dab endas Viimsi mineviku-, Kolme aasta pärast, 1941 koliti uude hoonesse. oleviku- ja tulevikutegemisi. kuni nostalgiliste kolhoosi- Sinna on talletatud väärtus- aegsete rõivasteni. Vahvamaid lik minevikupärand ja kajas- kostüüme auhinnatakse. tub ka tänapäev. Toimuvad Õhtut juhib Veiko Saluste. näitused, ajalooloengud, Üllatusesinejana astub üles kohtuvad kodukandiuurijad, StarFact Agency mustlastrupp. Muusikutest esinevad pere- peetakse tähtpäevi. Peagi kapell Rootsist ja rahvamuu- toimub ajaloohõnguline rah- sikaansambel Pirita. Avatud vapidu, millele on oma hap- on retro-fotoateljee, kus saab ra õla alla pannud ka Viimsi end jäädvustada unikaalsele Ettevõtlike Daamide Assot- ülesvõttele. Kolhoosiesimehe siatsioon (VEDA). kabinetis muljetab endine ase- esimees. VEDA toimetab Viimsis juba Viimsi kõikide külaelanike mitu aastat. Need tublid naised identiteediprobleemid lahenda- püüavad harmooniliselt hak- takse, toimub küladevaheline kama saada kõigega: nii ame- mõõduvõtt külakuhja kasva- ti, pereelu kui ka meie kõigi elukeskkonna edendamisega. tamises ja vingema vaatamis- Seekord korraldavad nad oma väärsuse väljaselgitamises. Endise Randvere algkooli hoone vundament traditsioonilise aastalõpupeo Piduliste kojuveo eest hoo- 2007. aastal, Alar Miku foto. nii, et sellest saaks rõõmu ka litseb OÜ Eurorent: valida on Viimsi valla rahvas. Miilitsa-Mosse, Arnoldi-Volga 27. detsembril toimub kodu- ja moodsa minibussi vahel. Rohukamaraga kattunud vundamendid on kõik, mis loomuuseumis „Retrohõnguli- Põlised viimsikad ja kol- Viimsi esimesest koolimajast on järele jäänud. Tähelepa- ne aastalõpupidu”. Oodatud on hoosnikud, uusasukad ja linna- nelikul vaatlemisel võib leida trepikive ja eeskoja müüre. kõik, kes tahavad rahvalikust vurled, kontvõõrad ja kodupe- Paik ootab väärikat tähistamist. tantsust-trallist osa saada. Saab renaised – kõik on teretulnud. NOVEMBER 2007

(2) Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhi- tundi, 5. klassis 28 tundi, 6. ja 7. klassis 30 tundi, 8. klassis 32 tundi, 20) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli sotsiaaltöötaja, hoolekogu, Viimsi vallavalitsuse määrused kooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed 9. klassis 34 tundi. politseiametniku, lastekaitseorganisatsioonide, maavanema või Hari- on: dus- ja Teadusministeeriumi poole; 23. november 2007 nr 67 (6) Gümnaasiumiastmes on õpilaste väikseim lubatud nädalakoor- 1) I kooliaste: 1. – 3. klass; mus 32 tundi. 21) omada muid õigusaktidest tulenevaid õigusi. Katastriüksusele nimetuse määramine Lääneotsa 2) II kooliaste: 4. – 6. klass; § 9. Kooli valikained ja -kursused, õpetatavad võõrkeeled § 15. Õpilaste kohustused külas 3) III kooliaste: 7. – 9. klass; (1) Alates 7. klassist on põhikooli õpilastel võimalik valida üks vali- Õpilane on kohustatud: Võttes aluseks Kohanimeseaduse ja Viimsi Vallavolikogu poolt 4) gümnaasium: 10. – 12. klass. kainetund. 1) osalema õppetöös vastavalt konkreetse õpilase jaoks kooli poolt 09.11.2004.a. määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise (3) Koolis töötavad pikapäevarühmad, aine- ja huvialaringid, ette- (2) Gümnaasiumiosas võib õpilane valida valikkursuste hulgast te- ettenähtud tunniplaanile ja õppekorraldusele; korra” ning arvestades, et kinnistu, asukohaga Lääneotsa külas, kin- valmistusrühm koolieelikutele alushariduse omandamise võimalda- male sobivad. 2) suhtuma oma töösse kohusetundlikult ja õppima vastavalt oma nistusregistri registriosa numbriga 9157202, nimetusega Kopli, koos- miseks. (3) Koolis on A-võõrkeel inglise keel, B-võõrkeel vene või saksa võimetele; neb kahest katastriüksusest. Kinnistu omanik, Martin Vilho Albert keel, C-võõrkeeled vene, saksa, prantsuse, hispaania või mõni muu Wilisoo, on 13.11.2007.a. esitanud Viimsi vallavalitsusele avalduse (4) Koolis töötab tugikeskus, kus spetsialistid tegelevad õppe-, sot- 3) täitma kooli kodukorda ning kandma vastutust selle eiramise keel vastavalt õpilaste soovidele ja kooli võimalustele. lahustükile eraldi nimetuse saamiseks. siaal-, suhtlemis- ja muude toimetulekuprobleemide ennetamise ja eest; lahendamise ning nõustamisega. § 10. Kooli vastuvõtt § 1. Määrata kinnistu, nimetusega Kopli, koosseisu kuuluvale katast- 4) käituma väärikalt; (5) Koolil on raamatukogu, mis tegutseb oma põhimääruse alusel. (1) Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab riüksusele katastritunnusega 89001:002:0274 nimetuseks ELSE. 5) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama Kooli raamatukogu põhimääruse kinnitab direktor käskkirjaga. seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse oman- § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- keskkonda säästvalt; § 5. Õppekava damiseni või 17-aastaseks saamiseni. hel. 6) hoidma tema kasutuses olevaid esemeid; § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalit- (1) Õpilastele põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine toimub põ- (2) Õpilaste vastuvõtt kooli toimub lapsevanema või eestkostja kir- 7) hüvitama (vanema või eestkostja kaasabil) koolile tekitatud aine- suse Kantseleis. hikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli jaliku avalduse alusel õigusaktidega kehtestatud korras. õppekava järgi. Kooli õppenõukogu poolt heakskiidetud õppekava lise kahju õigusaktides sätestatud korras; Urmas Arumäe Kristo Kallas (3) Õpilaste vastuvõtt gümnaasiumi toimub gümnaasiumisse vastu- kinnitab kooli direktor käskkirjaga. võtu korra alusel, mille kinnitab direktor käskkirjaga. 8) järgima üldtunnustatud moraalinorme; Vallavanem Vallasekretär (2) Valikainete valikul arvestab kool oma võimalusi ning õpilaste, § 11. Kustutamine kooli nimekirjast 9) hoidma kooli head mainet; lastevanemate ja pedagoogide ettepanekuid. 23. november 2007 nr 68 (1) Õpilase kooli nimekirjast kustutamine toimub õigusaktidega 10) täitma teisi õigusaktidest tulenevaid kohustusi. (3) Õpikud ja teised õppematerjalid valivad õpetajad haridus- ja tea- kehtestatud korras. § 16. Õpilasesindus Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava dusministri poolt kinnitatud õpikute, töövihikute ning tööraamatute kinnitamine loetelust koordineerituna oma õppetoolide juhatajatega ja kooli raa- (2) Koolikohustuslikus eas oleva õpilase võib koolist välja arvata (1) Õpilasesindus on koolis tegutsev õpilaskonna enamuse tahet väl- matukoguga. lapsevanema või eestkostja kirjaliku avalduse alusel, kui õpilane on jendav mittetulunduslik organ. Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § vastu võetud elukohajärgsesse või lapsevanema või eestkostja valitud (2) Õpilasesindus tegutseb käesoleva põhimääruse, õpilasesinduse 6 lg 3 p 2 ja Viimsi Vallavolikogu 14. juuni 2005.a määruse nr 25 § 6. Õppe- ja kasvatustöö üldkorraldus kooli ning seda kinnitab kooli teatis. “Mäealuse maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskirja põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Õpilasesinduse põhimääru- (1) Õppeaasta algab 1. septembril. (3) Gümnaasiumiklassist võib õpilase välja arvata õpilase, lapseva- kinnitamine” alusel: se kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab kooli direktor käskkirja- (2) Õppeperioodi pikkus on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). nema või eestkostja kirjaliku avalduse või kooli õppenõukogu otsuse ga. § 1. Kinnitada Mäealuse maastikukaitseala kaitsekorralduskava aas- Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister (edaspidi haridus- alusel. (3) Õpilasesinduse esindajal on õigus osaleda kooli õppenõukogu ja tateks 2007-2015. minister) määrusega. § 12. Arenguvestlused hoolekogu töös. § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- (3) Kool töötab viiepäevase töönädalaga. hel. (1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis § 17. Õpilaste tunnustamine ja mõjutamine (4) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenä- läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine. Õpilastele avaldatakse tunnustust ja neid mõjutatakse kooli kodukor- § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalit- dal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. suse Kantseleis. (2) Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa õpilase sea- ras ja muudes õigusaktides ettenähtud korras ja asjaajamiskorraga (5) Õppetunni pikkus koolis on 45 minutit, vahetunni pikkus on vä- duslik esindaja ja õpilase klassijuhataja, vajadusel kaasatakse ka tei- määratud vormis. Urmas Arumäe Kristo Kallas hemalt 10 minutit, söögivahetunni pikkus on vähemalt 20 minutit. si õpetajaid ja koolitöötajaid ning õpilase elukohajärgse valla- või Vallavanem Vallasekretär (6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse kooli linnavalitsuse sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse V. Koolitöötajad direktori poolt käskkirjaga kinnitatud tunniplaanis. Koolipäeva väl- esindajaid või ametiisikuid. § 18. Koolitöötajad 04. detsember 2007 nr 69 tel toimuvate tegevuste ajalise järjestuse sätestab päevakava. Tundi- (3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse (1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja kooli teenin- de eel ja vahetundide ajal hoiavad kooli üldkasutatavates ruumides Viimsi Keskkooli põhimääruse kinnitamine kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor dav personal. korda korrapidajaõpetajad direktori poolt kinnitatud korrapidamise käskkirjaga. Määrus kehtestatakse “Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 12 lg 4, graafiku alusel. (2) Pedagoogidena käsitatakse õpetajaid, direktorit, tema asetäitjaid “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 30 lg 1 p 2 , Viimsi § 13. Õpilase tervise kaitse (7) Õppekavade, kordade, eeskirjade, tunniplaanide ja teiste kooli ja teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid. Vallavolikogu 31.11.2007 a. määruse nr 33 “Viimsi valla haridusasu- (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema ohutuse ja tervise tööd reguleerivate dokumentide koostamisel ja muutmisel kaasatakse § 19. Personali koosseisu määramine ja töölepingud tuste põhimääruse kinnitamise ja muutmise delegeerimine vallavalit- kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päeva- õpilasesindus, kuna need puudutavad õpilaste huve ja vajadusi. susele” § 1 ning “Viimsi valla põhimääruse” § 33 lg 1 p 10 alusel. kava. (1) Kooli personali koosseisu määrab kooli direktor, tuginedes hari- (8) Kool võimaldab koolikohustuse täitmist koduõppe vormis ja dusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudele. Viimsi keskkooli põhimäärus üldhariduse omandamist individuaalse õppekava järgi õigusaktidega (2) Kool rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetami- seks, tehes koostööd õpilase seadusliku esindaja, kooli pidaja ning (2) Töölepingud personaliga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab koo- I. Üldsätted kehtestatud korras. Kool arvestab õpilaste hariduslike erivajaduste- li direktor vastavuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. ga. vajadusel politsei ning teiste ametiasutuste ja ekspertidega. Õpilaste § 1. Üldmõisted ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juh- § 20. Konkursi korraldamine, atesteerimine ja mentorlus (9) Kool võimaldab õpilastele logopeedilist, psühholoogilist ja (1) Kooli nimi on Viimsi Keskkool (edaspidi kool), brändinimena on tumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määra- õpiabi. (1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatakse ava- kasutusel Viimsi Kool. takse kindlaks kooli kodukorras. lik konkurss. (10) Õpilaste hindamise, järgmisesse klassi üleviimise ning (2) Haldusala: kool on Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) (3) Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos klassikursuse kordamajätmise alused, tingimused ja korra määrab (2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning kvali- haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses sea- vallaarstiga vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele. kooli õppekava. fikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse nende atesteeri- dustest ja nende alusel välja antud määrustest ja teistest õigusakti- mine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister (11) Õppeveerandite (gümnaasiumiastmes poolaasta) ja õp- IV. Õpilaste õigused ja kohustused dest. määrusega. peaasta lõpul väljastatakse õpilasele klassitunnistuse väljatrükk e- (3) Kooli liik: kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja gümnaa- § 14. Õpilaste õigused kooli vastavast vormist, mille kaudu kool teavitab õpilast ja õpilase (3) Pedagoogil on õigus taotleda ametijärgu tõstmist. sium. Õpilasel on õigus: seaduslikku esindajat õpiedukusest ja käitumisest õppeaasta lõpul. (4) Esimest aastat koolis töötavale õpetajale (vajadusel ka hiljem) (4) Kooli aadress: Randvere tee 2 Haabneeme 74001 Harju maa- (12) Klassitunnistusele kantakse kooli nimi, klass ja õpilase 1) võtta osa õppetööst; määrab kool mentori tema toetamiseks õpetaja ametioskuste oman- kond. nimi ning kõigi õppeperioodide ja aastahinded, samuti andmed täien- 2) omandada üldharidus õppemaksuta; damisel. (5) Kooli õppevorm: õppetöö toimub päevases õppevormis. davale õppetööle jätmise, järgmisse klassi üleviimise või klassikur- 3) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid valikaineid; § 21. Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus (6) Õppekeel ja asjaajamiskeel on eesti keel. suse kordama jätmise kohta. 4) täita koolikohustust koduõppe vormis õigusaktidega sätestatud (1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis (7) Koolil on oma lipp, hümn, oma nimega pitsat ja sümboolika, mis (13) Klassitunnistus kinnitatakse kooli direktori ja klassiju- alustel; tugineb õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teinetei- vastab kooli stiiliraamatus kirjeldatud brändile. hataja allkirjade ning kooli pitsatiga. 5) õppida individuaalse õppekava järgi; semõistmisele ning koostööle õpilaste kodudega. (8) Kooli teeninduspiirkonna kinnitab vallavalitsus, kool on kohus- (14) Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid, mille 6) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks õpetajalt täiendavat (2) Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta tatud teenindama kõiki kooli teeninduspiirkonnas elavaid kooliko- tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. abi ja konsultatsioone õpetaja tööaja piires; töö ja majandamine, vara säilimine ja korrasolek ning kooliruumide hustuslikke lapsi. (15) Kooli lõpetajatele väljastatakse vastavalt põhikooli lõ- ja -ümbruse puhtus. putunnistus või gümnaasiumi lõputunnistus ja hinneteleht, mille vor- 7) luua ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe ning osaleda nende (9) Kooli tegutsemise aluseks on haridusseadus, põhikooli- ja güm- (3) Personali tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määra- mi kinnitab haridusminister määrusega. töös; naasiumiseadus, käesolev põhimäärus ja teised kehtivad õigusaktid. takse töösisekorraeeskirjaga, töötaja töölepingu ja ametijuhendiga, 8) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu küsimuste lahen- § 7. Lastevanemate koosolek käesoleva põhimäärusega ning teiste õigusaktidega. II. Kooli tegevuse eesmärgid ja arengukava damises; (1) Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond (4) Töötajate ametijuhendid ja tööinspektsiooniga kooskõlastatud § 2. Tegevuse eesmärgid 9) võtta osa kõigist klassivälistest õpilasüritustest, mis toimuvad kokku lastevanemate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas. töösisekorraeeskirja ja nende muudatused kinnitab kooli direktor vastavalt kooli üldtööplaanile; (1) Võimaldada õpilastel koolikohustuse täitmine ja kohustusliku (2) Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juht- käskkirjaga ja teeb need personalile teatavaks allkirja vastu. põhihariduse ning üldkeskhariduse omandamine; 10) pöörduda abi saamiseks kooli töötajate poole; kond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koos- (5) Personalil on õigus: (2) Võimaldada õpilastel saada iseseisvaks eluks vajalik mitmekülg- oleku. 11) saada tervishoiuteenust vastavalt sotsiaalministri määrusele; ne ettevalmistus. 1) tutvuda kooli tegevust puudutava dokumentatsiooniga; (3) Lastevanemate koosolek võib teha kooli direktorile ettepanekuid 12) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele 2) pöörduda korrakaitseorganite poole; § 3. Kooli arengukava õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks. õppe- ja kasvatustöö korraldamise osas; 3) keelduda tööülesannetest, milleks tal puudub vastav kompetents (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoo- § 8. Klasside täituvuse ja nädalakoormuse piirnormid 13) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu küsimuste lahen- lekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. ja pädevus; (1) Klasside ja pikapäevarühmade täituvus on määratud põhikooli- damises; 4) pöörduda oma õiguste kaitseks vastavate ametkondade poole. (2) Kooli arengukavas määratakse: ja gümnaasiumi seadusega ja haridusministri määrusega. 14) gümnaasiumiastmes olla valitud kooli hoolekogusse; (6) Personal on kohustatud: 1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; (2) Põhikooliastmes on klassi õpilaste arvu piirnorm 24 õpilast, pi- 15) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli kasutuses olevaid 2) kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded; kapäevarühmas 30 õpilast. Erandina tohib klassis olla kuni 36 õpi- ruume, rajatisi, raamatukogu ja õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahen- 1) suhtuma oma töösse kohusetundlikult; last: 3) tegevuskava kolmeks aastaks; deid; 2) end ametialaselt pidevalt täiendama; 1) 5. klassis 2007/2008. õppeaastani; 4) arengukava uuendamise kord. 16) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest 3) täitma üldtunnustatud moraali- ja käitumisnorme. 2) 6.– 9. klassis 2008/2009. õppeaastani. või fondidest; (3) Kooli arengukava kinnitamine toimub Viimsi Vallavolikogu (7) Personal on vastutav tema hoolde usaldatud kooli vara eest. poolt sätestatud korras. (3) Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõus- 17) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja kohaliku olekul kehtestada § 8 lõikes 2 nimetatud piirnormist suurema klassi omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; VI. Koolielu korraldamine III. Õppe- ja kasvatustöö korralduse alused täituvuse ülemise piirnormi. 18) saada koolis õppimise perioodiks õpilaspilet, selle kasutuskõlb- § 22. Kooli direktor § 4. Struktuur (4) Gümnaasiumis on klassi õpilaste arvu piirnorm 36 õpilast. matuks muutumisel korduv õpilaspilet kooli asjaajamiskorras kehtes- (1) Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi (1) Koolis on põhikool (1. – 9. klass) ja gümnaasium (10. - 12. (5) Õpilaste suurimad lubatud nädalakoormused põhikooli klassides tatud alustel; ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasuta- klass). on järgmised: 1. klassis 20 tundi, 2. klassis 23 tundi, 3. ja 4. klassis 25 19) saada teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; mise eest. NOVEMBER 2007

(2) Kooli direktor kindlustab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning (3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme § 1. Määrata Antenniväljaku maaüksusest moodustatavatele teedele 64) Põldmarja tee 36 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 27 kooli kodukorra täitmise, juhib õppe- ja kasvatustegevust koostöös õppeaasta jooksul, tuues välja oma tegevuse tugevused ja parendus- nimetusteks Metsise tee Pihlametsa tee ja Põldmarja tee. 65) Põldmarja tee 37 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga õppenõukogu, kooli hoolekogu, õpilasesinduse, vallavalitsuse ja teis- valdkonnad. Sisehindamise aruanne kooskõlastatakse kooli hooleko- § 2. Määrata Antenniväljaku maaüksusest moodustatavatele elamu- 112 te sihtgruppidega. guga ja kooli pidajaga ning selle kinnitab kooli direktor. kruntidele alljärgnevad aadressid: 66) Põldmarja tee 38 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 28 (3) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik VII. Vara, finantseerimine, aruandlus ja järeleval- 1) Metsise tee 18 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 1 67) Põldmarja tee 39 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga konkurss vastavalt vallavalitsuse poolt kehtestatud korrale. ve 2) Metsise tee 19 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 76 111 (4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu 3) Metsise tee 20 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 2 68) Põldmarja tee 40 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 29 vallavalitsus. § 29. Vara 4) Metsise tee 21 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 75 69) Põldmarja tee 41 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga § 23. Kooli direktori ülesanded (1) Kooli vara moodustavad Viimsi valla poolt koolile sihtotstar- beliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, 5) Metsise tee 23 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 74 110 Kooli direktor: seadmed, inventar ja muud hüved. 6) Metsise tee 24 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 117 70) Põldmarja tee 42 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 33 1) esindab kooli ja teeb oma pädevuse piires tehinguid, mis on suu- (2) Esemete valdamine, kasutamine ja käsutamine ning Viimsi val- 71) Põldmarja tee 42a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga natud õigus- ja haldusaktides, töölepingus, ametijuhendis ja käesole- 7) Metsise tee 25 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 79 lale rahaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu poolt kehtes- 136 vas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmisele; 8) Metsise tee 26 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 116 tatud korras. 72) Põldmarja tee 43 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 2) korraldab kooli õppenõukogu tegevust; § 30. Rahalised vahendid ja eelarve 9) Metsise tee 27 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 77 109 3) kinnitab käskkirjaga õpilaste kooli vastuvõtmise ja kooli nime - (1) Kooli eelarve tulud moodustavad eraldised riigieelarvest ja 10) Metsise tee 28 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 115 73) Põldmarja tee 44 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 31 kirjast kustutamise vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele; Viimsi valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja anne- 11) Metsise tee 28a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 141 74) Põldmarja tee 45 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab personaliga töölepingud ning tused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning 12) Metsise tee 29 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 78 106 kinnitab käskkirjaga ametijuhendid; tulud kooli tasulisest õppekavavälisest tegevusest. 13) Metsise tee 30 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 114 75) Põldmarja tee 46 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 32 5) kinnitab käskkirjaga tööinspektsiooniga kooskõlastatud töösise- (2) Kooli tasuliseks õppekavaväliseks tegevuseks on kooli kasutuses 14) Metsise tee 30a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 140 76) Põldmarja tee 47 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga korraeeskirja ja muud kooli tegevust korraldavad dokumendid; olevate esemete või ruumide üürimine ja rentimine ning ringide töö. 15) Metsise tee 31 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 82 105 6) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmi- (3) Kooli raamatupidamisarvestust korraldab Viimsi Vallavalitsuse 77) Põldmarja tee 48 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 34 se; Raamatupidamisamet koos kooli direktoriga vastavalt õigus- ja hal- 16) Metsise tee 32 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 113 78) Põldmarja tee 49 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 7) esitab vallavalitsusele õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava dusaktidele. 17) Metsise tee 33 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 84 102 kooli eelarve eelnõu; (4) Igal aastal määratakse kooskõlas Valla- ja linnaeelarve ning rii- 18) Metsise tee 35 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 85 79) Põldmarja tee 50 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 35 8) tagab kooli eelarve täitmise vastavalt õigusaktidega sätestatud gieelarve vahekorra seadusega koolide õpilaste arvust lähtuv summa 19) Metsise tee 37 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 88 nõuetele; riigieelarvest lisaks vallaeelarvele kooli pedagoogide töötasu, sot- 80) Põldmarja tee 51 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga siaalmaksu, täienduskoolituste, õpikute soetamise ja õpilasürituste 20) Metsise tee 39 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 89 101 9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitami- korraldamisega seotud kulude katmiseks. 21) Metsise tee 41 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 94 se; 81) Põldmarja tee 52 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 36 (5) Kooli eelarve kava kiidavad heaks kooli hoolekogu ja vallavalit- 22) Metsise tee 43 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 93 10) esitab kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente vallava- 82) Põldmarja tee 53 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga sus ning eelarve kinnitab vallavolikogu. litsusele; 23) Metsise tee 45 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 97 100 (6) Pedagoogide töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu. 24) Metsise tee 47 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 96 11) annab oma pädevuse piires välja käskkirju ning suulisi ja kirja- 83) Põldmarja tee 54 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 37 likke korraldusi; § 31. Asjaajamine ja aruandlus 25) Metsise tee 49 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 95 84) Põldmarja tee 55 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 99 12) moodustab vajadusel ajutisi töögruppe ja komisjone; (1) Asjaajamine toimub kooli asjaajamiskorra alusel kooskõlastatu- 26) Metsise tee 51 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 103 85) Põldmarja tee 56 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 38 na Viimsi valla ühtse asjaajamiskorraga. 13) täidab muid talle pandud kohustusi ja ülesandeid. 27) Metsise tee 53 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 104 86) Põldmarja tee 57 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 98 (2) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täit- 28) Metsise tee 55 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 107 87) Põldmarja tee 58 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 39 § 24. Kooli õppenõukogu mine ja pidamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras. 29) Metsise tee 57 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 108 88) Põldmarja tee 59 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 92 (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kas- (3) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumenti- vatustegevuse eesmärkide kindlaksmääramine, kooli toimimise ning de loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminis- 30) Põldmarja tee 1 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 118 89) Põldmarja tee 60 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 45 edukuse analüüsimine, hindamine ja koolielu juhtimiseks vajalike ter määrusega. 31) Põldmarja tee 2 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 145 90) Põldmarja tee 61 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 91 otsuste tegemine. (4) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise 32) Põldmarja tee 2a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 91) Põldmarja tee 62 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 44 (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. 139 92) Põldmarja tee 63 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 90 (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridusmi- § 32. Järelevalve 33) Põldmarja tee 3 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 119 nister määrusega. 93) Põldmarja tee 64 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 40 (1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teosta- 34) Põldmarja tee 4 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 3 § 25. Kooli hoolekogu 94) Põldmarja tee 65 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 87 vad Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud ja maavanem õigus- 35) Põldmarja tee 5 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 120 (1) Koolil on vallavalitsuse poolt moodustatud oma põhimääruse aktidega sätestatud alustel ja korras. 95) Põldmarja tee 66 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 41 36) Põldmarja tee 7 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 121 alusel tegutsev hoolekogu. (2) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse 96) Põldmarja tee 67 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 86 37) Põldmarja tee 9 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 128 (2) Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu, kooli õpilaste esindaja, üle teostavad järelevalvet vallavalitsus ja Harju Maavalitsuse hari- 97) Põldmarja tee 68 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 42 kaks õppenõukogu poolt valitud õpetajate esindajat ja ning viis las- dus- ja kultuuriosakond vastavalt õigus- ja haldusaktidele. 38) Põldmarja tee 10 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 11 98) Põldmarja tee 69 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 83 tevanemate üldkoosoleku otsusega valitud lastevanemate, vilistlaste 39) Põldmarja tee 11 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 99) Põldmarja tee 70 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 43 ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat. Hoolekogu valib enda VIII. Lõppsätted 130 hulgast esimehe ja aseesimehe. § 33. Ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpeta- 100) Põldmarja tee 72 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 40) Põldmarja tee 13 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 46 (3) Kooli hoolekogu ülesanne on pedagoogide, Viimsi Vallavoli- mine 131 kogu, lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide 101) Põldmarja tee 74 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (1) Kooli korraldab ümber, kujundab ümber ja tema tegevuse lõ- 41) Põldmarja tee 15 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ja selleks te- 47 petab volikogu otsuse alusel vallavalitsus õigusaktidega sätestatud 132 gevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel. alustel ja korras. 102) Põldmarja tee 76 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 42) Põldmarja tee 16 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 18 48 (4) Hoolekogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu (2) Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba. jooksul. 43) Põldmarja tee 16a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 103) Põldmarja tee 78 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (3) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse 137 49 (5) Kooli hoolekogu võib teha vallavalitsusele ettepanekuid kooliga lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. 44) Põldmarja tee 17 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 104) Põldmarja tee 80 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (4) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpe- 133 50 (6) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. tamise otsusest teavitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministee- 45) Põldmarja tee 18 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 19 § 26. Kooli juhtkond riumi, õpilasi, lastevanemaid, pedagooge ja teisi töötajaid ning maa- 105) Põldmarja tee 82 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga vanemat hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 46) Põldmarja tee 19 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 51 (1) Koolil on juhtkond, kuhu kuuluvad direktor ja kõigi teise astme 135 106) Põldmarja tee 84 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga struktuuriüksuste juhid. (5) Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine võib toimuda järgmistel juhtudel: 47) Põldmarja tee 20 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 20 52 (2) Kooli juhtkonna ülesanne on kooli õppenõukogu töö ettevalmis- 48) Põldmarja tee 21 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 107) Põldmarja tee 86 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga tamine ja kooli direktorile kaasaaitamine juhtimiseks vajalike otsuste 1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud; 134 53 tegemisel. 2) finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud; 49) Põldmarja tee 22 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 21 108) Põldmarja tee 88 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (3) Kooli juhtkonna korralised koosolekud toimuvad üks kord näda- 3) ümberkorraldused haridussüsteemis; 54 las, kui pole otsustatud teisiti. 50) Põldmarja tee 23 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud. 129 109) Põldmarja tee 90 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga § 27. Kooli õppetoolid (6) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus kooli õpilastele 51) Põldmarja tee 23a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 55 (1) Ühe õppeaine või mitme sisuliselt või tähenduselt seotud õppeai- võimaluse jätkata õppimist teises koolis. 138 110) Põldmarja tee 92 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga ne õpetajad moodustavad ühe õppetooli. § 34. Rakendussätted 52) Põldmarja tee 24 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 22 56 (2) Õppetooli ülesanneteks on ainekavade koostamine, nende korri- (1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab, täiendab ja tunnistab keh- 111) Põldmarja tee 94 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga geerimine ja uuendamine, vastavusse viimine põhikooli ja gümnaa- 53) Põldmarja tee 25 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga tetuks vallavalitsus. 57 siumi riikliku õppekavaga, õppematerjalide vajaduse hindamine ja 122 valimine, õppetöö tulemuste hindamine ja analüüs, ainealase klas- (2) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- 54) Põldmarja tee 26 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 23 112) Põldmarja tee 94a detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga hel. 142 sivälise töö kavandamine ja töö tulemuste analüüs, õppenõukogu 55) Põldmarja tee 27 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga töö ettevalmistamisele kaasaaitamine ja kooli juhtkonna regulaarne (3) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalit- 124 113) Põldmarja tee 96 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga informeerimine õppetooli tööst. suse Kantseleis. 58 56) Põldmarja tee 28 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 24 (3) Õppetooli tööd juhib koolisisese konkursi korras valitud õppe- Urmas Arumäe Kristo Kallas 114) Põldmarja tee 98 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 57) Põldmarja tee 29 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga tooli juhataja. 59 Vallavanem Vallasekretär 125 (4) Õppetoolide juhatajad kinnitab direktor oma käskkirjaga. 115) Põldmarja tee 100 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 58) Põldmarja tee 30 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 25 60 § 28. Kooli sisehindamine 07. detsember 2007 nr 71 59) Põldmarja tee 31 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 116) Põldmarja tee 102 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (1) Kool viib läbi sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, 127 61 mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja koo- Teede nimetuste ja aadresside määramine Lubja 60) Põldmarja tee 32 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 26 li järjepidev areng, selgitades välja kooli tegevuse tugevused ning külas 117) Põldmarja tee 104 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 61) Põldmarja tee 33 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 62 parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostab kool arengukava te- Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt 126 gevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsib kool sisehin- 09.11.2004. a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise 118) Põldmarja tee 106 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga damisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hindab nende korra” ja Viimsi Vallavolikogu 13.11.2007. a otsusega nr 107 keh- 62) Põldmarja tee 34 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 30 63 tulemuslikkust. testatud “Antenniväljaku kinnistu” detailplaneeringu ning Morgan 63) Põldmarja tee 35 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 119) Põldmarja tee 108 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (2) Kooli sisehindamise läbiviimise korra kehtestab kooli direktor. Trade OÜ 07.08.2007. a avalduse: 123 64 NOVEMBER 2007

120) Põldmarja tee 110 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga § 1. Määrata Lageda põik 4 maaüksusest moodustatavatele elamu- nr 118 Tee kinnistu omandamine: Reinu tee lõik 6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 65 kruntidele alljärgnevad aadressid: 10 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul 121) Põldmarja tee 112 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 1) Lageda põik 4 detailplaneeringu järgne krunt positsiooni- arvates korralduse teatavakstegemisest. 66 ga 2 nr 119 Tammneeme külas asuvate kinnistute Aarne Jõgimaa, volikogu esimees omandamine 123) Põldmarja tee 114 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 2) Lageda põik 6 detailplaneeringu järgne krunt positsiooni- 11. detsember 2007 nr 114 67 ga 1 nr 120 Volituste andmine kinnistu omandamiseks 124) Põldmarja tee 116 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga § 2. Määrata Lageda põik 4 maaüksusest moodustatavale maaük- notariaalse lepingu sõlmimiseks (OÜ Glasmir) Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande 68 susele, detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 3, nimetuseks kinnitamine: Lubja küla, Viimsi Metskond, (kat 125) Põldmarja tee 118 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga Puukooli. 11. detsember 2007 nr 111 nr 89001:003:0295) osaliselt maatükk nr 83 69 § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- Prangli saarel Idaotsa külas asuva jõujaama hoo- Planeerimisseaduse § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Vallavolikogu 12. 126) Põldmarja tee 120 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga hel. aprilli 2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääru- ne peremehetuks ehitiseks tunnistamine 70 § 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- se” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse Juhindudes asjaõigusseaduse § 96 lõikest 3 ja asjaõigusseaduse ra- 127) Põldmarja tee 122 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga litsuse Kantseleis. ettepanekut ja Viimsi Vallavolikogu keskkonnakomisjoni seisukohta, kendamise seaduse § 13 lõikest 2, Vabariigi Valitsuse 8. augusti 1996 Viimsi Vallavolikogu otsustab: 71 Urmas Arumäe Kristo Kallas määrusega nr 211 kinnitatud „Peremehetu ehitise hõivamise korra” 1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Lubja külas, Viimsi Mets- 128) Põldmarja tee 124 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga Vallavanem Vallasekretär (19.12.2003 määruse nr 333 redaktsioonis) punktidest 8, 9, 13 ja 14 konna (kü 89001:003:0295) osalisel maatükil nr 83 üldplaneeringu 72 arvestades, et väljaandes Ametlikud Teadeanded 24. septembril 2007 07. detsember 2007 nr 74 kohase maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks kaitsemetsamaast sot- 129) Põldmarja tee 126 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga avaldatud teatele ei esitatud Viimsi Vallavalitsusele dokumentaalselt siaalmaaks, maa-ala kruntimiseks ja krundi ehitusõiguse määrami- tõestatud vastuväiteid, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 73 Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006 määruse nr 87 seks polüfunktsionaalse RMK Loodushariduskeskuse ehitamiseks, 1. Tunnistada peremehetuks ehitiseks Viimsi vallas Prangli saarel, 130) Põldmarja tee 128 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga “Harjumaa ühistranspordi ühtse piletisüsteemi vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile (lisa 1). 80 Idaotsa külas asuv jõujaama hoone, mis piirneb Elberi katastriük- 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr 319 (lisa 2). sõidu eest tasumise kord ja sõiduõiguse hind Viim- susega, katastritunnusega 89001:002:0146, Tislari katastriüksusega, 131) Põldmarja tee 130 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga si vallas” muutmine katastritunnusega 89001:002:0153 ja Riiasöödi katastriüksusega, 3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada Viimsi Vallavo- 81 katastritunnusega 89001:002:0024 ning mille asukoht on näidatud likogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu Võttes aluseks Ühistranspordiseaduse § 5 ja Viimsi Vallavolikogu 132) Pihlametsa tee 1 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga käesoleva otsuse lisas 1. lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib 14.06.2005 otsuse nr 41 alusel, Harju maavanema 05.12.2006 korral- 10 põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise duse nr 2283-k ja arvestades Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 2. Vallavalitsusel teostada toimingud punktis 1 nimetatud ehitise ar- tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks 133) Pihlametsa tee 2 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 4 19.11.2007 ettepanekut: velevõtmiseks ja Viimsi valla kandmiseks Riiklikusse Ehitisregistris- tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise täht- se ehitise omanikuna. 134) Pihlametsa tee 3 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 9 § 1. Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2006.a määrusega nr 87 kinnitatud aja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab 135) Pihlametsa tee 4 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 5 “Harjumaa ühistranspordi ühtse piletisüsteemi sõidu eest tasumise 3. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. detailplaneeringu lähteülesanne kehtivuse. 136) Pihlametsa tee 5 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 8 kord ja sõiduõiguse hind Viimsi vallas” tehakse järgmised muuda- 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. tused: 137) Pihlametsa tee 6 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 6 5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (1) Paragrahvi 3 “Sõidusoodustused” lõige 2 sõnastatakse järgmi- 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul 6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 138) Pihlametsa tee 7 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga selt: arvates otsuse teatavakstegemisest. 13 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul “(2) Kehtestada tasuta sõidu õigus: Aarne Jõgimaa, volikogu esimees arvates korralduse teatavakstegemisest. 139) Pihlametsa tee 8 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 7 1) 65-aastastele ning vanematele isikutele; Aarne Jõgimaa, volikogu esimees 140) Pihlametsa tee 9 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga 11. detsember 2007 nr 112 12 2) kolme ja enama lapsega pere lapsele; 11. detsember 2007 nr 115 3) alla 3-aastase väikelapsega sõitjale.” Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande 141) Pihlametsa tee 10 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga kinnitamine: Haabneeme alevik, kinnistu Karu- 14 (2) Paragrahvi 3 “Sõidusoodustused” täiendatakse lõikega 4, mis Detailplaneeringu kehtestamine Pärnamäe külas, laugu tee 5 Soosepa tee, Vehema tee, Pärnamäe tee ja Lageda 142) Pihlametsa tee 12 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga sõnastatakse järgmiselt: 15 “(4) Tasuta sõidu õiguse saamiseks tuleb § 4 lõike 1 punktis 5 ja 6 Planeerimisseaduse § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Vallavolikogu 12. tee vaheline ala maaüksuste Soosepa ja Soosepa II märgitud isikutel esitada taotlus Viimsi Vallavalitsusele, mille alusel aprilli 2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääru- osas ning kinnistute omandamiseks sõlmitud nota- 143) Pihlametsa tee 14 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga se” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse nende andmed fikseeritakse elektroonilises infosüsteemis.” riaalsete lepingute heakskiitmine 16 ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning 144) Pihlametsa tee 16 detailplaneeringu järgne krunt positsiooniga (3) Paragrahvi 4 “Sõidusoodustuste õigust tõendavad dokumendid” keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6, mis sõnastatakse järgmiselt: punktist 33, planeerimisseaduse § 24 lõikest 5, Viimsi Vallavolikogu 17 1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Haabneeme alevikus, kin- 12.04.2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääru- § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- “5) kolme ja enama lapsega pere lapsel kuni 15-aastaseks saamiseni nistul Karulaugu tee 5 üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtotstar- se” § 2 punkti 7 alusel, arvestades, et detailplaneeringu avalikul väl- hel. õpilaspilet või ID kaart ja üle 15-aastastel ID kaart; be muutmiseks perspektiivsest väikeelamute maast ja korruselamute japanekul ajavahemikul 06.–20.02.2007 ei esitatud detailplaneeringu maast ärimaaks ja metsamaast kaitsealuseks maaks ning tingimuste § 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- 6) alla 3-aastase lapsega sõitjal ID kaart.” kohta ettepanekuid ega vastuväiteid, samuti asjaoluga, et Harju maa- väljaselgitamiseks maa-ala kruntideks jaotamiseks, krundi ehitusõi- litsuse Kantseleis. § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- vanem on järelevalve käigus nõustunud muudatustega üldplaneerin- guse määramiseks algkooli ja lasteaia ehitamiseks, vastavalt käesole- hel. gus ning juhindudes Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005 määrusega Urmas Arumäe Kristo Kallas vale otsusele lisatud skeemile (lisa 1). nr 38 kehtestatud ja 09.05.2006 määrusega nr 17 muudetud lViimsi § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalit- Vallavanem Vallasekretär 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr 316 (lisa 2). valla põhimäärus” § 55 lõikest 2, Viimsi Vallavolikogu 11.11.2003 suse Kantseleis. 07. detsember 2007 nr 72 3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada Viimsi Vallavo- määrusega nr 34 kehtestatud „Teede valla omandisse võtmise ja ava- Urmas Arumäe Kristo Kallas likogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu likuks kasutamiseks määramise korra” punktidest 7 ja 13, tsiviilsea- Tee nimetuse ja aadresside määramine Randvere Vallavanem Vallasekretär lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib dustiku üldosa seaduse § 102 lõikest 2, § 111 lõigetest 1 ja 2 ning §-st 129, Viimsi Vallavolikogu otsustab: külas põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise Viimsi vallavolikogu 11.12.2007 tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks 1. Kehtestada Viimsi Vallavolikogu 11.03.2003 otsusega nr 42 algata- Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise täht- tud ja Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ poolt koostatud Viimsi vallas 09.11.2004. a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise istungi õigusaktid aja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab Pärnamäe külas, Soosepa tee, Vehema tee, Pärnamäe tee ja Lageda korra” ja Viimsi Vallavalitsuse 05.05.2006. a korraldusega nr 265 detailplaneeringu lähteülesanne kehtivuse. tee vahelise ala detailplaneering maaüksuste Soosepa ja Soosepa II kehtestatud “Randvere küla, maaüksus Nahka (osaline)” detailpla- 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. osas (Projekt nr 22-05). neeringu: 11.12.2007 istungi otsused 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 2. Käesoleva otsuse jõustumisega kiita heaks Viimsi valla ja Luule § 1. Määrata Nahka maaüksusest moodustatud teele nimetuseks Ka- Ruudiga (isikukood xxxxxxxxxxx) ning Taimi Hannesega (isiku- 6. Otsus on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt rukämbla tee. nr 110 Üürilepingu põhitingimuste heakskiitmine kood xxxxxxxxxxx) 7. detsembril 2007 sõlmitud notariaalne leping 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul ja volituste andmine üürilepingu sõlmimiseks las- detailplaneeringu alusel kinnistute jagamisel tekkivate maaüksuste § 2. Määrata Nahka maaüksusest moodustatud elamukruntidele all- arvates korralduse teatavakstegemisest. järgnevad aadressid: teaed-algkooli kasutamiseks Haabneeme alevikus pindalaga 10381 m² (lisa 1 plaanil kollasega tähistatud) ja pindala- Aarne Jõgimaa, volikogu esimees ga 597 m² (lisa 1 plaanil rohelisega tähistatud) tasuta omandamiseks 1) Karukämbla tee 2 katastriüksus 89001:010:3048, detailpla- Karulaugu tee 5 kinnistul järgmiselt: neeringu järgne krunt 6 11. detsember 2007 nr 113 nr 111 Prangli saarel Idaotsa külas asuva jõujaa- 2.1. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa II maaüksu- 2) Karukämbla tee 3 katastriüksus 89001:010:3049, detailpla- sel, omanik Luule Ruud (isikukood xxxxxxxxxxx), katastriüksus neeringu järgne krunt 1 ma hoone peremehetuks ehitiseks tunnistamine Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine: Lubja küla, maaüksused Kõrgemäe 89001:010:1337, registriosa nr 7044302, maa-ala pindala 8898 m² 3) Karukämbla tee 5 katastriüksus 89001:010:3051, detailpla- nr 112 Detailplaneeringu algatamine ja lähteüles- (7651 m², 289 m², 710 m², 248 m² (lisa 1 plaani tabelis nr. 31, 32, 33, XII–XVIII neeringu järgne krunt 2 ande kinnitamine: Haabneeme alevik, kinnistu 37)), maa maksustamishind 1500 kr/ha; Planeerimisseaduse § 10 lõike 5 ja lõike 7, Viimsi Vallavolikogu 12. 1) Karukämbla tee 7 katastriüksus 89001:010:3052, detailpla- Karulaugu tee 5 2.2. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa II maaüksu- neeringu järgne krunt 3 aprilli 2005 määrusega nr 19 kehtestatud „Viimsi valla ehitusmääru- sel, omanik Luule Ruud (isikukood xxxxxxxxxxx), katastriüksus se” § 2 punkti 2, § 9 lõike 7 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse 2) Karukämbla tee 9 katastriüksus 89001:010:3053, detailpla- nr 113 Detailplaneeringu algatamine ja lähteüles- 89001:010:1338, registriosa nr 7044302, maa-ala pindala 211 m² ettepanekut, Viimsi Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning (lisa 1 plaani tabelis nr. 38), maa maksustamishind 1500 kr/ha; neeringu järgne krunt 4 ande kinnitamine: Lubja küla, maaüksused Kõr- keskkonnakomisjoni seisukohti, Viimsi Vallavolikogu otsustab: 2.3. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa maaüksusel, 3) Karukämbla tee 11 katastriüksus 89001:010:3054, detailpla- gemäe XII–XVIII 1. Algatada detailplaneering Viimsi vallas Lubja külas maaüksustel neeringu järgne krunt 5 omanik Taimi Hannes (isikukood xxxxxxxxxxx), katastritunnus Kõrgemäe XII–XVIII üldplaneeringu kohase maakasutuse sihtots- 89001:010:1192, registriosa nr 6896202, maa-ala pindala 1806 m² § 3. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning valla veebile- nr 114 Detailplaneeringu algatamine ja lähteüles- tarbe muutmiseks põllumajandusmaast haljasala-puhke-, virgestus-, ande kinnitamine: Lubja küla, Viimsi Metskond (1335 m², 396 m², 75 m² (lisa 1 plaani tabelis nr 31, 34, 35 )), maa hel. kaitsehaljastus-, väikeelamu- ning liiklusmaaks (kaasates Kõrgemäe maksustamishind 1500 kr/ha; I maaüksuse), maa-ala kruntideks jaotamiseks ja krundi ehitusõiguse § 4. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallava- (kat nr 89001:003:0295) osaliselt maatükk nr 83 määramiseks vastavalt käesolevale otsusele lisatud skeemile (lisa 1). 2.4. transpordimaa Pärnamäe külas asuval Soosepa maaüksusel, litsuse Kantseleis. omanik Taimi Hannes (isikukood xxxxxxxxxxx), katastritunnus nr 115 Detailplaneeringu kehtestamine Pärnamäe 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne nr 317 (lisa 2). Urmas Arumäe Kristo Kallas 89001:010:1193, registriosa nr 6896202, maa-ala pindala 63 m² (lisa külas, Soosepa tee, Vehema tee, Pärnamäe tee ja 3. Kooskõlastatud detailplaneering tuleb esitada Viimsi Vallavo- 1 plaani tabelis nr 36), maa maksustamishind 1500 kr/ha. Vallavanem Vallasekretär Lageda tee vaheline ala maaüksuste Soosepa ja likogule vastuvõtmiseks hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu 3. Kehtestada vastav muudatus Viimsi valla mandriosa üldplanee- 07. detsember 2007 nr 73 Soosepa II osas ning kinnistute omandamiseks sõl- lähteülesande kinnitamise kuupäevast arvates. Vallavolikogu võib ringus. mitud notariaalsete lepingute heakskiitmine põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise Aadresside määramine Pärnamäe külas tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. tuleb esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise täht- 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Võttes aluseks Kohanimeseaduse, Viimsi Vallavolikogu poolt nr 116 Tee kinnistu tasuta omandisse võtmine: aja lõppemist. Kui detailplaneering ei ole tähtaegselt esitatud, kaotab 09.11.2004. a määrusega nr 22 kehtestatud “Kohanime määramise Reinu tee lõik 6 6. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt detailplaneeringu lähteülesanne kehtivuse. korra” ja Viimsi Vallavalitsuse 21.06.2007. a korraldusega nr 432 7, Tallinn) või esitada vaie Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul kehtestatud “Lageda põik 4” detailplaneeringu ning Tõnu Tuulas nr 117 Tee kinnistu tasuta omandisse võtmine: 4. Otsus avaldada ajalehes Viimsi Teataja ja Viimsi valla veebilehel. arvates otsuse teatavakstegemisest. 22.11.2007. a esitatud avalduse: Reinu tee lõik 7 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Aarne Jõgimaa, volikogu esimees NOVEMBER 2007

NB! Otsustes nimetatud lisadega on võimalik tutvuda Viimsi valla 3) andmeid seni kasutatava eluruumi kohta (asukoht, tubade arv, üld- 3) sotsiaaleluruumi kasutamiseks üürilepingu sõlmimisel arvel oleva punkti 1 alusel, arvestades Viimsi Vallavalitsuse sotsiaal- ja tervis- veebilehel (www.viimsivald.ee) või Viimsi Vallavolikogu kantseleis, pind, mugavuse ja heakorrastatuse aste ja muud olulised andmed); isikuga; hoiuameti ning Viimsi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekut. Nelgi tee 1. 4) arvele võtmise taotlemise põhjused; 4) arvel olemise aluseks olevate asjaolude äralangemise tõttu; § 1. Viimsi Vallavolikogu 25. aprilli 2007 määruses nr 16 „Viimsi 5) elamistingimuste halvenemise või eelmise elukoha kaotamise 5) valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisel; valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord” te- hakse järgmised muudatused: 11.12.2007 istungi määrused põhjused; 6) käesolevas korras sätestatud tähtaja jooksul põhjendamatu keel- 6) andmed taotletava eluruumi kohta (tubade arv, üldpind, mugavuse dumise korral vallavalitsuse korraldusega eraldatud eluruumi vastu- (1) Paragrahvi 2 lõike 1 punkti 3 muudetakse ning sõnastatakse järg- 11. detsember 2007 nr 35 ja heakorrastatuse aste ja muud olulised andmed); võtmisest; nevalt: Viimsi valla omandis olevate eluruumide üürile- 7) muud olulised andmed taotluse lahendamiseks. 7) muudel asjaoludel, mille tõttu isiku arvelolek ei ole põhjendatud. „3) Vähekindlustatud perekond – selleks loetakse perekonda, kelle sissetuleku piiriks üksi elavale isikule on 3600 krooni kuus. Pere andmise ja kasutamise kord (3) Avaldusele peavad olema lisatud täiendavalt ärakirjad dokumen- (2) Kui isik on arvelt kustutatud käesoleva määruse § 8 lõigetes 1 ja teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 75% pere esimese Määrus kehtestatakse elamuseaduse § 8 punktide 1 ja 2 ning sotsiaal- tidest, mis on vajalikud isiku arvelevõtmise otsustamiseks, sealhul- 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, on tal õigus taotleda liikme sissetuleku piirist (s.o 2700 krooni kuus);” gas: vallavalitsuselt oma arveloleku taastamist. Vallavalitsus taastab ar- hoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel. (2) Paragrahvi 6 lisatakse lõige 4 alljärgnevas sõnastuses: 1) Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni otsus; veloleku, kui kohustus jäi täitmata isikust sõltumatutel asjaoludel või § 1. Reguleerimisala tingimustes, kus kohustuse täitmine ei olnud võimalik. „(4) Sünnitoetus kantakse taotlejale üle 10 tööpäeva jooksul peale 2) pensionitunnistus; Määrus sätestab Viimsi vallale kuuluvate eluruumide (edaspidi „elu- § 10. Eluruumi üürileandmise tähtaeg avalduse esitamist. Hõbelusikas antakse üle vallavalitsuse poolt kor- ruumi”) üürileandmise ja eluasemeteenust vajavate isikute üle arves- 3) tõend lasteasutusest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, raldataval vastuvõtul kolme kuu jooksul peale lapse registreerimist.” tuse pidamise korra. samuti õppeasutusest tagasipöördumise kohta; (1) Eluruumid antakse üürile kuni viieks aastaks, välja arvatud isiku- tele, kelle eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud kasutamis- (3) Paragrahvi 12 lisatakse lause alljärgnevas sõnastuses: § 2. Õigustatud isikud 4) tõend kinnipidamiskohast või eestkosteasutusest vabanemise koh- kõlbmatuks, samuti kinnipidamiskohast vabanenud isikutele. „Matusetoetust makstakse Viimsi valla elaniku surma puhul.” ta; (1) Eluruum antakse üürile: (2) Isikutele, kelle eluruum on vääramatu jõu tagajärjel muutunud ka- § 2. Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning Viimsi valla 1) isikule, kes on määrusega sätestatud korras tunnistatud eluaseme- 5) kodukülastusakt; sutamiskõlbmatuks, samuti kinnipidamiskohast vabanenud isikutele veebilehel. teenust vajavaks isikuks; 6) muud dokumendid. antakse eluruumid üürile kuni üheks aastaks. § 3. Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavo- 2) isikule, kellel on valla ametiasutusega või hallatava asutusega töö- (4) Vallavalitsusel on õigus nõuda avalduse esitajalt, tema perekon- (3) Üürileping sõlmitakse koos kohustusega vabastada eluruum pä- likogu kantseleis. või teenistussuhe; naliikmetelt või kolmandatelt isikutelt taotluse kohta selgitusi ja do- rast tähtaja möödumist. Aarne Jõgimaa, volikogu esimees kumente. 3) isikule, kelle Viimsi vallas asuv eluruum on vääramatu jõu taga- (4) Sotsiaaleluruumi üürilepingu võib vallavalitsus sõltumata üüri- järjel muutunud kasutamiskõlbmatuks ja kellel ei ole teist eluruumi § 6. Avalduse läbivaatamine lepingu tähtajast mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Põhjus Planeeringud ning puudub võimalus seda endale või oma perekonnale tagada ning (1) Vallavolikogu sotsiaalkomisjon vaatab esitatud avalduse läbi 30 on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid ja kelle elukohaks Rahvastikuregistri andmetel on Viimsi vald. päeva jooksul kõigi nõutud dokumentide saamisest arvates ja teeb mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jät- (2) Eluruum võidakse anda üürile valda teenindavale politseiamet- ettepaneku eluruumi saamiseks või sellest keeldumiseks vallavalit- kab. Mõjuvaks põhjuseks on ka asjaolu, et üürnikul on ära langenud nikule. susele. eluasemeteenuse vajadus. 09.01.2008 algusega kell 16 toimub Viimsi valla- majas (Nelgi tee 1) II korruse saalis üldplanee- § 3. Eluasemeteenust vajavad isikud (2) Eluruumi üürileandmise otsustab vallavalitsus, määrates kindlaks § 11. Eluruumi andmine allkasutusse ringu teemaplaneeringu „Lapsesõbralik Viimsi” (1) Eluasemeteenuse vajajaks loetakse Viimsi valla elanikud: üürilepingu olulised tingimused, sealhulgas: (1) Eluruumi üürnikul on õigus majutada temale üürile antud elu- ruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ning eluasemeteenuse vajajana eskiislahendust ja lähteseisukohti tutvustav avalik 1) kes oma füüsiliste või psüühiliste erivajaduste tõttu vajavad abi 1) eluruumi asukoha; arvelevõtmise taotluses näidatud teisi isikuid, kes taotlesid ühist arutelu. ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kelle kasutuses olevas 2) eluruumi suuruse ja tubade arvu; eluruumi. Teiste isikute majutamiseks nõusoleku andmise otsustab eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; 3) üürilepingu tähtaja. vallavalitsus. 21.12.2007.–09.01.2008 kl 8.30–17.00 (esmaspäevi- 2) kes oma materiaalse olukorra tõttu ei ole võimelised tagama en- (3) Vallavalitsus lõpetab taotluse menetlemise, kui: (2) Eluruumi allüürile andmine ei ole lubatud. ti kella 18ni ja reedeti kella 16ni) on Viimsi valla- dale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja kellel ei majas (Nelgi tee 1) avalikul väljapanekul alljärg- ole seadusjärgseid ülalpidajaid; 1) avalduse esitaja ei kuulu käesoleva määruse §-s 2 nimetatud õi- (3) Juhul, kui üürnik annab eluruumi allüürile või muul viisil teis(t)e gustatud isikute hulka; isiku(te) kasutusse ilma vallavalitsuse nõusolekuta, lõpetatakse üüri- nevad detailplaneeringud: 3) kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kellel ei ole võimalik leping ennetähtaegselt ning üürnik kohustub eluruumi viivitamatult asuda elama Viimsi vallas asunud endisesse eluruumi; 2) vallal puudub vaba eluruum. 1. Haabneeme alevik (endine Lubja küla), kinnistu Tammiku Talu. vabastama. Planeeritava ala suurus on ca 0,34 ha ja asub Hundi tee ääres, piirneb 4) orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad tagasi endi- (4) Sotsiaaleluruumi taotleja võtab vallavalitsus vaba või sobiva sot- siaaleluruumi puudumisel arvele eluasemeteenust vajava isikuna. § 12. Uue üürilepingu sõlmimine Hundi tee 42, Lehtmetsa tee 4, 6, Põldheina tee 2 kruntidega ning sesse elukohta lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate Teeristi maaüksusega. Planeeringu eesmärk on jagada kinnistu ka- (5) Avalduse läbivaatamise tulemused tehakse taotlejale kirjalikult (1) Eluruumi üürilepingu tähtaja möödumisel on üürnikulõigus taot- juurest ja kellel ei ole võimalik asuda elama Viimsi vallas asunud heks elamukrundiks ning määrata ehitusõigus ühe üksikelamu, ühe endisesse eluruumi. teatavaks. leda uue üürilepingu sõlmimist, kui eluruumi andmise alused ei ole ära langenud. kaksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Üksikelamu suurim lubatud (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid § 7. Sotsiaaleluruumi üürile andmine arvelevõetud isikule kõrgus maapinnast on 8,5 m, suurim lubatud ehitusalune pindala (2) Uue üürilepingu sõlmimiseks esitab üürnik avalduse ja dokumen- loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende Rahvasti- (1) Sotsiaaleluruumi vabanemisel otsustab vallavalitsus selle üüri- on 300 m2, kaksikelamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5 did käesoleva määruse §-s 5 sätestatud korra kohaselt ja hiljemalt kuregistrisse kantud elukoht asub Viimsi vallas. leandmise ühele isikutest, kes on eluasemeteenuse vajajana arvele m, suurim lubatud ehitusalune pindala on 280 m2 . Moodustatavate kaks kuud enne üürilepingu tähtaja möödumist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikud võetud. kruntide suurused on 1875 m2 ja 1548 m2; (3) Uus üürileping võidakse sõlmida juhul, kui eluruumi andmise loetakse eluasemeteenust vajavateks isikuteks, kui nende Rahvasti- (2) Vabanenud sotsiaaleluruumi üürileandmise otsustamisel kaalub 2. Rohuneeme küla, Puuri 52 maaüksus. Planeeritava ala suurus on alused ei ole ära langenud, üürnik on täitnud lepingujärgsed kohus- kuregistrisse kantud elukoht enne kinnipidamiskohast vabanemist, vallavalitsus selle üürileandmist kõigile eluasemeteenuse vajajana ca 1,2 tused ning avaldus ja dokumendid uue üürilepingu sõlmimiseks on samuti lasteasutusse, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurde arvele võetud isikutele ja arvestab otsuse langetamisel iga isiku ar- esitatud tähtaegselt. ha ja asub Rohuneeme tee ääres, piirneb Tallinna lahega, Viigi teega, elama asumist asus Viimsi vallas. veloleku aega, arvelevõtmise põhjuseid, eluasemeprobleemi tõsidust, Rohuneeme tee 125, 129, 133, Uuetalu tee 14, 16 kruntidega ning § 4. Sotsiaaleluruum vabanenud eluruumi vastavust isiku vajadustele ja muid olulisi as- (4) Uue üürilepingu sõlmimise või selles keeldumise otsustab valla- jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Planeeringu eesmärk on jagada valitsus korraldusega. (1) Sotsiaaleluruum on Viimsi valla omandis olev eluruum, mis on jaolusid. kinnistu seitsmeks elamukrundiks, kaheks transpordimaa sihtotstar- Viimsi Vallavolikogu poolt tunnistatud sotsiaaleluruumiks ja mida (3) Vabanenud sotsiaaleluruumi üürile andmise otsustab vallavalitsus § 13. Rakendussätted bega krundiks, üheks üldmaa sihtotstarbega krundiks ning määrata antakse üürile eluasemeteenust vajavatele isikutele. korraldusega. (1) Seni kehtinud Viimsi vallas sotsiaalkorterite andmise ja kasuta- ehitusõigus seitsme üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Üksike- lamu suurim lubatud kõrgus maapinnast on 8,5 m, suurim lubatud (2) Sotsiaaleluruum on korter või muu eluruumidele esitatavatele § 8. Arvel olevate isikute andmete uuendamine mise eeskirja järgi arvele võetud isikud võetakse arvele käesoleva ehitusalune pindala on 250 m2 . Moodustatavate elamukruntide suu- nõuetele vastav ruum, mis võib olla kohandatud erivajadustega isi- määruse mõistes eluasemeteenust vajavate isikutena. (1) Arvele võetud isik on kohustatud taotluses ja sellele lisatud doku- rused on vahemikus 1200–1548 m2. kute majutamiseks. mentides esitatud andmete muutumisel andmeid uuendama, esitades (2) Tunnistada kehtetuks 10.06.2003 määrusega nr 26 kinnitatud (3) Võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatut seadu- vallavalitsusele 30 päeva jooksul muudatuse toimumisest kirjaliku „Viimsi vallas sotsiaalkorterite andmise ja kasutamise eeskiri”. Viimsi vallavalitsus on vastu võtnud alljärgnevate se § 272 lõike 4 punkti 4 alusel sotsiaaleluruumi üürilepingutele ei teatise ja dokumendid. (3) Määrus avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ning Viimsi valla detailplaneeringute algatamise korraldused: kohaldata. veebilehel. (2) Kui taotluses ja sellele lisatud andmed ei ole muutunud, on arvele 1. Kelvingi küla, Koidu tee 40 maaüksus (planeeritava ala suurus on § 5. Avalduse esitamine võetud isik kohustatud iga aasta esimese kahe kuu jooksul seda val- (4) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. ca 0,39 ha ja asub Koidu tee ääres, piirneb Koidu tee 38 krundiga lavalitsusele kirjalikult kinnitama. (1) Eluruumi saamiseks esitatakse Viimsi Vallavalitsusele (edaspidi Aarne Jõgimaa, volikogu esimees ning Kelvingi, Kelvingi I kinnistutega, planeeringuga kavandatakse „vallavalitsus”) kirjalik avaldus. Avaldusele kirjutab alla taotleja või (3) Vallavalitsus saadab arvel olevale isikule üks kord aastas meelde- jagada kinnistu ja määrata ehitusõigus kahe üksikelamu ehitami- tema esindaja ja kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised tuletuse andmete uuendamise kohustuse kohta. 11. detsember 2007 nr 36 seks); perekonnaliikmed või nende esindajad. Esinduse puhul on nõutav ka § 9. Arvelt kustutamine 2. Metsakasti küla, Männiku maaüksus (planeeritava ala suurus on ca esindusõigust tõendava dokumendi lisamine. Viimsi Vallavolikogu 25.04.2007 määruse nr 16 4,2 ha ja piirneb Jäätma tee 15 / Uus-Jäätma, Jäätma tee 17, Jäätma (1) Vallavalitsus kustutab eluasemeteenuse vajajana arvele võetud „Viimsi valla eelarveliste sotsiaaltoetuste määra- (2) Avaldus peab sisaldama eluruumi andmise otsustamiseks vajalik- isiku arvelt: tee 18 / Allipere kruntidega ja Raudtee III, Vana-Jäätma, Vana-Jäät- ke andmeid, sealhulgas: mise ja maksmise kord” muutmine ma I, Katkuniidu mets kinnistutega ning jätkuvalt riigi omandis oleva 1) tema avalduse alusel; maaga, planeeringuga kavandatakse jagada kinnistu ja määrata ehi- 1) isiku- ja kontaktandmeid; Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 2) käesoleva määruse § 8 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse täitmata lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 8 punkti 2 ja § 23 tusõigus kolme üksikelamu ehitamiseks, juurdepääsutee rajamiseks 2) andmeid isiku perekonnaliikmete kohta; jätmise korral; ning rohevõrgustiku koridori lahendamiseks). 21. detsember 2007  Lugupeetud Fortum Elektri klient!

Kuigi Fortumi võrgutasud vä- 01.01.2008 lisanduv elektriakt- Aastavahetuse näitude • automaatvastajatele Lääne- henevad uuel aastal keskmiselt siis, mis on 5,9 senti/kWh. maal 71 50143 ja Viimsis Palume kõigil klientidel fik- teatamiseks on 6061841 Fortum Elekter AS 1,4% (Energiaturu Inspekt- mitmeid võimalusi, siooni kooskõlastus nr 173- seerida ja teatada meile elektriar- • faksiga Läänemaal ­soovib oma klientidele 031/07E 06.09.2007) tõuseb 1 vesti näidud seisuga 31.12.2007. kust palume Teil valida 715 0100 ja Viimsis Arvestinäite saab teatada kuni 6. kWh elektrienergia hind alates sobivaima: 606 1831 rahulikke jõulupühi ja jaanuarini 2008. Klientidel, kelle • näidukaardiga 01.01.2008 keskmiselt 6 sen- lepinguline näiduteatamise aeg • koduleheküljel rõõmsat uut aastat! ti/kWh. Hinnamuutuse põh- ei lange kuuvahetusele, palume www.fortumelekter.ee Lugupidamisega justavad taastuvenergia tasu lisaks 31.12.2007 näitudele tea- • e-postiga elektriarve@ *Meie kontor on pühade tõttu suletud 22.–26. tõus seniselt 2,57 sendilt 3,58 tada näidud ka lepingus kokku- fortum.com, klienditeenin- Fortum Elekter AS detsembril, 31. detsembril ja 1. jaanuaril. sendini kWh-i kohta ja alates lepitud tähtajaks. [email protected] klienditeenindus

Hinnapaketid alates 01.01.2008

10 21. detsember 2007 Noortevahetus Guadeloupel

Läbi mitme riigi ja üle ka- ning vähemalt mitme uue mos- heksa tunni Atlandi ookeani kiitohammustusega jalgadel. kohal hõljudes jõudsimegi Esimestel õhtutel tegid rüh- ühele väikesele Kariibi mere maliidrid meiega igasugu tutvu- mismänge, nagu ikka noorteva- saarele nimega Guadeloupe. hetuste alguses kombeks, ning sealse kohaliku organisatsiooni Esmamuljena jäi tunne nagu korraldada oli igasugu huvita- oleksime sattunud tüüpilisse vaid väljasõite ja sisustada vaba jõulueelsesse meeleollu mattu- aega nii hästi kui võimalik. Meile nud Euroopa väikelinna: tuledes näidati nii kohalikke rahvuslik- säravad tänavad, loendamatud ke külapidusid kui ka suuremat kortermajad, võimsad ostukes- sorti festivale. Saime võimaluse kused, suured jõuluallahindlu- külastada rummimuuseumi, de- sed ning tavalised moerõivastes gusteerida kohapeal sama teha- inimesed. Kui aga natukenegi se tooteid, käia tõelises Kariibi pealinna Pointe-A-Pitre’i kes- kusest välja olime saanud, hak- mere saare džunglis ja loomuli- kasime tundma ja nägema seda kult peesitada piltilusates para- tõelist Guadeloupe-hõngu, kus diisirandades. kõrvuti asusid tillukesed plekist Kuna meie sealne külaskäik ja puidust kokkuklopsitud era- sattus just esimesele advendile, mud, mis meile kui eurooplas- saime ka osa kohalikest jõulut- tele meenutasid kangesti koer- raditsioonidest. Muusika, rütmid akuute. ja tants on guadeloupe kultuuris Veel viis minutit edasi sõi- väga tähtsal kohal ja seetõttu tes avanes võrratu vaade otse ongi seal tavaks koguneda rah- Kariibi mere ääres asuvatele variietes kohalikku vallamajja, luksusvilladele, mille komp- igaühel oma muusikainstrumen- leksidest ei puudunud ka loo- did kaasas, ja hakata mängima mulikult valge liivaga era- traditsioonilisi rütmikaid meloo- rannad. Meie noortevahetus diaid, ise samal ajal tantsides ja toimus väikeses ookeaniäärses kaasa ümisedes. Musitseerimise teeb huvita- piirkonnas Saint-Felix’is, kus Liis ja Carmen meid majutati Villa Carmelita vaks see, et kõik on koos nagu üks suur ansambel: käiakse, kuurordis väikestesse bangalo- mängida. Selle guadeloupe tulnukaid teiselt planeedilt, siis Loomulikult polnud meil võimalused suuremad. Mina, tesse. Meie ümber aias kasva- tantsitakse, lauldakse kogu kü- las ja peatutakse iga majapida- rahvustantsu nimi on Gwo-Ka. seekord oli meie kord imetleda õrna aimugi, mis on meie kuu- Carmen, elan Cagliari peatäna- sid suured kookospalmid, mis Enamasti räägitakse Gua- seda kohalikku kirevat seltskon- rordi täpne aadress ja tagati- mise juures, et kõigile lõbusalt val, kus on teinekord õhtuti jõu- oma valminud vilju aeg-ajalt deloupel prantsuse keelt, sest da. Kõige tähelepanuväärsemad puks selgus, et buss, mille peal jõuluõnne soovida. Tavaliselt luaegse ostuhulluse tõttu rasku- maha kukutasid ja mida ka ot- saar kuulub Prantsusmaa alla, olid nende soengud, mis meie istusime, oli päeva viimane. kutsutakse kogu ansambel ka si isegi oma koduuksest sisse sekohe maitsta võis. aga aja möödudes on neil ku- hinnangul hõlmasid üle saja liigi Lõpuks viis sõiduk meid ühe saada, sest tänav on sagivaid Lausa imemagusad olid need viisakalt majja sisse, kus neid junenud seal ka oma keel, mida patse, punutisi ja rastasid, rääki- tuttava suure tee äärde, kus sardiinlasi puupüsti täis. Poeesi- kookosed, mis otse puu ladvast ootab ees pidulik söömaaeg. kutsutakse creole’ks: see on mata igas suuruses 70ndate mik- näitas silt ka meie linna poo- sed on kaetud pikkade punaste meile suhu rändasid. Õhtune Enne jõule lepitaksegi kok- segu inglise, prantsuse, hispaa- rofonisoengutest. Põlised gua- le. Samast kohast pidime linna vaipadega, nagu oleks tegemist päikeseloojang oli võrreldav ku, millistesse peredesse söö- nia ning Aafrika suguharude deloupelased on kõik mustana- viiva bussi peale minema, aga Oscari jagamistega, kuigi te- Discovery Channelist nähtuga ma minnakse, kuid umbkaudu keeltest. Iseloomust on gua- halised. Ainult need, kes kunagi kui juba kolmas kord sõiduk gelikult on neil lihtsalt selline ning tunne oli, nagu oleksime käiakse kahe ööpäeva jooksul deloupelased väga sõbralikud ammu Prantsusmaalt saarele olid meist nagu postidest mööda ki- sattunud imeilusasse postkaarti. läbi seitse majapidamist. Miks jõulutraditsioon. Mu korter on ning heatahtlikud inimesed. ümber kolinud, on heleda naha- hutas, sai meil villand ja ainuke küll Cagliari kesklinnas ehk Probleeme tekitas ainult esi- nad tantsimist sealjuures nii Ühel järjekordsel ilusal ga. Kiirete kohanejatena harjusi- reaalne võimalus hotelli jõuda mestel öödel magamajäämine. tähtsaks peavad, on asjaolu, et siis kõige magusama koha peal, hommikupoolikul, istudes to- me kogu selle teistsugusega juba oli hääletada. Seisime seal tee kuid see ei tähenda, et elan koos Kui muidu olime harjunud öise juba väga kaua aega tagasi väl- sinkonna inimestega fuajees, paari päeva jooksul ning ei kart- ääres viis minutit nagu kaks jõukatega. Selleks, et inime- vaikusega, siis seal enne uinu- jendasid orjad tantsu kaudu oma rääkides paari noortevahetu- nud peagi ka kahekesi pealinna hädapätakat, kuni üks meist sed ots otsaga kokku tuleksid, mist jäi mulje, nagu vähemalt hetkeemotsioone ja meelolusid. sest osavõtjaga elust-olust ja uudistama minna. Kõikjal, kuhu julges käe autode peatamiseks võtavad nad üürilisi. Talvel on kuue kõrvalmaja häiresignaalid Samas polnud see lihtsalt olukorrast riigis, hakkas äkki läksime, olid inimesed meiega tõsta. Esimene auto, mis lä- oleks tööle hakanud. Tegelikult suvaline keha väänamine rüt- kogu maja vappuma. Alguses ääretult sõbralikud ja abivalmis. henes, ka peatus. Meid võttis muidugi kulud suuremad, sest oli tegemist hoopis igasuguste mi saatel, vaid kehtisid kindlad mõtlesime, et ju see oli mingi See tekitas nii meeldiva ja peale üks suure õllekõhuga al- elekter on siin väga kallis. Kuna troopiliste putukate, rohutirtsu- reeglid ning igal liigutusel oli suur veoauto, mis mööda sõi- sooja tunde, et kui hakkasime baanlane, kes oli Guadeloupel neil radiaatoreid korteris pole, de ja lindudega, kes oma laulu- oma sõnum. Ansambli saatel tis. Kui teist korda sama vap- bussijaamast uurima, mis number elanud juba 20 aastat. Ta teadis siis seda enam võtab raha elekt- dega tõelise kisakoori tekitasid. sai korraga laval tantsida ainult pumine pihta hakkas ja klaasid meie linna tagasi sõidab, siis vaa- sellest väikeses saarest kõike. risoojendaja, mida peame sõb- Ebameeldivusi tekitas ka üks inimene, sest tantsija üles- põrandale kukkusid, oli meie tasime kogemata välja vale bussi Meeldiva olemisega härra ranna ja ta emaga kolme peale see, et meie majakeses ei tööta- anne oli trummarit segadusse jaoks juba asi naljast kaugel ning, kuumusest pea laiali otsas, kõneles meiega inglise kee- jagama. Aga selleks, et kõigil nud õhukonditsioneer ning suu- viia ning trummari ülesanne ja enne, kui aju jõudis impul- istusime ka rõõmsalt peale. Kuna les ning rääkis palju ajaloolisi oleks öösiti võrdselt soe maga- re niiskuse tõttu ärkasime igal omakorda ära arvata, millises si kehale edasi anda, hõikas olime pikast päevast kurnatud ja seiku. Ta jutustas, et kunagi da, on välja mõeldud üks lihtne hommikul võimsa padjanäoga, emotsionaalses seisundis ini- keegi üle saali: „Maavärin… mõtted tahtsid juba igale poole ammu, kui saarel elasid Aafri- ning põnev moodus: kaheliitri- kuumusest paistes silmaaluste mene on, ja siis ka vastavalt jookske!”. rändama minna, ei pannudki me kast toodud orjad, kartsid nad sesse koolapudelisse pannakse Ühe sekundiga oli kogu fuajee tähele, et juba tükk aega aknast merest püütud toite süüa, sest kuum vesi ning võetakse kaissu. tühi ning õu hirmunud noori täis. välja vaadates paistis pilt kuida- mineviku traagilised sündmu- Kõlab küll ebanormaalselt, aga Valla seenioride nõukoja toimkonnad ootavad Maa meie jalge all värises nii kõ- gi imelikult võõras ning kohale- sed kujundasid neile arvamu- nüüd magangi, kuum kokapu- ­vastuvõtule eakaid vallaelanikke alljärgnevalt: vasti, et parklas olevad autod kip- jõudmine tundus kahtlaselt pi- se, nagu tuleks kõik vaenlased del kaisus, et sooja saada. pusid juba oma kohta vahetama. kem kui minnes. Varsti, kui olime merest. Liis elab ülikooli lähedal • 3. jaanuaril kell 10–12 majandus- ja finantstoimkonna liige Hoidsime üksteisel tugevalt käest suutnud oma mõistusele värsken- Vaenlased tulid neile Aafri- ning tal on õnneks kodus kon- kinni ning olime surmvaikuses, dava restart’i teha, oli väljas juba kasse paadiga järele ning viisid ditsioneer ning soojapuhur, • 10. jaanuaril kell 10–12 tervishoiu- ja eakateabi toimkonna liige tunnetades, kuidas maa jalge all kottpime ning inimeste read meie vastu tahtmist üle ookeani Gua- mis aitab külmast võitu saada. • 17. jaanuaril kell 10–12 tee- ja transporditoimkonna liige liigub. Tol hetkel olid kõik võrd- ümber muutusid üha hõredamaks deloupele. Tänapäevaks on see Nädalas paar korda õpetab ta • 24. jaanuaril kell 10–12 sotsiaalabi toimkonna liige sed – rikas või vaene, olukorda ja hõredamaks. hirm loomulikult vaibunud ja itaallastele inglise keelt, kuid polnud võimalik muuta, võis ai- Enne kui suutsime kainelt nüüd on guadeloupelaste põhi- • 31. jaanuaril kell 10–12 majandus- ja finantstoimkonna liige praegu otsime mõlemad endale nult oodata ja imestada. mõelda, oli tee viinud juba kus- road just mereannid ning kalad, veel lisatööd, et omadega pare- Vajame teavet inimestest, kes on nõus hooldama Loomulikult toimus see kõik kile mägede vahele tundmatusse mida tavaliselt serveeritakse koos mini toime tulla. Õnneks väljas kodudes abivajajaid pärast vastava väljaõppe saamist. väga ruttu ning maavärinale kohta ja ookeani mittenägemine keedetud ja hiljem kooritud rohe- käimise peale eriti raha ei kulu, järgnenud emotsioonid olid mõjus justkui äratuskellana. liste banaanidega. Magustoiduks Teata endast telefonil 601 1660. sest siin on meil juba palju tut- kirjeldamatud: võidurõõmsast Hakkasime inimestelt uurima, meeldib neile süüa igasuguseid vusi tekkinud ning tavaliselt Seenioride nõukoja eesistuja naerust lagisev kamp noori kuhu linna buss üldse sõidab puu- ja juurvilju, sest valik oli saame klubidesse ja kontserti- Anne Vahemäe kontaktid: hotelli ees, kes ei osanud oma ning loomulikult tuli välja, et seal meeletu ning saarelt lahku- dele tasuta sisse. Ootame põ- emotsioone kuhugi panna. Ta- oleme vale bussi peal. Vaata- des olime ka meie ühed suured nevusega Itaalia jõule ning siis tel 601 1660, 517 5422 gantjärele mõeldes oli see seik sime üksteisele kohkunult otsa vitamiinipommid, sest kõik viljad vaatame, mis elu edasi toob. e-post [email protected] tõenäoliselt seni üks võimsa- ja lihtsalt purskasime naerma. olid nii värsked ja tervislikud. maid emotsioone meie elus. Olime jõudmas kuskile võõras- Praegu oleme tagasi Sardii- Armast jõuluaega! Ootame Teie kõnesid! Naljakas oli ka see, et kui Sar- se külla, ainukeseks kaaslaseks nias. Elame eraldi kodudes, sest diinias vaadati meid kahte nagu umbkeelne bussijuht. nii tunduvad meile avastamis- Carmen ja Liis 21. detsember 2007 11 Viimsis avati lasteaed Lillelapsed VIIMSI Viimsis avas uksed uus era- kui tavaliselt. Nii saame suhelda lasteaed Lillelapsed. Nüüd lastega kui indiviididega, saame NOORTEKESKUSE on paarikümnes peres taas arvestada nende annete, eelistus- lasteaiakohamure murtud, te ja eripäraga. Meile on oluline õnnelik laps, kellel oleks ellu UUSAASTA kuid olulisem kui kvantiteet kaasa võtta tõhus pagas enese- on selle ettevõtmise puhul teostamise julgust. Tahame olla STIILIPIDU kvaliteet. tugi tervele perele, et emal-isal oleks lihtsam teha lapse käekäi- Lasteaed on tänapäevaelu väl- ku mõjutavaid otsuseid. timatu ja oluline osa. Seal saab Arengukavasse on meil sisse 3.JAANUARIL laps professionaalse pedagoogi kirjutatud märksõnad „tervis”, KELL 19.00 käe all oma teadmised, vaatle- „pere” ja „Eesti rahvustradit- VANUSEPIIRANG mis- ja arutlemisoskuse, aluse sioonid”. Niisiis kasvame väike- 14 AASTAT suhtumistele ja sotsiaalsusele. selt suurema suunas. Kui tervis Lasteaed valmistab ette ühis- korras ja emme-issiga hea klapp, konnas toimetulekuks mit- hakkame maailma avastama. mekülgsemalt kui seda sageli Õpetame lapsi maast-mada- kodus osataks ja jõutaks. Kuna last suhestuma kunsti ja teiste elu laps veedab lasteaias enamiku rikastavate kultuurivormidega. DRESSCODE: oma ärkvelolekuajast, siis on Juba sel aastal läheme koos vanema jaoks ülioluline, mis- teatrisse. Samuti hakkame kü- ALL WHITE & sugune see koht on. lastama kunstinäitusi ja kontser- BLACK Lasteaed Lillelapsed on te – ikka vastavalt eale ja vastu- hooliva lapsevanema unistuste võtuvõimele. Kaunite kunstide täitumise koht. mõistmise keel on palju rahvus- Tegevuse märksõnad on „pu- vahelisem kui inglise keel, seda has loodus” ja „tervislik öko- tasub osata. Mida varem selle toit”. Kuna vanemad on sageli maailmaga tutvuda, seda loo- tööga hõivatud, siis hoolitseme mulikum suhe tekib. meie selle eest, et laps ei peaks Lasteaias töötab muusikape- Uus lasteaed sööma ebatervislikke poolfabri- dagoog, kes peale tavamuusika kaate ja rämpstoitu. Meil töötab õpetab mudilastele klaverimän- senti kasvatustööle pühenduda rõõmsameelne kokatädi, kes gu. Meil on vedanud, et koos- – õpetajate palgad on konku- valmistab tervislikku, maitsvat tööd teevad suurepärased õpeta- rentsivõimelised. ja lisaainevaba toitu. Kasutame jad. Meie maja hing on abiõpe- Oleme tulvil tegemislusti ja palju Eestimaise mahepõllu- taja Õilme, kes hommikul lapsed siin on esimene üleskutse: joo- majanduse toodangut, nii talu avasüli vastu võtab ja kelle pai nistusvõistlus. Kutsume teisi täisterajahu kui ka jogurtit ja nutu alati minema saadab. lasteasutusi ja ka koduseid lap- kohupiima. Meile on oluline, et Muidugi tegeleme peale si osa võtma joonistusvõistlu- toit oleks täisväärtuslik, jagame vaimu ka kehaga. Lisaks ma- sest „Minu kodu Viimsi”. Ko- meeleldi toitumisnõu ka lapse- jasisesele tegevusele hakkame dumaa algab kodust. vanematele. paar korda kuus käima ujulas Meie uksed on avatud. Oo- Selleks et lapse arengut pare- ja võimlemissaalis. tame kaasamõtlejaid ja ettepa- mini toetada, loome tihedama ja MTÜ Lillelapsed on loonud nekuid ühistegemisteks. tõhusama sideme vanematega. haridusasutuse missioonitun- Sellise suhtlemise eelduseks on dest, mitte äri eesmärgil: ka- Ene Lill väike laste arv. Meie kummaski sumi teenimisega me ei tegele. MTÜ Lillelapsed Noortekeskused on 22. detsembrist 1. jaanuarini jõulupuhkusel. rühmas on pisut üle kümne lap- See ei tähenda, et meil töötavad juhatuse liige ja lapsevanem Uksed avame uuesti 2. jaanuaril. Ilusaid pühi! se, seega peaaegu poole vähem inimesed ei saaks sada prot- Koolivaheajal noortekeskustes Viimsi noortekeskuses Piilupesa lapsed käisid Avatud 2.–5. jaanuaril kell 12–20. Kolmapäeval, 2. jaanuaril kell 12 Maiasmokad köögis! Rannapere pansionaadis Noortekeskuse köögis valmib noorte ja noortetöötajate koostöös midagi eriti magusat ja mõnusat. Osalemiseks palume eelnevalt registreeruda. Novembris käis Piilupesa Viktoria: „Ma tahaks, et neil kell 16 lasteaia neljas rühm külas ei oleks igav.” Nobedad näpud! Rannapere pansionaadis. Merilin: „Kui tädi oli veel Noortetöötaja Elge juhendamisel meisterdatakse käepärastest vahenditest põnevaid ja Seekord oli meil soov jagada laps, siis nad mängisid möl- lamise mängu, siis ta mängis veel põnevamaid asju. Tule ja võta osa! Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda. oma mänguoskusi. peitust ja kulli. Kui ta tööline Neljapäeval, 3. jaanuaril kell 19 oli, siis ta värvis tinasõdureid Noortekeskuse uusaasta stiilipidu Lapsed meie käigust: „Kõige- ja värvis muid asju ka.” pealt me otsisime nende toad, Cassandra: „Ma tahaksin Noortele alates 14. eluaastast, sissepääs 10 krooni, dresscode: all white & black siis hakkasime mängima. Män- nagu veel minna sinna, selle- gud olid meil kaasas: doomino, pärast, et no nii äge oli mängi- Viimsi ja Randvere noortekeskuse ühisüritused loto, kabe, ahvimäng, ping- da!” viinimäng, täringumängud ja Markos: „Kui me hakkasime Neljapäeval, 3. jaanuaril kell 14 igasugused muud.” ära tulema, siis ütles tädi, et tul- Fotojaht Viktoria: „Me õpetasime ge jälle siia tagasi. Sellepärast, Osaleda saavad kolmeliikmelised võistkonnad, vanusepiirang puudub. Kogunemine toimub neid mängima. Me mängisime et ta oli nii üksik. Ma arvan, et kell 13.30 Viimsi spordihalli ees. lõbusasti ja ükskord Aurelia kui mul sünnipäev tuleb, siis võitis ja teise mängu võitsin mina võib-olla toon suure tordi Mis on fotojaht? See on nagu maastikumäng, kus piiratud maa-alal tuleb fotode järgi leida mina.” ja siis viime vanadele ka.” teatud punktid. Lõbus meeskondlik võistlus, kus saab enda kodukohta paremini tundma Kritti: „Minu meelest mäng Viktoria: „Talvel võiks veel õppida! Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda. on väga kasulik. Mõnikord minna, siis kui jõuluvana tu- käiakse seal, kui keegi tahab leb.” külastada. Sugulased või liht- Suur aitäh vanemõde Tiina Reedel, 4. jaanuaril kell 14 salt täiskasvanud või lapsed või Nurgale ja Rannapere rahvale Viimsi ja Randvere noortekeskuste vaheline bowling-turniir võõrad. Selline asi on vahel, et sooja vastuvõtu eest! Turniir toimub Pirita bowling-klubis. Omavahel võistlevad viieliikmelised meeskonnad. kui üks on kurb, siis võib olla, Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda. et sai haiget, või teine asi, et ei Piilupesa sobitusrühm ole sõpru.” Info ja registreerimine: Markos: „Toredat oli selles, tel 606 6826 et vanad on nii sõbralikud.” Laste joonistused Triinu: „Nad olid nii õnne- külaskäigust vanade [email protected] likud.” juurde. 12 21. detsember 2007 Viimsi spaa võistkond tõi kolm kuldmedalit

Viimsi spaa esindusvõistkond tõi kulturismi ja fitness’i Eesti meistrivõistlustelt koju kolm MTÜ Viimsi Huvikeskus korraldab konkursi kuldmedalit.

9. novembril toimusid Sal- noorsootöötaja me kultuurikeskuses Eesti (osaline töökoormus ehk pool kohta) meistrivõistlused kulturismis ja fitness’is. Marek Morozov ametikohale Randvere Noortekeskusesse võitis esikoha klassis „Mehed, MTÜ Viimsi Huvikeskuse struktuuriüksusena tegutseb kulturism + 90 kg” ning klas- Viimsi Noortekeskus alates 2001. aasta oktoobrist. sis „Mehed, kulturism + 80 Noortekeskus töötab avatud noorsootöö meetodil kg” oli võitjaks Kaido Voogla. ja on peamine noorsootöö korraldaja Viimsi vallas. Naistest oli parim Kerli Grice- Selle aasta oktoobris avati Viimsi Noortekeskuse vitcuc, kes saavutas esikoha filiaal Randvere Noortekeskus, mille põhitegevus klassis „Naised, bodyfitness + on pakkuda piirkonna lastele ja noortele vaba aja 163 cm”. Kokku klubide ar- sisustamise võimalusi. vestuses saavutas Viimsi spaa teise koha. Töö kirjeldus: Viimsi spaa pakub jõusaali- treeninguteks väga häid tingi- • noorte vaba aja sisustamine vastavalt loodud musi: professionaalsel tasemel tingimustele mitmekesiseid jõumasinaid, • noorteürituste korraldamine ja elluviimine hulgaliselt kardioseadmeid ja professionaalse jõusaalitreene- • koostöö teiste noorteasutustega ri nõuandeid. Jõusaali seadmed, kõik fir- Nõuded noorsootöötajale: malt Arcoman ja Johnson, on valitud nii, et oleks võimalik • kõrgharidus (rakenduslik kõrgharidus) noorsootöö, arendada piisavalt kõiki lihas- pedagoogika, sotsiaaltöö ja/või psühholoogia alal gruppe. Treenijate käsutuses • projektide kirjutamise ja juhtimise oskus ning on veloergomeetrid, jooksu- kogemus rada, stepper ja sõudemasin. Soovijaid juhendab treener. • väga hea eesti keele oskus, võõrkeelte oskus Samuti saab treenida koos per- suhtlustasandil (vene, inglise) sonaaltreeneriga, kes koostab • arvutioskus spetsiaalse kava ning annab toitumisnõuandeid. • väga hea suhtlusoskus ja positiivne ellusuhtumine Ujula külastajate käsutuses • iseseisvus, algatusvõime, organiseerimisvõime on 25meetrine kuue rajaga bas- sein, lastebassein, mullivann Kasuks tuleb töökogemus noortega. ning basseini duširuumides olevad leilisaun ja eukalüp- Pakume: tiaroomiga aurusaun. Ujulas on • huvitavat ja mitmekülgset tööd noortega ka veealused massaažiseadmed ja veekosed. • eneseteostus- ja arenguvõimalusi Basseinis on eraldi rajad suplejatele ja treenijatele. Toi- Kerli Gricevitcuc Tööle asumise aeg: esimesel võimalusel muvad regulaarsed vesiaeroo- bika tunnid ning väikelaste, meele (body & mind) treening, maemand ning joogaõpetaja. Tööpäeviti toimuvate hom- Kandideerimiseks saata CV ning avaldus 2. jaanuariks laste ning täiskasvanute uju- kus tehakse rahuliku ning lõõ- Beebiootel naiste joogatunnid mikupoolsete rühmatreeningu- e-postile [email protected] või aadressile Nelgi miskursused. Vesiaeroobika gastava muusika saatel mit- sobivad kohe alates esimestest te ajal on Viimsi spaa lastetoas tee 1, 74001 Viimsi vald, Harjumaa. Info ja küsimused: treeningud toimuvad esmas- mesuguseid liikumisi ja har- raseduskuudest või isegi last lapsehoidja. Lapsehoidmise tel 606 6826; e-post [email protected] päevast neljapäevani algusega jutusi, mille on välja töötanud plaanides, sest toetavad rase- teenus on kõikidele spaa klien- kell 19.30 ja reedeti kell 18.30. parimad jooga, tai chi ja pila- dust, loote arengut emaüsas, tidele tasuta. Alati viibib kohal ka ujulainst- tese spetsialistid. Tund paran- valmistavad ette sünnituseks ja Spordi harrastajatel on hea ruktor, kes vajadusel abistab dab rühti, tugevdab lihaseid emarolliks ning õpetavad kuu- võimalus end lõõgastada meie Nüüd süttib küünlaid tuhandeid ning ühtlasi hoiab ujujatel sil- ning vähendab lihaspinget ja lama ja usaldama oma sisemist raviosakonnas, kus saab nau- ja öö nii valgeks saab, ma peal. stressi. Lisaks sellele arendab tarkust. tida mitmesuguseid massaaže bodybalance’i tund koordinat- (klassikalist, spordi-, tsellulii- ja taevas tähti miljoneid Rühmatrennide plaani on Basseinis toimuvad ka bee- lisandunud sellest hooajast siooni- ja keskendumisvõimet di-, kupu-, aroomimassaaži jt) biootel naiste vesiaeroobika nii kaunilt säramas. palju uusi ja huvitavaid tree- ning tasakaalu. Samuti õpitak- Lisaks pakume ka idamaiseid treeningud esmaspäeval ja nel- ninguid. Ülimenukaks on osu- se ja harjutatakse õiget hinga- massaaže ning valgus-, soo- Nüüd tehke lahti südamed tunud Nike Rockstar Workout mistehnikat. Les Mills’i kont- japäeval kell 12.00 Reet Posti ja-, soola- ja külmaravi. Samuti kõik jõulurahule, Africa tantsutund, mille ko- septundides vahetub treening- juhendamisel. Tunnis kesken- saab sooritada koormustesti, et reograafia on loonud maailma- kava iga kolme kuu tagant. dutakse palju sünnituseks va- saada teada oma koormustalu- et igas hinges särama jalike venitusharjutustele ja lööks jõulutäheke. kuulus tippkoreograaf Jamie Veel on treeningplaani lisan- vus ning kõige eesmärgipära- King. Lisaks ülipopulaarsele dunud beebiootel naiste jooga hingamisele. Vesi aitab aren- sema treeningu pulsisagedus. Les Mills’i bodypump tunni- (kestusega 75 minutit), mis dada ka lõdvestumisoskust. Soovime meeldivaid treenin- Rahulikke jõule ja kultuurset uut aastat le saab nüüd ka Viimsi spaas toimub teisipäeviti kell 12.30. Vees võimlemine valmistab gelamusi! soovib oma liikmetele, koostööpartneritele ja harrastada treeningut Les Mil- Tundi juhendab Ülle Lember, sünnituseks ette nii vaimu kui Viimsi rahvale MTÜ Viimsi Huvikeskus, ls bodybalance. See on keha ja kes on imetamise nõustaja, äm- ka keha. Viimsi spaa Viimsi Avatud Noortekeskus. Kammerkoor ootab meeslauljaid!

Oleme väike lauluhuviline Koor on ellu kutsutud Viimsi rikutes. Lauluretked on viinud kellele kõik eespool loetletu on seltskond, kes on koos laul- Püha Jaakobi koguduses suu- meid ka Eestist kaugemale. meeltmööda. nud alates 1994. aastast. rematel pühadel lauluga kaasa Oleme osalenud üldlaulupi- Proove teeme kolmapäeva Meie repertuaaris on koori- teenima. Kuid meil on ka teisi dudel ja Viimsi valla avalikel õhtutel Viimsi kooli ruumides. toredaid ettevõtmisi-traditsioo- üritustel. Kui tunned, et sina oled see, muusika klassikat, vaimulike ne: näiteks väljasõidud Eesti Oma väikese koosseisu kes tahaks meie seltsi tulla, rahvaviiside seadeid ja palju põnevatesse paikadesse, ühen- tõttu oleme kui üks suuremat helista Andrusele telefonil 565 teisi kauneid koorilaule eri dades need kontsertidega Eesti sorti pere. Siiski vajaks see 5299 või saada e-kiri aadressil ajastutest ja heliloojatelt. väiksemates ja suuremates ki- pere juurde tublisid meeshääli, [email protected]. 21. detsember 2007 13

Viimsi valla kultuurikalender Sport 21. detsember 2007 – 11. jaanuar 2008 Abivallavanem Endel Lepik ning sai seega üldvõidu, jättes Suur tänu korralduse ja el- kuni jaan 2008 EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus 30. dets kell 14.30 teiseks Georg Kaasiku ja kol- luviimise eest spordihalli ju- Alari Kivisaare fotonäitus „Mere- Jumalateenistus pidi 58 korda kätt suru- äärne Viimsi” Koguduse õpetaja Aare Kimmel hatajale Toomas Hansarile! 23. dets kell 14.30 ma eduka spordiaasta eest mandaks Sven-Erich Tamme. Viimsi koduloomuuseumis IV advendi jumalateenistus EELK Randvere Peetri kirikus Viimsi valla 2007. aasta pa- Meeste põhiklassis oli suve- Külastamiseks avatud N, R, L Koguduse õpetaja Aare Kimmel Tiia Tamm rimate sportlaste vastuvõtul räänne võitja Toomas Valli- kl 12–17 EELK Randvere kirikus 31. dets kell 14.30 kivi, kokkuvõttes jäi teiseks Viimsi valla sporditöö Vana-aastaõhtu jumalateenistus 6. detsembril hotell Athena nov – 31. dets armulauaga Mart Kirsipuu ja kolmandaks koordinaator 23. dets kell 15.30 pubis. Viimsi kunstikool 30 – õpilastöö- Jumalateenistus Koguduse õpetaja Aare Kimmel Jaan Kurm. Meesseenioridest Kõikidele valla sportlastele de näitus Vaimulik Jaan Tammsalu EELK Randvere Peetri kirikus Sel korral jäi ruum kitsaks, võitis Viktor Palmet, teiseks ja treeneritele kaunist jõulu- Avatud E–R kl 15–19 Viimsi päevakeskuse saalis sest tublisid sportlasi tuleb jäi Arvo Saat. aega ja edukat uut aastat! Viimsi huvikeskuses 31. dets 24. dets kell 14.30 Uusaasta vastuvõtt ilutulestikuga aasta-aastalt aina juurde. Ala- kuni 31. dets ning tants uues aastas Püha jõuluõhtu liturgiline jumala- de arvestuses astusid ette 24 Raamatunäitus „Silvia Truu ja Prangli rahvamajas teenistus spordiala parimad. Tunnus- Juhan Kunder” Diakon Erkki Juhandi Näärikaartide näitus „Siis kui 31. dets kell 23.30 tust avaldati noorele auto- EELK Randvere Peetri kirikus sportlasele Kaspar Koitlale, inglitest ei räägitud” Vana aasta ärasaatmine ja uue kes maailma karikavõistluste Viimsi keskkooli raamatukogus vastuvõtmine Tammneemes 24. dets kell 16 Süütame lõkke ja laseme taevasse Jyvaskyla etapil saavutas N- kuni 31. dets Püha jõuluõhtu liturgiline jumala- kaasatoodud ilutulestikku (kaasa klassis esikoha; spordiklubi Prangli õpilastööde jõulunäitus teenistus soojad joogid, soojad riided ja hea Rullest tütarlastele ja treene- Prangli rahvamajas Vaimulik Jaan Tammsalu tuju). ritele, kes Euroopa meistri- Kaastegev kirikukoor Tammneemes mereäärsel ürituste võistlustelt tõid rühmakavas kuni 31. dets EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus väljakul kolmanda koha; Viimsi kä- Raamatuillustratsioonide näitus 24. dets kell 17 sipalluritele, kes Mesikäpa Kunstnik Viive Noore illustratsioonid 1. jaan kell 17 Milvi Panga lasteraamatule „Läki Jõulujumalateenistus Tänujumalateenistus leivamurd- meeskonnas võitsid Euroopa õue, läkiläki!” Jutlus Raido Oras misega veteranide meistritiitli; Too- Viimsi kooli raamatukogus Viimsi vabakoguduse kirikus Jutlus: Raido Oras mas Tõnistele ja Maiki Saarin- Viimsi vabakoguduse kirikus gule, kes purjetasid Euroopa kuni 24. dets 24. dets meistrivõistlustel amatööri- Raamatunäitus „Jõuluraamat” Jõululaupäeva jumalateenistus 2. jaan kell 12 dest esikohale. Autasustatute Viimsi raamatukogus EELK Prangli Püha Laurentsiuse Koolivaheaeg Viimsi noortekes- hulgas oli palju Rein Ottosoni kabelis kuses: maiasmokad köögis. kuni 13. jaan Eelregistreerimine tel 606 6826, purjespordikooli noori sei- Püha jumalateenistus Raamatunäitus „Talvejutte ja Diakon Kalle Rebane [email protected] lajaid, kes maailmameredel luuletusi lastele” EELK Prangli Püha Laurentsiuse Viimsi noortekeskuses kõrgeid tiitleid püüdmas käi- Prangli raamatukogus kabelis nud. Tublide tulemusteni on 2. jaan kell 16 21. dets Koolivaheaeg Viimsi noortekes- jõudnud ka meie noored ten- Mariann Järvela, mitmekordne Eesti meister 25. dets kell 13 nisistid, sulgpallurid, ujujad Jõuluhommik Esimene jõulupüha jumalatee- kuses: nobedad näpud Eelregistreerimine tel 606 6826, jalgrattaspordis. Viimsi keskkooli aatriumis nistus ja karatekad. [email protected] Vaimulik Jaan Tammsalu Uute tulijatena sooviti edu Viimsi noortekeskuses 21.dets EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus meie noorimale tantsutüd- Jõuluhommik rukule Camilla Saarele hea Püünsi koolis 3. jaan kell 19 25. dets kell 14.30 Koolivaheaeg Viimsi noortekes- esinemise eest hiphopi maa- Esimene jõulupüha jumalatee- 21. dets kuses: uusaasta stiilipidu ilmameistrivõistlustel ning nistus Jõulukontsert ja koolilaste Sissepääs alates 14 a, pilet 10 vanadest tegijatest ka teene- Koguduse õpetaja Aare Kimmel näidend krooni katele raadiosportlastele, kes Kaetud kohvilaud. EELK Randvere Peetri kirikus Viimsi noortekeskuses rahvusvahelistel võistlustel Prangli rahvamajas edukalt esinenud. Sooja käe- 26. dets kell 19 3. jaan kell 14 pigistuse koos ümbrikuga said 21. dets kell 16 Jõuluõhtu Tammneemes Koolivaheaeg Viimsi noortekes- ka treenerid. Viimsi valla taasasutamise aasta- Süütame lõkke ja küünlad (soe kohv kuses: fotojaht Treenerid ja spordiklubide päeva tähistamine ja soojad riided kaasa). Kogunemine kell 13.30 Viimsi spor- Tammneeme mereäärsel ürituste ja -alade esindajad said kok- EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus dihalli ees. Eelregistreerimine tel kell 17 väljakul 606 6826, [email protected] ku autasustamisele eelnenud Viimsi valla taasasutamise aasta- ümarlauas, kus igaüks rääkis päeva tähistamine 27. dets kell 19 4. jaan kell 14 südamelt oma mured ja rõõ- Viimsi koduloomuuseumis Retrohõnguline aastalõpupidu Koolivaheaeg Viimsi noortekes- mud. Viimast sai siiski roh- Pilet kuni 21. dets 120 krooni, pärast kuses: Viimsi ja Randvere noorte- kem. Treenerid on meil tublid 21. dets kell 18.30 22. dets 160 krooni keskuste vaheline bowling-turniir ja klubid aina suurenevad, Kirikukontsert Korraldaja: SA Viimsi Muuseumid ja Eelregistreerimine tel 606 6826, [email protected] lapsi tuleb igal sügisel juba Esinevad Nõmme muusikakooli VEDA õpilased. Viimsi koduloomuuseumis Viimsi noortekeskuses sadade kaupa juurde. Taas EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus võib üles kerkida treeningu- 27. dets – 7. jaan 4. jaan kell 14 baaside puudus, mis vahepeal 21. dets kell 19 Raamatunäitus „Mida toob aasta Rõõmsa tujuga uude aastasse uue kooli valmimisega veidi Noorteõhtu (15 a ja vanemad) uus?” Viimsi päevakeskuse saalis leevenes. Selles osas tundusid Viimsi vabakoguduse kirikus Viimsi raamatukogus kõige kurvemas seisus olevat Veteranide käsipallis Euroopa meistrivõistlustel 5. jaan kell 11 ilurulluisutajad, kes vana koo- Mesikäpa võistkonnas esimese koha saavutanud Riho- 23. dets kell 11 28. dets kell 19 Viimsi kultuuriloo seltsi koduloo- Neljanda advendi jumalatee- li võimlaga kaotasid ühe vä- Bruna Bramanis. Noorteõhtu (15 a ja vanemad) ringi kokkusaamine nistus Viimsi vabakoguduse kirikus Teema: lahkumine Eestist, 1944 hestest treeningkohtadest. Jutlus: Raido Oras, teenistuse ajal Alar Mik ja Jaan Tagaväli Loodame ja soovime oma tasuta lastehoid. 28. dets kell 19 Viimsi koduloomuuseumis Viimsi vabakoguduse kirikus tublidele sportlastele ikka edu Kirikukontsert. Prantsuse jõulu- ja jätkuvalt väärtuslikke võite muusikat 6. jaan kell 14.30 23. dets kell 11 ja eneseületamisi! Esineb varajase muusika stuudio Jumalateenistus IV advendi jumalateenistus Viimsi 4. mitmereketitur- Cantores Vagantes Koguduse õpetaja Aare Kimmel Diakon Kalle Rebane EELK Randvere Peetri kirikus niir peeti 8. jaanuaril spordi- EELK Prangli Püha Laurentsiuse Pilet 100 krooni / 50 krooni EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus hallis. Naisi tuli kohale viis, kabelis 6.jaan kell 14 kõik daamide (seenioride) Armulauaga jumalateenistus. 30. dets kell 11 vanuseklassis. Meeste võist- 23. dets kell 13 Vaimulik Illimar Toomet Jumalateenistus IV advendi armulauaga jumala- Esineb Märjamaa kiriku segakoor lused peeti kümne osavõtja- Jutlus: Raido Oras, teenistuse ajal ga. Naiste parimaks lauaten- teenistus. Leeripüha EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus Vaimulik Jaan Tammsalu tasuta lastehoid. nisemängijaks osutus Maire kell 19 Viimsi vabakoguduse kirikus Tuul Piilupesa lasteaiast, kes Kirikukontsert saavutas sulgpallis teise koha Esinevad Kersti Alar-Murr, Triin 30. dets kell 13 ja tuli nende tulemuste kok- Maran, Jaak Lutsoja, Peeter Altpere Jumalateenistus armulauaga kuvõttes ka üldvõitjaks. Teise jaAndres Mutso. Kõlab jõulumuu- Vaimulik Jaan Tammsalu koha saavutas Eve Pilt, kes sika. EELK Viimsi Püha Jaakobi kirikus oli sulgpallis parim, ja laua- Omanimelise kergejõustikuklubi Eha juht Eha Rünne Info: tennises kolmandale kohale tuli Jana Rebane. Noormeeste (vasakult), Viimsi veeklubi juht Bruno Nopponen, Marje Plaan, Viimsi valla kultuuritöö koordinaator arvestuses võitis lauatennise Viimsi käsipalliklubi treener Ain Pinnonen ning tel 606 6866, e-post [email protected] ja sulgpalli Mattis Kirsipuu abivallavanem Endel Lepik. 1 1. detsember 007

KUULUTUSED

 Miiduranna sadamas saab Koostame ka äriplaane ja  Odavalt müüa roheline dii- Õndsad on halastajad, tööd kontoripindade korista- tasuvusarvutusi. Info mei- van ja kaks tugitooli. Tel sest nende peale halastatakse. ja. Tel 646 3360, 529 6360. lil [email protected] või tel 609 1238. Astilbe tee 8–8, Õndsad on puhtad südamelt, 515 7524. Haabneeme, Viimsi. Asta  Valmistan armsaid kardinaid. Raud. sest nemad näevad Jumalat. Tel 600 5403, 514 9539;  Ilusalong Iiris võtab oma www.visioonkardin.ee. Õndsad on rahutegijad, kollektiivi juurde juuksu-  Otsime toredat hoidjatädi ri, kosmeetiku, küüneteh- sest neid hüütakse Jumala lasteks.  2aastane poiss otsib kolmeks oma 1,7aastasele tütrekesele, niku ja massööri. Info tel korraks nädalas ja pooleks vähemalt neljal päeval näda- Mt, 7–9 päevaks toredat hoidjatädi. 5695 3482. las. Võimalusel eelistaksime Asukoht Viimsis Soosepa  Puude raie, võsa- ja heki- hoidmist meie kodus Viim- külas. Tel 512 7844. lõikus ning muud haljastus- sis. Hind kokkuleppel ning Kallis Evald Timmas! muu info tel 513 4968.  Teisipäeval ja neljapäeval hooldusega seotud tööd. Tel 5563 7666. Jää jumalaga armas vend! aitan hoida last või lemmik-  Miidurannas asuv fi rma ot- looma, soovitavalt Haab-  sib külmlattu 2–3 tunniks neemes. Tel 5599 6703. Müüa Viimsis Roosi tee 2 Minu südamlik kaastunne perele. heas korras 2-toaline korter päevas ausat ja positiivse  Alustav raamatupidamis- (3/5). Hind 1 320 000 kr. Tel ellusuhtumisega komplek- Vaimulik Erkki Juhandi fi rma otsib uusi kliente. 601 1810. teerijat. Tel 512 6076.

Sära ja pauguga uude aastasse! RAAMATU Müüa laias valikus ilutulestikku. PIDAMIS Vaata www.hansatuled.ee TEENUSED (üleval ka videod!) Info Asukoht Viimsis, vajadusel kojutoomine. tel 515 7524 või Kontakt: Eero, tel 5554 7564, Elekter meilil [email protected]. e-post [email protected] projekteerimine, paigaldus, hooldus ja käiduleping

Valvetehnika

projekteerimine, paigaldus ja hooldus

IT- ja sidetööd Pakume järgmiseid ehitusgeodeesia teenuseid: • kinnistute jagamine • geodeetilised arvutite müük, hooldus ja remont alusplaanid • hoonete märkimine Asume Lubja külas Paenurme tee 37. Tel 517 2941, www.geomap.ee ; [email protected] 609 2280; e-post [email protected] tel 6620708

Pühapäeval 23.12 kl 12.00 Helin-Mari Viimsi Püha Jaakobi Põhja-Eesti Arderija trio kirikus Küttepuu Oü Vanalinna Segakoor

Teet Raik (kitarr) Küttepuud lahtiselt Ara Yaralyan (kontrabass) Dirigendid: Lauri Aav ja Tuuli Metsoja Küttepuud konteinerites KONTSERT ON TASUTA TALLINNA LINNAVALITSUS Kaminapuud kottides

Kohale toomine Tallinnas ja 30km Tallinna piirist tasuta. Kõik pikkused ja puuliigid.

Tel: 5333 4347; 501 9454 www.tulepuu.ee

Õige pea avame oma rahvale moodsa Ilustuudio uues Viimsi kaubanduskeskuses, Randvere tee 6.

Ootame oma kollektiivi tööle tublisid: juuksureid kosmeetikuid maniküüre-pediküüre küünetehnikuid Maniküüri-, pediküüri- kellel on soov oma töös areneda ja töötada kõrgekvaliteediliste toodetega.

Uus Ilustuudio pakub: • koolitusi, et omandada uusimaid töövõtteid ja kunstküünteteenus • profi tooteid, et tagada parim tulemus vastavalt klientide soovidele ja vajadustele Kontakt: • uusimaid iluteenindusprogramme, mis hõlmavad kõiki vanusegruppe • väga head ja moodsat töökeskkonda, Helesi Hannes et töötegemine sujuks meeldivas keskkonnas ning klientidel oleks tore meie juures aega veeta tel 5345 6740

Kui pakkumine Sind huvitab, siis helista 5304 4230. www.beautyandnails.pri.ee 21. detsember 2007 15

��������������������� ������������������������� ���������������������������

�������������������� ���������������� ������������������������������������������� ������ ������� �������������������������������������������� ����������������������������������������������� ���������������� ��������������� �������������� �������������� ������� ������

���������������� ���������������������������� ����������������������������������� ���������������������������������������� �������������������� �������������������������������������������� ���������������� ������������������������������������������������ �������������� �������������� ������ ������

�������������������� ������������� ��������������������������������������� ������������������������������������������� ������������������������

Aserbaidžaani köök ���� ������������� � � � �

� �

� � �

� � � Elava Tule baaris ������� � � Meil saab korraldada koosviibimisi, sünni- päevi või firmapidusid kuni 50 inimesele. ���������������������������������������������������� Oleme avatud iga päev kl 11–23, reedel 20 ���������������������������������������������������������� ja laupäeval kl 11–24. Asume Nelgi tee 1. Kontakt: 609 1901, www.elavatule.ee

Kaili Tamm Ville Värk 56 268 258 51 32 422 66 84 700 [email protected] www.1partner.ee

Tule veeda lõbus sünnipäev või muu tähtpäev Pirita Bowlingclubis! Pakume mitmeid pakette nii lastele kui ka täiskasvanutele. Lisainformatsioon: 630 0120, 630 0121, [email protected] www.bowlingclub.ee 1 1. detsember 007

Pirita rannahoones Merivälja tee 5, 11911 Tallinn. Tel 6835 653, [email protected], www.loungeparl.ee Avatud: E-N 08-23, R 08-01, L 10-01, P 10-23

Liuguksed UKS, MIDA VÕIB USALDADA TÕSTUKSED Liugustega kapid garaaſidele ja tööstushoonetele Garderoobid LAADIMISSILLAD Projektist paigalduseni LAADIMISMAJAD KÄÄRTÕSTUKID • Tootmine • Müük • Paigaldus • Rohuneeme tee 1, Haabneeme. Tel 504 9719, Standoor Eesti OÜ, Aiandi tee 24, Viimsi, Harjumaa faks 623 2656, e-post [email protected], Tel 600 8930, faks 609 1420, [email protected] www.liuguksed.ee www.standoor.ee

Uudis! Hammaste laservalgendus

LUMEN Dr.Merike Immato Lumepuhurite müük Autovaruosade müük Kaluri tee 5 Õlivahetus HAMBARAVI Rehvide müük ja Rehvide müük ja paigaldus Haabneeme Aia- ja metsatehnika müük ja remont Muruniidukite hooldus ja remont Tel. 60 11 812 PROTEESIMINE paigaldus 53 416 072 KIRURGIA Rohuneeme tee 2 tel 6 090 351 www.lumenerakliinik.ee NB! Laste hambaravi tasuta Kettsaagide müük ja remont e-post [email protected] www.haaber.ee

Polikliinik Haiglaravi, Korraline hooldus: Auto üldise seisukorra kontroll: Naistearst Lastearst sh operatsioonid õlivahetus, filtrite vahetus Üldkirurg Günekoloogia rihmade ja pingutuslaagrite vahetus Uroloog Kõrva-nina-kurguhaigused klaasipuhastusharjade vahetus Onkoloog Ortopeedia akude kontroll, hooldus ja vahetus Plastikakirurg Kõrva-nina-kurguarst Plastikakirurgia jahutusvedeliku kontroll Nahahaiguste arst Üldkirurgia Veermiku remont: Uroloogia Silmaarst pidurite kontroll ja remont Psühholoog Muuli tee 12, Viimsi vald sildade kontroll, reguleerimine ja remont Psühhiaater tel 600 6295 amortisaatorite kontroll ja vahetamine vedrude kontroll ja vahetamine Sünnitusabi jõuülekande kontroll ja vahetamine rehvide vahetus ja tasakaalustamine Väljalaskesüsteemi remont: Haiglaga saab tutvuda iga kuu esimesel neljapäeval kell 16. summutite kontroll ja vahetus Registreerimine: tel 605 9600, aadress: Kaluri tee 5a,Viimsi, www.fertilitas.ee katalüsaatorite kontroll ja vahetus

����������