DOCSLIB.ORG

Telekomi Kapten Paneb Kursi Paika

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Telekomi Kapten Paneb Kursi Paika Navigaator 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI Travel at the speed of life Tuleviku veesõidukid Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa Valiant PT-ga Lastega merel TELEKOMI KAPTEN ISSN 1736-3233 VALDO KALM V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V48 V53 V58 V65 V70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY 4 / 2007 ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB Balti Merekaatrid “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL Pärnu mnt 232 · Tel 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee www.princessyachts.com LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER TERE TULEMAST ASFALDIDEGUSTATSIOONILE Uus Volvo XC90Sport on tõeline teegurmaan Pisut piprane? Või hoopis hapu? Uue Volvo XC90 Spordiga tunned iga tee erilisust. Volvo XC90 Sport dünaamilise veermik ja sport- häälestusega kiirustundlik roolisüsteem üksnes ei anna sulle kontrolli tee üle vaid võimaldavad sul seda tunnetada. Just nii saad Sinagi tõeliseks teegurmaaniks. INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] Keskmine kütusekulu 8,2 -13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km WWW.INFOAUTO.EE 74 Tuleviku veesõidukid 4 / 2007 8 Lugeja küsib Laevavrakk Tallinna vanas Kalasadamas 10 Uudised Eesti Veemoto Liit ja Eesti Jahtklubide Liit lõpetasid hooaja, toimus Merenduskonverents 12 Messikalender Detsember 2007 – veebruar 2008 14 Film “Kinnuneni” fi lmivõtted Tallinna Vanasadamas 18 Kaanelugu Valdo Kalm – maal suure, merel väikese laeva tüüris 26 Mis on hea meretava? 29 Sadamalugu Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin 2.osa 36 Veemoto Veemotosportlastele võib 29 Grand Holm Marina sünnilugu soovida kaigas vinti! 40 Mõtisklus Laev tuleb! 42 Reis Katamaraaniga Vahemerelt Kariibi merele 3.osa 52 Söök & jook Nimbus Novaga merel lõunatamas 59 Saar Aegna 65 Paaditest Võimsa Valiant PT-ga Helsingist Tallinna ja tagasi 70 Ajalugu Mercury meremootorite ajaloost 74 Paadiehitus Tulevikumudelid 80 Purjetamine Lapsed, koerad ja M-klassi purjekad 82 Nõuanne Lastega merel 86 Merekool Alar Volmeri purjetamiskool 4.osa 88 Slipikohad Tallinn ja Harjumaa 90 Minu paat Hillar Kukk & Martha 96 Paadibörs 42 Katamaraaniga Vahemerelt Kariibi merele viimane osa 4 | Navigaator 65 Paaditest: Valiant patrol 850 82 Nõuanne: Lastega merel 18 Valdo Kalm – 90 Minu paat: Hillar Kukk & Martha maal suure, merel väikese laeva tüüris Navigaator | 5 TOIMETAJA VEERG paaditalv nii- ja naamoodi. Hooaeg on jälle otsakorral ning 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI suurem osa paadiomanikke on Tuleviku veesõidukid tõstnud oma alused paadipukki- Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma dele kevadet ootama. Ent samal Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa ajal, kui meie jälgime kuidas Valiant PT-ga Lastega merel ilmataat oma vingerpusse teeb ning veekogusid kaanetab ja siis jälle lahti sulatab, valmis- TELEKOMI KAPTEN tutakse Kanaaridel Las Palmase ISSN 1736-3233 VALDO KALM sadamas 30-kraadises kuumu- ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL ses ookeaniületamiseks. Tänavu LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER osaleb veesõitjate seas tuntud üle-Atlandi-võiduajamisel Atlan- Esikaane foto Andres Teiss tic Rally for Cruisers koguni kaks Eesti lipu all sõitvat alust – ümber Väljaande direktor Tiit Lillipuu “palli” seilav Martha Hillar Kuke [email protected] juhtimisel ja Bossa Nova eesotsas Valdeko Looperega. Et oma lugejaile aimu anda, mis meeskondi ees ootab, oleme Peatoimetaja Helen Raiend just sellesse ajakirjanumbrisse ajastanud järjejutu “Katamaraaniga Vahemerelt [email protected] Kariibi merele” (lk 42) viimase osa, milles soome-eesti segameeskonnaga mehita- tud Sweet Janina soomlasest kipper humoorikalt jutustab, kuidas nemad eelmisel Toimetaja Margus Mihkels aastal ookeani ületasid. Ajakirja lõpuloos (lk 90) räägib aga Hillar Kukk oma ookeaniületuse ja ümber- Reklaamijuht Kairit Järvekald maailmareisi naispeaosalisest – purjekast Martha. [email protected] Ent tulgem mõtetega tagasi kodumaile ja arutagem, kuidas siinset paaditalve asjakohaselt veeta. Talvised pikad ja pimedad õhtud on meie rahva jaoks alati olnud Makett ja küljendus tarkuse taganõudmise aeg. Otsigem siis koduriiulitest üles merendusõpikud, rei- Andrus Kalkun silood ja ilukirjanduslikud raamatud, külastagem raamatupoodi või raamatukogu [email protected] – lugemist leidub igale maitsele. Mõned lugemissoovitused leiate ka meie ajakirja veergudelt. Kui aga tunnete, et igatsete targemate õpetust või vajavad väikelaeva- Väljaandja Heelium OÜ juhi paberid tegemist, registreerige ennast mõnele kursusele, mida merekoolid Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn üle Eesti pakuvad. Selleks on just praegu õige aeg! Telefon: 6 710 158 Talvist rahvusvahelist messikalendrit kokku pannes märkasin, et võrreldes eel- Faks: 6 710 190 miste kuudega toimub paadimesse lähikuudel tunduvalt rohkem. Paadihuvilistel E-mail: [email protected] tasub reise planeerides pilk kalendrisse heita ja vaadata, kas äkki just tema reisi sihtkohas ja ajal pole toimumas mõnd paadimessi. Või tasub koguni seadagi mes- Trükikoda: Print Best sikülastus reisi eesmärgiks. Võib-olla teil veab ja saate oma silmaga näha mõnda ulmelist tulevikumudelit, mida tutvustame leheküljel 74. Need, kes väga kaugele ei Artiklites toodud andmete õig- viitsi sõita, saavad messielamuse kätte üle lahe Helsingisse minnes. Ja kui veel vei- suse eest vastutab autor. Ajakiri dike oodata, siis koputabki juba kodune Meremess uksele. Ning siis ongi juba valge Navigaator ei vastuta vigade eest laevana oodatud kevad käes. Nii nagu öeldakse mõtiskluses leheküljel 40: ”(Valge) avaldatud reklaamides. Laev tuli ja laev tuleb! Ta tuleb alati, kui teda vajame, varugem vaid kannatust.” Navigaator ilmub 4 korda aastas. Kaunist ootust! Üksiknumbri hind 69 krooni, aas- Helen Raiend tatellimus 199 krooni. Tellimine telefonil 6 710 158, e-mailil [email protected] www.ajakirinavigaator.ee LUGEJA KÜSIB Tere, ajakirja Navigaator toimetus! Tegin Tallinna Vanasadamas linnahalli kõrval jalutades huvi- Hea lugeja! tava avastuse: üks sealsetest kaidest on kunagi rajatud Kui Sulle jääb silma mõni merendusalane leid, mille kohta tahak- vanale puust purjelaevale. Laev on liiva ja kividega täidetud sid täpsemalt teada, siis saada oma küsimus ajakirjale Navigaa- ning betoonikiht peale valatud. Nüüd on betoon minema tor. Leiame koos oma ala asjatundjatega küsimustele vastused uhutud ja paljastunud täiesti äratuntav laevakere. ja jagame neid ka teiste lugejatega. Kas on teada, miks ja millal see kai niimoodi ehitati ja Küsimusi ootame e-postiga aadressile [email protected] millise purjelaevaga on tegemist? ja telefonil 6 710 158. Paremaid küsimusi premeeritakse! Margus Vastab MeremuuseumiMeremuuseumi teadurteadur Vello mmeetriteetrit ja laius 8,75 meetrit. PeaaeguPeaaegu Ka kunaginekunagine Merekooli õppelaev Vega Mäss,Mäss, kes on spetsialiseerunudspetsialiseerunud all-all- kkõigiõigi nende laevade saatus olioli kurb. NeNeidid olioli üüksks “s“sotakorvauskuunaritest”.otakorv See laev veearheoloogiale.veearheoloogiale. uuputatiputati mitmele poole,poole, küll Pirita olüm- on kujutatud kukunstnik Göran Hammarst- NägiteNä i seda d purjelaeva j l vrakki kki mitte i TTal- l piasadamaid muuli liiküllHlh sisse, küll Hara lahte römiöi meremaalil li (alloleval pildil), mis trü- linna Vanasadamas, vaid Tallinna Vana Loksa laevatehase naabrusse. kiti ära raamatus “Laev kui sümbol”. Kalasadama sissesõidutee kõrval, sellest Neist kõigist saate lugeda Arvi Nord- Ristna oli ligilähedaselt sama tüüpi natuke läänepool, kus nõukogude ajal manni artiklist “Sotakorvauskuunaritest laev. Kere oli kõigil “sotakarvauskuuna- asus Kolhoosidevaheline Laevatehas. ja nende saatusest” Eesti Mereakadee- ritel” identne, erinevusi tuli ette purjes- Laevatehase rannal oli elling ja slipitee mia 1999. aastal välja antud kogumikus tuses. Vega oli barkantiin, Ristna aga laevade veest välja tõmbamiseks. Slipitee “Mereteedelt”. bermuudakuunar. Barkantiinil on esi- kaitseks läänetormide eest uputati sinna Muuseas, Tallinna Vana Kalasadama meses mastis raapurjed ning tagumistes 1959. aastal mootorpurjekas Ristna, nii et sissesõidutee idapoolseks kaitseks upu- mastides kahvelpurjed, nagu Vegalgi. Ber- tegemist ei olnud kaiga, vaid muuliga. tati sinna 1923. aastal Orajõel ehita- muudakuunaril on kõigis kolmes mastis Ristna ehitati 1951. aastal Soomes tud kolmemastiline kuunar Pärnumaa. kaldus bermuudapurjed (sarnaselt purje- koos paljude samatüübiliste sõsarlaeva- Tänapäevaks ei ole sellest laevast säili- jahtidega), lisaks esimeses mastis veel üks dega ja anti NSV Liidule üle sõjakahjude nud midagi. Viimased Pärnumaa jäänu- suur raapuri. Eelpool mainitud raamatust katteks. Seetõttu nimetati neid “sotakor- sed koristati sealt linnahalli ja selle kõrval “Mereteedelt” leiate lehekülgedelt 72 ja 73 vauskuunariteks”. Laeva pikkus oli 44,91 asuva Patarei sadama ehitamise käigus. kõnealuste purjestuste joonised. Purjekas Vega Mootorpurjekas Göran Hammastoli Ristna vrakk maalil on Ristnaga Tallinna
Load more

Recommended publications
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"
    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
    [Show full text]
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese
    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
    [Show full text]
  • Svensk Ortnamnsatlas
    SKRIFTER UTGIVNA AV KUNGL. GUSTAV ADOLFS AKADEMIEN. 22. STUDIER TILL EN SVENSK ORTNAMNSATLAS UTGIVNA AV JÖRAN SAHLGREN 7. ORTNAMN OCH BEBYGGELSE I ESTLANDS FORNA OCH HITTILLSVARANDE SVENSKBYGDER OSTHARRIEN MED NARGÖ Av PER W rnsELGREN A.-B. LUNDEQUISTSKA BOKHANDELN, UPPSALA EJNAR MUNKSGAARD, K0BENHAVN Utgivet med understöd av Humanistiska fonden. LUND HÅKAN OHLSSONS BOKTRYCKERI 1 9 5 1 Förord. Det stora arbete, som pågår, för att insamla och tyda Sveriges ortnamn, bör omfatta även de svenska namn, som finnas utanför rikets nuvarande gränser. Finland äger forskare i stånd att själva sörja för de uppgifter, som där behöva lösas; annorlunda ställer sig saken för Estlands vidkommande. Föreliggande undersökning, vars första del härmed framlägges, har satt sig före att sprida ljus över det svenska namnbeståndet i Estland och i sammanhang härmed bättre än hittills varit möjligt kartlägga den svenska bosättningens tidigare utbredning. Arbetets första del är ägnad landskapet Harrien, estn. Harjumaa, varvid början gjorts med denna provins östligare del och öarna vid in­ loppet till Reval (Tallinn). Sedan därpå den västra delen av detta landskap med Rågöarna och Vippal-Korkisbygden behandlats, skulle arbetet fortsätta med en monografi över den estländska svenskbygdens gamla kärnområden N uckö och Ormsö, vilkas namnbestånd tack vare Fridolf Isbergs i sista stund på ort och ställe igångsatta energiska insamlingsarbete nu blivit tillgängligt för vetenskaplig bearbetning. Slutligen skulle Dagö, Ösel med .Mohn (estn . .Muhu), de forna bosättningarna på cLet västliga fast­ landet samt Runö komma under behandling. Framställningen i den nu färdiga delen av mitt arbete är mycket utförligare än vad som plägar vara fallet med ortnamnsstudier. Orsakerna härtill äro flera.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]
  • Club Health Assessment MBR0087
    Club Health Assessment for District 101 B through July 2018 Status Membership Reports Finance LCIF Current YTD YTD YTD YTD Member Avg. length Months Yrs. Since Months Donations Member Members Members Net Net Count 12 of service Since Last President Vice Since Last for current Club Club Charter Count Added Dropped Growth Growth% Months for dropped Last Officer Rotation President Activity Account Fiscal Number Name Date Ago members MMR *** Report Reported Report *** Balance Year **** Number of times If below If net loss If no report When Number Notes the If no report on status quo 15 is greater in 3 more than of officers that in 12 within last members than 20% months one year repeat do not have months two years appears appears appears in appears in terms an active appears in in brackets in red in red red red indicated Email red Clubs more than two years old 18356 ÅMÅL 01/14/1955 Active 6 0 0 0 0.00% 7 1 M,VP,MC,SC N/R 18360 ARBOGA 10/22/1951 Active 19 0 0 0 0.00% 20 0 N/R 18358 ÅRJÄNG 11/12/1957 Active 25 0 0 0 0.00% 26 0 MC,SC 14 18359 ARVIKA 01/17/1956 Active 19 0 0 0 0.00% 21 0 MC,SC 2 18361 ASKERSUND 01/26/1960 Active 35 3 1 2 6.06% 33 0 0 MC,SC 2 18362 DEGERFORS 03/15/1956 Active 22 0 0 0 0.00% 20 0 SC N/R 18357 EDA 01/21/1955 Active 21 0 0 0 0.00% 20 0 MC,SC 0 18364 FAGERSTA 05/05/1953 Cancelled(6*) 0 0 0 0 0.00% 11 0 None N/R 18366 FJUGESTA 12/01/1965 Active 26 1 0 1 4.00% 28 0 M,MC,SC N/R 18367 FORSHAGA 11/26/1969 Active 12 0 0 0 0.00% 12 1 6 M,VP,MC,SC 13 18369 GRUMS 01/10/1967 Active 12 0 0 0 0.00% 11 0 2 M,VP,MC,SC 1 18370 HAGFORS
    [Show full text]
  • Club Health Assessment MBR0087
    Club Health Assessment for District 107 A through November 2015 Status Membership Reports LCIF Current YTD YTD YTD YTD Member Avg. length Months Yrs. Since Months Donations Member Members Members Net Net Count 12 of service Since Last President Vice No Since Last for current Club Club Charter Count Added Dropped Growth Growth% Months for dropped Last Officer Rotation President Active Activity Fiscal Number Name Date Ago members MMR *** Report Reported Email ** Report *** Year **** Number of times If below If net loss If no report When Number Notes the If no report on status quo 15 is greater in 3 more than of officers that in 12 within last members than 20% months one year repeat do not have months two years appears appears appears in appears in terms an active appears in in brackets in red in red red red indicated Email red Clubs less than two years old 125168 LIETO/ILMATAR 06/19/2015 Active 26 0 9 -9 -25.71% 0 0 0 N/R Clubs more than two years old 119850 ÅBO/SKOLAN 06/27/2013 Active 19 0 2 -2 -9.52% 19 2 0 1 59671 ÅLAND/FREJA 06/03/1997 Active 32 0 1 -1 -3.03% 31 17 0 24+ 41195 ÅLAND/SÖDRA 04/14/1982 Active 29 0 0 0 0.00% 29 0 T 0 20334 AURA 11/07/1968 Active 37 0 0 0 0.00% 37 0 0 $536.59 98864 AURA/SISU 03/22/2007 Active 19 0 1 -1 -5.00% 24 3 0 2 50840 BRÄNDÖ-KUMLINGE 07/03/1990 Active 14 0 0 0 0.00% 14 0 0 32231 DRAGSFJÄRD 05/05/1976 Active 25 0 1 -1 -3.85% 26 5 0 7 20373 HALIKKO/RIKALA 11/06/1958 Active 32 1 0 1 3.23% 33 1 5 20339 KAARINA 02/21/1966 Active 39 0 0 0 0.00% 38 0 4 32233 KAARINA/CITY 05/05/1976 Active 30 0 0 0 0.00%
    [Show full text]
  • Aegna Saare Rannikuala Kaitsevõimaluste Tasuvus-Teostatavusuuring
    Aegna saare rannikuala kaitsevõimaluste tasuvus-teostatavusuuring Projekt „ Sõbralike saarte matkarajad“ Tallinna Kommunaalamet Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TEGEVUSMUDEL ............................................................................................................... 4 2.1 Aegna sadama asukoht ja hetkeolukorra analüüs ................................................................ 4 2.2 SWOT analüüs ..................................................................................................................... 6 2.3 Visioon ................................................................................................................................. 6 2.4 Eesmärgid ja indikaatorid .................................................................................................... 7 2.5 Sihtgrupid ............................................................................................................................. 7 2.6 Teenused .............................................................................................................................. 7 2.7 Tegevusplaan ....................................................................................................................... 9 2.8 Tulemused .......................................................................................................................... 10 3. SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD ........................................................................
    [Show full text]
  • Aegna Landscape Protection Area
    < = < < LEGEND << < < < < < = < = < < < < < AEGNA < < < Cape < < 17 < < AEGNA HIKING TRAIL < < 1 Peldikukari Katlakivi < < L ca 6 km < <<< Cape lõugas < < = < < < LEMMIKU HIKING TRAIL LANDSCAPE < Eeem < 16 <9 < < Pardilõugas ca 3 km < < < < = < < < Lõhekari Tagalõugas Katlakivi = < < << istorical military obect = < < 1 PROTECTION 26 < L < < = e < < < m < < Comman < = eritage under state protection K < m < < i 25 < k = < an ton yrinth < < AREA 10 u < ocation of the map n Tagaheinamaa nukk i < 8 < n < < a =< Külalaht < each a a < < < N each m E a = < = e in Abneeme < = < e e < t < < h = a lõugas Tenting place = rock e Saadukse = Nõiakivid g < a < < m < = < T < < < < < < e < << Cape < e Aeeme Abneem < 6 n < Rabasloom < < Picnic place k < i 11 < Lemmik < Keem < Loodemets r forests < < = < e < E T f < K Külaheinamaa < < 5/ 38 My 32 31 cap L ry closet 12,5 = 37 16,4 < structures 3 Rabasloome = l 36 Sam og Hathland e < < 12 Loodemetsa aed 12 lõugas a Aegna Nature ouse 7 Külaniit 1 3 k < Samelikusoo e 30 = < K e u < u t K k < ri i Kaelaliiv < k e 1< < ne 4 28 m = Eating em 35 19,4 m e m Cape < e Htorical e L t e 27 Kliuhkakari = ee n k e i Tagaloome e Boulder field and centre r t Accommodation e i = E 9 1 3 p dun= orest 14,2 a n = each Tagamaa mets r Tulekivi = e = = = = Waste house a te = 11,8 u = 34 K id = < Järvetee ani 13 = aed Kül < 11,4 tee 15 lja Water intake < vä Ntur ouse la 33 Külaniidu tee 14 K a < < K The Volunteer Reserve KURIKNEEME Saunasoo < SIHTKAITSEVÖÖND Suurepaadiauk Rescue Team < Cemetery 40 restricted area 29 cenic view
    [Show full text]
  • Uusia1 Lainaetymologioita Viron Koillisrannikon Rantamurteen Länsiryhmässä
    SOFIA BJÖRKLÖF Helsingin yliopisto Uusia1 lainaetymologioita viron koillisrannikon rantamurteen länsiryhmässä Abstrakti Viron koillisrannikkomurteiden sanasto heijastaa virolaisten ja suomalaisten välisiä historiallisia kontakteja yli Suomenlahden. Tämän artikkelin keskiössä ovat viron koillis- rannikkomurteiden rantamurteen länsiryhmän uudet lainaetymo- logiat. Artikkeli pohjautuu viron murresanakirjaa varten koottuun materiaaliin. Tutkittu sana-aineisto koostuu 225 sanasta, jotka esiintyvät rantamurteen länsiryhmän kaikissa kolmessa pitäjän- murteessa tai niistä kahdessa (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala). Puolet sanoista on Suomenlahden ympäristön naapurikielistä uudella ajalla aina 1900-luvun alkuvuosikymmeniin asti saatuja lainasanoja. Huomattava määrä, noin 38 % tutkituista sanoista, on suomalaista alkuperää. Tutkitussa murteessa esiintyy kieli- kontaktien tuloksena sananalkuisia konsonanttiyhtymiä, jotka ovat itämerensuomalaisille kielille epätyypillinen piirre, ja joita- kin uusia suffkseja. Tässä artikkelissa esitetään aineiston kaikki uudet etymologiat: yhteensä 40 täysin uutta etymologiaa ja 19 parannettua etymologiaa. Lähes kaikki suomalaiset lainaoriginaa- lit ovat tunnettuja Kaakkois-Suomen Kymenlaaksossa ja Karjalan kannaksella; neljännes niistä on esiintynyt suomen murteissa vain molemmilla näistä alueista tai toisella niistä. Jotkin ruotsalaisis- ta lainaoriginaaleista ovat esiintyneet vain Suomessa Itä-Uuden- maan murteissa Kymenlaakson alueella. Tulokset osoittavat, että virolaisten kontaktit ovat suuntautuneet enimmäkseen
    [Show full text]
  • 2020 Current Market Rents Estimates
    2020 CURRENT MARKET RENTS ESTIMATES EXCEPTIONALLY OBTAINED BY UPDATING THE VALUES FROM THE 2019 SURVEYS WITH ESTATE AGENCIES USING INDICES FROM NATIONAL SOURCES TABLE OF CONTENTS Pages Introduction .......................................................................................................... 2-4 2020 current market rents estimates .................................................................. 5-6 Comparison of estimated average rent levels for flats ........................................ 7 Trend of rents 2020/2019 ..................................................................................... 8 Surface of dwellings .............................................................................................. 9 Neighbourhoods covered ..................................................................................... 10-13 This booklet is distributed to real estate agents that participate in our work. We are grateful for their kind collaboration. © ISRP-OECD 2021 INTRODUCTION The rent data presented in this booklet are part of a wider work programme, the objective of which is to compare the relative cost of living of international civil servants, in any place of employment, with that of Brussels, the reference city. The results of this work, carried out by the International Service for Remunerations and Pensions (ISRP) at the OECD and Eurostat, with the assistance of National Statistical Offices, are used to adjust the salaries of staff in the European Union institutions, the Co-ordinated Organisations¹ and other
    [Show full text]
  • Περì O̓ρθότητος Ἐ Τύμων Uusiutuva Uralilainen Etymologia
    ΠΕΡI OΡΘΌΤΗΤΌΣ EΤΎΜΩΝ UUSIUTUVA URALILAINEN ETYMOLOGIA Uralica Helsingiensia11 Περì ̓ ρθότητοςo ἐ τύμων Uusiutuva uralilainen etymologia TOIMITTANEET / EDITED BY SAMPSA HOLOPAINEN & JANNE SAARIKIVI HELSINKI 2018 Sampsa Holopainen & Janne Saarikivi (eds): Περı` o̓ ρθότητος ἐ τύμων. Uusiutuva uralilainen etymologia. Uralica Helsingiensia 11. Cover Rigina Ajanki Layout Mari Saraheimo English proofreading Alexandra Kellner ISBN 978-952-7262-04-7 (print) ISBN 978-952-7262-05-4 (online) ISSN 1797-3945 Orders • Tilaukset Printon Tiedekirja <www.tiedekirja.fi> Tallinn 2018 Snellmaninkatu 13 <[email protected]> FI-00170 Helsinki Uralica Helsingiensia Uralica Helsingiensia is a series published by the Finno-Ugrian Society. It features mono- graphs and thematic collections of articles with a research focus on Uralic languages, and it also covers the linguistic and cultural aspects of Estonian, Hungarian and Saami studies at the University of Helsinki. The series has a peer review system, i.e. the manuscripts of all articles and monographs submitted for publication will be refereed by two anonymous reviewers before binding decisions are made concerning the publication of the material. Uralica Helsingiensia on Suomalais-Ugrilaisen Seuran julkaisema sarja, jossa ilmestyy mono- grafioita ja temaattisia artikkelikokoelmia. Niiden aihepiiri liittyy uralilaisten kielten tutkimuk- seen ja kattaa myös Helsingin yliopistossa tehtävän Viron kielen ja kulttuurin, Unkarin kielen ja kulttuurin sekä saamentutkimuksen. Sarjassa noudatetaan refereekäytäntöä, eli
    [Show full text]
  • Saaristo-Opas Guide to the Archipelago Helsingin Kaupungin Liikuntavirasto Helsinki Sports Department Merellinen Osasto, Maritime Division Puh., Tel
    Saaristo-opas Guide to the Archipelago Helsingin kaupungin liikuntavirasto Helsinki Sports Department Merellinen osasto, Maritime division Puh., tel. (09) 310 8771 www.hel.fi/liikunta Julkaisija | Published by Helsingin kaupungin liikuntavirasto, merellinen osasto 2010 Helsinki Sports Department, Maritime division, 2010 Jakelu | Distribution Liikuntavirasto, merellinen osasto, puh. (09) 310 8771 Helsinki Sports Department, Maritime division, tel. (09) 310 8771 Ulkoasu | Layout Olli Turunen, Tovia Design Oy Kuvat | Photos Kannen kuva | Cover photo: Toni Ruuska Muut kuvat | Other photos: Liikuntavirasto | Sports Department; Toni Ruuska Tommi Heinonen pages 5, 12, 20, 57–70, 73–77, takakansi | rear cover Kartat | Maps Karttapohjat | Map bases Ulla Rantakokko, käsittely | treatment Olli Turunen Paino | Printed by Art Print Oy, Helsinki ISBN 978-952-223-622-7 Sisältö Contents Lukijalle ............................................................................. 4 To the reader ........................................................................ 4 Saaret osa Helsinkiä ........................................................ 6 Islands a part of Helsinki .................................................... 6 Kalliota ja lokkeja ..........................................................10 Bedrock and gulls ..............................................................10 Jokamiehen oikeudet ...................................................12 Everyman’s Rights .............................................................13 Helsingin saaret
    [Show full text]