NI O O R K

99 66

•

I R I KK AA J AA EE RR EE MM

I T LL AA B BALTI MEREAJAKIRI KROONI • 69 BALTI TELEKOMI KAPTENTELEKOMI PANEB KURSIPANEB PAIKA VALDO KALMVALDO

7 0

0

2 , '( * ) * .*- ..( 0 //

LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB MERELE KARIIBI VAHEMERELT • KATAMARAANIGA • HEA MERETAVA LAEVAVRAKK TALLINNAS MEREL • NIMBUSEGA AJALOOST MEREMOOTORITE SAAR • AEGNA • MERCURY VEEL FILMIVÕTTED “KINNUNENI” • MESSIKALENDER HARJUMAAL PURJETAMISKOOL JA • ALAR VOLMERI TALLINNAS • SLIPIKOHAD LÕUNATAMAS 4 / 2007 4 / 2007 4 Tuleviku veesõidukid Tuleviku & Martha Kukk Hillar ma kuidas Viktor Siilats: tegin sadamat Haapsallu võimsa Proovisõit Valiant PT-ga merel Lastega ISSN 1736-3233 ISSN

Navigaator 4 / 2007 www.princessyachts.com Travel at the speed of life Travel 70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY KAATRID: FLYBRIDGE V58 V65 V70 V85 V42 V45 V48 V53 Balti Merekaatrid 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee Pärnu mnt 232 · Tel V CLASS SPORTKAATRID: SPORTKAATRID: V CLASS TERE TULEMAST ASFALDIDEGUSTATSIOONILE

Uus Volvo XC90Sport on tõeline teegurmaan Pisut piprane? Või hoopis hapu? Uue Volvo XC90 Spordiga tunned iga tee erilisust. Volvo XC90 Sport dünaamilise veermik ja sport- häälestusega kiirustundlik roolisüsteem üksnes ei anna sulle kontrolli tee üle vaid võimaldavad sul seda tunnetada. Just nii saad Sinagi tõeliseks teegurmaaniks.

INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] Keskmine kütusekulu 8,2 -13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km

WWW.INFOAUTO.EE 74 Tuleviku veesõidukid

4 / 2007

8 Lugeja küsib Laevavrakk Tallinna vanas Kalasadamas 10 Uudised Eesti Veemoto Liit ja Eesti Jahtklubide Liit lõpetasid hooaja, toimus Merenduskonverents 12 Messikalender Detsember 2007 – veebruar 2008 14 Film “Kinnuneni” fi lmivõtted Tallinna Vanasadamas 18 Kaanelugu Valdo Kalm – maal suure, merel väikese laeva tüüris 26 Mis on hea meretava? 29 Sadamalugu Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin 2.osa 36 Veemoto Veemotosportlastele võib 29 Grand Holm Marina sünnilugu soovida kaigas vinti! 40 Mõtisklus Laev tuleb! 42 Reis Katamaraaniga Vahemerelt Kariibi merele 3.osa 52 Söök & jook Nimbus Novaga merel lõunatamas 59 Saar Aegna 65 Paaditest Võimsa Valiant PT-ga Helsingist Tallinna ja tagasi 70 Ajalugu Mercury meremootorite ajaloost 74 Paadiehitus Tulevikumudelid 80 Purjetamine Lapsed, koerad ja M-klassi purjekad 82 Nõuanne Lastega merel 86 Merekool Alar Volmeri purjetamiskool 4.osa 88 Slipikohad Tallinn ja Harjumaa 90 Minu paat Hillar Kukk & Martha 96 Paadibörs

42 Katamaraaniga Vahemerelt Kariibi merele viimane osa

4 | Navigaator 65 Paaditest: Valiant patrol 850

82 Nõuanne: Lastega merel

18 Valdo Kalm – 90 Minu paat: Hillar Kukk & Martha maal suure, merel väikese laeva tüüris

Navigaator | 5 TOIMETAJA VEERG

paaditalv nii- ja naamoodi.

Hooaeg on jälle otsakorral ning 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI

suurem osa paadiomanikke on Tuleviku veesõidukid tõstnud oma alused paadipukki- Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma dele kevadet ootama. Ent samal Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa ajal, kui meie jälgime kuidas Valiant PT-ga Lastega merel ilmataat oma vingerpusse teeb ning veekogusid kaanetab ja siis jälle lahti sulatab, valmis- TELEKOMI KAPTEN tutakse Kanaaridel Las Palmase ISSN 1736-3233 VALDO KALM

sadamas 30-kraadises kuumu- ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL ses ookeaniületamiseks. Tänavu LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER osaleb veesõitjate seas tuntud üle-Atlandi-võiduajamisel Atlan- Esikaane foto Andres Teiss tic Rally for Cruisers koguni kaks Eesti lipu all sõitvat alust – ümber Väljaande direktor Tiit Lillipuu “palli” seilav Martha Hillar Kuke [email protected] juhtimisel ja Bossa Nova eesotsas Valdeko Looperega. Et oma lugejaile aimu anda, mis meeskondi ees ootab, oleme Peatoimetaja Helen Raiend just sellesse ajakirjanumbrisse ajastanud järjejutu “Katamaraaniga Vahemerelt [email protected] Kariibi merele” (lk 42) viimase osa, milles soome-eesti segameeskonnaga mehita- tud Sweet Janina soomlasest kipper humoorikalt jutustab, kuidas nemad eelmisel Toimetaja Margus Mihkels aastal ookeani ületasid. Ajakirja lõpuloos (lk 90) räägib aga Hillar Kukk oma ookeaniületuse ja ümber- Reklaamijuht Kairit Järvekald maailmareisi naispeaosalisest – purjekast Martha. [email protected] Ent tulgem mõtetega tagasi kodumaile ja arutagem, kuidas siinset paaditalve asjakohaselt veeta. Talvised pikad ja pimedad õhtud on meie rahva jaoks alati olnud Makett ja küljendus tarkuse taganõudmise aeg. Otsigem siis koduriiulitest üles merendusõpikud, rei- Andrus Kalkun silood ja ilukirjanduslikud raamatud, külastagem raamatupoodi või raamatukogu [email protected] – lugemist leidub igale maitsele. Mõned lugemissoovitused leiate ka meie ajakirja veergudelt. Kui aga tunnete, et igatsete targemate õpetust või vajavad väikelaeva- Väljaandja Heelium OÜ juhi paberid tegemist, registreerige ennast mõnele kursusele, mida merekoolid Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn üle Eesti pakuvad. Selleks on just praegu õige aeg! Telefon: 6 710 158 Talvist rahvusvahelist messikalendrit kokku pannes märkasin, et võrreldes eel- Faks: 6 710 190 miste kuudega toimub paadimesse lähikuudel tunduvalt rohkem. Paadihuvilistel E-mail: [email protected] tasub reise planeerides pilk kalendrisse heita ja vaadata, kas äkki just tema reisi sihtkohas ja ajal pole toimumas mõnd paadimessi. Või tasub koguni seadagi mes- Trükikoda: Print Best sikülastus reisi eesmärgiks. Võib-olla teil veab ja saate oma silmaga näha mõnda ulmelist tulevikumudelit, mida tutvustame leheküljel 74. Need, kes väga kaugele ei Artiklites toodud andmete õig- viitsi sõita, saavad messielamuse kätte üle lahe Helsingisse minnes. Ja kui veel vei- suse eest vastutab autor. Ajakiri dike oodata, siis koputabki juba kodune Meremess uksele. Ning siis ongi juba valge Navigaator ei vastuta vigade eest laevana oodatud kevad käes. Nii nagu öeldakse mõtiskluses leheküljel 40: ”(Valge) avaldatud reklaamides. Laev tuli ja laev tuleb! Ta tuleb alati, kui teda vajame, varugem vaid kannatust.” Navigaator ilmub 4 korda aastas. Kaunist ootust! Üksiknumbri hind 69 krooni, aas- Helen Raiend tatellimus 199 krooni. Tellimine telefonil 6 710 158, e-mailil [email protected] www.ajakirinavigaator.ee

LUGEJA KÜSIB

Tere, ajakirja Navigaator toimetus! Tegin Tallinna Vanasadamas linnahalli kõrval jalutades huvi- Hea lugeja! tava avastuse: üks sealsetest kaidest on kunagi rajatud Kui Sulle jääb silma mõni merendusalane leid, mille kohta tahak- vanale puust purjelaevale. Laev on liiva ja kividega täidetud sid täpsemalt teada, siis saada oma küsimus ajakirjale Navigaa- ning betoonikiht peale valatud. Nüüd on betoon minema tor. Leiame koos oma ala asjatundjatega küsimustele vastused uhutud ja paljastunud täiesti äratuntav laevakere. ja jagame neid ka teiste lugejatega. Kas on teada, miks ja millal see kai niimoodi ehitati ja Küsimusi ootame e-postiga aadressile [email protected] millise purjelaevaga on tegemist? ja telefonil 6 710 158. Paremaid küsimusi premeeritakse! Margus

Vastab MeremuuseumMeremuuseumii teadurteadur Vello mmeetriteetrit ja laius 8,75 meetrit. PeaaeguPeaaegu Ka kunakunaginegine Merekooli õppelaev Vega Mäss,Mäss, kes on spetsialiseerunudspetsialiseerunud all-all- kkõigiõigi nende laevade saatus olioli kurb. NeNeidid olioli üüksks “s“sotakorvauskuunaritest”.otakorv See laev veearheoloogiale.veearheoloogiale. uuputatiputati mitmele ppoole,oole, küll Pirita olüm- on kujutatud kukunstnik Göran Hammarst- NägiteNä i seda d purjelaeva j l vrakki kki mitte i TTal- l piasadamaid muuli liiküllHlh sisse, küll Hara lahte römiöi meremaalil li (alloleval pildil), mis trü- linna Vanasadamas, vaid Tallinna Vana Loksa laevatehase naabrusse. kiti ära raamatus “Laev kui sümbol”. Kalasadama sissesõidutee kõrval, sellest Neist kõigist saate lugeda Arvi Nord- Ristna oli ligilähedaselt sama tüüpi natuke läänepool, kus nõukogude ajal manni artiklist “Sotakorvauskuunaritest laev. Kere oli kõigil “sotakarvauskuuna- asus Kolhoosidevaheline Laevatehas. ja nende saatusest” Eesti Mereakadee- ritel” identne, erinevusi tuli ette purjes- Laevatehase rannal oli elling ja slipitee mia 1999. aastal välja antud kogumikus tuses. Vega oli barkantiin, Ristna aga laevade veest välja tõmbamiseks. Slipitee “Mereteedelt”. bermuudakuunar. Barkantiinil on esi- kaitseks läänetormide eest uputati sinna Muuseas, Tallinna Vana Kalasadama meses mastis raapurjed ning tagumistes 1959. aastal mootorpurjekas Ristna, nii et sissesõidutee idapoolseks kaitseks upu- mastides kahvelpurjed, nagu Vegalgi. Ber- tegemist ei olnud kaiga, vaid muuliga. tati sinna 1923. aastal Orajõel ehita- muudakuunaril on kõigis kolmes mastis Ristna ehitati 1951. aastal Soomes tud kolmemastiline kuunar Pärnumaa. kaldus bermuudapurjed (sarnaselt purje- koos paljude samatüübiliste sõsarlaeva- Tänapäevaks ei ole sellest laevast säili- jahtidega), lisaks esimeses mastis veel üks dega ja anti NSV Liidule üle sõjakahjude nud midagi. Viimased Pärnumaa jäänu- suur raapuri. Eelpool mainitud raamatust katteks. Seetõttu nimetati neid “sotakor- sed koristati sealt linnahalli ja selle kõrval “Mereteedelt” leiate lehekülgedelt 72 ja 73 vauskuunariteks”. Laeva pikkus oli 44,91 asuva Patarei sadama ehitamise käigus. kõnealuste purjestuste joonised.

Purjekas Vega Mootorpurjekas Göran Hammastoli Ristna vrakk maalil on Ristnaga Tallinna Vanas sama tüüpi laev Kalasadamas linnahalli kõrval

8 | Navigaator

UUDISED

Eesti Veemoto Liit võttis hooaja kokku Veemotosportlased lõpetasid enne veekogude kinnikaanetumist oma hooaja vägeva peoga Tartus Emajõe kaldal Kvissentalis, kuhu kogunes baltimaade paadimeeste eliit. Hooajast tehti kokkuvõtteid – terve lauatäis karikaid ning medaleid rändas need auga välja teeninud meeste kätte ja kaela. Tänavu olid Eesti sõitjatest edukaimad MM-il teise koha teeninud tallinlane Toomas Mets ja noortest 15-aastane tartlane Sten Kalder. Rahvusvahelisi võistlusi sel hooajal Eestis ei korraldatud. See-eest käisid Eesti või- dusõitjad usinalt välismaal võidu sõitmas (18 võistlust kaheksas riigis). Seejuures ela- vad paljud paadiga kihutajad välisvõistlustel käies nagu tõelised matkasellid: magavad telkides ja küpsetavad lõkkel. Sellise eluviisi taga pole aga romantikaihalus, vaid napp reisieelarve, sest riik paadisõitjaid ei toeta. Millised on Eesti veemotosportlaste täna- vused edusammud, kuidas on eestlastel õnnestunud maailma ning Euroopa kõvemate sõitjate seas kõrgeid kohti püüda ning mida see ala endast täpsemalt kujutab, loe pike- malt artiklist leheküljel 36.

Foto: Caspar Saar

Merenduskonverentsi korraldamine poolse toetusega. Riigieelarvest määrati küll Soome lahe põhja- ja rannikuprobleeme ning kujuneb Eestis traditsiooniks laevandusettevõtjatele toetuseks 30 miljo- manitses nii sadama kui maismaarajatiste Eesti merendusringkonnad ühinesid tänavu nit krooni, kuid välja maksti vaid 1,8 miljonit ehitamisel arvestama paikkonna looduse juba teist aastat järjest rahvusvahelise krooni, sest toetuse saamiseks tuli täita nii omapäradega. Rääkides Läänemere põhja merendusorganisatsiooni IMO üleskutsega karmid nõuded, et sellega said hakkama vaid kavandatavast gaasitrassist, leidis ta oma ning tähistasid maailma merepäeva temaa- üksikud laevad. Ninnase sõnul on laevandu- varasematele uurimiskogemusele toetudes, tilise konverentsiga. Eesti Laevaomanike sel oluline roll keskkonnakaitsel, sest mere- et kogu Läänemere suhtes on torujuhtme Liidu ja Eesti Mereakadeemia korraldatud transpordis kulutatakse iga veetava tonni ja rajamine ääretult riskantne tegu, mis võib rahvusvahelisele konverentsile “Läänemeri läbitavad kilomeetri kohta energiat kümme tugevalt häirida Läänemere elukeskkonda. muutuste keerises”, mis peeti 27. septemb- korda vähem kui maismaatranspordis. Konverentsil esines ka majandus- ja kom- ril kruiisilaeval Galaxy, kogunes ligi sada Eesti suursadamate esindajad, AS Sillamäe munikatsiooniministeeriumi asekantsler mereteemadel kaasa mõtlevat ja südant Sadam nõukogu esimees Tiit Vähi ja AS Tallinna Nathan Tõnnisson, kes rääkis Euroopa valutavat Eesti mere-, transpordi-, avaliku Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand mär- rohelisest raamatust; veeteede ameti pea- ja akadeemilise sektori esindajat ning ette- kisid, et kuigi sadamad on kauba vastuvõtuks direktori asetäitja Rene Sirol tutvustas Vee- võtjat. Millest üheskoos räägiti? valmis, raskendab olukord piiriületuspunkti- teede ameti ajalugu ja tänaseid ülesandeid Avakõne pidanud riigikogu spiiker Ene des kauba transportimist ida poole. Venemaa- ning rääkis lähituleviku arengusuundadest, Ergma märkis, et kuigi Eesti on mereäärne suunalise transiidi vähenemine sunnib otsima Eesti Mereakadeemia dotsent Ain Eidast aga riik, on meil tõeliseks mereriigiks saamisel sadamatele uusi väljundeid. kõneles meretranspordi kommertseksplua- veel pikk tee käia. Silver Vahtra keskkonnaministeeriu- tatsioonist. Välisesinejad tulid seekord Hii- Eesti Laevaomanike Liidu presidendi ja mist juhtis tähelepanu keskkonnaohtudele, nast, Lätist ja Ukrainast. AS Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Nin- mida kujutavad endast kütusetankerid. Kui Väikelaevnikke ja sadamaomanikke peaks nase tõdemusel on samal ajal kui reisilaevade sellise laevaga peaks õnnetus juhtuma, on rõõmustama Nathan Tõnnissoni ettekandest hulk Eestis kasvab, meie lipu all sõitev kau- kogu Soome laht ökoloogiliselt ruineeritud selgunud tõik, et 2007. aastal laevanduse toe- balaevastik kahanenud pea olematuks. Nin- vähemalt järgmiseks viieks aastaks. Vahtra tuseks mõeldud, kuid kulutamata jäänud ligi nas võrdles meie tegevust laevanduse vallas rõhutas, et sellisteks sündmusteks peab riik 30 miljonit krooni suunati ümber Eesti väike- lähinaabrite tegemistega ja heitis ette, et valmis olema, mitte pelgalt deklareerima sadamate arendamiseks ja infrastruktuuri Eesti on ainuke riik, kus puudub pikaajaline vajadust valmisolekuks. rekonstrueerimiseks. Toetust võivad taot- laevanduspoliitika. Ka on kehvad lood riigi- Geoloogiadoktor Kaarel Orviku lahkas leda nii munitsipaal- kui erasadamad.

10 | Navigaator

UUDISED

Jahtklubide Liit: aasta purjetaja on Deniss Karpak Eesti Jahtklubide Liit autasustas 9. novembril Tallinnas klubis Bonnie & Clyde hooaja lõpupeol aasta parimaid purjetajaid. Meeste arvestuses pälvis aasta purjetaja tiitli tänavuselt MM-ilt Laser- klassis pronksmedali ja olümpiapääsme toonud Deniss Karpak, naistest 470-klassi tiim Merili Randma ja Agnes Lill. Eesti Jahtklubide Liidu peasekretäri Ott Kallase sõnul oli Eesti purjeta- misel tänavu väga tugev aasta. ”Esimest korda Eesti olümpiapurjetamise ajaloos võitis meie sportlane täiskasvanute maailmameistrivõistlustelt medali. Seejuures on märkimisväärne, et Karpak saavutas sellise tulemuse vaid 20-aastaselt, mis tähendab, et loodame temalt järgmiste aastakümnete jooksul veel väga palju,” rääkis Kallas. Lisaks kuuluvad Karpaki tänavuste saa- vutuste hulka neljas koht Euroopa meistrivõistlustel ja hõbemedal mainekalt Kieli regatilt. Karpaki treener Igor Trofi mov pälvis aasta treeneri tiitli. “Merili Randmal ja Agnes Lillel on olnud edukas aasta ning 2008. aasta veebruarikuus toimuval MM-il vormistab naiskond loodetavasti juba ka olümpiapääsme,” rääkis Kallas. Maailmataset näitasid ka Marjaliisa Umb - Elise Umb 470-klassis, pur- jelauduritest Johannes Ahun ning Finn-klassis Harles Liiv, kel jäi olümpia- pääsme lunastamisest puudu vaid paar punkti, kuid mille nad veebruaris Deniss Karpak Austraalias peetaval MM-il loodetavasti ka võtavad. Aasta jääpurjetaja tiitli sai Vaiko Vooremaa, kelle saavutuste hulka kuu- lus tänavuste Euroopa meistrivõistluste kolmas koht DN-klassis. Aasta lühirajajahiks nimetati klassis Melges 24 amatööride arvestuses Euroopa meistriks tulnud Lenny eesotsas kapten Tõnu Tõnistega. Aasta avamerejahi tiitli võitis jaht Cabernet, mis kapten Eiki Keertiga roolis saa- vutas Eesti meistritiitli, võitis Muhu väina regati ning osales edukalt rah- vusvahelistel regattidel, sealhulgas Helsingi-Tallinna regatil. Aasta üllataja tiitli pälvis kapten Mati Sepp, kelle meeskonna tänavuste Merili Randma saavutuste hulka kuuluvad pronksmedal klassi X-35 MM-ilt, X-99 klassi hõbe- ja Agnes Lill EJL medal MM-ilt ning Euroopa ühe mainekama regati Copa del Rey võit. presidendilt Jüri Käolt

karikat vastu võtmas Liit Eesti Jahtklubide Fotod:

Salon Nautique rahvusvaheline paadinäitus Düsseldorfi paadinäitus Belgia paadinäitus 1.-9.detsember 2007 • Pariis, Prantsusmaa 19.-27.jaanuar 2008 • Düseldorf, Saksamaa 9.-17.veebruar 2008 • Gent, Belgia www.salonnautiqueparis.com www.boot.de www.belgianboatshow.be

Türgi rahvusvaheline paadinäitus Chicago paadinäitus Lissaboni paadinäitus 8.-16.detsember 2007 • Istanbul, Türgi 31.jaanuar – 3.veebruar 2008 • Chicago, USA 9.-17.veebruar 2008 • Lissabon, Portugal www.boatshow.com.tr www.strictlysailchicago.com www.nauticampo.fi l.pt

New York’i paadinäitus Göteborgi paadinäitus Budapesti paadinäitus 29.detsember 2007 – 6.jaanuar 2008 1.-10.veebruar 2008 • Göteborg, Rootsi 14.-17.veebruar 2008 • Budapest, Ungari New York, USA www.batmassan.se www.boatshow.hu www.nyboatshow.com Atlantic City paadinäitus Miami rahvusvaheline paadinäitus Collins Stewarti Londoni paadinäitus 6.-10.veebruar 2008 • Atlantic City, USA 14.-18.veebruar 2008 • Miami, USA

Rahvusvaheline messikalenderRahvusvaheline 11.-20.jaanuar 2008 • London, Suurbritannia www.acboatshow.com www.miamiboatshow.com

detsember 2007 – veebruar 2008 www.londonboatshow.com Seatec paadinäitus Zagrebi paadinäitus Toronto rahvusvaheline paadinäitus 7.-9.veebuar 2008 • Carrara, Itaalia 20.-24.veebruar 2008 • Zagreb, Horvaatia 12.-20.jaanuar 2008 • Toronto, Kanada www.sea-tec.it www.zv.hr www.torontoboatshow.com Helsingi rahvusvaheline paadinäitus Norra rahvusvaheline paadinäitus 8.-17.veebruar 2008 • Helsingi, Soome 29.veebruar – 9.märts 2008 • Oslo, Norra www.venemessut.fi www.norboat.no

12 | Navigaator www.philips.com/aurea

Lihtsus on valgus, mis võrgutab hinge. Filmi stsenarist ja režissöör Andri Luup otsustas fi lmi alustada stseeniga, milles soomlane kukub suure laeva pealt merre. Tallinna TALLINNA sadama akvatooriumis, suurte laevade vahel. Täiesti kainena, muuseas. Siis tuleb piirivalvepaat ja päästab õnnetu soomlase. Proovisime piirivalvele ja sadamavalvele auku pähe rääkida, et nad toetaksid meid oma paatidega selle stseeni fi lmimisel. SADAMAS Meil oli nimelt vaja kahte paati: üht, millega Kinnuneni pääs- tetakse, ja teist paati selle operatsiooni fi lmimiseks. Piirivalve aga leidis, et nemad oma paati kaadris näidata ei taha. Tallinna Vanasadam on fi lmimiseks üks keerulisemaid “KINNUNENI” kohti kogu Eestis. Esiteks: sadam asub piiritsoonis ja seal fi l- mimiseks on vaja läbida päris korralik bürokraatia kadalipp. Teiseks: arvestama peab suurte laevade sõidugraafi kuga ja see on suvisel ajal päris karm. Kui veel soovitakse oma alustega FILMIMAS sadama akvatooriumi siseneda, lisanduvad mitmesugused kooskõlastused sadama kapteniga. Tuntud fi lmitegija ja produktsioonifi rma Lisaks oli režissööril veel kinnisidee, et stseeni taustale Ruut produtsent Arthur Talvik räägib peab kindlasti jääma parvlaev Romantika. Režissööride kiik- sudega on tihtipeale nii, et nad mõtlevad välja mingi “sügav- sellest, kuidas kulgesid detsembrikuus mõttelise” märgi, millega pole pärast midagi teha või ei pane esilinastuva fi lmi “Kinnunen” võtted Tallinna ükski vaataja seda kinos tähele. Vanasadamas suurte reisilaevade vahel. võttepäev läheneb TEKST ARTUR TALVIK FOTOD LEANA JALUKSE, KAADRID FILMIST Mida päev edasi, seda selgemaks sai, et loa me võteteks saame. Augustis tegime fi lmi sellest, kuidas soomlane nimega Kinnu- Isegi paadid võime sisse tuua, aga täpselt kaheks tunniks. Tei- nen Eestisse naist tuleb otsima. Aga täna ei taha ma rääkida sest küljest sai ka selgemaks, et piirivalve meil oma kaatreid mitte niivõrd Kinnunenist ja tema naljakast naiseotsimisest Ees- kasutada ei luba ja oma kaatreid ei soovi fi lmis näidata ka Tal- tis, kuivõrd hoopis ühest erutavast paadisõidust fi lmivõtetel. linna Sadam. Võttepäeva lähenedes selgus, et me ei saa ka neid

14 | Navigaator FILM

kaatreid, mille pealt fi lmida. Samas oli “Kinnunen” kavanda- TALLINNA VANASADAM ON FILMIMISEKS tud väikese eelarvega telefi lmina, mis tähendab, et selliste stseenide fi lmimiseks ei olnud meil eelarves ühtki senti. ÜKS KEERULISEMAID KOHTI KOGU Pikalt mõtlemata pöördusin vana tuttava Olle Uussaare EESTIS. ESITEKS: SADAM ASUB poole abipalvega. Olle ei viitsinud mu rasket elu manavat juttu PIIRITSOONIS JA SEAL FILMIMISEKS ON isegi lõpuni kuulata ja enne kui jõudsin talle mainidagi, mida me täpselt vajame, küsis ta, et millal siis filmitakse. Balti VAJA LÄBIDA BÜROKRAATIA KADALIPP. Merekaatrid nõustusid “Kinnuneni” aitama. See probleem oli TEISEKS: ARVESTAMA PEAB SUURTE lahendatud. Aga nüüd ei olnud meil näitlejat, kellel oleks väike- laevajuhi luba ette näidata. Olle arvas, et tema sõidaks meiega LAEVADE SÕIDUGRAAFIKUGA. KUI igal juhul kaasas – ilmselt ei ole ka temasugune vana merehunt VEEL SOOVITAKSE OMA ALUSTEGA varem Vanasadama territooriumil paadiga lustimas käinud. SADAMA AKVATOORIUMI SISENEDA, Aga tagasihoidlik, nagu ta on, otsustas ta oma nina kaadrisse mitte toppida. Seega oli meil kaamerapaadi juht olemas. LISANDUVAD KOOSKÕLASTUSED Raha kokkuhoidmise nimel olin nõus ise päästepaadi juhti SADAMA KAPTENIGA. mängima. See tegi kostümeerija elu tublisti keerulisemaks, sest tema pidi ju leidma keskmisest oluliste suurema numb- siiani auga teeninud paati Silver Hawki solvamata. Ka režissöö- riga piirivalvurimundri. Eks ma olin erutatud mõttest, et saan rile ja fi lmi kunstnikule meeldis see punane kaunitar. reisisadama territooriumil paadiga sõita. Jäi veel küsimus, millega seda teha. Oli selge, et päästjatel jõuame läbi raskuste sihile peab olema RIB-tüüpi ehk jäiga põhjaga kummipaat. Olen mitu Ja oligi käes see augustilõpupühapäev, mil režissööri kummi- korda käinud Balti Merekaatrites kiibitsemas üht magusat RIB-i, tanud action-stseen pidi üles fi lmitama. Kui ma meresõiduhu- punast 135-hobujõulise Mercury Verado mootoriga Zodiac PRO15-t, vilise pojaga Piritale jõudsin, oli Olle juba kohal. Ta oli mulle aga proovisõiduni pole jõudnud. Kui oled tormisel merel alumii- valmis pannud Zodiaci ja endale kaamerapaadiks Askeladden nium-plastkaatritega oma selga juba piisavalt kloppinud, hak- 805 Commuteri, aga oli ise morn nagu kõuepilv. Mis lahti? kad unistama mõnest pehmemast paadist. RIB- paadiga merel Jama, seletas Olle, on selles, et Pirita sadama suudmes on mere- laineid võttes on tunne, nagu lebaksid pehmel vedrumadrat- politseinikud. Nad nägid, et Olle laskis ilma registrinumbrita sil. Nüüd tekkis haruldane võimalus teha proovisõit ilma mind paadi vette ja tegid talle kohe märkuse, et sellega ei tohi sadama

Navigaator | 15 FILM

Kaadrid fi lmist “Kinnunen”

PÄRIS KÕHE ON MITMEKORRUSELISTE lubada registreerimata, aga tehniliselt eeskujulikus korras paat merele (pealegi jälgitaval marsruudil), otsustasid nemad meid MAJADE SUURUSTE LAEVADE VAHEL ekstreemsituatsiooni panna. VÄIKESE PAADIGA RINGI KIHUTADA. Õnneks jõudsime kenasti kohale ega jäänud isegi teab kui NENDE VÖÖRIDE JUURES SÕITES ON palju hiljaks. Kõik oli võtteks valmis ja kohe, kui olin piirival- vurimundri selga saanud, võisime alata. TUNNE, ET SÕIDAD PEAAEGU SUURE LAEVA ALL. filmimine läheb lahti Soojenduseks tehti kai pealt paar plaani sellest, kuidas pääst- territooriumilt lahkuda. jate paat Romantikale võimalikult lähedal sõites päästetavat Kurat, see info mind ei rõõmustanud. Kas tõesti lendab kaldale tõi. Päris kõhe on mitmekorruseliste majade suuruste nüüd terve kuu jagu planeerimist sellise tühiasja pärast vastu laevade vahel väikese paadiga ringi kihutada. Nende vööride taevast? Otsustasin rinna ette lükata ja merepolitseiga läbi- juures sõites on tunne, et sõidad peaaegu suure laeva all. rääkimistesse asuda. Kolmanda duubli fi lmimisel tundsin ennast juba kaatri- Läbirääkimised olid meeldivad, aga kahjuks olid politsei- actionstseenide vana kalana ja nautisin seda erilist võimalust nikud väga printsipiaalsed ja neid ei huvitanud ükski õigustus. suurte laevade vahel rallida. Seadus olgu kõigile üks. Juba tulid reisisadamast fi lmigrupilt Järgmiseks võtsime Kinnuneni osatäitja Sesa Lehto pardale esimesed närvilised kõned , et kus me oleme. Paanika välti- ja valmistusime stseeniks, milles vees hulpivat soomlast pääs- miseks valetasin, et tekkis väike tehniline apsakas, aga et me tetakse. Soome näitleja oli ilmselgelt ärevuses. Lohutasime kohe lahendame selle. teda sellega, et tiimis on ka tõeline vetelpäästja, kes ei ole meist Aga lahendus ei tulnud sugugi nii kergelt. Lõpuks tegi sugugi kaugel. Tegelikult ei pabistanud Lehto mitte sellepärast, Olle merepolitseinikele ettepaneku, et veame Zodiaci Tal- et pidi riietega vette minema, vaid hoopis sellepärast, et võtted linna sadamasse Askeladdeni slepis. See rahuldas küll polit- käisid Romantika ahtris, aparell pea kohal. Ausalt öeldes: ega seinikke, aga mina ja mu poeg olime tõsiselt pettunud – me ei endalgi kõige meeldivam tunne olnud, sest laeva väljumiseni saagi Zodiaci võimeid proovile panna! Ilmgi olnuks proovile- oli jäänud mõni minut. Aga kõik sujus. Sesa kupatati korduvalt panekuks ideaalne: parajalt tuuline (nii 8-10 m/s) ja mõnusa vette ja tiriti jälle välja, ja mina andsin tuld. Ja otsast peale. lainega. Nüüd aga pidime vahtima Askeladdeni ahtrit. Lõpuks saabus kulminatsioon. Bondilik kahe kaatri või- Kuid pettumusest sai kiiresti seiklus. Askeladdeni laines duajamine suurte laevade vahel. Lapsikult erutav. Võiks isegi surfamine oli kümneid kordi ohtlikum kui lihtsalt registreeri- öelda, et tundsin ennast James Bondina. Kõrval kihutava Aske- mata paadiga sõitmine. Olime pojaga tormisel merel nagu kaks laddeni pardale oli kogunenud pea terve võttegrupp, ka need, piiluparti, saamata ise midagi teha. Kuni korraga… kes ei oleks pidanud seal viibima. Aga ma mõistan neid: sellist Meie paadi kinnitus purunes ja meil ei jäänud muud üle kui võimalust ei teki iga päev. ise sõitma hakata. Panin imeks politseinike otsust: selle ase- Sellise stseeniga “Kinnunen“ algabki. Mis seal edasi saab, mel, et pigistada silm kinni, teha fi lmivõtete jaoks erand ning näete peatselt kinolinal.

16 | Navigaator Kindel kaaslane kalavetel ..

Pakri 450 Classic + Mercury F4M 31 000. (tavahind 34 000.-) Head komplekti pakkumised koos Mercury päramootoritega Pakri 450 Classic+Mercury F4M 31 000.- (tavahind: 34 000.-) Pakri 450 Classic + Mercury F6M 37 500.- (tavahind: 40 100.-) Pakri 450 Comfort + Mercury F9,9 M 58 000.- (tavahind: 67 550.-) Pakri 450 Comfort + Mercury F15 M 64 800.- (tavahind 73 600.-) Kampaania on kehtiv kuni kaupa jätkub

+ Mercury * Selle kaatri juhtimiseks ei ole vaja Pakri 480* + Mercury paadijuhi tunnistust F30F30 ELPTELPT EfiEfi i pa 146 500.- est ad Mugav vettelaskmine treilerilt Pakri 450 koormustest (tavahind 153 65650.-)0.-) e id d KAATRITE TOOTMINE: Bell Boats OÜ tel: 51 679 44, 53 417 613 a www.bellboats.ee KAATRITE MÜÜK: Bell-Marine OÜ tel: 51 679 44, 53 417 613 e www.bellmarine.ee

H

18 | Navigaator VALDO KALM – MAAL SUURE, MEREL VÄIKESE LAEVA TÜÜRIS

Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmu jaoks on meresõit hobi, mis aitab töömõtted peast välja saada. Ent nagu suurt ettevõtet juhtides, peab ka merel olema strateegilist mõtlemist – kõigepealt tuleb kurss paika seada.

Navigaator | 19 KAANELUGU

TEKST KATRIN KURSS FOTOD ANDRES TEISS tehtud, kuid nendest ei taha mees pikemalt kõnelda. Filo- Navigaator külastas Valdo Kalmu tema kodusadamas soofi liselt nendib ta, et tema valdkonnaga on nii nagu Kaberneemes suvepuhkuse ja meresõidu kõrgajal. “Kui merendusegagi – kellele meri kord juba südamelähedane ma merele lähen, siis enamasti ikka mõtlen, kuhu see- on, see merega seotuks jääbki. kord sõita,” räägib Kalm. Merega tutvumist on ta alus- tanud kodu lähedalt, Kaberneeme ja Kolga lahest ning rantjee-elu ei ahvatle sealsetelt pisikestelt saartelt ja laidudelt. “Mõnikord, kui Kuna sideäri areneb kiiresti ja firma arengukavadki ilm on ilus ja veepind peegelsile, teen ka väikese lõbu- tehakse vaid kolmeks aastaks, ei ole Kalm oma tuleviku sõidu. Aga enamasti pead ikka kursi valima. Elus on pärast eriti pead murdnud. “Telekom laieneb uutesse samamoodi. Ei ole mõtet uisapäisa tegutseda.” sfääridesse. Olgu näiteks toodud kas või internetikesk- konna rate.ee ostmine. Meedia ja telekommunikatsioon kurss edule sulavad ühel hetkel kokku.” Kalm on teinud peadpööritava karjääri telefonimontöö- Kalm on võtnud endale kohustuse ettevõtet juhtida rist Eesti ühe väärtuslikuma ettevõtte tippjuhiks. Ta on ning sellega andnud lubaduse ka kolleegidele, kellest pal- kasvanud Mustamäel ja lõpetanud Tallinna 37. Keskkooli. judega on ta üle 20 aasta koos töötatud. Ja pensionilejää- Pärast sisseastumist toonase TPI automaatika ja teleme- mist ta veel ette ei kujuta. Talle meeldib tööl käia, aktiivne haanika erialale tuli läbida teenistus Nõukogude armees. elurütm ja inimestega suhtlemine. “Ma pole rantjee-tüüpi Kui sõjavägi läbi, lõpetas ta tehnikaülikooli õhtuses inimene. Isegi kui oleks väga-väga palju raha, siis kodus õppes, sest kooli kõrvalt käis ta tööl Tallinna Telefonivõr- vedelemine või kodukontoris töötamine mulle ei sobi.” kudes. Montöörist sai kiiresti insener, edasi juba peainse- Lisaks EMT ning Eesti Telekomi juhtimisele kuulub ner. 1992. aastal sai Kalm Eesti Telefoni Tallinna regiooni Kalm ka telekomiga seotud ettevõtete nõukogudesse. haldusdirektoriks, seejärel regiooni müügidirektoriks. Oluliseks peab ta ka Tööandjate Keskliidu aseesimehe Järgnesid töö suurklientide allüksuses, müügi-turunduse kohta ning eriti südamelähedaseks kuulumist Tallinna allüksuses ning peagi sai Kalmust Eesti Telefoni juhatuse Tehnikaülikooli kuratooriumisse. Õppejõust isa jälgedes esimees. Siirdumine EMT-sse kui veel kiirema arenguga insenerihariduse saanud mehele on tehniliste erialade fi rmasse oli juba loogiline jätk. Tänavu mais võttis Kalm edendamine väga tähtis. Liiati tuletab inseneride ja üle kogu Eesti Telekomi kontserni juhtimise. IT-meeste nappus end ka põhitööl pidevalt meelde. Kas Tõus ametiredelil ligi kahekümne aasta vältel ei ole kunagi IT-tiigriks peetud Eesti suudab oma positsiooni olnud juhuslik. Kalmu sõnul oli alguses areng loomulik, tagasi võita, sõltub Kalmu sõnul suuresti sellest, milli- sest valdkond meeldis. Aga ühel hetkel tuli panna paika sena suudame üles ehitada oma IT-hariduse. sihid, milleni tahaks jõuda. Suund, mis kunagi sai võetud, on viinud Eesti tele- väike ja kiire paat kommunikatsiooniäri absoluutsesse tippu. Mis paistab Samasugust loogikat ja põhjalikkust nagu tööalastest silmapiiril? “Tööalaselt tõesti enam suuremat laeva ei sammudest, paistab mehe teistestki otsustest. Ka paati ole,” tõdeb Kalm. Inimeste arvult on küll suuremaid ette- ei ostnud ta enda sõnul mitte moe pärast, vaid pärast oma võtteid, kuid tippjuhi sõnul suurus ja “pagunid” talle ei soovide ja vajaduste hindamist. “Enne peab olema huvi loe. Tähtis on ikkagi see valdkond. mere vastu. Kellegi teise hobiga kaasa minna oleks vale,“ Ka merel meeldib talle see, et saab kaugele ette vaa- arvab Kalm ja lisab, et suvekodugi sai juba aastaid tagasi data. “Aga kui oled suuna paika pannud, tuleb hakata Kaberneeme soetatud ikka mere pärast. tegutsema, mitte iga väikese detaili kallal juurelda. Tõmmet mere poole mäletab Kalm juba lapsepõlvest. Poodi piima järele minek ei vaja strateegiat – tuleb liht- Ta meenutab, et 1975. või 1976. aastal võõrustas õppejõust salt minna ja piim ära osta.” isa tehnikaülikooli külalisi Tšehhoslovakkiast. Koos küla- Kalmule on mujaltki ahvatlevaid ettepanekuid listega käidi jahil Vanemuine Tallinna lahel purjetamas.

20 | Navigaator VALDO KALM

“KUI MA MERELE LÄHEN, SIIS ENAMASTI IKKA MÕTLEN, KUHU SEEKORD SÕITA. ELUS ON SAMAMOODI. EI OLE MÕTET UISAPÄISA TEGUTSEDA,” RÄÄGIB VALDO KALM.

Navigaator | 21 KAANELUGU

“KUI TELEKOM ON JUSTKUI SUUR LAEV, SIIS SEE PAAT SARNANEB ROHKEM VÄIKEETTEVÕTTEGA – HÄSTI KIIRE, HÄSTI PAINDLIK. KUID VASTUTUS ON IKKA SAMASUGUNE, SEST KAPTENI VASTUTUS ON EELKÕIGE INIMESTE EES, KES ON PARDAL.”

22 | Navigaator VALDO KALM

See puust jahtlaev olla enne Teist maailmasõda kuulunud Saksamaa juhtfi guurile Hermann Göringile. Nüüd seisab Kalmul Kaberneeme kai ääres kuuemeet- rine Baylineri kaater, mis täiskäigul liigub kiirusega kuni 40 sõlme. Paadil on väike kajut, kuhu mahuvad reisiva- rustus ja piknikukorv ning kus vajadusel ka magada saab. Pardale võib võtta seitse reisijat, ent mugavalt istuda ja vaa- det nautida saab nelja-viiekesi. Kaatriomanik on valikuga rahul: paat on kerge, kiire ja hästi juhitav. Kalmule meeldib sõita Kaberneeme ja Kolga lahel ning avastada sealseid väikesaari. Möödunud aastal õnnestus tal Pedassaarel hirvesid fi lmida, Rohusi saarel aga olla mets puutumatu ja ürgne nagu Nukitsamehe fi lmis. Looduse pildistamiseks soetas Kalm hiljuti Canoni digitaalse peegelkaamera. Uusi tehnikavidinaid tundma õppides ta kohe juhendi järele ei haara, sest hea toode peab olema kasutaja jaoks lihtne ja mugav. Seda mõtteviisi juu- rutab ta ka oma töös. Navigeerimist hõlbustab väike ja täpne satelliidiga ühendatud kaardiplotter, mis näitab ka merepõhjas leba- vaid suuremaid kive, kuid Kalm teab, et saartel randumi- seks on ka kohalike kalurite nõuannetest kasu. Valdo Kalmu 14aastane poeg Lauri tunneb samuti mere- sõidu vastu huvi ja isa sõnul on tal vajalikud sõlmed juba selged. “Eks ma saan üksi ka randumisega hakkama, aga hea ikka, kui madrus paadis on,” möönab ta. merega kaasnevad avastused Mõned põhjaranniku väikesaared on veel külastamata, näi- teks Keri saar, kus asub 19. sajandist pärit tuletorn ja maja- kavahi maja. Merd sõites on Kalm avastanud, kui ilusad ja põneva ajalooga on tuletornid. Järgmisel suvel kavatseb ta ühe spetsiaalse Eesti tuletornide reisi ette võtta. “Eks me kõik elame selleks, et maailma natuke laiemalt tundma õppida ja tänu sellele hobile olen avastanud asju, millele enne tähelepanu ei pööranud,” kinnitab Kalm. “Merel käies õpid ka ilma ja loodust teisiti nägema“, räägib tippjuht. „Ma isegi veidi naersin oma isa, kes kogu aeg ilma jälgis. Nüüd vaatan, et olen ise samasugune – sei- san hommikul õues ja vaatan, kust tuul puhub. Maatuulega tavaliselt midagi head ei tule.” Kiire ilmaennustuse vaatab Kalm mobiilist, kuid merele minnes uurib täpsemalt mere- ilmateadet Soome YLE TV1 tekstikanalilt.

Navigaator | 23 KAANELUGU

Meri annab tippjuhile võimaluse tööst mitte mõelda merereise ette võtta, sellel peab olema suurem ja muga- ja oma energiavaru taastada. Talle meeldib Kaberneemest vam paat,“ arutleb ta. Olles ka suurte kaatritega sõitnud, põhja poole, Juminda poolsaare tipu suunas sõita, et kogeda toob Kalm eelisena välja vabadusetunde, mis tekib kiirest avarust, kus horisondil enam miski silma ei riiva. sõidust, olles ise veepinnale nii lähedal. “Kui telekom on justkui suur laev, siis see paat sarnaneb rohkem väikeette- purjed versus mootor võttega – hästi kiire, hästi paindlik. Kuid vastutus on ikka Enne kaatri soetamist tegeles Kalm mitu aastat purilauasõi- samasugune, sest kapteni vastutus on eelkõige inimeste duga. “Surfamine on kõige rohkem pingutust nõudev spordi- ees, kes on pardal.” ala, mida olen teinud,” räägib mees. “Samas väga mõnusalt viib mõtted tööst eemale. Kui end korraks unustad, oled kohe Valdo Kalm (41) ümber.” Surfamise juures meeldis talle sportlik koormus, Sündinud 27.aprillil 1966 samas varustuse kokku-lahti lappamine võttis palju aega, kasvanud Tallinnas Mustamäel mida tihedal tööajal kippus nappima. Praegugi seisab tal purilaud suvekodus, kuid sõitma pole tükk aega jõudnud. Haridus: Kuigi mere- ja tuuletunnetus oli käes, otsustas mees moo- 1984. aastal lõpetanud Tallinna 37. Keskkooli. torpaadi, mitte purjeka kasuks just ajanappuse tõttu. 1992. aastal lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli automaa- Surfamine ei ole ainus spordiala, millega telekomi juht tika eriala. tegeleb. Kolm korda nädalas käib ta tennist mängimas. “Kui on istuv töö ja natuke stressi ka, on sport hädavaja- Töökohad: lik,” ütleb ta. 1986-1997 Tallinna Telefonivõrk: hooldusmontöör (1986); Sporditegemise harjumuse on ta kodust kaasa saanud insener (1987); peainsener (1990); sisetalituse direktor ning ka oma lastele edasi andnud. Poeg Lauri tegeleb ker- (1993); müügitalituse direktor (1995) gejõustiku ja 18-aastane tütar Kadi tantsimisega. Kord reh- 1997- 2003 AS Eesti Telefon, suurklientide müügitalituse kendas pere kokku, et aasta jooksul harrastatakse 15 ala: direktor, juhatuse liige (1997); teleteenuste allüksuse mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, rattasõit, võrk- direktor, juhatuse liige (1998); juhatuse esimees (2000) pall, ujumine, korvpall, rulluisutamine, tennis jne. 2003 - 2007 AS EMT, juhatuse esimees Paraku on paadisõiduks sobivat aega ja tingimusi ainult al. 2007 AS Eesti Telekom, juhatuse esimees paaril kuul aastas. Praeguseks on Valdo Kalm juba hooaja lõpetanud, kaater on veest välja tõstetud ja talvitub Pirital Hobid: tennis, suusatamine, merendus TOPi keskuses, ent Kaberneeme mere äärde tõmbab meest Šoti klubi asutaja ja liige aastaringselt. Tema väike ja tubli paat on täpselt see, mida tal algaja meremehena tarvis. “Kes tahab pikemaid Abielus, abikaasa Marje, lapsed Kadi (18) ja Lauri (14)

24 | Navigaator

HEA MERETAVA – MIS SEE ON? Viimasel ajal on palju juttu olnud heast meretavast. Seda terminit kohtab ka seaduses, kuid eelkõige on tegemist nö kirjutamata seadustega. Navigaator küsis neljalt merendusega seotud inimestelt, mida see sõnapaar nende jaoks tähendab.

Olev Roosmaa, jahtkapten, Kalevi dest pärit termin ja tähendab mitte lihtsalt Mitte mingil juhul ei käi hea meretava Jahtklubi esimene kommodoor ja prae- inglise viisakust, vaid tervele mõistusele hulka oma äri ajamine teiste arvelt, võõrasse gune auliige vastavat käitumist. Tänu inglastele on sadamasse sisenemine selleks luba küsimata Esiteks: et iga korralik meremees peab aus- rahvusvahelised meresõiduohutust puu- ega sadamakapteni korralduste eiramine. tama merd kui suuremat võimu; peame olema dutavad seadused lihtsad ja lakoonilised: Kui laev, kes seisab teise laeva poordis targad ja kavalad, et seal hakkama saada. mis sest, et ühel on õigus, kokkupõrke väl- ja mille meeskond on maaleminekul sõl- Teiseks: ükski ettevaatusabinõu ei ole timiseks peavad mõlemad laevad teinetei- tuv teisest laevast, hakkab üle teise laeva merel enneaegne ega üleliigne. Ka kõige sele teed andma. oma äri ajama või lärmakat pidu pidama pisem lohakus või mahamagamine võib tei- Hädas olevale laevale peab appi rut- ja külalisi kutsuma, lõpeb vastavalt heale nekord maksta terve laeva. Ma olen seda tama. Sadamas seistes on sobivate koh- meresõidutavale sellise laeva suhtes igasu- omal nahal paar korda tunda saanud ning tade puudumisel viisakas teine laev oma gune sallivus ja laeva kaptenil on valida: ta hiljem on olnud ka õnne ohuolukordi enne- poordi lubada, et meeskond pääseks üle kas lõpetab lubamatu tegevuse, lahkub või tada ning pääseda terve nahaga. Pärast on teise laeva maale jne. maksab hüvitist. nii mõnigi küsinud, et kuidas sa teadsid? No Samas ei ole hea meresõidutava kom- ei teadnudki, vaid tundsin, et on vaja teha. mertsiaalselt ega ka jõmlaslikult eksplua- Ants Ärsis, Veeteede Ameti mereõnne- Kolmandaks: ka kõige suuremat vaenlast teeritav, sest Inglismaa kohtunikudki tuste juurdluse ja meresõiduohutuse ei tohi merel hätta jätta. On ju kuival maalgi lähtuvad otsuse tegemisel heast meresõi- arenduse osakond nõnda, et kui saad teist inimest aidata, siis dutavast ehk sellest, kuidas asjad tegelikult Arutasime seda küsimust kitsas ringis kol- pead aitama, aga merel on see vältimatu. on. Sellest tuleneb näiteks kohustus päästa leegidega ja tulime järgmisele järeldusele. Need on minu jaoks hea meretava kolm uppuvalt laevalt vaid inimesed, ja tema par- Tuleb teha vahet mõistetel “hea mere- põhitõde ja sinna alla mahub terve maailm. dal olev kaup olla läbirääkimiste küsimus, tava” ja “hea merepraktika”. Esimene on võivad teadjamad meremehed rääkida. mereleksikonis ilusti ära seletatud: “aas- Viktor Siilats, väikelaevnik, Grand Piraadilaeva vastu inglise viisakust tasadade jooksul kogunenud meremeeste Holm Marina sadama omanik üles ei näidata ja kokkupõrkeohu tekitaja meresõidukogemused”. Nende kogemuste Hea meresõidutava on tõenäoliselt inglise saab karistada, mis sest, et teine laev talle alusel on välja töötatud merendusega seo- meresõitjate kauaaegsetest traditsiooni- lõpuks teed andis. tud õigusaktid.

26 | Navigaator MERETAVA

Hea meretava on meie arust meresõidu- meie inimlike nõrkuse eest. lest nad ise vaevu aru saavad ja häälteena- reeglites ja -konventsioonides sätestamata Hea meremees püüab alati neid kirju- musega otsuseid langetavad. tegevus, mis on välja kujunenud meresõidu tamata seadusi täita ning ülejäänud mere- Meremehed teavad täpselt vajalikke arenemise vältel. Kui hea merepraktika tule- meeste maailm annab siis sellele oma karmi meresõidutarkusi, mis on laevad ja kuidas neb kogemustest, siis hea meretava kasva- hinnangu. Merenduses peab inimene tihti nad liiguvad, ning tunnevad ka hästi loodus- tusest, üldisest haridus- ja kultuuritasemest. väga kiiresti otsustama, mis on õige ja mis ei seadusi – seetõttu ei ole neil tööalaselt oma- Võiks öelda, et hea meretava on ajalooliselt ole. Oli kord selline juhus. Bunitš, vene autor, vahel suurt midagi vaielda. Otsustamisõigus välja kujunenud kirjutamata seadused mere- on kirjutanud raamatu “August 1941”, kus ta on merel alati antud targemale, sellele, kes meeste omavahelises suhtlemises. kirjeldab punaväe ja laevastiku põgenemi- on määratud käsutama. Kuid kuidas ennast Toon mõned näited hea meretava kohta: sest Tallinnast Saksa vägede eest. Väga paljud kaitsta vanamoeliste autoritaarsete juhtide ▪ laevade vastastikune tervitamine merel põgenesid siis meritsi, sest maismaad mööda eest – kes tuletavad meelde kõnekäändu riigilipu langetamisega; ei saanudki enam minna. Paljud laevad, mis ”kapten laevas – jumal taevas”? ▪ ohvitseride messi või navigatsioonisillale Tallinna sadamas olid, mehitati sõduritega, On olemas selline termin nagu närviniit, sisenemisel (või sealt lahkumisel) kaptenilt vangidega või evakueeritutega ja lastiti vaja- või punane niit ehk kaabelgarn, nagu ingla- loa küsimine; liku kraamiga. Sakslased pommitasid õhust sed ütlevad. See on tulnud merendusest, kui ▪ kapteni kohal istub vaid kapten, mitte ja miine oli meres väga palju. Suuri sõjalaevu kuningliku sõjalaeva trossidesse kooti sisse keegi teine; nagu Kirov püüti iga hinna eest kaitsta. Ja juh- üks punane niit – üks keerd, et seda ära ei ▪ hädas olevale laevale tõtatakse appi; tus nii, et üks kahuripaat või väike sõjalaev, mis varastataks. Nii läbib ka merendust punane ▪ raskete otsuste vastuvõtmisel kuulab kap- sai liikuda ka madalamas vees, püüdis Paljas- niit kõige alamast kõige ülema ametipostini ten ära oma alluvate arvamuse; saare poole sõita ning nägi seal kaluritelt võe- laevas. Kirjutamata seadused kehtisid ka Hea meretava ei tunnusta jõmlust, kui tud paate, mis olid sõdureid täis. Sõdurid olid kaptenite kohta – nagu nad kõik kadetist kasutada liikluses levinud mõistet, kuna meeleheitel ning sõudsid merele, et neid lae- kapteniks kerkinutena väga hästi teadsid. meri jõmlust ei andesta. vadele võetaks. Selle väikese sõjalaeva koman- Näiteks kehtis kunagi laevadel komme, On veel mõned kirjutamata seadused, dörile olid admiralid andnud range käsu: ta et ohvitserid olid messis omaette ja ehkki ka näiteks see, et pollari peale ei istuta (kaudse pidi kindlustama suurtele laevadele vaba kapten võis seal einestada, pidi ta ootama tähendusega “pootsmanile pähe ei istuta”), , tee, tõrjudes tagasi lennukirünnakuid. Aga vanemohvitseri kutset. Iga päev, kui söö- uksekoomingule ei astuta jne. laeva komandör, noor leitnant, nägi, et paa- gikord tuli, läks vanemohvitser komandöri Meremeeste pikaajaline kooselu piiratud did upuvad, sõdurid hulbivad vees ja anuvad juurde ja ütles: ”Härra komandör, ohvitserid alal kitsastes oludes, rutiinsetes ja tihti ras- abi. Ja ta andis käsu: “mees üle parda!”. Kuigi paluvad teid messi”. Kui kapten ületas oma ketes tingimustes nõuab häid omavahelisi need ei olnud tema meeskonna liikmed, tundis volitused – ta võis näiteks ebaõiglaselt karis- suhteid ja üksteisemõistmist. Kindlasti tuleb ta nende ees vastutust. Ta hakkas neid õnne- tada ja alluvad otsustasid, et see oli solvav, kasuks põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”. tuid päästma, veetis sellega aega ning jät- – teda ei kutsutud. On teada üks juhus, kus tis hetkeks oma ülesande unarusse. Kui nad jõululaupäeval istusid ohvitserid koos mes- Rein Albri, Eesti Mereakadeemia meren- viimaks eluga Leningradi jõudsid, anti mees sis, tähistasid jõule ja tuletasid meelde kodu, duseetika õppejõud, merekultuuriloolane käsu eiramise eest sõjakohtu alla. Leitnanti kuid hea meretava vastu eksinud “jumala Meretavad on merekultuuri tähtsad osad, ähvardas mahalaskmine, aga tema elu pääs- järel esimene mees laevas” pidi selle õhtu need on nagu kirjutamata seadused, sest kul- tis merel antud korraldus “mees üle parda!”. uhkes üksinduses veetma. tuur ise ongi ju kirjutamata seaduste kogum. Nagu näha ka punavägedes austati seda Terve merendus toetub umbes sama- Üks tark meremees ütles kunagi, et võib-olla vana head kommet. Need tavad jäid kestma dele põhimõtetele: kaptenid püüavad ini- meremehed ei olegi kõik õilsad ja vaprad, kuid tänu ohvitseridele, kes tulid tsaariajast. Lae- mesi mitte alandada, samas neid ka mitte neid hoiab koos ühtekuuluvustunne. vad olid ja on väga keerulised mehhanismid vati sees hoida. Näiteks “mees üle parda!” – me teame, et ja neid ei saanud iga “julge poiss” juhtida. Just Hollandi kirjanik Arthur van Schendel on kui meiega selline õnnetus juhtub, võetakse seetõttu olid punased sunnitud tegema koos- kirjutanud oma raamatus “Fregatt Johanna tarvitusele kõik abinõud, et meid päästa. tööd tsaariaegsete mereväeohvitseridega, kes Maria” järgmised read: “See, kes läheb noo- Kõik muu heidetakse siis kõrvale,isegi kõige jäid teenistusse kas oma elu, veendumuste või relt merele, õpib juba varakult abi andma kõrgema admirali käsk tühistub sel hetkel. meresõiduarmastuse pärast. ja abi vastu võtma, ning tal on oma kaas- Ja see annabki kindlustunde kõigile ülejää- Merel on laevade juhtkonnad olnud lastega ööd ja päevad ühised mõtted, kus nutele – kui minuga midagi juhtub, siis mind alati väga autoritaarsed – seal ei ole kohta kadedusel ei ole ruumi ja kus kõik, mis seal aidatakse. Aga peame ka ise teisi aitama, üldtuntud demokraatial. Õigemini: vanad on ilusat, võib idanema minna. Ja kui niisu- sest muidu tekib olukord, kus minnakse hoo- meremehed ironiseerivad, et ainuke koht, gune mees saab küllalt vanaks, et kanda käs- letuks ja öeldakse “noh, miks siis just mina” kus demokraatia veel kehtib, on merel, sest kimise rasket vaeva, tunneb ta juba inimesi, ja “las teised aitavad”. See ongi huvitav, sest see ei ole ju mingi demokraatia, kui kamp nende muresid, nende head tahet ning vas- kõik meretavad kaitsevad ka meid endid ebapädevaid inimesi vaidleb asja üle, mil- tab neile headusega.”

Navigaator | 27 THE WORLD OF NIMBUS

NIMBUS 320 COUPÉ

TÕEKS SAANUD UNISTUS Nimbuse omanikud on uhked et neil on korralik paat. Paat, mille on ehitanud oma ala professionaalid ja mis on konstrueeritud igas olukorras mere-eluga toimetulemiseks. Paat, mille ehitamisel on omavahel põimitud moodne tehnoloogia ning kogenud paadimeistrite oskused ja traditsioonid. Väärtused, mis juhivad kõiki meie tehniloogilisi protsesse – Disain, Turvalisus, Kvaliteet ja Mugavus - on need, mis teevad Nimbusest Nimbuse. See on tunne mida ainult Nimbuse Omanikud oskavad kirjeldada.

DNV SERTIFIKAADIGA

BALTI MEREKAATRID PÄRNU MNT 232, TALLINN • TELEFON 6 710 075 • E-MAIL [email protected] • WWW.PAADID.EE (2. osa, algus Navigaatoris 3/2007) KUIDAS MA HAAPSALLU SADAMAT TEGIN Loo teises osas räägib Haapsalu Grand Holm Marina sadama omanik Viktor Siilats, milliseid rõõme, aga ka muresid ta uue sadama ülesehitamisel koges.

Navigaator | 29 SADAMALUGU

AEG-AJALT KAEBAS HAAPSALU JAHTKLUBI MEID KOHTUSSE, ET MEILE KUULUVA KAI KASUTUSLUBA TÜHISTADA, AGA KÕIK ISTUNGID KULGESID KUIDAGI ÜHTEMOODI: VASTASPOOL EI ILMUNUD KOHALE, MISPEALE KOHUS OMAKORDA JÄTTIS ASJA LÄBIVAATAMATA . MIS EI TAKISTANUD NAABREID SUGUGI UUT HAGI SISSE ANDMAST, ET SIIS TAAS MITTE KOHALE ILMUDA.

TEKST VIKTOR SIILATS FOTOD VIKTOR SIILATS, ANDRUS KALKUN, TÕNU KITS akvatooriumi keerdkäigud Eelmises Navigaatoris jutustasin sellest, kuidas Haapsalu vana ja Omaette ooperiks kujunes sadamale akvatooriumi ehk veeala taot- mahakäinud jahtklubi mulle ennast müüa pakkus ja kuidas sün- lemine. Kirjutasin vastavasisulise palve Veeteede Ametile ja sain dimata tehingust tekkis mõte luua oma ja uus. vastuseks, et see pole nende teema. Tegu olla kohaliku omavalit- Iseeneselegi ootamatult avastasin, et merelinnas Haapsalus ei suse pädevusse kuuluva asjaga. Samas, niipea kui Haapsalu lin- olegi ühtegi ametlikku sadamat ning mul on esmaau üks selline navalitsus ja linnavolikogu olid Suur-Holmi sadama akvatooriumi teha. Esimese ametliku jahisadama moodustamise lugu jäigi poo- määranud, teatati, et nii ei kõlba mitte ja linnavalitsus peab mää- leli Grand Holm Marina avakellalöögi juures... rama hoopis teised koordinaadid. Vähesed teavad, et sel ajal kui väljas plõksusid fotoaparaadid ja Tundsin kõikjal otsekui vana jahtklubi karvast kätt segamas. kokkutulnud külalised kuulasid tervituskõnet, tagusid kamina- Olid ju selle omanikud mind ähvardanud, et kui ma jahtklubi nen- meistrid ruumis sees vaskplekist kaminakummi sisse viimaseid delt ära ei osta, siis tekitavad nad mulle ridamisi ebameeldivusi, naelu ja koristajad andsid klubiruumidele veel viimast lihvi. algatavad hulgaliselt kohtuprotsesse, jne. Kohtumisel riigi esin- Ei midagi imelikku ega uut siin ilmas. Omal ajal sai Eesti esi- dajatega ei aidanud mingid kompromissettepanekud, sest üles- mene eratelevisioon EVTV loodud üheainsa kuuga ja avasaadetes anne näis olevat püstitatud sellisena, et iga hinnaga takistada uue palmipuule hooletult toetuvad saatejuhid hoidsid tegelikult seda sadama loomist, mitte aga kokkuleppeid luua. palmi püsti. Kaks kuud jahisadama tegemisele pühendada oli isegi Niiviisi mitmel rindel sõdides avastasin mitte ainult kehtiva liigne luksus. seadusandluse diletantliku absurdsuse vaid ka ühe väga kummalise asjaolu. Nimelt olid naaberjahtklubi Tallinna omanikud, omades sadama nimelugu ise ülikõrget juriidilist kompetentsi ja tänu ekskohtunikust nõu- Seda, miks sadama nimeks sai Grand Holm Marina, olen juba kogu esimehele ka ülihäid tutvusi, keskendanud kogu oma energia varemgi kirjeldanud. Lühidalt öelduna käis see nii, et tahtsin destruktsioonile ning jätnud enamiku oma jahtklubi puudutavast nimetada Westmeri sadamaks, aga seda nime ei saanud ja linnava- juriidikast kahetsusväärselt ja haavatavalt lohakile. litsus pakkus Suur-Holmi sadama nime. Kusagilt ilmus välja riiklik Selle teadmisega oli hea kõikvõimalikke etteveeretatavaid prob- nimekomisjon, mis koosnes kellestki Tiit Sepast ja tema abikaasast, leeme ületada, sest et kord pidi tulema see päev, kus mõõt saab täis kes teatasid, et Suur-Holmi sadam ei kõlbavat kohe mingil juhul ja siis tuleb Šahh-matt imelihtsalt. mitte. Palju sobivam ja kenam nimi olevat ajalooline Veskiholm. Sepad avaldasid lootust et ehk taastan kord vana veskigi. võõrad kaubitsejad õuel Loll jutt, väitsid põlised haapsallased. Pole seal kunagi mingit Kummalisi tagasilööke oli teisigi. Linnavalitsuse palvel kesken- veskit olnud, tegu on uusmaaga, ehk merelt täitmise teel võetud dusime Grand Holm Marina avamisel Hanko-Haapsalu regati maaga. Kuna kogu see jant läks liialt pikale, siis lihtsam oli nime- saabumispäevale. Hanko on teadagi Haapsalu sõpruslinn. Regati tada sadam inglisekeelse nimega, kui et ametnikega eestikeelse kohustuslikeks komponentideks oli saabumine, sildumine, auta- nime pärast vaielda. sustamine, õhtusöök ja ärasõidupäeval Soome kaasavõtmiseks

30 | Navigaator GRAND HOLM MARINA

Ainult kokkadega oli üks häda. Lõpuks tundus et leiti see õige: laevakokana töötanud valges mundris vanem härrasmees. Käis, nii nagu peab, aegajalt ka lauast lauda küsimas kuidas toit maitseb, aga ka muidu jutustamas. Üsna peatselt avastas kokk ka minu isiku. Mitte kui lihtsalt sadamaomaniku vaid kui tänuväärse kuulaja, kellele oma kunstist pajatada. Kusjuures uskusingi niikaua kuni ühel saatuslikul päeval juhtusin loomaliha tellima ja maitsma ning avastasin õudusega, et kokk ei oskagi seda valmistada. Selle aja peale oli ta mulle saanud juba üsna “suureks sõbraks“: “Näe, seal see paarike! Gastrolöörid. Taskuvargad, noh. Tallinnast tulnud. Tüdrukud käisid juba päe- val maad kuulamas, need tüübid seal tulid aga õhtuks juba kindla peale välja. Sa vaata vaid kuidas vahib! Professionaal, kohe näha! Varsti läheb tööks, mis muud. Passime aga peale ...“ Järgmisel päeval, kui läksin Helen Tõlgi käest küsima, et kas kokaga on ikka kõik asjad korras, sain vastuseks, et ei tea, lasi just köögiakna kaudu jalga ja jättis kõik oma atribuudid maha. Rohkem me seda kokka näinud pole, aga perekond Tõlk leidis talle ruttu asendajad ja vaatamata kõigile viperustele sai hooaeg kenasti jätkuda. Hiljem, tänu soovile pakkuda sadamas midagi erakordset, asendus perekond Tõlgi fi rma Carmen Catering OÜ-ga Tallinnast, kellega aastaid koostööd tehtud ja kelle gourmet toidu kvaliteet on oma headuses teada-tuntud. Sellele vaatamata on hakkajad Tõlgid kirjutanud oma tubli nime igaveseks Grand Holm Marina ajalukku. odava Eesti alkoholi varumine. Sadama alkoholipoe avamine ja varustamine oli vaat et tähtsam ja raskemgi kui sadama enda ava- 31 anonüümset telefonikõnet jaaniõhtul mine, aga avatud ta sai. Suur oli mu üllatus, kui regati lõpupäeval Niiviisi vaikselt asju korraldades saabuski jaanipäev. Esimene vuras sadama territooriumile mingi suur valge kaubik ja alustas jaanipäev vastavatud jahisadamas. Kogu seltskond tegi etteval- sõna lausumata soomlastele alkoholimüüki. Meie omad poepidajad mistusi õhtuseks lihagrillimiseks, sadamakapten Valdo Kivi, kes ei julgenud sellise nahhaalsuse peale iitsatadagi. muuhulgas saanud lihvi president Lennart Meri kaatrit juhtides Sõprus sõpruseks, aga äri on äri! Ja oma rentniku äri tuleb ja Paslepa sadamat pidades, mõtles hoolega kuhu tuld teha, sest kaitsta täpselt samamoodi kui enda oma, sest siis jaksab rentnik territoorium oli liiga väike. ka tulevikus renti maksta. Sõprusega on aga lugu selline, et seda Ise istusin sadamas oma kaatri tekil ja nautisin pealelõunast on juba piisavalt nähtud Tallinna sõpruslinna Kotka merepäevadel, drinki, kui korraga helises mu mobiiltelefon. Kõne salastatud numb- kui viis minutit peale lubatud kellaaja lõppu seni su parimat sõpra rilt. Tänapäeval väga harva esinev nähtus, kuid siiski: mõnikord ei etendanud hõimuvend sulle enam õlut ei müü. näita ju telefon tõepoolest näiteks välismaalt helistaja numbrit. On nähtud sedagi, kuidas Helsingis kasutuks muutunud laeva- Võtsin kõne vastu ja kuulsin torust kummalise kõlaga häält: piletit kassajärjekorras seisjatele müües Soome politsei kohale kutsu- “Pederast! Fuck you!“ takse. Ühesõnaga, lühike jutt ja kaubik kadus sadama territooriumilt Ja toru pandi ära. Natukese aja pärast jälle ja samad sõnad ning sama kiirelt nagu ta ilmunud oli ja mis kõige huvitavam, soomlased siis jälle ja jälle. said asjast suurepäraselt aru või vähemalt tegid sellise näo. Vahelduseks nimetati minu nime ja siis kileda häälega :“Piider!“ Kokku oma paarkümmend korda! kokk põgeneb läbi akna Peab tunnistama et sellised Delfi , aga ka Kipri foorumi ano- Rentnikust rääkides tuleks mainida, et sadama esialgne kontsept- nüümsete kommentaatorite väljendid, mis vist peaksid minu sioon nägi ette, et seal majandab üks tubli Haapsalu perekond. Sel- senini konservatiivset seksuaalset orientatsiooni otsekui miskit- line perekond, perekond Tõlk, saigi üllatavalt kiiresti leitud. Pereisa pidi proovile panema, kõlavad telefonis üpris võikalt. oli suurtel reisilaevadel toitlustamisega ametis ja peretütar omas Vihkan juba nõukogude ajast saadik kõiksugu anonüümkirjade samuti mõningast teenindus- ja kaubanduskogemust. Kiirelt loodi kirjutajaid, koputajaid ja teisi sääraseid. vastav ettevõte, moodustati meeskond ja soetati kaup. Koos ragista- Kes see küll olla võiks? Kõned olid küll väga lühikesed, ometigi kos- sime pead menüü kallal ja otsisime sisustust. Sõbrad-tuttavad aita- tus taamal justkui seesama muusika, mida väljas istudes vana jaht- sid kaubavalikut lihvida ja peatselt ilmusid rootslastest purjetajate klubi poolt kuulsin. Moonutatud hääl tundus samuti kuidagi tuttav. rõõmuks sadamakõrtsi ja -kaupluse veinivalikusse Monastirskaja Ja ei läinudki palju aega mööda, kui korraga hakkas telefon ka Izba kõrvale ka parimad Prantsuse, Itaalia ja Hispaania veinid. helistaja numbrit näitama! Kuidas saab üks inimene ometi nii loll Nende veinide maaletoojafi rma, AS Tridensi, omanik Juho Oja- olla ja oma igapäevast mobiili kasutada? soo, käis isiklikult personalile veinialast koolitust tegemas. Võtsin Siit aga kohe ka väike näpunäide anonüümsetele helistajatele: osa, lõppu ei mäleta. nii tõsist tööd tehes ärge kunagi pruukige ei alkohoolseid jooke ega

Navigaator | 31 SADAMALUGU

psühhotroopseid aineid, muidu ajate ise ka segi, et millal on numb- rinäit sisse ja millal välja lülitatud. Kokku registreeris mu telefon aga 31 sellist kõnet. Järgmisel päeval, mis on teadagi puhkepäev, heliseb mu mobiil taas ja näitab ilusti numbrit: Kurmet Ossip, AS Haapsalu Jahtklubi (vana jahtklubi) omanik ja juhatuse esimees. Kurmetist pole sest- saadik, kui ta Grand Holm Marina kinnistu ostu nurjata püüdis (loe eelmisest Navigaatorist 3/2007) vahepeal midagi kuulda olnud. Lugupeetud juhatuse esimees räägib millestki ja mina ei saa aru millest. Nimetab oma vara ja miskit veel. Lõpuks katkestan tema jutu :“Kurmet, kui Sa tahtsid nende kolmekümne ühe anonüümse kõne pärast vabandada, siis ütlegi nii, aga muust meil sinuga rääkida pole.“ Kurmet pani kiirelt telefoni kinni.

sadama argipäevarõõmud Sadamas käis aga elu nagu sadamas ikka. Paadid tulid ja läksid, mõni jäi kauemaks, mõne sõitjatega sai ka veidi pikemalt juttu puhutud. Jahtklubi seintele riputatud vanadelt merekaartidelt, mida ise kaugetes maades sõites olen kasutanud, uurisime tulijatega nende marsruute. Mõnikord koos rõõmsa tõdemusega, et oleme samades kohtades, väga võimalik et ka samal ajal, samades sadamates ja samades kõrtsides olnud. Etendan ju vaat et juba kaheksandat aas- tat seda Hemingway eestlast, keda maailma eri sadamates kohata Naaberjahtklubi fi lmib tuleks ja kõik Grand Holm Marinas ülesriputatud külalislipudki on mu eri paatidelt pärit. Tihtipeale küsiti, kas selline investeering nagu jahisadam aluseid kogemata ei vigastaks. Samal põhjusel ei tohi sadamas tasub end ära. ainult purje jõul liikuda. Jällegi, Euroopa parimates paikades on Eks korterelamu tasuks kindlasti paremini. Aga kui näidata see nii korraldatud, et kummipaadiga näidatakse teed, lükatakse küsijale näost sinist ja külmast lõdisevat Soomest tulnud pere- ja sikutatakse vööri, ulatatakse otsad kätte ja võetakse nad vastu konda, kes kohe-kohe hakkab saunalavalt läbi akna merd hoopis jne, mistõttu meil pole tarvis mitte jalgratast leiutada vaid tuleb teises valguses nägema, siis lõpevad küsimused ära. ringi käia (loe:sõita või seilata) ja õppida. Korra saabus üle lahe tulnud lahtine RIB -kiirpaat (kummipaat). Kümme inimest pardal. Peale sildumist ei liigutanud tükk aega pikkamisi hakkavad asjad lahenema keegi. Siis, natukese aja pärast, hakkasid kangestunud sõrmed Sadama tegutsemise teisel aastal saabus iseenesest kohale ka ükshaaval liikuma , kuni käed sadula käepideme küljest lõpuks sadama eestikeelne nimi. Perekond Sepa nimekomisjon aeti vist lahti pääsesid. laiali ja Suur-Holmi sadama teelt kadus taas üks takistus. Kui oled ikka ise kah sarnases olukorras olnud, turvalist sada- Akvatooriumi kohtuvõit saabus alles kolmandal aastal. Selgus, mat otsinud, tormis sildunud, sooja soovinud, siis pole lahedamat et ühtegi laevateed ega kanalit Haapsalu Tagalahes pole ja täiesti tunnet, kui saad inimestele kõike seda pakkuda , mida ise oled ilmselgelt on tsaariaegne Peetri kanal, mille kaudu Peterburi lae- vajanud ja saanud. vad läbi Noarootsi Haapsallu pääsesid, eelmisel või üle-eelmisel Mõned kohalikud purjetajad on avaldanud imestust, et mida sajandil kinni vajunud. Paraku keeldus Majandus- ja Kommuni- see meie kapten klouni mängib ja oma kummipaadiga külalistele katsiooniministeerium jõustunud kohtuotsust täitmast. Aga seegi vastu läheb, et neid paika upitada. Aga paraku ei ole midagi hulle- takistus sai pikapeale ületatud, ehkki teadaolevalt kavandatakse mat Eesti paadikultuurist, kus selline mõiste nagu pühapäevapur- vist lausa ühemehe-seadusemuudatust, et seni seadusi jõhkralt jetamine praktiliselt puudub. “Vanad kalad“, kes kohalikke olusid rikkunud vanale jahtklubile ikka õigus jääks. imehästi tunnevad, saavad kainena oma väikeste ja primitiivset- Aeg-ajalt kaebas Haapsalu jahtklubi meid kohtusse, et meie tüüpi spordialustega kenasti ja professionaalselt sildutud, aga kuuluva kai kasutusluba tühistada, aga kõik istungid kulgesid kui- “ujuvsuvilaga“ saabutakse Eestisse puhkust veetma tihtipeale vaid dagi ühtemoodi: vastaspool ei ilmunud kohale ja jättis oma mitte- kahekesi, mitte kuue-seitsmekesi. Need kaks on pikast loksumisest ilmumise põhjuse enda teada, mispeale kohus omakorda jättis asja omadega nii parasjagu läbi, et soovivad võimalikult kiirelt sildu- läbivaatamata . Mis ei takistanud naabreid sugugi uut hagi sisse miskohta näha ning sinna ka turvaliselt silduda. Kusjuures tuulisel andmast, et siis taas mitte kohale ilmuda. Haapsalu Tagalahel kipub sildumisel vöör käest minema, ka siis kui poi on juba kinni püütud. Kusjuures kogu maailm, välja arvatud ettevaatust, naaberjahtklubi filmib! suur osa Eestist, aitab sildujatel ahtriotsi võtta ja neid kinnitada. Neljandal hooajal juba tundus, et kõik toimib ja laabub ning probleeme Asjal on ka praktiline pool: Eestis ei nõuta kolmanda osa- pole, kui avastasime järsku ühe huvitava nähtuse: osa Saksa lipu all poole vastutuskindlustust, mistõttu ükskõik kui oskuslik see sil- seilavaid jahte sõitsid meie akvatooriumist, mille eest aastaid olime või- duja enda arust ka poleks, peab sadamakapten tagama, et ta teisi delnud, tuimalt läbi ja sildusid naaberjahtklubi kasutusloata sillas.

32 | Navigaator GRAND HOLM MARINA

HAAPSALU VÄIKELAEVANDUS ON TAAS ELLU ÄRKAMAS, GRAND HOLM MARINASSE TULEB IGA PÄEVAGA JUURDE UUSI KOHALIKKE ALUSEID.

Asi ei saanud olla vaid 100 krooni odavamas hinnas, mida naa- moodsam ja parem üleval. ber tänu mitteametlikule tegutsemisele ja vajalike investeeringute Kirjutasin siis seepeale sakslasele ja lubasin et võimaldame tule- puudumisele endale lubada sai. vikus kaptenit paariks tunniks päevas paraadrõivais oma külalis- Lähemal uurimisel selgus, et keegi sakslane oli oma kodule- tega kohtuma ja sain vastuseks, et ma olla täiesti valesti aru saanud. heküljele üles riputanud ühe kirjelduse, mis iseloomustas Grand Tema kirjeldanud ikka seda, kuidas meie kapten istus tuliuues rõi- Holm Marinat umbes nii: vastuses ja helevalgelt kiiskavas Helly Hanseni T-särgis, samal ajal “Sadamakapteni maitsekalt sisustatud kabinetis istub Herr kui tema, sakslasest tavapurjetaja, oli rõivastatud katkistesse teksas- Kapitän ise: lääpa vajunud plätud jalas, räpane T-särk seljas, lõug tesse ja lääpavajunud plätudesse ning tundis end ebamugavalt. habetunud ja näitab külalistele uhkusega, milline on tema sadama Lugesime siis saksa keele asjatundjatega loo uuesti läbi ja pidin security. Zoomib aga kaameraga ühe jahi pardale, kus ahtris joob seejärel sakslasele ikkagi uuesti kirjutama: selleks peab küll Goethe hommikust kohvi hooletult rõivastunud noor naisterahas. Zoom ise olma, et loost nii aru saada nagu tema seda mõtleb ja kuidas on nii võimas, et laualt võib lausa lugeda marmelaadipurgi kaub- selle zoomiga ikkagi lood olid? märki. Siis libiseb kaamera üle jahi vööri, kus läbi lahtise luugi on Sakslane alul puikleb end siiski vannub, et nägi suumimist näha ülestegemata voodi ...“ oma silmaga pealt, kuid kui kuuleb, et meil zoomi polegi, siis Seda lugedes tabas mind täielik masendus. Loomulikult on kap- tunnistab, et võis ka eksida ja parandab seepeale oma reisikir- tenile viisakas spetsrõivas eraldatud ja loomulikult võib teda aeg jelduse ruttu ära. ajalt näha ka õlises töörõivais, kui ta parasjagu sildade kallal askel- Aga kus suitsu seal tuld! Üsna varsti märkavad meie töötajad, dab või mõnda paati vette laseb. Rumal lugu, et ta nüüd niiviisi et naaberjahtklubi tegelane, ekspiirivalvur Toivo Rohtla salvestab Saksa reisijuhi peakangelaseks sattus. Ma oleksin pidanud ikka ise videokaameraga meie kapteni tegemisi. nõudlikum olema! Rääkisin kapteniga sellest, ta oli asjaga päri ja No mis sa sellisega ikka teed, kapten on pisut närvis küll, aga lubas oma välimusele edaspidi suuremat rõhku pöörata. Väga hea, mis seal siis ikka. aga kas siis tõesti midagi muud ja targemat Haapsalus teha pole, Kuni ühel päeval märkan, et Rohtla fi lmib mind, minu pere- kui kaameraga mängida, naiskülaliste lähipilte ja voodeid vahtida liikmeid, minu sõpru. ja neid välismaalastele näidata? Mida me sööme ja mida me joome. Vastik! Ja ehkki ma nuhke Siinkohal hakkas aga muidu võrdlemisi leplik kapten ennast ei salli ja ehkki selline tegevus on rangelt karistatav ja ehkki Haap- ühtaegu väga tuliselt õigustama. Ja seda veel sellise huvitava ning salus kõik teavad, et Rohtla meid jälitab ja tema enda jutu järgi täiesti tapva argumendiga: meie kaameral polegi zoomi ja sellelt olevat tal juba üle kolme tunni videosalvestusi minust, ei hakka suurelt udupildilt, mida see kaamera näitab, näeb parimal juhul sellisele mehele, kes Haapsalu politseinikega väidetavalt koos kalal vaid paadid ära ja ei midagi enamat. käib, mitte kellegi hammas peale. Muidugi! Ma peaksin ju ise seda kõige paremini teadma, sest Aga vähemalt see sakslase zoomilugu sai korrapealt selgeks, et ise lasin ju selle pruugitud ja veeuputusaegse kaamera pai- sest et peatus ju sakslane ka vanas jahtklubis ja ju talle sealt meie galdada. Olgu aga kohe öeldud, et tänasel päeval on meil juba külaliste tegemisi näidatigi.

Navigaator | 33 SADAMALUGU

Miljonivaade Grand Holm Marina saunalavalt

mida toob tulevik? ehitada hotell, elling, mis suvel toimib teatrina või kontserdi- Nali naljaks, aga oma paaril korral nädalas sattus meie sada- saalina ja veel palju muud. masse mõni saksa alus, kusjuures appiruttav sadamakapten Olles investeerinud Haapsalusse üle kümne miljoni krooni, ja kaipoisid pidid nii mõnigi kord pika ja hapu näoga tagasi olen viimasel ajal hakanud kahjuks ka ise kahtlema, et kas see pöörduma. Parimal juhul neid lihtsalt ignoreeriti, halvimal on ikka olnud mõistlik tegu. juhul sõimati läbi. Seesama abilinnapea Toivo Hein, kes palju poleemikat teki- Mis aga ei takistanud neid jahte sugugi meilt järgmisel tanud ujuvkai projekti kooskõlastas, on hiljem meediale mu päeval kütust ja muid teenuseid nõudmast. kohta lausunud, et ma häbistavat oma tegevusega Haapsalu Kas oli see Grand Holm Marina kohta levitatud zoomilaim, linna väliskülaliste ees. sakslase juhised või siis hoopis kohalike purjetajate poolt Nii ränka hinnangut pole kunagi teeninud ei naabersadamas oskuslikult jutustatud legend kalurikolhoosiaegse vana jaht- aastaid Haapsalu vaadet rikkunud lagunenud puitkai jäänused ja klubi “saja-aastasest ajaloost“ ning sellest kuidas nende isad ja roostes metalltelfer, ega ka eluohtlik vee kohal rippuv puitrõdu. vanaisad “aastakümneid“ jahtklubi esises, kõigest kolm aastat Elu on näidanud, et targem on mitte midagi teha ja oodata tagasi ebaseaduslikult vette asetatud ujuvsillas seisid. kuni odavalt sülle langenud kinnisvara hinnas tõuseb. Olgu siinkohal kohe ka meenutatud, et need legendaarsed Kas tuleks selle loogika valguses oma sadam hoopis müüki purjetajad on tegelikult läbi aegade seisnud hoopis Grand Holm panna? Sest midagi tehes ja luues soetab endale vaid uusi vaen- Marina esises kais ja Haapsalu külalisjahid samuti. Olen isik- lasi juurde. Pealegi näib, et ka needsamad Soome purjetajad, likult nende kõigi tagant, õigemini alt, merepõhja koristanud kes aastaid tagasi mul nii Helsingis kui Hankos nööbist kinni ja mäletan seetõttu väga hästi. võtsid ja veensid, et Haapsalus tuleb midagi kiirelt ja radikaal- Igatahes läks nii, et kuna navigatsioonimärgistus võeti selt muuta, ei ole ise tegelikult nendeks muutusteks valmis. Veeteede Ameti poolt vana jahtklubi kohalt välja, sest seal pole Näib, et Haapsalut tahetaksegi näha odava, nõukaaegse, lagu- avalikkku veeteed, siis hakkasid sakslased mutta ja kivide otsa neva kolkana, kus WC-d haisevad ja dushiruumis äravool puu- kinni jääma. Süüdi polnud loomulikult mitte vana jahtklubi ja dulik. Siis saab selle üle pikalt vestelda ja nalja heita ning see Toivo Rohtla, kes jahte ohtu meelitas, vaid Suur-Holmi sadam, moodustabki lõpuks toreda ja ekstreemse reisielamuse. kes sadamat loata läbivaid jahte ohu eest hoiatada püüdis ja Samas, kas on see kõik siis mulle uudiseks või üllatuseks? neile Eestis kehtivat seadusandlust tulutult seletas. Pealegi, midagi tehes ja luues soetab ikka sõpru ka! Haap- Kuna abi ei tulnud ühestki ametkonnast, siis lõime lõpuks salu väikelaevandus on taas ellu ärkamas, Grand Holm Mari- käega ja hakkasime tühja kemplemise asemel laual ammu nasse tuleb iga päevaga juurde uusi kohalikke aluseid. kasutult lebanud ja linnavalitsuse poolt kooskõlastatud pro- Ise müüme, mis seal salata. Need uued paadimehed teevad jekti ellu viima, mis seni oli seisnud rumala soovi tõttu tulla võib-olla alles oma esimesi miile merel, ei oska veel kõiki sõlmi vastu nendele samadele neljale-viiele kohalikule purjetajatele ega ei ole veel Neptuniga sina peal. Aga nad käivad ka tõepoolest ja tagada neile läbipääs naabrite juurde. igapäevaselt merel, mitte ei nuta endisi kolhoosiaegu taga. Projekt on suurejooneline ja tema realiseerumisel saab Ja nende päralt ongi tulevik, sest nad on ehtsad, neil on sadam lainetuse eest kaitstuks ning juba olemasolevaile seits- sära silmis ja neis on tekkimas ühtekuuluvustunne. Oskused mekümnele kaikohale lisandub veel kolmkümmend. Kavas on on aga kiired tulema, tean seda omast käest.

34 | Navigaator

VEEMOTO

Lembit Aaslav-Kaasik

Üllar Põvvat

Toomas Mets Sten Kalder

36 | Navigaator VEEMOTOSPORTLASTELE VÕIB SOOVIDA KAIGAS VINTI Veesõiduhooaja lõpul tuli uudis, et Eesti veemotosportlane Toomas Mets (47) on saavutanud teise koha nii MMil kui EMil. Navigaator käis Tartus Emajõe ääres Kvissentalis Eesti Veemoto Liidu 2007. aasta hooaja lõpetamisel silmapaistvatelt võidukihutajatelt ja Tartu paadimeistrilt Üllar Põvvatilt uurimas, kuidas Eesti veemotospordil läheb ning mis on meie meeste saladus, et suurvõistlustel enamus konkurente julmalt selja taha jäetakse.

TEKST KETLIN BELJAEV FOTOD CASPAR SAAR, HANS SAARVELT vint viib edasi Veemotosport on Eestis varjus ja kitsa harrastajaterin- Kõrgete tulemuste taga on lisaks osavatele roolikeera- giga spordiala – tegelejateks peamiselt Tartu ja Tallinna jatele mehhaanikud ja paadimeistrid. klannid, kus kõik tunnevad kõiki või on lausa sugula- Näiteks Tartus ehitab ja arendab sõiduvahendeid sed. Vaatamata kurvale tõsiasjale, et riik selle tehni- Üllar Põvvat, kes on Kalderi treener ja sealse noorte- kaspordiala toetamiseks rahakotiraudu ei ava, on meil töö eestvedaja. “Unistuste paat ei saa kunagi valmis ja paremuselt maailma ja Euroopa teine võidusõitja Too- inimmõistusel pole piire,“ tõdes Põvvat. mas Mets (47), kelle koduveeks Harku järv. Algul oli eesmärk tulla Eesti meistriks – tehtud! Ka pealekasvuga on lood head ja seda eriti Emajõe Järgmisena tõusta Euroopa tippu – tehtud! Nüüd on vaja kallastel. Tartlastest lööb veemotomaailmas laineid ehitada selline paat, mis maailma vallutaks, sest siht 15-aastane Sten Kalder, kes kihutas tänavu paadiklas- on kõige kõrgem ehk maailmameistritiitel. sis JT-250 Eesti kiiruserekordiks 73,6 kilomeetrit tun- Maailma kirkaima medali püüdmisel paneb Põv- nis. Tulevikulootuse spidomeetrinäit ei jäänud palju vat lootused noorele kihutajale Sten Kalderile, kellel alla maailmarekordile, mis on 74,18 kilomeetrit tunnis. endal veel ideid, kuidas paati üha kiiremaks muuta, Paadiklassis OSY-400, kus Kalder proovis esimest korda pole. Küll aga meisterdab ta treeneri ehitatud paadi kätt alles tänavu, on ta ka maagilise saja piiri ületanud järgi mudelit. Kalderi sõnul ongi veemotospot üks suur – tulemus 101,47 kilomeetrit tunnis on Eesti kiireim. katsetamine nii võistlustel kui trennis. “Paned paadi Need kaks veemotosportlast tunnistatigi hooaja kokku, sõidad, vaatad maksimumkiirust, kiirendust ja lõpupeol aasta parimateks. siis proovid jälle pahteldada või lihvid maha,” kirjeldas 2005. aasta maailmameistrist Toomas Metsast oli noor paadimees. tänavusel MM-il parem vaid itaallane Luigi Colombi. Põhjuseks pakkus Mets, et spagetimaal on mootori- UNISTUSTE PAAT EI SAA KUNAGI VALMIS JA valmistajad, kes lähevad otse töökojast veele testima. INIMMÕISTUSEL POLE PIIRE. ÜLLAR PÕVVAT Samuti pole seal miinimumkaalu nõuet ja eestlaste vineerist ehitatud paadid on raskemad kui itaallaste Paati viib edasi üks väike propelleri moodi vidin, süsinikkiust plastikpaadid. Ometi õnnestus Tallinna millel nimeks vint või sõudekruvi. Ja põhiline elu käibki paadimehel kõva konkurentsi pakkuda ja pjedestaalil paadikuuri töökojas selle detaili ümber – küll tuleb seda itaallaste vahel hõbemedaliga poseerida. lihvida ja kohandada erinevate vete jaoks. Kõvematel

Navigaator | 37 VEEMOTO

“PANED PAADI KOKKU, SÕIDAD, VAATAD rohkem tööõpetuse tundi. 20 poisist jäi kevadeks järgi 3-4, kes tööd ei peljanud. MAKSIMUMKIIRUST, KIIRENDUST JA Töökus ongi maailmas paremuselt teise veemoto- SIIS PROOVID JÄLLE PAHTELDADA VÕI sportlase sõnul üks tähtsamaid eeldusi mis tahes alal tippu jõudmiseks, kuigi veemotosportlastel tuleb hobi LIHVID MAHA,” TUTVUSTAB STEN KALDER kõrvalt oma põhitöökohal leiba teenida. Mets, kes ise VEEMOTOSPORDIGA ALUSTAJA ARGIPÄEVA. teeb plaatimistöid, loetles ametimehi, keda paadi- meeste seas leidub: meremehi, firmajuhte ja -oma- vendadel on iga vee jaoks oma kruvi ja sellel on nii palju nikke, lihttöömehi, kontoritöölisi, kinnisvaramaakler nüansse, et Põvvat võiks neist neli kuud järjest rääkida. – seltskond on kirju. Lihtsustuse mõttes olgu vaid öeldud, et üks vint mak- Tegemist on spordialaga, mis ei küsi lisaks ameti- sab umbes 20 000 krooni. Terve paadikomplekti maksu- kohale ka vanust - sõitjad võivad igas eas alustada ning mus tuleb 300 000 krooni ringis, mis on Vormel-1 auto tipus kihutada nii kaua, kuni jõudu jätkub. Mets tun- hinnaga võrreldes muidugi imeodav. nistas, et tegelikult aitab tehnikaspordihobi ennast Toomas Mets tõdes, et need mehed, kes tegelevad poisikesena tunda, ainult selle vahega, et aastatega on paadi tehnilise poolega, jäävad tavaliselt varju, aga on kainet mõistust juurde tulnud. Aga võistlusolukorras ometi väga tähtsad. Sellepärast kinkiski ta oma meh- on tahe jälle nii suur, et hasart tekib paratamatult. haanikule, aasta parima tiitli kättesaamisel binokli, et abimees veel toimuvast rohkem osa saaks. ebausk paati ronimisel Suurte kiirustega käivad paratamatult kaasas ka suu- veemotosport ei küsi vanust remad või väiksemad õnnetused. Metsal on eredamalt Lembit Aaslav-Kaasiku käe all 1973. aastal veemotospor- meeles oma esimene uperkuut, kui ta algusaastatel diga alustanud Mets sai esmalt kätte paadi, mootori ja noorteklassis sõites paadist välja lendas. See õhulend alumiiniumpropelleri – neid osi tuli tal talv otsa tööko- muutis ta mitmeks aastaks ettevaatlikuks. 2003. aas- jas nühkida ja värvida. Veemotosport meenutas alguses tast sõitva Sten Kalderi ehmatas kõige rohkem ära kord, kui Emajõel tuli vastu suur paadilaine, mille alla ta oma sõiduki sõrgadega keeras, nii et pool paati lõi vett täis. Veemotospordi ajaloo esimesed: Poisi treener Üllar Põvvat on selle alaga aga kaota- * Eesti esimesed teadaolevad mootorpaadivõistlused viidi läbi Tartus Emajõel 17. mail nud oma parima sõbra. “Me kunagi ei lähe starti selle 1925. Tegemist oli rahvapaatide võidusõiduga, milles osales 13 paati. mõttega, et vigastada võib saada. See risk on viidud * 6. aprillil 1950 loodi Kalevi Tartu Jahtklubi juurde veemotospordi sektsioon, millega miinimumini,“ lausus Põvvat. Kaitsevarustusena pandi alus veemotospordile Eesti tänapäevases mõttes. kasutavad mehed tugeva seljaosaga päästeveste ja erk- * Esimeseks eestvedajaks oli Georg Vanamölder, kes käis Moskvas õppust võtmas, pro- savärvilist kiivrit. pageeris veemotot teistest Eesti linnades ja ehitas hulga paate. Aga mida siis paadimeestele soovida, et neil vee peal * Esimeste veemotovõistlusteni jõuti 6. juunil 1954. ikka õnneks läheks? Metsa sõnul kasutatakse väljendit * Tallinna veemotosportlased tegid võistlustel debüüdi 1958. aastal, kui sõitis ka Lembit “kaigas vinti!“ Võidusõitja teab ka seda, et kui inimene Aaslav-Kaasik, kes võistles veel 2001. aastal ja tuli klassis O-125 Euroopa meistriks. pole usklik, siis ebausklik ikka on. Mets näiteks ronib paati * Kuigi tehnilised spordialad ei kuulu olümpiamängude kavva, on olümpiavõitjaid sel- alati vasakult poolt. Kunagi alateadlikult tekkinud rituaal gitatud ka veemotos. 1908. aasta olümpiamängudel Londonis osales 14 paati kahest käib nüüd juba teadlikult ja mõnikord on tõsine tegu, et riigist (Inglismaa ja Prantsusmaa). õigelt poolt paati pääseda – siis peab kuidagi üle astuma. * Esimene bensiini jõul töötav päramootor valmistati Norra päritolu ameeriklase Õnnetutest juhtumistest ei lase hingega asja juu- O. Evinrude poolt 1909. aastal. Enne seda oli 1866. aastal patenteeritud vindiga jõu- res olevad sportlased ennast heidutada, sest vesi tõm- deseade paatide jaoks, mida aeti ringi käsitsi. bab magnetina. “Vee peal sõita on lihtsalt nii hea,“ ei Allikas: Veemoto Eestis 1954-2003, koostanud Vahur Joala oska Toomas Mets seda tunnet sõnadessegi panna. Kui

38 | Navigaator VEEMOTO

millegagi võrrelda, siis ehk nagu autoga libedal jääl, “VEE PEAL SAAD SELLE KIIRUSE HOOPIS aga kindlasti parem kui maanteel. “Vee peal saad selle kiiruse hoopis teistmoodi kätte ja pidurdaminegi käib TEISTMOODI KÄTTE JA PIDURDAMINEGI teistmoodi. Võidusõidupaat pidurdab nii järsult, et tuleb KÄIB TEISTMOODI. VÕIDUSÕIDUPAAT vaadata, et paadist välja ei lendaks,“ kirjeldas Mets. PIDURDAB NII JÄRSULT, ET TULEB VAADATA, Üllar Põvvat seevastu kujutab ette, et vee peal kihu- tamisel võib mingi sarnasus olla hoopis lennuki juhti- ET PAADIST VÄLJA EI LENDAKS,“ misega. Igatahes sõna “kaif“ iseloomustab tema arvates RÄÄGIB TOOMAS METS. veemotosporti kõige paremini. Põvvat näiteks ei usu, et kettaheitja Gerd Kanter saab sellise kaifi , kui ketta “Algul ei saa midagi õpetada, ta peab lihtsalt teises kesk- käest lahti laseb – ehkki mine sa tea! konnas kohanema,“ rääkis treener. Iga päev veemotosportlased paadiga vette ei roni. kuulsad dünastiad Seda vaid hooaja alguses, kui vaja pärast talve sõiduva- Kui paljudel on veemotosport “perekonnaviga“, siis Too- hendiga taas sõidurütm leida. Igapäevatöö pole sugugi mas Metsa isa oli meremees ja teda võlub kõik, mis on romantiline: tuleb hoopis klubi eest hoolitseda – vaa- seotud veega. Kuigi kala eelistab mees püüdmise ase- data, et aknad oleks terved ja vesi puhas. Veel tuleb mel taldrikul näha ja merele pole motospordipaadiga mõelda, kuidas raha saada. lainete pärast üldse asja. Sportlasel on välja kujunenud Lõpetuseks ei saanud küsimata jätta, kas veemoto- ka oma lemmikveed, kus on olenevalt võistlusrajast kas sportlaste seas rallib ka mõni naine. Üllar Põvvati vas- kaks või kolm poid. Mööda laia ilma võistlemas käinud tus kõlas, et ka Tartu Kalevi klubis on olnud õrnemat Mets tunnistas, et koduveed on need kõige paremad. sugu, aga kehtib ütlus: “Naine paadis, paat põhjas.“ Näiteks Itaalias, kus maailma parim veemotosportlane Täpsemalt ei soostunud ta kommenteerima, aga nais- treenib, oleneb kõik veetasemest – kui veetase on kõrge, tega oli klubis pahandusi palju. ulbib vees kaikaid ja muud sodi. Toomas Metsa sõnul näeb välisvõistlustel naissõit- Põvvatite peres saab tõelisest veemotospordipisikust jaid omajagu, eriti klassis OSY-400. Naised stardivad rääkida, sest Üllari isa Hendrik sõitis mootorpaadiga ja meestega koos ja pole harv juhus, kui koos ka pjedes- tema poeg Henry ajab samuti vee peal suuri kiirusi taga. taalil seistakse. Samuti on Eestis veemotospordiajaloos Kuulsad on ka Raudvate ja Aaslav-Kaasikute dünastiad, mitu kõva naiskihutajat. Neist kuusaim Maie Kaasik kus põlvest põlve veemotospordiga tegeldud. (Mägi), kes võitis O-175 klassis neli NSV Liidu meistri- Toomas Metsal pole praegu veemotospordis mant- tiitlit ja ühel korral rahvaste spartakiaadil. lipärijaid näha, sest tal on kaks tütart, kes pole kunagi avaldanud soovi paadiga kihutama hakata. Suuri võite koju toonud isa pole ka spetsiaalset innustustööd tei- Eesti veemootorisportlaste edukamad tulemused nud, aga hindab väga perekonnalt saadud tuge – ilma rahvusvahelisel areenil hooajal 2007 selleta ei jõuaks kuhugi. Maailmameistrivõistlused: Balti meistrivõistlused: O-125 Toomas Mets II koht OSY-400 Toomas Torv I koht naine paadis, paat… F-500 Uku Aaslav-Kaasik VI koht JT-250 Rasmus Haugasmägi II koht Üllar Põvvat meenutas Nikolai Põvvati, keda ta peab S-550 Erik Aaslav-Kaasik VI koht OSY-400R Marek Peeba II koht oma veemotoisaks ja õpetajaks, sõnu: “Kui sina loed Euroopa meistrivõistlused: T-550 Rauno Voldek II koht veepinda nagu kiriku lauluraamatut, siis on kõik F-125 Toomas Mets II koht JT-250 Sten Kalder III koht korras.“ Iga virvendus ja laine peab veemotosportla- JT-250 Sten Kalder II koht S-550 Erik Aaslav-Kaasik III koht sel olema selgemast selgem. Põvvat ütles, et kui uus F-125 Lembit Aaslav-Kaasik V koht O-350 Riho Uuring III koht poiss tuleb trenni, siis kõigepealt instrueeritakse teda OSY-400 Raivo Suuk III koht ja lubatakse üsna pea paati vee omapäradega tutvuma. T-550 Art Raudva III koht

Navigaator | 39 TEKST VIKTOR SIILATS Vilde: “Fantastide ümber heljus udu, sonijate ümber mühas aur. Mida nende silm nägi, oli hall, täis siniseid ja säravaid imesid. Nende vaateringis “Ja laev tuli. Tuli südaöösi. säras ja kobrutas kõik. Nad nägid taevas üles helkivat imetähte, mis neile Teda nägi esimesena üks naine. teed tõotatud maale pidi näitama; nad nägid merd pooleks rebenevat, et ära- See seisis oma noore saleda kehaga kõrgelt ja sirgelt keset leeri ning kõik valitud rahvale läbipääsuks tarbe korral kuiva jalgrada soetada; nad nägid temas ja ta küljes osutas kirglikult mere poole – käed, silmad, vallali lehvivad pilve tulevat rändajaid peale võtma ja edasi kandma; nad nägid suurt valget juuksed, pingule paisunud rinnad. laeva lähenevat, saadetud jumaliku ja ilmliku ülemuse poolt, vedama usklikke Ja suu tõi kuuldavale otsekui pasunahüüu mis levis rõkates üle kogu “Kaanoni rahuranda.”“ uinuva leeri: “Laev tuleb, laev tuleb, laev tuleb!“ Nõndasamuti ootasime ju valget laeva ka nõukogude ajal? Siiski Hüüdja oli Lõhmuse Anu Kuglilt. Ta oli palveis valvanud viis ööd järjepanu, rohkem südames, kui päriselt. Kas ootame ka praegu või kõik et saada rahva ees esimeseks, kes kuulutab tõekssaanud imet. Ta võbises õnnest on niigi nii hästi? ja värises uhkusest. Iga sooneke ja närvikiuke tema ihus kuumas õndsusest. Ja leer tuksatas virguma - praegu siit, varsti sealt. Ning ärganud, kes Vilde: “Need hallid ja mustad inimkujud seisid hommikust õhtuni seal lage- nägid seda noort ja saledat naist ihu ja hingega osutavat mere poole, teadsid dal rannaservikul ja nende igatsevad silmad tõmmuks päevitund nägudes kohe, mida ta näeb, ilma tema pasunahüüdu kuulmatagi, ja nad kõik nägid vahtisid ainiti mere poole. ühtaegu valget Laeva.” Eduard Vilde ”Prohvet Maltsvet” Nad ootasid laeva, valget laeva. Laev, mis tuli neid päästma, pidi olema valge, helevalge, valge kui jumala päike taevas... Selle Valge laev. See vabadust sümboliseeriv mõiste tekkis Eesti rahva laeva peale oli kõigi usk ja lootus viimaks ühinenud. Laeva peale, teadvusesse 19.sajandi teisel poolel. Just siis põimusid omavahel mille kroonu jumala käsul neile järgi läkitab, et neid viia soojale majanduslikust hädapõlvest tingitud väljarändamisliikumine ja maale, kus usuisa neile asukohad valmis on otsinud.” hariduslikust madalpinnast võrsunud lahkusuline liikumine. Millegipärast on levinud arusaam, et maltsveltlaste laeva ei Valge laeva ootust kirjeldas esmakordselt Edard Vilde oma tulnudki! Et usuisad ja prohvetid lihtsalt hullutasid oma õnne- romaanis “Prohvet Maltsvet”, mis ilmus aastal 1905. Alguses tut rahvast. Et kõik oli vaid pettus. järjejutuna Tartu ajalehes, hiljem lõplikult valminuna aastal Ka nõukogude ajal piirdus valge laeva tulek vaid Georg Otsaga, 1906, kui Vilde oli Kopenhaagenis pagenduses. mille regulaarreisidega väljavalituid Helsingisse viidi. Valget laeva ootasid maltsveltlased 1861.aasta kevadel Lasna- mäe veerul. Nende usk oli tugev, nende kannatus piiri peal ja nende Vilde: “Tekkis kahtlejaid. Esiti üksikuid, pärast salgakesi. Aga usklikke oli soov rännata kurjast Eestist ära Krimmi avarustele oli meeletu. rohkem. Ja siis tõusid leeris üles prohvetid ja apostlid, need, kelle hõõguvate Need õnnetud olid saanud maitsta mõisa tööorjust ja kepi- ennustuste ajul rahvas siia kogunenud, kelle suud täis olid imedest ja salapä- hoope, nad olid müünud oma viimasegi maise vara ja seal nad rastest tõotustest. Need pidasid palvet ja lasid voolata oma visamat, suuremat, siis ootasid, sest et ettekuulutus ütles, et Maltsvet tuleb neile lõõmavamat usku kahtlejate peale, neid julgustades, kinnitades, uute tõotus- järele laevaga, valge laevaga, mida kroonu või Jumal tema käsu- tega ergutades. Ja ennäe – kahtlejad uskusid jälle! Nad ootasid uuesti. tusse annab. Mari oli palvejoovastuses kiljatanud: “Laev tuleb!” Seda leeri Lasnamäe veerul mõnitasid nii papa Jansen Miina oli pühas halvatuses sosistanud: “Laev tuleb!” Pärnu Postimehes, kui ka uudishimutsevad tallinlased, aga Paide Ants ja Kerna mölder, Madis, Anu ja kõik need teised – nad luge- maltsvetlaste usk oli siiski tugevam. sid seda raamatust mitmel-setmel keerulisel keelel välja ja kuulutasid: Laev LAEV TULEB!

40 | Navigaator MÕTISKLUS

tuleb! Miks ei pidanud ta siis tulema? Nähtavasti tegi Kõigevägevam katset väljarändajate teekond jõelaevaga. Ja need, kes Kaspiani jõud- oma rahvakese usukindlusega. sid, rentisid sealt Krimmi jõudmiseks soola vedamiseks mõel- Kes tohtis siin jääda alla!...“ dud kreeklastele kuuluva purjelaeva. Isegi ränk torm elati kuidagimoodi üle, kusjuures korraks Ja laev tuli! tundus soolalaeva trümmis otsekui silgud-pütis meetodil rei- sivatele merehaigetele eestlastele, et nüüd on siis surm lõpuks “See lähenes, rait ja hunnitu, hõbedase öö rüpest majesteetlikul sõidul, lõhes- käes: hirmsa nutu ja hala saatel asus Kreeka meeskond laeva tades laineid vägeval rinnal ning jättes maha vahujoomi, mis valgustasid hülgama. Hiljem selgus, et kreeklased olid hoopis ühe oma pimedikku. Ning komandosillal seisis tema ise, ootajate prohvet ja päästja... nukratest merelauludest valla päästnud... ning viipas neile võidurõõmus mõlema käega tervitusi...” Sugugi mitte nii õnnelikult ei käinud teise väjarändajate laine käsi. Need kes valisid rahalistel kaalutlustel ränkraske Aga kas ta ikka päriselt ka tuli? jalgsiteekonna läbi maismaa, ei pidanud valdavas enamuses teekonnale vastu. Eduard Vilde “Prohvet Maltsvet”: “Aga seal seisis nende hulgas pikk, Aga need, kes Krimmi ikkagi jõudsid, nende käsi käis vaata- kõhetu vanamees halli habemevõruga kõrvast kõrvani, keegi kolklane, ja see hüü- mata saksa parunite, kirikhärrade ja papa Janseni omakasupüüdli- dis korraga: “Ma ei näe laeva!... Mul on merimehe silmad, aga laeva nad ei näe!” kele ja kahjurõõmsatele manitsustele, hoiatustele ja parastamisele Oli, kui heitunuks põlvitajate üle tumehall pilvetiib. Äkki ei iiksatanud siiski üllatavalt hästi. Üsna peatselt sai nii mõnestki kodumaal keegi enam. Oodati näilikult, et lood avab suu ja neelab selle uskumatu. mõisa heaks orjanud eestlasest mõisaomanik! Kuid mees seisis paigal ning kordas oma meeletut väidet. Põlvitajaist püüdis keegi pilkamisi naerda, aga sel naerul polnud laja. Ja jälle keegi siunas “Valge laev” saabus eestlastele 1918. aastal iseseisva riigi näol ja uskumatut sõgedaks, aga see teda ei pööranud. Ja nüüd - nüüd korises ühest nii osutusid oma kummalisel viisil kuuskümmend aastat hiljem ja siis teisest ja siis kolmandast pettunud rinnast: tõeks Maltsveti ennustussõnad oma vangistajate kohta: “Aeg on “Laeva ei ole! Laeva enam ei ole!”” ukse ees, kus teie käest võetakse piitsad ja vitsad, kepid ja ahelad, kus teie küü- sist päästetakse kõik kannatajad, kus teie rikkus ja toredus langeb rusudeks ja Sestap on jäänudki püsima arvamus, et valget laeva pole ega kus teid endid pannakse orjama looga ja ikke all, ja karistust kannatama piitsa polegi olnud, et on vaid ootaja unistus. Aga laev siiski tuli ja ja vitsa ja korpionide all nende väetite asemel, kes teid on orjanud ja teie hoopide laev tuleb! all vingerdanud palju sadasid aastaid...” Maltsvetlastele ei saabunud laev küll mitte samal ajal, kui nad teda kärsitult ootasid vaid mõned päevad hiljem. Leer oli Ka nõukogude ajal nii oodatud “valge laev“ siiski saabus aeg-ajalt selleks ajaks võimude poolt laiali aetud, mistõttu mitte keegi ja nii mõnigi kaasmaalane leidis vabas Läänes endale uue kodu- ei märganudki, et väljarändajate saadik, noor Malts, saabus maa. Kuni lõpuks Eesti Iseseisvuse nimeline “valge laev” tõi taas Krimmist Peterburi kaudu Tallinna laevaga. Ja kuna tegu oli nii vabaduse kui ka Lääne hoopistükkis Eestisse. reisiaurikuga, siis ju ta ikkagi valge oli. Maltsveltlaste hilise- Ja kuidas on siis lood praegu? Sajad kui mitte tuhanded val- mad rasked katsumused, neile osakssaanud ränk peks kodu- ged laevad, aga ka valged õhulaevad külastavad Eestit ja nen- maal ja Peterburi sulide karmid tembud ainult tugevdasid trotsi dega maltsveltlase kombel soojale maale minek on lihtne kui ja Eestist igaveseks lahkumise soovi. käkitegu. Oleks vaid tahtmist! Paraku jääb Vilde teoses just seetõttu üsna tahaplaanile Laev tuli ja laev tuleb! Ta tuleb alati, kui teda vajame, varu- see asjaolu, et Peterburist lõunasse edasi jätkus esimeste gem vaid kannatust.

LAEV TULI JA LAEV TULEB! TA TULEB ALATI, KUI TEDA VAJAME, VARUGEM VAID KANNATUST.

Navigaator | 41 Toulouse

Marseille

Ko PORTUGAL Barcelona

Hispaania Valencia Sard BALEAARI Sevilla SAARED Vahemeri Málaga Gibraltar Gibraltari väin

ALGERIA i Dominikaani Vabariik MAROKO

Puerto Rico

Martinique Kanaari saared

Martinique Grenadiini saared Barbados Grenada LÄÄNE SAHARA Trinidad ja Tobago

Cape Verde KATAMARAANIGA VAHEMERELT

KARIIBI MERELE (3.osa, algus Navigaatoris 2/2007) Jätkame kahes eelmises Navigaatoris avaldatud reisikirja, milles eesti-soome segameeskond seilab sinimustvalge lipu all katamaraanil Sweet Janina Vahemerelt üle Atlandi ookeani Kariibi merele. Kaks kuud kestnud reisile pani punkti üle Atlandi purjetamise võidusõit ARC 2006 (Atlantic Rally for Cruisers), millel osaleti selle võistluse ajaloos teise Eesti lipu all sõitva alusena.

TEKST JUKKA HARJU FOTOD JUKKA HARJU, HEIMAR kiprile purjeparanduse ja Volvo-Penta hool- kõrvetava päikese käes ilma ühegi õlleta, KUUSKLER, TÕDU TALVIK duse telefoninumbrid kirjutada. ARC büroost ainult veepudeli jõul. Ülejäänud meeskond las palmases käidi ütlemas, et Muelle Vela Latina bassein sebis kail ja jahtide peal. Kipper määrati Esialgse reisiplaani järgi, mille kipper tehti just tühjaks, et võtta vastu kõik osavõt- vabatahtlikuna Simpatico-nimelist väikse- tegi mitu kuud tagasi Google Earthi abil, jad, kes võistlevad mitmekereliste klassis. mat Catanat teise kohta viima; Mandy läks pidi Toulonist Las Palmasesse olema 1620 Pidime tükk aega ootekai ääres passima, tõlgiks kaasa, sest laevavahiks jäetud kutt meremiili. Teel käidi vahel teistes sadama- enne kui läksime lainemurdjast väljapoole rääkis ainult hispaania keelt. tes kui algselt kavandatud, aga tegelik reis põigates väikesesse sadamabasseini, kus Lõpuks seisid kõik seni saabunud kata- oli Raymarine track’i järgi 1626 miili pikk ja tegutseb kohalik traditsiooniline jahtklubi maraanid sirges reas, ahtrid kai pool, vaade kohalejõudmise päevaks oli täpselt hinna- nimega Club Vela Latina. Veetsime järgmise kai ääres seisvate Vela Latina jahtide rea poole. tud 12. november. öö basseini servas küljetsi kinnitatult. Tõus ja mõõn nõudis väikest maabumistrepi Esmaspäeva, 13. novembri hommikul Teisipäeva hommikul algas teiste kata- timmimist, köied aga püsisid hästi paigas. läks Las Palmase Texaco tankla kai ääres maraanide voorimine Club Vela Latina bas- Elektritki saime juba kohe järgmisel päeval, saginaks. Mitmed alused püüdsid sada- seini. Melu jätkus õhtupoolikuni, ja meie kui läbipõlenud kailambid oli vahetatud. Ka masse siseneda kütusekai kaudu, et stardi- meeskond kogus ARC personali kirjadesse vett leidsime kail oleva kaane alt. Selle ava- hommikul poleks vaja enam tanklas sabas PR-punkte aidates köitega nii rannal kui mine tõi päevavalgele kihava prussakakarja, seista. Kõigile tuntud sümpaatne don Pedro jahtide pardal, samuti poiköisi viies ja meie kes ütles meile tere tulemast sooja lõunamaa sebis tankurite ja oma poe vahet tulijate 40-hobujõulise päästepaadiga jahte külgtuu- rõõmude juurde. Tõime otsekohe marketist küsimustele vastates ja jahtide otsi vastu võt- les tihedamalt kokku lükates. Tapsa T. tegi säästupudeli prussakatõrjevahendit, mida tes, jõudes möödaminnes isegi Sweet Janina ligi tubli neljatunnise tööotsa paadi roolis iga päev usinalt maabumistrepile ja köitele

42 | Navigaator REIS

Las Palmase sadam Sweet Janina mastist vaadates pritsisime. Rotte oleme seni näinud ainult sur- juurde pakkus meie peakokk võis hautatud et otsustasime tugevdada otse kaheliikmelise nult ulpimas sadamabasseinis, mille nurka lillkapsast, mascarponevahtu herneidudega ja Eslovenia kannul marssivat niisama väikest suubub ilmselt mingi tänava solgitoru. krutoone, mida oli kergelt praetud oliivi- ja Estonia võistkonda, kellele järgnesid Finlan- Oli aeg ennast ARCile kirja panna, vastu kõrvitsaseemneõlis. dia tihedad ja häälekad read. võtta juhtnööre ja pileteid mitmesugustele Veel paar nädalat tagasi olime naljata- Pärast ametlikke tervituskõnesid tõm- üritustele ning alla kirjutada kipri ja laeva- nud, et mereõhk teeb vöö lühemaks. Nüüd mati lipud masti ehtsas hispaania stiilis val- kompanii nimel lugematu arv lepinguid ja selgus kibe tõde: vööd on tegelikult hoopis jude ilutulestikupaukude saatel. Avamisele loobumiskirju. Värskendasime ka ostunime- pikemaks veninud, aga sellele vaatamata järgnesid don Pedro korraldatud värvikas kirja ja saatsime delegatsioone laevatarvete kogu aeg pingul. Isegi hommikune sörk- rahvusvaheline sõuderegatt ja teised mee- poodidesse ning El Corte Inglesi kaubamajja. jooks ülepäeviti ei paista aitavat, kuigi see lelahutused, millele meeskonnad olid oma Tööde nimekiri pikenes kiiremini kui me ära on muidu tore võimalus linna vaadata. esindajad ette registreerinud, lõpuks tuli teha jõudsime. Tegelikud proviandiostud grilliõhtu Texaco jaama kail. kavatsesime teha alles järgmisel nädalal. arc avatakse ametlikult Pärast üsna seltskondlikku nädalalõppu Õhtuti oli ikka kellegi kulul mõni happy hour Nädalavahetusel pööras tuul itta ja kagusse, kaalus pootsman juba meie maabumistrepi või kokteiliõhtu. tõstes laine kõrgeks ja tekitades Club Vela otsas ilutseva sildi “Welcome Aboard” vaheta- Esimene vahefi niš oli ARC ohutuskont- Latina basseinis kiusliku ummiklainetuse. mist “No Entry” vastu, sest esmaspäeval jätkus roll, mis oli tellitud neljapäevaks. Seda tuli Katamaraanid ja üks trimaraan õõtsusid argielu ja lõputu ettevalmistuste rodu. Volvo tegema joviaalne Andy, kes alguses kinnitas, vastikult tõmmeldes köite ja ankrute või Penta masinad ja diiselgeneraator Northern et mereohutust võetakse meie jahi peal veel poide vahel edasi-tagasi. Maabumistreppi- Lights said uued õlid ja filtrid. Kipri saja- tõsisemalt kui söögiasju. Õige pika nime- dele tuli teha järjest vähem elegantseid köie- konna sõnaga piirduvast hädisest hispaania kirja järgi kontrollitult olidki kõik kohad pingutusi, et need tõusu ja mõõna ajal liiga keelest piisas suurepäraselt ükskeelse, kuid korras, aga paar pisipuudust leiti ikkagi: kõvasti betoonkai küljes kinni poleks. õige töössesuhtumisega hooldusmehega kipper oli ostunimekirjast välja unustanud Pühapäeval oli sadamas saginat: ARC suhtlemiseks; suutsime hankida isegi puu- varu-VHF-antenni masti kaotamise puhuks. ametlik avamine toimus kohe pärast hom- duvad varufi ltrid generaatori jaoks. Samuti puudus päästerõngal triivankur. mikupoolikul joostud maratoni. Sadam oli Õhtupoolikul naasis moonapatrull Hiper- Nendega ning Andy soovitatud “elulõngaga”, liiklusele suletud ja jooksjad tulid tunnelist Dino pakiautol esimese kaubalaadungiga. mis jookseb läbi ahtriteki, tulime toime üsna sadama territooriumile, käisid poole kai peal 1200 liitrit vett ja teisi jooke liikus väledalt kergete muudatustega. ümber pööramas ja kadusid siis jälle linna. mööda landgangi ahtritekile, kattes selle Nädal läks uskumatult kiiresti. Lau- ARC meeskonnad ootasid oma riigilippude üleni. Kiskusime kastid ja muud pakendid päeva tähistamiseks käisime kogu reisi- all kõrvetava päikese käes jooksu lõppu. lahti, kastsime või pühkisime Heimari ime- seltskonnaga eelmise õhtu diskotuuril Keskpäeva paiku hakkas rongkäik liikuma, ainega üle iga pudeli ja purgi ja pakkisime hangitud pohmakat patukahetsussaunas kõige ees Hispaania, tema järel hispaania kavakohastesse panipaikadesse, mida suure välja ajamas ja sõime pardal “kerge” õhtu- tähestiku järjekorras teised maad, igaüks kan- “kati” peal juba jätkus. Ometi imestasime, kui eine: alguses rohelisi merikarpe, mille peal dis oma lippu. Sweet Janina segameeskonnal kergesti kadus tohutu hulk kaupa kappidesse oli küüslauku, sidrunivõid, peterselli, pipart, oli väike identiteedikriis: kelle hulgas seista? ja punkrite alla. Algas spekuleerimine selle soola, gran marnieri’t. Lillkapsapüreesupi Soomlasi oli aga ilma meietagi nii suur summ, üle, kuidas kaal mõjutab jahi käitumist, kas

Navigaator | 43 REIS

saame aluse lateraalsesse tasakaalu ja kuidas üllatavates olukordades – viimati Las Pal- ostude ja ettevalmistuste rumba. Ostunime- vältida vööri või ahtri ülekoormamist. Põhi- mase kai ääres peatudes –, mis tekitas hoog- kiri hakkas juba lühenema, tööde nimekiri mõtteliselt tasuks osta Kanaaridelt nii palju said ja naljakaid ohuolukordi. Nähtusele lisas samuti. Toidukraami tuli igast suunast, säilivat provianti kui on võimalik mõistlikult vürtsi veel ühe masina keeldumine aeg-ajalt kui Heimar oli tellimusi tehes mööda linna ära vedada, sest Kariibi merel öeldi olevat käivitumast, kuni süsteem on nullitud moo- jooksnud: kuivained, sügavkülmutatud toi- vähe poode ja kõrged hinnad. tori pealülitist ja tehtud salapäraste loitsude dud, värske kraam ja lõpuks leivad. Pappkar- Higise esmaspäeva lõpetuseks otsusta- saatel mõni muu omapärane rituaal. Jahi bid jätsime muidugi kaile prügikonteinerisse sime anda Heimarile vaba õhtu ja süüa õhtust pardal ei olnud millegipärast ühtegi kasu- ja kõikvõimalikku kraami töötlesime enne lähedal asuvas Tapas-Baris. Pärast kohalikke tusjuhendit sellele masinale, mille tegeliku trümmi peitmist Heimari müstilise desin- rahvusroogi, jumalikku fi rmamagustoitu ja töömooduli kaane alt vaatas vastu müstiline fitseerimisvahendiga. Moonavarud, mis paari Carlos Primerot läksid poisid Tropicali digitaaltabloo ning veel üks töö- ja kalibree- olid mitu korda täitnud jahi suure ahtriteki alumise korruse baari, kust tulid välja hom- rimisklaviatuur. Seni olid hooldespetsid ja salongi, kadusid vähehaaval silmist, ain- mikul kella nelja paiku. Sealgi olid kuulda- Vahemerel ja Kanaaridel, kellega me olime saks nähtavaks tagajärjeks veeliini vajumine. vasti head mojito’d. kohtunud, aparaadi alalise jõuluvalgustuse Noh, salongi külglauad olid ju täis korvidesse Järgnes toidukraami tassimine, mis ees ainult õlgu kehitanud ja käsi laiutanud. pakitud puuvilju, juurikaid ja aedvilju. toimus kolmes jaoks. Pakkimiseks sobivaid Aga kui me olime lõpuks helistanud Volvo- Ülejäänud nädal läks samamoodi mees- plastkarpe olime juba varunud. Veinipude- Penta Soome maaletoojale, kutsuti seal tele- konna ühisel jõul kõiksugu kaupa tassides, lite pakkimiseks soovitati provisioning’u semi- fonile mees, kes sai selle aparaadi hingeelust panipaiku ja kinnitussüsteeme timmides ja naril käepärast viisi: lõigata veepudelil kael hästi aru ja aitas meil vea leidmiseks õiges jahti üle vaadates. Kipper ravitses oma kõr- maha, toppida veinipudel sisse ja laduda suunas edasi minna. Kui õnnestus veel gusekartust ronides Sweet Janina 25,5 meetri virna. See teadmine tuli küll liiga hilja, sest netist juhend tõmmata, hakkasid veakoodid pikkuse süsinikkiust masti otsa taglast kont- olime kõik seni tühjaks joodud veepudelid ja muud saladused meile selgeks saama. rollima ja saalinguid teipima. Seal oli häid muidugi juba lauluga laiaks litsunud ja prü- Heimari kolmapäevane õhtusöök oli värs- rakursse pildistamiseks. gikasti visanud. Selle asemel orgunnisime kest keedupeedist tehtud salat, millele oli Traditsiooniliselt hea briti vaimuga ARC rulli mullkilet ja mähkisime seda iga klaas- lisatud väikesi kartuleid, türgi ube, punast on viimastel aastatel hakanud laiemalt huvi- pudeli ümber – töötas päris kenasti. sibulat, praetud chorizoviilusid, kappareid tama ka soomlasi. Selle märgiks oli kohal Nädala lõpupoole läks sagin sadamas koos vartega, keedetud muna ja balsamicoää- vähemalt kaks pressi esindajat, kes tegid hoogsamaks ja toidupoodides oli juba kitsas. dika-oliiviõlikastet ning pandud peale anšoo- juttu sündmusest üldiselt ja sellel osaleva- Juba kolmapäeval olid Hiper-Dinos lõpmata vist ja sinihallitusjuustu; samuti Serrano test Soome meeskondadest. pikad sabad ja kõigil sabasseisjatel mitu singi, grillitud paprika ja porruga täidetud Laupäevane kiprite koosolek algas ilmatea- kärutäit kaupa. Poed teenisid vist suure osa tortellini’sid, gaspachokastet ja peterselli ning dete osaga. Publik, kelle hulgas olid ülekaalus aastakasumist ARC stardinädalal. palju-palju vaimu. Veiniks oli Coto Rosado. inglased, kukkus naerma, kui ilmaprohvet Lausa viimasel minutil saime abi ka Magustoiduks serveeritud värskest puna- Chris Tibbs näitas Põhja-Atlandi üldist ilma- Volvo-Penta elektroonilistele juhtplokkide sest kaktuseviljast pressitud mahlaga maitses- kaarti: Briti saarte kohal laiutas tohutu maali osas, mis olid juba mitu nädalat vilgu- tatud lahja mojito maitses samuti võrratult. moodi madalrõhkkond. Muidu näis ilm tule- tanud rohelisi ja punaseid tulesid, nii et vat ARCi seisukohast nii hea kui tavaliselt pidime need teibiga kinni katma. Pealegi start läheneb võimalik: kõrgrõhkkonda ja päri- või paksta- oli ühe masina üle kadunud kontroll päris Neljapäeval jätkus kiirenevas taktis sisse- aktuult lubati nii kaua kui ennustus ulatus.

Catman 2 ja Sweet Janina

44 | Navigaator REIS

Sweet Janina ahtritekile ilmus nel- Oma Las Palmase kainaabri Adeia kipri ralli algab japäeval pakk jahi teisel masinal puudu- Evani ja omaniku Chrisiga vedasime veel Kohe, kui kõlas stardipauk, läks lahti rega- nud lisalaadijaga ja reede hommikul kaks kihla drinkide peale kogu võitjameeskon- tikiprite lemmiktegevus: kaasvõistlejatest Prantsuse tehnikut, kes lisalaadijad mõle- nale teiseks jäänud jahi pardal. Kui Adeia möödumine paremalt ja vasakult. Spin- male masinale uuesti paigaldasid. Töö algas pääses sukelduja abiga lahti poi küljest, mille nakerid ja gennakerid olid üleval paljudel, paljutõotavalt ja kinnitussüsteem paistis külge ta ärasõidul takerdus, andsime otsad aga tuul puhus kuidagi nende vahelt otse korras olevat. Paigaldamise käigus tekkis ja – lõpuks ometi – sõitsime kitsast avast läbi Sweet Janina purjedesse ja kogukas kata- aga raskusi. Härrasmehed ütlesid, et lähe- lainemurdja merele või õigemini välimisse maraan liugles hoogu kaotamata karidest vad linna peale tööriistu ostma, ja tulidki sadamabasseini, mille taga asus stardijoon. mööda. Varsti pärast starti möödusime pärast lõunat tagasi, kaasas tuliuus nur- Kuna kohalikud kaitsejõud olid operat- hästi lähedalt vanast merekarust – jahist klihvmasin ja puurmasin. Luninud meilt sioonil, millega püüti takistada aafriklaste nimega Tarina – ja hõikusime üksteisele pikendusjuhtme, kadus üks härrasmees maabumist saarel, oli kohtunike laevaks häid soove. Kipper kergitas oma pleekinud koos kaadervärgiga tüürpoordipoolsesse pandud Rootsi laeva suurune praam nimega Tilley kübarat, et tervitada Reijot, Aulit ja masinaruumi. Sealt hakkas kostma kõva Armas. See seadis end sisse sadamabasseini Erikat (11), kes reisisid kolmekesi. kriginat ja luugist tõusis paksu sinist suitsu. ava teises servas stardijoone ülemiseks Kui jahid olid tasapisi merele laiali val- Tapsa K. tähendas, et see on vist see kuulus otsaks, ja teise otsa oli rannale viidud paar gunud, näis olukord suhteliselt hea: mit- kallis suits… Catana mees ilmus vaheteva- suurt poid. Sweet Janina tiirutas ranna mekereliste klassi jahte ei olnud eespool hel luugile värsket õhku hingama ja kadus lähedal samal ajal kui meeskond märkis kuigi palju näha. Nüüd, kus meil oli roh- siis jälle edasi lõikama. Stardini oli jäänud veel tušiga suurpurje tõstemehhanismile kem ruumi, tõmbasime vööri 300-ruuduse ainult üks tööpäev ja nädalalõpp, nii et kipri ja sootidele vaikimisi rehvimisasetused – Punase Saatana ja seilasime heas tujus piki mure nakkas ka jahi omanikele, mille taga- sellest teost oli hiljem merel palju kasu. Gran Canaria idarannikut lõunakagusse. järjel sõitis Catana müügijärgse teeninduse Vähehaaval kogunesid jahid sadamast Loojangu eel läks tuul nii valjuks, et dokist lõpuks kohale suurem ülemus, et jäl- stardijoone poole. Racing- ja Invitational- meie suur õhuke gennaker tuli asendada gida remonditööde käiku. Temagi imestas klass startis kell 12.40, spinnakerid pungil, rullgenuaga. Ühtlasi tegime halsi läände pika nimekirja probleemide üle, millest olu- ja tuju hakkas tõusma. Paarsada jahti, mis ja otsustasime käia vaatamas, kuidas oleks line osa oli tekkinud selle kuu jooksul, mille korraga stardivad, on alati võimas vaate- sõita saarest lääne pool acceleration zone’is. jaht veetis valmistajatehase dokis. pilt; kõikjal klõpsusid fotokad. Kanaaridest idas ja läänes on nimelt vöön- Mehed paistsid siiski oma tööd tundvat, Sweet Janina taktika oli vältida kõige did, kus valdav kirdetuul paisub viis või paigaldasid laadijad ja parandasid ühtlasi suuremat trügimist stardijoont näitava ja isegi kümme meetrit sekundis tavalisest mõned väiksemad vead. Paigaldamiseks tuult varjava laeva kõrval, teiselt poolt aga tugevamaks. Teel juhtus väike taktikaline ja testimiseks läks siiski terve laupäev, nii hoiduda hukatuslikust kokkupõrkest laine- aps: lasime autopiloodil otsekui märka- et masinaruumide puhastamine jäi püha- murdja kõrval oleva alumise poiga. Liini kes- matult juhtida meid tuule nurga all saare päevaks, s.t stardipäevaks. Parajal ajal paar kel oligi parajalt palju ruumi, rohkearvulised servas pöörduva tuulega liiga lähedale tundi enne starti oli jaht pestud, korista- väiksemad jahid andsid hea meelega ruumi Gran Canaria lõunarannikule, mis võttis tud ja valmis merele minema. Tegime vii- meie tenniseväljaku suurusele jahimürakale. mõneks ajaks hoo maha, kuni halssisime maseid pilte kõigi jahtide meeskondadest Tõstsime genua täpselt enne stardipauku kell jälle lõunakursile. ja jätsime hüvasti saatjatega, samuti ARCi 13 ja purjetasime õige vabalt üle stardijoone. Nagu ARC ilmaguru Chris Tibbs oli lau- sõbraliku kaipersonaliga. Ookeani ületamine oli alanud. päeval ennustanud, õõtsus Gran Canariast

Stardijoone ületamine pakstaaktuules

Navigaator | 45 REIS

Lõbusõit pärituules. Sweet Janina õmblusringi asutamiskoosolek: Musitseerib kippar Jukka Harju väikesed midinetid Tõdu ja Olli

edelas loodest tulev raske laine, mis koos püüdis endale ette heita, et ta polnud kart- kell neli, keerates tuksi kõik jahi juhtimis- paisuva kirdetuulega moodustas rahutu rist- nud väikestest tumedatest pilvedest tõusvaid mehhanismid. Roolis olnud Tapsa T. seadis lainetuse. Kogu öö ja järgmise päeva püüdis tuulehooge, aga vahimees keeldus kinnita- osavalt jahi triivima – kuidas see tal ilma igaüks meist oma vahikorra ajal nuputada mast, et mingi iil oli purje tabanud. tüürita õnnestus, jäi kiprile müsteeriumiks. nippe purjede trimmimiseks, et jaht liiguks Oli kuidas oli, aga süsinikkiust mast, mida Kipper pääses jälle tööle oma meelispaika, hästi, aga purjed ja poom ei teeks liiga palju hoiavad püsti Kevlari vandid, on eriti katama- sooja tüürpoordipoolsesse masinaruumi, et müra. Tegelikult segas maitsvale õhtusöö- raani peal tõeliselt jäik ja murdumatu tervik. asendada autopiloodi töömoodul vana sead- gile järgnenud magusat und märksa rohkem Vööritross on sõrmejämedune ja teisedki köied mega, mis seisis tagavaraks, juhtmed ühen- see, et segane lainetus tagus korrapäratult venimatud. Kui veel topeltkere elimineerib datud. Jäi üle ainult toite- ja andmekaabel vastu vahetekki nagu vaiaramm. igasuguse kaldumise, millega ühekereline vana juhtarvutiga ühendada ning automaat- Koidikul oli taevas poolpilves, aga varsti annab purjedele ja konstruktsioonidele tuu- juhtimine funktsis jälle. Nüüd ei olnud meil tuli päike välja. Kirdetuul pööras kord põhja, lehoogude ajal armu, on tervik tõesti märksa aga enam varusüsteemi, nii et töömooduli kord itta, kuid puhus ikka veel tagant. Vööri jäigem. Sellel on oma eelised, aga tuule paisu- korrasolekut tuli hakata iga päev kontrol- olime juba eelmisel õhtul heisanud “suka” mise ja iilidega tuleb olla täpne; purjede reh- lima. Avastasime, et aluse meditsiinivarus- sisse topitud, äsja parandusest tulnud Sinise vimine tasub õpiku järgi teha kohe, kui see tusest puudus stetoskoop: sellega oleks olnud Ingli – 200 ruutu tugevapoolset spinnakeri- esimest korda vajalik tundub. hea kõrvalisi helisid välja peilida ja rikkeid kangast. Algas ühtlane sõit, Atlandi argipäev. Esimese täispika merepäeva õhtusöögi ennetada, kui töömoodul rügas tüüri juures Teisi jahte oli päeva jooksul näha ainult mõni ajaks oli loodest tulnud vana lainetus vaibu- oma üksluist tööd, liikudes edasi-tagasi. üksik; öösel oli tulesid olnud veel igal pool. nud ja sõit ühtlasemaks muutunud. Heimar Järgnes paar nõrgema tuulega päeva, Enne loojangut tabas meid raske tagasi- pakkus praetud mereahvenafi leed kastmega, vahepeal sõitsime isegi masinate jõul. Masi- löök: äsja remondist tulnud sinine spinna- mis koosnes sidrunimahlast, koorest, val- nate osas olime kokku leppinud, et kasutame ker rebenes ootamatult ülemisest nurgast, gest veinist, sibulast ja tillist. Kartul, hau- neid võistlusreeglites lubatud piirides tuule- kukkus merre jahi nina ette ja ujus muidugi tatud porgand, spargelkapsas, tsukiini ja vaikusest välja pääsemiseks, sest paigalseis põhja alla. Kärmalt tegutsenud meeskond sai spargel, lisaks veel guacamole tüüpi maitse- oleks veel hukatuslikum kui masinatundide teise nurga kohe lahti ja õngitses ainult ühe aine: peenestatud avokaado ja Philadelphia eest antav trahviaeg. soodi varal ujuva purje ahtrist käsitsi tagasi juustu segu, mille maitset tugevdasid laim, Purjed olid lotakil ja närvid pingul. Pea- tekile, kus pakkisime selle vööriluugi taha Kanaari vürts mojo ja tabasco. aegu kogu Ida-Atlandil puhuv nõrk tuul kokku. Masti tippu jäänud valli, purje üle- kammitses hoogu ja sõi südant. Kergete põh- mise nurga ja “suka” saime alla “suka” alla- argipäev atlandil jendustega seadsime kahtluse alla strateegia, tõmbamisköite abil. Enne väljasõitu käsitleti Las Palmases ARC mille olime varem ühiselt koostanud ja ellu Seekord ei saanud purje rebenemist seminaridel muuhulgas valmisolekut oota- viinud – ilma tuuleta oli meil kõigil kerge pak- seletada millegi muu kui sellega, et paran- matuteks olukordadeks. Publikule tegi nalja, kuda tarku variante, kuidas edasi liikuda. dusõmblused vedasid alt, kui mast kõikus et ettekande pidaja tõdes iga läbivõetud Kuid pärast põgusat peataolekut tõu- ristlainetes edasi-tagasi. Tõelist tuult oli teema kohta: “Ka see juhtub alati pimedas.” sis idakirdest jälle trade wind ja sõit jätkus alla kümne meetri sekundis ja nimetamis- Nii ei olnudki üllatus, et septembris paigal- hoogsas pärituules lääneedelasse. Kohati väärseid puhanguid ei olnud tunda. Kipper datud uus autopiloot lagunes järgmisel ööl paisus tuul kõvemaks, laine läks kogu aeg

46 | Navigaator REIS

Purjetajatele maitsevad soolased suupisted (tapas).

kõrgemaks. Sõitsime spinnakeri või “lau- 3–4 kohta ettepoole jõuda oleks olnud täiesti Kohtasime ka veetallajaid ja tormipääsusid, luraamatuga” või loovisime pakstaaktuu- reaalne. Advendihommikuks, kui stardist oli albatrossi pidime veel ootama. Väike valge les, sedamööda kuidas tuul ja ristlainetus möödas mõni tund vähem kui nädal, olime haigrut meenutav kurvitsaline puhkas öö lubas. Troopikapäike paistis soojalt. Oli läbinud kokku 1100 miili. Keerasime laeva- otsa keredevahelisel võrgul ja lendas siis edasi mõnus lesida vööris keredevahelisel võrgul, kella keskpäeval jälle tund aega tagasi, sest kes-teab-kuhu. Vaaladest ei tulnud kindlaid tuul kahelt poolt keha jahutamas, ja vaa- olime ületanud 30. läänepikkuse (UTC−2). teateid ja ega me neid eriti näha lootnudki. data, kuidas sügavsinine 26-kraadine mere- Üks ARC fl otilli jaht oli juba vaalaga kokku vesi üheksasõlmese kiirusega kerede vahelt pool teed sõidetud põrganud, õnneks olid kahjustused väikesed. läbi tormab. Igal hommikul korjas vahimees Passaat puhus peaaegu otse idast 12–14 m/s. Teine kipper teatas ARC koduleheküljel, et oli võrgult kokku pool tosinat lendkala, kes olid Olime arvanud, et passaattuul on ühtlase pool tundi jälginud masti otsast kümnemeet- sinna öö jooksul maandunud. suuna ja tugevusega, aga tegelikkus oli teist- rise vaala mängu jahi täävi all. Tekilt ei olevat Neljapäeva õhtul näkkas meil üle hulga aja sugune. Tugevus varieerus ebamääraste inter- elukat näha olnud. kala: 1,3-kilone delfi inkala, kellest sai järgmi- vallidega kümnest kuueteistkümne meetrini Poole distantsi (1350 meremiili) läbimist seks päevaks oivaline lõunasöök. Ajaviitetöö sekundis ja suund kõikus 85 ja 110 kraadi vahel. näitava punase katkendjoone ületasime 5. osakonnas peeti maha Sweet Janina õmblus- Vürtsi lisasid troopilised vihmavalingud, mille detsembri hommikupoolikul. Järgmisena ringi asutamiskoosolek, mille eesmärgiks oli eel tuul korraks paisus. Neid saime esmakord- pidime tähistama Soome iseseisvuspäeva: Sinise Ingli kolmas tulemine. Samal ajal liiku- selt maitsta ööl vastu esmaspäeva. kavas oli kipri ja kipriproua vastuvõtt, sime rahulikult, vööris kolmas pärituulepuri: Ka laine oli üllatavalt rahutu ja segane, vahuveini joomine ja Sibeliuse kuulamine. siniroheline 250-ruudune spinnaker. otsekui tuleks kusagilt pidev ristlainetus. Hommikune röstleib oli pidupäeva puhul Esimese advendi juurde kuuluvad tea- Laev liikus enamasti rahulikult nagu rööbas- hanemaksaga. dagi piparkoogid. Laeva ristiema Janina oli tel, aga vahel kiskus vasakule või paremale, Eelmisel ööpäeval ületasime lõpuks küpsetanud igale meeskonnaliikmele suure kui kered lõikasid laineid erinevas taktis. See kahesaja künnise: ARC vaatlusandmetel põrsakujulise piparkoogi, millele oli peale liikumine pani meid tegema imelikke tant- olime tol päeval läbinud 205 miili. Leidsime võõbatud kärss nagu seinakontakt ja oma- susamme, kui kõndisime mööda ahtritekki ARC koduleheküljelt leidliku overlay, mille niku eesnimi. Pistsime ilma säilitusaineteta või keskmise restorani tantsupõranda suu- abil saime regati hetkeseisu üsna näitlikult küpsetatud maitsvad koogid kindluse mõttes rust salongi. Söögitegemise ja muud argias- jälgida Google Earthi aerofotolt. juba natuke varem nahka. Tänusõnad saat- keldused muutis 4–5-meetrine laine mõni sime satelliitide kaudu Janskule ja Lautta- kraad raskemaks, kuigi jaht eriti ei kaldu- pidu jätkub saari tiimile “ARC Left Overs”. nud. Kui kerede vahelt tõusis parajal hetkel Harva oleme pidanud iseseisvuspäeva nii Muidu edenes sõit ühtlaselt, päevakava lainehari, tabas see vahetekki otse salongi ilusa ilmaga kui seekord. Tõstsime vahu- rütmis. Olime laupäeval esimese advendi söögilaua kohal. Laud ja nõud kargasid üles, veiniklaasid asjakohases hardas meeleolus, peoks valmistudes multihull’ide hulgas seits- misjärel söök-jook kukkus vähemalt üldju- väliskõlaritest kostva Sibeliuse saatel. Õnne- mendal ja üldarvestuses rohkem kui 220 hul nõudesse tagasi. soove saatsime ja võtsime vastu satelliitide jahi hulgas 65. kohal. Meie klassi tippjaht Nägime mõnda delfiiniparve ja linde. kaudu. Lauttasaari tiimi “ARC Left Overs” Timaios III oli paarisajamiilise edumaaga Meie lemmiklind oli AWACSiks ristitud poolt ARC-leheküljele jäetud sõnumist kibes- juba kättesaamatus kauguses, aga vähemalt kajakas, kellel oli radariantenni moodi saba. tunult saatis ka regatti korraldav selts kõigile

Navigaator | 47 REIS

Soome paatkondadele õnnitlussõnumi. laiuskraade mõõtes sinna-tänna. Varemgi oli seadega 172 kraadi grootpurje vastaspoolel ja Järgmisel päeval jätkus pidu Olli sünni- nenditud, et täiesti pärituules sõitmine paa- response-väärtusega 5 satub autopiloot 98% tõe- päeva nime all. Ainus asi, mida pootsmani rkümmend kraadi kõikuvates 16 m/s puhan- näosusega hätta, kui tuul püüab grootpurje vanus temaga samal aastal sündinud kiprile gutes ja neljameetrise lainega ei ole vist valele poole ajada. Nii sõitsime nüüd kõikide meelde tuletas, oli 56-kilobitine modem: katamaraanile kõige loomulikum edasiliiku- rõõmuks otse St. Lucia poole kiirusega 9–10 omal ajal oli see olnud kõva sõna, tehnika vii- misviis. Meie pärituuletaglas sobis kergema sõlme, nii et plotter ennustas saare põhjati- mane sõna, ja kuigi hiljem tuli tervelt kaks ilma jaoks ja põhipurjedega sõites oli “laulu- pus asuvasse marsruudipunkti jõudmiseks põlvkonda uuemaid seadmeid, ajab ta ikka raamat” ilma poomita nendes oludes mõne- juba alla saja tunni jäävaid aegu. veel asja ära, vähemalt mõneks tööks… võrra ebastabiilne, eriti kui grootpurje poomi Sünnipäevalapse soovil oli õhtusöögiks ei saa katamaraanil niisama hästi tuulde kee- ühtlane sõit Tuomase krabirisoto vähemalt teine tule- rata kui ühekerelistel, mida meie nimetasime Kõik päevad olid kuidagi ühesugused, enam mine: riis, sibul, küüslauk, spargel, pannil metronoomideks. Katamaraani taglases ei ole ei mäletanud logiraamatusse vaatamata, praetud kooritud krevetid, laimimahl, valge ju ahtrivanti, sest grootpurje kõrge “ahvena- kas miski toimus eile või üleeile. Ilmaga oli vein, šerri ja fi nal touch’iks veel eelmistelt rei- selg” ei mahuks pööretel selle alt läbi. Pea- samamoodi: päeval pilvitu päikesepaiste, sidelt kappi jäänud Tuneesia viimne kätte- vandid on seetõttu suunatud päris taha, nii et õhtul enne loojangut kuhjus horisondile maks berberi harissa. need piiravad poomi ja purje asendit pärituules. pilvefront. Temperatuur oli ööpäev läbi üht- Juba ookeaniületamise algusjärgus muut- Vaatamata Catania geniaalse tuuldekeeramis- laselt +30 °C. Sõitsime “lauluraamatu” abil sime vahigraafi kut nii, et igas vahipaaris oli süsteemi integreeritud preventerisüsteemile pärituules, mis puhus keskmiselt kümme- vähemalt üks kogenud kokkaja. Päris söögi- püüab grootpurje “ahvenaselg” tuulehoogudes kond meetrit sekundis. kordade, s.t hommiku- ja õhtusöögi tegemine valele poole lonti vajuda, mis painutab latid Taglas töötas hästi – ainult üks groot- Heimari koostatud põhimenüü ja sellega seo- kohutavalt kõveraks. Nii pidime “konarlikul” purje “ratsanik” oli kummiköitest lahti tud juhiste järgi oli jagatud nelja vahi vahel ja puhangulisel trassil leppima kursi lõikami- tulnud. Lasime purje niipalju allapoole, et nii, et köögitoimkonnas olev vaht jõudis enne sega nii palju kõrvale, et fokkpuri püsis tuules saime “vankri” uuesti silmusesse sõlmida. merevahikorra algust ka laua katta ja nõud ära samal poolel kui grootpuri. See-eest juhtus meil viperusi muu teh- pesta. Lõunasöök töötas kas iseteenindusena Reede hommikul, kui tuul veidi vaibus, nikaga: Northern Lightsi diiselagregaat või ex tempore in cognito. Praktikas käis asi nii, et seadsime jõudeajal purjed “lauluraama- hakkas pahaendeliselt streikima. Põhjuse iga vaht tegi kaks söögikorda järjest. Kasutusel tusse” ja hakkasime häälestama asümptoo- leidsime lõpuks kaitsmekarbist, kus vibrat- oli ikka veel avamerepurjetamisel läbiproovitud tilis-küberneetilist navigatsioonigeomeetriat. sioon oli mõned ühendused lahti põrutanud. süsteem, kus merevahikorrad on öösel kolme ja Esimene tähelepanek oli, et täpsel käsitsi- Generaatori saime aga hästi tööle. Peamasi- päeval nelja tunni pikkused, nii et vahetuste juhtimisel süsteem töötab, aga autopiloot ei naid ei olnud pärast sõidu alguse tuulevaik- kellaajad varieeruvad päevade lõikes ilma jõua tuule suuna muutustele piisavalt kiiresti seid päevi vaja kordagi käivitada. lühemate asendusvahikordadeta. Köögitoim- reageerida, isegi siis, kui response on seatud Ööl vastu reedet (kõik juhtub ju pimedas) kondade süsteemi eesmärgiks oli vabastada pisut kõrgemaks seadetest, mida oleme seni kadusid Raymarine’i plotteriekraanidelt ja Heimar pidevast vastutusest köögis, et ta saaks oma ainsa piloodi säästmiseks kasutanud. autopiloodist kõik tuuleandmed ja nende põh- keset ööd laeva juhtida nagu teisedki. Sellest jäi Tapsa T-le (diplomeeritud insener) jal arvutatavad näitajad. Ilmselt oli adapter, Blogi kommentaarides ja meilides, mida muidugi väheks, nii et ta raporteeris tund mis teisendab Brookes & Gatehouse’i Hercu- me saime, kahtlustati näiteks, et me ei oska aega pärast oma vahikorra algust testperioodi les-mõõteriistadest tulevad NMEA-süsteemis fi niši poole sõita, vaid tuuritame päikese käes tulemusena õiged parameetrid: windwane- kodeeritud andmed Raymarine’ile arusaadava

Heimar (paremal) ja mahi-mahi Kõik vaatavad, kuidas spinnaker vastu peab.

48 | Navigaator REIS

Seatalk-siini jaoks sobivaks, rivist välja lan- Õhtul nautisime sushi’t, mida Heimar oli korras maha kui hakata seda jälle jupphaa- genud. Mõlemad süsteemid töötavad omaette nädalalõpu puhul teinud: taskukrabi, kurki, val kiilu alt või saalingutest välja koukima. ega tea üksteisest midagi. Varsti hakkas ka röstitud seesamiseemneid, nori-mereveti- Sõit jätkus “lauluraamatuga” ja spinnakeri Furuno mees-üle-parda-funktsiooniga ult- kasse keeratud ning muldon-soola, suhkru ja saatusest otsisime positiivseid momente. ralühilaineraadio valjusti kurtma asukoha mirin-veiniäädikaga maitsestatud sushi-riisi, Tuul hakkas näitama püsivamaid vai- koordinaatide puudumise üle. wasabi’t, marineeritud ingverit, sojakastet ja bumismärke. Sama suunda oli pooldanud Adapteriga ei osanud midagi peale muidugi jääkülma viina. Pearoaks oli mõis- ka ARC edastatud ilmateade. Nagu varem hakata isegi paljunäinud endine arvutiguru. tagi kaks tundi tagasi püütud mahi-mahi võis tõdesime, oli tuul üsna vabalt kõikunud 8 ja Kiprile tuli meelde déjà vu elamus aastaküm- praetult, soola, pipra, sidrunimahla ja soola- 14 m/s vahel, nüüd aga hakkasid üle kümne- netetagusest kaubanduskõrgkooli arvuti- ses vees keedetud lillkapsa, al dente selitatud meetrised puhangud lõplikult kaduma. Lai- saalist, kus Tapsa K. veetis omal ajal paar või, Parma juustu ja külma roosa veiniga. negi vaibus vähehaaval, võtsime rehvid ära ja nädalat samasuguses asendis nagu praegu, Pühapäeva hommikupoolikul sai Sweet ahtritekil valitses õdus meeleolu. Õhtul kor- olles pugenud poolest kehast jahi kaardilaua Janina õmblusring töö valmis ja parandatud kisime ajaviiteks lahti isegi mõne valge veini elektroonikakappi, mille sügavusest kostis spinnaker ootas katselendu. Enne seda tuli pudeli. Kalapüügibrigaadile andsime mõista, vaikset pominat ja ähvardusi väljas geniaa- 200-ruudune palakas ahtritekilt “suka” sisse et eelroaks sobiks värske sashimi, kui õhtusöö- lseid kommentaare tegevat publikut suure- lohistada, et puri ei jääks keerdu ega “suka” giks peaks jälle olema mahi-mahi, nüüd juba mat sorti tööriistadega loopida. tõste- ja langetusköis purje ümber. Lõpuks ööpäeva vanune. Ja läkski nii, et enam-vähem Sõidu lõpupoole olid tuuleandmed niisiis saime purjevorsti keredevahelisele võrgule, täpselt samal kellaajal enne loojangut hakkas näha ainult B. & G. mõõdikute ekraanil ja köied nurkadesse kinni ja üles. Sinise Ingli põrkmehhanism jälle laulma ja kahekilone autopiloot ei oleks enam osanud tuule nurga kolmas tulemine õnnestus fotodele jääd- tuunikala sattus Heimari fi leerimisnoa alla. järgi navigeerida. Muidugi saime ka sedasi vustada. Puhas paelaga palistatud serv ei Selle parimatest seljafi leetükkidest sündis hakkama, ainult tuule suuna muutusi tuli tõmbunud üldse kortsu ja ka külgservad oli oivaline sashimi, mida sõime sibula, dessert- natuke terasemalt jälgida. õmmeldud sirgelt. Kiirus kasvas poolteist kurgi, balsamico, jalapeno ja wasabi’ga. Ku id a s Laupäev möödus seega harjumuspäraselt sõlme ja tuju tõusis vähemalt samas tak- küll täiesti toores kala oskas värskest peast purjetades. Püünistesse jäi lausa kaks kala, tis. Otse meie ette oli nagu tellimise peale olla nii jumaliku maitsega! aga mõlemad pääsesid lahti. Harjutasime sattunud suurem metronoom (Google Earth nendega siiski efektiivselt protseduure, nii pakkus, et HR 48 – seesama, mida meie pur- päralejõudmine et kui otse enne toreda päeva loojangut näk- jetajast sõber Ilkka hommikupalvet lugedes Järgmisel õhtupoolikul saime veel 2,5-kilose kas kolmas kala, läks kõik libedalt. Kipper oma laeva ette palub), mis paistis sõitvat mahi-mahi ja pooleteistkilose barracuda, nii tõmbas Sweet Janina käsipiduripöördega “lauluraamatuga”. Sinise Ingli kättemaks et olime värske kalaga varustatud reisi lõpuni. “lauluraamatust” triivi, treenitud kalu- tabas teda rängalt: jaht kadus meil paari Ilmaennustuste järgi hakkas tuul ribrigaad väsitas kala ära ning ajas ahtrisse tunniga silmist, jäädes itta silmapiiri taha. vähehaaval nõrgenema ja laine vaibuma. vintsikonksu otsa. Varsti ootas piltnikke Rõõmu ei jätkunud aga kauemaks kui Meeskonnakajuti duši all sai seista juba võidurõõmus kompositsioon, kus poseerisid viieks ja pooleks tunniks, mille jooksul seintest kinni hoidmata. Lõpusirge läbi- Heimar ja 6,5-kilone mahi-mahi ehk dorado, minek oli tõesti äge. Vahis olnud kipriproua sime täispurjes, mõnda aega isegi spinna- keda Vahemerel kutsutakse ka delfi inkalaks. märkas palistatud parandusõmblusest alga- keriga ja lõpuks masinatega, kui purjed Võtsime kadunukese terviseks ja menüüsse vat rebendit, mida me imetlesime pool tundi. peaaegu täielikult lonti vajusid. ilmus jälle uus pearoog. Siis otsustasime võtta purje parem heas St. Lucia põhjatipus olevale marsruudi-

Tuunikala saab meisterkoka noa all vatti.

Navigaator | 49 REIS

Ametlik lõpp-poseerimine Rodney Bay Marina paraadväljakul Sweet Janina Rodney Bay Marinas

punktile liginedes kerkis tüürpoordi pool olid kas väljaspool või kaugemal sadama Katamaraani “Sweet Janina” esimesena nähtavale Martinique’i saar. lõunaosa kaide ääres. Mandy oli meile reser- meeskond: Jõudsime esimeste mobiilioperaatorite levi- veerinud kümne meetri laiuse koha otse pea- Jukka Harju kipper, vokaal ja kitarr alasse ja puhkes helistamispaanika. Olime kai ääres, teatades teistele vastuvõtjatele, et Tuula Harju toiduvalmistamine ja juba paar päeva spekuleerinud, kas jõuame ainult J. oleks nõus suure laevaga külgtuules meditsiin valgevalus fi nišisse – nüüd paistis, et jõuame sellisesse prakku tagurdama. Siia litsutigi Tapani Teeriaho omanik, purjetamine pärale kohe, kui pimedus on maad võtnud. Sweet Janina otsekui paraadkohale, ARC tüd- Tapani Kurki omanik, kommunikatsioon Teisipäeva loojangul, kui pöörasime rukud, kes olid meile juba tuttavad, embasid Tuomas Kurki toiduvalmistamine saarest loodesse, tõusis tuul uuesti. Fini- kiprit ja meeskonda. Kõigil olid käes külmad Heimar Kuuskler (Eesti) peakokk šijoon ei paistnud, aga korraldajate paat rummipunšikruusid. Olemine oli pehmelt Tõdu Talvik (Eesti) masinad pidas saabuvate jahtidega tihedat raadio- öeldes kerge ja sundimatu. Olli Heinonen toiduga varustamine sidet ja näitas isegi märgutulega suunda. Keset maabumisformaalsusi, mis kest- Kaamerameeste paadi saatel libises Sweet sid paar tundi, jõudis kipper istuda korraks s/c Sweet Janina Janina täispurjes fi nišisse, sai helisignaali terrassile Tapsa T. kõrvale ja kõik reisi ajal Kogupikkus 19,00 m ja ametlikud õnnesoovid ARC raadiolt ning mõttetult tekkinud väikesed lahkarvamused Maksimaalne laius 9,10 m mitteametlikuma tervituse ülemiselt kor- asjaliku vestlusega paari pina colada seltsis sir- Veeväljasurve 24 000 kg ruselt tiheda vihmavalingu kujul. Mees- geks rääkida. Siis kogunesime vööritekile Sverdid all 3,10 m2 kond langetas kähku purjed ja valmistus ametlikku lõpupilti tegema, seejärel viskas Sverdid ülal 1,40 m2 ankrusse jääma. Pakuti isegi kaikohta, aga meeskond kipri, kes oli äsja puhtad riided Masti kõrgus 23,00 m pimedas sadamas laveerimine meid ei tõm- selga pannud, sadamabasseini. Purjepind vastutuult 230 m2 manud – küllap jõuame sinna päevavalgelgi. Ametlik finišiaeg oli 18:15:15 kohaliku Purjepind allatuult 479 m2 Nii heitsimegi ankru Rodney Bay liivaranna aja järgi (UTC−4), seega oli sõit kestnud 16 Sisemootorite võimsus 2 x 105 hj lähedale ja hakkasime olukorda imetlema. ööpäeva, 9 tundi, 15 minutit ja 15 sekundit. Veepaakide maht 800 l Heimar avas pauguga magnum-pudeli ja veel Meremiile kogunes GPS-i andmetel 2865. Kütusepaakide maht 1600 l teisegi; soovisime üksteisele õnne. Valitses Jäime multihull-klassis keskmiste hulka, mil- Kaal 58,20 tonni kummaline vaikus, kui jaht seisis pärast lega ei saanud kelkida, aga meie kompanii Sõidab Eesti lipu all kuueteistkümne päeva pikkust merereisi polnud kõrget kohta peaeesmärgiks sead- esimest korda vaikses lahesopis. Sadamast nudki. Nüüd teatakse ka sellest jahiklassist kostis steel pan reggae summutatud helisid, palju rohkem. Jaht ja eelkõige meeskond telefoniklahvid klõbistasid sõpradele ja tut- jõudsid ikkagi tervelt pärale, pealegi päev tavatele saabumissõnumeid. varem kui kipper oli alguses oletanud. Tõeline saabumispidu läks lahti järgmisel Me kõik õppisime ookeanipurjetamisest päeval, kui sõitsime pärast hommikust sup- ja meredel koosolemisest palju uut. Kokku lust ja hommikueinet jahisadamasse. ARC seilasime sellel reisil ligi 4500 miili ja käi- berthing lootsis meid raadio teel tagurdama A- sime viieteistkümnes sadamas. Ja saime ja B-kai vahele – teiste katamaraanide kohad hästi süüa.

50 | Navigaator Zodiac Medline SunDream Hind 166 300.-

MATERJALI GARANTII Ainulaadne Zodiac vahetatav pontoon Turvaline ja merekindel AASTAT Zodiac on maailma suurim kummipaatide valmistaja. Zodiac tähendab kaasaegset kummi-paati, Zodiac Pro 12 Pack mis vastab kõikidele ohutusnõuetele Hind 201 000.- ja ületab oma merekindluses tihtipeale plastikpaate. Tänu uutele PRO-seeria pontoonidele on kaatril kõrgem parras ja seeläbi suurem merekindlus. Libisemiskindel tekk ja spetsiaalsed kaablikanalid teevad kaatris liikumise mugavaks ja turvaliseks

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] www.paadid.ee SÖÖK JA JOOK

52 | Navigaator NOVAGA MEREL LÕUNATAMAS Imetore päev merel koos kokakunstisaavutustega – just selliseks kujuneb paadiretk kui pardal on gurmaan ja restoraniomanik Lasse Ahlström.

Navigaator | 53 SÖÖK JA JOOK

TEKST JA FOTOD JOAKIM HERMANSSON Kaunil Rootsimaa augustihommikul anname Nimbuse otsad Långedragi kailt lahti ja suundume Göteborgi kesklinna poole. Seilame Alvsborgi silla roheka kaare alt läbi ning piki Göta jõge edasi. Siin seisavad ankrus hiljem Taani ja Saksamaa poole suunduvad hiigelsuu- red valged Stena praamid ning nendest tulvab välja pikk autoderivi. Eespool paistab Casino Cosmopol ja veelgi kaugemal ooperimaja. Meie aga peatume enne nendeni jõudmist Stenpirenis, et võtta pardale lähedalasuva Fis- kekrogeni restorani omanik Lasse Ahlström. Ei kiire vool ega tugev läänetuul takista kai äärde manööver- damist. Piisab vaid õrnast vajutusest juhtpaneeli nup- pudele ning käilakruvi võtab sildumise oma hooleks. Nova kontseptsioon on edu toonud Nimbusele ja 35 Nova pole erand. Üksteist nutika planeeringuga meetrit on täielikult ära kasutatud. Avar vööriosa ning palju ruumi külgedel võimaldavad mugavat liikumist vöörist ahtrini. Ruumikusest on saanud Novade tunnusjoon ning võimalik, et just see ongi nende kaatrite üha kas- vava populaarsuse peamine põhjus. Aga me pole siia laiutama tulnud, Lasse aitab meil pardal valmistada hõrgutava lõunasöögi. Kaasas kõik- sugu köögitarvikuid, seljas valge kittel, heledad juuksed tuules lehvimas, sörgib ta vaid sajakonna meetri kaugu- sel Fiskekrogeni poolt mööda kaid Stenpireni suunas. Kui kaatril poleks masti, võiks vähemalt teoreetiliselt sõita madala, liiklusmürinasse mattunud Stora Bommeni

54 | Navigaator SÖÖK JA JOOK

silla alla, peaaegu Fiskekrogeni sissepääsu juurde. Aga kalakaupmeestele, toitlustajatele, hotellidele ja resto- kuna meil pole madalat Paddani-tüüpi ekskursiooni- ranidele laia valikut kõrgekvaliteedilist kala ja koorik- kaatrit, ei jää meil muud üle kui rahulikult Stenpirenil loomi. 17 aastat hiljem, 1994. aastal müüs Lasse oma oodata, kuni Lasse tagasi toiduainete järele läheb. osaluse ja siirdus hoopis restoraniärisse. Koos tuntud Peagi on ta tagasi ja me suundume lääne poole. peakoka Leif Mannerströmiga ostsid nad vana ja vää- Göteborgi kesklinn pruunika jõevee, linnakära ja heit- rika restorani Sjömagasinet ning hiljem ka Fiskekrog- gaasidega ei tundu just kõige õigem paik uhke lõuna- eni, mille omanik on ta nüüdseks juba üheksa aastat. söögi valmistamiseks. Lasse kodu on loodes, Hjuvikis, “Ookean, nii selle veepealne kui veealune maa- ja tema kai vaid mõne minuti kaugusel. ilm, on mu sõber,“ naerab ta. “Minu tõeliseks kireks on toiduvalmistamine kalast ja koorikloomadest.“ meresõitjast restoraniomanik Koos ajakirjaga Gourmet on Lasse korraldanud Rootsi Lasse sõnul on ta Nimbus 33 Nova (35 Nova eelkäija) meistrivõistlusi austrivalmistamises juba 20 aastat, õnnelik omanik ning talle meeldib vabal ajal seilamas oma pühendumuse kroonis ta erilise peoga Göteborgi käia. 1977. aastal Rootsis peetud võistluste ajal Ameerika ooperimajas mõned aastad tagasi. karikale kuulus Lasse Pelle Pettersoni USA päritolu võist- “See oli imetabane sündmus ja niivõrd uhke paik lusjahi Sverige meeskonda, kui too Kullaviki lähistel sobis meistrivõistlustel osalemise lõpetamiseks oiva- treenis. Lasse pidi hiiglaslike väntadega purjevintsidele liselt,“ meenutab Lasse laia naeratusega. esipurjede sootimiseks vajalikku elektrit keerutama. Nõnda muutuski meresõitmine talle südameläheda- kokakunst laevas seks, kuid kui talle pakuti võimalust karikavõistlusteks Hjuviki kai äärde jõudnud, ei oota meid menüüs mitte USA-sse minna, ütles ta siiski ära. “Mul polnud aimugi, austrid, vaid tursapallid ja homaarisalat. Õieti on sala- kui kaugele me võistlusteseerias jõuaksime või kui palju tis küll muud koorikloomad, sest merivähi-püügihoo- aega see võtaks, ja ma ei saanud oma fi rmat maha jätta. ajani on aega veel rohkem kui kuu. Tagantjärele tundub vahel, et tegin vale otsuse, aga nii “Salatit tuleks tegelikult teha päris homaariga, aga need asjad läksid,“ ütleb ta unistaval ilmel. värske Rootsi läänerannikult püütud Norra homaar kõl- Firma, millest Lasse räägib, on Göteborgi kalatu- bab seda väga hästi asendama,“ kinnitab Lasse. rul asuv üks Rootsi suuremaid hulgimüüjaid Allt i Fisk. Toidud on hoolikalt valitud. Nende valmistamine Algusest peale on ettevõtte eesmärk olnud pakkuda pardal peab olema lihtne, sest võrreldes restoraniköögiga

Navigaator | 55 SÖÖK JA JOOK

HOMAARISALAT neljale

Salat 2 keedetud homaari 1 salatipea 1 avokaado 50 grammi röstitud männiseemneid 100 grammi krõbedaks praetud peekonit kuubikutena

Kaste 3 küüslauguküünt 1/2 dl crème fraiche’i (võib asendada hapukoorega) 1/2 dl kodujuustu poole sidruni mahl soola ja pipart maitse järgi

Küpsised 1 leht lehttainast 1/2 dl sulavõid 2 spl peeneks hakitud tilli peeneks jahvatatud soola

Lõigake homaar pooleks ja eemaldage liha. Pange saba ja sõrad kõr- vale. Rebige salat tükkideks ja segage homaariliha, avokaadokuubi- kute, männiseemnete ja krõbepeekoniga. Hakkige küüslauk hästi peeneks ja praadige nõrgal kuumusel sulavõis kuldseks. Laske küüs- laugul majapidamispaberil nõrguda ja segage salati hulka. Praadige küüslauku väheses võis. Laske jahtuda ja segage seejärel kokku kaste. Kallake see salatile ja segage kergelt läbi. Lõigake tainas tükkideks ja pintseldage üle tilli ja või seguga. Riputage peale soola ja küpsetage ahjus 150 kraadi juures umbes seitse minutit, kuni küpsised on hele- pruunid. Tõstke salat taldrikule koos homaari sabatüki ja sõraga ning ehtige küpsisega.

TURSAPALLID KALAMARJAKASTMEGA NIMBUS 35 NOVA on siin palju vähem ruumi ja ka varustust. Tursapallid neljale

Tehnilised andmed on Fiskekrogeni majaroog, kuid poest ostetud kalahakk- 400 grammi tursahakkliha Pikkus 11,45 m lihast saab neid vähese vaevaga valmistada ka Nimbus 1 sibul, peeneks hakitud Laius 3,35 m 35 Nova pardal. Lassele meeldib Nova kujundus, kuna 1 muna 1 dl vett Kuivkaal 3700 kg talle meeldib süüa teha valges ja avaras kambüüsis, 1/2 dl riivsaia võiga Akud 4x12V-75Ah kust avaneb vaade välismaailmale. soola, pipart, näputäis suhkrut Kütusepaak 600 l “Siin on ka üsna palju ruumi ja halva ilma kor- Praadige sibul väheses võis ja suhkrus pehmeks ja helepruuniks. Veepaak 120 l ral võib katuseaknad ja ahtripoolse ukse alati kinni Segage sibul, kalahakkliha ja riivsaiasegu ning vormige väikesed liha- Külmiku mahutavus 65 l panna,“ märgib ta. pallid. Praadige need võis madalal või keskmisel kuumusel kuldpruu- Mootorid: 2x KAD 300 EDC/DP-G Salong-kambüüs on avar ja paigutatud laeva keskele, niks. mootorit 210 kW (285 hj) mistõttu vööriosa eluruumides valitseb rahu ja vaikus. Kaste 2xD4-260/DP 191kW (260 hj) Kuna katus ulatub ahtrini, on võimalik kogu tekki halva 1dl crème fraiche’i ilma ja ka kõrvetava päikese eest kaitsta. Lasse askel- 1 dl koort poole sidruni mahl dab pottide ja pannidega kaheaugulise pliidi ääres ning 50 grammi võid, toatemperatuuril peagi levib kõikjale hõrgutavaid aroome. Ta valib lõuna- 2 spl töötlemata kalamarja söögi juurde veinid erikujundusega veinikapist, milles 1 spl hakitud murulauku soola ja pipart on eraldi sektsioonid nii pudelitele kui klaasidele. Pinot Noir Marimar ja La Cascogne Sauvignon Blanc. Sulatage crème fraiche ja segage hulka sidrunimahl. Laske segul keema “Üldiselt pean väga heaks janukustutajaks ja mere- tõusta ning lisage pidevalt segades või ja kalamari. Lisage maitse järgi soola ja pipart, viimasena murulauk. Serveerige keedetud värske kar- sõidujoogiks harilikku gaseeritud mineraalvett,“ teatab tuli ja marineeritud kurgiga. ta meile serveerimisnõud ulatades. Kõhud täis ja laud koristatud, suundume tagasi VEINISOOVITUS kodusadama poole. Lasse jagab oma retsepte meie aja- Pinot Noir Marimar La Cascogne Sauvignon Blanc kirjaga, soovides kõigile mõnusat kokkamist.

56 | Navigaator Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232 – Tallinn Tel 6 710 075 www.paadid.ee – e-mail: [email protected] MAAILMA OSTETUIM PAADIMOOTOR

F2,5 M Jaehind 12 400.- SOODUSHIND 9990.-

Kampaania kehtib kuni 15.02.2008

Balti Merekaatrid AS Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Balti Merekaatrid Wild Riders www.paadid.ee Pärnu mnt 232, Tallinn Regati pst. 1, Tallinn Westmeri 3, Haapsalu Lootsi 6, Pärnu Tallinna mnt. 89a, Pärnu Turu 1, Tartu Turu 47, Tartu Tel. 671 00 75 Tel. 639 67 87 Tel. 565 28 87 Tel. 504 95 46 Tel. 447 27 77 Tel. 501 66 86 Tel. 730 30 45 Soodushinnad kehtivad kuni kaupa jätkub SAAR

MERETAGUNE OSA TALLINNAST

Aegna saar on Tallinnast palja silmaga näha topitud, naised, lapsed riburada järel. Nosin seistes oma ja kuulub kesklinna haldusalasse. Niipea kui hommikueinet ja rüüpan kohvi peale. Sabast ära tulla ei julge. Päris järjekorra alguses on vene keelt rääkiv perekond, saabub kevad, ärkavad ka linnaametnikud ja mitu kilekotti head paremat kaasas. Eespool märkan veel hakkavad korraldama, kuidas linlasi saarele paari jalgratast. Kui laev paistma hakkab, on minu selja puhkama viia. Siis on saare paaril püsielanikul taga sama palju inimesi, kui ees. käed tööd täis. Navigaator käis suvel uurimas, Otsin piletiraha valmis, 75 krooni edasi-tagasi, ja vaatan, kuidas meretaguses provintsis elatakse. kuidas Juku end jõesuudmes ümber pöörab. Äkki tekib rahvasummas paanika. Laev kinnitatakse kai külge paar TEKST KATRIN KURSS FOTOD MARGO KÜTT, RAUNO VOLMAR EPL meetrit eemal sellest kohast, kus esimesed seisavad. Olu- Nagu eelmiselgi aastal, teenindas ka tänavu Aegna saare kord meenutab nõukaaegset defi tsiidijagamist. Kohe lei- laevaliini Eesti Mereakadeemia laev Juku, mis mahutab dub neid, kes külje pealt ette trügivad. Saksa keelt kõnelev kuni 36 reisijat. Võtsin reisi ette ühel suvisel laupäeval, et paar minu selja taga kehitab nõutult õlgu. Rattaseltskond ühendada infokogumine rannapuhkusega. Hommikul arutab plaan B-d. pilvitut taevast nähes aimasin, et paljudel teistelgi võib Minu arvestuse järgi on juba vähemalt 30 inimest par- tekkida geniaalne plaan just täna Aegnale minna. Kohv dal, lisaks hulk pakke ja kolm-neli jalgratast, kui oma pile- ja pirukad kiiruga tee pealt kaasa ja pool tundi enne laeva tiraha ulatan. Otsin endale reelingu ääres koha ja edasine väljumist olen sadamas. sagin jääb minu nägemisulatusest välja. Kui Juku hääled sisse paneb ja eemaldub, jäävad rattamatkajad ja veel nii tormijooksuga laevale mõnedki kaldale maha. Järgmine reis Tallinnast tuleb kell Kartus osutub põhjendatuks. Oma 20 inimest on juba kai viis õhtul ja siis peaks juba öö saarel veetma. Juku teeb neli ääres moodustanud kogumi, mida lähemalt uurides võib reisi päevas – kaks hommikul ja kaks õhtul. nimetada ka järjekorraks. Kümmekond istub veel sealsa- mas pinkidel. Trobikonnale lähenedes kiirendan sammu, kohtumine saarevalvuriga sest tunnen tagant tulijaid endale kuklasse hingamas. Saare üks püsielanikest, Hugo Udusaar, on lubanud mulle Mõni minut hiljem saabub seltskond jalgratastel, oma kai peale vastu tulla. Laevalt maha astudes otsin pilguga kümme inimest – laigulistes matkapükstes mehed, sel- vanemat meesterahvast. Minu ettekujutuses on saarevaht jakottide küljetaskud kaheliitriseid longeropudeleid täis soliidses eas, hallipäine härra. Silmangi meest, kes minu

Navigaator | 59 SAAR

Aegna puhkemaja

ettekujutusele vastab, kuid igaks juhuks kontrollin telefo- Udusaare hinnangul iga aastaga saarele toodava prügi nikõnega. Minu imestuseks haarab telefoni hoopis puna- hulk kahekordistub. Omal käel matkajad võtavad söögid- ses t-särgis, päevitunud ja päikeseprillidega mees, kellel joogid mandrilt kaasa ja targasti teevad. Aegna Reisidele vanust 40 ringis. kuuluv Sadama Pubi on lähemal tutvumisel pettumus – Udusaar on looduskaitseaktivist. Aegna puutumatu luuk majaseinas ja palkmööbel lageda taeva all. Luugist loodus meelitas ta siia juba 1990-date alguses. Püsivalt müüakse karastusjooke, snäkke ning ülessoojendatud pit- elab ta saarel aastast 2003. Aegnale on registreeritud ka sat ja pannkooke restoranihinnaga. Sooja toitu pakutakse tema juhitav keskkonnakaitseorganisatsiooni Roheline Aegna Reiside puhkekeskuse Flora baaris, mis aga nädala- Rügement. Koos teiste saareelanikega, kes küll talvituvad vahetustel fi rmaürituste tõttu lahti ei pruugi olla. Nii et mandril, on loodud MTÜ Jätkusuutlik Aegna. toidupakkide saarele vedamine on igati põhjendatud, aga Saare teine tähtis mees on Aegna Reiside esindaja And- samamoodi võiks tagasi viia ka pakendid ja taara. Vaata- rei Karolin, kelle uksel ripub silt saare kubernaator ning mata hiljutisele prügikoristusele, märkan saarel ringi jalu- reisifi rma peab just oma meest kõige pädevamaks. Huvid, tades ikka siin-seal vedelevaid õlle- ja siidripurke. mida kumbki saarel esindab, on erinevad. Reisikorraldajat Aegna Reisid on keskendunud suurematele gruppidele huvitab kasvav klientuur, looduskaitsja tahaks säilitada ja neile kuulub kaks puhkekompleksi. Flora puhkebaas puutumatut keskkonda. mahutab tubadesse 80 inimest, välitelklatesse 60 inimest. “Kõige raskem periood on tegelikult suvi,” räägib Maardu kompleksis on 4- ja 5-kohalised kämpingumajad ja Udusaar, “mitte turistide pärast, aga siis ärkab linnavalit- 10 kohaga seminarimajake, kokku 59 kohta. Mõlemas kes- sus talveunest ja avastab, et on olemas Aegna saar.” Linn on kuses on ka saun. Väiksemates puhkemajades on Udusaare Udusaare tööandja. Kohalik mees võitis Aegna heakorrasta- sõnul veel umbes 70 voodikohta. Kuna saarel puudub korra- miseks korraldatud konkursi. “Pakkusime odavamat hinda. lik veevarustus ja välikäimlaidki on vaid üksikutes kohta- Aga see ongi meie eelis, et me tunneme olukorda, meil on des, on kõige kehvemas seisus metsa all telkijad. töövahendid ja elamistingimused olemas.” Heakord, hal- jastus, välikäimlad, lõkkeplatsid – loetleb mees ülesandeid. reklaami ei vaja Palju annaks teha juba enne suve saabumist, kui linna- Saareelanik on täheldanud, et kui ilmateates räägitakse ametnikud oma soovid varem teatavaks teeks. Suuremateks pilvedest või vihmast, siis tuleb kohe vähem rahvast. Tege- ettevõtmisteks korraldab Roheline Rügement talgud, mis likult võib saarel olla mandrist hoopis erinev ilm. nagu kord ja kohus lõpevad ühise peoga. Võtame kasvõi möödunud suve. Paljudele tundus see pilves ja vihmane. Aegna osaleb rahvusvahelises projek- ajalooline prügivedu tis, kus mõõdetakse õhusaastet ja meresaastet. Sadamas, Sel suvel leidis Aegnal aset ajalooline seik. 1960-datest kai otsas asub mõõteseadeldistega konteiner ja tulemused aastatest, kui saar puhkajatele avati, et ole siit ametli- modelleeritakse kokku sademete hulgaga, mida mõõde- kult prügi minema viidud, räägib Udusaar. Jäätmed kas takse Udusaare õue peal. Sademete hulk Aegnal näitab, et maeti maasse või põletati. Sel suvel saadeti üle pika aja juulikuu jooksul oli vaid paar sajust päeva. jälle prügilaadung linna poole tagasi. Veeteede ameti laev Kui Tallinnas sajab, võib mõnikord Aegnal samal ajal võttis peale ligi 70 000 liitrit prügi, mis möödunud suvel päikest võtta, räägib mees. Aga ei tohi reklaamida, et tulge ja tänavu kevadel kokku korjati. Aegnale, siin on parem ilm, sest massiturismiks on siin

60 | Navigaator AEGNA

Ajaloolised kaitserajatised

tingimused olematud. Puuduliku infrastruktuuri tõttu tekib suletud akvatoorium. Järgmise sammuna oleks vaja- on Udusaar vastu seisnud ka internetilehekülje loomisele. lik kaldtee rajamine, mis lubaks vastu võtta ka parvlaevu. “Linna soov on iga hinna eest rahvas siia kohale tuua, aga Plaanis seisab ka sadama akvatooriumi süvendamine 4,5 puhketingimused saarel on jäänud tähelepanuta. Siin on m sügavuseks. Valmis kujul Aegna sadam oleks võime- inimesel raske joogivettki saada.” line vastu võtma kuni 35 m pikkuseid, 6 m laiuseid ja 3,6 Aegna Reiside juhatuse liige Margo Kütt ei ole Udusaa- m süvisega parvlaevu. Sel suvel saare sadamas mingeid rega nõus: “Meie viime nädalavahetustel saarele 150-300 ehitustöid ei tehtud. inimest ja me oleme kaks aastat kenasti hakkama saa- “Meri ei ole asfalt ja kus lõpeb asfalt, saab otsa ka linna- nud. Joogivesi on meil kaevus parem kui Tallinna linnas.” ametniku mõistus,” räägib Udusaar. Ametnikud ei kujuta Kütt nendib aga, et Aegna Reiside tegevus on suunanud ette, millised on mereolud. Sügisel kestavad tormitsüklid fi rmadele ning individuaalturistidele võib nende hinna- mõnikord oma poolteist kuud, rääkimata rüsijääst. Mees, klass kallis olla. kes mootorpaadiga regulaarselt linnas oma toidutagavara täiendamas käib, teab, millest räägib. Tema sõnul oleks aegna utoopiad ainus reaalne transpordivahend köisraudtee, mis algaks Igasugused ideekonkursid, mida Aegna väljaarendamiseks Rohuneeme kõrgest kaldast. See tagaks üheksakümnel on korraldatud, panevad Hugo õlgu kehitama. “Kui mõni protsendil juhtudest ühenduse mandriga ning oleks samas inimene julgeb Aegnaga seoses rääkida silla ideest või kasii- atraktiivne turismiobjekt. Margo Küti sõnul on aga köis- nodest, siis on mul alust tema pädevuses kahelda. Või et see raudtee utoopia, mida Udusaar juba aastaid propageerib. 2,9 ruutkilomeetrit maju täis ehitada – no tere hommikust! Tema hinnangul on linn paari viimase aastaga Aegnal Aegna on praegusel kuju õnnis asi – juba valmis olev sana- suure töö ära teinud. toorium!” Taastada tuleks olemasolevad ehitised, toetada kohalike inimeste initsiatiivi. aastaring aegnal Linn plaanib aastaks 2009 sisse seada püsiühenduse Rohuneeme on Aegnalt 2 kilomeetrit. Hugol kulub oma Tallinna ning Aegna ja Naissaare vahel. Abilinnapea Jaa- päramootoriga paadiga kohale jõudmiseks 7-8 minutit. nus Mutli sõnul on püsiühendust Tallinna lähisaartega vaja Kui jää tekib, saab jalgsi üle minna. Aga jääd ei pruugigi eelkõige selleks, et elavdada saarte elu ja puhkevõimalusi. tulla, nagu näitas möödunud talv. Kui kuuled raadiost, et Laevaliini avamiseks tuleb remontida saarte sadamad ning Vormsi jäätee on avatud, ei tähenda see ometi, et kuiva soetada korralik laev. Praegu Aegnaga ühendust pidav jalaga Rohuneeme pääseb. mereakadeemia õppelaev Juku selleks kindlasti ei sobi. “Sügisest kevadeni on siin täiesti teine planeet,” räägib Hugo. Kui suvel võtab ta vabaks puhkepäevad, sest sõbrad- ühendus mandriga tuttavad tulevad külla, siis muul ajal sõltub puhkus ilmast. Selleks, et arendada Aegna turismindust, on vaja eelkõige Kuna suurem osa töödest on vaja teha väljas, siis sajud, tui- ehitada sadam. Praegune olukord võimaldab laevadel sil- sud ja tormid sunnivad toas istuma. duda, ent mööduvate kiirlaevade lainete tõttu tuleb kai Mandrile varusid täiendama on Aegna mehel asja üle äärest kiiresti lahkuda. Olemasolev kai on 63m pikk. Kom- nädala. Suvel ja sügisel varutakse keldrisse metsaande. Sisse munaalameti plaanid näevad ette 50-meetrise pikenduse on tehtud 3 liitrit metsmaasika toormoosi, 15 liitrit mustika ida suunas ja sama pika kirde suunas, mille tulemusena toormoosi, oma osa andis seeneaeg ning saarele on jäänud

Navigaator | 61 SAAR

ligi 50 õunapuud. Suurem osa toitu säilib hästi sügavkülmas, isegi leib-sai ei kaota maitseomadustest kuigi palju. Värskest Noppeid Aegna saare kohta: kraamist on vaja tuua peamiselt piimatooteid. • Aegna (ka Äigna, saksa keeles Wulf, rootsi keeles Tihedamini tuleb mandril käia ainult erinevate ame- Ulfsö) on Tallinnast 14 km kaugusel lahe kirdeküljel, titega suhtlemiseks. Lisaks elementaarsele – külmikud, Viimsi poolsaare tipust loodes asuv saar. Aegna pind- raadio – on Hugol ka internet olemas. Arvutit läheb tarvis ala on 2,93 ruutkilomeetrit. peamiselt ametnikega asjaajamiseks. • Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahele jäävad Kräsuli ja Kumbli saar, mida Aegnaga ühendav väin on Suur- väike matk ja rannamõnud salm. Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb Jutud räägitud, toob Hugo saare kaardi ja märgib peale Lemmiku ninaga. Saare põhiosa põhjatipp on Eerik- paari tunniga läbitava marsruudi. Jalutan ühest puuma- neem. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. jast mööda, kollase kahekordse maja juurest mere äärde. Läänerannikul on Karikneem ning lõunarannikul Tal- Seal, Kräsuli vastas, on ilus rand ja ametlik lõkkekoht. neem. Sadam asub Talneeme kaldal. Sinna tavatsevad oma paadi või kaatriga tulijad ankrusse • Inimasustusest (kaluritest) on teateid alates 1460. jääda. Rannast tagasi sisemaa poole pöörates jõuan sur- aastast. 20. sajandi alguses sunniti viie talu elanikud nuaia juurde. Kohtun kahe tütarlapsega, kes oma uitama sõjaväe eest taanduma. läinud taksikoera hõiguvad. Kalmistu juurest paistab ränd- • 1911. aastal hakati Peeter Suure merekindluse projekti rahnude kogumik. raames Aegnale rajama kaitsepatareisid. Neid ehitati Läbi männimetsa põhja poole minnes jääb tee peale ja täiustati kuni Teise maailmasõjani. Sellest ajast on ehitusplats. Linnavalitsus ehitab sinna loodusmaja. Edasi, saarele mälestuseks jäänud hiiglaslikud varemed. üle niidu minnes, näen lagunenud hooneid – see on endine • Saarel oli aastatel 1914–1944 kasutusel kolm kilomeet- nõukogude piirivalvekordon. Saare põhjaküljel on ilus lii- rit pikk kitsarööpmeline raudtee. varand ja sinna ma paariks tunniks jäängi. Rannaäärses • Aegna on maastikukaitseala, millest 70% on kae- metsas asub ka üks saare kahekümnest militaarrajatisest tud metsaga. Saarel on rändrahne ja siin pesitseb – üks suurem patarei. Patareid on omavahel ühendatud käi- merikotkas. guga, mis ametlikult on kinni, aga teadjate sõnul pääseb • Veeallikaks on puurkaev saare keskuses. Vesi ringleb sisse küll. Edasi viib saare peatee mind sadamasse. mööda suvist ringistatud veetorustikku. Tsentraalset Kaile on taas kogunenud trobikond inimesi, aga järje- kanalisatsiooni ei ole. korra moodustamisest ollakse loobunud. Kui laev randub, • Aegna saab elektrit 10 kV pingega merekaabelliini algab trügimine ja tõuklemine, nii et meeskonnaliikmed kaudu Viimsi poolsaarel asuvast alajaamast. ja appi tulnud päästetöötaja peavad korduvalt häält tõstma. • Saar kuulub Tallinna kesklinna linnaosa haldus- Sellele vaatamata vinnab igaüks end üle reelingu, kust aga alasse. saab, sest tagasisõidupilet on ju kõigil olemas.

62 | Navigaator Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 e-mail [email protected] www.paadid.ee BALTI MERKAATRID PAADITEST

VALIANT PATROLIGA TALLINNAST HELSINGISSE JA TAGASI Olle Uussaar käis sõitmas võimsa militaar-RIBi Valiant PATROL-850ga.

Navigaator | 65 PAADITEST

TEKST OLLE UUSSAAR FOTOD TIIT LILLIPUU piirivalurite poole sõitma. Kuna Soomes on kiirusemõõtja meie silme ees näitas 35 sõlme. Ühel juunikuu ilusal, kuid tuulisel pärastlõu- paadiliiklus hästi reguleeritud ja saarestikus Gaasihoob oli pooles vinnas ja mootrid ainult nal sain telefonikõne Soomest: kas me äkki enamasti kaatritele kiirusepiirangud, sõit- surisesid vaikselt. Näpud sügelesid. No proo- tahaks Eestis esitleda militaarse suunitlusega sime esialgu enam-vähem kümne sõlmega. Et vin, mõtlesin endamisi, sest mis seal salata – kaheksa ja poole meetrist RIB-tüüpi paati mil- nii väikesel kiirusel vaikselt ja sujuvalt sõita, vahe eessõitva müügimehega ei vähenenud lel taga tipptehnoloogial töötavad Mercury on Mercury Verado DTS-juhtimisega mootori- – ilmselt andis ta nii palju kui torust tuli. Verado mootorid? Mootoreid olla kaks ja tel ”port mode” ehk sadamarežiim. Seda nuppu Otsustasin gaasi põhja vajutada, kuid õhin kummaski tuksumas 250 hobust. Kokku siis vajutades ei tõuse mootori pöörded kõrge- oli nii suur, et sõber jäi minu mõttekäigust viissada hobujõudu. male kui 2800 pööret ning kogu käiguhoo- informeerimata. Paat möiratas, sõber üri- Hmm... Ainuüksi võimalus sellise “kahu- vaga liigutatav vahemik on jagatud sisuliselt tas õhus olles torust haarata ja spidomeeter riga” sõita tundus ahvatlev ja seetõttu otsus- poole väiksemale skaalale. Maakeeli öeldes: näitas 55 sõlme. Sõbra soovitusel ja jalgu jää- tasin juhust kasutada. Kiirelt kompsud kokku, mootor ei hüppa iga väiksema hoovaliigutuse nud müügimehe tõttu otsustasin kiiruse taas esimene ettejuhtuv sõber kaasa – otsustasin peale, vaid käitub väga taltsalt ja rahulikult. maha võtta ning selle paadi hingeellu sisse ikkagi, et päris üksi üle lahe sõitmine oleks Kuna Patrol 850 puhul on sisuliselt avame- elada. Kui tanklasse jõudsime, arvas müügi- vast liiga riskantne – ja kibekähku sadamasse, repatrullpaat, on selle põhi üsna terav ja nina mees, et 200 liitriga peaks Tallinna jõudma. katamaraani peale. harjumatult kõrgel. Juba rõõmustasin, et ei Paak selle eluka kõhu all mahutab tuhat hakanud üksi tulema, sest aeglaselt sõites liitrit, kuid kuna kütusenäidik oli kalibreeri- asume vaikselt teele rooli tagant paadi ette ei näinud. Tuli kas vinger- mata, ei teadnud keegi päris täpselt, palju Keilasadamas, Helsingi lääneservas, oota- dada ja piiluda kord paremalt ümber nina, kord seal kütust on. Nimelt on Smartcraft-süs- sid meid valmis munsterrolliga paadifirma vasakult ümber nina, või siis usaldada ninasse teemi mudel SC5000 niivõrd intelligentne, Soome esindaja ja müügimees, kes pidi meid kamandatud sõbra silmi. Hetk hiljem sai küll jal- et lisaks mootori näitudele kuvatakse seal piirivalvurite juurde juhatama. Minule öeldi, gupidi istmele ronitud, kuid aerupaat nina ees ka kütuse hetkekulu, kütusekogus paagis et haruta paat lahti ja hakka nüüd minema, oleks sellegipoolest märkamata jäänud. ja sõiduulatus – kõike seda, mida moodsad me tahaks õhtale saada. autodki näitavad. Aga anduri kalibreerimist Sisuliselt ilma tõsisema instruktaažita kiiruspiirangu lõpp tulnuks alustada täiesti tühja paagiga ja et hüppasin paati, millel võimsust pea kahe Kui olime jõudnud pea Lautasaari kõrvale, lasi pahatihti on paagid paadipõhjas sopilised ja WRC-auto jagu. Mis seal’s ikka, mõtlesin enda- ees sõitev müügimees paadi glisseerima, mis ebamäärase kujuga, tulnuks seda kalibreerida misi, ega paadid ju võimsusele vaatamata nii tähendas kiirusepiirangu lõppu. Otsustasin iga saja liitri kütuse lisamise järel. Ilmselt aga tigedalt edasi käi kui autod. proovida, kuidas hobused ennast tunnevad panid soomepoisid esialgu paagi õhinaga täis, Harutasime paadi lahti ja hakkasime vaik- ja kas suudavad ka sellele 1500-kilosele paa- kuid siis ei julgenud päris tilgatumaks sõita. selt eessõitva kaatri järel, mille roolis seesama dile tuule alla teha. Sadamarežiim sai välja 500-hobujõulise mootoriga 20-liitrise abi- Soome paadimüüja, esialgu tanklasse ja siis lükatud ja gaasi juurde antud. Paat köhatas ja kanistri varal kaugele ei jõua ja samas võib

66 | Navigaator VALIANT PT

1000-liitrise paagiga kütusekogust teadmata küsisid mootorid: peremees, ega vett juhtu turvanöör, mis mootori seisanuks, kui ma paar päeva ümber bensiinijaama ringe teha, olema? Vindid tõusid veest välja ja möirata- vette kukkunuks. enne kui kütus lõppeb. sid. Mis minule täiesti uudne ja huvitav tun- Sellisel kiirusel ja sellistes tingimustes käib Paat tangitud, suundusime juba tuttavat dus, oli asjaolu, et kui Verado veest välja tõusis rool sama kiiresti kui rooliloksuga ZILil ja gaa- teed pidi Helsingi piirivalvepunkti ning saime ja vedu tagant kadus, võtsid mootorid auto- sihoobagi tuleb pärast igast lainest hüppamist kiiresti ja viperusteta tehtud crew list’i (mees- maatselt pöörded alla. Seda sekund-paar korrigeerida. Kui aus olla, siis Tallinna jõudes konna nimekiri, kuhu piirivalve ühest riigist hiljem, aga kõva abi ikkagi. Tegu on millegi oli peopesas kaks vesivilli, mille tekkimisest lahkumise ja teise riigi piirivalve vastuvõt- veojõukontrolli-laadsega, et vältida meele- merel aimugi ei saanud. mise aja märgib ning mida kogu reisi vältel, kui tuid hüdrolööke, mis tekivad mootori sõuk- külastate sama meeskonnaga erinevaid riike ruvi haakumisel veega. aitab hüppamisest ja sadamaid, tuleb hoida sama hoolsalt kui Paarkümmend minutit sõitu ja sai juba Pärast vahejuhtumit otsustasime, et aitab hüp- kõiki teisi dokumente) ning sõbralik Soome enam-vähem aimu, kuhu ja kuidas paat hüp- pamisest, sõidame nüüd natuke ka ristiinimese piirivalvur koos müügimehega viipasid käega: pab ja kuidas langeb. Lainekõrgus avamerel moodi. Kiirusel 20-25 sõlme sai täiesti mõnu- Eesti on sealpool. jäi kahe ja 2,5 meetri vahele. Umbes 35 minuti salt ka konsooli taga istuda, ühe käega roolida Kaasavõetud käsi-GPSiga, milles oli kogu pärast saime suure laeva kinni püütud ja ja teisega suitsu pahvida – järelikult on paat Soome lahe kaart, saime ilusti marsuudi maha nägime eespool katamaraani. väga pehme ja stabiilne. Veel mõnikümmend pandud ja sõit läks lahti. Kuna tuul puhus… no Kuna olime juba piisavalt julged ja minutit ja olimegi Tallinna madala poi juures. võtame mõned meetrid maha, et mitte kelkima adrenaliin möllas, oli vaja ka katamaraani Kuna valdavalt puhus kagutuul, hakkas laine- hakata, ja ütleme, et ligikaudu kümme meetrit püüdma hakata. See meil peaaegu õnnes- tus Naissaare lähedal raugema, taltudes Tal- sekundis. Igatahes: kui nina piirivalvekordonit tuski. Peaaegu sellepärast, et kui olime juba linna lahel meetri ja pooleteise vahele. Sellises ümbritsevate saarte vahelt välja saime, hüppa- nii lähedal, et katamaraani tekitatud lained laines võis muretult sõita kiirusega 40 sõlme sid jänesepoisid ikka igal pool (“jänes” on mere- ja merelained ristuma hakkasid, avastasin ja kiireminigi. Enne Pirita sadamasse jõudmist meeste keeli vahune lainehari). ennast istme ja konsooli vahelt põrandalt. otsustasime veel korraks täisgaasiga sõita. Kuid sellele vaatamata sai sõidetud endi- Sõita 2-2,5 meetri kõrguses laines kiirusel Heli, mis sellises lainetuses kuuldavale tuli, selt ca 35-sõlmese kiirusega. Parasjagu läks 35-40 sõlme on üsna karm ettevõtmine. Ja oli üpris omapärane: kolm-neli korda minutis mingi reisilaev Tallinna poole, ning sellele oli mis seal salata: kuna resonants ühele lai- kostis summutitest mürinat, mis tähendas, et hea kurss võtta. nele maandumisel kadus ja käed-jalad juba sõukruvid lõikasid vaid laineharju, kuid paat ei üsna pehmed olid, lõi maandumine mind raputanud absoluutselt. peremees, anna vett! pikali.Pole ju püsti seistes ja ühe käega roo- Proovisime ka GPSist kiirust vaadata, kuid Saime paar kilomeetrit sõita, kui laine läks list, teisega gaasihoovast hoides korraliku ei saanud sellele kiirel sõidul päris täpselt nii kõrgeks, et kiiruses tuli veel viis sõlme pidepunkti. Otse loomulikult oli mul kogu pihta. Hiljem vaatasime, et GPS oli meie suu- järele anda.. Iga neljanda-viienda laine takka reisi vältel seljas päästevest ja riiete küljes rimaks kiiruseks salvestanud 98 kilomeetrit

Navigaator | 67 PAADITEST

tunnis ehk ligikaudu 55 sõlme. sama äkki, kui paat toodud sai, see tagasi viia. lit need viissada hobujõudu tegid. Kui aus Tavaliselt on GPSil kuvatav kiirus täpne ja Kella nelja paiku pärastlõunal sain Soomest olla, siis kogu reisi vältel ei mõelnud ma kor- väiksem kui mistahes logirattal või survelo- kõne: nii, meil on homme hommikul pildista- dagi mürale. Ka mootorid ei tuletanud ennast gil kuvatud kiirus.Olen sõitnud paadiga, mille mine ja paat olgu kohal. meelde muidu kui aeg-ajalt veest välja tõustes. logi näitas kiiruseks 110 kilomeetrit tunnis, Kuna ilm oli ilus,ei tundunud ettevõtmine Seega oli ka täisgaasil sõites palju tugevamad kuid kõrvalolev GPS ei registreerinud kogu sugugi keeruline olevat. Pärast tööd Pirita teel kui mootorite mürin nii tuulevihin, lainetele selle aja jooksul, mis kaater minu käes oli, kii- sõites nägin sadamast välja sõitvat ja nina maandumise laksud ja pontoonide sahin. remat sõitu kui 85 kilomeetrit tunnis. Kaja- Soome poole keeravat Tallink Stari – ”kahe Kahju oli sellest aparaadist loobuda. Teist nii lood, muide, polnud ei vana ega odavat sorti. tunniga Helsingisse”. kiiret, ergast ja stabiilset paati naljalt ei leia. Kui Pirital piirivalvepunkti keerasime, Sõitsin autoga Piritale, otsisin kontorist seadsid vaba vahetuse piirivalvurid kohe end paadivõtmed ja astusin kaatrisse. Selgus, Valiant Patrol – 850 meie meie kaatris sisse. Kuna mina läksin et kõik dokumendid olid kontorisse jäänud. Pikkus 8,5 m paberitega ametnike laua taha, pidi paati tut- Vantsisin tagasi, võtsin paberid, harutasin Laius 3 m vustama minu sõber ja reisikaaslane, kes iga- paadi lahti ning tüürisin tanklasse, kus tanki- Pontooni diameeter 0,56 m päevaselt hoopis kohvimasinatega tegeleb. sin taaskord 200 vajaminevat kütuseliitrit, ja Õhukindlaid sektsioone 7 Naastes võisin tõdeda, et ta oli ülesan- sõitsin piirivalvurite poole. Täitsin vajalikud Lubatud reisijate arv 26 dega hästi hakkama saanud – poistel oli juba paberid ja asusin teele. Suurim kandejõud 4780 kg pea kõik selge ja jäänud vaid üks küsimus: kas Keset lahte oli Tallink Star, millel umbes Suurim võimsus 500 hj saaks selle imeloomaga lahe peal ka väikese pooletunnine edumaa, minu kõrval. Edasi Paadi kaal (mootoriteta) 1160 kg tiiru teha? Kuid selleks see paat ju siia toodud lasin Tallink Stariga samas tempos, kuna kii- Hind alates 537 000 krooni saigi, et teda proffidele tutvustada. Võtsin ret ju otseselt polnud. Seekord oli vesi sile ning poisid peale ja tuiskasin muuli vahelt välja. jäi mahti ka mõõdikuid jälgida. Kütuse suuri- Mercury Verado 250 XL Gaas põhja, kilomeeter sõitu, pea täiskäigult maks hetkekuluks jäi 500 hobuse täie jõuga Võimsus 250 hj / 183 kW tagasipööre ja hooga tagasi sadamasse. Esi- sõites 178 liitrit tunnis. Kiirusel 40-45 sõlme, Tüüp neljataktiline, mene lause, mida ma juhtkonsooli ees Jockey kui pöörded olid 4500 ringis, kulus kütust mahtkompressoriga ülelaadimine istmetel istuvatelt piirivalvepoistelt kuulsin, 80-110 liitrit tunnis. Silindrid R-6 oli “See on parem kui seks!” Aga jäägu see Sõiduaega oli tagasiteel tund ja kümme Töömaht 2598 cm3 nende arvamuseks. minutit, kusjuures mitte täisgaasiga. Suur kütu- Kaal 288 kg sekulu vahe ja mõttetu mootorite koormamine Juhtimine DTS (digitaalne, trossideta) tagasi helsingisse sundisid gaasi natuke maha tõmbama. Hind 361 300 krooni Pärast paarinädalast testiperioodi tuli mul Ah jaa, kindlasti huvitab teid, millist mürg-

68 | Navigaator UUS D-SEERIA PURJETAJATELE

Volvo Penta uued 12 kuni 180 hj D seeria mootorid on välja D seeria purjetajatele: Puhas. Vaikne. Võimas. töötatud just purjepaatidele. Kõigile valikusse kuuluvatele mootoritele on saadaval spetsiaalsed sõukruvid ning lisa- • Kõrge pöördemoment juba madalatel pööretel seadmed. muudab manööverdamise lihtsaks. • Võimas 115 A laadimisvool. • Energiasäästlik ning vaikne mootor tagab mugavuse. • Mootoriinfo kuvamise võimalus kaardiplotterile • Nutikad ning kasutajasõbralikud seadmed • Lihtne disain garanteerib usaldusväärsuse ja vastupidavuse

D1-13/20/30 D2-40/55/75 D3-110 D4-180

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] • www.paadid.ee MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST Innovatsioon, auahnus ja lojaalsus – need kolm märksõna iseloomustavad mootoritootjat Mercury Marine. Kahe aasta pärast oma 70. juubelit tähistav Mercury on kaatritööstuse üks tuntumaid kaubamärke.

TEKST MARGUS PAAL FOTOD MERCURY, TIIT LILLIPUU 1940 Mercury Marine alustas tegevust Illinois’s registreeritud New Yorgi üleriigilisel kaatrinäitusel tutvustati Mercury nime all Kiekhaefer Corporationi nime all Wisconsini osariigis uusi päramootorimudeleid. Need olid ühe- ja kahesilindrilised Cedarburgis aastal 1939. Kaubamärgi asutas magnetsepa- mootorid, milles oli kasutatud mitmeid innovaatilisi lahendusi, raatoritele, siduritele ja piduritele spetsialiseerunud insener mis hiljem võeti kasutusele kõikides päramootorites. Murran- Carl Kiekhaefer. gulised omadused olid näiteks klappventiiliga imisüsteem ja Legend räägib, et 1920-ndatel aastatel töötas Kiekhaefer kummirootoriga veepump. Enam ei saanud üksainus liivatera Evinrude’i mootoritehases, kuid vallandati sealt. Mees ostis põhjustada veepumba rikkeid. Uus pump talus tõrgeteta liiva, endale tegevuse lõpetanud päramootoritehase. Selle tehin- põhjamuda, veetaimi ja sogast vett. guga 1939. aastal omandas ta ka sadu päramootoreid, mille 1947 suur postimüügiettevõte oli raskete rikete tõttu tagasi saat- Mercury esitles kuulsat mudelit Lightning, mis oli 324-kuuptol- nud. Carl Kiekhaefer ei kavatsenud hakata tegelema pära- line kahesilindriline mootor. See kümnehobujõuline mootor või- mootoritega, kuid nägi 300 rikkis mootoris kauaigatsetud tis kõiki konkurentide 20-hobujõulisi mootoreid. Selle omaduste kapitali. Ümberehitatult ja täiustatult töötasid need moo- hulka kuulus näiteks “täielikult laagerdatud jõud”: hõõrdumist torid nii hästi, et esialgne ostja mitte ainult ei võtnud neid vähendavad kuul-, rull- ja nõellaagrid kõigis tähtsates sõlmedes, vastu, vaid tellis juurde. Tänapäeval on Mercury kaubamärk näiteks kepsul ning vänt-, veo- ja sõukruvivõllidel. kogu maalmas väga populaarne, meie lähinaabrite juures 1949 Rootsis ja Norras on see koguni turuliider. Uurimis- ja arendustegevus viis 660-kuuptollise mootorini Vaatame, kuidas on seitse aastakümmet Mercury aja- nimega Thunderbolt. See oli esimene neljasilindriline kahetak- loos möödunud. tiline reasmootor. Thunderboltil oli üheosaline alumiiniumist

70 | Navigaator AJALUGU

valatud silindriplokk ja see oli esimene seeriatootmisse jõud- Thunderbolt-süüde, mis oli esimene kondensaatorlahendusel põhi- nud päramootor töömahu ja võimsuse suhtega üks hobujõud nev paadimootoritele mõeldud süütesüsteem. Murranguline süüte- kuuptolli kohta. süsteem võeti varsti kasutusele kõigil päramootorimudelitel. 1950-ndad aastad 1971 Päramootoritesse jõudsid karburaatorite fi kseeritud düüsid, mis Mercuryst sai esimene päramootoritootja, kes tõkestas kõigil kasutati automootorites. Kahesilindrilistel mootoritel hakati mudelitel õli pääsu mootorist vette. Samal aastal püstitas võist- kasutama väljalasketoru Jet Prop. See Mercury leiutis juhib heit- luspäramootor Mercury Twister II päramootorite maailmare- gaasid sõukruvi keskosa kaudu veekeerisesse, nii et müra jääb kordi, saavutades sõidukiiruse 219,48 kilomeetrit tunnis. vee alla. Praegu tuntakse seda tehnoloogiat nime Thru Prop all. 1980-ndad aastad 1957 Mercury 1980-ndatel aastatel lansseeritud päramootorist VR2 Mercury tõi esimesena turule kuuesilindrilise 60-hobujõulise V6 sai kalasportlaste lemmik. Üle poole kalaspordipaatidest lii- reamootori Mark 75. Koos sellega tulid turule ka esimesed ühe gub ikka veel Mercury V6-päramootori jõul. hoovaga kaugjuhtimisseadmed. Katsesõidul vedasid kaks Mark 75- Kümnendi lõpus esitles Mercury esimesi seeriaviisiliselt mootorit väikseid kaatreid 50 000 miili. Sõideti ööpäevaringselt, toodetavaid elektroonilise sissepritsega (EFI) päramootoreid. 68 päeva ja 18 tundi järjest. Sellel rekordid purustanud kestvussõi- Elektroonilised juhtseadmed jälgivad mootori tööd kogu võim- dul saavutati keskmiseks kiiruseks 48,8 kilomeetrit tunnis. suse ulatuses ja annavad igas olukorras õige küttesegu. Mercury 1958 tehastes hakati ette valmistama ka alumiiniumi taaskasutust ja Järgmisel aastal sai Mark 75-st esimene seeriatootmisse jõud- -sulatust. Alates aastast 1982 on kõigis päramootori osades kasu- nud päramootor, mis ületas kiiruse 100 miili ehk 161 kilomeetrit tatav alumiinium toodetud oma Fond du Laci tehases. tunnis. Kahepäevasel katsesõidul mõõdeti keskmiseks kiiruseks 1990-ndad aastad 107,821 miili tunnis (173,52 km/h). Aasta 1996 haripunkt oli mudeli Mercury 200 DFI esitlus. See oli Mercury päramootorites võeti kasutusele ka autodest tut- esimene seeriaviisiliselt toodetav kahetaktiline DFI-päramootor. tavad amortisaatorid, mis paigaldati uute mootorite kinnitus- Nendes mootorites pritsitakse kütuse ja õhu segu suure rõhu kronsteinidesse. Amortisaatorid pehmendasid lööke ja piirasid all otse silindrisse. Uus tehnika tõi kaasa ühtlasema käigu ja alumise osa äkilisi liigutusi selle kinnijäämisel veealuse takistuse märgatavalt väiksema kütusekulu ning vähendas oluliselt süsi- või raske ujuva eseme taha. Amortisaatoritega ühendatud kallu- happegaasi ja vingugaasi väljalaset. Juba järgmisel aastal esit- tuslüliti katkestas süüte, kui sõukruvi ei olnud vees. Nii takistati les Mercury kolme uut vähesaastavat päramootorit OptiMax. pöörlemiskiiruse tugevat kõikumist, mis muidu oli paratamatu, Uute mootorite süsihappegaasi ja vingugaasi väljalase vastas kui kõrgetel pööretel töötav sõukruvi jälle vette laskunud. USA valitsuse 2006. aastaks kehtestatud emissiooninormidele 1960-ndad aastad juba kümmekond aastat varem. Mercury lõi 1960-ndatel aastatel päramootoritele mitmeid tähe- 2000-ndad aastad lepanuväärseid lahendusi. Uus summutisüsteem vähendas müra Verado takes charge. Mercury esitles üle 50 aasta esimesi täiesti poole võrra, 1966. aasta päramootoritel oli 110 hobujõudu ja 1968. uudseid päramootoreid. Mercury Verado on ainus seeriaviisili- aasta mudelite hulgas juba 125-hobujõuline mootor. Turule toodi selt toodetav turbolaaduriga päramootor.

Navigaator | 71 AJALUGU

spordiosakond annab tööd sajakonnale inimesele. Allüksust “MERCURY MOOTORITE PÄRAST EI KAT- Motorsport juhib Carl Kiekhaeferi poeg Fred. KESTANUD ME KORDAGI.” “Võistlusmasinaid tehakse igasuguseid. Kõige suuremad BO WARELIUS, VEEMOTOSPORTLANE sisepäramootorid arendavad võimsust üle tuhande hobujõu. Mercury domineerib kõigis tähtsamates masinaklassides. Ta on tugevasti esindatud kogu sektoris,” jätkab Warelius. Mercury kvaliteet pälvis aastal 2006 tunnustust, kui mainekas Peale mootorite ehitatakse allüksuses ka näiteks jõuüle- Ameerika turu-uuringute keskus J. D. Power and Associates andis kandemehhanisme ja sõukruvisid. Mercury toodetele kaks klientide rahulolupreemiat: mudelisee- “Mercury masinad on konstrueeritud spordi jaoks. Mit- ria OptiMax sai parima hinde DFI-kahetaktiliste hulgas ja Mer- med konkurendid on püüdnud spordimasinate turgu vallu- Cruiser tunnistati sisepäramootoriks, millega kliendid olid kõige tada, aga nende katsed on haledalt läbi kukkunud.” rohkem rahul. Bo ja Tom Warelius võistlesid 1990. aastatel off shore-paa- tidel Pärsia lahe Continental-sarjas. Kasutusel olid kuueliit- Spordi jaoks loodud rised Mercury “pillid”. Mercury legend elab edasi ka sportkaatrite maailmas. Firma “Minu kogemused ja mälestused on masinate koha pealt asutaja Carl Kiekhaefer armastas mootorisporti ja nägi selles head. Need olid kiired ja töökindlad. Avamerevõistlused pane- suurepärast reklaamivõimalust. Mercury allüksus Motors- vad tehnika äärmusliku koormuse alla, aga masinate pärast port asutati kohe pärast Teist maailmasõda, aastal 1947. ei katkestanud me kordagi,” pajatab Warelius. “Carl Kiekhaeferil oli võistlusvaimu. Algul oli mootori- Mercury tuntuim võidusõitja on vist teleseriaali “Miami sport hea abinõu Mercury toodete reklaamiks. Kiirusrekordid Vice” näitleja Don Johnson. Filmitäht võistles Mercury mees- suurendasid Mercury kuulsust,” meenutab endine veemoto- konnas aastal 1987 ja võitis võistluse nimega “Mississippi sportlane, soomlane Bo Warelius, kelle käes on veel praegugi River Run”. Ka uue “Miami Vice’i” filmi kaatristseenides maailmarekord off shore-võistlusklassis. kihutavad peaosatäitjad Colin Farrell ja Jamie Fox Mercury Hiljem on mootorispordist saanud äri. Mercury masinatega.

72 | Navigaator NÜÜD EESTIS

Askeladden 805 COMMUTER

Askeladden 805 Commuter – turvalisus ennekõike Askeladden 805 Commuter on uue põlvkonna reisikaater nõudlikesse tingimustesse. Võimas, aga ökonoomne 320 hj. Cummins MerCruiser diisel pakub suurepärast minekut. Kaatri erakordselt avarad tekipinnad ja praktilised siseruumid teevad tast mitmekülgselt mugava ja turvalise aluse vee peal reisimiseks aga ka professionaalseks kasutamiseks. Ruumikas kaheinimesevoodi, WC ja dušširuum võimaldavad vaevatut elu pardal pikkadel vahemaadel. Hind alates 2 120 000 krooni

Balti Merekaatrid Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 #1 On The Water ™ e-mail [email protected] • www.paadid.ee PAADIEHITUS

Trimaraan Earthrace töötab 100% biokütusel

TULEVIK LAINETEL Mootorjahti ostes võite valida juba muudki kui vaid kambüüsilauda katva graniidi mustrit. Järgneb pilguheit uusimatele imepärastele keretüüpidele.

TEKST ANTHONY SELGE FOTOD TOOTJAD Kõige tähtsamaks muutub seega välimus, millele Kui kaua on laeva põhikuju muutumatuna säilinud – järgneb ruumivajadus. Jahtide disainerid peavad arves- kolmsada aastat? Pigem kolm tuhat. Foiniikia galeer tama ka faktoriga, mis kaubaaluste puhul täiesti tähe- on külgvaates äärmiselt sarnane tänapäevastele kau- lepanuta jääb: sõidumugavus. Tõeliselt suurte kaatrite baalustele, ehkki vee alla jäävad vööripikendused on puhul aitab kaatri enda mass lainejõudu vähendada, ehitatud erinevatel põhjustel. Võtke maha Cutty Sark’i keerulisemaks muutuvad lood 25-40 meetriste liugke- mastid ja te näete enda ees vägagi elegantse mootorjahi redega või pool-liugkeredega veesõidukeid disainides. põhijooni. Selliste aluste ostjatel on juba kõrgendatud ootused Omal ajal tervitati liugkeresid kui tõelist revolut- nii ruumikuse kui ka üleüldise keskkonna osas. Lai- siooni, kuid tagantjärele võiks rääkida pigem arengust. neharjalt laineharjale õõtsumine võib olla tõepoolest Laevaehituse muutumisele on tublisti kaasa aidanud tore 14-meetrise sportkaatriga, kuid jahi pardale astu- ka kergekaalulised mootorid: 20 aastat tagasi näis, et nud sõitjad ei ole enamasti siia-sinna rappumiseest liugkeredega ja pool-liugkeredega mootorjahtide pik- vaimustuses. Õnnetuseks aga ei ole sedasorti kaatri- kuspiiriks on ligikaudu 15 meetrit. Tänapäeval on see tel piisavalt kaalu suvetuulte vormitud lainete täieli- number nihkunud umbes 35 meetrini diislikütusel kuks taltsutamiseks, mistõttu ainsaks väljapääsuks liikuvate aluste puhul ning veel tublisti üle selle, kui on kiiruse vähendamine. Teisest küljest: 100-tonnise kasutatakse gaasiturbiine. veesõiduki osaliselt veest välja kergitamine vaid tagasi- Samas ei mängi rolli mitte ainuüksi kiirus. Suurte hoidliku 20-sõlmelise tunnikiiruse saavutamiseks pole hobisõidukite tootmise juures tuleb mõelda sootuks just kiiduväärt saavutus. muudele asjadele kui näiteks transpordialuste ehita- Kaasaegse arvutikujunduse, kõrgtehnoloogiliste misel, eriti mis puudutab hinda ja pikaajalisi ülalpi- kergmaterjalide ja uuendusliku lähenemisega peaks ju damiskulusid. Ka vastupidavus halvale ilmale pole leitama parem lahendus? Vaatame siinkohal mõningaid esimeste puhul nii oluline. alternatiive ning uurime nende eeliseid ja puudusi.

74 | Navigaator TULEVIK LAINETEL

Sujuv ja stabiilne: ähvardava väljanägemisega “topelt-M“ Stiletto

m-kere USA-s, San Diegos tegutseva fi rma M-Ship poolt disainitud M-kerega ehk M-Hull kaatrist on viimasel ajal paadimaailmas palju juttu olnud tänu ähvardava välja- nägemisega 25-meetrisele militaaralusele Stilettole, mis ehitati möödunud aastal USA erijõudude telllimusel – sugugi mitte paha aluse kohta, mille eeskujuks on Veneetsia madalasetusega veetaksod. Aeglasel kiirusel töötab M-Hull vee- väljasurve toel, keskmisel kiirusel liugle- mismeetodil ja üle selle õhkpadja-meetodil – samas aga puudub vajadus harilike hõl- jukite kompressorite järele. Õhkpadja tekitavad allapoole kaldus tunnelid kere allosas, mis võimaldab ära kasutada ka vöörilaine-energiat. Stiletto “topelt-M“ pikkuse ja laiuse suhe on 2:1, mistõttu alusel on tekiruumi sama palju kui tava- lisel 50-meetrisel alusel. Suurim senine sportmudel on 12-meetrine sport-kalas- tuskaater, mille kiirus ulatub 30 sõlmeni ja kütusekulu palju väiksem kui V-kiiluga kaatritel. M-Shipi väitel tagab alus väga sujuva ja kiire sõidu, on väga stabiilne ja mõõdukal kiirusel sõites tekitab väikese M-kerega 12-meetrine järellainetuse. www.mshipco.com. sport-kalastuskaater

Navigaator | 75 PAADIEHITUS

trimaraan Trimaraan on üks neist seadeldistest, mis pärinevad ini- meste esimestest meresõitudest ning mis on kasutusel veel tänapäevalgi. Kindlasti on teie kõrvu jõudnud uudised Earthrace’ist, 24-meetrisest trimaraanist, mis leiutati ees- märgiga sõita ümber maailma pelgalt biodiislikütusega. Earthrace’i valmistas Uus-Meremaal asuv Craig Loomes Design (CLD) ning kavas on luua ka 148-meetrine superjaht, millel oleks sama suursugune välimus ja lisaks uskumatult avar kujundus. Selliste mõõtmete juures pole sõnal “õhuke“ 148meetrise trimaraani projekt ainsatki negatiivset varjundit – jahi laius kere keskpaigas on ligikaudu 6 meetrit. Mootoriks on neli MTU 8000 diisel- mootorit (8200 hobujõudu), kumbki eraldi veejoapumbaga, mistõttu sprindikiirus on 50 sõlme ja kolme tuhande mii- lise sõidu keskmine kiirus 40 sõlme. CLD on varem ehitanud 23-meetrise trimaraani, mil- lega Mauritiusel elav omanik on enam kui rahul. Niisugune veesõiduk paelub kahtlemata tähelepanu, kuid meresõidu- hooajal võib sellele randumispaiga leidmine keeruliseks osutuda. Üksikasjalikumat informatsiooni kõigi nende 148meetrise mootorjahtide ja kujunduste kohta leiate CLD koduleleht trimaraani www.cld.co.nz sisemuses 76 | Navigaator ruumipuudust pole TULEVIK LAINETEL

laineid lõikav katamaraan Cannes’i 2005.aasta Traditsioonilise katamaraani eelisteks on suurepärane külgsta- näitusel võlus Spirit 35 biilsus ankrus seistes ja hüdrodünaamiline efektiivsus, mis kõiki külastajaid. võimaldab saavutada suure kiiruse ka tagasihoidliku mooto- rivõimsusega. Tekisalongi võimalikult avar ülaosa moodustab Laineid lõikava ehituse kahjuks küll tohutu kontrasti pikkade ja kitsaste, klaustrofoo- uhkuseks on suur biat tekitavate kereruumidega. Teatud suurusest alates pole aga keskkere, mis tagab seegi enam eriline probleem ning pikaajaliseks meresõiduks hiiglasliku salongi. pole suurele, võimsale katamaraanile vastast. Laineid lõikav katamaraan on ruumika keskosa kõrval säi- litanud efektiivse, kiire liikumise. Kered on kujundatud laine- test läbi lõikama, mitte laineharjale tõusma, vähendades seega pikisuunas õõtsumist. Suurima puudusena võib välja tuua kee- ruka ja kerge ehituse maksumuse ning võrreldes sama mahuga ühekerelise jahiga palju laiema kere. Lainelõikamise-omadust kasutatakse laialdaselt ka kiirpraamide juures. Uus-Meremaal asuv Craig Loomes Design Group on ehitanud mitmeid laineid lõikavaid mootoriga kata- maraanjahte, kaasa arvatud 25-meetrine Sampitres. Uus-Mere- maa Spirit-jahid on suunatud laineid lõikava kere täiustamisele ning kavas on ehitada 50-meetrine Spirit 50.

Navigaator | 77 PAADIEHITUS

õhktoetusega katamaraan See mõiste kätkeb endas arvukaid kujundusi, kaasa arvatud katamaraani ja hõljuki hübriid, mida tuntakse ka pinnaefekti rakendava laevana. Kõige paljutõotavamaks versiooniks on ehk SeaCoasteri mudel, millele on patendi võtnud Miamis asuv Air Ride. Elektrikompressorid juhivad õhu nõndanimetatud “koo- bastesse“ sponsoonide põhjades. Need on laeva keskosast alga- vad ja ahtriosa suunas allapoole kalduvad lametunnelid, mis tekitavad kummagi kere alla õhkpadja. Tunnelites olev õhk Tunnelid tekitavad õhk- aitab alust tublisti tõsta ja vähendab hõõrdumist. Keredeva- padja ja tõstavad keret. heline veepinnale jääv õhuava ei mängi mingit rolli ja on täiesti avatud nagu harilikulgi katamaraanil. Kered on traditsiooni- lise, head pardalepääsu võimaldava kujuga ja kui te just ei uuri SeaCoasteri tagaosa, näib alus täiesti tavalise katamaraanina. Mitmed SeaCoasterid on kasutusel ärimaailmas. Peamised puudused kasutamisel tavajahina on tüüpiline katamaraani- kujundus ja ka surveventilaatorite tugevam müra, kuigi Air Ride on välja töötanud ka 31-meetrise mootorjahi kavandid. www.seacoaster.com

Slice on ülesehituselt äärmiselt stabiilne, kuid majutusruumi kipub sellel nappima.

imeõhuke Slice on värskeim Swath’i põhimõttel – Slim Waterline Area Twin väga efektiivset tilgakujulist gondlit. Lainetakistus väheneb Hull – kujundatud mudel. Swath patenteeriti aastal 1948, kuid seetõttu kuni 35 protsenti. Kuigi Slice töötab veeväljasurvega, tootmisega tuli oodata kuni 1960ndateni. Tegu on katamaraani võivad gondlid pinnamõjutuse puudumise tõttu tavakiirusel viimistletud mudeliga, mille eesmärk oli vähendada lainehõõr- 20 sõlme ületada ka harilike veepinnal liikuvate aluste laineta- dumist, viies veega kokkupuutuv ala vaid kahe pika, kitsa toeni, kistuse teoreetilise maksimumi. Mootorid võib paigutada esi- mis ühendavad aluse põhistruktuuri kahe vee alla jääva torpee- keredesse, suurendades sellega seisustabiilsust. Seni on Slice’i dosarnase kerega. Iga allveesõiduasjatundja kinnitaks, et paar kasutatud vaid varustusalusena, kuid tegu on uue asjaga ning meetrit veepinnast allpool sujub sõit alati libedamalt, ja see- Slice’i efektiivsus, kiirus ja märkimisväärne stabiilsus vasta- tõttu tagabki Swath äärmiselt pehme sõidu. Samas kaasnevad vad paljuski luksuslikult mootorjahilt oodatavatele omadus- pikkade keredega mõningased kiiruseprobleemid. 1996. aastal tele. Kuid nagu paljude teistegi kompleksse kerega aluste puhul, seljatas Lockheed Martin sellegi mure, võttes kasutusele neli tuleb siingi suure puudusena möönda katamaraaniformaati.

78 | Navigaator TULEVIK LAINETEL

M-kerega 12-meetrine sport-kalastuskaater

kokkuvõtteks Paljud nutikad pead püüavad välja nuputada asjalikku selle väljanägemine on üsna harjumuspärane. Samas alternatiivi tavapärasele ühekerelisele alusele. Nii pakub see harilike ühekerelistega võrreldes mitmeid mõnigi sedalaadi projekt pakub märkimisväärseid eeli- ahvatlevaid eeliseid, näiteks tõmbe kasutegur, sõidu- seid ühes või mitmes valdkonnas – kahjuks aga ohver- mugavus suuremal kiirusel ja stabiilsus paigal seistes. duste hinnaga kusagil mujal. 12-meetrine versioon näib igati praktiline ning lihtne Eemainitud võimalustest näib M-kujulise põh- toota ja käsitseda – tegemist pole mitte niivõrd revo- jaga M-Hull kõige paljutõotavam. Sellel on üksainus lutsioonilise hüppe, kuivõrd arengusammuga. Ja just mahukas kere, seda pole kuigi keeruline ehitada ning sellistesse asjadesse tasubki investeerida.

veel ideid Tiibur. Veepinda lõikavad ja liikumis- Väga kitsas kere. Kitsa aluse VSV (Very Kirvekujuline vöör. Kaubavedudeks juhtimisega tiiburid on vägagi efektiiv- Slender Vessel) põhimõttel valminud ühe- ette nähtud terava vööriosaga Axe Bow sed sõiduriistad. Väidetavalt ehitatakse kereline lainelõikaja loodi eelkõige mili- kujundus peab suurepäraselt vastu ka Venemaal just seesugust tehnoloogiat taareesmärkidel, kuid nüüd on Multi karmimatele ilmastikutingimustele rakendavat superjahti. Marine’il valminud ka 22-meetrine ning kaalutakse ka erajahi-versiooni sportversioon. ehitamist.

Navigaator | 79 LAPSED, KOERAD JA M-KLASSI PURJEKAD

Oma pere juhtumistest vee peal pajatab Kati Murutar. noorte inimeste fenomen! – muutusid kõnevõi- met tagasi saades hoobilt Liivimaa kibedaimaiks TEKST KATI MURUTAR FOTOD ERAKOGU äike võrtsjärvel purjetajaiks. Väikesel Richardil, kes taevast lan- Noored on hulljulged. Nad pole veel jõudnud Traditsioonilise Võrtsjärve nädala ajal, mil pee- gevat valget veeseina, püstiseid laineid, glissee- lugeda ja kuulda, mida kõike juhtuda võib. Nad takse Tartu meistrivõistlusi, oli tollal lisaks iid- rivaid päästjaid ja ruhvi kobarduvaid päästetuid ei usu ka, et maailmas juhtuvad äpardused võik- setele M-klassi alustele, Laseritele ja muudele silmitses, läksidki silmad roheliseks. Nende rohe- sid neile endale külge tulla. Ja väga noored emad väiksemat sorti purjekatele vee peal ka küm- liste silmadega kaob noor mees nüüd igal võima- pole oma esimest last oodates veel näinud, et neid Optimiste. Tol 18 aasta tagusel päeval lusel oma Laseriga järvele. sellest kenast kummuvast kõhukesest saabub askeldasid väikesed mehed oma pesupalides siia ilma tõepoolest uus inimene. pahaaimamatu rahuga. Ka kogenud veemehed purjetada saab ka pontooni sees 19 aastat tagasi oma esimest last kandes ei suurtel purjekatel ega isegi mitte kohtunikud ei Mis need M-klassi laevad on? Eelmise sajandi arvanud ma, et mõni kuud rasedust võiks olla märganud pealetulevat äikesepilve. Mida sa siin keskel Venemaa suurtel jõgedel purjetanud põhjus keelduda legendaarse veemoto- ja teh- märkad või teedki, kui “personaalküsimus” ker- ühemastilised kolmemehepaadid. Volga pealt nikamehe Hando Kruuvi pakkumisest proovida kib üles sekunditega. toodi Võrtsjärvele selliseid viis tükki – üks asja- esimest korda elus veesuuskadel sõita. Kui pole Meie istusime viiekuuse pojaga vana hea Bio- tab argipäevil Madis Tootsi all Saadjärvel, et ise- enne sõitnud, siis ei tea ju ka, kui heledaid-hale- loogi peal, limnoloogiajaama alusel, mis tookord kad eestlased saaksid nautida meeskonnatööd daid lakse laine taha komistanult vette räntsata- turvaalusena järve keskele oli aetud. Ja teda läks ja mitmekesisõidu võlusid. des saada võib. pehmelt öeldes vaja. Mu fi losoofi aõpetajast äi Asser tegi oma M-ile On olemas ka selline asi nagu algaja õnn. See Ilma igasuguse eelhoiatuseta paiskusid järve küljepontoonid. Igal suvel kruvitakse need Võrts- laieneb ka hulljulgetele laps-emmedele, kes Võrts- peale sellised äikesepagid, et M-laevad kaotasid järve nädala lõpetuseks laevakere külge, nii et Tartu järve peale proovima lähevad, kuidas on. Algaja hoobilt purjed, „opakad” aga paiskusid ümber. meistrivõistlusi lõpetava Tondisaare maratoni sõi- sai esimesel katsel suuskade peale püsti. Algaja ei Taevast langev valge veesein varjas murduvate dab vanaisa reeglina trimaraaniga. Trimaraan on kukkunud, vaid nautis ja lustis täiega ning vajus mastide raksatused, kärisevate purjede viimsed nii stabiilne ja kindel alus, et seda võib julgelt turva- suusaringi lõppedes aeglustava kaatri taha peh- ohked ja kümnete lainete vahel pladistavate väi- parveks nimetada. Suure tuule ja uljaste sõitjate melt lainetesse. Et noor isa oli eemalt oma pur- keste poiste hüüded. käes võib ta küljepontooni küll õhku tõsta ja par- jelaevast kaasa rõõmsaid lainetelsiuhkamisi Stiihia oli selline, et purjede – ja üle ühe ka dalistujad nagu tsentrifuugiga purihammasteni vaadates kaame ja kohkunud, on juba iseasi. mastideta – “emmid” glisseerisid mööda vete- märjaks kasta – aga ta ei saa kunagi päris ümber Selliste sünnieelsete kogemustega poisil välja edasi-tagasi. Soodimehed seisid suurte minna, ammugi mitte uppuda. läksid sealsamas Võrtsjärvel aasta hiljem poo- paatide vöörides ja noppisid poisse järvest Mõneaastane Richard oli just nii naaskel sell, leaastasena silmad ühe päevaga senisest eba- nagu õunu puult. Haarasid turjast, käest ja kas nagu väikesed poisid olema peavadki. Kuidagi oli määrasest värvist tikker-roheliseks. On tänini või kõrvust, aga heitsid iga natukese aja tagant vaja üle saada ohust, et tuul ta ära puhub, ta ise sellist erilist värvi, mida vanarahvas nimetab Bioloogi kapteniruhvi ehmunud-tilkuvaid lapsi. end üle paadiserva sehkendab või laine ta matab. nõiasilmadeks. Ja see juhtus äikesega. Ehmatusest ülikiirelt toibuvad klutid – ikka see Trimaraani pontoonidel on kaks kaanega suleta-

80 | Navigaator PURJETAMINE

vat luuki, mille kaudu saab pontoonide sisse ronida. ärkas selle peale, et sisetunne hoiatas: alt ära! Nagu kirjeldasin, teeb äi oma M-ist pärast Väga noored inimesed ei tea midagi klaustrofoo- Elsa nimelt avastas, et ükski karvikutest pole võistlusi supelsuvitamiseks trimaraani. Parve biast ega muudest mõttetutest võõrsõnadest, päris see ja üldse on neid liiga palju. Kui ta aga telki lahmakast pinnast oli esialgu otsaga turvatud mida pole tarvis endale ligi lasta. Väike Riks purje- tagasi tormas, kappas kogu pulmarong tema järel. ainult vööriosa. Ahtris pidid istuma need, kes pii- tas pontooni sees. Võis seal tundide kaupa tududes Uksest sisse, kärr! Ja tagaseinast jälle välja. Kärr! ramist ei vaja. Aga me oleme ju hajameelsed. Kui kõva mees olla, ilma et päikesepiste, tüdimus või Telgist jäid järele õmblused ja kõverad vaiad. silma ees on vööri piirav ots, naaldume mõnel koerustetegemise kiusatus kallale pääsenuks. Neil haruldasil kordadel, kui Elsa-koeral Võrts- juhul mõnusasti taha, eeldades, et silme ees olev järve regati ajal jooksukat ei olnud, tuli teda sõi- kehtib ka selja taga. koerast purjetaja tude ajal siiski kinni hoida. Ülim ustavus ja mure Hetk pärast seda, kui ämm – armas aeg, tava- Meie praegused koerad, bernhardiinidest ema ja peremehe pärast ajas koerinna tegudele. Ta ei liselt on tal kogu maailm laitmatult kontrolli all ju poeg, pole kumbki kunagi laevadel käinud. Sel suutnud kaldal istudes vaadata, kuidas laev pere- – end üle kaela vette kukerpallitas, käis veel üks lihtsal põhjusel, et – nagu rehkendab mu kaasa mehe minema viib. Hüppas vette ja ujus järele. plauhh. Väljasõidust enesestmõistetavalt osa – Barbara ja Tobias kokku moodustavad poolteist Mehel ei jäänud selliste ennastsalgavate koe- võtnud Elsa hüppas talle järele. Sekundi murdosa tsentnerit koera. Või rohkemgi. Igatahes vanad rategude puhul muud üle kui tilkuv sõbranna jooksul tehtud otsusega. Juurdlemata, kuidas head 1950ndate M-id ütleksid neile lapilistele pardale tõsta. Kohtunikud aga olid sedavõrd ta meie karja liiget päästa kavatseb või kuidas lühidalt: “Minge maha!” inimlikud, et ei tekitanud meeskonnalisast tüli, pärast tagasi pardale pääseb. Oli vaja! Eelmine koer oli meil njuufaundlandlasest vaid lubasid võistelda koos Elsaga – kes oli enda Selle soorituse eest omistas perekond tädi emmest ja naabrikoerast kokku segatud suur arvates oma ülesande täitnud ja olukorra kont- Elsale inimese aunimetuse. Iseasi, kui auasi see must Elsa. Pakkus meile oma helget ja arukat rolli alla võtnud. Sellest, kui hästi koerad üldse inimeseks olemine tegelikult on. Muude agade seltskonda üle 13 aasta. Ja tädi Elsa suvised jook- inimlikkusele mõjuvad, annab märku tõsiasi, et hulgas mõtleb inimene kauem kui koer. Mu suajad olid enamasti ajastatud täpselt Võrtsjärve ka mitte ükski konkurent ei protestinud selle mehel ehk siis ämma pojal ja Elsa peremehel nädalale. Seepärast istus must kaunitar, kellest pärast, et ühe meeskonna koosseisu lisandusid kulus paar sekundit, enne kui tema vette hüp- huvitusid kõigi lähikondsete külade karvased karvased kilod ja õnnetoov faktor. pas. Kahte daami päästma. kavalerid, võistluste ajal enamasti legendaarse Inimdaam ehk siis ämm oli selle ajaga juba Kiur Möldri, Sirje Õimu, Hillar Valneri või mõne neljajalgne vetelpäästja tagasi veepinnal ja naeris ohjeldamatult. Nii et teise akadeemik-purjetaja suvilas kinni. Mida teie teeksite, kui teie ämm teeb otse teie tegelikult oli vaja päästa ainult suurt musta Elsat, Öösiti jagas aga telki peremehega. Peremees nina ees järsku tagurpiditireli, nii et soliidse kes märjaks saades jäi alati poole väiksemaks ja Alol oli labidas telgi ukse juurde valmis pandud, supeltrikoo tagumik pilgutab suvetaevale oota- ujedaks. Kui ta oli turja- ja tagumikunahka pidi et sissetrügivaid kosilasi, üks ikka erakordsema matult vallatult silma? alusele tagasi tõstetud, seisis ja ebales kallis koe- ja uskumatuma välimusega kui teine, laiali küh- Kui minu ämm pärast oma tagurpidisaltot jälle ratar mõne hetke. Ja lahendas siis oma piinliku veldada. Paraku on neil aegadel ka emakoerad purjeka pardale ronis, ütles ta, et viimane asi, mida olukorra eriti mehise raputamisega – nüüd olid innukatest trügijatest huvitatud ning ühel sulnil enne vette sumatamist nägi, oli mu nägu, mis tah- teised märjad, tema kuiv. Ja tema kord naerda: purjesportlikul suveööl imbus Elsa telgist välja. Alo tis hirmsasti naerma hakata, aga ei julgenud. heldeke, miks te kõik sellised välja näete?

Navigaator | 81 LASTEGA MEREL Mereleminek ei ole ainult lapsele suur elamus, vaid ka lapsevanemale endale, kes oma järglase kaasa võtab: südantsoojendav on näha oma väikest last tegevuses, mis sulle endale huvi pakub. Meresõit on elukool, mida mujalt eriti ei saa. Vähekogenud meresõitjatel aga tasub siiski üht-teist kõrva taha panna.

82 | Navigaator NÕUANNE

TEKST MAIROLD VAIK FOTOD KÜLLIKE ROOVÄLI, TÕNU KITS muulide vahelt tagasi keerata. Teatavasti alla kaheaastased Paar suve tagasi, kui sõpradega purjetamas käisin, oli selts- lapsed merehaigust ei põe, aga ju tal oli siis mingi muu põh- konnas ka kaks alla kümneaastast last. Püsimatud ja hüper- jus, mis seltskonna kai äärde tagasi ajas. aktiivsed, nende ohjeldamisega oli päris palju tegemist. Ega Ilmselt oli seltskonnas viibiv laps kõige targem, sest lapsevanemgi tajunud, et tegemist pole tivoli või Juku män- pärast lapsevanema kaldaletoimetamist arvasid kõik reisi- gumaaga, ja lasi neil pardal ringi joosta. Lõpuks päädis müra- jad, et seekord võiks ikka minemata jätta. mine sellega, et üks laps kukkus poolenisti tekiavast sisse, Nende lastega, kes maast-madalast paadis kaasas olnud, kui üks meeskonnaliige eespurje kokku korjas – puri kattis ei ole nii palju muret, aga sellegipoolest tuleb neil pidevalt sel hetkel kogu vööriosa ja osalt avause, mida laps ei märga- silma peal hoida. nud. Õnneks poiss suurt viga ei saanud ja pärast seda kadus lastel müramise isu ära. TULEB MÕISTA, ET MEREKESKKOND Enne kui lapsega merele minna, tuleks hinnata lapse kannatlikkust ja püsivust. Nemad ei oska ohtusid hinnata ON MEIE IGAPÄEVASEST TAVA- ja mõningase sõidu järel võib paljudel igav hakata. Oleneb ÜMBRUSEST ERINEV JA PIGEM OHTE muidugi, milline ilm on. Tormi korral istutakse enamasti ETTE NÄHA KUI LOOTMA JÄÄDA, kui hiirekesed ühes kohas ja ollakse vapralt tekil vanemate juures, sest kajutis vihmavarjus on veel kehvem. ET MINUGA EI JUHTU MIDAGI. merehaigus Kes käivad harva merel või on seal esimest korda, peavad arvestama, et ka vaikse lainetuse korral võib merehaigus kimbutama hakata. Kõht ei tohi enne reisi olla väga täis ja päris söömata ka ei tasu minna. Laste suhtes tuleb tähelepa- nelik olla ja juba enne reisi peaks pisikesele seletama, et ta ei häbeneks, kui sees keerama hakkab, samas ei tasu manada, et see on vältimatu ja hirmus seisund. Lastele ei ole merehaiguse tabletid soovitavad. Oksenda- mist aitab vältida ka jäätükikeste neelamine ja sidruniviilu imemine. Täiskasvanutel soovitatakse tabletid sisse võtta enne, kui lainetus pööritama ajab, juba paar tundi enne reisi. Kindlasti ei tohi lapsega kurjustada, kui tal halb on. Kajutist või kinnisest ruumist tasub ta välja tekile kutsuda, et ta merd ja silmapiiri näeks. Püüa ta tähelepanu kehvast tundest eemale meelitada, vestle või hoia millegagi tege- vuses. Abiks on näiteks mobiiltelefonide mängud või kaa- savõetud mänguasjad. Kui laps siiski tahab kajutis olla, siis olgu seal pikali, silmad kinni. Kui laps oksendab, tuleks talle pärast seda midagi kerget süüa anda, see teeb olemise toekamaks. päästevest olgu kandjale sobiva suurusega käituge vastavalt ilmale Täiskasvanutele on eri kaalukategooriates päästevestid, kuid Kui on tegemist päikselise päevaga, tuleb lapsi päikesepiste ja hädapärast saab suurema vesti rihmadega kokku tõmmata, et ülepäevitamise eest kaitsta – peakate, päikseprillid ja heledad see seljas püsiks. Laste puhul on suuruste erinevus märgatav. rõivad kindlasti kaasa! – ning kasutada päiksekreemi. Lapse Enne lõbusõitu peab veenduma, et lapse jaoks on sobiva suuru- jaoks on soovitav ka lihtsat joogivett kaasa võtta. sega vest olemas, küsida seda veesõiduki juhilt juba kaldal ja selga Paljud lõbureisijad broneerivad jahisõidu pikalt ette proovida. Liiga palju olen näinud seltskondi, kus lapsel paslikust ja kehva ilma korral ei soovita reisist loobuda ning lapski suurem vest selga pandud, hullemal juhul koguni täiskasvanu võetakse kaasa. Samas tuleks halva ilmaga siiski koju jätta päästevest. Sellega on “linnuke” küll kirjas, aga häda korral võib väiksemad kui kolmeaastased põnnid, kes ei oska veel oma laps lihtsalt vestist välja libiseda (teadupärast kipub inimene vee- vajadustest ja enesetundest täpset ülevaadet anda. pinnast allapoole vajuma, vest aga jääb pinnale). 2005. aasta suvel püüdsime tugevat tuult trotsides Piri- Tänavu kevadel Tallinna Merepäevadelgi polnud lõbusõitu talt välja sõita, aga kuna kaasas olnud mõnekuune laps pis- pakkunud paadiomanikud varunud piisavalt eri suuruses pääs- tis kahemeetriste lainetega kohtudes kõvasti kisama, tuli teveste ja üsna hale oli vaadata lapsi, kel vestide õlad üle kõrvade

Navigaator | 83 NÕUANNE

tõusid. Teistelgi veeüritustel panin tähele lõbusõidupakkujate TÄHTIS ON, ET VANEMAD OMA KÄITU- hooletut suhtumist, mitmed organiseerijad andsid halba ees- MISEGA OLEKSID LASTELE EESKUJUKS. kuju, käies ringi lahtiste hõlmadega päästevestides. Veelkord tuleb meelde tuletada, et ujuvvest tõstejõuga ENNE KUI LAPSELE PÄÄSTEVEST SELGA 50 N ei ole piisav lapse pinnal hoidmiseks. Seda kannavad PANNAKSE, PEAKS SEE ENDAL JUBA need, kes on treenitud, kuidas käituda vette kukkumisel, aga väheste kogemustega lapsed kandku ikka kraega päästevesti, SELJAS OLEMA. tõstejõuga alates 100 N. Soovitav, et laste päästevest oleks vees vestist väljapudenemise eest kaitsmiseks varustatud jalgeva- Tuleb mõista, et merekeskkond on meie igapäevasest tava- helt läbikäiva lisakinnitusrihmaga. (päästevestide kohta loe ümbrusest erinev ja pigem ohte ette näha kui lootma jääda, põhjalikumalt Navigaatorist 2/2007). et minuga ei juhtu midagi. Alati ei saa ka kogenud kaassõit- Tähtis on, et vanemad oma käitumisega oleksid lastele ees- jatele loota, sest kriisiolukordades kipub enamasti abikäsi kujuks. Enne kui lapsele päästevest selga pannakse, peaks see väheks jääma. endal juba seljas olema. Tuleb näidata, et ohutunnetus on lapsega Mereleminek on alati tõsine ettevõtmine. samaväärne, mitte jätta muljet, et lapsel on vähem kogemusi. Päästeveste on ka lemmikloomade, eelkõige koerte jaoks, Lapsega merele minnes pidage silmas: eri suurustes. Kellele loomake kallis ja kes ei ole kindel tema ▶ kaaluge tõsiselt, kas laps on esmasõiduks merel valmis; ujumisoskustes, muretsegu ka talle vest. See, kas lemmik- ▶ valige mereleminekuks sobiv ilm; looma üldse kaasa võtta või mitte, jääb igaühe enda otsustada. ▶ reisiks tuleb hoolikalt valmistuda, võtke kaasa piisavalt söö- Pigem soovitaksin loomi ja lapsi korraga mitte sõidutada. gikraami ja vett, suvel ka päikesekreem ja päikeseprillid; Soome väikesadamates panin tähele, et väikelapsed kand- ▶ valige õige riietus, varuge riideid ka ilmamuutuseks, merel sid päästevesti ka sadamakaidel liikudes. On ju alati võima- tasub alati kanda mütsi; lus, et laps kaob hetkeks vaateväljast ja parem olla kindel, et ▶ selgitage lapsele veesõidukil käitumise reegleid, rõhutage, õnnetuse korral oleks abivahend seljas. et ta alati kusagilt kinni hoiaks; ▶ rääkige lapsele ebamugavustest ja ohtudest, kuid ärge merele kaine peaga teda hirmutage; Vahel ei suuda täiskasvanudki end ohjeldada. Sõber rää- ▶ igavuse peletamiseks võtke midagi köitvat kaasa (raamat, kis mulle, kuidas kord üks purjus reisija vööris reelingusse mänguasjad vms.); komistas ja üle parda pudenes – kipper jõudis reageerida ja sai ▶ proovige juba kail lapse päästevesti sobivust, päästevest ahtriosas reisija püksirihmast kinni, teiste abiga toimetati olgu lapsele paras ja tõstejõuga vähemalt 100 N; äkitselt kainenenud mees pardale tagasi. ▶ jälgige veesõidukil pidevalt lapse tegevust; Olen isegi ühe teleajakirjanikust tuttava peale üle tormi ▶ merehaiguse tekkides olge võimalusel ülemisel tekil ja karjunud, et see lõpetaks vööris “Titanicu” mängimise, vaadake ettepoole merele; õnneks tõid pisut kainemad kaaslased reelingul kõõluja siiski ▶ suure lainetuse korral hoidke laps oma läheduses; ohutumasse paika. ▶ olge lapsele hea eeskuju!

84 | Navigaator Balti MMerekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 e-mail [email protected] • www.paadid.ee (4.osa, algus Navigaatoris 1/2007) KIIREMINI, KAUGEMALE, OSKUSLIKUMALT!

TEKST ALAR VOLMER FOTOD MART MEIEL kiiresti purjetamine nõuab oskusi Hooaeg on läbi saanud, olen juba Õpilased suudavad mind ikka veel üllatada sooviga purjetada pidanud hommikuti enne jahile pääse- kiiremini kui teised jahid! Iseenesest ei ole selles ju midagi mist jalaga jääd puruks peksma. Kõik mär- halba, kuid viitab selgelt inimloomuses peituvale loomale, kes gid näitavad, et hakkab kätte jõudma aeg suuskade peab teistest kiirem, tublim ja parem olema. Olen ju ka ise tõrvamiseks. Nüüd on hea kamina ees istuda ja meenutada hoo- pärit võistluspurjetajate hulgast ja ilmselt pühendan ka pur- aja parimaid hetki ning unistada kevadest, mil pääseb jälle pur- jetamistundides palju aega nippidele, kuidas jahti kiiremaks jede alla. Möödunud hooajast jäävad mulle meelde ennekõike teha. Tegemist on ju täiesti tavalise ihaga teha asju täiusli- uued inimesed, kellega meri mind kokku viis, paljudega neist kult! Veel olles juhtub ju ikka nii, et kohates teist jahti, algab ühendavad mind põnevad kogemused koos purjetatud regatti- kohe võistlus – kes jõuab enne sadamasse või mõnda tee peal delt ja ühiselt üle elatud rasked hetked. eesolevasse märki. Kihk kiiremini purjetada toob meid lähemale võistlemisele. purjetajad näitasid klassi Miks, imestab just purjetamisega alustanu. Niisamagi on ju Eesti purjetajad pakkusid sel hooajal suurepäraseid elamusi aja- tore merel ringi seigelda, ennast proovile panna ja peidetud lukku minevate saavutustega erinevatel regattidel. Kõige kõvema lahesoppe avastada. Kahtlemata on tal õigus, merel on hea tulemuse eest hoolitses Laser-klassi mees Deniss Karpak – Eesti olla, vabadus on piiritu, kõik igapäevane lahustub olematusse esimene medal olümpiaklasside maailmameistrivõistlustelt on ja hing laulab; aga kiiremini purjetamine toob meid lähemale saavutus, mida annab korrata. Avamerepurjetamises näitasid hoopis põnevamale teemale: kuidas õppida oma jahti paremini täiesti uut taset kõik need meeskonnad, keda juhtis Mati Sepp: tundma? Mida teha, et meie oskused oleksid paremad ja et ka MMi kolmas koht, MMi teine koht, võit Copa del Reyl. kitsastes väinades ning tiheda laevaliiklusega kohtades jätkuks Vennad Tõnisted oma tuntud headuses tõestasid taas Mel- julgust purjede jõul liikuda, mitte mootorilt abi otsida. ges 24 Euroopa meistrivõistluste medaliga, et nende mahakand- mine vähemalt lähiajal päevakorda ei kerki. hirm merel Minu lemmikuks on läbi aegade olnud Star-klass ja läinud Ma ei oska päris täpselt vastata küsimusele, kas ma merel hooaja pommiks on selle klassi veterani, 57-aastase John Dane olles ka kardan. Tean küll, et mulle ei meeldi olla meeskonnas, meeskonna võit USA olümpiakatsevõistlustel. Mees on üritanud kus leidub hulljulgeid tüüpe. Üks ebameeldiv kogemus minu neli korda olümpiale pääseda ja alati on vaid natukene eesmärgist osalemisest Whitbreadi ümbermaailmaregatilt on järgmine. puud jäänud. Tänavune võit on seda tähendusrikkam, et kolm USA Purjetasime väga pimedal ööl tugevas pakstaaktuules kusagil katsevõistluste võitjat on hiljem ka olümpiakullani jõudnud. Atlandi ookeani avarustes. Kapteni antud kursi hoidmine oli Aga mitte tulemustest ja võistlemisest ei peaks ma rääkima väga raske: tugev tuul ajas jahti kreeni ja pidevalt oli oht broach’i purjetamiskoolis rääkima. Tulles võistlemise juurest seikle- sattuda – teadmiseks neile, kes ei ole broach’iga kokku puutu- mise ja merematkamise juurde, peab märkima, et ka meie selle nud: broach on jahi juhitavuse kaotamine tugeva kreeni tõttu, ala tegijad on latti kergitanud – Martha on teel ümber maakera, mille tulemusena jaht pöörab iseenesest vastutuult, tavaliselt Bossa Nova valmistub võidusõiduks üle Atlandi, Hermes-X seik- kaasneb sellega suur kreen, purjede loperdamine, halvemal leb Atlandil suunaga Kanaari saartele ja kindlasti on kusagil juhul ka purjede ja taglase purunemine. purjede all teisigi eesti keelt rääkivaid inimesi, kes aga pole Olin just oma roolimiskorda lõpetamas, uus vahetus oli tagasihoidlikkusest oma asja suure kella külge riputanud ja tekile tulnud ning valmis juhtimist üle võtma. On tavaline, me pole neist veel kuulnud. et roolimist üle andes annad uuele roolimehele ühtlasi väikese

86 | Navigaator ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL

Liviko regatt “Suured väikestel”

ülevaate olukorrast ja ohtudest. Tegin seda ja hoiatasin, et jahti õnnestumise; liiga sageli kuulen ma kapteni käsklusi, millest kontrolli alla hoida on äärmiselt raske. Hüva, mees asus roo- meeskond aru ei saa. Üks tavaline asi, mida korralduste puhul ei lima ja paari minuti pärast kommenteeris, et pole hullu. Mõtle- kasutata, on lihtsad märksõnad “allatuule” ja “pealetuule”, mis sin, et ilmselt olen liiga ettevaatlik ja tundsin oma pelglikkuse muudavad korralduse tublisti selgemaks. Näiteks hõige „sooti üle isegi veidi häbi. Lahkusin tekilt, viskasin tormikad seljast, peale!” võib spinnakeriga sõites anda edasi infot nii grootpurje, sõin kõhu täis ja olin parasjagu magamiskotti pugemas, kui genua kui ka spinnakeri kohta. Kui aga roolimees tahab peale kontroll jahi üle kadus. saada spinnakeri allatuulesooti, siis tasuks nii ka öelda: „spinna- Selleks ajaks olin küll juba purjetanud pea kakskümmend keri allatuulesooti peale!” Ja ei olekski mingit segadust. aastat, aga avaookeanil 27-meetrise jahi üle kontrolli kaota- Eriti oluline on täpne suhtlemine stardis ja märkidest möö- mine oli midagi uut. Teadsin, et teoreetiliselt peaks spinnakeri dudes, valestimõistetud korralduse tagajärg on sageli kaotus. soote järele andma, aga kuidas seda teha öösel, suurte lainete Alustavatel meeskondadel tasuks järgida lihtsat reeglit – keskel tugevas tuules, polnud aimugi. väldi riski, kui võimalik. Ärge ronige situatsioonidesse, kus Järgnes korraldus “Kõik mehed tekile!” Vedasin märjad tor- liiga palju jahte koos – te ei pruugi neist olukordadest ilma mikad kibekiiresti peale ja tormasin välja. Kogu meeskonnaga väikeste kokkupõrgeteta välja pääseda. Kokkupõrked on küll askeldades saime olukorra taas kontrolli alla, spinnakeripoom asendamatud kogemuste hankimisel, kuid siiski ebameeldivad oli natuke viga saanud, aga muidu ei midagi hullu. Sellest ajast ja kulukad. Õnneks on jahid nii tugevad, et kerged külgkokku- alates meeldib mulle rohkem sõita koos meestega, kes ei suhtu põrked midagi kriimustusest tõsisemat kaasa ei too. merevärki liigse kergemeelsusega. Esimesed regatid tasub kaasa teha mõne kogenud kapteni soodimehena: vastutust vähem ja tavaliselt ka rohkem aega, et ainult koostöös sünnivad võidud jälgida ning kõrva taha panna teiste meeskondade tegutsemist. Purjetamine on ju imelihtne, aga kiiresti purjetamine on natu- Oma esimene regatt kaptenina tasuks ette võtta võimali- kene keerulisem. Esiteks tuleks aru saada, et purjetamine on kult väikesel jahil, soovitavalt lausa svertpaadil – igasugune meeskondlik tegevus ja et hea roolimees üksi ei tähenda veel jama väikestel paatidel lõpeb halvemal juhul külma suplusega, mitte kui midagi. Jahi kiireks tegemine tähendab masti ja pur- materiaalsed kahjud esinevad suhteliselt harva. jede õiget trimmi, millele peab tuge andma meeskonna õige asetus jahil, ning viimase lihvi annavad hea analüüsivõime, suured väikestel strateegia, taktika ja ilmastiku tundmine. Üks toredamaid purjeregatte Eestis on Suured Väikestel, Kalevi Alustame lihtsamatest asjadest. Mis on meie eesmärk? Purjespordikooli korraldatav igasügisene poolepäevane regatt Purjetame ju ennekõike sellepärast, et see meile meeldib. Aga Pirita jõel, Tallinna olümpiapurjespordikeskuse ees. Regati oma- sageli on ju nii, nagu ütleb kõnekäänd: “sailing is fun, but win- pära seisneb selles, et lastepurjekatel proovivad jõudu endised ja ning is much more fun!” – “purjetamine on lahe, aga võitmine praegused tegevpurjetajad, alla 21-aastaseid starti ei lubata. Ja on veel lahedam!” Tee võiduni ei ole kunagi lihtne – ostes kii- kui tavaliselt on see võistlus olnud rohkem endiste kokkutulek, reima jahi ja varustades selle kalleimate purjedega, ei võida me siis aasta aastalt on lisandunud ka täiesti uusi huvilisi. Ei tea veel ühtegi regatti. Regatte võidavad meeskonnad, kes suuda- päris täpselt, mis neid tõmbab – uudishimu, soov ennast proo- vad meeskonnaliikmed ühise rusikana tööle panna. vile panna või hea seltskond –, aga igal juhul on see üks võistlus, Niisiis: võidu võti on omavaheline klapp ja suhtlemine. Õpime mida tasub vaatama tulla, ja kui mereteema südame kiiremini jahi osi ja jahil tehtavat – otsi, purjesid, trosse, paute, halsse, spin- põksuma paneb, siis miks mitte ka ise osaleda. nakeri manöövreid – nimetama õigete nimedega. See tagab asjade kohtumiseni purjede all!

Navigaator | 87 Kelvingi sadam ➒ 34 $) !- Pringi !2 % ➑ Slipikohast teatamiseks ! palume saata e-kirja aadressile + Ï Ï [email protected] Ï

➐ Kirja tuleks panna: Miiduranna sadam

$ • slipi asukoht • slipi GPS–koordi- Ï % ! Pirita jahisadam naadid • slipi kirjeldus • teretul- % ( 3 ➏ nud on ka fotod. 4 / Tilgu ) + Kakumäe Ï3,)0) ➊ Vana kalasadam ➋ Merirahu ➍ ➌ Bekkeri ➎ Agaramad slipikohtadest tea- tajad saavad premeeritud Navigaatori tasuta aastatel- limusega!

Jätkame Eesti slipikohtade kaardista- mist ning kutsume jätkuvalt kõiki asjast huvitatuid üles teatama meile veeskamis- kohtadest nii mandri-Eestis, Saaremaal, Hiiumaal kui ka väikesaartel. Ajakiri Navigaator täiendab saadud info põhjal internetipõhist andmepanka, mis asub aadressil www.ajakirinavigaator.ee ja mida võivad slipiinfo hankimiseks kasutada kõik soovijad. Ajakirja Navigaator väljaandja OÜ Heelium ➊ Tilgu, Harku vald ➋ Kakumäe sadam, Tallinn ➌ Merirahu, Tallinn jätab endale õiguse avaldada slippide kohta Betoonkate. Ujuvmärkidega tähistanud Betoonkate, läheb pikalt vee alla. Relsid Kivine pinnas. Sissepääs omaniku, saadetud infot internetis ja enda poolt välja- sadamasse sissesõit. paatide jaoks. Sadam ajutiselt suletud, Merirahu Arenduse OÜ, loal. antavates trükiväljaannetes. N 59°27’20’’ E 024°29’17’’ kontakttelefon 50 93 191. N59°26’48’’ E24°36’’57’’ N59°27’01’’ E24°36’09’’

➍ Bekkeri sadam, Tallinn ➎ Vana Kalasadam, Tallinn ➏ Pirita TOP jahisadam, Tallinn Puitkate metallkarkassil, kandevõime Liiva-kivi segu. Lai slipp, võimalik kasutada Betoonkate. Ühekordne tasu 75 krooni. 3 tonni, Slipi laius 6 meetrit. Ühekordne korraga mitme paadi veeskamiseks. N59°28’02’’ E24°49’23’’ tasu 60 kr. N59°26’51’’ E24°44’57’’ N59°27’00’’ E24°40’25’’ SLIPIKOHAD TALLINNAS

➐ Miiduranna sadam, Viimsi vald ➒ Kelvingi sadam, Viimsi vald

HARJUMAAL ➑ Pringi küla, Viimsi vald Betoonkate, madala veeseisu korral on Asub Rummu tee otsas. Liiva-kivi segune Kaks betoonkattega slippi – suurtele ja veesõiduki sisselaskmine raskendatud – pinnas. Soblik väiksematele paatidele. väikestele alustele. Sissepääs omaniku, slipp lõpeb järsult. Sissepääs omaniku loal. N59°32’11’’ E24°47’33’’ MTÜ Kelvingi Paadisadam, loal. N59°29’55’’ E24°49’’01’ N59°33’18’’ E24°50’15’’ Fotod: Mairold Vaik, Helen Raiend JA

88 | Navigaator Balti Merekaatrid – Silveri kaatrite uus esindaja Eestis!

Silver Hawk DC + Mercury F80 ELPT EFI 360 000.-

Silver Beaver Silver Fox R Eagle Cabin + Mercury F40 ELPT EFI + Mercury F50 ELPT EFI + Mercury F115 ELPT EFI 205 000.- 259 000.- 646 000.-

Balti Merekaatrid • Pärnu mnt 232, Tallinn telefon 6 710 075 • e-mail [email protected] www.paadid.ee MINU PAAT

90 | Navigaator MARTHA & HILLAR KUKK Möödunud jaanipäeval ümbermaailmareisile asunud Martha kaptenil Hillar Kukel on seljataga juba 27-aastat purjetamiskogemust. Neist ligi kümme on ta seilanud oma praeguse purjeka Marthaga. Mida räägib maailmarändur ja ookeaniületaja Navigaatorile oma alusest, kogetud tormidest ja reiside jooksul külastatud sadamatest, saate lugeda allolevast intervjuust.

FOTOD HILLAR KUKE ERAKOGU ■ Kuidas Martha endale nime sai, miks just see nimi? ■ Miks see paat? Minu arvates on laevadel ja inimestel nimedega sama lugu – Ma ei saa küll Marthat kuidagi paadiks nimetada. Laev ikka. nimi ja kandja peavad sobima. Algselt sai pika arupidamise Usun, et igale kaptenile on tema juhitav alus ikka laev, suuru- peale registreeritud nimeks Skuld. Hakkamata siinkohal lahti sest sõltumata. seletama selle nime kaunist tausta, selgus õnneks õigeaegselt, Kui oma esimese purjeka Emerald 1997. aasta mais vette enne laeva ristimist, selle sõna rootsikeelne tähendus – võlg. sain, olin veendunud selle kooselu pikaajalisuses. Arvan siiski, Uueks nimeks saigi seetõttu Martha – minu äia, kes on minu et lahutuse peapõhjuseks ei olnud selle Ridas 35-tüüpi jahi hal- purjetamisharrastuses ehk kõige suurem süüdlane, kadunud vast kvaliteedist johtunud reklamatsioonide hulk, vaid uus ema nimi. Kahjuks ei ole ma teda ise kunagi kohanud, kuid mu armumine praktiliselt esimesest pilgust. Martha sõsaralust abikaasast laeva ristiemale oli ta väga tähtis ja lähedane. Ja eks Sari nägin sama aasta suvel Poris. hoia ju laevgi oma “süles“ meeskonda nagu vanaemad lapse- Ega ma algul maailmakuulsast laevaehitajast Colin Arc- lapsi, uinutades ja kaitstes. herist palju teadnudki, kuid mida rohkem tema laevade Alles hiljem, maailma meredel seilates, olen tajunud laeva kohta teavet sain, seda enam innustusin. Enne lõplikku nime tähtsust hoopis uuest aspektist – arusaadavus erineva- otsust käisin 1998. aasta suvel veel Norra meremuuseumi- tes keeltes (proovigem veel ette kujutada ragisevat ja vilista- des Oslos ja Colin Archeri kodukohas Larvikis ning mitmetes vat raadiosidet, mis sarnaneb nõukogudeaegsele “Ameerika sealsetes sadamates. Kui sügisel Soomest pärit laevaehitaja Häälele”). Martha nimi on siiani erinevates maades kirjutatud Cristian Lydmaniga Martha ehitamiseks käed lõin, ei olnud ilma täiendavaid küsimusi esitamata täiesti õigesti. Kujutan minu jaoks enam oluline asjaolu, et proovipurjetamine oli ette, kui palju segadust võib tekitada ühe Kariibidel kohatud veel tegemata – nii veendunud olin oma uue armastuse Soome lipu all sõitva jahi nimi Kirjava kana. sobivuses. Väga tähtis oli minu jaoks ka võimalus kogu ehi- ■ Kirjelda oma tavalist päeva merel. tusprotsessis kaasa lüüa – projekteerimisest varustamiseni, Minu jaoks ei ole ükski päev merel tavaline. Laulgi ütleb, et merel rääkimata igapäevasest ehitustööst. on tuhat nägu. Kui aga peenemad nüansid kõrvale jätta, siis on Martha kere on ehitatud Colin Archeri legendaarse pääste- täiesti erinevad ühe- ja mitmepäevased etapid. Seda alates purje- otstarbeks välja töötatud purjeka jooniste järgi, mis on saadud tamisega seonduvatest toimingutest söömise ja magamiseni. Oslo meremuuseumist. Originaalmõõtmeid on vähendatud Ühepäevased etapid on üldjuhul täis aktiivset purjetamist 46 jalalt 40 jalani, muudetud on sise- ja tekilahendust harras- ja küllaltki tihedat navigeerimist (olen veidi vanamoodne ja tuspurjetamise vajadusi silmas pidades, kahveltaglastus on kaardiplotterit Marthal ei ole). Suuremaks söömaks läheb asendatud efektiivsema bermuudapurjestusega. tavaliselt pärast sadamassejõudmist ja laeva klaarimist. Kuigi oma tänastele kogemustele tuginedes teeksin sama- Mitmepäevased sõidud on reeglina pikkade halssidega suguse aluse veidi teise lahendusega, olen Marthaga igati rahul, ja purjede seadmisega end tavaliselt väga koormama ei pea. eriti pärast täiendust roolikambri näol 2005. aastal. Minu mee- Tihti ei ole vahetki, kas paut teha täna või alles homme. See lest on tegemist hea kompromissiga purjelaeva ehitamise tra- ei pea küll paika ranniku, eriti kõrge ranniku lähedal, kus tuul ditsiooniliste ja kaasaegsete väärtuste vahel. pagiline ja suunalt muutuv. Sõltuvalt mereoludest teen tar-

Navigaator | 91 MINU PAAT

vilisi laevatöid, millede puudust purjelaevas kartma ei pea. ■ Meeldejäävaim reis? Teadmisega, et rasked mereolud ja aeg teevad oma töö ja Mul on vist oma rännakutega vedanud, sest kõigist on mäle- abisaamisele ulgumerel loota ei saa, jälgin pidevalt Martha tada palju kaunist ja ka õpetlikku. Muidugi, pikemad ja kau- tehnilist seisukorda. Näiteks kontrollin pilsikaevu, et aegsasti gemad sõidud pressivad end esiplaanile, kuid mäletan väga avastada võimalik leke kas laevakere läbiviikudes või surves- kirkalt ka oma esimest purjetamist kaptenina 1994. aastal tatud mageveesüsteemis. Pikkadel etappidel lülitame ülla- rendifi rmast Top-Sail laenatud jahiga Katrin. tuste vältimiseks joogiveesüsteemi survepumba tööle vaid Reisisihiks oli Turu saarestik ja Ahvenamaa. GPS, milleta tarbimise ajaks. tänapäeval ei kujuta meresõitu hästi ettegi, oli siis Eesti har- Kontrollin seisva taglase kinnitusi tekil. Loen. Organism lüli- rastusalustel tõeline haruldus ja puudus ka Katrinil. Vaatasin tab end alalhoiurežiimile – magan sõltumata kellaajast siis, kui üle purjetamiskursuste konspektist Kalju Toomara loetud navi- und on ja meresõit võimaldab. Järgmisel hetkel peab võib-olla gatsiooniosa ja Kihnu Jõnni kombel panin püksirihmaga kursi end mobiliseerima ilmast või laeva materiaalosast johtuvaga Paljassaare otsast Hanko faarvaatri alguse W-poile. rinda pistma. Piritalt sõitsime välja õhtul, sest pimedas on Soome lahe Menüü ja söömise sagedus sõltub Vetevana tujudest – kui mõlema kalda majakate plingid ju paremini näha ja asukoha ikka väga loobib, ei lähe kõht õieti tühjakski. määramine seetõttu oluliselt lihtsam. Ja hommikul paremat Võrreldes Balti merega lisandub alates Põhjamerest tava- kätt paistma hakanud esimene linn oligi Hanko. pärastele toimingutele loodete jälgimine ja sadamasse saabu- Saarestikus seilates märkisime kaardil hoolega iga sel- misel kogu laeva pesu mageda veega. Vastasel juhul sädeleb jataha jääva meremärgi kriipsukesega ehk kandsime kulu- kõik soolakristallidest. desse, nagu me siis seda tegevust nimetasime. Kuid ikkagi ■ Eksootilisim paik, kus oled oma laevaga käinud? eksisime loovides ühel lagedamal kohal sedasi ära, et ei tead- Eksootikat on maailmas kõikjal, kui vaid seda näha oskaks. nud enam, kust tulime ja kuhu peame minema. Meid ümb- Oma koduümbrustki peaksime vaatama silmaklappideta, ava- ritsevad saared paistsid kaugelt ühtse tervikuna ja nende tud meelte ja südamega. Väinameri, Kihnu ja Ruhnu, Soome vahel olevaid faarvaatreid – kaardi andmetel viit – ei olnud saarestik, Taani väinad, Norra fj ordid, Galedoonia kanal, Heb- võimalik eristada. riidid, Orkney ja Shetlandi saared, Kanali saared, Galiitsia, Por- Kursustel kuuldud tarkust ja oma loogikat kasutades saime tugali rannik, Madeira, Kanaari saared, Kariibi meri ja saared, siiski taas järjele. See sündmus aga ajendas paari päeva pärast Bermuuda saared, Assoorid - pärast kõike seda on tõeline Turus ostma käsi-GPSi, mida kasutasin järgneval paaril aastal ren- eksootika taas sõita kodusadama liitsihil. dijahtidel ja mis leidis püsikoha esimeses päris oma jahis Emerald.

92 | Navigaator MARTHA JA HILLAR KUKK

■ Pikim merereis? geerimisena. Kõike vürtsitas veel vägagi vilgas laevaliiklus. Tallinn – Kariibi meri – Tallinn aastatel 2001-2002. Tookordne ■ Lemmiksadam Eestis? rännak kestis aasta, kaks kuud ja kolm päeva. Meremiile kogu- Loomulikult Martha kodusadam, Tuletorni kai Orjakus, Hiiumaal. nes veidi üle 13 000. Linnasadamatest on lemmikuks Kuressaare sadam. Inimli- ■ Tugevaim torm? kes mõõdetes ja kaunis kohas. Linnas endas on ajalugu ja nüü- Põhjameres 2007. aastal. Sakslaste ilmateates lubatud kuus disaeg sobivalt käsikäes. palli kasvas keskööks kaheksani ja siis rauges. Võtsime uuesti ■ Lemmiksadam välismaal? üles kõik purjed, tunnikese trotsisime tuuletust ka mooto- Aastate jooksul külastatud sadamatest üht lemmikut leida on riga. Kui hommikuvalguses märkasime ahtris pealevajuvat mul väga raske. Pealegi on lemmiku-staatus minu arvates tihti sünk-musta taevast, oli juba hilja uueks tormiks valmistuda. ainult selle konkreetse korra emotsioon, mis ei pruugi sugugi Veerand tunniga oli tuult uuesti kaheksa palli ja vihma kallas kokku langeda sadamat objektiivselt iseloomustavate kriteeriu- sedavõrd tugevasti, et isegi laineharjad madaldusid. Purjede mitega laiemas mõttes (turvalisus, teenused, keskkond jne.). rehvimine õnnestus patuga pooleks ilma suuremate kaotus- Sadamad võib jagada kaheks – loodussadamad (nii loodusli- teta ja kui tuule kiirus tõusis kümne pallini, tegi 20-tonnine kud kui ka looduse keskele rajatud) ja linnasadamad. Mõlemal Martha käiku üle kaheksa sõlme vaid fokaga. Õnneks oli tuul omad võlud, sõltuvalt olukorrast. Esimeste osas pakub vaiel- meile pärisuunaline, kuid viie-kuuemeetriste lainetega andis damatult parimat Soome ja Rootsi saarestik. Linnasadamates päris maadelda. Kõike seda tuli meil taluda siiski vaid neli tundi, peatudes on jälle hea võimalus tutvuda piirkonna ajaloo, kultuu- kuni pääsesime Den Helderi sadamasse varjule. riväärtuste ning -sündmustega. Minusugusele merematkajale ■ Keeruliseimad sõidutingimused? ei ole aegajalt vähetähtsad ka vaid linnades saadavad teenused Sissesõit Grimsby sadamasse Inglismaal aastal 2000. Nimelt asub (gaas, mingid varuosad, purjede parandamine jne.). Mariehamn, see lüüsiväravatega suletav sadam Humberi jõe suudmes ja sisse- Bergen, Kiel, Brest, Cherbourg, La Coruna, Las Palmas, Ponta sõit on võimalik vaid kolm tundi enne ja pärast kõrgvett. Saabusime Delgada tulevad hetkel meelde sobiva kompromissina. sadamaesisele veidi pärast keskööd, navigeerides sadamate teat- ■ Milliseid vanade merekarude kombeid järgid? mikus oleva jõedelta plaani järgi (üllatuseks lõppes merekaart miili Merede valitsejale meelehea andmist ei tohi unustada, eriti võrra enne sadamat) pimeduses ja tulede segadikus. Kahte faarvaat- pikematel sõitudel. Unustasin 2001. aastal enne Atlandi üle- rit tähistavate poide tulede ja sadamaväravate leidmine linnatulede tamist oma kohustuse täitmata ja kuni kolmanda päevani, mil taustal ning tõusust tingitud üle kolmesõlmelise voolu trotsimine see rituaal sai tehtud, oli ebameeldivusi küllaga. Reedesed väl- väravate avamist oodates on jäänud meelde ühe keerulisima navi- jasõidud on samuti alati mingi jama kaasa toonud.

Navigaator | 93 MINU PAAT

Merel ei vilistata. Või kui, siis väga ettevaatlikult tuulevai- Martha kuse korral tuule kutsumiseks. tüüp Colin Archer 40 Laevas ei ole kohta vihmavarjule. Vastasel korral ei tasu lep- ehitusaasta 1999 likust merest unistadagi ja siin ei aita isegi Vanakesele lepituse kerematerjal klaasplast pakkumine. Siinkohal meenub aastatetagune sõit jahil Kalev Sta- kogupikkus LOA 14,7 m kere pikkus LOD 12,0 m vangeri. Kogu teekond, alates Tallinnast, oli üks rist ja viletsus laius 4,1 m süvis 2,0 m – vihm, pidev vastutuul ja lisaks veel korralik torm Rootsi kagu- taglase tüüp ketš osas. Vihma sadas ka tol õhtul, kui meie meeskonda vastuvõttev Mastide kõrgus: peamast: 15,5 m besaanmast 11,0 m Stavangeri meremuuseumi esindus meid õhtusöögile eskortis. Purjed: groot 32 m² kliiver 34 m² foka 11 m² besaan 12 m² Tahtmata nimesid nimetada, avas üks Kalevi meeskonnast uhkelt spinnaker 139 m² gennaker 126 m² kümme Soome marka maksnud automaatvihmavarju. Teadsin Mootor Iveco Aifo 8041 MO9 95 hj sellest ebausust juba ammu ja olin äärmiselt üllatunud. Võtsin Navigatsiooniseadmed kompass, GPS, radar, logi selle teema õhtusöögil arutada ja muuseumirahvas kinnitas, et Lisaseadmed Inmarsat-C, Mini-M, VHF, HF, ilmafaks, see kehtib ka Norras. Ühisel otsusel sai see vihmavarjust häda- Navtex, autopiloot, tuulemõõtja, kajalood, EPIRB, tooja uputatud meie toonase reisi kaugeimas punktis Lysefj or- Radari transponder dis, vabanduseks avamata Viru Valgega ühteseotult. Poole tunni Kütusepaakide maht 368 l, Veepaakide maht 270 l pärast paistis päike ja kodutee oli vaid üks lust. Lubatud inimeste arv pardal 8 Ilma kiidetakse õhtul ja naist hommikul. Ilma kirumisega ei Suurim lubatud koormis 3000 kg ole küll kunagi kokku hoidnud, kuid kiitmise jätan alati sõidu Purje nr EST 255 Kutsung ES 2447 lõppu. Ja eks ole tavaeluski nii, et liiga suured ootused toovad MMSI 276 418 000 tihti kaasa pettumuse. Kodusadam Tuletorni kai, Orjaku ■ Unistuste reis? Praegu ilmselt just sellel olen. Kui pallile tiir peale saab, ju siis Hillar Kukk tekivad uued unistused. Ühest ringist ei piisa kaugeltki kõikide Vanus 49 aastat kohtade, kuhu meritsi pääseb, nägemiseks. Samas: kas kõike Meresõidukogemus 27 aastat, Marthal 27 600 miili, peakski? Vahemeri on kindlasti koht, kus tahaks veel kunagi ca 12 000 teistel alustel seilata. Aga eks aeg näitab. Aastas seilab Marthal keskmiselt 3000; Martha ümbermaailmareisi teekonda saab jälgida interne- kõige rohkem 13 000 miili tiaadressil www.marthaworldcruise.com

94 | Navigaator Tahan seda!

Uus FordMondeo Feel the difference

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 [email protected] TALLINN Kadaka Kadaka tee 84 tel. 677 6060 [email protected] Keskmine kütusekulu 5,7–9,3 l/100 km TARTU Turu 1 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected] www.infoauto.ee heitmed CO2 151–222 g/km PAADIBÖRS

Soovid müüa paati, meretarvikuid või -tehnikat? Kuuluta siin!

Selline reklaamkast ainult 1200.- + km 1 /4 lk = 3000.- +km 1 /8 lk = 1500.- +km 1 /10 lk = 1200.- +km 1 Princess 42 UUS! /12 lk = 1000.- +km Pikkus: 13,48 m • Laius: 4,14 m • Süvis: 1,09 m • hind Mootorid: 2 x Volvo Penta D6 (2x 435 hj) • Ehitusaasta: 2007 Hinnad kehtivad ainult paadibörsi rubriigis. Lisaks rikkalikule standartvarustusele veel vöörivint juhtimisega mõlemalt Järgmisesse Navigaatorisse ootame paadibörsi kuulutusi kuni 15. veebruarini 2008 sillalt, keraamiline elektripliit, diiselgeneraator, autopiloot Raymarine 6001+, 6 730 000 Tel. 6 710 158 E-mail [email protected] septitank koos elektrilise tühjendussüsteemiga, nahksisustus Kontakt: 50 33 228

Bella 850 Trophy 2359 D Mootor: Volvo Penta KAD300 (285 hj) • Pikkus: 8,48 m soodushind Väljalaske aasta: 2007 • Mootor: MerCruiser Cummins 2,8ES diisel (200 hj) soodushind Laius: 2,95 m • Süvis: 0,90 m • Väljalaskeaasta: 2007 • Pikkus: 7,14 m • Laius: 2,57 m • Süvis: 0,48 m Soojavee süsteem 22l, teak kokpitis, ankruvits ahtris, kokpiti tent, kal- PRO-pakett: klaasipuhastajad, külmkast, trimmisüstem, tekipesu mer- davoolusüsteem, vöörivint, ksenoon “haituled” vööris, alarm, päästeparv 2 161 760.- eveega, täislai ujumisplatvorm ahtris, kalasump, WC koos septitangi ja 1 100 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tühjendusüsteemiga, diiselküttel soojendusseade kajutile Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Quicksilver 700 Weekend SeaRay 240 Sundancer soodushind Mootor: Mercruiser QSD 2,0 150i diisel • Pikkus: 6,96 m soodushind Väljalaske aasta: 2004 • Mootor: MerCruiser 5,0 MPI / Bravo3 Laius: 2,78 m • Lubatud inimeste arv pardal: 7 (260 hj) • Pikkus: 7,92 m • Laius: 2,59 m • Süvis: 1,02 m Väga suur ja ruumikas diiselmootoriga matkakaater. Väga mitmekülgne Väga heas korras olev kaater, millel rohkelt lisavarustust. 990 000.- ja praktiline ruumilahendus. Rikkalik varustus. 999 900.- Esimest korda vette lastud alles 2005. Liisingu ülevõtmise võimalus! Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Bayliner 246 soodushind Bayliner 245 Väljalaske aasta : 2007 • Mootor: MerCruiser 5,0 V8 MPI Väljalaske aasta : 2006 • Mootor: MerCruiser 5,0L V8 MPI (260 soodushind (260 hj) • Pikkus: 7,8 m • Laius: 2,59 m • Süvis: 0,66 m hj) / Bravo 3 • Pikkus: 7,34 m • Laius: 2,57 m • Süvis: 0,43m Magamiskohti 5, väga ruumikas ja ilmastikukindel matkakaater, lisavarustus: 999 000.- Lisavarustus*: toonitud parras (tumesinine); matkakate; kokpiti deluxe pa- sõidukate, maseraator, stereo juhtimine armatuurlaualt, avatud vöörireeling kett; maseraatorpump WC-le; kaldavoolusüsteem (220 V); Raadio juhtpult. 885 800.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 1 230 800.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Trophy 2052 DIISEL soodushind Silver Eagle Star Family 650 Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: MerCruiser 1,7 DIISEL • Mootor: Mercury F115 EFI • Pikkus: 6,50 m soodushind Pikkus: 6,58 m • Laius: 2,46 m • Süvis: 0,43 m Laius: 2,40 m • Süvis: 0,32 m • Lubatud inimeste arv pardal: 6 Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] 699 000.- Mootor 115 hj, 4-taktiline. Alumiinium korpusega. Suurepärane pere ja matkakaater ka madalamas vees julgemaks kolamiseks 646 400.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

96 | Navigaator PAADIBÖRS

Bayliner 652 Bayliner F20 soodushind Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: MerCruiser 1,7 DCS soodushind Väljalaske aasta : 2007 • Mootor: MerCruiser 5,0 V8 MPI Pikkus: 6,22 m • Laius: 2,49 m • Süvis: 0,48 m (260 hj) • Pikkus: 6,2 m • Laius: 2,44 m • Süvis: 0,51 m Diisel mootor teeb suurest ja mugavast kaatrist tõeliselt ökonoomse sõidu- Standardvarustus wakeboard’i raam, stereo ja ujumisplatvorm. 549 000.- riista. Tänu diiselmootori paremale väändemomendile saavutatakse ka 120hj 550 000.- Eriti sportlik ja kiire kaater juures suurepärased sõiduomadused. Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 606 200.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Zodiac Pro 15 man RIB soodushind Bayliner 192 Mariner F135 Verado • Väljalaske aasta: 2006 Väljalaske aasta : 2006 • Mootor: MerCruiser 3,0L (135 hj) • soodushind Varustusse kuuluvad: kajalood Navman 4433, GPS Plotter Navman 5505 koos elektroonilise merekaardiga • Mootor: 135 Hj, 4-takti • Pikkus: Pikkus: 5,72 m • Laius: 2,31 m • Süvis: 0,43m 495 000.- Väga hästi läbimõeldud kontseptsioon. Ruumikas vöörikajut. Rikkalik 6,30m • Laius: 2,20 m • Süvis: 0,40 m• Kandejõud: 15 inimest standardvarustus (WC, Raadio jne) 425 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 510 500.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Bayliner 652 vaid 1 kaater selle hinnaga Silver Hawk 540 DC Väljalaske aasta: 2005 • Mootor: MerCruiser 4,3 (220 hj) • Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: Honda BF 90 • Pikkus: 5,40 m soodushind Pikkus: 6,22 m • Laius: 2,49 m • Süvis: 0,48 m Laius: 2,17 m • Süvis: 0,28 m • Lubatud inimeste arv pardal: 7 Ruumikas kokpit ja läbimõeldud ning praktiline juhtimiskoht teevad Bay- 399 000.- Kasutatud kaatrikomplekt mootori, haagise, sõidukatte, kajaloodi, GPS ja liner 652’st ohutu ning mugava kaatri. Kaatril on rikkalik standardvarustus. muu varustusega, sõitnud ühe hooaja, väga heas korras 299 990.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 580 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Bayliner 195 soodushind Bayliner 175 Väljalaske aasta : 2006 • Mootor: MerCruiser 3,0 (135 hj) Väljalaske aasta: 2006 • Mootor: MerCruiser 3,0 (135 hj) • soodushind • Pikkus: 5,72 m • Laius: 2,31 m • Süvis: 0,43 m Pikkus: 5,33 m • Laius: 2,13 m • Süvis: 0,43 m Ise tühjenev tekk . Väga ruumikas ja mitmekesised panipaigad. 286 800.- Ökonoomne ja mugav kaater. Rikkalik standardvarustus. Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] 250 000.- Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected] tavahind 338 000.-

Silver Beaver 450 UUS! Kasutatud Regal Valanti 170 hind Mootor: Mercury F40 ELPT EFI • Pikkus: 4,50 m soodushind Väljalaske aasta: 1994 • Mootor: MerCruiser 4,3LX/ Alpha 1 • Laius: 1,81 m • Süvis: 0,24 m • Lubatud inimeste arv pardal: 5 Pikkus: 5,30 m • Hind sisaldab: Kajalood; Käsi-GPS; VHF-raadio- Mootor 40 m3, 4-taktiline .Väga praktiline ja kerge kaater väiksemale jaam; Trimmiplaatide komplekt; Treiler • Kaater heas korras 99 990.- seltskonnale nii kalalkäigus kui ka väikesaarte avastamiseks. 205 000.- Kontakt: Hilmar Märtson tel: 447 2775 [email protected] Kontakt: Olle Uussaar tel: 526 6640 [email protected]

Navigaator | 97 RUBRIIK Telli mereajakiri

1/2005

1/2006 2/2006 3/2006 4/2006

3 / 2007 BALTI MEREAJAKIRI • 69 KROONI 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI

Viktor Siilats: kuidas ma Tuleviku veesõidukid Haapsallu sadamat tegin Hillar Kukk & Martha Vladislav KorLets Trophyga kalal Viktor Siilats: kuidas ma Lauri Nebel Haapsallu sadamat tegin & Koerakandja Proovisõit võimsa Paadiga Bahamal Valiant PT-ga

Tall Ships’ Races regatt Lastega merel

USA SUURSAADIK TELEKOMI KAPTEN ISSN 1736-3233 DAVE PHILLIPS ISSN 1736-3233 VALDO KALM

..( .*- * ) * '(TUNNEB , MERESÕIDUST RÕÕMU ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 0 NIMBUSE PAADITEHAS • HERKKI HALDRE VANALAEVANDUSEST • SUKELDUMINE AEGNA SAARE LÄHISTEL LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • VEELAUASÕIT • SLIPIKOHAD PEIPSIL • MUHU VÄINA “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL REGATT • GPS • VÄIKELAEVA VARUSTUS • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • VERGI SADAM • MESSIKALENDER LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER

1/2007 2/2007 3/2007 4/2007

Üksiknumbri hind 69 kr Aastatellimus (4 numbrit) 199 kr

Tellimiseks helista 671 0158 või saada kiri [email protected] Toimetuses on saadaval Navigaatori varasemaid numbreid hinnaga 49 kr www.ajakirinavigaator.ee

98 | Navigaator UUS HPX Ookeanil sündinud

“Musto HPX varustus oli meie jaoks iseenesestmõistetav valik 2005/06 Volvo Ocean Race’il. Varustuse uuendused kindlustasid meeskonna maksimaalse mugavuse kõige ekstreemsemates tingimustes. Minu jaoks on HPX tormirõivastus olnud alati parim võimalik valik. Ja nüüd on see veel parem.”

Mike Sanderson ABN AMRO ONE kapten Volvo Ocean Race 2005/06 võitja

Balti MerekaatridMereka • Pärnu mnt 232, Tallinn • telefon 6 710 075 www.musto.com e-mail [email protected]@ • www.paadid.ee NI O O R K

99 66

•

I R I KK AA J AA EE RR EE MM

I T LL AA B BALTI MEREAJAKIRI KROONI • 69 BALTI TELEKOMI KAPTENTELEKOMI PANEB KURSIPANEB PAIKA VALDO KALMVALDO

7 0

0

2 , '( * ) * .*- ..( 0 //

LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB MERELE KARIIBI VAHEMERELT • KATAMARAANIGA • HEA MERETAVA LAEVAVRAKK TALLINNAS MEREL • NIMBUSEGA AJALOOST MEREMOOTORITE SAAR • AEGNA • MERCURY VEEL FILMIVÕTTED “KINNUNENI” • MESSIKALENDER HARJUMAAL PURJETAMISKOOL JA • ALAR VOLMERI TALLINNAS • SLIPIKOHAD LÕUNATAMAS 4 / 2007 4 / 2007 4 Tuleviku veesõidukid Tuleviku & Martha Kukk Hillar ma kuidas Viktor Siilats: tegin sadamat Haapsallu võimsa Proovisõit Valiant PT-ga merel Lastega ISSN 1736-3233 ISSN

Navigaator 4 / 2007 www.princessyachts.com Travel at the speed of life Travel 70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY KAATRID: FLYBRIDGE V58 V65 V70 V85 V42 V45 V48 V53 Balti Merekaatrid 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee Pärnu mnt 232 · Tel V CLASS SPORTKAATRID: SPORTKAATRID: V CLASS