Navigaator 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI Travel at the speed of life Tuleviku veesõidukid Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa Valiant PT-ga Lastega merel TELEKOMI KAPTEN ISSN 1736-3233 VALDO KALM V CLASS SPORTKAATRID: V42 V45 V48 V53 V58 V65 V70 V85 FLYBRIDGE KAATRID: 42 45 50 54 58 62 67 21M 23M 85MY 95MY 4 / 2007 ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB Balti Merekaatrid “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL Pärnu mnt 232 · Tel 6 710 075 · e-mail: [email protected] · www.paadid.ee www.princessyachts.com LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER TERE TULEMAST ASFALDIDEGUSTATSIOONILE Uus Volvo XC90Sport on tõeline teegurmaan Pisut piprane? Või hoopis hapu? Uue Volvo XC90 Spordiga tunned iga tee erilisust. Volvo XC90 Sport dünaamilise veermik ja sport- häälestusega kiirustundlik roolisüsteem üksnes ei anna sulle kontrolli tee üle vaid võimaldavad sul seda tunnetada. Just nii saad Sinagi tõeliseks teegurmaaniks. INFO-AUTO TALLINN: Pärnu mnt. 232, tel. 6 710 020, [email protected]: Turu 1, tel. (7) 371 890, [email protected]ÄRNU: Tallinna mnt. 89a, TEL. (44) 72 750, [email protected] Keskmine kütusekulu 8,2 -13,5 l/100 km; heitmed CO2 217-322 g/km WWW.INFOAUTO.EE 74 Tuleviku veesõidukid 4 / 2007 8 Lugeja küsib Laevavrakk Tallinna vanas Kalasadamas 10 Uudised Eesti Veemoto Liit ja Eesti Jahtklubide Liit lõpetasid hooaja, toimus Merenduskonverents 12 Messikalender Detsember 2007 – veebruar 2008 14 Film “Kinnuneni” fi lmivõtted Tallinna Vanasadamas 18 Kaanelugu Valdo Kalm – maal suure, merel väikese laeva tüüris 26 Mis on hea meretava? 29 Sadamalugu Viktor Siilats: kuidas ma Haapsallu sadamat tegin 2.osa 36 Veemoto Veemotosportlastele võib 29 Grand Holm Marina sünnilugu soovida kaigas vinti! 40 Mõtisklus Laev tuleb! 42 Reis Katamaraaniga Vahemerelt Kariibi merele 3.osa 52 Söök & jook Nimbus Novaga merel lõunatamas 59 Saar Aegna 65 Paaditest Võimsa Valiant PT-ga Helsingist Tallinna ja tagasi 70 Ajalugu Mercury meremootorite ajaloost 74 Paadiehitus Tulevikumudelid 80 Purjetamine Lapsed, koerad ja M-klassi purjekad 82 Nõuanne Lastega merel 86 Merekool Alar Volmeri purjetamiskool 4.osa 88 Slipikohad Tallinn ja Harjumaa 90 Minu paat Hillar Kukk & Martha 96 Paadibörs 42 Katamaraaniga Vahemerelt Kariibi merele viimane osa 4 | Navigaator 65 Paaditest: Valiant patrol 850 82 Nõuanne: Lastega merel 18 Valdo Kalm – 90 Minu paat: Hillar Kukk & Martha maal suure, merel väikese laeva tüüris Navigaator | 5 TOIMETAJA VEERG paaditalv nii- ja naamoodi. Hooaeg on jälle otsakorral ning 4 / 20072007 BALTIBALTI MEREAJAKIRIMEREAJAKIRI • 6969 KROONIKROONI suurem osa paadiomanikke on Tuleviku veesõidukid tõstnud oma alused paadipukki- Hillar Kukk & Martha Viktor Siilats: kuidas ma dele kevadet ootama. Ent samal Haapsallu sadamat tegin Proovisõit võimsa ajal, kui meie jälgime kuidas Valiant PT-ga Lastega merel ilmataat oma vingerpusse teeb ning veekogusid kaanetab ja siis jälle lahti sulatab, valmis- TELEKOMI KAPTEN tutakse Kanaaridel Las Palmase ISSN 1736-3233 VALDO KALM sadamas 30-kraadises kuumu- ..( .*- * ) * '( , PANEB KURSI PAIKA 0 LAEVAVRAKK TALLINNAS • HEA MERETAVA • KATAMARAANIGA VAHEMERELT KARIIBI MERELE • LAEV TULEB “KINNUNENI” FILMIVÕTTED VEEL • AEGNA SAAR • MERCURY MEREMOOTORITE AJALOOST • NIMBUSEGA MEREL ses ookeaniületamiseks. Tänavu LÕUNATAMAS • SLIPIKOHAD TALLINNAS JA HARJUMAAL • ALAR VOLMERI PURJETAMISKOOL • MESSIKALENDER osaleb veesõitjate seas tuntud üle-Atlandi-võiduajamisel Atlan- Esikaane foto Andres Teiss tic Rally for Cruisers koguni kaks Eesti lipu all sõitvat alust – ümber Väljaande direktor Tiit Lillipuu “palli” seilav Martha Hillar Kuke [email protected] juhtimisel ja Bossa Nova eesotsas Valdeko Looperega. Et oma lugejaile aimu anda, mis meeskondi ees ootab, oleme Peatoimetaja Helen Raiend just sellesse ajakirjanumbrisse ajastanud järjejutu “Katamaraaniga Vahemerelt [email protected] Kariibi merele” (lk 42) viimase osa, milles soome-eesti segameeskonnaga mehita- tud Sweet Janina soomlasest kipper humoorikalt jutustab, kuidas nemad eelmisel Toimetaja Margus Mihkels aastal ookeani ületasid. Ajakirja lõpuloos (lk 90) räägib aga Hillar Kukk oma ookeaniületuse ja ümber- Reklaamijuht Kairit Järvekald maailmareisi naispeaosalisest – purjekast Martha. [email protected] Ent tulgem mõtetega tagasi kodumaile ja arutagem, kuidas siinset paaditalve asjakohaselt veeta. Talvised pikad ja pimedad õhtud on meie rahva jaoks alati olnud Makett ja küljendus tarkuse taganõudmise aeg. Otsigem siis koduriiulitest üles merendusõpikud, rei- Andrus Kalkun silood ja ilukirjanduslikud raamatud, külastagem raamatupoodi või raamatukogu [email protected] – lugemist leidub igale maitsele. Mõned lugemissoovitused leiate ka meie ajakirja veergudelt. Kui aga tunnete, et igatsete targemate õpetust või vajavad väikelaeva- Väljaandja Heelium OÜ juhi paberid tegemist, registreerige ennast mõnele kursusele, mida merekoolid Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn üle Eesti pakuvad. Selleks on just praegu õige aeg! Telefon: 6 710 158 Talvist rahvusvahelist messikalendrit kokku pannes märkasin, et võrreldes eel- Faks: 6 710 190 miste kuudega toimub paadimesse lähikuudel tunduvalt rohkem. Paadihuvilistel E-mail: [email protected] tasub reise planeerides pilk kalendrisse heita ja vaadata, kas äkki just tema reisi sihtkohas ja ajal pole toimumas mõnd paadimessi. Või tasub koguni seadagi mes- Trükikoda: Print Best sikülastus reisi eesmärgiks. Võib-olla teil veab ja saate oma silmaga näha mõnda ulmelist tulevikumudelit, mida tutvustame leheküljel 74. Need, kes väga kaugele ei Artiklites toodud andmete õig- viitsi sõita, saavad messielamuse kätte üle lahe Helsingisse minnes. Ja kui veel vei- suse eest vastutab autor. Ajakiri dike oodata, siis koputabki juba kodune Meremess uksele. Ning siis ongi juba valge Navigaator ei vastuta vigade eest laevana oodatud kevad käes. Nii nagu öeldakse mõtiskluses leheküljel 40: ”(Valge) avaldatud reklaamides. Laev tuli ja laev tuleb! Ta tuleb alati, kui teda vajame, varugem vaid kannatust.” Navigaator ilmub 4 korda aastas. Kaunist ootust! Üksiknumbri hind 69 krooni, aas- Helen Raiend tatellimus 199 krooni. Tellimine telefonil 6 710 158, e-mailil [email protected] www.ajakirinavigaator.ee LUGEJA KÜSIB Tere, ajakirja Navigaator toimetus! Tegin Tallinna Vanasadamas linnahalli kõrval jalutades huvi- Hea lugeja! tava avastuse: üks sealsetest kaidest on kunagi rajatud Kui Sulle jääb silma mõni merendusalane leid, mille kohta tahak- vanale puust purjelaevale. Laev on liiva ja kividega täidetud sid täpsemalt teada, siis saada oma küsimus ajakirjale Navigaa- ning betoonikiht peale valatud. Nüüd on betoon minema tor. Leiame koos oma ala asjatundjatega küsimustele vastused uhutud ja paljastunud täiesti äratuntav laevakere. ja jagame neid ka teiste lugejatega. Kas on teada, miks ja millal see kai niimoodi ehitati ja Küsimusi ootame e-postiga aadressile [email protected] millise purjelaevaga on tegemist? ja telefonil 6 710 158. Paremaid küsimusi premeeritakse! Margus Vastab MeremuuseumiMeremuuseumi teadurteadur Vello mmeetriteetrit ja laius 8,75 meetrit. PeaaeguPeaaegu Ka kunaginekunagine Merekooli õppelaev Vega Mäss,Mäss, kes on spetsialiseerunudspetsialiseerunud all-all- kkõigiõigi nende laevade saatus olioli kurb. NeNeidid olioli üüksks “s“sotakorvauskuunaritest”.otakorv See laev veearheoloogiale.veearheoloogiale. uuputatiputati mitmele poole,poole, küll Pirita olüm- on kujutatud kukunstnik Göran Hammarst- NägiteNä i seda d purjelaeva j l vrakki kki mitte i TTal- l piasadamaid muuli liiküllHlh sisse, küll Hara lahte römiöi meremaalil li (alloleval pildil), mis trü- linna Vanasadamas, vaid Tallinna Vana Loksa laevatehase naabrusse. kiti ära raamatus “Laev kui sümbol”. Kalasadama sissesõidutee kõrval, sellest Neist kõigist saate lugeda Arvi Nord- Ristna oli ligilähedaselt sama tüüpi natuke läänepool, kus nõukogude ajal manni artiklist “Sotakorvauskuunaritest laev. Kere oli kõigil “sotakarvauskuuna- asus Kolhoosidevaheline Laevatehas. ja nende saatusest” Eesti Mereakadee- ritel” identne, erinevusi tuli ette purjes- Laevatehase rannal oli elling ja slipitee mia 1999. aastal välja antud kogumikus tuses. Vega oli barkantiin, Ristna aga laevade veest välja tõmbamiseks. Slipitee “Mereteedelt”. bermuudakuunar. Barkantiinil on esi- kaitseks läänetormide eest uputati sinna Muuseas, Tallinna Vana Kalasadama meses mastis raapurjed ning tagumistes 1959. aastal mootorpurjekas Ristna, nii et sissesõidutee idapoolseks kaitseks upu- mastides kahvelpurjed, nagu Vegalgi. Ber- tegemist ei olnud kaiga, vaid muuliga. tati sinna 1923. aastal Orajõel ehita- muudakuunaril on kõigis kolmes mastis Ristna ehitati 1951. aastal Soomes tud kolmemastiline kuunar Pärnumaa. kaldus bermuudapurjed (sarnaselt purje- koos paljude samatüübiliste sõsarlaeva- Tänapäevaks ei ole sellest laevast säili- jahtidega), lisaks esimeses mastis veel üks dega ja anti NSV Liidule üle sõjakahjude nud midagi. Viimased Pärnumaa jäänu- suur raapuri. Eelpool mainitud raamatust katteks. Seetõttu nimetati neid “sotakor- sed koristati sealt linnahalli ja selle kõrval “Mereteedelt” leiate lehekülgedelt 72 ja 73 vauskuunariteks”. Laeva pikkus oli 44,91 asuva Patarei sadama ehitamise käigus. kõnealuste purjestuste joonised. Purjekas Vega Mootorpurjekas Göran Hammastoli Ristna vrakk maalil on Ristnaga Tallinna