DOCSLIB.ORG

Eesti Lootsiraamat

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Eesti lootsiraamat 4. osa Soome laht 4.2 Suurupi poolsaarest Kaberneeme poolsaareni Uuendatud 01.10.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Teine väljaanne juuli 2017 (esmaväljaanne märts 2017) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Eesti lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://transpordiamet.ee/liikuvus-ja-transpordikorraldus/navigatsiooniteave/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 9, 12, 16, 18, 22, 32, 35, 37, 38, 41, 45, 48, 49, 55, 57, 60, 61, 62, 64 2. väljaanne 2021 Lehekülje number Kuu Kuu 4.2 SurpiolsaetKbnm 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 I I II II * * * * * * III * III IV * IV V V * * VI * VI VII VII VIII * VIII IX IX X X XI XI 4 XII XII Lehekülje number Kuu Kuu 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 * I * I II II * * III * III IV * IV V V VI VI VII * VII VIII VIII IX IX X X XI XI XII XII Kõikidest muudatustest palume teatada: [email protected] KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 68, 73, 75, 78, 79, 83, 85, 86, 89, 103 2. väljaanne 2021 Lehekülje number Kuu Kuu 4.2 SurpiolsaetKbnm 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 * * I * I II II III III IV IV V * V VI * VI VII VII * VIII * VIII IX * IX * X * X XI XI 5 XII XII Lehekülje number Kuu Kuu 100 101 102 103 I I II II III III IV IV V V VI VI VII VII VIII VIII IX IX X X XI XI XII XII Kõikidest muudatustest palume teatada: [email protected] LOOTSIRAAMATU PIIRKONDADE SKEEM E 4.2 SurpiolsaetKbnm E E E E E 4.3 E 4.2 E E E E 4.1 E E E 3.3 E E VORMSI E E E HIIUMAA 6 2.2 3.2 Peipsi järv E 2.3 2.1 E MUHU E E E E SAAREMAA E 3.1 Võrtsjärv E E 1.4 E 1.2 E 1.1 1.3 E E 4.2 S u u r u p i p o o l s a a r e s t K a b e r n e e m e p o o l s a a r e n i MEREPÄÄSTE JA MEREREOSTUS J R C C T a l l i n n valmisolek ööpäevaringne kanal/sagedus VHF-DSC 70 CH VHF 16 CH VHF 69 CH MF-DSC 2187,5 kHz MF 2182 kHz kutsung Tallinn Merevalvekeskus INMARSAT-C 581492480040 telefon +3726191224 häirekeskus 112 fax +3726922501 e-post [email protected] Vabatahtlikud E e s t i P r i i t a h t l i k P ä ä s t e l i i t http://maps.google.com/maps/ms?msid=209030024585672908914.0004a764b01c5b3c55d52&msa=0 E e s t i V a b a t a h t l i k M e r e - j a J ä r v e p ä ä s t e https://sar.ee/projektid/vomare-2/ 7 4.2 S u u r u p i p o o l s a a r e s t K a b e r n e e m e p o o l s a a r e n i Soome laht piirkonda kirjeldav informatsioon osas 4.1 Ilmastik piirkonda kirjeldav informatsioon osas 4.1 I l m r e a a l a j a s KAUR www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/kaart/?lang=et METOC http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ MSI http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php I l m a t e a t e d KAUR www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/mereilm/?lang=et Tallinn Raadio ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ning KL 1650 kHz kell 06.33 ja 15.33 kohaliku aja järgi KAUR www.ilm.ee/kola/grib-test/javascriptiga/ (vajab Javat) T o r m i h o i a t u s e d Tallinn Raadio ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ning KL 3310 kHz kohe pärast vaikuseminuteid KAUR www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/?lang=et e-postile tellimine www.ilmateenistus.ee/teenused/teenuste-tellimine/tormihoiatused-e-mailile/?lang=et J ä ä k a a r t KAUR www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/jaakaart/jaakaart.png 8 4.2 S u u r u p i p o o l s a a r e s t K a b e r n e e m e p o o l s a a r e n i Piirkonnad 4.1 Põõsaspea neemest Suurupi poolsaareni 4.2 Suurupi poolsaarest Kaberneeme poolsaareni Tilgu sadam lk 22 Nargeni paadisadam lk 24 Kakumäe sadam lk 25 Vene-Balti sadam lk 28 Piirivavalvesadam lk 31 Bekkeri sadam lk 32 Meeruse sadam lk 35 Naissaare sadam lk 37 Aegna sadam lk 40 Nurme sadam lk 43 Oti sadam lk 43 Sääre-Rohuneeme paadikai lk 43 Uuetalu-Rohuneeme paadisadam lk 43 Rohuneeme Väikesadam lk 44 Rohuneeme sadam lk 44 Rohuneeme-Püünsi paadikai lk 47 Kepsu-Püünsi paadisadam lk 47 Jaani-Pringi paadisadam lk 47 Paakspuu-Pringi paadisadam lk 47 Pringi jahisadam lk 47 Miiduranna sadam lk 48 Lahe-Miiduranna paadisadam lk 52 Lõunalahe paadisadam lk 52 Katariina kai lk 53 Miiduranna kai lk 54 Paljassaare sadam lk 55 Lahesuu sadam lk 59 Hundipea sadam lk 60 Miinisadam lk 60 Noblessneri sadam lk 61 Lennusadam lk 64 Patareisadam lk 65 Kalasadam lk 68 Pirita sadam lk 69 Kalevi Jahtklubi lk 73 Pirita kai lk 74 Vanasadam lk 75 Kabelineeme paadikai lk 78 Keri paadikai lk 78 9 4.2 S u u r u p i p o o l s a a r e s t K a b e r n e e m e p o o l s a a r e n i Kelnase sadam lk 79 Ringtee-Rohuneeme paadisadam lk 81 Kelvingi sadam lk 82 Vana-Mihkli paadisadam lk 84 Leppneeme sadam lk 85 Leppneeme kalasadam lk 85 Prangli lõunasadam lk 88 Lepalinnu paadisadam lk 88 Tammneeme paadikai lk 88 Tammetõru paadikai lk 88 Kibuvitsa paadikai lk 88 Muuga sadam lk 89 Uusküla paadisadam lk 94 Koljunuki sadam lk 94 Pihlaka-Kostiranna paadikai lk 97 Meretalu-Kostiranna paadisadam lk 97 Tammenõlva paadikai lk 97 Neeme sadam lk 98 4.3 Kaberneeme poolsaarest Narva jõeni 10 4.2 S u u r u p i p o o l s a a r e s t K a b e r n e e m e p o o l s a a r e n i 4.2 MEREALA SKEEM Tallinnamadal ✫ Keri ✫ 4.2 Prangli ✫ Aksi Rammu Naissaar Aegna Kaberneeme Viimsi Ihasalu poolsaar poolsaar Muuga Ihasalu Tallinna Kakumäe laht ✫ Kopli Suurupi 11 4.2 S u u r u p i p o o l s a a r e s t K a b e r n e e m e p o o l s a a r e n i 4.2 mereala navigatsioonikaardid Veeteede Ameti INT kaardi nr Mõõtkava kaardi nr 302 250 000 300 250 000 507 1267 100 000 504 1266 100 000 610 1123 50 000 608 50 000 823 1794 7 500 820 1793 7 500 931 1348 5000 930 1347 5000 929 5000 925 5000 Atlas Eesti merekaardid 1. osa Veeteede Ameti navigatsioonikaartide edasimüüjad: https://veeteedeamet.ee/et/navigatsioonikaardid K a a r t i d e u u e d v ä l j a a n d e d uute väljaandmisel ei ole vanad kaardid enam kasutusel ja korrektuure neile enam välja ei anta K a a b l i d j a t o r u j u h t m e d kaablite alal, kaablitrassil, torujuhtmetel ja nendest 0,5 M ulatuses mõlemal pool on ankurdamine, traalimine ja mistahes muu neid kahjustada võiv tegevus keelatud 12 13 Tallinn Traffic kutsung (81) 61 VHF kanal VTS - laevadele LOA 24 m ja rohkem rohkem ja m 24 LOA laevadele - VTS GOFREP - laevadele GT 300 ja enam enam ja 300 GT laevadele - GOFREP K o h u s t u s l i k e t t e k a n n e s i s e n e m i s e l e s i m e n e s i s e n n a k e t t e k i l s u t s u h o K 59° 58°30,73'N 21°00,11'E 30' 60° 30' 30' 30' 30' 30' 30' 30' o d 61 22° 23° 24° 25° 26° 27° 28° o d 61 ================================ =================================== ====================================== ========================================= =========================================== =============================================== ================================================= 30' = ===== ======= ========== =================================================== =================================================== =================================================== =================================================== ============= ================ =================== ===================== =================================================== =================================================== =================================================== =================================================== ====================== ===================== ====================== =================================================== =================================================== d ====================== ====================== o =================================================== =================================================== ====================== ======================= ====================== 61 =================================================== =================================================== ====================== ======================= =================================================== =================================================== =======================
Recommended publications
  • BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12

    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 Doi:10.5200/Baltica.2012.25.12

    BALTICA Volume 25 Number 2 December 2012 : 121–128 doi:10.5200/baltica.2012.25.12 Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia Mait Metsur, Madis Metsur, Erki Niitlaan, Anto Raukas, Peep Siitam Metsur, Mait, Metsur, Madis, Niitlaan, E., Raukas, A., Siitam, P., 2012. Geological and environmental pre-conditions for utilisation of the Maardu granite deposit, northern Estonia. Baltica, 25 (2), 121-128. Vilnius. Revised manuscript submitted 27 June / Accepted 19 July 2012 / Published online 10 December 2012 © Baltica 2012 Abstract Efficient use of natural resources is a global goal. A specific way of improving resource productivity in Estonia is utilisation of Maardu granite deposit as a joint goal for producing granite aggregates and construction in the caverns of the granite mine and a pumped hydroaccumulation plant. The environmental impact assess- ment in connection with construction of a Maardu deep granite mine was accepted by the Estonian Ministry of Environment in 2009. The most challenging engineering task, causing also the biggest environmental risks, is safe penetration of aquifers and aquitards during construction of vertical and/or inclined tunnels for granite mine and/or pumped hydroaccumulation plant. A major problem is also the high radiation level in the Maardu area and in the planned deep mine. High radon concentrations up to 10 000 Bq/m3 have been recorded on the outcrops of alum shale in the mine area and they can be dangerous to human health. Based on the hydrogeo- logical modelling it was found, that under normal circumstances the construction and operation of the Maardu deep granite mine is environmentally safe.
  • INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"

    INFOLEHT "Abiks Tallinna Lahel Liiklejale"

    HUVISÕITJATELE SOOVITATAVAD LIIKUMISTEED ( ------- ) TALLINNA LAHEL Käesoleval infolehel kajastatud laevateede kohta kehtivad navigatsioonikaardid: nr 507 (1: 100 000) ja nr 610 (1: 50 000) ning atlase 1. osa q o o q 82 o q o q o q A o 255 q A 82 o q o 81 q o p q A o q o q o q o q o q o q o q o q o q o q 53 q 586 Wk 50 o 44 ? o q o q o 9? 45 q oqoq 565 Wk @ o q o q o A ? q 9? b oqoqoq 85 St ==========================@=================== o q o q o p ============================================= q oqoqoq 106 ============================================= 62 oq ============================================= 100 o q o q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = o q o o qoqoq q q o q 50 o 812 ? o q o q Wk o ^ q o 70 q 50 o 9? 202 q o q o q o q 49 Tallinn 1 od o q 20 70 ? o p q AIS o AIS 13q (89) g o q ? G ) a = = =G = = = = = = = o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 50 = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 13 ======[>========================================================>c==== HistoricE Wk d o = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = 69 = = = = = = = = = = = = = = = =Q(9)15s= = = = = = = = = = = ?= = = = = = 188 ================================================================== 137 =======LFl.10s===========================================================/ / (38) o q o q o q o = = = = = = = = = = = =q = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = = ==================================================================; ; 1 5 10 ==================================================================
  • Port of Tallinn - Converting Ambitions Into Action Port of Tallinn Reaches Sea and Land

    Port of Tallinn - Converting Ambitions Into Action Port of Tallinn Reaches Sea and Land

    Port of Tallinn - converting ambitions into action Port of Tallinn reaches Sea and Land We greet We service We connect We develop passengers arriving to cargo ships – create an Estonian biggest islands with attractive real estate and Estonian harbours, organize opportunity for goods the mainland with our five industrial parks in our a warm welcome for them. to move to their ferries and keep Estonian harbour areas. destination. seaways free from ice. Port of Tallinn aims to become the most innovative port on the shores of the Baltic Sea by offering its customers the best environment and development opportunities. Where we operate from harbours to vessel operations Ice-breaker Botnica Port of Tallinn doesn’t by far Muuga Harbour mean ports in the city limits of Tallinn. Tallinn: Port of Tallinn is a port Old City Harbour complex with harbours & Old City Marina located all over Estonia. Paldiski South Harbour Ferry transfer to islands Saaremaa Harbour 2 of our harbours service passengers: Old City Harbour and Saaremaa Harbour Regular passenger lines from Tallinn’s Old City Harbour: Tallinn – Helsinki – Tallinn Tallinn – Mariehamn – Stockholm – Mariehamn – Tallinn St. Petersburg – Helsinki – Stockholm – Tallinn– St. Petersburg Mariehamn Helsinki Stockholm St. Petersburg Tallinn Old City Harbour Regular Cargo Lines Ro-Ro Containers Port of Tallinn’s subsidiary TS Laevad: Domestic Connections Operating ferry traffic between Estonia’s major islands Saaremaa (Muhu) and Hiiumaa and the mainland (contract with the state). 5 ferries Over 2 million passengers and 1 million vehicles a year Port of Tallinn’s Subsidiaries TS Laevad OÜ TS Shipping OÜ Green Marine AS Operating ferry traffic Providing icebreaking and other maritime Providing and coordinating waste between Estonia’s major island support/offshore services with the management services to ships within and the mainland.
  • Ober-Haus Real Estate Market Report 2019

    Ober-Haus Real Estate Market Report 2019

    REAL ESTATE MARKET REPORT 2019 / 3 PART OF Realia Group helps its customers to find the best services and solutions in all questions related to housing and building management. Our vision is to offer better living and real estate wealth to our customers. Realia Group is the largest provider of expert services specialising in the brokerage and management services of apartments, properties and commercial facilities in the Nordic countries. Our services include: • Brokerage services for consumers • Housing management • Property management services for commercial properties • Property management services for residential buildings • Project management and construction services • Financial management services • Valuation services • Energy management services • Residential leasing Realia Group consists of Realia Isännöinti Oy, Realia Management Oy, Arenna Oy, Huoneistokeskus Oy, SKV Kiinteistönvälitys Oy and Huom! Huoneistomarkkinointi Oy in Finland. A/S Ober-Haus operates in the Baltic region and Hestia in Sweden. Our customers include apartment house companies and real estate companies, private and public owners and end users of apartments and properties, fund companies, banks and many other parties operating in the real estate sector as well as consumers. All of our companies share the significance of customer experiences in the development of products and services. We are building a better customer experience by investing in customer-oriented service production, an active service culture and strong and competent operations. We want to be a customer experience driven pioneer in our field. The Realia Group's competitiveness is made up of strong brands, motivated and skillful personnel, and the ability and will to invest in working methods and processes of the future.
  • Viimsi Use Case

    Viimsi Use Case

    VIIMSI (EST) A SMART PEDESTRIAN CROSSWALK (SPC) USE CASE STUDY Location: Estonia, Harju County, Viimsi Parish, Lubja-Pärtlepõllu intersection Contact person (client): Imre Saar, senior transport specialist of Viimsi Parish Government Road conditions: 1 + 1 public tarmac road without a safety island, mixed traffic Number of SPC installed: 1 Time from idea to implementation: 26.08.2020 - 29.10.2020 - 8 weeks (now half less) Customer wishes: improvement of pedestrian safety, differentiation of trucks, traffic statistics INTRODUCTION The Lubja - Pärtlepõllu intersection underwent reconstruction in the autumn in connection with the construction of a nursing home and a new road. At the end of October, the domestic company Bercman's Smart Crosswalk (SPC) was installed at the intersection, and now the road crossing between the kindergarten and the new nursing home is much safer.1 The new technological solution is not only a means of alerting road users by means of flashing lights and speakers, but also an intelligent traffic management system that measures and transmits traffic data. The Smart Pedestrian Crosswalk (SPC) installed at Viimsi. LOCATION The SPC is located in a place with an increased traffic risk - between the elderly retirement home and the kindergarten. According to the General Statistics of the Estonian Road Administration, 26% of pedestrian accidents involving minors and 24% of people over the age of 65 occurred in 2019.2 These statistics confirm that this pedestrian crossing and its location are of great importance and need to be made safer by modern intelligent transport systems. Viimsi pedestrian crossing map with strategically important objects and identification areas.3 WORKING PRINCIPLE SPC uses high-definition cameras aimed across the Lubja Road to detect pedestrians and vehicles on the pedestrian crossings.
  • Pankroti Põhjused Ja Äri Ümberkorraldamine Ida-Virumaa Pankrotistunud Ettevõtete Näitel Aastal 2013

    Pankroti Põhjused Ja Äri Ümberkorraldamine Ida-Virumaa Pankrotistunud Ettevõtete Näitel Aastal 2013

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Tootmis- ja teeninduskorralduse õppetool Olga Horn PANKROTI PÕHJUSED JA ÄRI ÜMBERKORRALDAMINE IDA-VIRUMAA PANKROTISTUNUD ETTEVÕTETE NÄITEL AASTAL 2013 Magistritöö Juhendaja: dotsent Aleksandr Miina Tallinn 2015 SISUKORD EESSÕNA ....................................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 5 1. MAGISTRITÖÖ METODOLOOGIA ..................................................................................... 7 1.1 Magistritöö uurimis meetodid ........................................................................................... 7 1.2 Uurimise metodoloogia ..................................................................................................... 8 1.3 Teoreetilised alused .......................................................................................................... 9 1.4 Ettevõtete kindlaks määramine ....................................................................................... 10 1.5 Informatsiooni hankimine ............................................................................................... 11 1.6 Järelduste tegemine ja soovituste välja töötamine .......................................................... 11 2. ÄRI LANGUSE JA PANKROTI MÕISTE ..........................................................................
  • Jõelähtme Valla Üldplaneering

    Jõelähtme Valla Üldplaneering

    2 Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla üldplaneering Veebruar 2019 Jõelähtme Vallavalitsus Töö nr 2097/14 3 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ........................................................................................... 7 1.1. Asustuse kujunemise põhijooned ......................................................................................... 7 1.2. Lähteolukord rahvastiku valdkonnas ................................................................................... 8 1.3. Valla visioon ja arengumudel .............................................................................................. 8 1.4. Valla keskkonnaväärtused ................................................................................................... 9 2. Ruumilise arengu põhimõtted ............................................................................................... 10 3. Maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ........................................................ 15 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud ................................................. 15 3.2. Tiheasustusalad .................................................................................................................. 18 3.3. Rebala muinsuskaitseala .................................................................................................... 18 3.3.1. Üldpõhimõtted
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • 2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese

    2002-2003. A. Projekti Koduvald Jõelähtme Abil Koostasin Jõelähtme Valda 19 Leheküljel Sõnas Ja Pildis Tutvustava Raamatukese

    2002-2003. a. projekti Koduvald Jõelähtme abil koostasin Jõelähtme valda 19 leheküljel sõnas ja pildis tutvustava raamatukese. Projekti rahastasid EAS kohaliku omaalgatuse programmist, Jõelähtme Vallavalitsus ja seltsing Kodukoht Jõelähtme vald Kersti Lepik Kuna raamatuke on matkadel osalenutele ja muudel Jõelähtme valda tutvustavatel üritustel ära jagatud, siis on siinkohal tekstimaterjal, kuid piltide nägemiseks või tegemiseks tuleb valda avastama minna. Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme vallas on 33 küla ja 2 alevikku. Kolga lahes on 9 saart. Jõelähtme vallas paikneb Eesti vanimaid kultuurimaastikke - Rebala kaitseala. Piirkond on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Jõelähtme valla vapil on punasel kilbil hõbedane lainelõikeline piit ja hõbedane liilia. Vapi värvid viitavad Harjumaale, lainelõikeline piit valla seotusele veega (meri, jõgi, kosk). Liilia Neitsi Maarja sümbolina tuleb valla vapile Jõelähtme 14. saj. Neitsi Maarjale pühitsetud kirikult. Paigad on järjestatud nii, et oleks võimalik ka matkana läbida. Lilla värviga on tähistatud külad, alevikud ja muud elupaigad Punased on mõisad Pruunid on militaarobjektid Rohelised on looduslikud vaatamisväärsused Tumedamad pruunid on kirik, kabel ja surnuaed Hallid on tööstustega seotud kohad 1 LOO ALEVIK asub 12 km kaugusel Tallinnast Peterburi mnt suunas. Loo on endise Tallinna linnuvabriku keskasula. Saha tütarkülana kujunes Saha-Loo, selle Loo talus oli juba 1937. a. Eesti suurimaid kanafarme. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja Lagedi asundus Loo alevikuks. 1963. a. alustas tööd lasteaed praeguses Toome tee 1 majas. 1982. a. avati esimene lasteaed-algkool Nõukogude Liidus ja 1987. a. valmis Loo kool. Koolihariduse algusaastaks võib pidada 1737. a., kui Saha härra kapten von Gersdorff Saha külas Jumala auks ja vaeste inimeste hinge õnnistamiseks kooli asutas; koolmeistriks oli Onni Abraham ja temal oli 8 koolilast.
  • Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017

    Näidislehekülg: Haldusjaotus 2017

    LÄTI VABARIIK SOOME VABARIIK 23° A 22° 24° D 25° E 26° F 27° G 28° H B C Vaindloo Väike- Tütarsaar M E L A H T Kurgola ps O Mohni Ust-Luga O Purekkari n Haapala jv I S Prangli Pärispea E Aegna H Vergi ps a ps r (Tallinn) Juminda ps r u Naissaar a Rammu Kunda Letipea n Narva laht Viimsi ps Kolga Lahemaa vald Viimsi vald Loksa laht R Tallinna Muuga laht Vihula Viru- Narva-Jõesuu laht Viimsi laht Kuusalu vald Kunda NigulaViru- Maardu linn Nigula KOHTLA-JÄRVE KUDRUKÜLA Narva Tallinna Kuusalu Viru-Nigula vald (NARVA) Suurupi nTALLINN Maardu Haljala Kohtla-JärveKohtla Toila vald Sillamäe linn linn Jõelähtme vald KUKRUSE Toila 1 Harku vald Kadrina Aseri linn (K-J) Vaivara vald E Jõelähtme Sõmeru Jõhvi vald Harku A Kadrina Püssi ORU (K-J) A Rakvere Rakvere vald Kiviõli SIRGALA NARVA vald Jõhvi Jõhvi (K-J) Väike-Pakri Paldiski M KOHTLA- VIIVIKONNA Saue Rae Kehra Rakvere linn SOMPA AHTME U Sonda NÕMME (K-J) (K-J) Vaivara Keila Saku KIILI Raasiku L Rakvere Rägavere (K-J) Osmussaar Suur-Pakri J Rae AEGVIIDU Ä Ä Lüganuse vald äin vald Raasiku Mäetaguse M Kurkse v Keila linn Kiili vald Anija N Keila Saue R vald E vald Kiili Anija - Lüganuse Keila vald A Saku Tapa V Vinni A Põõsaspea n Vasalemma vald TapaTapa vald I U M A Padise H Tamsalu R Vinni vald I R Nõva Saue vald Kose U V Alutaguse vald Illuka ELÄTI VABARIIK Tamsalu - L Kernu KOHILA Ambla M A Kohila vald Kose vald A D Noarootsi Ä Nissi Albu I Iisaku Slantsõ Tahkuna n Kohila Väike-Maarja A Tudulinna Juuru JÄRVA- Ä Laekvere Vormsi V JAANI Alajõe 59° H o N o Lääne-Nigula Rapla a s N Rapla vald Väike-Maarja
  • Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked

    Jaanilaupäeval Süüdati Lõkked

    NR. 229 JUULI 2016 JJaanilaupäevalaanilaupäeval ssüüdatiüüdati lõkkedlõkked Pihlakobara seiklused Ruhnus Katkend Rein Veski raamatust “Taavet Paasi tütred. 2. osa. Anna Veski lugu“ Nagu igas rannakülas, on ka Savirannas traditsiooniks korraldada jaanipidu just rannas. Tiitli Neeme ilu sai renoveeritud pood Kaunis Ruu küla Seppade suguvõsa Võerdlas Linnud valla saartel Marko Matvere pliiatsijoonistused Jaanipäeva ja võidupüha meenutus. Kostivere jaanitulel lustisid koos suured ja väikesed rahvatantsijad. Pilt Kostivere jaanipeolt. Fotod: Merike Metstak Kriminaaluurimine ei leidnud Jõelähtme Varahalduse kinnisvaratehingus kuritegu Keskkriminaalpolitsei lõ- likogu revisjonikomisjoni aval- kuritarvitamisest. Arvesse võe- kriminaalasja. ERR-ile teada- menetluse piires ja seadusega petas kuriteokoosseisu puu- duse alusel selle kohta, et OÜ ti ka asjaolu, et erinevate eks- olevalt nentis uurimisasutus määratud ulatuses. Jõelähtme Varahaldus müüs pertide hinnangud kinnisvara kriminaalasja lõpetamise mää- Jõelähtme abivallavanema dumise tõttu kriminaaluuri- mullu juulis Suiga kinnistu hin- hindadele ja tegelikud müügi- ruses, et üles jäi küsimus, kas ja OÜ Jõelähtme Varahaldus ju- mise, mille käigus selgitati naga 51 000 eurot OÜ-le hinnad on sageli väga erinevad, Teet Sibrits ikkagi täitis Jõeläht- hatuse liikme Teet Sibritsa Serfdom. mistõt tu ei saa sellise erinevu- me abivallavanema ning OÜ kommentaar: Jõelähtme vallaettevõttele Komisjoni hinnangul võis se puhul veel kindlalt rääkida Jõelähtme Varahaldus juhatuse “Kõnealuse kinnistumüügi,
  • Viimsi Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia Aastateks 201 8 - 202 2

    Viimsi Valla Arengukava Ja Eelarvestrateegia Aastateks 201 8 - 202 2

    VIIMSI VALLAVOLIKOGU VIIM S I VALLAVALITSUS VIIMSI VALLA ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 201 8 - 202 2 VIIMSI 20 1 7 Viimsi valla arengukava ja eelarvestrateegia 2018 - 2022 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................ ................................ ........... 4 2. VIIMSI VALLA ARENDUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTELINE SKEEM, SEOSED ARENGUKAVA JA EELARVESTRATEEGIA VAHEL ................................ ..... 5 3. VIIMSI VALLA OLUKORD, ARENGUSUUNDUMUSED JA KOONDHINNANG ARENGUTASEMELE ................................ ................................ ..... 6 3.1.1 Rahvastiku areng ................................ ................................ ...... 9 3.2.2 Looduskeskkonna areng ................................ ............................ 13 3.2.4 Haridusvaldkonna areng ................................ ........................... 16 3.2.5 Sotsiaalvaldkonna areng ................................ ........................... 17 3.2.6 Kultuurivaldkonna ja vaba aja sisuka veetmise võ imaluste areng ........... 18 3.2.7 Kommunaalvaldkonna ja taristu areng ................................ .......... 18 3.2.8 Valitsemise ja kodanikuühiskonna areng ................................ ........ 21 3.2.9 Koondhinnang Viimsi valla arengutasemele ................................ ..... 23 4. VIIMSI VALLA VISIOON, MISSIOON JA MÕÕDIKUD ................................ .. 27 4.1. Viimsi valla visioon 2030 ................................ .......................... 27 4.2. Viimsi valla kohaliku omavalitsuse missioon ...............................