TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12 2.1 HARJUMAA PÕIMEVAIPADE ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................................12 2.1 NAASTPÕIME .....................................................................................................................................................13 2.2 PINDPÕIME .........................................................................................................................................................14 2.3 KOMBINEERITUD TEHNIKAD ..............................................................................................................................15 3. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID............................................................................16 3.1 PIIRAMATA PINNAJAOTUSEGA VAIBAD ..............................................................................................................16 3.1.1 Triibustiku-põhise pinnajaotusega vaibad................................................................................................17 3.1.2 Ruudustiku-põhise pinnajaotusega vaibad ...............................................................................................19 3.2 PIIRATUD PINNAJAOTUSEGA VAIBAD ............................................................................................................................................... 20 3.2.1 Ühtlase keskväljakuga vaibad...................................................................................................................20 3.2.2 Kontsentrilise keskväljakuga vaibad.........................................................................................................22 3.3 PÕIMEVAIPADE PIIRKONDLIK JAGUNEMINE KOMPOSITSIOONI TÜÜPIDE ALUSEL .........................................................24 4. PRAKTILINE TÖÖ: TELGEDEL KOOTUD VAIBAD ......................................................................................................28 4.1 KÖSTRIASEME TALU TUTVUSTUS .......................................................................................................................28 4.2 NISSI PÕIMEVAIP : ERM A623:239 ....................................................................................................................29 4.3 KOOPIAVAIBA VALMISTAMISE ETAPID ...............................................................................................................30 4.4 LIHTTRIIBULINE VAIP .........................................................................................................................................31 4.5 TÖÖAJA ARVESTUS ............................................................................................................................................32 4.6 MATERJALIDE ARVESTUS ..................................................................................................................................33 4.5 JÄRELDUSED PRAKTILISE TÖÖ TEOSTAMISEST ...................................................................................................34 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................................36 KASUTATUD LÜHENDID .........................................................................................................................................................38 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................................................................39 LISAD ............................................................................................................................................................................................40 LISA 1 TABEL 1. VAIPADE JAGUNEMINE KOMPOSITSIOONI TÜÜPIDE ALUSEL ..........................................................40 LISA 2 MUUSEUMITEST KOGUTUD ANDMED VAIPADE KOHTA .................................................................................42 LISA 3 VAIPADE LOETELU MUUSEUMIDE KAUPA ..................................................................................................155 LISA 4 VAIPADE LEVIKUALA KASUTATUD PÕIMETEHNIKATE ALUSEL ...................................................................157 LISA 5 PINDPÕIMETEHNIKAS KOOPIAVAIP ............................................................................................................158 LISA 6 PRAKTILISE TÖÖNA VALMINUD VAIBAD EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS ......................................................159 LISA 7 PRAKTILISE TÖÖNA VALMINUD VAIBAD TÄNAPÄEVA KODUDES ................................................................160 LISA 8 TÖÖPROOVID JA TÖÖJOONIS ......................................................................................................................161 SUMMARY .................................................................................................................................................................................167 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on vaatluse alla võetud ajaloolise Harjumaa põimevaibad. Põimevaibad on naast- ja pindpõimetehnikas või nendega kombineeritud tehnikates telgedel kootud vaibad, mis levisid Harjumaal 19. sajandist 20. sajandi alguseni. Põimetehnikas vaibad kuuluvad Põhja-Eesti käsitööpärandi kullafondi, kuid on käesoleva töö autori arvates saanud viimastel aastakümnetel teenimatult vähe tähelepanu. Põimetehnikad ei ole käsitööharrastajate seas üldtuntud ja selle üheks põhjuseks on kindlasti ka vähese kirjaliku materjali olemasolu antud valdkonnas. 1976. aastal avaldas kompositsiooni- ja tehnikapõhise ülevaate Eesti rahvavaipadest prof. Helene Kuma, kelle monograafia põhineb peamiselt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) vaibakogul. Kalju Konsini 1979. aastal avaldatud raamat „Kudumid“ vaatleb telgedel kootud esemeid üle Eesti, aluseks ERM-i kogu. Varasemalt on Eesti rahvavaipadest kirjutatud ka ajakirjas „Kodutööstus“ (Orase 1938, lk 55-63). Kõikides nendes väljaannetes on vaatluse alla võetud kogu Eesti vaibakunst, seetõttu jäävad need käsitlused mõnevõrra üldistatuks. ERM-i käsikirjaliste materjalide hulgas leidub Aino Prommi proseminari- ja seminaritöö (1934, 1935), kus vaatluse all on ERM-i vaibakogus leiduvad Harjumaa vaibad. Paraku rõhutab Promm, et tema poolt uuritud muuseumiesemete hulgas oli vähe pindpõimevaipu, kuna hilise päritolu tõttu olid need tol ajal enamasti veel rahva käes kasutuses (1935, lk 35). Käesoleva uurimuse eesmärgiks sai kaardistada kõik Eesti muuseumites leiduvad Harjumaa põimevaibad ja selgitada välja nende kompositsioonilised tüübid. Uurimuse peamise probleemina kerkis küsimus: kas vaadeldud vaipade kompositsioonilise ülesehituse puhul võib välja tuua kihelkondlikke eripärasid? Autori oletus on, et selline eristumine on väga tõenäoline, kuna Harjumaa keskuseks oleva Tallinna mõjud võisid olla kihelkondlikult erinevad. Vaatluse all olnud vaipu oli kokku 221, neist 155 ERM-is, 19 Eesti Vabaõhumuuseumis, 17 Mahtra Talurahvamuuseumis, 14 Eesti Ajaloomuuseumis, 3 Tallinna Linnamuuseumis, 2 Rannarootsi Muuseumis, 2 Hageri Muuseumis, 1 Harjumaa Muuseumis, 1 Järvakandi 3 Klaasimuuseumis ja 7 Rootsi-Kallavere erakogudes. ERM-i vaipade kohta on andmed saadud elektroonilisest vaibakogust, ülejäänud materjal on kogutud kohalikke muuseume külastades ja varahoidjatelt andmeid kogudes. Kõikide kaardistatud vaipade põhjal said määratud nende kompositsioonilised tüübid ja nad selle alusel rühmadesse jagatud. Liigitamise tulemused on toodud töö lisas olevas tabelis (Lisa 1), tulemusi on uurimuses ka analüüsitud. Vaadeldud esemete puhul oli tegemist põimtehnikates kootud voodi- ja sõiduvaipadega. 20. sajandi alguses talurahva elamusisustuses oma koha leidnud seina- ja põrandakatted on uurimusest kõrvale jäetud, kuna nende puhul on tegemist juba linnastumise ja käsitööajakirjade mõjul tekkinud uut tüüpi esemetega, mille valmistamisel ei ole lähtutud kogukondlikest käsitöötraditsioonidest. Töös määratletud ajalise
Recommended publications
  • Hariduse Ajaloost
    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
    [Show full text]
  • Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi
    www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21.
    [Show full text]
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Vilivere Suund
    SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 1 alates 07. september 2015. a VILIVERE SUUND: Reis1 Reis 2 Liini teenindatakse: Koolipäevad Koolipäevad PRILLIMÄE 7:25SPORDI 16:10 SPORDI 07:35TOHISOO 16:12 HAGERI KOOL 07:42MÄLIVERE 16:20 SUTLEMA 07:44TORI 16:25 ANKRU 07:50KADAKA 16:35 MÄEVANA 07:56AANDU 16:40 RAASI 07:59JAAGUMARDI 16:53 JAAGUMARDI 08:01MÄEVANA 16:56 KALLASTE 08:04VILIVERE 17:01 KATIKODU 08:08KATIKODU 17:05 SPORDI 08:15VABADUSE 17:15 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 2 alates 07. september 2015. a LOHU SUUND: Reis 1 Reis 2 E,T,N,R Kolmapäev SPORDI SPORDI 14:30 15:00 VABADUSE 14:32 VABADUSE 15:02 JAAGUMARDI 14:35 JAAGUMARDI 15:05 MÄEVANA 14:38 MÄEVANA 15:08 KATIKODU 14:50 KATIKODU 15:20 AANDU 15:03 AANDU 15:33 KADAKA 15:08 KADAKA 15:38 MÄLIVERE 15:13 MÄLIVERE 15:43 TORI 15:18 TORI 15:48 LOONE 15:21 LOONE 15:51 KOHILA 15:26 KOHILA 15:56 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 3 alates 07. september 2015. a RAIKKÜLA SUUND: Reis 1 Liini teenindatakse: Esmaspäev SPORDI 08:20 RAIKKÜLA KOOL 09:00 Reis 2 Reede RAIKKÜLA KOOL 12:50 SPORDI 13:30 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 4 alates 07. september 2015. a AESPA SUUND: Reis1 Reis 2 Reis 3 Reis 4 Liini teenindatakse: Koolipäev E,N E,T,N,R Kolmapäev VABADUSE 07:10SPORDI 12:00 SPORDI 13:35 SPORDI 14:05 ANKRU 07:25VABADUSE 12:02 VABADUSE 13:37 VABADUSE 14:07 IKARUSE 07:30HAGERI KOOL 12:10 HAGERI 13:45 HAGERI 14:15 SUVILA 07:32VABADUSE 12:18 SUTLEMA 13:48 SUTLEMA 14:18 ENTUSIASTI 07:35SPORDI 12:20 IKARUSE 14:04 IKARUSE 14:34 AESPA 07:37 ENTUSIASTI 14:08 ENTUSIASTI 14:38 HAGERI 07:52 HAGERI KOOL 14:15 HAGERI KOOL 14:45 HAGERI KOOL 07:53 VABADUSE 14:30
    [Show full text]
  • SEMINUM 2010 Kaanega
    INDEX SEMINUM . L Fragaria vesca TALLINN 2010 TALLINNA BOTAANIKAAED INDEX SEMINUM anno 2009 collectorum quae HORTUS BOTANICUS TALLINNENSIS pro mutua commutatione offert Tallinn 2010 2 Mandata inscribenda sunt: Hortus Botanicus Tallinnensis Kloostrimetsa tee 52 11913 Tallinn Estonie It is by the recipients of seeds to respect and to stand to international binding settlements of protection of endangered taxa and to uphold the interests of the nations of origin. Es wird erwartet, dass die Empfänger von Saatgut international verbindliche Regelungen zum Schutz gefährdeter Sippen und zur Wahrung von Interessen der Herkunftsländer respektieren und einhalten. Cover by: Olev Abner ISSN 1406-3158 E-mail: [email protected] http://www.tba.ee I Semina et sporae plantarum in horto botanico cultarum SPERMATOPHYTA GYMNOSPERMAE Cupressaceae 1 Chamaecyparis lawsoniana (A.Murr.) Parl. cv. Lutea (Antwerpen, 1961) 2 Chamaecyparis nootkatensis (D.Don) Spach cv. Pendula (Estonia, Tallinn, 2003) 3 Juniperus squamata Buch.-Ham. ex D.Don cv. Meyeri (Moscow, 1961) 4 Microbiota decussata Kom. 5 Thuja koraiensis Nakai (Tartu, 1982) Pinaceae 6 Abies koreana E.H.Wilson (Nogent-sur-Vernisson, 1966) Taxaceae 7 Taxus baccata L. * 8 Taxus cuspidata Siebold et Zucc. (Nayoro, 1969) ANGIOSPERMAE Dicotyledoneae Acanthaceae + 9 Crossandra nilotica Oliv. Aceraceae 10 Acer campestre L. 11 Acer circinatum Pursh (København, 1958) 12 Acer japonicum Thunb. (Rogów, 1965) * 13 Acer mandshuricum Maxim. ( Rossia extremiorientalis , Lazo , 1977) A* 14 Acer monspessulanum L. ssp. turcomanicum (Pojark.) E.Murray (Ashgabat, 1957) 15 Acer negundo L. (Estonia,Tallinn, 1959) * 16 Acer negundo L. var. interius (Britton) Sarg. (Edmonton, 1967) 17 Acer pseudoplatanus L. f. purpureum (Loudon) Rehder * 18 Acer pseudosieboldianum (Pax) Kom.
    [Show full text]
  • Aastani 2020
    Raikküla valla ARENGUKAVA aastani 2020 2011 Sisukord 1. SISSEJUHATUS 2. ÜLDVALDKONNAD 2.1. Ajaloolised ja geograafilised tingimused 2.1.1. Üldiseloomustus 2.1.2. Rahvastik 2.1.3. Loodus 2.2. Ettevõtlus, tööhõive ja muinsuskaitse 2.2.1. Ülevaade 2.2.2. Puhkemajandus ja turism 2.2.3. Metsamajandus 2.2.4. Muinsuskaitse 2.2.5. Arengustrateegia ettevõtluse alal 2.3. Kohaliku omavalitsuse juhtimine ja haldamine 2.3.1. Kohaliku omavalitsuse toimimine 2.3.2. Hallatavad asutused 2.3.3. Vallavara 2.3.4. Valla eelarve 2.3.5. Vallaplaneerimine 2.3.6. Arengustrateegia KOV toimimise alal 3. VISIOON 4. TEEMAVALDKONNAD 4.1. Haridus 4.1.1. Ülevaade 4.1.2. Ajaloost 4.1.3. Õpilased 4.1.4. Arengustrateegia hariduse alal 4.2. Tervishoid 4.2.1. Ülevaade 4.2.2. Arengustrateegia tervishoiu alal 4.3. Sotsiaalhoolekanne 4.3.1. Ülevaade 4.3.2. Arengustrateegia sotsiaalhoolekande alal 4.4. Turvalisus 4.4.1. Ülevaade 4.4.2. Arengustrateegia turvalisise alal 4.5. Kultuur 4.5.1. Raamatukogud 4.5.2. Arengustrateegia raamatukogudes 4.5.3. Kultuuritöö 4.5.4. Arengustrateegia kultuuritöö alal 4.6. Noorsootöö 4.6.1 Ülevaade 4.6.2. arengustrateegia noorsootöö alal 4.7. Sport 4.7.1. Ülevaade 4.7.2. Arengustrateegia sorditegevuse alal 4.8. Majandus 4.8.1. Teed ja transport 4.8.2. Arengustrateegia teede ja transpordi alal 4.8.3. Side 4.8.4. Arengustrateegia side alal 4.8.5. Elamumajandus 4.8.6. Arengustrateegia elamumajanduse alal 4.8.7. Keskkond 4.8.8. Arengustrateegia keskkonnakaitse alal 5. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA AVALIKUSTAMINE 6.
    [Show full text]
  • Järvakandi Hüdrogeoloogia
    6312 JÄRV AKANDI 1:50 000 EEST I GEO LO O GILINE BAASKAART . H Ü DR O GEO LO O GIA GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. HYDROGEOLOGY 5 e 0 5 0 5 r 2 3 3 4 4 m 5 i 24°30' 5 24°35' 5 24°40' 5 24°45' 5 24°50' a Ç Ç Ç H i( i( i( i( Bi( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( Ki (o s ei( r ai (b a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( 0 Ç ÇArÇuÇ Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç A 5 i( i( i( i( i( 40i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( LE GE ND Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç H J a a n i v e s k i 4 Va 1. P O O R SET E KIV IMIT E JA SET ET E P ÕH JAV EEKIH ID JA -KO MP LEKSID 2. LÕH ELIST E JA KAR ST U NU D KIV IMIT E P ÕH JAV EEKIH ID 0 s a i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i( i(0 i( i( i( i( i( i( i( i(L i( tj Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i 40 5 a Kunso a m T õ r a s o o o AQUIFERS WITH INTERGRANULAR WATER FLOW FISSURED AQUIFERS INCLUDING KARST AQUIFERS i i i 0 i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i e i Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r ( ( ( 3 ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ja 0 e 3 s t Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç i p i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( (e ( U la tusliku levikuga veerikka d kihid k 5 Mõõduka veea n dvusega veekihid 5 0 4365 Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç Ç r K i( i( i( a i( i(
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]