Hariduse Ajaloost
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool. 1972. aastal, mil Kivi-Vigalasse hiljem asustatud Kuuda seminari. liikmete hulka. ehitati koolihoone, lõpetas Raba kooli- maja tegevuse ja sealne toimetamine Ametliku kutsehariduse juured ulatu- Vigala hariduselu pole küll olnud pi- kolis üle äsja rajatud õppeasutusse. vad 1920. aastasse, mil Eesti Vabariik dev, seda on katkestanud nii Põhja- 1841. aastal avas Uexküll oma mõisas rajas Vana-Vigalasse mõisahoonesse sõda kui katk, kuid mis kord alguse tütarlastekooli, mis hiljem oma tege- Vigala Põllutöökooli. Ka see asutus on saanud, kestab tänaseni. 1727. aas- vuse 1853. a rajatud Peru kooli üle aastakümnete jooksul kandnud mit- tast tegutses lühikest aega Naravere viis. Viimane on tuntud oma õnnetu meid erinevaid nimesid ning tegutseb külas köstrimaja ühes toas köstrikool. saatusega, sest sattus korduvalt tule tänaseni, nüüd küll juba Vana-Vigala Esimene talurahvakool rajati 1823. roaks. Maja taastati, koliti teist üm- Tehnika- ja Teeninduskoolina. 2 Vigala HARIDUSELU 325 VIGALA SÕNUMID 1944. aastal alguse saanud Vigala Algkoolist on välja kasvanud Vana- Vigala Põhikool ja 1972.a rajatud Vi- gala 8-klassilisest koolist Kivi-Vigala Põhikool. Vigala koolide ja siin antava haridu- se juured ulatuvad sügavale ning on omavahel väga põimunud. Oluline ongi, et juured ei katkeks, vaid piken- daksid eluiga puul, mis seemneid laia maailma külvab. Artikkel ilmus 2007. a kogumikus „320 aastat hariduselu Vigalas“. Kok- kuvõtte koostamisel on kasutatud Kaie Bergmanni ja Harri Kivi artikleid. Mälestusi Vigala kooliajast Järgnevad mälestused on autori nõusolekul välja kirjutatud Vivo Tamme raamatust “Vivo Tamme lugu” I osa (Eru 2011). sellised kõhedavõitu, kuid linna poisil Rokk oli haige ja kõik neli klassi istu- maa kooli tulla, see ei olnud eriti hull sid ühes klassiruumis. Meie, väikse- lugu. Sattusin ühte pinki istuma ühe mad, läksime siis 3. - 4. klassituppa, ivo Tamm sündis 10.10.1932. Pär- hästi pisikese poisiga, kelle nimi oli istusime hästi tihedalt, mitu last pin- Vnu-Jaagupis loomaarst Eduard Uuno Enni, kes oli hästi sõbralik poiss gis ja koolijuhataja Jüri Rukki luges Tamme ja kooliõpetaja Salme Tamme ja kellega meie kooliteed ristusid eda- meile ette katkendeid kas mõnest näi- pojana. Elusaatus pillutas peret siia- sises elus. Samas klassis käis ka Hen- dendist või jutustusest. Eks tolleaeg- sinna, Vivol tuli elada mitmes paigas no Tormis, Vigala köstri poeg. Tema sed koolmeistrid olid ka kõvad selts- ning seega käia ka mitmes erinevas vend Veljo Tormis oli samas koolis 3. konnategelased. Rukki Jüri oli ka koolis. Nii tuli kahel korral kolida ka klassis. Mind pani algul imestama, et näitemängudes kaasa löönud, tal oli Kivi-Vigalasse. Poisikest Vivot mäle- mõni poiss käis koolis pasteldega, kõi- sünnipärast näitlejaannet. Meeles on, tavad veel paljud kaasõpilased kuna- gil neil olid maavillased ülikonnad ja kui ta luges katkendi A.H.Tammsaare gisest Raba koolist ja Peru koolist. Va- paljudel olid ranitsate asemel villasest "Tõe ja Õiguse" I osa dramatiseerin- nemal põlvkonnal olid muidugi meeles riidest õmmeldud raamatukotid, millel gust (A.Särev), kuidas Pearu vintis Eduard Tamme tegevused - põhitöö olid ka seljarihmad, nagu ranitsalgi. peaga koju tuleb ja Mäe talu väravate loomaarstina ning mitmekülgne osa- Suurel vahetunnil sõime oma või- taga välkuva seatapu pussiga ärgitab võtt seltsitegevusest. Praegune vanem leiva ja tühjendasime piimapudeli Andrest tulema arveid õiendama. Jüri põlvkond tunneb Vivo Tamme kui ku- sealsamas klassis. Maapoistel oli kahe oli küll pikka kasvu mees, kuid see ei nagist EKE juhatajat, kõrgharidusega küllaltki paksu leivaviilaka vahel paks seganud temal Pearu ossa sobimast, mitmekülgset meest. Kivi-Vigala Põ- viilakas praetud soolast sealiha, mõnel ta oli punaste juustega ja kogu esi- hikoolile kinkis ta Vigala hariduselu ka praetud muna. Küllap seda liiku- tus koos näo- ja kehakeelega oli hästi 300. aastapäevaks kooli orkestri jaoks mist oli just parasjagu - ei olnud meie tehtud ja kõik lapsed elasid Varga- puhkpillide komplekti. hulgas ühtegi paksu poissi ega tüdru- mäe elule kaasa. Kord esitas ta meile Raba kooli tuli Vivo 3. klassi, sellest kut. Meie Edseliga polnud veel senini katkendi M.Aitsami jutustusest 1905. koolist jutustab ta nii : pikki pükse saanud. Meil olid lühike- aasta revolutsioonist Vigalas. Koha- "Kool asus 1,8 km alevikust Kesk- sed püksid ja villased hallid sukad, likud külanimed ja talunimed - kogu Vigala poole. Koolis oli kaks klassi- olime üsna valgete vareste moodi seal see omakandi olustik pakkus lastele ruumi, aga neli klassi. Koos õppisid maalaste keskel. Aga eriti ei mäleta, nii palju huvi, kõik olid hiirvaiksed, ei 1. ja 2. klass ning 3. ja 4. klass. Kooli et keegi narrima oleks hakanud. Kogu mingit sosinat ega korrarikkumist. juhataja Jüri Rukki andis kõik tunnid koolipere oli väga sõbralik ja ühtne. Eks see pillimeeste elu on ikka liht- 3. ja 4. klassile, õpetaja Alma Rokk oli Klassi valgustamiseks oli kaks 25 sam ja parem. Suuremate klassis oli 1. ja 2. klassi peal. Ainult käsitöötund liinist petrooleumi lampi, saime nen- meie kooli ainuke muusikariist - har- olid poisid ja tüdrukud eraldi, pois- de valgel kõik oma kirja- ja muud koo- moonium. Kord, kui olime kogu koo- tele andis käsitööd Jüri Rukki. Ahh litööd tehtud, keegi ei nurisenud ja liga seal klassis, nihutasin mina en- jaa, laulmist andis 1. ja 2. klassile ka meie koolis ei olnud ühtki prillidega nast harmooniumi ette, et proovida, Rukki Jüri. last. Võibolla oli nendes asjades ka kas selle pilli peal ma ka mõne looke- Edsel (Vivo vanem vend) läks nel- probleeme, aga laste elurõõmu selli- se mängida oskan. Ja ena imet, tuligi jandasse klassi, mina esimesse. Eks sed asjad ei kõigutanud. Laste jaoks see Kaera-Jaan välja ja oskasin ka esimesed päevad uues koolis on alati olid toredad päevad siis, kui õpetaja perekonnavalsi ära mängida - olingi VIGALA SÕNUMID Vigala HARIDUSELU 325 3 valmis pillimees. Tormise Veljo ju sel- Peale seda ema kauples minule voo- ristamas. Iga pere tõi oma lapse jaoks liseid laulukesi ei mänginud, tema oli dikoha õpetaja Mägi juurde, kes oli toidu toormaterjali kodunt koolimajja, juba siis tõsise muusika mees, muidu oma kahetoalises korteris elav üksik selleks olid seina peal toidumaterjali- aga igati tore poiss ja kambajõmm. naine. Seal oli juba hoopis kodusem de normide kogused. Lapsed olid igal Minu õpetaja, proua Alma Rokk, oli olla ja õppimine hakkas ka kohe pa- juhul söönud ja ei mäleta, et oleks ku- rahuliku iseloomuga soliidne ja üsnagi remini minema. Söömas käisin ikka nagi tühja kõhu tunnet olnud." korpulentne proua, ta oli ka ilusa talu kooli internaadi sööklas. Sööklaks oli 5. ja 6. klassis oli Vivo juba ko- perenaine ja tema kaks poega, Väino seda ju palju nimetada, võiks öelda, et hanenud, õppis hästi, mängis koo- ja Heino käisid ka Raba koolis. Minu see oli ühine söög koht. Tollel ajal ehi- li orkestris Mihkel Saia juhatusel, õppimisega oli ta igati rahul, kolme tati koolid ikka ja ainult valla rahade- orkestripoistest meenutab Mihkel minul tunnistuse peal ei olnud. Edsel ga ja raha pole kunagi liiga palju ning Naamsi ,Henno Tormist, meenutab aga lõpetas Raba Algkooli kiitusega." Vigala peremehed olid natukene kit- ka koolipoistele nii omaseid vallatusi, Edasi jätkus Vivo Tamme koolitee sivõitu ka, loeti ju Vigalat Läänemaa õpetajate vahetusi jne. Paralleelselt Haimres, Kivi-Vigalasse tuldi uuesti Mulgimaaks. Nii ehitatigi see suur kooli- ja igapäevase elu kirjeldustega peale sõda. Vivo läks siis Peru kooli: Peru koolimaja üsnagi valmis, aga põimuvad ka mälestused II maailma- "… oktoobri lõpul läksin Peru Mit- mitte päris valmis. Söögisaali seinad sõja sündmustest. Elukoha järjekord- tetäieliku