DOCSLIB.ORG

Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt nädalavahetuse veetmiseks. Ühistransport peab kõigile inimestele andma võimaluse külastada kultuuriasutusi. Et sõidud kodu ja keskuste vahel oleksid mugavamad, paneme Raplamaa bussiliinid liikuma senisest tihedamalt ning viime bussiajad naabermaakondade liinidega vastavusse. Ühistransport kannab keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Selleks, et üha rohkem inimesi sõidaks isikliku auto asemel bussi või rongiga, peab olema tagatud kõrge teeninduskvaliteet - ühistransport peab olema puhas, mugav ja turvaline. Sulle turvalist liiklemist soovides, Mailis Reps Haridus- ja teadusminister Keskerakonna aseesimees RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID Seisuga jaanuar 2007 Allikad: Riiklik Ühistranspordiregister, Edelaraudtee AS Sõiduplaanide erakorraliste muutuste informatsioon kodulehekülgedelt: ytra.visio.ee ja www.edel.ee MIMMI RAPLA - RAPLA RAUDTEEJAAM Ё-Р Bussijaamast Raudteejaamast Rongi väljumine Raplast 05:50 *E-R 06:05 *E-R 6:07 Tallinna *E-R 6:35 6:55 6:54 Tallinna 7:50 8:05 8:07 Tallinna 8:08 Pärnu 8:25 8:40 8:40 Tallinna 9:35 9:50 9:49 Tallinna *L,P 9:50 Viljandisse 11:35 11:45 11:46 saabub Tallinnast 12:00 12:10 12:18 Tallinna 14:40 14:50 14:52 saabub Tallinnast 15:15 15:30 15:31 Viljandisse *R,L,P 15:36 Tallinna 16:35 16:50 16:49 Tallinna 17:20 17:35 17:36 Pärnu 17:55 18:10 18:12 Tallinna 18:50 19:05 19:03 Viljandisse; 19:04 Tallinna *R,L,P 20:00 20:15 20:16 Türile 22:50 23:00 23:02 Türile AS GoBus, tel. 736 2496 RAPLA-KABALA Ф L, P E-R L, P E-R E-P E-R t 10:15 13:10 15:10 16:25 18:10 RAPLA 14:45 10:16 13:13 15:12 16:27 18:12 KESKLINN 14:44 10:17 13:14 15:13 16:28 18:13 MAHLAMÄE 14:43 10:18 13:15 15:14 16:30 18:14 SÕERUMÄE 14:41 10:19 13:17 15:17 16:32 18:16 PARILA 14:39 10:20 TO 15:20 16:34 18:17 IRA 14:37 10:24 13:22 15:24 16:37 18:20 KUUSIKU 14:33 10:28 13:24 15:28 16:39 18:22 ALTVESKI 14:31 со ö О 13:28 15:30 16:42 18:24 KUUSIKU metskond 14:27 10:32 13:30 15:32 16:44 18:26 KÕIKSE 14:25 10:34 13:32 15:35 16:47 18:28 REBASEFARM 14:23 ö О 13:34 15:40 16:50 18:30 KABALA 14:21 10:41 13:35 15:41 16:52 18:31 KABALA KOOL 14:20 10:44 15:43 16:55 18:33 NÕMMEMETSA 10:50 15:45 16:58 18:35 LIPA TEERIST 10:52 15:47 17:00 18:37 RAIKKÜLA KOOL 10:55 15:50 17:02 18:40 RAIKKÜLA K/N 10:57 15:53 17:04 18:43 LIIVAAUGU 11:00 15:55 17:05 18:45 RAIKKÜLA 11:03 15:58 17:06 18:48 PITSERI 11:05 16:00 17:07 18:50 RAELA 16:02 17:09 18:52 RAELA II 11:09 16:04 17:11 18:54 SUUREARU 11:12 16:07 17:13 18:57 MAHLAMÄE 11:14 16:09 17:14 18:59 KESKLINN 11:15 16:10 17:15 19:00 RAPLA ** RAPLA 14:45 KESKLINN 14:47 MAHLAMÄE 14:50 SUUREARU 14:53 RAELAII 14:57 RAELA 15:00 PITSERI 15:02 RAIKKÜLA 15:05 LIIVAAUGU 15:07 RAIKKÜLA KN. 15:10 RAIKKÜLA KOOL 15:15 LIPA TEE 15:17 NÕMMENI ETSA 15:20 KABALA KOOL 15:30 KABALA 15:32 JALASE 15:44 JALASE KOOL 15:47 RIIDAKU 15:50 RAADIKU 15:52 RIIDAKU 15:54 JALASE KOOL 15:57 JALASE 16:00 KÕIKSE 16:03 KUUSIKU METSK. 16:05 ALTVESKI 16:08 KUUSIKU 16:10 IRA 16:12 PARILA 16:14 SÕERUMÄE 16:15 MAHLAMÄE 16:16 KESKLINN 16:18 RAPLA 16:20 ** liiklus toimub koolipäevadel AS GoBus, tek 736 2496 1ЧГ Mailis Reps ihL UINNR,3A RAPLA-AUU TÖÖKODA E-R * ** * E-R * E-R * 6:53 10:13 11:53 13:43 RAPLA Ф 6:13 6:55 7:30 7:30 7:50 10:20 12:00 13:45 MAHLAMÄE 6:14 6:57 7:33 7:53 10:23 12:03 13:48 KESKLINNA 6:15 7:00 7:35 7:55 10:25 12:05 13:50 RAPLA 6:23 7:03 7:33 7:38 7:58 10:28 12:08 13:53 ALU 6:24 7:04 7:34 7:39 7:59 10:29 12:09 13:54 MÄE 6:25 7:05 7:35 7:40 8:00 10:30 12:10 13:55 ALU TÖÖKODA Ф E-R E-R E-R E-R E,K,L 19:28 RAPLA Ф 15:25 16:30 17:10 18:10 19:30 MAHLAMÄE 15:28 16:33 17:13 18:13 19:33 KESKLINNA 15:30 16:35 17:15 18:15 19:35 RAPLA 15:33 16:38 17:18 18:18 19:38 ALU 15:34 16:39 17:19 18:19 19:39 MÄE 15:35 16:40 17:20 18:20 19:40 ALU TÖÖKODA Ф E-R * ** * E-R * E-R * 7:50 8:00 8:30 10:45 12:30 14:15 RAPLA * 6:37 7:20 7:45 7:55 8:25 10:40 12:25 14:10 MAHLAMÄE 6:36 7:17 7:42 7:52 8:22 10:37 12:22 14:07 KESKLINNA 6:35 7:15 7:40 7:50 8:20 10:35 12:20 14:05 RAPLA 6:27 7:12 7:37 7:47 8:17 10:32 12:17 14:02 ALU 6:26 7:11 7:35 7:46 8:16 10:31 12:16 14:01 MÄE 6:25 7:10 7:35 7:45 8:15 10:30 12:15 14:00 ALU TÖÖKODA * E-R E-R E-R E-R E,K,L 15:50 17:35 18:35 19:55 RAPLA t 15:45 16:50 17:30 18:30 19:50 MAHLAMÄE 15:42 16:47 17:27 18:27 19:47 KESKLINNA 15:40 16:45 17:25 18:25 19:45 RAPLA 15:37 16:42 17:22 18:22 19:42 ALU 15:36 16:41 17:21 18:21 19:41 MÄE 15:35 16:40 17:20 18:20 19:40 ALU TÖÖKODA t * ei välju pühapäeviti ja riiklikel pühadel ** liiklus toimub koolipäevadel AS Go Bus, tek 736 2496 LIIN NR 3 RAPLA - KODILA Ф E-P T,N,R,P E-P T,N,R,P * 17:15 19:30 MAHLAMÄE 18:05 20:20 17:18 19:33 KESKLINNA 18:02 20:17 17:20 19:35 RAPLA 18:00 20:15 17:23 19:38 ALU 17:57 20:12 17:24 19:39 MÄE 17:56 20:11 Ф 17:25 19:40 ALU TÖÖKODA 17:55 20:10 Ф 17:26 19:41 MÄE 17:54 20:09 17:27 17:42 ALU 17:53 20:08 17:28 19:43 SIKELDI 17:51 20:07 17:30 19:45 VAHEMETSA 17:48 20:05 17:33 19:48 KODILA TEE 17:45 20:02 17:35 19:50 KODILA 17:43 19:58 * 17:40 19:53 KODILA KOOL 17:40 19:55 * AS GoBus, tel. 736 2496 LIIN NR 4 RAPLA - UFA TEERIST - METSKÜLA * * E-N * R * 8:15 15:10 RAPLA 9:10 16:20 9:35 8:17 15:12 KESKLINN 9:09 16:19 9:34 8:18 15:13 MAHLAMÄE 9:07 16:17 9:32 8:20 15:15 SUUREARU 9:05 16:15 9:30 8:23 15:17 RAELA II 9:01 16:12 9:27 Ф 8:25 15:18 RAELA 9:00 16:10 9:25 t 8:28 15:20 PITSERI 8:58 16:08 9:23 8:30 15:23 RAIKKÜLA 8:55 16:05 9:20 8:32 15:25 LIIVAAUGU 8:53 16:01 9:18 8:35 15:28 RAIKKÜLA K/N 8:50 15:57 9:15 8:37 15:30 RAIKKÜLA KOOL 8:48 15:55 9:13 8:40 15:33 LIPA TEERIST 8:45 15:52 9:10 Ф 8:52 15:42 METSKÜLA 15:43 8:57 * * käigus esmaspäevast neljapäevani Lipa teeristini, reedeti Metskülani AS GoBus, tek 736 2496 LIIN NR 5 RAPLA-VAHASTU T,N,L E-L T,N,L * 12:00 RAPLA 7:40 14:30 12:01 TERAMATSI - 14:29 - VALLAMAJA 7:36 - - RIIA 7:33 - 12:07 ARANKÜLA 7:27 14:23 12:09 NÕMME TEE 7:23 14:21 12:11 OOLA 7:20 14:19 12:13 MAIDLA 7:18 14:17 4 12:15 PURILATEE 7:15 14:13 * 12:17 JUURU HAIGLA 7:13 14:12 12:20 JUURU 7:10 14:10 12:22 MAHTRA TEE 7:06 14:04 12:26 ATLA 7:04 14:00 12:30 KOLGU 7:00 13:56 12:34 KASVANDU 6:54 13:54 12:38 KAIU 6:50 13:52 12:41 TOLLI 6:47 13:48 12:44 KAIU MÕIS 6:45 13:45 4 12:50 ORANIKU 6:39 13:40 t 12:53 KÕRGEMÄE 6:35 13:36 12:55 PÕLLIKU 6:33 13:35 12:57 NOORETOA 6:29 13:33 12:59 PÄRI 6:27 13:31 13:00 LEINAKASE 6:24 13:29 13:02 BEKERMANNI 6:21 13:27 13:04 SUUREKIVI 6:18 13:26 13:07 AELI 6:16 13:25 13:09 RUUDU 6:14 13:23 13:11 VAHASTU SIDE 6:12 13:22 4 13:13 VAHASTU 6:10 13:20 t AS GoBus, tel.
Recommended publications
  • Hariduse Ajaloost

    Hariduse Ajaloost

    Vigala SõnumidVigala valla ajaleht NR. 7 (131) August 2012 TASUTA Vigala Hariduselu 325 HARIDUSE AJALOOST esti rahvakoolide algusaastateks aastal Vigala köstrimajja. Seda kooli ber kuni viimase tulekahjuni 1969. Eloetakse 1686. aastat, mil hakati on nimetatud ka kihelkonnakooliks. aastal. Peale seda hakatigi ehitama teadlikult riikliku poliitika tulemuse- Kivi-Vigalasse kivist koolihoonet. na kooliharidust andma lihtrahvale. Esimene päris oma koolihoone ehitati Vigala vallas antava hariduse algus 1833. aastal parun von Uexkülli poolt 1846. aastal rajas Päärdu mõisa oma- ulatub aasta hilisema ajasse 1687. Oesele. Kool oli tugevalt seotud mõisa nik Päärdu kooli. See asutus tegutses aastasse, mil praost Johann Matt- praktiliste töödega, nii võib teda pida- samamoodi 1972. aastani, mil Vigala häüs Embken rajas Vigalasse kooli. da Vigala põllutöökoolide eelkäijaks. 8-klassiline kool Kivi-Vigalas uues See oli esimene õppeasutus terves funktsionaalses hoones oma uksed Läänemaal ja tegutses Vigala kiriku 1840. aastal rajati Jädivere mõisa avas. juures leerimajas. külla väike kool - Lepiku kool lepiku servas. Paarikümne aasata pärast Silmapaistvaks ettevõtmiseks oli ka Esimeseks kooliõpetajaks sai Forse- liideti see majanduslikel kaalutustel 1844. aastal asustatud Jädivere Õpe- liuse kooli lõpetanu, mistõttu on Vi- Raba kooliga, mille algus ulatub 1854. tajate Seminar, kus koolitati välja gala koolid olnud tugevalt seotud B.G. aastasse. Raba kool nagu mitmed tei- koolmeistreid. See oli teine sellelaad- Forseliuse Seltsiga. Selle asutamisel sedki on kandnud erinevaid nimetusi ne seminar Eestis, kokku sai seal ha- 1989.a osales ka tolleaegne Kivi-Vi- – Raba luteriusuline vallakool, Kivi- riduse 75 koolmeistrit. 1863. a viidi se- gala Põhikooli direktor Vello Kübar ja Vigala 1. klassiline ministeeriumi- minar üle paremini hoonestatud, kuid nii kuulub kool ametlikult asutajate- kool.
  • KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 Kaiu 2011

    KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 Kaiu 2011

    KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 Kaiu 2011 KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022 1. Sissejuhatus................................................................................................................3 1. Lähteandmed..............................................................................................................4 1.1. Õiguslik baas......................................................................................................4 1.2. Lääne-Eesti vesikonna Harju ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad.......7 1.3. Kaiu valla arengukava aastateks 2004 – 2013 .....................................................7 1.4. Kaiu valla üldplaneering.....................................................................................7 1.5. Kaiu vallas kehtestatud detailplaneeringud .........................................................8 1.6. Tehnovõrkude joonised.......................................................................................8 1.7. Vee erikasutusload..............................................................................................8 1.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2006-2018.............................9 2. Keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud näitajad ...........................................................10 2.1. Keskkond .........................................................................................................10
  • Jahipiirkonna Nimi)

    Jahipiirkonna Nimi)

    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr Rapla-5 Päärdu, JAH1000133 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Vigala Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80131058 1.3. Aadress Araste küla, Vigala vald 78001 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Enno Rämo 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5028376 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Enno Rämo Ametinimetus Juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Araste väike-konnakotka püsielupaik. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 2 p 4 ja lg 5 ning § 53 lg 1 lähtuvad nimetus/ piirangud: 1.Väike konnakotka pesapuude ümber on 100 meetri raadiusega sihtkaitsevöönd. 2.Inimeste viibimine ja piirangu kirjeldus jahipidamine on lubatud 01.septembrist kuni 14.märtsini.
  • Ispa Project Estonia

    Ispa Project Estonia

    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
  • Kaiu Valla Arengustrateegia 2025 “Terve Ja Töökas Kaiu”

    Kaiu Valla Arengustrateegia 2025 “Terve Ja Töökas Kaiu”

    KAIU VALLA ARENGUSTRATEEGIA 2025 “TERVE JA TÖÖKAS KAIU” 1 Sisukord 1 SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................................3 2 MÖÖDUNUD ARENGUPERIOODI OLULISED TULEMUSED ........................................................................6 3 VÄLIS- JA SISEKESKKOND...................................................................................................................................7 4 VALD, VALDADE JA LINNADE KONKURENTSIS NING KOOSTÖÖS.........................................................8 5 VALLA ÜLDINE OLUKORD...................................................................................................................................9 6 ÜLDSTRATEEGIA ..................................................................................................................................................11 7 ARENGU KAVANDAMINE ...................................................................................................................................13 8 ARENGURUUMID...................................................................................................................................................15 9 ALLSTRATEEGIAD................................................................................................................................................18 10 STRATEEGIA RAKENDAMINE.........................................................................................................................20
  • 31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    31 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    31 buss sõiduplaan & liini kaart 31 Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 31 buss liinil (Märjamaa - Päärdu - Teenuse - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 5:25 - 15:15 (2) Lemmiku: 9:25 - 18:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 31 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 31 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 31 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:25 - 15:15 teisipäev 5:25 - 15:15 Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa kolmapäev 5:25 - 15:15 Märjamaa neljapäev 5:25 - 15:15 63 Pärnu Maantee, Märjamaa reede 5:25 - 15:15 Kirikuvärava laupäev 15:15 27 Pärnu Maantee, Märjamaa pühapäev 15:15 Metsavahi Maavahe Kükita 31 buss info Suund: Kirikuvärava Toome Peatust: 35 Reisi kestus: 79 min Sipa Liini kokkuvõte: Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava, Metsavahi, Maavahe, Kükita, Toome, Sipa, Sarapiku, Sarapiku Loodna Tee, Pokuti Oja, Käki, Luiste, Teenuse, Looritsa, Vana-Vigala, Jaama, Oese, Kesk-Vigala, Loodna Tee Araste, Raba, Kivi-Vigala, Poti, Leibre, Manni, Söödi, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Kirikuvärava Pokuti Oja Käki Luiste Teenuse Looritsa Vana-Vigala 1 Pikk Tänav, Estonia Jaama Oese Kesk-Vigala Araste Raba Kivi-Vigala 1 Kiriku tee, Estonia Poti Silla — Jädivere, Estonia Leibre Manni Söödi Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund:
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME

    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
  • 34 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    34 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    34 buss sõiduplaan & liini kaart 34 Rapla - Raikküla - Valgu - Päärdu - Märjamaa Vaata Veebilehe Režiimis 34 buss liinil (Rapla - Raikküla - Valgu - Päärdu - Märjamaa) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kirikuvärava: 17:45 (2) Rapla Bussijaam: 6:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 34 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 34 buss saabub. Suund: Kirikuvärava 34 buss sõiduplaan 35 peatust Kirikuvärava marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 17:45 teisipäev 17:45 Rapla Bussijaam 2 Tallinna mnt, Rapla kolmapäev 17:45 Kesklinna neljapäev 17:45 18 Tallinna mnt, Rapla reede 17:45 Tutimäe laupäev 17:45 50a Tallinna Maantee, Rapla pühapäev 17:45 Suurearu Raela II Raela 34 buss info Suund: Kirikuvärava Pitseri Peatust: 35 Reisi kestus: 71 min Raikküla Liini kokkuvõte: Rapla Bussijaam, Kesklinna, Tutimäe, Suurearu, Raela II, Raela, Pitseri, Raikküla, Liivaaugu Liivaaugu, Punakivi, Lipa, Villema Tee, Keo Küla, Tõnumaa Tee, Sobli, Kaaritsa, Männiste, Paisumaa, Punakivi Valgu, Mäe, Nurga, Velise, Kaldamäe, Velisemõisa, Kilgi, Ukuaru, Päärdu, Vene, Konuvere, Kaguvere, Paeküla, Postijaama, Lemmiku, Märjamaa, Lipa Kirikuvärava Villema Tee Keo Küla Tõnumaa Tee Sobli Kaaritsa Männiste Paisumaa Valgu Mäe Nurga Velise Kaldamäe Velisemõisa Kilgi Ukuaru Päärdu Vene Konuvere 20214, Estonia Kaguvere Paeküla Postijaama Lemmiku 76b Pärnu Maantee, Märjamaa Märjamaa 63 Pärnu Maantee, Märjamaa Kirikuvärava 27 Pärnu Maantee, Märjamaa Suund: Rapla Bussijaam 34 buss sõiduplaan 35 peatust Rapla Bussijaam marsruudi sõiduplaan:
  • Mahtra Looduskaitseala Kaitsekorralduskava 2015‒2024

    Mahtra Looduskaitseala Kaitsekorralduskava 2015‒2024

    Mahtra looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015‒2024 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………………………4 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................................. 4 1.1. Ala iseloomustus ............................................................................................................................................................ 5 1.2. Maakasutus .................................................................................................................................................................... 6 1.3. Huvigrupid ................................................................................................................................................................... 10 1.4. Kaitsekord .................................................................................................................................................................... 11 1.5. Uuritus .......................................................................................................................................................................... 12 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ..................................................................................................................... 12 1.5.2. Riiklik seire ............................................................................................................................................................... 12 1.5.3.
  • Kumma Küla 765-Aastane!

    Kumma Küla 765-Aastane!

    Valla Vaatleja KEHTNA VALLA AJALEHT Nr. 5 (111) 31. august 2006 Kumma küla 1. septembri aktused Kehtna Põhikoolis kell 9.00 765-aastane! Valtu Põhikoolis kell 9.30 Eidapere Koolis kell 10.00 Lelle Koolis kell 9.00 Kehtna Kunstide Koolis kell 16.00 Edukat kooliaastat! Kehtna Vallavalitsus raamatukese, mida agaralt osteti. Anne tütar Koidu Archipov on küla naiskäsitöö eestvedaja, kelle algatusel ilustasid külaplatsi aeda kaunite käsitöövaipade näitus, soovijad õppisid aga vaipu ise telgedel kuduma. Kuigi vankritegemise traditsioonid on nüüdseks külast kadunud, ei ole osavatest naistest- meestest puudus. Üle Eesti on tuntud küla rahvapillitegijad ja muusikaõpetajad Kandle- kojast, kes Margit Kuhi ettevõtmisel erinevatel pillidel viise veeretasid. Pikema sõnavõtuga olnust ja olevast esines küla üks 5. augustil tähistas Kumma küla oma asustust. Elanikkond oli toona ligi kolm korda eestvedajaid Aimur Pailk. Tunnustus- esmamainimise 765. aastapäeva. Üle 30 suurem kui täna, mil külas elab üle 100 sõnadega peeti meeles küla hinge taas- inimpõlve on siinmaal põldu harinud, inimese. elustajat Valter Laurimaad, kelle poeg Kaido karja kasvatanud, maju rajanud, metsa Külapäevadeks oli korrastatud kuulus Laurimaa sai kätte valitud külavanema raiunud, jaanituld süüdanud, uut aastat Kumma külaplats. Valtu kooliõpetaja Anne rinnaraha ning raamitud tunnistuse. vastu võtnu, külavainul laulnud, Archipov, külatüdruk Sulumardi talust oli Kumma külapidu kestis varaste hommiku- tantsinud ja kiikunud. kokku pannud küla ajalugu tutvustava tundideni. põhjaliku ning rikkaliku pildimaterjaliga Jaak VITSUR 1241. a Taani kuninga hindamisraamatus üles tähendatud külas oli tookord 10 adramaatalu, mis tähendab suurt ja võimsat Valla Vaatleja 2 Ametlik VALLAVALITSUSES KEHTNA VALLAVALITSUSE määrus nr 3, 28.06.2006 09.08.2006 Vallavalitsuse ja volikogu majanduskomisjoni liikmete ülesandeks oli Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kolmest laekunud pakkumisest valida Kehtna alevikku soojusenergiaga hindade kehtestamine vee-ettevõtte varustama hakkav firma.
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi

    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
  • E20 Tulemuslikkuse Analüüs

    E20 Tulemuslikkuse Analüüs

    Rapla Maavalitsus Maanteeamet Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ Seletuskiri Tartu 2014 OÜ Hendrikson & Ko OÜ Reaalprojekt Raekoja pl 8, Tartu Vaksali 17, Viljandi Pärnu mnt 27, Tallinn Pärnu mnt 463, Tallinn http://www.hendrikson.ee http://www.reaalprojekt.ee Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67)Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0" Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 1 Planeeringu koostamise vajadus ja protsess ................................................................ 6 1.1 Planeeringuala .............................................................................................................................. 6 1.2. Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee staatus teedevõrgus ................................................................. 6 1.3. Planeeringu koostamise eesmärk ja vajadus ............................................................................... 6 1.4 Planeeringu koostamise protsess .................................................................................................. 8 2 Planeeringu koostamisega seotud uuringud ja analüüsid ......................................... 10 3 Käsitletavad põhimaantee trassi koridori asukohaalternatiivid, nende võrdlus ja võrdlustulemuste põhjendus ..............................................................................................