VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Kaiu 2011

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

1. Sissejuhatus...... 3 1. Lähteandmed...... 4 1.1. Õiguslik baas...... 4 1.2. Lääne-Eesti vesikonna Harju ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad...... 7 1.3. Kaiu valla arengukava aastateks 2004 – 2013 ...... 7 1.4. Kaiu valla üldplaneering...... 7 1.5. Kaiu vallas kehtestatud detailplaneeringud ...... 8 1.6. Tehnovõrkude joonised...... 8 1.7. Vee erikasutusload...... 8 1.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2006-2018...... 9 2. Keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud näitajad ...... 10 2.1. Keskkond ...... 10 2.1.1. Lühiülevaade ...... 10 2.1.2. Kliima...... 10 2.1.3. Loodus...... 10 2.1.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...... 11 2.1.5. Pinnavesi ...... 11 2.1.6. Põhjavesi ...... 13 2.1.7. Tehiskeskkond...... 14 2.1.8. Kokkuvõte ...... 14 2.2. Sotsiaalmajanduslikud näitajad ...... 15 2.2.1. Lühiülevaade ...... 15 2.2.2. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste kasutajad...... 15 2.2.3. Leibkonna sissetulek ja maksevõime...... 15 2.2.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine...16 2.3. Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel...... 17 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid ...... 18 3.1. Ühisveevärgi objektid...... 18 3.1.1. Puurkaev-pumplad ...... 18 3.1.2. Survetõstepumplad ja reservuaarid...... 18 3.1.3. Veetorustikud ...... 19 3.1.4. Tuletõrjeveevõtukohad...... 19 3.1.5. Kokkuvõte ...... 20 3.2. Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 21 3.2.1. Kanalisatsioonitorustikud...... 21 3.2.2. Reoveepumplad ...... 21 3.2.3. Reoveepuhastusseadmed...... 22 3.2.4. Kokkuvõte ...... 23 3.3. Ühisveevärki ja kanalisatsiooni teenindav ettevõte...... 23 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ...... 24 4.1. Peamised analüüsist tulenevad hinnangud, järeldused ja lähteseisukohad...... 24 4.2. Ühisveevärgi arendamine...... 25 4.2.1. Perspektiivne veetarbimine ...... 25 4.2.2. Vee kvaliteedi tagamine...... 26 4.2.3. Tuletõrjeveevarustus...... 27 4.2.4. Ühisveevärgi põhiskeemid ...... 27 4.3. Ühiskanalisatsiooni arendamine...... 28 4.3.1. Perspektiivsed reovee vooluhulgad ja reostuskoormused...... 28

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

4.3.2. Reoveekogumisalad ...... 29 4.3.3. Ühiskanalisatsiooni põhiskeemid ...... 29 4.3.4. Sademevee ärajuhtimine ...... 29 4.4. Teenuse hinna kujundamine...... 30 5. Investeerimisobjektid ...... 31 5.1. Üldine ...... 31 5.2. Investeerimisobjektide loetelu ...... 31 5.3. Investeerimisobjektide ajaline kestus, hinnanguline maksumus ja võimalikud rahastusallikad ...... 32 6. Joonised ...... 33

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

1. Sissejuhatus

Kaiu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse aastateks 2011 – 2022. Eelmine arendamise kava kehtestati aastal 2006. Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ tuleb kava üle vaadata, vajadusel uuendada ning uuesti kinnitada iga nelja aasta tagant. Lisaks seadusandlikule kohustusele tingib arendamise kava uuendamise vajaduse seadusandluse ja investeerimisvõimaluste muutumine.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib otseselt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. Seaduses on sätestatud, et arendamise kava peab sisaldama vähemalt ühisveevärgiga kaetavate alade ja reoveekogumisalade kaarte, dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas ka reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ja nende hinnangulist maksumust.

Arendamise kava koostamisel on aluseks võetud ka Keskkonnaministeeriumi veeosakonna poolt koostöös Eesti Vee-ettevõtete Liiduga 2007. aastal koostatud juhendmaterjali. Samuti on võetud aluseks õigusaktid ning Euroopa Liidu direktiivid.

Arendamise kava kohustuslikuks osaks on anda ülevaade seadusandlusest, elanikkonnast, maksujõulisusest ja olemasolevate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olukorrast. Analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti, prognoositakse, milliseks kujuneb elanikkonna veetarbimine tulevikus. Ühtlasi hinnatakse töös ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte.

Olemasoleva olukorra kirjeldus on koostatud Kaiu vallavalitsuse kogutud materjalide põhjal.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava on aluseks investeeringute otstarbekuse ja efektiivsuse hindamisel ning omavalitsuse veemajandusalase investeeringuplaani koostamisel, samuti põhjendusmaterjaliks laenude või riigi abi taotlemisel kui ka EL-tugifondidest vahendite taotlemisel. Kava olemasolu hõlbustab omavalitsuse ja vee-ettevõtte vaheliste suhete ning vastastikuste kohustuste määratlemist, olles ka vajalikuks aluseks teenuste hinnakujundusele.

3

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

1. Lähteandmed

1.1. Õiguslik baas

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma tekitamast sellele kahju. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Riigikogu poolt on heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (Riigikogu otsus 14.02.2007).

Veemajandust reguleerib Veeseadus. Veeseadust on korduvalt täiendatud ning viimane Veeseaduse muutmise seadus on vastu võetud 22.02.2011. a. Veeseaduse ülesandeks on sise-ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine, vee kasutamise ja kaitse ning maaomanike ja veekasutajate vaheliste suhete reguleerimine.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on vastu võetud 14.06.1993.a. ning määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Seaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lisaks muule korraldada omavalitsuse territooriumil ka veevarustust ja kanalisatsiooni.

Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib otseselt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVK, vastu võetud 10.02.1999). Seadus sätestab, et ühisveevärk ja-kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVKS) kohaselt korraldab arendamise kava koostamist kohalik omavalitsus. Vastavalt ÜVKS § 4 lõikele 5 on arendamise aluseks arendamise kava, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi poolt tagatud laenust. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ja kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.

Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaal- ministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud järgmised määrused: • Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid”. Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. • Sotsiaalministri 02.01.2003 määrus nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi-ja kontrollnõuded”. • Keskkonnaministri 17.10.2002 määrus nr 60 “Põhjaveekomisjoni põhimäärus”. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja-suundade määramine.

4

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

• Keskkonnaministri 29.07.2010 määrus nr 37 „Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid“ • Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine”. Määrusega reguleeritakse veehaarete sanitaarkaitsealade moodustamist ja veevõtukoha hooldusnõuded. • Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. Määrus kehtestab nõuded heitvee puhastusele ning loodusesse juhitava heitvee proovivõtule. • Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 “Kanalisatsiooniehitiste veekaitse-nõuded”. Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded. • Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76 “Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”. Määrus kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatuse tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. • Keskkonnaministri 15.05.2003 määrus nr 48 “Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”. Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Nimetatud dokumendi põhjal on määratud pinnasesse immutamise reostuskoormuse piirväärtused. Hoonestatud piirkonna puhul tuleb lähtuda olemasolevast reostuskoormusest. • Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkiri nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi“. Käskkirjaga on kinnitatud teiste reoveekogumisalade hulgas ka Kaiu valla Kaiu aleviku ja küla reoveekogumisalad. • Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005. Seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. • Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”. See on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna arengukavadele, mille koostamisel või korrigeerimisel peab juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnastrateegia rakendusplaaniks on “Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013” /Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 korraldus nr 116). • Keskkonnaministri 13.02.2008 määrus nr 8 „Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused“. Määrus kehtestab “Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 12 lõike 4 alusel ja kooskõlas §-ga 13 ning Vabariigi Valitsuse 19.04.2007 määruse nr 111 “ perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” § 5 punktiga 1. Määrusega sätestatakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 3 lõikele 3 kinnitatud “Elu- keskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine” meetme “veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ raames toetuse andmise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord. Toetuse andmise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja - kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Määruse eelnõu kohaselt antakse toetust järgmisteks tegevusteks: - reoveekogumisalade, mille reostuskoormus on 2000 ja enam inimekvivalenti, ühisveevärgi- ja-kanalisatsioonisüsteemi ehitamine ja rekonstrueerimine; - 50 kuni 1999 elanikku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimine;

5

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

- reoveekogumisalade, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine; - anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtt reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 ie. Määruse eelnõu kohaselt ei finantseerita ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist väljaspool reoveekogumisalasid, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamist uuselamute- piirkondades ning sademeveesüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist. Lisaks eelnimetatud kehtestatud ja ka ettevalmistamisel olevatele määrustele reguleerivad veemajandust ka Euroopa Liidu veealased direktiivid. Direktiivi järel on sulgudes esitatud Euroopa Liidu direktiivile vastavad Eesti õigusaktid: • Nitraadi direktiiv 91/676EÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 “Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”). • Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ (03.11.1998) – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Direktiivi järgselt peab 2013. a lõpuks nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele (vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”). • Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Eesmärgi täpne kirjeldus on antud Veeseaduse § 38 lõikes 3. Vee kaitse ja kasutamise kavandamise eesmärk on säästva arengu ja vee võimalikult loodusliku seisundiklassi tagamine ning mere-, pinna-ja põhjavee kvaliteedi, hulga ja režiimi (vee seisundi) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2015. a 22. detsembriks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengut ja ekspluatatsiooni Kaiu valla tasandil reguleerivad alljärgnevad õigusaktid: • Vallavolikogu 23.03.2001 määrus nr 22 “Kaiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri”; • Vallavolikogu 27.09.2006 määrus nr 11 “Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise hinnad“.

6

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

1.2. Lääne-Eesti vesikonna Harju ja Pärnu alamvesikondade veemajanduskavad

Suurem osa Kaiu vallast kuulub Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda, mille veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008. a käskkirjaga nr 635. Valla kaguosa kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda, mille veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirjaga nr 254. Mõlemad veemajanduskavad seavad peamisteks keskkonnaeesmärkideks:  kogu elanikkonna varustamist tervisele ohutu joogiveega, kusjuures kõigi näitajate osas hea joogiveega varustamine toimub kooskõlas piirkonna majanduslike võimalustega;  põhjavee säästvat kasutamist ja väärtuslike allikate kaitse tagamist;  pinnaveekogude hea seisundi saavutamist või hoidmist sõltuvalt veekogu tüübist ja kasutamisviisist; puhkemajanduslike võimaluste laiendamist ja valgalal säästva maakasutuse tagamist põllu- ja metsamajanduses;  veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimist;  veekogude kasutamisvõimaluste ja -piirangute selget määratlemist ning toetavat säästlikku majandusarengut.

Kaiu valla veemajanduse keskkonnaeesmärgid langevad kokku alamvesikonna veemajandus- kavaga. Käesoleva arendamise kava põhirõhk on eelpoolnimetatud keskkonnaeesmärkide täitmiseks suunatud olemasolevate vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimisele.

1.3. Kaiu valla arengukava aastateks 2004 – 2013

Kaiu valla arengukava aastateks 2004 – 2013 on vastu võetud Kaiu Vallavolikogu 22.12.2003. aasta määrusega nr 13. Arengukava peatükis Probleemid. Arengueesmärgid. Lahendused. lk 22 on eesmärgina toodud valla elanike varustamine kvaliteetse joogiveega ning reovee puhastamine vastavalt nõuetele. Veevarustuse ja kanalisatsiooni olukorra parandamiseks Kaius ja Kuimetsas tuleb trassid kiiremas korras rekonstrueerida ning sama puudutab ka Kaiu ja Kuimetsa puhastusseadmeid. 1.4. Kaiu valla üldplaneering

Kaiu valla üldplaneering on kehtestatud Vallavolikogu 26.03.2004. a määrusega nr 19. Valla üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisel ning ehitus- ja maakorraldusele valla territooriumil. Üldplaneeringu järgi tuleb valla veemajanduse parandamiseks tagada joogivee kvaliteet, kaasajastada olemasolevad pumbajaamad (paigaldades uued kaasaegsed sügavveepumbad koos käivitus- ja kaitseaparatuuriga, toruarmatuur ja veemõõtjad). Teras- ja tsingitud torudest trassid tuleb asendada plasttorudest trassidega. Kõik amortiseerunud heitvete puhastusseadmed ja ülepumplad vajavad uuendamist või rekonstrueerimist. Reoveekogumisaladeks Kaiu vallas on üldplaneeringu järgi korterelamute alad, keskuste alad ja üldkasutatavate hoonete alad Kaiu alevikus ja Kuimetsa külakeskuses.

7

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

1.5. Kaiu vallas kehtestatud detailplaneeringud

Käesoleva arendamise kava mõistes olulisi detailplaneeringud, mis kattuksid olemasolevate reoveekogumisaladega või oleksid määratud perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavateks aladeks, kehtestatud ei ole.

1.6. Tehnovõrkude joonised

Käesoleva töö algmaterjalidena on kasutatud OÜ Monoliit poolt koostatud teostusjooniseid ning eelprojektide jooniseid.

1.7. Vee erikasutusload

Tabelis 2.1. antakse ülevaade vee erikasutuslubade alusel võetava vee ja ärajuhitava heitvee kohta aastatel 2009–2010. Näitajad on esitatud kahe aasta aritmeetilise keskmisena.

ÜVK-ga seotud vee-erikasutusload Tabel 1.1 Vee erikasutuse asukoht maakond Kaiu vald Kaiu alevik ja Kuimetsa küla Loa omanik OÜ Kaiu Revival Loa andja Raplamaa Keskkonnateenistus Loa nr L.VV.RA-174216 Veevõtt Veehaarde nimetus Põhjaveekihi Lubatud kogus m³/d Tegelikult võetav nimetus vee kogus m³/d Kaiu aleviku puurkaev O 68,50 56,35 Kuimetsa küla puurkaev O 24,66 23,84 Kuimetsa pargi puurkaev O 2,74 1,44

Heitvee ärajuhtimine Reoveepuhasti nimetus, Reostusnäitajad Lubatud Tegelik suubla nimetus, riiklik reostuskoormus reostuskoormus kood mg/l mg/l Kaiu aleviku puhasti, BHT 7 15,0 16,94 Keila jõgi, 109610 HA 25,0 12,13 P üld 2,0 3,47 N üld ei limiteerita 14,54 KHT 125,0 90,0 Kuimetsa küla puhasti, BHT 7 15,0 12,95 Atla jõgi, 109690 HA 25,0 17,08 P üld ei limiteerita 3,68 N üld ei limiteerita 17,84 KHT 125,0 115,5

8

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

1.8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2006-2018

Kaiu valla seni kehtiv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on koostanud 2006. a OÜ Monoliit. 2006. aastal koostatud kava on aegunud ning ei vasta nõuetele. Arendamise kava on jõustunud seadusemuudatustega kooskõlla viimata. Samuti on muutunud olukord (paljud arendamise kavas toodud eesmärgid on täidetud). Arendamise kava tuleb üle vaadata iga nelja aasta tagant ja vajadusel korrigeerida. Seejuures on vaja kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat.

Olemasolev arendamise kava keskendub Kaiu alevikus ja Kuimetsa külas reoveepuhasti rekonstrueerimisele, vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisele ja laiendamisele ning puurkaev-pumpla rekonstrueerimisele. Veemajanduslike investeeringute tegemine planeeriti 2007. ja 2010. aastasse. Arendamise kavas nähti rekonstrueerimise finantseerimiseks ette laenu ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) poolset kaasfinantseerimist. Kokku on Kaiu valla investeeringute summaks planeeritud 38,122 miljonit krooni. Tänaseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga rekonstrueeritud Kaiu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustik, reoveepuhasti ning puurkaev-pumpla. Esitatud on taotlus Kuimetsa külas reoveepuhasti ning vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimiseks 2011. aastal. 2012. aastal soovitakse rajada veel 1391 meetrit vee- ja 862 meetrit kanalisatsioonitorustikku Kaiu alevikus. 2009. ja 2010. aastal on investeeringuid tehtud 15,116 miljoni krooni eest. Tööde mahust on tehtud pool. On alust arvata, et tööde kogumaksumus kujuneb mõnevõrra väiksemaks kui algselt planeeritud. Kuna kõik Kaiu vallas asuvad tuletõrjeveevõtumahutid on suhteliselt halvas olukorras, tuleb lähiajal leida vahendeid nende rekonstrueerimiseks.

9

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

2. Keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud näitajad

2.1. Keskkond

2.1.1. Lühiülevaade Kaiu vald asub Tallinnast 60 km ja Raplast 25 km kaugusel Rapla maakonna kirdenurgas, piirneb Harjumaa Kõue valla, Järvamaa Väätsa valla ning Raplamaa Käru, Kehtna ja valdadega. Valla pindala on 261 km2 ja elanike arv 1491 (2010.a). Rahvastiku tihedus on ligikaudu 6 in/km2. Kaiu vallas on üks alevik - Kaiu, kaks suuremat – Kuimetsa ja Vahastu - ning 10 väiksemat küla - Karitsa, , , Põlliku, , Tamsi, Tolla, , Vana-Kaiu ja .

2.1.2. Kliima Kaiu vald asub Põhja-Eesti lavamaal, mis kuulub Eesti merelise kliima valdkonda, kuigi kliima merelised tunnused avalduvad tunduvalt nõrgemini kui rannikualadel. Kaiu valla kliima on võrreldes rannikualadega ühtlasem. Aasta keskmine temperatuur on + 4,5° C ümber, juulikuu keskmine + 17° ja veebruarikuu keskmine - 7°. Vegetatsiooniperioodi pikkus on 174 päeva, sellest ainult 111 on öökülmadeta. Öökülmad lõpevad mai keskel, algavad septembri lõpul. Keskmine õhu relatiivne niiskus on 70%. Madalaim on see mais (50%) ja suurim detsembris (85%).

2.1.3. Loodus Kaiu valla kaunis ja puhas loodus on üheks põhiliseks ressursiks – seda nii soositud elupaigana kui ka turismi sihtkohana. Kuigi kohapeal on esmapilgul raske märgata midagi väga silmapaistvat, siis peateelt pisut kõrvale astudes leidub ulatuslikke ja põnevaid raba- maastikke ning haritud ja hooldatud põllumajandusmaastikke. Valla territooriumist suur osa on kaetud maastikukaitsealadega, kus kaitserežiim on olnud juba pikaajaline ning mille tegevus on selgelt määratletud ja järjepidev – , Kõrvemaa, Aela-Viirika, Piiumetsa. Valla metsadele ja rabadele on iseloomulik liigirikas looma- ja linnuriik. Kaiu vallas on valdav hajaasustus ning suuri looduse reostajaid seetõttu vähe. Kuna tegemist on lätete vallaga, siis ei tule siia ka mujalt alguse saanud reostus. Reostuskoormust on vähendanud ka see, et põllumajandus muutus peale suurrtootmise lõppu märgatavalt „mahedamaks“. Kaius on esinenud kütte- ja määrdeõlireostust.

10

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Paar kilomeetrit Kuimetsa keskusest Vaopere poole, Neitsikmäe jalamil on Kuimetsa karstiala, mis on kohapeal tuntud Iida- või Idaurgetena. Eesti ühel suuremal ja ainulaadsemal karstialal leidub mitmesuguseid karstivorme: langatusorge, karstilehtreid, -lohke, -kanaleid, -koopaid (pildil). Viimased on Eesti suurimad, viide koopasse mahuvad inimesed sisenema. Üks toredamaid on 12 m pikkune ja 8 m laiune kõlakojakujuline koobas ühe langatuslehtri põhjas. Karstiala algab umbes 1 km teest ida pool, kus Mustsoost tulev oja kaob paari meetri kõrguse paejärsaku alla paelõhesse. Enamik karstivorme jääb nimetatud neeldumiskoha ja maantee vahele. Kõrgvee ajal võib paljudes paelõhedes ja -kanalites jälgida veevoolu või kuulda maa alt veesolinat, madalvee ajal veevoolu peaaegu ei näe. Lääne pool teed on karstivorme vähem. Kuimetsast kagu poole jääv ala kuulub maastikuliselt juba Kõrvemaa piiridesse. Siin on suuri soid, rabasid ja metsi, mille keskel leidub ainult väikeseid külasid. Hõlpsamini pääseb Vahastu ümbrusesse, kus esineb mandrijää servakuhjatisi.

2.1.4. Geoloogia ja hüdrogeoloogia Kaiu vald paikneb Põhja-Eesti lavamaal ja Kõrvemaal. Geoloogilise aluspõhja moodustavad ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivid ja dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel, nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Aluspõhja katab vahelduvas paksuses lubjarikas moreen, kohati ulatub paasaluspõhi maapinnani. Nõgudes ja orundites on pinnakatteks jääpaisjärvede setted ning turvas, mida esineb kuni 5-6 m, valdavalt 1-2 m paksuse kihina valla keskosas asuvates rabades põhjavee väljavoolualadel.

2.1.5. Pinnavesi Kolm suuremat Kaiu valda läbivat jõge on Käru, Atla ja Keila. Käru jõgi voolab põhja – lõuna-suunaliselt valla idaosas ja suubub Pärnu jõkke. Kaiu aleviku heitvee suublaks oleva Keila jõe pikkus on 116 km, valgala 682 km2, kõrguste vahe 75,1 m (lang 0,65 m/km). Keila jõgi algab Kaiust idas Viirika rabast (rahva-päraselt Kolina aukudest) ja suubub Keila-Joal Soome lahte. Keila jõgi on nii reostustundlik kui ka lõheliste kude- ja elupaik. Atla jõgi (pildil, muud nimed:

11

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Kuimetsa jõgi, Seli jõgi, Kuimetsa peakraav) on Keila jõe parempoolne lisajõgi. Atla jõe pikkus on 33 km, valgala 124 km2, kõrguste vahe 18,2 m (lang 0,55 m/km), algab Kadja ehk Kuimetsa järvest ja suubub Keila jõkke 73,2 km kaugusel suudmest. Jõe lähteveekogu Kadja järv (pindala 13,4 ha) asub Aeli raba loodeservas, Kuimetsa külast 7 km idakagu pool. Lähtest peaaegu kuni alamjooksul paikneva mõisani on jõgi süvendatud ja õgvendatud ning voolab enamasti läbi soise, osalt läbi kultuurmaastiku. Kuimetsa karstiala piirkonnas, mis paikneb jõe paremal kaldal Kuimetsa, Oblu ja Vaopere küla vahel, lisandub jõkke rohkesti karstiallikate vett (veerohkeim on Õrde allikas). Pirgu mõisast 1,5 km üles- voolu pöördub jõgi kagusse ja suubub Keila jõkke Seli külas, voolates viimased 2 km looduslikus sängis. Valla järvedest asuvad Loosalu ja Väike-Loosalu edelaosas ning Kadja ja Aela järved idaosas. Loosalu järv (pildil, tuntud ka Venetpõlve järve, Kaiujärve, Kallejärve ja Vene- pele järve nime all) asub Kaiu alevikust 5,5 km lõuna pool, Kõrvemaa lääneserval Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. Järv on merepinnast 73,2m kõrgusel ja keskosas kuni 5m sügav (keskmine sügavus 3,7 m). 34,1-hektarilise pindalaga on Loosalu järv kõige suurem rabajärv Eestis, toitub sademetest ja ümbrusest sissevalguvatest rabavetest. Järve vesi on punakaspruun, kogu aasta vähe läbipaistev (1 m), põhjani segunev ja soojenev. Vesi on talvel üsna hapnikurikas, kuid taimestikku järves ei ole. Loosalu järvest 200 m põhjaloode pool asub Väike- Loosalu järv (3,4 ha). Ardust 11-12 km edela pool, asuvad Kuimetsa järved. Läänepoolsemat nimetatakse Kadja järveks, idapoolsemat Aela järveks (pildil). 9,8 ha suurune põhja-lõuna suunas piklik ebakorra-pärase kujuga Kadja järv jääb Kuimetsast 8 km ida-kagu poole. Suurim sügavus on 2,5 m. Kaldad on turbased ja järsult vette laskuvad. Põhi on põhjaosas liivane, mujal kaetud mudaga. Vesi on põhjani segunev ja soojenev. Vooluveekogude kallaste kinnikasvamine vähendab nende kalavarusid ja kogu piirkonna turismipotentsiaali. Maaparandusühistute kaudu ja hooldustoetuste abil oleks võimalik jõekaldaid korrastada.

12

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

2.1.6. Põhjavesi Kaiu valla territooriumil levivad järgmised põhjaveekompleksid:

• Siluri-Ordoviitsiumi ühendatud põhjavee kogum (S-O) on tähtis veevarustuse allikas Pärnu – Põlva joonest põhja pool ja samuti Lääne-Eesti saartel. Samuti kasutab Kaiu valla ühisveevärk peamiselt seda veekompleksi. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks koosneb valdavalt mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, mis kohati on tugevasti karstunud ja lõhestunud. Siluri ja ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid moodustavad suhteliselt ühtse veekompleksi. Enamik keemilise koostise komponente jäävad mageda põhjavee levikualal normi piiridesse. Erandiks on raud, mille mediaaniline sisaldus 0.3 mg/l, mis osutab, et igas teises puurkaevus ei vasta vesi Eestis kehtivatele joogivee normidele (Feüld – 0.2 mg/l). Ülenormatiivne raua sisaldus on probleemiks ka Kaiu vallas.

• Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks (O-C) levib praktiliselt kogu Eestis, välja arvatud Põhja-Eesti rannikumadalik ja Mõniste–Lokno kerkeala. 20-60 m paksune kompleks koosneb alamordoviitsiumi Kallavere kihistu ja alamkambriumi Tiskre kihistu peeneteralisest liivakivist ja aleuroliidist. Ordoviitsiumi-kambriumi veekompleks leiab vähesel määral kasutamist ka Kaiu vallas. Vee keemiline koostis ja mineraalsus on piirkonniti väga erinev. Põhjavee mineraalsus suureneb lõunasuunas koos lasuvus sügavuse suurenemisega. Mageda vee levikualal (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l) vastab vee keemiline koostis enamasti joogivee kvaliteedinõuetele. Ligikaudu 80% veekompleksi levikualast on pehme veega – üldkaredus 1.5- 5 mg·ekv/l. Ainult mõningad piirkonnad Põhja-Eestis ja Lõuna-Eesti mineraalvee levikuala eristuvad vee suurema karedusega.

• Kambriumi–Vendi (Cm–V) põhjaveekihid levivad Kambriumi ja Ediacara ladestu kivimites üle kogu Eesti sealhulgas ka mere all Soome lahe lõunaosas. Kambriumi–Vendi veekompleksi Kaiu vallas põhjavee ammutamiseks ei kasutata. Kambriumi–Vendi põhjavesi on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Põhjavesi on surveline. Vesi liigub vettandva liivakivi ja aleuroliidi poorides ja kohati ka lõhedes. Mattunud orgude läheduse on Kambriumi–Vendi veekihtide vesi moodustunud jääajal Eesti ala katnud mandrijää sulamisveest ja tänapäeva sademete infiltratsiooniveest. Mattunud orgudest kaugemal on vesi kümneid kordi vanem.

Enamjaolt paikneb vald ordoviitsiumi ja siluri paealal. Põhjavee rikkad on 45-103 m sügavusel levivad ülem-ordoviitsiumi porkuni, pirgu, vormsi ja nabala lademete lubjakivid. Seega on Kaiu vallas enim võimalust vett saada kuni 100 m sügavuseni maapinnast. Kaiu vald asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kohati esineb ka kaitsmata põhjaveega piirkondi. Probleemseid piirkondi esineb valla loodepiirkonnas Oblu ja Tamsi külade aladel ning Kaiu aleviku ümbruses. Tootmisest ja elutegevusest tekkivad reoained levivad koos sademeveega läbi kattekihi, paepragude ja karstitühimike põhjavette. Hapniku vähesuse tõttu on isepuhastumine põhjavees nõrk. Joogiks kasutatav põhjavesi on pärit alam-siluri ja ülem-ordoviitsiumi horisontidest. Piirkonniti on esinenud tugevat põhjaveereostust, seda eriti põllumajandusliku suurtootmise ajal suurfarmide piirkonnas. Probleemiks on olnud nitraadireostus, vähemal määral bakteriaalne- ja õlireostus. Suurtootmise hääbumine on vähendanud põhjaveereostust.

13

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

2.1.7. Tehiskeskkond Olulisemad veekeskkonda mõjutavad rajatised Kaiu vallas on OÜle Kaiu LT kuuluvad karjafarmid. Lüpsilauda juurde on küll ehitatud nõuetele vastav vedelsõnnikulaguun, kuid põhja- ja pinnavee reostus ei ole täielikult välistatud. Võttes arvesse piirkonna nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alasid, on võimalik ka reostuse jõudmine põhjavette põllul asetsevate sõnnikuaunade ning väetamise tõttu. Põhjaveele võivad mõju avaldada ka suletud prügilad, mille nõrgvett ei koguta ega puhastata. Seiret vanade prügilate piirkondades ei toimu. Nõukogudeaegsed naftasaaduste- ja väetisehoidlad on likvideeritud. Avarii korral kujutavad põhjaveele ohtu ka Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla reoveepuhastid.

Potentsiaalsed reostusallikad Tabel 2.1. Nr Objekti nimetus Olukord Võimalik mõju keskkonnale kaardil 1. Kaiu LT OÜ Hea Põhja- ja pinnavee reostus vedelsõnnikulaguun 2. Kaiu aleviku Hea Põhja- ja pinnavee reostus reoveepuhasti 3. Kuimetsa küla Rahuldav Põhja- ja pinnavee reostus reoveepuhasti 4. Kuimetsa lauda Halb Põhja- ja pinnavee reostus vedelsõnnikuhoidla 5. Kuimetsa küla Rahuldav Põhjavee reostus bensiinijaam

2.1.8. Kokkuvõte

Üldiselt võib Kaiu valla pinna- ja põhjavee seisundit hinnata heaks. Koos põllumajandustootmise vähenemisega on vähenenud ka väetiste kasutamine ning läga laotamine. Kaiu aleviku reoveepuhasti on rekonstrueeritud, Kuimetsa reoveepuhasti rekonstrueerimiseks on esitatud KIK-i rahastamistaotlus.

14

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

2.2. Sotsiaalmajanduslikud näitajad

2.2.1. Lühiülevaade

Kaiu valla arengut mõjutab otseselt elanikkonna vähenemine. Rahvaarv vallas on viimase kaheksa aasta jooksul vähenenud kolmesaja kaheksakümne inimese võrra (01.01.2011. a. seisuga elas Kaiu vallas 1472 inimest). Vähenenud on sündimus ning rahvastik on vananemas. Suur hulk inimesi on jõudnud pensioniikka. Selline tendents jätkub ning valla sotsiaalne koormus tõuseb. Vallast on lahkunud noored ja aktiivsed inimesed. Suur osa inimesi töötab tõmbekeskustes Elupaiga valikul mõjutavad inimesi elamis- ja töökohtade ning vajalike teenuste olemasolu, aga ka liikumis- ja suhtlemisvõimalused. Kuna loomulik iive on nagu enamikes maapiirkondades olnud viimastel aastatel negatiivne, jätkub ka pärast 2010. aastat vanemaealiste elanike arvu kasv. Lähtudes nendest andmetest seab elanikkonna ostujõud olulised piirid vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kasvule ja sellest tulenevalt ka maksimaalsete investeeringute summadele. Kaiu on vallas suhteliselt vähe töötuid (8,6%). Loodetavasti lähiaastatel olukord muutub ning valla elanikkond hakkab kasvama.

2.2.2. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuste kasutajad

Kaiu vallas kasutab ühisveevarustuse teenust 780 inimest, Kaiu alevikus 500 inimest ja Kuimetsa külas 280 inimest. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 760 inimest, Kaiu alevikus 500 inimest ja Kuimetsa külas 260 inimest.

2.2.3. Leibkonna sissetulek ja maksevõime

Statistikaamet on esitanud andmed leibkonnaliikme netosissetuleku kohta aastatel 2006–2007. Hilisemaid andmeid saadaval ei ole. Tabelis 2.2. on summad tuletatud brutotulust ning leib- konna tinglikuks suuruseks on arvestatud 2,4 inimest (andmed: Statistikaamet, märts 2011).

Leibkonnaliikme netosissetulek Tabel 2.2. 2006 2007 2008 2009 2009 x 2,4 Kaiu 3769 4808 5578 5020 12048 Juuru 3897 4862 5563 5006 12014 Raplamaa 3853 4957 5641 5076 12182 vabariik 4343 5286 6050 5420 13008

Maksimaalse teenuse hinna arvutamisel on lähtutud printsiibist, kus leibkonna kulutused vee- ja kanalisatsiooniteenuse ostmisele ei ületaks 4% leibkonna keskmisest netosissetulekust (maksimaalne teenuse hinna taluvuspiir). Arvutuses on võetud keskmiseks veetarbimiseks 90 l elaniku kohta ööpäevas, mitte käesoleva arendamise kava punktis 4.2.1 kajastatud tarbimine. See tähendab, et leibkond võiks tarbida vett kuni 90 l ööpäevas ilma, et kulud teenusele ületaks 4% sissetulekust. Arvutuses kasutatakse tarbimist 90 l ööpäevas, kuna selline tarbimine on omaette eesmärk. Liigne kokkuhoidlikkus vee kasutamisel põhjustab reovees kõrget saasteainete sisaldust, mis omakorda põhjustab häireid reoveepuhastite töös.

15

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Teenuse maksimaalse hinna arvutus Tabel 2.3.

Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Sissetuleku kasvu (%) - prognoos 0,00 1,03 1,03 1,03 1,03 1,04 1,04 1,04 1,04 1,03 1,03 1,02 1,02 1,02

Sissetulek (eurot) lähtuvalt kasvu prognoosist 770 793 817 842 867 902 938 976 1015 1045 1076 1098 1120 1142

4% sissetulekust (maksimaalne teenuse hinna taluvus) 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04 0,04

Maksimaalne tenuse kulu leibkonnale (eurot) 30,80 31,72 32,68 33,68 34,68 36,08 37,52 39,04 40,60 41,80 43,04 43,92 44,80 45,68

Keskmine vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine (m³) 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48 6,48

Teenuse maksimaalne hind (eurot/m³) 4,75 4,90 5,04 5,20 5,35 2,57 5,79 6,02 6,27 6,45 6,64 6,78 6,91 7,05

2.2.4. Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine Kaiu alevikus ning Kuimetsa külas veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel üldjuhul suuremaid võlgnevusi ei ole tekkinud.

16

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

2.3. Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Nii Kaiu aleviku kui Kuimetsa küla trassid ja puhastid kuuluvad Kaiu vallale. Kaiu vald on alates 2008. aastast investeerinud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitistesse 19,05 miljonit krooni, millest 15,19 miljonit krooni on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud toetus. Tingituna kohaliku vee-ettevõtte finantsvõimekuse tasemest ja oskusteabe puudulikkusest, on vald tõenäoliselt ka edaspidi sunnitud tegutsema ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendajana. Omavalitsuse osalemine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel võiks piirduda arendamise kava koostamisega, õigusaktide andmisega, aktiivse koostööga võrguettevõttega ja teenuse hinna kontrollimisega.

17

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid

3.1. Ühisveevärgi objektid

3.1.1. Puurkaev-pumplad

Kaiu aleviku ühisveevärgi süsteemis olev puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2010. aastal. Pumpla hoone on soojustatud, paigaldatud on uus süvaveepump. Pumplas toimub rauaühendite ning mehhaaniliste lisandite eemaldamine. Paigaldatud on dosaatorpump kloorilahuse doseerimiseks. Filtreid läbinud vesi kogutakse kahte 5000 l plastmahutisse, et tagada vee kogus ka tipptundidel. Puurkaev-pumpla seinale on paigaldatud seinahüdrant tuletõrje-paakautode täitmiseks. Puurkaev-pumpla vesi vastab nõuetele. Puurkaev-pumpla maa-ala on munitsipaalomandis

Kuimetsa keskuse puurkaev-pumpla seadmestik ja armatuur on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Vaja on paigaldada uus puurkaevu pump, mis tagaks vajadusel ka tuletõrjevee. Kogu pumpla armatuur on vaja asendada uuega. Puurkaevu vesi vastab praegu keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate poolest sotsiaalministri määrusega nr 82 sätestatud nõuetele. Elanikkonnale kvaliteetse joogivee tagamiseks on ette nähtud paigaldada Kuimetsa küla puurkaev-pumplasse mehhaaniliste filtrite süsteem. Kuimetsa pargis asuv puurkaev on pärast keskuse puurkaev-pumpla rekonstrueerimist planeeritud jätta reservi.

Ühisveevärgi puurkaevud ja pumplad Tabel 3.1.

Puur- kaev- Projek- pumpla Puur- Puur- Puur- teeritud Tegelik valmi- kaevu kaevu Vee kaevu tootlikus Lubatud veevõtt Tehniline Pumpla mise passi katastri hori- süga- (deebit) veevõtt 2010.a Vee seisukord, Nr nimi aasta nr nr sont vus m³/h m³/d* m³/d kvaliteet ettepanekud Kaiu Tehniline aleviku seisukord hea, Vastab rekonstrueeritud 1. puurkaev 1966 1744 9440 O 103 34,7 68,5 54,9 nõuetele 2010.a Kuimetsa Tehniline keskuse seisukord halb, Vastab vajab 2. puurkaev 1967 1904 9405 O 55 15,0 24,66 23,87 nõuetele rekonstrueerimist Kuimetsa Tehniline pargi seisukord halb, A-867- Vastab vajab 3. puurkaev 1962 M 9404 O 55 15,0 2,74 1,22 nõuetele rekonstrueerimist m³/d – kuupmeetrit ööpäevas

3.1.2. Survetõstepumplad ja reservuaarid

Kaiu alevikus kogutakse filtreid läbinud vesi kahte 5000 l plastmahutisse (kokku 10 m³ ), et tagada vajalik vee kogus ka tipptundidel. II astme pumpade abil antakse vesi kogumismahutist

18

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

asulasse. Paigaldatud on kaks pumpa. Vajalik veekogus on kaetud ühe pumba tootlikkusega, teine on reservis. Kuimetsa asulas puuduvad survetõstepumplad ja reservuaarid.

Survetõsteseadmed ja reservuaarid Tabel 3.2. Jrk Objekti Objekti Keskmine Veereservuaari Hinnang tehnilise nr nimetus valmimise pumbatud vee arv ja kogumaht seisukorra kohta aasta kogus Q (m³/d) (m³) 1. Kaiu pumpla 2010 46 2 (3) väga hea reservuaar

3.1.3. Veetorustikud

Kaiu aleviku veetorustik rekonstrueeriti 2009. aastal. Veetorustik on projekteeritud ringvõrguna. Vee analüüsidele tuginedes vee kvaliteet torustikus ei halvene. Veesurve torustikus on stabiilne. Probleemiks on elanikkonna vähene aktiivsus rekonstrueeritud veetorustikuga liitumisel.

Kaiu aleviku ühisveevärgi veetorustik Tabel 3.3. Nr Toru materjal Toru läbimõõt Rajamise aasta Pikkus Tehniline seisukord, (mm) (m) ettepanekud 1. Plast 110 2009 1157 hea 2. Plast 63 2009 415 hea 3. Plast 50 2009 131 hea 4. Plast 32 2009 27 hea

Kuimetsa küla veetorustik rajati eelmise sajandi 1970.-1980. aastatel ja vajab rekonstrueerimist. Torustik on tänaseks amortiseerunud, tihti esineb lekkeid.

Kuimetsa küla ühisveevärgi veetorustik Tabel 3.4. Nr Toru materjal Toru läbimõõt Rajamise aasta Pikkus Tehniline seisukord, (mm) (m) ettepanekud 1. teras 100 1975 350 halb 2. teras 50 1975 1235 halb

3.1.4. Tuletõrjeveevõtukohad

Kaiu alevikus asub neli tuletõrjeveevõtukohta: seinahüdrant puurkaevpumpla seinal ning kolm mahutit. Kõik mahutid vajavad rekonstrueerimist. Kasvandu tee ja Bensiinijaama mahutite maa vajab munitsipaalomandisse taotlemist, Kartulihoidla mahuti asub eramaal.

Kaiu aleviku tuletõrjeveevõtukohad Tabel 3.5. Nr Aadress Tüüp Maht (m³) Seisukord Hooldab 1. Pumpla seinahüdrant 200 l/min hea OÜ Kaiu Revival 2. Kasvandu tee veemahuti 200 rahuldav Kaiu vald 3. Bensiinijaama veemahuti 200 rahuldav Kaiu vald 4. Kartulihoidla veemahuti 200 ei tea ei tea

19

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Kuimetsa külas asub kolm mahutit. Keskuse veemahuti maa on vajalik munitsipaliseerida ning mahuti ise rekonstrueerida. Töökoja ja suurfarmi mahutid asuvad eramaadel ning on samuti halvas olukorras.

Kuimetsa küla tuletõrjeveevõtukohad Tabel 3.6. Nr Aadress Tüüp Maht (m³) Seisukord Hooldab 1. Keskuse veemahuti 300 halb OÜ Kaiu Revival 2. Töökoja veemahuti 50 halb ei tea 3. Suurfarmi veemahuti 350 halb ei tea

3.1.5. Kokkuvõte

Rekonstrueerimist vajab kõigepealt Kuimetsa küla ühisveevärgi veetorustik. Esimeses järgus on planeeritud rekonstrueerida 2586 meetrit torustikku. Seejärel vajab rekonstrueerimist Kuimetsa puurkaev- pumpla. Edaspidi vajab investeeringuid Kuimetsa ja Kaiu tuletõrjeveevõtukohtade rekonstrueerimine. Mõelda tuleb Kuimetsa küla ühisveevärgitorustiku laiendamisele. Küla kagupoolses osas on majapidamistel isiklikud puurkaevud. Ühisveevärgi torustik tuleks rajada paekivisse, mis tõstab torustiku ehitamise maksumust.

Rekonstrueerimist vajavate ühisveevärgi objektide loetelu Tabel 3.7. Nr Objekti nimetus Tehtav töö Põhjendus 1. Kuimetsa joogiveetorustik Uute veetorude paigaldamine Vajalik tagada veetarbijatele olemasolevatesse nõuetekohane veekvaliteet ja trassikoridoridesse (2586 m) surve 2. Kuimetsa puurkaev- Puurkaevu rekonstrueerimine, Vajalik tagada veetarbijatele pumpla uute veetõsteseadmete ja nõuetekohane veekvaliteet ja vajadusel veetöötlusseadmete surve paigaldamine 3. Tuletõrjeveevõtukohad Olemasolevate tuletõrje Vajalik tagada elementaarne veevõtumahutite tuletõrje rekonstrueerimine (7 tk) veevarustus

20

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

3.2. Ühiskanalisatsiooni objektid

3.2.1. Kanalisatsioonitorustikud

Kaiu aleviku reovesi tekib korruselamutes, eramutes, koolimajas, lasteaias, hooldekodus ning vähestes tootmishoonetes. Olemasolev kanalisatsioonitorustik rekonstrueeriti 2009. aastal. Neljast Kaiu alevikus asuvast reoveepumplast juhitakse reovesi mööda isevoolset kanalisatsioonitorustikku puhastisse. Tänaseks ei ole rekonstrueeritud torustikus ummistusi ja lekkeid esinenud.

Kaiu aleviku ühiskanalisatsioonitorustik Tabel 3.8. Nr Toru materjal Toru läbimõõt Rajamise Pikkus Tehniline seisukord, (mm) aasta (m) ettepanekud 1. plast 200 2009 101 hea 2. plast 160 2009 1379 hea 3. plast 110 2009 250 hea

Kuimetsa küla reovesi tekib korruselamutes, koolimajas, rahvamajas ja küla kirdeosas asuvas tootmishoones. Kuimetsa külas on kasutusel isevoolne kanalisatsioonisüsteem, kuhu juhitakse ka osaliselt sademevett. Küla põhjaosas tekkiv reovesi kogutakse kagus asuvasse reoveepumplasse. Pumpla on ühendatud voolurahustuskaevuga ja edasi juhitakse isevoolse torustikuga reoveepuhastisse. Probleemiks on torustiku lekked ning infiltratsioon suurvee ajal.

Kuimetsa küla ühiskanalisatsioonitorustik Tabel 3.9. Nr Toru materjal Toru läbimõõt Rajamise Pikkus (m) Tehniline seisukord, (mm) aasta ettepanekud 1. teras 120 1975 1895 halb 2. plast 160 2009 200 hea 3. asbest 200 1975 220 halb 4. teras 300 1975 200 halb

3.2.2. Reoveepumplad Reoveepumplad asuvad Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla ühiskanalisatsioonisüsteemis. Reovee reservuaarina toimivad ka reoveetorustikud koos vaatluskaevudega. Arvutuslikult mahutab Kaiu aleviku torustik enne madalaima vaatluskaevu ületäitumist 5 m³ ja Kuimetsa küla keskasula torustik 3 m³ reovett. Ülevaade on antud tabelis 3.10.

21

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Reovee mahutavus avarii korral Tabel 3.10. Jrk Objekti nimetus Valmimise Keskmine Reovee kogumis- Hinnang nr aasta pumbatav reservuaaride arv tehnilise vee ja maht V(m³) olukorra kogus kohta Q(m³/d) 1. Kaiu aleviku reovee- 2010 36,03 4 x 3 m³ + 5 m³ väga hea puhasti reoveepumpla 2. Kuimetsa spordihoone 1985 5,33 4 m³ rahuldav

3. Kuimetsa vana poe 1985 10,65 4 m³ + 3 m³ rahuldav juures

3.2.3. Reoveepuhastusseadmed

Kaiu alevikus Puhasti maaüksusel asuv reoveepuhasti koosneb OXYD-180 tüüpi puhasti standardsest lahendusest: septik, pumpla, betoonist puhastusmahutid, teenindushoone, biotiigid pinnaga 6650 ruutmeetrit ja mudaväljakud. Puhasti on ehitatud mitukümmend aastat tagasi ja rekonstrueeriti 2010. aasta sügisel. Puhasti projekteeris ja rekonstrueeris OÜ Monoliit. Reoveepuhasti rekonstrueerimisel võeti reoveekoguste arvestuse aluseks 700 inimekvivalenti. Samuti on arvesse võetud, et reoveepuhasti territooriumil asuv purgla võtab vastu Kaiu valla territooriumil asuvate elamute reovett. 2010/2011 aasta talvel ei ole puhasti veel nõuetekohaseid puhastustulemusi saavutanud. OÜ Monoliidi ja OÜ Kaiu Revivali koostöös toimub jätkuv seadistamine.

Kaiu aleviku reoveepuhasti puhastustulemused Tabel 3.11. Saasteaine Siseneva reovee Vee erikasu- Väljuva heitvee põhinäitajad 2010. a (mg/l) nimetus põhinäitajad tusloaga I kv. II kv. III kv. IV kv. (mg/l) lubatud (mg/l) BHT7 380 15,0 14 12 78 60 HA 284 25,0 7 8 22 30 KHT 1320 125,0 140 110 200 110 Nüld 111 ei limiteerita 23,4 6,9 3,3 41,2 Püld 14 2,0 3,9 4,6 2,2 3,9

Kuimetsa küla reoveepuhasti on 30 aastat tagasi valminud Bio-25 tüüpi puhasti ning see on praeguseks amortiseerunud. Kogu reostuskoormus kandub biotiikidele. Tulemusena on biotiigid mudastunud ja töövõime on langenud miinimumini.

Kuimetsa küla reoveepuhasti puhastustulemused Tabel 3.12. Saasteaine Siseneva reovee Vee erikasu- Väljuva heitvee põhinäitajad 2010. a (mg/l) nimetus põhinäitajad tusloaga I kv. II kv. III kv. IV kv. (mg/l) lubatud (mg/l) BHT7 460 15,0 13 13 6 55 HA 844 25,0 10 27 6 16 KHT 1800 125,0 120 120 160 90 Nüld 218,6 ei limiteerita 12,3 19,7 9,9 30,7 Püld 13 ei limiteerita 2,3 3,4 4,1 3,9

22

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

3.2.4. Kokkuvõte

Vajalik on saavutada Kaiu aleviku puhastusseadme nõuetekohane töö. Kuimetsa küla puhastusseade toimib hetkel tänu hooldajale ning vajab rekonstrueerimist. Kokkuvõtlikult on rekonstrueerimist vajavate objektide loetelu prioriteetsuse järjekorras ära toodud tabelis 5.1.

Rekonstrueerimist vajavate ühiskanalisatsiooni objektide loetelu Tabel 3.13. Nr Objekti nimetus Tehtav töö Põhjendus 1. Kuimetsa küla Uute kanalisatsioonitorude Vajalik vältida pinnavee kanalisatsioonitorustik paigaldamine olemasolevatesse sattumine reoveepuhastisse trassikoridoridesse ( 1695 m) ning reovee sattumine põhjavette 2. Kuimetsa küla Reoveepuhasti Olemasolev reoveepumpla reoveepuhasti rekonstrueerimine on amortiseerunud ning puhastustulemused ei vasta nõuetele.

3.3. Ühisveevärki ja kanalisatsiooni teenindav ettevõte

OÜ Kaiu Revival on 1997. aastal loodud 100% Kaiu valla osalusega ettevõte. Ettevõte tegeleb joogivee müügi, reovee vastuvõtmise ja haljastusega. Samuti haldab ettevõte Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme.

23

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

Kaiu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. Arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate erinevatest arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest. Kaiu valla arendamise kava on koostatud arvestades 12 aastast perioodi ehk ajavahemikku 2011-2022. Arendusprojektide planeerimisel on samuti arvestatud valla elanikkonna paiknemist arendamise kava koostamise hetkel ning elanikkonna paiknemise muutumist tulevikus. Arendamise kava koostamisel on arvesse võetud Kaiu valla üldplaneeringus sätestatut. ÜVK arendamise korraldamisega tegeleb Kaiu vallavalitsus ise või läbi vallale kuuluva äriühingu OÜ Kaiu Revival. ÜVK arendamine peab toimuma selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Samuti tuleks arvestada teatud soovitustega, mis tulenevad seadusandlusest, normidest ja teiste omavalitsuste ÜVK arendamise praktilistest kogemustest:  rajatised (puurkaevud, pumplad, puhastusseadmed, torustikud) peaksid omandiprobleemide vähendamiseks olema rajatud võimalikult valla või riigi maale;  halva veekvaliteedi korral on otstarbekas kaaluda uue puurkaevu rajamist, sest vee puhastamine on kallim kui uue kaevu rajamine sobivasse veehorisonti, milleks on vajalikud eeluuring, loa taotlemine ja vana(de) kaevu(de) tampoonimine;  otstarbekas on vahetada välja puurkaevude vanad, suure tootlikkusega pumbad ja kus võimalik, paigaldada uus veetrass vanasse torustikku;  reoveepuhastite renoveerimine parandab puhastatud heitvee kvaliteeti ja vähendab käituskulusid;  kanalisatsioonikaevude ja -torustike taastamine vähendab infiltratsiooni torustikesse, vähendades seega puhastusseadmetele tuleva reovee kogust ja teisalt reovee maasse lekkimise ohtu.

4.1. Peamised analüüsist tulenevad hinnangud, järeldused ja lähteseisukohad

Kaiu aleviku reoveekogumisalal elavad inimesed on sajaprotsendiliselt liitunud ühisveevärgiga. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 99 protsenti elanikkonnast.. Ühel majapidamisel on septik ning imbsüsteem. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuseid tarbivatele elanikele on praegu kindlustatud puhas joogivesi ning heitveekanalisatsiooni teenus. Esmased jõupingutused tuleb suunata Kaiu puhastusseadme näitajate seadusega kooskõlla viimiseks. Aleviku loodepoolses osas on vaja lõpule viia veevarustustorustiku (1391 m) ja heitveekanalisatsioonitorustiku (862 m) rekonstrueerimine ning viia veevarustustorustik veepuhastusseadme juurde. Seejärel tuleb ka nendel tarbijatel, kes veel ei ole liidetud rekonstrueeritud torustikuga, liituda.

Kuimetsa küla elanikest 90 protsenti on liitunud ühisveevärgiga. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 84 protsent elanikkonnast. Kuimetsa küla elanikele on pakutav teenus joogivee osas rahuldav, kuid heitveekanalisatsiooni osas mitterahuldav. Esmalt on vaja rekonstrueerida reoveepuhasti, et lõpetada pinna- ja

24

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

põhjavee reostamine. Seejärel rekonstrueerida joogivee- ja kanalisatsioonitorustik. Kaaluma peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamise otstarbekust küla kaguosas.

Peamised järeldused, mis tulenevad arendamise kava eelnevatest osadest, on kokkuvõtlikult järgmised:  Kuimetsa külas on vaja rekonstrueerida puhasti, pumpla ning joogivee- ja kanalisatsioonitorustik.  Teises järgus tuleb laiendada Kuimetsa ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikku nii, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.  Kaiu alevikus on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustikku nii, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.  Tuletõrjeveega varustamiseks tuleb esmalt rekonstrueerida olemasolevad tuletõrjevee mahutid. Teises etapis tuleb rajada uusi mahuteid katmaks kõiki tiheasustusala objekte nõuetekohase tuletõrjevee varustamisega.  Nõuetele vastava sademe- ja drenaaživee ärajuhtimissüsteemi väljaehitamine Kaiu ja Kuimetsa reoveekogumisaladel.  Investeeringute kavandamisel tuleb jälgida, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kliendile ei ületaks 4% leibkondade keskmisest netosissetulekust.

4.2. Ühisveevärgi arendamine

4.2.1. Perspektiivne veetarbimine

01.01.2011. a. elas Kaiu aleviku reoveekogumisala piires rahvastikuregistri andmetel 497 inimest. Tegelik inimeste arv võib mõnevõrra erineda. Inimeste arvu järsku tõusu lähiaastatel näha ei ole. Arvutuslikult (2009. ja 2010. a andmetel) on ühe inimese veetarve 51,3 l ööpäevas. Kaiu aleviku veekadu on vähenenud alates 2010. aastast alates seoses joogiveetorustiku ning pumba seadmete vahetamisega. Allpool toodud tabelis on prognoositud aastal 2022 elanike arvuks 570. Kuimetsa küla reoveekogumisala piires elab hetkel 310 inimest. Tegelik inimeste arv võib mõnevõrra erineda. Inimeste arvu järsku tõusu lähiaastatel näha ei ole. Arvutuslikult (2009. ja 2010. a andmetel) on ühe inimese veetarve 64,82 l ööpäevas. Tõenäoliselt on inimeste veetarve väiksem. Kuimetsa küla ühisveevärgis on korduvalt esinenud lekkeid, mistõttu veekaod on väga suured. Allpool toodud tabelis on prognoositud aastal 2022 elanike arvuks 370.

Võrreldes prognoositavat veevajadust käesoleva arendamise kava punktis 3.1.1. toodud tabelis 3.1. toodud puurkaevude projekteeritud tootlikkusega, selgub, et vajadus täiendavate joogiveeallikate järele puudub. Kogu veevajaduse katavad täna kasutusel olevad puurkaevud. Vajalik on tarbimise suurenemisega taotleda vee-erikasutusloa tingimuste muutmist.

25

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

Prognoositav veetarve Tabel 4.1. Ühisveevärk Näitaja Prognoos 2009 2010 2014 2018 2022 Kaiu Elanike arv 503 497 530 550 570 Ühisveevärgiga varustatud elanike 503 497 530 550 570 arv Ühisveevärgiga varustatud elanike 100 100 100 100 100 % Pumbatav vesi m³/d 57,80 54,9 0 58,7 60,9 63,0 Tarbitav vesi (elanikud) m³/d 22,95 25,49 27,6 31,06 34,00 Tarbitav vesi (asutused) m³/d 15,30 16,98 18,4 20,70 22,67 Veekadu m³/d (s.h tuletõrje ja 19,55 12,41 12,7 9,14 6,33 omatarbevesi) Veekadu % (s.h tuletõrje ja 33,82 22,6 21,6 15,0 10,0 omatarbevesi) Veevajadus kokku m³/d 57,80 54,90 58,7 60,9 63,0 Kuimetsa Elanike arv 310 310 330 350 370 Ühisveevärgiga varustatud elanike 280 280 313 333 351 arv Ühisveevärgiga varustatud elanike 90,3 90,3 95,0 95,0 95,0 % Pumbatav vesi m³/d 25,5 25,09 28,05 29,84 31,45 Tarbitav vesi (elanikud) m³/d 14,04 18,15 19,98 21,74 23,40 Tarbitav vesi (asutused) m³/d 3,51 4,54 4,99 5,43 5,85 Veekadu m³/d (s.h tuletõrje ja 7,95 2,4 3,08 2,67 2,20 omatarbevesi) Veekadu % (s.h tuletõrje ja 31,18 20,9 11,0 9,0 7,0 omatarbevesi) Veevajadus kokku m³/d 25,5 25,09 28,05 29,84 31,45

4.2.2. Vee kvaliteedi tagamine

Tarbijale edastatava joogivee kvaliteedi nõuded on määratletud Euroopa Ühenduse standardis EC 98/83 ning Eesti Vabariigi sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Kaiu alevikus ja Kuimetsa külas vastab joogivesi kehtestatud normatiividele. Kaiu alevikus on puurkaev-pumpla renoveeritud ning paigaldatud vee õhustamise ja survefiltrite süsteem. Samuti on rekonstrueeritud joogiveetorustik. Seega lähiajal investeeringud seal vajalikud ei ole. Kuimetsa küla vee kvaliteeti on võimalik tagada vaid praeguste joogiveetorude ning puurkaevpumpla rekonstrueerimisega.

26

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

4.2.3. Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveega varustamiseks tuleb esmaselt rekonstrueerida olemasolevad tuletõrjevee mahutid alustades prioriteetsematest. Rekonstrueerimist vajavad mahutid on näidatud tabelites 3.5 ja 3.6. Teises etapis tuleb rajada uusi mahuteid ja tuletõrjevee hüdrante, katmaks kõiki tiheasustusala objekte nõuetekohase tuletõrjevee varustamisega. Rajatavate mahutite asukoha planeerimisel arvestatakse Lääne-Eesti Päästekeskuse ettepanekuid.

4.2.4. Ühisveevärgi põhiskeemid

Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla ühisveevärgi dimensioneeritud põhiskeemid on esitatud joonistel nr 1-3. Kaiu alevikus paiknevad ühisveevarustuse torustikud suures osas eraomandis olevatel kinnistutel. Uued veetorustikud on planeeritud rajada võimaluse korral väljapoole kinnistuid (näiteks teemaa-alale), igale kinnistule on ette nähtud omaette liitumistorustik koos sulgarmatuuriga (maakraaniga) kinnistu piiril.

Kuimetsa külas paiknevad olemasolevad ühisveevarustuse torustikud suures osas eraomandis olevatel kinnistutel. Kuimetsa külas on ette nähtud kogu olemasoleva veevarustuse süsteemi rekonstrueerimine. Torustiku rekonstrueerimisel tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid trassikoridore, sest need on rajatud lõhkamise teel paekivisse. Uute trassikoridoride rajamine on liigne kulu, mida tuleb võimalusel vältida. Rekonstrueeritavad veetorustikud on planeeritud rajada plasttorudest, surveklassiga PN10. Sulgarmatuur tuleb paigaldada vastavalt kohaliku vee-ettevõtte nõuetele. Siibrite paigutus veevõrgul peab avarii korral ja muul põhjusel võimaldama sulgeda võrgu eri osad. Uued veetorustikud on planeeritud rajada võimaluse korral väljapoole kinnistuid (näiteks teemaa- alale), igale kinnistule on ette nähtud omaette liitumistorustik koos sulgarmatuuriga (maakraaniga) kinnistu piiril.

27

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

4.3. Ühiskanalisatsiooni arendamine

4.3.1. Perspektiivsed reovee vooluhulgad ja reostuskoormused

Perspektiivsete reovee vooluhulkade arvutamisel lähtutakse samast põhimõttest, mis on toodud käesoleva kava punktis 6.2.1. Tekkiva reovee kogused ühe inimese kohta 2009. a ja 2010. a andmete põhjal on Kaius 43,68 l/d ja Kuimetsas 49,19 l/d. Tinglikult võib nende andmete põhjal arvutada ärajuhitava reovee hulga suhte tarbitavast veest. Vastavad koefitsiendid on elaniku kohta Kaius 0,85 ja Kuimetsas 0,76. Nimetatud koefitsientide põhjal on arvutatud prognoositava reovee kogused elanike kohta. Ülevaade prognoositavast reovee tarbimisest on toodud alljärgnevas tabelis 4.2.

Prognoositav reovee tarbimine Tabel 4.2 Ühiskanali- Näitaja Prognoos satsioon Kaiu 2009 2010 2014 2018 2022 Elanike arv 503 497 530 550 570 Ühiskanalisatsiooniga varustatud 501 495 514 534 554 elanike arv Ühiskanalisatsiooniga varustatud 99,6 99,6 96,98 97,0 97,2 elanike % Pumbatav vesi m³/d 57,80 54,9 0 58,70 60,9 63,0 Ühiskanalisatsiooni juhitav vesi 22,54 21,62 22,75 25,63 28,09 (elanikud) m³/d Ühiskanalisatsiooni juhitav vesi 15,02 14,41 15,17 17,09 18,73 (asutused) m³/d Ühiskanalisatsiooni juhitav vesi 37,56 36,03 37,92 42,72 46,82 kokku m³/d Kuimetsa 2009 2010 2014 2018 2022 Elanike arv 310 310 330 350 370 Ühiskanalisatsiooniga varustatud 255 260 280 300 320 elanike arv Ühiskanalisatsiooniga varustatud 82,3 83,9 84,8 85,7 86,5 elanike % Pumbatav vesi m³/d 25,5 25,09 28,05 29,84 31,45 Ühiskanalisatsiooni juhitav vesi 14,05 12,79 15,46 16,91 18,45 (elanikud) m³/d Ühiskanalisatsiooni juhitav vesi 3,51 3,20 3,87 4,23 4,61 (asutused) m³/d Ühiskanalisatsiooni juhitav vesi 17,56 15,99 19,33 21,14 23,06 kokku m³/d

28

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

4.3.2. Reoveekogumisalad

Kaiu vallas asuvad reoveekogumisalad on kinnitatud Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1080. Reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks välja ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Kaiu aleviku reoveekogumisala on kaetud kanalisatsioonitorustikuga ning liitunud on 99 % elanikkonnast. Kuimetsa küla reoveekogumisala kaguosa ei ole ühiskanalisatsioonitorustikuga kaetud. Sealsetel majapidamistel on kogumismahutid või imbsüsteemid. Seega tuleks enne ühiskanalisatsioonitorustiku pikendamist kaaluda, kui otstarbekas selle rajamine on. Muudel aladel on lubatud reovee kohtkäitlus vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrusele nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”. Kaiu aleviku puhastusseadmes on ka purgimise võimalus.

4.3.3. Ühiskanalisatsiooni põhiskeemid

Kaiu aleviku ja Kuimetsa küla ühiskanalisatsiooni dimensioneeritud põhiskeemid, reoveeülepumplad ja reoveepuhastid on esitatud joonistel nr 1–3. Kaiu alevikus paiknevad olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud suures osas eraomandis olevatel kinnistutel. Uued kanalisatsioonitorustikud on planeeritud võimaluse korral väljapoole eraomandis olevaid kinnistuid (näiteks teemaa-alale). Kuimetsa küla keskasulas paiknevad olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud suures osas eraomandis olevatel kinnistutel. Torustiku rekonstrueerimisel tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid trassikoridore, sest need on lõhkamise teel rajatud paekivisse. Uute trassikoridoride rajamine on liigne kulu, mida tuleb võimalusel vältida.

4.3.4. Sademevee ärajuhtimine

Hoonestuse tihenemine ja kõvakattega alade pidev laienemine ka külades põhjustavad sademeveest tingitud keskkonnakahju tunduvat suurenemist. Sademeveekäitlus on tähtis osa asula (küla) detailplaneeringust. Juba võimalikult varajases planeerimisstaadiumis tuleb arvestada nii kohalikke olusid kui ka omavalitsuse ehitusplaane ümbritsevatel aladel. On oluline silmas pidada, et vale planeerimine ei muudaks head sademeveekäitlust võimatuks. Igal sademeveesüsteemi (olgu selleks või kraavide- või immutussüsteem) projekteerimisel on väga oluline valida õiged lähtealused. Väga oluline on vältida planeerimis- ja ehitustegevusega sademevete sattumine ühiskana- lisatsiooni. Sademevesi lahjendab reovett ja põhjustab reoveepuhastite töös häireid. Seda eriti väikepuhastite puhul nagu Kaius ja Kuimetsas. Sademeveekogujate olemasolu on sademevee käitlemisel üks olulisemaid probleeme, sest tihti paiknevad suublad rajatavast objektist kaugel, mis teeb sademevee ärajuhtimise tehniliselt keerukaks ja majanduslikult kulukaks. Üldiselt on eelistatud imbsüsteemide rajamine ja kasutamine. Projekteerimisel peab siinkohal järgima Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrusega nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” seatud tingimusi. Eramajadesademevee probleemide lahendamisel võiks lisaks imbsüsteemile kaaluda võimalust kasutada sademevee kogumismahuteid. Sademevett saab kasutada kastmisveena ja ka niinimetatud „halli veena“.

29

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

4.4. Teenuse hinna kujundamine

Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted koostab ja avalikustab oma veebilehel Konkurentsiamet. Kaiu valla reoveekogumisaladel on põhiliseks probleemiks välisvahendite abil (KIK, ÜF) teostatavate rekonstrueerimis- ja laiendustööde maksumuse kajastamine teenuse hinnas. Võib kindlalt väita, et linnalistes asulates on teostatud investeeringu maksumus ühe m³ joogivee või reovee kohta tunduvalt väiksem kui Kaiu valla suhteliselt hõreda asustusega alade puhul. See loob omakorda olukorra, kus teostatud investeeringute maksumuse 100%-line lisamine teenuse hinnale muudaks selle suuremaks 4% leibkonna sissetulekust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamisel on tänaseni lähtutud printsiibist, kus teenuse hind katab vee-ettevõtte kulud, välisvahendite abil teostatud investeeringute omaosalused ning tagab mõistliku kasumi. Kuigi eelistatavalt kasutatakse kogu ÜVK välja arendamiseks välisvahendeid, võib samas eeldada, et vajalikud on toetused ka erinevatelt organisatsioonidelt. ÜVK edasisel arendamisel peaks hinnakujundusel lähtuma üldiselt samadest printsiipidest. ÜVK laiendamisel välisvahendite abil (KIK ÜF) peavad katma uute liitujate liitumistasud teostatud investeeringute omaosaluse. Välisvahendite abil teostatud rekonstrueerimise projektide maksumuse omaosalus peab sisalduma teenuse hinnas.

30

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

5. Investeerimisobjektid

5.1. Üldine

Käesolevas arendamise kavas käsitletava perioodi 2011–2022 investeerimisprojektide valikul on lähtutud arendamise kava eelnevates punktides väljajoonistunud vajadustest ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest. Investeerimisprojektidega peab olema tagatud:  joogivee vastavus sotsiaalministri 31.07.2001 määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“;  olemasolevatele elamutele piisava survega nõuetele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis;  reovee kogumine ja puhastamine määratud ning Keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisalalt;  suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrusele nr 269 ning Euroopa Ühenduse asula reovee direktiivile nr 91/271.

Investeeringuprojektid on prioritiseeritud lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonna- seisundi parandamisele ning mõjust elanike heaolule. Esmaseks ülesandeks on joogivee kvaliteedi tagamine tarbimispunktides ning reovee nõuetekohane puhastamine.

Veevarustuse-ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine ja rekonstrueerimine üksnes valla ja vee- ettevõtte omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest.

5.2. Investeerimisobjektide loetelu

Alljärgnevalt on kirjeldatud vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tuletõrjevee investeeringud Kaiu valla territooriumil.

 Kuimetsa küla vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Tegevused vastavalt eelprojektile.

 Kuimetsa küla reoveepuhasti rekonstrueerimine Tegevused vastavalt eelprojektile

 Kuimetsa küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Tegevused vastavalt eelprojektile

 Kaiu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku II etapp Tegevused vastavalt eelprojektile

 Tuletõrjeveemahutite rekonstrueerimine Alustada tuleb prioriteetsemast.

31

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

5.3. Investeerimisobjektide ajaline kestus, hinnanguline maksumus ja võimalikud rahastusallikad

Võimalike investeeringute teostamisel nähakse ette kaasrahastamist SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist (toetuse määr 85 % abikõlbulikest kuludest). Tabelis 5.1. on kajastatud investeerimisobjektide ajaline kestus ja hinnanguline maksumus. Kindlasti on vajalik vastava etapi realiseerimisel koostada täpsustatud projekti eelarve.

Investeerimisobjektid Tabel 5.1. Investeerimis Aasta objekti Nr nimetus 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Kuimetsa küla vee- ja kanali- satsiooni- torustiku rekonstru- 1. eerimine 468 488 Kuimetsa küla reovee- puhasti rekonstru- 2. eerimine 226 382 Kuimetsa küla puur- kaev-pumpla rekonstru- 3. eerimine 72 220 Kaiu aleviku vee- ja kanalisatsi- oonitorustiku 4. II etapp 258 264 Tuletõrjevee- mahutite rekonstruee- 5. rimine 4 000 2 400

32

KAIU VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2011-2022

6. Joonised

1. Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem – Kaiu alevik

2. Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem – Kuimetsa küla (2 lehel)

3. Kaiu aleviku reoveekogumisala

4. Kuimetsa küla reoveekogumisala

33