Tugimaantee nr 14 Kose- km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos

2018

Tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos

Tellija Maanteeamet

Tellija esindaja ja Janno Vilberg kontaktandmed [email protected] Teelise 4 10916 Tallinn Tel: 514 4925

Lepingu nr 1-10/18/0977-1

Aruande kuupäev 11. juuli 2018

Aruande nr ERC/6-2/2018

Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, kergliikluse prognoos

Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast

Töös osalesid Luule Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ Tiit Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ

ERC Konsultatsiooni OÜ Väike-Ameerika 15-9 10129 Tallinn, Eesti e-post: [email protected] tel: +372526984 www.ercc.ee

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 1

SISUKORD

1. Asukoht ja olemasolev olukord ...... 2 2. Liiklusohutus ...... 4 3. Prognoosi koostamise lähtealused ...... 5 3.1 Normid ja juhendid ...... 5 4. Kergliikluse mahu ja suundade määramine ...... 6 4.1 Elanike arv ja vanuseline koosseis ...... 6 4.2 Koolid ...... 8 4.3 Töökohad ...... 8 4.4 Kaubandus- ja teenindusettevõtted ...... 9 4.5 Vaba aja veetmisega seotud kohad ...... 9 4.6 Liikumisviiside jaotus ...... 10 5. Prognoosi tulemused ...... 11 6. Kokkuvõte ...... 13

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 2

1. ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD

Käesoleva uuringu eesmärk on välja selgitada jalakäijate ja jalgratturite võimalik hulk ja nende liikumissuunad riigimaanteede teelõikudel ning jalgratta- ja jalgteede rajamise vajadus. Tugimaantee nr 14 Kose-Purila km 11,0-19,0 teelõik asub Harju ja maakonnas Kose ja Rapla vallas. Teelõigu tehnilised parameetrid on toodud allpool olevas tabelis vastavalt Teeregistri andmetele.

Lõigu algus km 11,0

Lõigu lõpp km 19,0

Joonis 1.1. Perspektiivse kergliiklustee asukoht

Andme liik Andmed Teelõigu pikkus 8,0 km Maantee klass km 10,499-13,143 0 klass (linn, alev, alevik) km 13,143-13,194 IV kl km 13,194 -19,050 V kl Teekatte liik km 11,398-13,108 Mustkate, bit.stab.kate (ehitusaasta 1999) km 13,108-13,194 Tihe asf.betoon (ehitusaasta 2011) km 13-194-19,050 (põlevkivi) tuhkbetoon (ehitusaasta 1990) Mulde laius 8,0-14,5 m Teekatte laius 7,0-12,0 m

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 3

Andme liik Andmed Sõidutee laius 6,0 m Peenra laius 0,5 -1,5 m Ristmikud km 15,412 mnt nr 20130 (neljakülgne ristmik) km 16,125 mnt nr 20124 (kolmekülgne ristmik) km 18,979 mnt nr 20130 (kolmekülgne ristmik) km 19,050 mnt nr 15129 (kolmekülgne ristmik) Mahasõiduteed ja lõikumised kohalike teedega 30 tk Bussipeatused 5 tk Liiklussagedus, AKÖL=SAPA+VAAB+AR, a/ööp 495=458+10+27 Valgustus Olemas km 10.666 -11.263 Kiiruspiirang km 9,914-9,396 Paremal 70 km/h, vasakul 90 km/h km 9,396-9,692 50 km/h km 9,692-9,881 Paremal 90 km/h, vasakul 70 km/h km 9,881-10,212 90 km/h km 10,212-10,527 Paremal 70 km/h, vasakul 90 km/h km 10,527-10,874 50 km/h km 10,874-10,888 Paremal 40 km/h, vasakul 50 km/h km 10,888-11,395 50 km/h km 11,395-11,548 Paremal 90 km/h, vasakul 70 km/h km 11,548-16,845 90 km/h km 16,845-17,216 70 km/h km 17,216-18,893 90 km/h km 18,893-19,050 70 km/h

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 4

2. LIIKLUSOHUTUS

Käsitletaval teelõigul toimunud liiklusõnnetuste arv on toodud tabelites 2.1 ja 2.2. Aastatel 2000-2017 on toimunud 8 liiklusõnnetust, kus vigastada on saanud 10 inimest. Hukkunutega liiklusõnnetusi pole sel teelõigul toimunud. Kergliiklejatega on toimunud üks liiklusõnnetus, kus jalakäija sai viga. Enamik liiklusõnnetusi on seotud sõiduki teelt väljasõiduga ning peamiselt on need toimunud km 12-13 vahelisel teelõigul. Liikluskindlustuse Fondi andmetel on sel teelõigul aastatel 2009-2018 toimunud 3 liiklusõnnetust.

Tabel 2.1. Mnt 14 km 11-19 liiklusõnnetused Teeregistri andmete põhjal LÕ asukoht, Hukku- Vigasta- Kuupäev Kellaaeg Tüüp km nuid tuid 12.539 05.01.2004 14:05 sõiduki teelt väljasõit 0 1 12.729 25.07.2003 5:00 sõiduki teelt väljasõit 0 0 12.859 11.06.2004 19:53 sõiduki teelt väljasõit 0 3 12.991 01.11.2007 18:24 sõiduki teelt väljasõit 0 3 13.491 26.08.2007 23:15 sõiduki teelt väljasõit 0 0 13.75 26.02.2013 9:18 kokkupõrge vastutuleva sõidukiga 0 1 17.331 09.09.2009 10:10 sõiduki ümberpaiskumine teel 0 1 18.714 03.03.2002 23:50 kokkupõrge jalakäijaga 0 1

Tabel 2.2. Liiklusõnnetuste toimumise aeg ja tüüp Liikluskindlustuse Fondi andmete põhjal LÕ asukoht, Kuupäev Kellaaeg Tüüp Asjakahju km 11.2 02.08.2009 sõiduki teelt väljasõit 75.00 € 18.8 23.03.2014 19:30 kokkupõrge vastutuleva sõidukiga 6 550.00 € 19.0 03.11.2016 0:00 tee või teerajatise kahjustamine 2 088.00 €

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 5

3. PROGNOOSI KOOSTAMISE LÄHTEALUSED

3.1 Normid ja juhendid

Maantee projekteerimsinormides 1 (MntPN) on toodud nõuded jalgteede lahendusele ja vajadusele. Sõiduteest eraldi asetsev jalgtee tuleb vajadusel ette näha lähtudes liiklusohutuse analüüsist. Sõltumata liiklusohutuse analüüsist tuleb eraldiasetsev jalgtee ehitada lähtudes autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse lubatud piirkiirusest.

Tabel 3.1. Jalgtee vajadus sõltuvalt eeldatavast liiklussagedusest ja projektkiirusest Jalakäijate ja jalgratturite liiklussagedused ≤((JK+JR)/ööp) Maantee klass autoliikluse erinevatel projektkiirustel, km/h 60 80 >80 II 200 100 50 III 250 150 100 IV 300 200 150 V 400 250 200 VI - 300 200

Analüüsitaval teelõigul on mitmeid kiiruspiirangutega lõike. Kiiruspiirangud on vahemikus 40-70 km/h. Pikem lõik, kus kehtib tavapärane asulaväline piirkiirus 90 km/h, on km 11,5- 16,8 ja km 17,2-18,9.

Jalgtee minimaalne laius peab olema 1,2 m ning selle kate peab kavandatavat tee hooldamist arvestades olema projekteeritud nii, et oleks tagatud jalakäijate ja ratturite liiklemine kõigis ilmaoludes.

Jalgtee ristlõige tuleb määrata lähtudes jalakäijate ja jalgratturite ruumivajadusest ning liiklussagedusest. Jalgtee vähim laius olenevalt tee liigist, liiklussagedusest ja -koosseisust on toodud tabelis 3.2.

Tabel 3.2. Jalgtee vähim laius Jalgratturite ja jalakäijate liiklussagedus (JR+JK)/ööp Jalgtee laius, m < 500 2,0 500-1000 2,5 >1000 3,0

1 MTM 5.08.2015.a. määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 6

4. KERGLIIKLUSE MAHU JA SUUNDADE MÄÄRAMINE

Kergliiklusmahtude prognoos on koostatud vastavalt Stratum OÜ poolt 2013.a. tehtud juhendile. 2 Prognoos on koostatud nii jalakäijate kui ka jalgrattaliiklusele kasutades juhendis toodud lihtsustatud meetodit.

4.1 Elanike arv ja vanuseline koosseis

Statistikaameti andmetel elab Kose vallas kokku 7103 ja Rapla vallas 13260 (sh Rapla linnas 5163) elanikku 3: Kose valla kodulehel on elanike koguarvuks mainitud veidi üle 7300 4. Analüüsitavas piirkonnas (Kose valla osas) on suurima elanike arvuga küla (>300 el), teistes külades on alla 100 elaniku. Vanuseliselt on tööealisi 59,1%, kooliealisi 14,7% (sh 7-15 aastaseid 10,7%) ning pensioniealisi 17,0%.

Rapla valla osas on analüüsitavas piirkonnas suurima elanike arvuga alevik (~400 el) ja küla (~360 el), teistes külades on alla 100 elaniku. Vanuseliselt on tööealisi 60,5 %, eelkooliealisi 6,6%, kooliealisi 13,9% (sh 7-15 aastaseid 9,6%) ning pensioniealisi 19,1%. Joonisel 4.1 on toodud jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalik areaal – siinkohal on arvestatud, et jalgsi on see kuni 5 km ning jalgrattaga kuni 10 km. Tabelis 4.1 on toodud asumid, mille elanikud teoreetiliselt võiksid Habaja-Kuimetsa kergliiklusteed kasutada.

Tabel 4.1. Analüüsitava piirkonna külade elanike arv ja vanuseline jaotus Vanus kokku 0-17 18-64 65 ja vanemad

....1174 küla 24 6 18 0 ....1708 Habaja küla 311 74 202 35 ....1779 küla 47 10 26 11 ....2485 küla 10 2 6 2 ....2690 Kantküla küla 22 6 13 3 ....3140 küla 23 4 11 8 ....3834 Kõue küla 28 7 15 6 ....4577 Lutsu küla 8 3 3 2 ....4667 Lööra küla 14 3 8 3 ....5485 küla 8 0 5 3 ....5656 küla 62 4 46 12 ....6981 Riidamäe küla 2 0 1 1 ....7963 Sääsküla küla 9 2 7 0 ....8346 Triigi küla 63 18 41 4 ....8773 küla 12 4 5 3 ....8847 Vahetüki küla 1 0 0 1 ....9749 Äksi küla 25 5 16 4 ....2553 Kaiu alevik 434 93 260 81 ....2845 küla 54 7 29 18 ....3541 Kuimetsa küla 324 58 224 42 ....5588 küla 18 1 10 7 ....8138 Tamsi küla 33 7 21 5

2 Kergliikluse prognoosimise juhend. Stratum OÜ, Tallinn 2013. 3 Andmed viimati uuendatud 23.11.2017, Statistikaamet 4 https://www.kosevald.ee/koue-vallaga-uhinemine

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 7

Vanus kokku 0-17 18-64 65 ja vanemad

....8305 küla 44 7 25 12 ....9050 küla 48 14 28 6 Kokku 1624 335 1020 269

Joonis 4.1. Jalgsi- ja jalgrattaga liikumise areaal

Kuigi võimalikku areaali jääb 24 küla, siis kõigi jaoks ei jää analüüsitav teelõik loogilise marsruudi siisse ja seetõttu on potentsiaalseid kergliiklustee kasutajaid vähem.

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 8

Joonisel 4.2. on toodud TÜ RAKE uuringule 5 põhinev rahvastiku prognoos. Kuna seoses haldusreformiga on vallad muutunud, siis käesoleval juhul on arvestatud, et praegune Rapla vald koosneb endisest , Kaiu, Raikküla ja Rapla vallast ning eelpool mainitud aruandest on kasutatud nende valdade elanike arvu prognoosi. 2030.aastaks prognoositakse Rapla valla elanike arvu vähenemist 3,9% võrra ning Kose valla elanike arv väheneb 7,7%. Peamiselt väheneb noorte ja tööealiste arv, kasvab aga pensioniealiste arv.

75+

65-74

50-64 2030 35-49 2020 20-34 2017 5-19

0-4

0 500 1000 1500 2000 2500 3000

Joonis 4.2. Rapla valla rahvastiku prognoos

4.2 Koolid

Analüüsitavasse piirkonda või selle lähistele jääb kaks kooli – Kose Gümnaasiumi Harmi õpipaik (end. Harmi Põhikool), kus õpib 33 last ja on 9 õpetajat/töötajat ning Kaiu Põhikool, kus õpib 91 last ja on 20 õpetajat/töötajat (2017/2018 õppeaasta andmed).

4.3 Töökohad

Analüüsitavasse piirkonda jäävad ettevõtted ning neis olevate töötajate arv on toodud tabelis 4.2. Mujalt töötavate inimeste puhul on kasutatud hinnangulisi väärtuseid.

Tabel 4.2. Analüüsitava piirkonna ettevõtted ja töötajate arv Ettevõtte nimi Tegevusala Küla Töötajate arv Heivi Pajula OÜ Kohvrite, käekottide jms kaupade tootmine Kaiu 7 Karitsu Rantšo OÜ Veiste kasvatus Kaiu 6 Reibal JRK OÜ Kütte -, vent. jms seadmete paigaldus Kaiu 11 Kaiu Auto OÜ Kaubavedu Kaiu 5 Kaiu Eko OÜ Kaubandus Kaiu 4 Kaiu EKO Metall OÜ Metallehitiste tootmine Kaiu 20 Kaiu LT OÜ Piimakarjakasvatus Kaiu 42 Rosmakor OÜ Taimekasvatus Kõue 1 Habaja TK OÜ Taimekasvatus Habaja 3 Sermesto OÜ Teraviljakasvatus Habaja 2 Ojasoo OÜ Teraviljakasvatus Ojasoo 2

5 Territoriaalne rahvastikuprognoos KOV-üksuste lõikes aastateks 2020 ja 2030. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. 2015.

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 9

4.4 Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Lähimad kauplused asuvad Kaiu alevikus ning Äksi ja Kuimetsa külas. Habajal on perearstikeskus ning Kaius on hooldekodu. Kuimetsa külas on postipunkt.

4.5 Vaba aja veetmisega seotud kohad

Avalik raamatukogu on Kaiu alevikus ning ühtlasi on seal veel mitmeid vaba aja veetmisega seotud asutusi (laskurklubi, jahindusklubi). Kuimetsa külas on krossirada.

Joonis 4.3. Planeeritav kergliiklustee ja peamised liikumiste sihtpunktid

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 10

4.6 Liikumisviiside jaotus

Kergliikluse prognoosimiseks on vaja teada ka erinevate liikumisviiside kasutatavust. Peamine liikumisviis sihtkohta jõudmiseks oli Kose ja Rapla vallas vastavalt uuringule 6 järgmine:

Sõiduauto Ühistransport Jalgsi Jalgratas Kose vald 46% 7% 33% 9% Rapla vald 60% 3% 30% 4%

6 Tallinna lähipiirkonna – Harjumaa (v.a Tallinna linn) ning Kohila ja Rapla valdade elanike liikumisviiside uuring. Kantar Emor, 2018

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 11

5. PROGNOOSI TULEMUSED

Kuna põhjalikku liikuvusuuringut pole tehtud, siis on liikumisseoste määramiseks kasutatud lihtsustatud gravitatsioonimudelit. See mudel arvestab antud liikumisviisi kasutatavate inimeste arvu, sihtkoha nn atraktiivsust (tööalaste liikumiste puhul töökohtade arvu ja koolialaste liikumiste puhul õpilaskohtade arvu jne), asumite arvu ja nende vahelisi kaugusi.

Jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalik areaal on toodud joonisel 4.1 ning on arvestatud, et jalgsi on see kuni 5 km ja jalgrattaga kuni 10 km.

Prognoosiperioodiks on arvestatud 10 a (kuni aastani 2030). Sel perioodil eeldatavalt: • Kose ja Rapla valla elanike arv väheneb; • Kergliiklustee väljaehitamise korral: o tööalaste liikumiste modaaljaotus: . jalgsi 31% . jalgrattaga 7% o kooliga seotud liikumiste modaaljaotus eeldatavalt: . jalgsi 40% . jalgrattaga 10%.

Järgnevates tabelites on toodud prognoosi koondtulemused. Liikumiskorrespondentside esitamisel arvestati ainult selliseid asumeid, mille puhul loogiline teekond läbiks Habaja- Kuimetsa teelõigu. Tabelites on toodud vaid need korrespondentsid, mille puhul jalgsi ja jalgrattaga liikumiste arv on vähemalt 0,01.

Tabel 5.1. Teoreetiline Habaja-Kuimetsa kergliiklusteed kasutatavate õpilaste arv Asum Kool JK arv JR arv Habaja Harmi PK 0.02 0.00 Kokku 0 0

Gravitatsioonivalemi kasutamine sisulist tulemust ei andnud. Peamiselt on põhjuseks see, et neil kel jääks planeeritav kergliiklustee loogilise marsruudi sisse, on teekond liiga pikk (üle 10 km) ja neil kel teekonnapikkus oleks sobiv, ei jää see planeeritavale kergliiklusteele.

Siinkohal peab arvestama ka asjaolu, et tegu on kahe erineva maakonna erinevate valdadega ja üldjuhul käiakse pigem oma valla koolis.

Arvestades kergliiklustee asukohta ja kooli/küla omavahelist kaugust, siis Harmi Põhikooli minnes kasutaksid mingit osa kergliiklusteest osad Habaja küla lapsed. Õpilasi on Habaja külas alla 60. Kui eeldada, et u 1/4 neist oleks põhjust kergliiklusteed kasutada (enamik küla jääb maanteest Harmi küla poole ja sinna viib otsetee) ja neist omakorda u 40% liiguksid jalgsi (jalgrattaga), siis oleks tulemuseks 6 liikujat (jaotades need jalgsi ja jalgrattaga liikumiste vahel: 4 ja 2).

Kaiu Põhikooli puhul oleksid potentsiaalsed kergliiklustee kasutajad Kuimetsa (osaliselt) ja Vaopere küla lapsed, aga kuna teekonnapikkus on >7 km, siis teoreetiliselt liigutaks pigem

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 12

jalgrattaga. Kui ~50 õpilasest 10% kasutaks kooliminekuks jalgratast, oleks tulemuseks 5 liikujat .

Seega võib öelda, et põhikooli ealiste õpilaste arv, kes Habaja-Kuimetsa kergliiklusteed mingis osas (mitte täies ulatuses) kasutaksid on 0...11. Arvestades edasi-tagasi liikumiste arvu oleks lõplik tulemus 0...22 liikumist päevas .

Tabel 5.2. Teoreetiline Habaja-Kuimetsa kergliiklusteed kasutatavate töölkäijate arv Asumist Asumisse JK arv JR arv Alansi Habaja 0.08 0.02 Habaja Habaja 1.85 0.46 Habaja Harmi 0.60 0.15 Habaja Ojasoo 0.12 0.03 Harmi Habaja 0.03 0.01 Kuimetsa Habaja 0.00 0.03 Ojasoo Habaja 0.06 0.02 Tamsi Habaja 0.00 0.01 Triigi Habaja 0.00 0.01 Vaopere Kaiu 0.00 0.08 Vaopere Habaja 0.07 0.02 Vaopere Harmi 0.00 0.01 Äksi Habaja 0.18 0.04 Kokku 3 1

Tööle liikumiste puhul tekib sarnane olukord – Kaiu alevikus on enamik analüüsitava piirkonna töökohti, samas jääb see enamike potentsiaalsete kergliiklustee kasutajate jaoks liialt kaugeks. Kuimetsa külas on ~200 tööealist elanikku, kui neist 10% kasutaks igapäevaseks liikumiseks jalgratast, oleks tulemuseks 20 liikujat . Sama eeldust kasutades lisanduks Vaopere külast 2 liikujat . Samas aga suur osa Kuimetsa küla elamutest paikneb selliselt, et kergliiklusteed sisuliselt põhjust kasutada ei ole, kui sihtpunktiks on Kaiu. Teiste külade seosed on eelpool juba toodud ja kuna nende külade töökohtade arv on tagasihoidlik, siis tõenäoliselt pole igapäevaste JK/JR liikumiste arv oluliselt suurem.

Tabelis 5.3 on toodud eraldi jalgsi liikumiste maht (JK) ning jalgrattaga liikumiste maht (JR). Gravitatsioonimudeli valem arvutab liikumiste arvu lähtepunktist sihtpunkti ehk liikumisahela ühe osa. Kuna üldjuhul, kui kuhugi minnakse, siis tullakse sama liikumisviisi kasutades ka tagasi, tuleb saadud tulemus korrutada kahega. Kaubandus- ja teenindusettevõtetesse (sh ka nt liikumised koolides toimuvatele huviringidesse või raamatukogudesse) eraldi liikumisi on keeruline genereerida, sest pole piisavalt andmeid ning seetõttu on eeldatud, et lisandub 20% kooli ja tööalastele liikumistele. Siia hulka on arvestatud ka pensioniealiste liikumine, sest nemad on üks sihtrühmadest, kes on altid maapiirkonnas jalgratast kasutama ning tuleb arvestada ka, et nende arv rahvastiku prognoosi alusel tulevikus kasvab. Jalgsi/jalgrattaga tööalaste liikumiste arv võib kasvada, kui sobivasse kaugusse lisandub uusi töökohti.

Mnt nr 14 km 11,0-19,0 kergliikluse prognoos 13

Teatud osa liikumiste arvu kasvust on kindlasti seotud ka kergliiklustee väljaehitamisega – mida turvalisemalt liiklejad seal end tunnevad, seda rohkem kasutatakse alternatiivseid liikumisviise.

Tabel 5.3. Teoreetiline Habaja-Kuimetsa kergliiklusteed kasutatavate liikujate arv Jalgsi Jalgrattaga Üks suund Edasi-tagasi min max min max min max min max Tööalased liikumised 3 4 1 22 4 26 8 52 Kooliliiklus 0 4 0 7 0 11 0 22 Muu liiklus (20%) 1 2 0 6 1 8 2 16 Kõik kokku 4 10 1 35 5 45 10 90

6. KOKKUVÕTE

Lähtudes teostatud prognoosi tulemustest saab hinnata regulaarseks igapäevaseks kergliikluse ööpäevaseks mahuks 10 ... 90 kergliiklejat ööpäevas , millele võivad lisanduda puhke- ja vabaajaliikluse mahud.

Lähtudes MntPN-s toodud jalgtee vajaduse määrangust ei saa väita, et jalgtee rajamine oleks tingimata vajalik. Kergliiklustee võimalik kasutajate hulk jääb selleks liiga napiks.

Võimaluse korral võiks kaaluda kergliiklustee rajamist Habaja küla piirkonnas (~km 10,5 ... km 11,2) tee vasakul pool. Problemaatiline ala on km 11,05 piirkonnas, kuna seal on majad sõiduteele väga lähedal (kruntide vaheline vaba ruum ca 6,75 m) ning isegi projekteerimise lähtetaseme E (erandlik) puhul võib olla keeruline mahutada nii jalgtee(kõnnitee) kui ka sõidutee olemasolevasse ruumi.