(22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

(22.09.2016) Ülevaade Ühinemismenetluste, Piiride Mu Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (22.09.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud volikogu otsused ning teavitatud ministeeriumi. Kokku: 53, lisaks 7 piiride muutmise ettepanekut Üle 11 000 elaniku: 17 (sh kattuvad ettepanekud) Läbirääkimistega nõustunud, ettepaneku teinud või saanud omavalitsuste arv: 185 Ühinemist plaanivad Elanike arv Km2 Läbirääkimiste seis omavalitsused 01.09.2016 Harjumaa Saue vald 10 530, Saue vald 4 km2, Saue linn 5837, Saue linn 195 km2, 1. Saue vald, Saue linn, Kernu 2049, Kernu 175 km2, Kernu vald, Nissi Ühinemistaotlus VV-s kinnitatud. Nissi 2890 Nissi 265 km2 vald Kokku 21 306 Kokku 639 km2 Aegviidu 707, Aegviidu 12 km2, 2. Aegviidu vald, Anija Anija 5630 Anija 521 km2 Ühinemisleping avalikustatud, vald kommentaarid kuni 9.okt. Kokku 6337 Kokku 533 km2 Kuusalu vald tegi ettepaneku juuni 2016. Kuusalu 6589, Kuusalu 708 km2, Loksa linn ei vastanud tähtaegselt. 3. Kuusalu vald, Loksa Loksa 2730 Loksa 4 km2 linn Loksa moodustas komisjoni ja saatis Kokku 9319 Kokku 712 km2 kutse läbirääkimiste alustamiseks, kuid ei ole nõustunud läbirääkimistega. Harjumaa ja Läänemaa Keila vald 4873, Keila vald 179 km2, Paldiski 3806, Paldiski 60 km2, 4. Keila vald, Paldiski Vasalemma 2510, Vasalemma 39 km2, linn, Vasalemma Ühinemislepingu projekt avalikustatud Nõva on nõustunud Lääne-Nigula Padise 1730, Padise 367 km2, vald, Padise vald, kuni 2.okt. ettepanekuga. Nõva 365 Nõva 130 km2 Nõva vald Kokku 13 284 Kokku 774 km2 Hiiumaa Käina 2109, Käina 186 km2, Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, 5. Käina vald, Emmaste Pühalepa 1582 Pühalepa 255 km2 vald, Pühalepa vald Kokku 4926 Kokku 639 km2 Käina vald tegi ettepaneku 24.08.2016. --- --- --- Hiiu vald nõustus. Käina 2109, Käina 186 km2, Käina vald, Emmaste Emmaste 1235, Emmaste 197 km2, Emmaste, Pühalepa pole veel vastanud. vald, Pühalepa vald, Pühalepa 1582, Pühalepa 255 km2, Hiiu vald Hiiu 4624 Hiiu 384 km2 Kokku 9550 Kokku 1023 km2 Ida-Virumaa Kiviõli 5436, Kiviõli 12 km2, 6. Kiviõli linn, Lüganuse 2965, Lüganuse 439 km2, Lüganuse vald, Sonda 866, Sonda 148 km2, Ühinemislepingu esmane versioon on Aseri on nõustunud Kunda linna Sonda vald, Aseri Aseri 1630 Aseri 67 km2 valmimas ettepanekuga. vald Kokku 10 897 Kokku 666 km2 Ühinemisleping sisuliselt valmis. Iisaku 1217, Iisaku 258 km2, ------ Alajõe 596, Alajõe 110 km2, Iisaku vald tegu uue ettepaneku 7. Iisaku vald, Alajõe Mäetaguse 1754, Mäetaguse 285 km2, 15.09.2016 Alajõe, Mäetaguse ja vald, Mäetaguse Mäetaguse on nõustunud Toila Tudulinna 437, Tudulinna 269 km2, Tudulinna vallale läbirääkimiste vald, Tudulinna ettepanekuga. Illuka 1067 Illuka 544 km2 jätkamiseks ning Illuka vallale vald, Illuka vald läbirääkimiste alustamiseks. Kokku 5071 Kokku 1465 km2 Alajõe, Mäetaguse, Tudulinna ja Illuka pole veel vastanud. Jõhvi 11 930, Jõhvi 124 km2, Toila 2288, Toila 160 km2, Kohtla 1568, Kohtla 102 km2, 8. Jõhvi vald, Toila Kohtla-Nõmme 1008 Kohtla-Nõmme 5 km2 vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald Kokku 16 794 Kokku 390 km2 Ühinemislepingu esmane versioon on ---- Mäetaguse on nõustunud Iisaku ---- ---- valmis ja esitatud avalikustamisele kuni Toila vald, Kohtla ettepanekuga. Toila 2288, Toila 160 km2, 9.okt. vald, Kohtla- Kohtla 1568, Kohtla 102 km2, Nõmme vald, Kohtla-Nõmme 1008, Kohtla-Nõmme 5 km2, Mäetaguse vald Mäetaguse 1754 Mäetaguse 285 km2 Kokku 6618 Kokku 551 km2 Vaivara 1728, Vaivara 398 km2, 9. Vaivara vald, Narva-Jõesuu 2769, Narva-Jõesuu 11 km2, Narva-Jõesuu linn, Kohtla-Järve Kohtla-Järve Viivikonna Vaivara ja Narva-Jõesuu jätkavad Kohtla-Järve Viivikonna ja Sirgala ja Sirgala 2,45 km2 läbirääkimisi. Viivikonna ja 128 Sirgala Kokku 409 km2 Kokku 4625 Ida-Virumaa ja Jõgevamaa Saare 1142, Saare 225 km2, 10. Saare vald, Avinurme 1279, Avinurme 194 km2, Avinurme vald, Lohusuu 703, Lohusuu 103 km2, Läbirääkimised Saare, Kasepää, Lohusuu vald, Kasepää 1220, Kasepää 41 km2, Avinurme, Mustvee ja Lohusuu Kasepää vald, Palamuse 2132, Palamuse 216 km2, vahel. Palamuse vald, Mustvee 1328 Mustvee 5 km2 Mustvee linn Kokku 7804 Kokku 784 km2 Jõgevamaa Jõgeva vald 4398, Palamuse nõustus tingimusel, et lisaks Jõgeva vald 459 km2, Jõgeva linn 5356, J6geva ja Torma vallale kaasatakse Jõgeva linn 4 km2, Palamuse 2132, Saare, Kasepää, Lohusuu ja Avinurme Palamuse 216 km2, 11. Jõgeva vald, Jõgeva Torma 1982 vald ning Mustvee linn. Torma 349 km2 linn, Palamuse vald, Läbirääkimised toimuvad. Torma vald Kokku 13 868 --- Kokku 1028 km2 Jõgeva vald tegi mai 2016 ettepaneku --- --- piiride muutmiseks eesmärgiga liita --- Jõgeva vald, Jõune küla 48, Puurmani valla Jõune, Pööra, Saduküla Jõune küla 11,5 km2, Puurmani valla Pööra küla 109, ja Härjanurme külad Jõgeva valla Pööra küla 14,5 km2, Palamuse on nõustunud Saare Jõune, Pööra, Saduküla 176, haldusterritooriumiga. Saduküla 7,1 km2, ettepanekuga. Saduküla ja Härjanurme küla 83 Härjanurme küla 20,2 km2 Puurmani vald nõustus. Härjanurme külad Kokku 416 Kõik kokku 1081,3 km2 NB! Piiride muutmise ettepanek. --- --- Kõik kokku 14 284 --- Pajusi vald tegi 18.08.2016 Jõgeva Jõgeva vald, Pajusi --- Pajusi valla Kaave küla vallale ettepaneku Pajusi valla Kaave valla Kaave küla Pajusi valla Kaave 3,9 km2 küla üleandmiseks. küla 26 Jõgeva vald pole veel vastanud. Kõik kokku 1085,2 km2 Kõik kokku 13 894 NB! Piiride muutmise ettepanek. Jõgevamaa ja Viljandimaa 12. Põltsamaa linn ja Põltsamaa linn 4186, Põltsamaa linn 6 km2, Kõo nõustus Suure-Jaani Põltsamaa vald, Põltsamaa vald 3689, Põltsamaa vald 417 km2, Leping on valmis. ettepanekuga. Pajusi vald, Pajusi 1252, Pajusi 232 km2, Puurmani nõustus Jõune, Pööra, Puurmani vald, Puurmani 1522, Puurmani 293 km2, Saduküla ja Härjanurme külade Kõo vald Kõo 1048 Kõo 149 km2 üle andmisega Jõgeva vallale. Kokku 11 697 Kokku 1098 km2 Järvamaa 2 Ühinemisleping on avalikustatud kuni Paide linn 8170, Paide linn 10 km , 30.sept. Paide vald 1650, Paide vald 300 km2, Töödokumentides omavalitsuse nimena 13. Paide linn, Paide Roosna-Alliku 1054 Roosna-Alliku 132 km2 Paide linn. vald, Roosna-Alliku --- vald Kokku 10 874 Kokku 442 km2 --- --- --- Roosna-Alliku vald tegi 05.09.2016 Roosna-Alliku vald, Roosna-Alliku 1054, Roosna-Alliku 132 km2, ettepaneku piiride muutmiseks Kareda valla Esna, Esna küla 53, Esna küla 2,8 km2, eesmärgiga liita Kareda valla Esna, Vodja ja Öötla Vodja küla 29, Vodja küla 7,7 km2, Vodja ja Öötla külad Roosna-Alliku külad Öötla küla 70 Öötla küla 12,1 km2 valla haldusterritooriumiga. Kareda pole veel vastanud. Kokku: 11 026 Kõik kokku: 464,6 km2 NB! Piiride muutmise ettepanek. Järva-Jaani 1565, Järva-Jaani 127 km2, Albu 1158, Albu 257 km2, 14. Järva-Jaani vald, Ambla 2030, Ambla 166 km2, Albu vald, Ambla Imavere 896, Imavere 140 km2, Ühinemislepingu esmane versioon vald, Imavere vald, Kareda 595, Kareda 92 km2, valmis. Kareda vald, Koeru Koeru 2113, Koeru 237 km2 vald, Koigi vald Koigi 956 Koigi 204 km2 Kokku 9313 Kokku 1223 km2 Järvamaa ja Raplamaa Türi 9357, Türi 599 km2, Väätsa 1308, Väätsa 195 km2, 15. Türi vald, Väätsa Ühinemislepingu eelnõu on Käru on nõustunud Rapla Käru 608 Käru 215 km2 vald, Käru vald avalikustatud. ettepanekuga. Kokku 11 273 Kokku 1009 km2 Läänemaa Ridala 3344, Ridala 254 km2, 16. Ridala vald, Haapsalu 10 294 Haapsalu 11 km2 Ühinemislepingu esmane versioon Haapsalu linn septembris. Kokku 13 638 Kokku 264 km2 Lääne-Nigula 4138, Lääne-Nigula 507 km2, 2 Noarootsi 849, Noarootsi 296 km , 17. Lääne-Nigula vald, Nõva 365, Nõva 130 km2, 2 Noarootsi vald, Martna 771, Martna 269 km , Valmistatakse ette ühinemislepingut. Nõva vald, Martna Kullamaa 1114 Kullamaa 225 km2 --- Nõva on nõustunud Keila valla vald, Kullamaa vald Lääne-Nigula vald tegi ettepaneku piiri ettepanekuga. Kokku 7237 Kokku 1427 km2 muutmiseks ning Rehemäe küla --- --- --- Kullamaa on nõustunud arvamiseks Lääne-Nigula koosseisu. Lääne-Nigula vald, Lääne-Nigula 4138, Lääne-Nigula 507 km2, Märjamaa ettepanekuga. Nissi valla Rehemäe Nissi valla Rehemäe Nissi valla Rehemäe küla Elanike küsitlus on läbi viidud. küla küla 50 11,7 km2 NB! Piiride muutmise ettepanek. Kokku 4188 Kokku 518,7 km2 Läänemaa ja Pärnumaa Lihula 2277, Lihula 367 km2, 18. Lihula vald, Hanila Hanila 1436, Hanila 232 km2, vald, Varbla vald, Varbla 833, Varbla 314 km2, Ühinemislepingu esmane versioon Koonga vald Koonga 1081 Koonga 439 km2 esitatakse septembris volikogudele. Kokku 5627 Kokku 1352 km2 Läänemaa ja Raplamaa Märjamaa 6572, Märjamaa 872 km2, 19. Märjamaa vald, Vigala 1244, Vigala 270 km2, Toimuvad ühinemislepingu projekti Kullamaa on nõustunud Lääne- Vigala vald, Kullamaa 1114 Kullamaa 225 km2 arutelud. Nigula ettepanekuga. Kullamaa vald Kokku 8930 Kokku 1366 km2 Lääne-Virumaa Sõmeru 3476, Sõmeru 168 km2, 20. Sõmeru vald ja Rakvere vald 2105 Rakvere vald 128 km2 Läbirääkimised toimuvad. Rakvere vald Kokku 5581 Kokku 296 km2 Rägavere vald tegi ettepaneku jaan Rägavere 836, Rägavere 174 km2, 2016. Vinni vald nõustus. Vinni 4758 Vinni 487 km2 Laekvere tegi ettepaneku liitumiseks 21. Rägavere vald, Vinni vallaga märts 2016. Vinni vald Vinni vald Kokku 5594 Kokku 660 km2 Laekvere on saanud ettepaneku nõustus. ----- ----- ----- Väike-Maarjalt, pole veel Laekvere vald, Laekvere 1498, Laekvere 352 km2, vastanud. Vinni vald Vinni 4758 Vinni 487 km2 Liitumisleping Laekvere ja Rägavere liitumiseks Vinni vallaga on sisuliselt Kokku 6256 Kokku 839 km2 valmis. Arutelud volikogudes jätkuvad. Vihula nõustus Kunda Kadrina 4917, Kadrina 355 km2, ettepanekuga peale haldusreformi 22. Kadrina vald, Vihula 1928 Vihula 364 km2 Haljala
Recommended publications
  • Kokku 46 Piirkonda, 159 Omavalitsust Üle 11 000 Elaniku: 13 Piirkonda
    KOV-ide ühinemised 25.05.2017 Ühinemine kinnitatud VV-s: Kokku 46 piirkonda, 159 omavalitsust Üle 11 000 elaniku: 13 piirkonda Ühinevad omavalitsused Elanike arv 01.01.2017 Pindala (km2) Ühinenud KOV nimi Harjumaa 1. Saue vald, Saue linn, Kernu vald, Nissi vald Kokku 21 526 Kokku 627 km2 Saue vald. 2. Aegviidu vald, Anija vald Kokku 6340 Kokku 533 km2 Anija vald. Hiiumaa 3. Käina vald, Hiiu vald Kokku 6719 Kokku 570 km2 Hiiumaa vald. Ida-Virumaa 4. Vaivara vald, Narva-Jõesuu linn Kokku 4772 Kokku 409 km2 Narva-Jõesuu linn. 5. Kiviõli linn, Sonda vald Kokku 6210 Kokku 160 km2 Kiviõli vald. Toila vald. 2 6. Toila vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald Kokku 4849 Kokku 267 km NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu kriteeriumi. 7. Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna Kokku 3968 Kokku 922 km2 Alutaguse vald. vald Jõgevamaa ja Ida-Virumaa 8. Saare vald, Avinurme vald, Lohusuu vald, Kasepää Kokku 5738 2 Mustvee vald. vald, Mustvee linn, Torma valla Võtikvere küla Kokku 615 km Jõgevamaa 9. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald ( - Puurmani valla Jõune, Pööra, Kokku 10 170 Kokku 949 km2 Põltsamaa vald. Saduküla ja Härjanurme küla - Pajusi valla Kaave küla) 10. Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Torma vald Kokku 13 772 Kokku 1028 km2 Jõgeva vald. Järvamaa 11. Paide linn, Paide vald, Roosna-Alliku vald Kokku 11 130 Kokku 442 km2 Paide linn. 12. Järva-Jaani vald, Albu vald, Ambla vald, Imavere Kokku 7114 Kokku 986 km2 Järva vald. vald, Kareda vald, Koigi vald Järvamaa ja Raplamaa 13.
    [Show full text]
  • Ristipuud Lõuna-Eesti Matusekombestikus
    Mäetagused 1&2 1996 Ristipuud Lõuna-Eesti matusekombestikus Marju Kõivupuu 1. Traditsiooniline Lõuna-Eesti matus Võrumaa Hargla, Karula, Kanepi, Urvaste, Põlva, Rõuge ja Räpina kihelkonna ning Tartumaa Sangaste, Kambja ja Võnnu kihelkonna traditsioonilisse matusekombestikku kuulub iseloomuliku rituaalina risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust (või ärasaatmispaigast) kalmistule. Seda, et Põhja-Eesti matusekombestikuga võrreldes on ajaloolise Võrumaa matusekombestik tunduvalt rituaaliderohkem, on täheldanud ka Võrumaa inimesed ise: Lõuna- Eestin edimene asi - süümä! Meheveli oll Põltsamaa kandin, sääl es ole üldse midagi. Ku surnut vällä tõstetas - siin andas torti ja viina. Sääl tull rahvas täpselt, kotoh mingisugust üritust es olõq, lugija muiduki oll, aga säänest süümist ja juumist nigu siin... Nüüd nakas veidü lihtsamas minemä, rahval ei olõ raha ka nipallo käen. - MK: Kas valvman ka õks viil käüdäs? - Viimätsel aol ei olõ inämb käünüq, mõni aasta autoga kävvemi õks, sääl sis laulti, olti vaiksõlt, pakuti pits ja... (80- aastane S. Mõksi M. Kõivupuule < Rõuge khk., 1995) Põhja-Eestis võeti matustele kaasa lillekimp või pärg, Lõuna-Eestis kindlasti tort, küpsetis, kook või midagi magusat söödavat. Lilled muidugi ka või pärg. (RKM II 467, 207/8< E. ja H. Mändmäe, Rõuge khk., 1994) Ristilõikamise tava on ainult üks osa traditsioonilisest Lõuna-Eesti matusest. Iseloomulik on veel toidu pakkumine vähemalt neli või viis korda. Üldjoontes näeb kogu kombetalitus välja niisugune. 3-7 päeva jooksul jõuab korraldada asjaomased formaalsused. Peres kehtib vaikusenõue, peeglid- aknad kaetakse kinni. Mõnel pool Võrumaal (Rõuge, Hargla khk.) käivad tänapäevani sõbrad ja tuttavad (eelkõige naisterahvad) öösiti surnut valvamas ja laulmas. Lauldakse nii vaimulikke kui ilmalikke laule, sageli ka lahkunu lemmiklaule. Viimane öö enne matuseid oli/on lähimate omaste päralt.
    [Show full text]
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine
    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Ispa Project Estonia
    FICHA INFORMATIVA ISPA nº 2003/EE/16/P/PA/011 Título de la medida Asistencia técnica para el plan piloto de gestión de recursos hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju en Estonia Organismo responsable de la aplicación Nombre: Ministerio de Medio Ambiente Dirección: 24 Toompuiestee, 15127 Tallin, Estonia Correo electrónico: [email protected] Descripción El Ministerio de Medio Ambiente ha identificado la necesidad de asistencia técnica (AT) para la preparación del Plan de Gestión de Recursos Hidráulicos de la subcuenca del distrito de Harju como plan piloto de gestión de cuencas fluviales. En Estonia está prevista la ejecución de ulteriores planes de este tipo. Este proyecto de AT se ha iniciado con la finalidad de aplicar la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE. Se refiere a la elaboración de un plan de gestión de recursos hidráulicos para la subcuenca del distrito de Harju, que incluye cinco subprogramas (agua potable, aguas subterráneas, aguas superficiales, ecosistema acuático y aguas costeras). El plan establecerá una lista de medidas potenciales e inversiones concretas en el sector del agua. El proyecto comprende 7 ciudades (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue y Tapa) y 38 municipios (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma y Viimsi). Objetivos El objetivo global es desarrollar un plan integral de gestión de recursos hidráulicos basado en la Directiva marco sobre política de aguas 2000/60/CE.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Põltsamaa Linna, Põltsamaa Valla, Pajusi Valla Ja Puurmani Valla Ühinemise
    PÕLTSAMAA LINNA, PÕLTSAMAA VALLA, PAJUSI VALLA JA PUURMANI VALLA ÜHINEMISE SPORDI TÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL Põltsamaa kultuurikeskus 29. märts 2017 Algus kell 12.00, lõpp kell 14.00 Juhatas Indrek Eensalu (Põltsamaa vald) Protokollis Reet Maks (Ühinemise koordinaator) Koosolekust võtsid osa: Aare Järvik (Puurmani vald), Silver Nõmmiksaar (Põltsamaa vald), Reet Alev (Pajusi vald), Margus Metsma (Põltsamaa linn), Elmo Krumm (Pajusi vald), Silja Peters (Põltsamaa vald), Vitali Goroško (Põltsamaa linn). Päevakord: 1. Spordi valdkonna struktuur 1. Spordi valdkonna struktuur 23. märtsiks võisid töögrupi liikmed esitada oma nägemuse tulevase Põltsamaa valla spordi valdkonna struktuurist. Esitati kolm erinevat varianti struktuuri ülesehitusest . Esitajad said omaprojekte tutvustada. Margus Metsma esitatud nägemus tugineb kogemusele. Struktuurijoonises oleks järgmised kastid: SPORDIKOOL - Treenerid. seosed spordialaliitudega. Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus. Spordiregister. EHIS. Järgib ja kaasajastab õppekavad. Võistluskalender. SPORDIOBJEKTID - haldamine. Objektide kasutamise aegade jaotus. Remont-hooldustööd. Spordiregister. TERVISEDENDUS - spordiklubid, tervisesport, rahvaspordiüritused. SPORDIJUHT - sporditegevuse planeerimine. arengukava. eelarve, spordikalender. spordiregister. Võistkondade koostamine ja väljaviimine. Projektid, raha taotlused. Suhtlus toetajatega. aruandlus. Vitali Goroško ( Skeem Lisa 1 ) esitatud nägemuse järgi alluks tulevane valla spordijuht ülevallalisele spordinõukogule. Valla spordijuhile alluksid enamus
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • Alade Protokoll (Pdf)
    LASKMINE Koht Võisteja Omavalitsus Amet S.a. V.kl. Tulemus Punktid 1 Andrus Seeme Kõlleste vald vallavanem 8.11.1969 M 88 50 p. 2 Konstantin Kaus Mäetaguse vald vallavanem 1953 M45 87 48 p. 3 Eerik Lumiste Laekvere vald volikogu esimees 29.10.1969 M 85 46 p. 4 Alo Aasma Paide linn linnapea 15.01.1986 M 81 45 p. 5 Lennart Liba Vastse-Kuuste vallavanem 21.04.1968 M45 76 44 p. 6 Margus Jaanson Juuru vald vallavanem 19.05.1968 M45 73 43 p. 7 Priit Lomp Haaslava vald vallavanem 9.07.1984 M 71 42 p. 8 Kalevi Kaur Kolga-Jaani vald vallavanem 10.08.1961 M45 70 41 p. 9 Jüri Ellram Imavere vald vallavanem 12.10.1955 M45 69 40 p. 10 Juri Gotmans Haanja vald vallavanem 4.05.1973 M 68 39 p. 11 Aarne Laas Laekvere vald vallavanem 17.10.1959 M45 67 38 p. 12 Rait Pihelgas Ambla vald vallavanem 29.04.1985 M 65 37 p. 13 Valdis Toomast Saue linn volikogu esimees 5.03.1969 M 62 36 p. 14 Veljo Kingsepp Mäetaguse vald volikogu esimees 14.10.1950 M45 60 35 p. 15 Arto Saar Järva - Jaani vald vallavanem 13.12.1982 M 58 34 p. 16 Urmas Hallap Kanepi vald vallavanem 1.06.1961 M45 56 33 p. 17 Georg Ruuda Võru vald vallavanem 26.11.1959 M45 55 32 p. 18 Toomas Järveoja Elva linn linnapea 23.04.1961 M45 53 31 p. 19 Toomas Uudeberg Tamsalu vald vallavanem 16.01.1960 M45 35 30 p.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]