DOCSLIB.ORG

Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel …………………………………. 51 Üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklussagedus …………………. 54 LISAD LISA 1. Püsiloenduspunktide töö katkestused ja selle põhjused LISA 2. Püsiloenduspunktide jagunemine liikluse iseloomu järgi LISA 3. Püsiloenduspunktide ööpäeva ja nädala keskmise liiklussageduse graafikud LISA 4. Liiklussagedus põhimaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 5. Liiklussagedus tugimaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 6. Liiklussagedus kõrvalmaanteedel seisuga 01.01.2010 LISA 7. Teemakaart „Lühiajalised liiklusloenduspunktid 2009.a.“ LISA 8. Teemakaart „Püsiloenduspunktid ja liikluse iseloom loenduspunktides“ LISA 9. Teemakaart „Liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a.“ LISA 10. Teemakaart „Liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a.“ 1 Liiklusloendus 2009. aastal LISA 11. Teemakaart „Üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus põhi- ja tugimaanteedel 2009.a.“ LISA 12. Teemakaart „Üle 12-meetriste sõidukite liiklussagedus suuremate linnade ümbruses 2009.a.“ 2 Liiklusloendus 2009. aastal SISSEJUHATUS Käesolev aruanne on koostatud Maanteeameti tellimusel AS Teede Tehnokeskuse poolt ja sellesse on koondatud 2009. aasta liiklusloenduse tulemused Eesti riigimaanteedel. Lisaks liiklussageduse ülevaatele teostas AS Teede Tehnokeskus Liiklusloenduslepingu 2009/2012 alusel 2009.a pikaajalist liiklusloendust püsiloenduspunktides, püsiloenduspunktide hooldust, lühiajalist liiklusloendust põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedel, homogeense liiklusega teelõikude määratlemise, alustas liiklusloenduse modelleerimisele üleminekuga ning liiklusloenduse andmebaasi väljaarendamisega. Lisaks sellele ehitati välja uued püsi- ja perioodilised liiklusloenduspunktid. Viimasena nimetatud tööd ei olnud seotud Liiklusloenduslepinguga 2009/2012. Liiklussageduse andmed on väga olulised teedevõrku iseloomustavad andmed. Liiklusloenduste tulemusena saadavad andmed on tähtis baasinfo teede ehituse ja - remondi ning teehoolde planeerimisel, projekteerimisel ja teostamisel. Seega on ülimalt oluline, et liiklussageduse andmete kogumine ja töötlemine toimuks kindlate reeglite ning ühtse süsteemi ja põhimõtete alusel. Kindlasti peab olema tagatud tulemuste usaldatavus, järjepidevus ning võrreldavus erinevate piirkondade vahel. Liiklussagedus Eesti riigimaanteedel on võrreldes 2008. aastaga vähenenud keskmiselt 7,5% (AKÖL 832 autot/ööpäevas). Tee tüüpide lõikes on 2009. aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused ja muutused võrreldes 2008. aastaga järgmised: − põhimaanteede keskmine AKÖL 4251 autot/ööpäevas, muutus -6,4%; − tugimaanteede keskmine AKÖL 1325 autot/ööpäevas, muutus -6,7%; − kõrvalmaanteede keskmine AKÖL 297 autot/ööpäevas, muutus -10,2%. Liikluse arengud sõltuvad erinevate transpordiliikide osakaalust ning inimeste ja kaupade liikumisvajadustest, mis omakorda sõltuvad riigi transpordi- ja maksupoliitikast, kohalikust ja regionaalsest maakasutusest, regionaalpoliitikast, kütuse hinnast, raudtee, ühistranspordi ja kergliikluse arengust, jne. 3 Liiklusloendus 2009. aastal Liiklussagedust ja selle kasvu mõjutavad mitmed tegurid ja järgnevalt on toodud nendest mõned olulisemad: - üldine majanduse areng; - kütuse hinna muutus; - erinevad maksud; - ühistranspordi arendamine; - kohaliku infrastruktuuri ja maakasutuse areng, - teede läbilaskvus; - kergliiklusteede olemasolu. Eesti majanduse jahtumine algas 2007. aastal sisenõudluse kasvu aeglustumisega. 2008. aasta teisel poolel lisandus sellele väliskeskkonna tingimuste äkiline halvenemine. Nõudluse kiire kahanemise tõttu asendus hinnatõus 2009. aastal langusega ning ka tööjõud odavnes. Üldise ebakindluse suurenedes muutusid ootused üha pessimistlikumaks ja see võimendab omakorda langustsüklit. Majanduse üldseisund 2009.aasta viimases kvartalis oli jätkuvalt ebasoodne, kuid siiski mõnevõrra parem kui III kvartalis. Ilmastiku osas oli 2009. aasta suhteliselt tavaline. Sügisperioodil oli sademeid normist kohati rohkem ja detsembrikuu tõi kohati kaasa uued lumerekordid. Samas avaldavad halvad ilmastikuolud liiklussagedusele suhteliselt lühiajalist mõju. Liiklusest ja seal toimuvatest muudatustest ülevaate saamiseks kogutakse süstemaatiliselt andmeid ja analüüsitakse neid. Liikluse koosseisu, liiklussageduste ja liikluse arengutest ülevaate saamiseks teostatakse maanteede teelõikudel loenduspunktides liiklusloendusi. Läbiviidavad liiklusloendused võivad olla nii pikaajalised kui lühiajalised. Pikaajalised liiklusloendused kestavad aastaringselt ning nende tulemused saadakse püsiloenduspunktidest. Töötavaid püsiloenduspunkte oli 2009. aasta lõpuks kokku 85 tk, aasta jooksul ehitati välja 31 uut püsiloenduspunkti. Püsiloenduspunktide loendustulemuste põhjal saab hinnata liikluse iseloomu loenduspunkti piirkonnas. Lisaks püsiloenduspunktidele toimub liiklussageduste andmete kogumine lühiajaliste liiklusloendustega. Lühiajalised liiklusloendused viiakse läbi lühema ajaperioodi 4 Liiklusloendus 2009. aastal vältel. 2009. aastal teostatud lühiajaliste liiklusloenduste kestvuseks oli enamuse liiklusloenduse puhul 5-7 päeva, osadel juhtudel 2-3 nädalat. Lühiajalisi liiklusloendusi viiakse läbi perioodiliselt töötavates loenduspunktides ja teisaldatavates loenduspuntides. Varasematel aastatel teostas AS Teede Tehnokeskus lühiajalist liiklusloendust ainult põhi- ja tugimaanteedel. 2009. aastal lisandusid lühiajalised liiklusloendused kõrvalmaanteedel ja nende maht oli 2009. aastal ligikaudu 1500 liiklusloendust. Loenduspunktidest saadavad liiklusloenduse tulemused süstematiseeritakse ja analüüsitakse. Selleks, et liiklusloenduse tulemused oleksid võrreldavad, teisendatakse need ühtse metoodika järgi aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks loenduspunktis. Loenduspunkti liiklussageduse mõjupiirkonda laiendatakse kindlale homogeense liiklussagedusega teelõigule. Homogeense liiklusega teelõiguks loetakse teelõiku, kus liiklussagedusel üle 1000 auto/ööpäevas ekstreemsete liiklussageduste hälbed ei ületa 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületa 200 autot/ööpäevas. Edaspidi nimetatakse sellist teelõiku loenduslõiguks. Liiklussageduste tulemused kajastatakse Teeregistris. Kahe sõiduteega teelõikudel (nelja sõidurajaga teelõik) on aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus toodud mõlema sõidutee liiklussageduse koondarvuna ainult sõidutee 1 andmetes ja see väljendab aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust maantee ristlõikele. 2009. aastal oli põhimaanteede loenduslõikudest kaetud reaalsete liiklusloendustega ligikaudu 80%. Ülejäänud osale teelõikudest saadi liiklussageduse tulemused arvutuslikult. Tugimaanteedel oli loenduslõikudest liiklusloendusega kaetud ligikaudu 60%. Sarnaselt põhimaanteedega teisendati tulemused aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks ja arvutati liiklusloenduseta teelõikudele vastavad väärtused. Kõrvalmaanteedel teostati 2009. aastal põhiliselt lühiajalist liiklusloendust ja selle maht kattis ligikaudu 25% kogu kõrvalmaanteede võrgust. Lühiajalise liiklusloenduse planeerimisel ja asukohtade valikult oli prioriteediks varasema liiklusloenduse teostamise aeg. Seega pöörati tähelepanu piirkondadele, kus Teeregistri andmetele tuginedes olid kõige vanemad liiklussageduse andmed. Samuti välditi liiklusloendust vajavate maanteede, teelõikude ja piirkondade valikul hajutatust. 5 Liiklusloendus 2009. aastal Varasematel aastatel tehti liiklusloendust kõrvalmaanteedel maanteeasutuste poolt või vastavat teenust pakkuvate firmade poolt. Kuna liiklusloenduste läbiviijad olid erinevad, kajastati osad saadud liiklussageduste tulemused ilma andmetöötluseta aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusena. Seetõttu võivad varasemate aastate kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed olla erinevad teelõikudel olevast tegelikust aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Arvestades veel asjaoluga, et osad kõrvalmaanteede liiklussageduse andmed on vanad, ei ole mõistlik teha andmete võrdlusi, kuna need ei pruugi kajastada kõrvalmaanteede liikluse muutuste tegelikku olukorda. Käesoleval aastal tehtud liiklusloenduste tulemused on ümber arvutatud ühtset metoodikat kasutades aasta keskmiseks
Recommended publications
  • Kokku 46 Piirkonda, 159 Omavalitsust Üle 11 000 Elaniku: 13 Piirkonda

    Kokku 46 Piirkonda, 159 Omavalitsust Üle 11 000 Elaniku: 13 Piirkonda

    KOV-ide ühinemised 25.05.2017 Ühinemine kinnitatud VV-s: Kokku 46 piirkonda, 159 omavalitsust Üle 11 000 elaniku: 13 piirkonda Ühinevad omavalitsused Elanike arv 01.01.2017 Pindala (km2) Ühinenud KOV nimi Harjumaa 1. Saue vald, Saue linn, Kernu vald, Nissi vald Kokku 21 526 Kokku 627 km2 Saue vald. 2. Aegviidu vald, Anija vald Kokku 6340 Kokku 533 km2 Anija vald. Hiiumaa 3. Käina vald, Hiiu vald Kokku 6719 Kokku 570 km2 Hiiumaa vald. Ida-Virumaa 4. Vaivara vald, Narva-Jõesuu linn Kokku 4772 Kokku 409 km2 Narva-Jõesuu linn. 5. Kiviõli linn, Sonda vald Kokku 6210 Kokku 160 km2 Kiviõli vald. Toila vald. 2 6. Toila vald, Kohtla vald, Kohtla-Nõmme vald Kokku 4849 Kokku 267 km NB! Jääb alla sätestatud elanike arvu kriteeriumi. 7. Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna Kokku 3968 Kokku 922 km2 Alutaguse vald. vald Jõgevamaa ja Ida-Virumaa 8. Saare vald, Avinurme vald, Lohusuu vald, Kasepää Kokku 5738 2 Mustvee vald. vald, Mustvee linn, Torma valla Võtikvere küla Kokku 615 km Jõgevamaa 9. Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald, Pajusi vald, Puurmani vald ( - Puurmani valla Jõune, Pööra, Kokku 10 170 Kokku 949 km2 Põltsamaa vald. Saduküla ja Härjanurme küla - Pajusi valla Kaave küla) 10. Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse vald, Torma vald Kokku 13 772 Kokku 1028 km2 Jõgeva vald. Järvamaa 11. Paide linn, Paide vald, Roosna-Alliku vald Kokku 11 130 Kokku 442 km2 Paide linn. 12. Järva-Jaani vald, Albu vald, Ambla vald, Imavere Kokku 7114 Kokku 986 km2 Järva vald. vald, Kareda vald, Koigi vald Järvamaa ja Raplamaa 13.
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
  • Kala- Ja Sibulalaat 2018 1

    Kala- Ja Sibulalaat 2018 1

    NR 8 (8) SEPTEMBER 2018 TASUTA Kala- ja sibulalaat 2018 1. septembril tunnustas Päästeamet Rääkides sellest, kuidas möö- vaid naeratades kandsid oma päästeteenistuse aumärkide ja tänu- dus tänavu Kallaste traditsioo- suurepärased rahvatantsud ette kirjadega rekordiliselt 108 inimest, niline sibulalaat, tuleb alustada ka daamid Alatskivilt ja Varalt. kes on silma paistnud hoolivuse, mis- Tartu tantsukooli Friends esine- Ka pealtvaatajad ei vandunud sioonitunde ja vaprusega inimeste elu jate sõnadest:„Vihm pole vihm, alla – nad seisid tihedas ringis ja vara päästmisel või on osutanud kui on nii palav!“. ümber lava ning kuulasid meie märkimisväärseid teeneid päästevald- 25. augusti ilm vedas meid alt, lauljaid Kereketkinite perest konna arendamisel. vihm püüdis rikkuda nii üritust ja elasid kaasa libedal postil Tunnustuse saajate hulgas oli ka Lõuna Pääste- kui ka tuju, kuid ... KÕIK LÄKS tantsivatele tüdrukutele. Samal keskuse Alatskivi päästekomando komandopealik KORDA!“ ajal jooksid märjal staadionil Varmo Laumets, kellele omistati hõbedaste tamme- Laat oli kõrgetasemeline – hoogsalt edasi-tagasi sama mär- suur hulk müügitelke, palju jad jalgpallurid. Vihm vihmaks, lehtedega Päästeameti teenetemedal. maitsvat ja sooja toitu, erinevad kuid turniir viidi läbi! maiustused, kala mitmel erine- Sel aastal rõõmustasid ka loo- val moel ja loomulikult sibul! mingulised töötoad. Külastajate Suurem osa külastajaid oli tagasiside oli väga positiivne, laadaks valmistunud vastavalt Peipsiääre valla elanike kingituse Sibulapats 100 üleand- isegi vaimustusest pakatav! olukorrale – neil olid värvilised mine Eesti Rahva Muuseumi esindajale Anu Järsile. Koos Amelinite pere daamidega vihmavarjud, jalas kummikud, FOTO Viktoria Arro õppisid soovijad punuma sibu- seljas jakid ja vihmakeebid, lavanikut, magusasõber Ailiga mis andsid vihmasele päevale saarekesed, justkui ujudes laa- pidamata. Üks, mis oli üllatav keedeti vanausuliste suhkrut, pidulikud värvid.
  • Kultuurimälestiseks Tunnistamine

    Kultuurimälestiseks Tunnistamine

    Väljaandja: Kultuuriminister Akti liik: käskkiri Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 26.06.2003 Avaldamismärge: RTL 2003, 78, 1155 Kultuurimälestiseks tunnistamine Vastu võetud 26.06.2003 nr 116 «Muinsuskaitseseaduse» (RT I 2002, 27, 153; 47, 297; 53, 336; 63, 387) § 12 lõike 1 alusel ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. septembri 2002. a määruse nr 286 «Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord» (RT I 2002, 77, 454) §-le 4 käsin: 1.Tunnistada ajaloomälestiseks (järjekorranumber, nimetus, omavalitsusüksus, asukoht): Harju maakonnas 1) Vabadussõja Priske lahingu Anija vald Raudoja küla mälestussammas 2) Vabadussõja Voose lahingu Anija vald Voose küla mälestussammas 3) Vabadussõja Jõelähtme vald Jõelähtme küla mälestussammas 4) Vabadussõja mälestusmärk Keila linn Pargi tn 2 – Keila algkooli hoone 5) Vabadussõja Kose vald Kose alevik, mälestussammas Kose kalmistu 6) Vabadussõja Valkla lahingu Kuusalu vald Valkla küla mälestusmärk 7) Vabadussõja Ardu lahingu Kõue vald Ardu küla mälestussammas 8) Vabadussõja Nissi vald Riisipere alevik, Nissi mälestussammas kirikuaed 9) Vabadussõja Raasiku vald Raasiku alevik, Harju-Jaani mälestussammas kirikuaed 10) Vabadussõja Rae vald Jüri alevik, mälestussammas Jüri kirikuaed 11) Vabadussõja juhtide Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 12) Vabadusristi kavaleride Tallinn Filtri tee14, Tallinna mälestussammas Kaitseväe kalmistu 13) Vabadussõjas võidelnud Tallinn Kohtu tn 6 Balti pataljoni (Balten Regiment) mälestussammas Ida-Viru maakonnas
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX

    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26

    Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26

    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010

    Muinsuskaitse Aastaraamat 2010

    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
  • Lihula Valla Terviseprofiil

    Lihula Valla Terviseprofiil

    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
  • Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029

    Lisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029

    LIHULA VALLAVALITSUS LIHULA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017-2029 TÖÖ NR 201707 TALLINN 2017 Lihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2017-2029 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ............................................................... 7 2 ÜLEVAADE ÜHISVEEVARUSTUST JA – KANALISATSIOONI KÄSITLEVATEST ALUSDOKUMENTIDEST ....................................................... 9 2.1 ÜLDIST .............................................................................................................. 9 2.2 ÜLEVAADE ÜVK-d PUUDUTAVATEST ÕIGUSAKTIDEST JA DIREKTIIVIDEST ....................................................................................................... 9 2.3 ÜLEVAADE LÄHTEANDMETEST JA ALUSDOKUMENTIDEST ...... 10 2.3.1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................... 10 2.3.2 Lihula valla üldplaneering............................................................................. 12 2.3.3 Lihula valla arengukava ................................................................................ 13 2.3.4 Valla õigusaktid ............................................................................................ 14 2.3.5 Vee erikasutusluba ........................................................................................ 14 2.3.6 Lihula valla ÜVK piirkonna varasemad veeprojektid .................................. 16 2.3.7 Veekvaliteedi kontrollikavad ........................................................................ 17 2.3.8
  • Pala Vallavolikogu 27

    Pala Vallavolikogu 27

    Pala Vallavolikogu 27. detsembri 2007 määruse nr 22 lisa Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2008 – 2019 1 SISSEJUHATUS Pala vald on üks Jõgevamaa Peipsi-veersetest valdadest. Pala valla ülesanne on tagada oma elanikkonnale heaolu, sotsiaalne ja füüsiline turvatunne ning säilitada inimeste usk paikkonna edasisse arengusse ning konkurentsivõimesse, sh luua kindlustunne elukeskkonna paranemise osas. Arengukava on dokument, kus on käsitletud erinevate eluvaldkondade arengut ning antud põhjalik ülevaade hetkeolukorrast ja tulevikusuundadest. Arengukavas on arengusihtide püstitamisel arvestatud piirkonna asendist ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast tingitud eripära ja vastavaid arengueeldusi ning nende sihtide elluviimiseks mõeldud tegevuste esiletoomisel konkreetsete võimaluste ja ressursside olemasolu. Vastavalt “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” (KOKS) § 37 punkt 1 koostatakse arengukava vähemalt kolmeks aastaks. Igal aastal analüüsitakse arengukava täitmist ja tehakse muudatused, nagu on ette nähtud KOKS § 37 punktis 3. Arengukava koostamisse oli kaasatud Pala vallarahvas, vallas elavad ja töötavad oma ala spetsialistid ning volikogu ja vallavalitsuse liikmed. 1. VALLA OLUKORRA ANALÜÜS 1.1. Valla üldiseloomustus 1.1.1. Asend Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ja idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km². Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal veepiiri 15 km. Pala valla haldusterritoriaalne kaart. 2 1.1.2. Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitusid Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962.
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11

    Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11

    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede