DOCSLIB.ORG

Muinsuskaitse Aastaraamat 2010

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Muinsuskaitse Aastaraamat 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE. Kaire Tooming 93 Olev Suuder 29 SAKA MÕISA taastamisE LUGU. Tõnis Kaasik 32 PFAFFI SUVEMÕISA HÄÄRBER. Oliver Orro, Katrin AJALUGU Etverk 34 KUNstiajalOO PÄRAND MITME TULE vaHEL. MUINSUSKAITSEST EESTIS II MAAILMASÕja ajal. EHITISED Kristina Jõekalda 98 KAS TARTU MÄNGUasjamUUSEUMI TEatRimajal ON MÄLESTISE TUNNUSED? Egle Tamm 36 MAAILMAST UUENENUD MUUSEUM: KIEK IN DE KÖK ja EESTI SUUNAB MAAILMA PÄRANDIPOliitikat BASTIONIKÄIGUD. Henry Kuningas 41 2010–2013. Riin Alatalu 104 DOMINIIKLASTE kvaRtali TUHkatRIINU. AjalOOLISTE LINNADE HALDAMINE. Henry Kuningas 45 Dennis Rodwell 107 AADlimaja TOOMPEAL. Kaljo Palo, Ville Lausmäe 48 TALLINNA vaNAUSULISTE palvEmaja. Niina Mäger 50 RINGVAADE AMANDUS ADAMSONI SUVEatELJEE PALDISKIS. RIIGILE KUULUvatEST KUltUURIVÄÄRTUSLIKEST Kätlin Janson 51 HOONETEST. Kalev Uustalu 114 PÄRNU vallikÄÄR: ARHEOLOOGIA RENOVEERIMIS- MUINSUSKAITSEAMETI 2010. AASTA PARIMAD TÖÖDEL. Rünno Vissak 54 KOOSTÖÖPARTNERID 116 PÄRNU vallikÄÄR: ajalOOLINE LINNAMAASTIK TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMETI UUES KUUES. Kristiina Kupper, Karri Tiigisoon 58 RESTAUREERIMISPREEMIAD 117 HAAPSALU PROMENAAD ja KUURSAAL. PROGRAMM EESTI XX SAJANDI VÄÄrtUSLIKU Tõnis Padu 59 ARHITEKTUURI KAARDIStaMINE JA anaLÜÜS. ANGLA TUULIKUTE RESTAUREERIMINE. Tõnu Sepp, Leele Välja 118 Mihkel Koppel 62 MUINSUSKAITSEAMETI ARHIIVI PEIDUS POOL. HAAPSALU RAUDTEE AMBULANTS. Tõnis Padu 64 Riina Hiob 120 PROJEKT SHIPWHER. Maili Roio 122 VILLEM RAAM 100. Juhan Kilumets 123 KUNST RASMUS KANGROPOOL 80. Boris Dubovik 124 TALLINNA ISSANDA MUUTMISE PEAKIRIKU 2010. AASTAL KAITSTUD MUINSUSKAITSE- JA IKONOstaasi ajalUGU ja KONSERVEERIMINE. RESTAUREERIMISEALASED LÕPUTÖÖD 125 Maria Lillepruun 66 UUED MÄLESTISED 127 PUURMANI MÕISA TAPEEDID. Kadri Kallaste 69 ARHITEKTUUR MARGISARjaDEL. Ain Muldmaa 128 1 ANTON PÄRN ajaga SILMITSI AJAGA SILMITSI Raske on ennustada, millal suudame ületada kõik need Ometi oli võimalus restaureerimisprojekte olukorda arves- kärbete lõhed, mida tekitas viimaste aastate turbulentse tades paindlikult muuta, ehitustööde tähtaega pikendada täis majanduskliima. Kõike sai nähtud, nii alanud tõusu- või hoopis kokkuhoitud raha arvel uut sisustust hankida. aastaid muinsuskaitsealastes ettevõtmistes kui ka ma- Muidugi kaasnes sellega üks „aga”: iga suurem muuda- janduskriisist tulenenud ressursside drastilist vähenemist tus nõudis Brüsseli finantsmehhanismide kantselei kin- kogu valdkonnas. Nendes muutuste virrvarris oli mõisa- nitamisotsust, mis aga tihendas ehitaja ajagraafikut. Ka koolide „saak” kindlasti üks kümnendi meeldejäävamaid. ei puudunud meie praktikas tagasilöögid ehitushangete Põhjuseks 2008. aastal alanud ja sel kevadel lõppev Norra läbiviimisel. Seepärast valitses ehitusel tavapäraselt väga ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi suur- suur ajapuudus ja pingeline õhkkond, kus „tellija ja ehitaja toetus kogusummas 9,35 miljonit eurot ehk „vanas rahas” pole restaureerimistöid piisavalt väärtustanud, … kus tööd 146 miljonit krooni. Abi tuli kahest põhivaldkonnast: Eesti on sügisesse jäänud ja ehitaja võtnud endale suure riski, arhitektuuripärandi säilitamine ja võimalik kasutamine; … kus tehtud töö tuleb uuesti ümber teha, … kus restau- eeskätt ajalooliste mõisahoonete multifunktsioonilise reeritava osa maht on tunduvalt suurem planeeritust, … kasutamise toetamine (koolid) ning erivajadustega laste kus probleeme tekitab kõige rohkem vesi, … kus rohke õpi- ja arengukeskkonna parendamine. Viimasel juhul järelevalve hajutab vastutust, … kus tuleb võtta aeg maha, toetati Lahmuse kooli. Kui arvestada toetusele juurde et anda ehitajatele puhkust ning võimaldada kooli alusta- kooliomanike 15%-ne kaasrahastus, saame kogusum- mist rahulikumas õhkkonnas.” Ent ometi, mida rohkem maks pea 11 miljonit eurot ehk 170 miljonit krooni. Ja lõpu poole, seda enam muutus senine tonaalsus. Nii on seda kolme aasta jooksul! Ka nimekiri on soliidne: Kiltsi, lõpptulemuseks „silmapaistev konserveerimis- ja restau- Koigi, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi reerimistööde näide, … kus olulise panuse õnnestumisele (Ruusmäe), Suure-Kõpu, Vasta ja Väätsa – kokku andsid vald ja kooli juhtkond, … kus ehitaja arvestas kõigi KÜMME mõisakooli viies Eesti maakonnas. Kümmekond järelevalve märkustega ning töötas oma võimete piiril, … aastat tagasi, mõisakoolide programmi koostades, arvu- kus projekti autor leidis kõigile probleemidele jooksvalt la- tasime välja, et 65 koolile hooldusringi pealetegemiseks hendused” ja kus meie järelevalvaja võis lõpuks tõdeda, et vajame umbkaudu viissada miljonit krooni. „Norra küm- on „uhke talle usaldatud vastutusrikka ja huvitava objekti me” näitasid, et praegu see enam ei kehti. Rusikareeglina restaureerimistööde järelevalve eest.” Peale jäi tõdemus, on ühe kooli kordategemiseks vaja vähemalt miljon eurot. et järjekordselt taastati üks mõnusa õpikeskkonna ja aja- Niipalju arvude maagiast. loolise sisuga Eesti mõisakool. Ehkki viimased aruanded on veel lõpetamisel ja ehi- Tahan veel kord rõhutada, et ehitustööd peahoonetes tusarved ootavad tasumist, osutusid taastamistööd varem toimusid samaaegselt töötava kooliga: kõik pidid ühte plaanitust märksa tulemusrikkamaks. Oli võimalik eralda- majja mahtuma ja leppima tolmu, müra ning lastega. Tuli da täiendavaid vahendeid mitte ainult ruumide ajalooliste harjuda vastakate mõtetega, et koolis ei saa teha õppetööd interjööride ennistamiseks, vaid ka sisustuse hankimiseks. normaalsetes tingimustes ja ehitustööd ei tohi segada Oma osa oli siin restaureerimistööde jäämine kahe ajastu samas koolitööd. Kannatust pidi mitmel pool jätkuma põkkumise keskmesse, kus senine võidukallinemine oli paariks aastaks, mida leevendas vaid ootus taastatud aja- asendunud võiduodavnemisega. Lisaväärtusena algatati loolise oma kooli järele. näiteks Olustveres ja Väätsal keskkonnaprojektide abil Aruanded kõnelevad meile ka kõigi nende mõisa- ulatuslikke korrastustöid mõisaparkides. Kultuuriminis- koolide juures töötanud endiste Kultuurimälestiste Riikli- teeriumile langes Norra abi koordineerimisel vastutava ku Projekteerimise Instituudi (KRPI), Eesti Restauraatori ministeeriumi roll (v.a Lahmuse), mis tähendas ehitusar- ja KAR-Grupi pagasiga arhitektide, konservaatorite, vete kontrollimisi ja kinnitamist, doonorile mitmesuguste kunstiajaloolaste märkimisväärsest panusest. Kes teab, aruannete koostamist ning riigipoolse järelevalve korral- võib olla saavad need mõisakoolid tulevikus omamoodi damist objektidel. monumendiks just sellele põlvkonnale. Eesti Kultuur- Nüüd, kui enamik töid seljataga, saan jagada ühe kapitali 2010. aasta restaureerimispreemia määramine kõrvalseisja mõtteid. Lehitsedes igakuiseid aruandeid, Laupa mõisakooli projekti autorile arhitekt Jaan Jõgile tabasin end ühtäkki vanal luulereal „ei ole paremaid, hal- räägib enda eest. Loodan väga, et need tööd ärgitavad vemaid aegu”. Tõesti, kõik kordub: meie ehitusliku kon- meid kõiki elavamalt kaasa mõtlema ja arutama kasutatud serveerimise pikale praktikale vaatamata jagus neil ajaloo- konserveerimis- ja uurimismetoodikate, insenertehniliste listel ehitusplatsidel läbielamisi kõikides spektrivärvides. ja konstruktsiooniliste lahenduste, aga ka eksponeeritud 2 ajaga SILMITSI ANTON PÄRN (1) (2) (1) Laupa mõisakooli lapsed. Foto Kaarel Aluoja (2) Restaureeritud Suure-Kõpu mõisakool taasavati 1. aprillil 2011. Pildil kunagise söögisaali pompei stiilis seinamaalingud. Foto Jaan Vali 3 ANTON PÄRN ajaga SILMITSI interjöörielementide või uute ruumikujunduste teemal. muud majandamismudelid, nagu vabaajaveetmine
Load more

Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve
    1 Ohtu Vihterpalu Keibu Lepaaugu Allikjärve Padise Nõva Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi 2 Metsanurme Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht Infotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Leevi Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit 3 Aegviidu Nikerjärve Krani Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi Aegviidu Nikerjärve 4 Mägede Noku Napu Kurisoo Rava Simisalu Matsimäe Tamme Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee
    [Show full text]
  • Lisa 2 Seletuskiri Määruse Eelnõule „Põhja-Sakala Valla
    Lisa 2 Seletuskiri määruse eelnõule „Põhja-Sakala valla 2020. aasta 1.lisaeelarve“ Põhja-Sakala valla 2020.a. eelarve võeti vastu Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.02.2020 määrusega nr 100 „Põhja-Sakala valla 2020. aasta eelarve“. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lõike 1 ja „Põhja-Sakala eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“ § 9 kohaselt võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega (vastu võetud 27.09.2018 nr 51). Vastavalt § 9 lõige 6 lisaeelarve eelnõud arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil ühel lugemisel ning lõikes 9 Lisaeelarvet ei pea koostama, kui: 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata; 2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest; 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud; 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra. Eelarve tulude muudatused Valla eelarve põhitegevustulude maht suureneb kokku 316 722 eurot s.o 2,3%. Eelarve tulud vähenevad Tulude vähenemine on tingitud COVID 19 piirangutest (keelatud olid kõik kogunemisega seotud tegevused). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise vähenemist on planeeritud 185 520 eurot s.o 3 % tulenevalt COVID 19 viirusest tekkinud eriolukorrast ja töötute arvu kasvust. Kaupade ja teenuste müük väheneb 176 027 eurot s.o 11,4%. Tulud vähenevad 393 766 eurot järgnevalt: -393 766 300000 Tulumaks füüsilise isiku tulult Põhitegevuse -185 520 tulud Omatulude eelarve -185
    [Show full text]
  • Viljandi Maakonna Jahindusnõukogu 09.07.2018 Koosoleku Protokoll
    VILJANDI MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 09.07.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Viljandi 09.07.2018 24.07.2018 nr 13-15/18/40 Algus kell 10.00, lõpp kell 12.35 Juhatas: Ena Poltimäe Protokollis: Mihkel Pastik Võtsid osa: Elor Ilmet, Olavi Udam, Peeter Lääne, Priit Vahtramäe, Tõnu Vreimann, Veljo Kask, Viljar Türner Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest kohal on kõik liikmed. PÄEVAKORD: 1. Keskkonnaametile ettepaneku tegemine karu küttimise korraldamiseks 2018/2019 jahiaastal Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018aasta Ulukiseire aruandes esitatud pruunkaru küttimispõhimõtteid. LEPITI KOKKU: Edastada Keskkonnaametile ettepanek, et Viljandi maakonnas kütitakse kolm pruunkaru. Karu võib küttida kõikidest Viljandi maakonna jahipiirkondadest välja arvatud Tääksi ja Holstre ning Eesti lõunapiiriga piirnevates jahipiirkondades. Kuni 30.septembrini võib igast jahipiirkonnast küttida kaks pruunkaru. Alates 1. oktoobrist võivad kogu maakonna realiseerimata küttimismahtu kasutada kõik jahipiirkonnad, kaasaarvatud juba pruunkaru küttinud jahipiirkonnad. Karujahi koordinaator Viljandi maakonnas on Priit Vahtramäe, telefon 5204243, alates teisest tabatud karust tuleb tema juures kõik jahid eelnevalt registreerida. 2. Põdra küttimismahu ja –struktuuri kehtestamine jahipiirkondade kaupa 2018/2019 jahiaastaks Arutati Keskkonnaagentuuri eluslooduse seire osakonna poolt koostatud 2018 aasta Ulukiseire aruandes esitatud põdra küttimispõhimõtteid LEPITI KOKKU: Kehtestada põtrade arvukuse vähendamise eesmärgil maakondlik
    [Show full text]
  • Updated Action Plan Received on 25 July 2013
    Annex I (embedded document) - Updated Action Plan received on 25 July 2013 ETTEVÕTETE loetelu, kes tegelevad kuivatamisega omatarbeks seisuga 3.07.2013 1 3 4 Käitleja Käitleja nimi või Käitleja tegevuskoht Maakond ettevõtte Kuivati ärinimi 01455 1 Uno Madissoon FIE Lähtse küla, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01819 1 Priit Pari FIE Harku vald/Saue vald, 76914 Harjumaa Harjumaa 01984 1 Mindrello Grupp OÜ Ruila küla, Kernu vald, 76302 Harjumaa Harjumaa 01985 1 Salura talu OÜ Sõmeru küla, Kose vald, 75115 Harjumaa Harjumaa 02093 1 Pandermäe talu Saula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02094 1 Urmas Reiniku Jõgila taluSaula küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02207 1 Habaja TK OÜ Habaja küla, Kõue vald, 75002 Harjumaa Harjumaa 02235 1 Kose Agro AS Ahisilla küla, Kose vald, 75101 Harjumaa Harjumaa 02358 1 Valdereks OÜ Rava küla, Kõue vald, 75019 Harjumaa Harjumaa 00449 1 Suurekivi OÜ Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harjumaa Harjumaa 01073 1 Ferax Haiba AS Haiba küla, Kernu vald, 76301, Harjumaa Harjumaa 01443 2 Elle Kivistik Kiigi talu FIE Liiva küla, Kose vald, 75101, Harjumaa Harjumaa 01456 1 Vello Madissoon FIE Nabala tee 41, Kiili vald, 13914, Harjumaa Harjumaa 01867 1 Kahala Suurtalu UÜ Kahala küla, Kuusalu vald, 74602 Harjumaa Harjumaa 00777 1 Pihlaka Farm OÜ Peetri küla, Rae vald, 75301 Harjumaa Harjumaa 01877 1 Valingu Mõis AS Valingu küla, Saue vald, 76615 Harjumaa Harjumaa 03070 1 Elmar Mättik FIE Rooküla küla, Anija vald, 74404 Harjumaa Harjumaa 01235 1 Arne Kokla Tõnise talu FIEUndama küla, Pühalepa vald, 92311,
    [Show full text]
  • Estonia by Vello Pettai and Martin Mölder
    Estonia by Vello Pettai and Martin Mölder Capital: Tallinn Population: 1.3 million GNI/capita, PPP: US$19,120 Source: The data above was provided by The World Bank, World Development Indicators 2011. Nations in Transit Ratings and Averaged Scores 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Electoral Process 1.75 1.75 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.75 1.75 Civil Society 2.00 2.00 2.00 2.00 2.00 2.00 1.75 1.75 1.75 1.75 Independent Media 1.75 1.75 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 Governance* 2.25 2.25 2.25 n/a n/a n/a n/a n/a n/a n/a National Democratic Governance n/a n/a n/a 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 2.25 Local Democratic Governance n/a n/a n/a 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 Judicial Framework and Independence 1.75 1.75 1.75 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 1.50 Corruption 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.50 2.25 Democracy Score 2.00 2.00 1.92 1.96 1.96 1.96 1.93 1.93 1.96 1.93 * Starting with the 2005 edition, Freedom House introduced separate analysis and ratings for national democratic governance and local democratic governance to provide readers with more detailed and nuanced analysis of these two important subjects.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Management and Area-Wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security
    IAEA-TECDOC-1784 IAEA-TECDOC-1784 IAEA TECDOC SERIES Management and Area-wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security Quality and Food Water Agricultural Catchments Conservation for Biomass Production, Water Zones in Area-wide Evaluation of Management and IAEA-TECDOC-1784 Management and Area-wide Evaluation of Water Conservation Zones in Agricultural Catchments for Biomass Production, Water Quality and Food Security International Atomic Energy Agency Vienna ISBN 978–92–0–100516–8 ISSN 1011–4289 @ MANAGEMENT AND AREA-WIDE EVALUATION OF WATER CONSERVATION ZONES IN AGRICULTURAL CATCHMENTS FOR BIOMASS PRODUCTION, WATER QUALITY AND FOOD SECURITY The Agency’s Statute was approved on 23 October 1956 by the Conference on the Statute of the IAEA held at United Nations Headquarters, New York; it entered into force on 29 July 1957. The Headquarters of the Agency are situated in Vienna. Its principal objective is “to accelerate and enlarge the contribution of atomic energy to peace, health and prosperity throughout the world’’. IAEA-TECDOC-1784 MANAGEMENT AND AREA-WIDE EVALUATION OF WATER CONSERVATION ZONES IN AGRICULTURAL CATCHMENTS FOR BIOMASS PRODUCTION, WATER QUALITY AND FOOD SECURITY PREPARED BY THE JOINT FAO/IAEA DIVISION OF NUCLEAR TECHNIQUES IN FOOD AND AGRICULTURE INTERNATIONAL ATOMIC ENERGY AGENCY VIENNA, 2016 COPYRIGHT NOTICE All IAEA scientific and technical publications are protected by the terms of the Universal Copyright Convention as adopted in 1952 (Berne) and as revised in 1972 (Paris). The copyright has since been extended by the World Intellectual Property Organization (Geneva) to include electronic and virtual intellectual property.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
    [Show full text]