Laane Maleva Te a T a J a Qr

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Laane Maleva Te a T a J a Qr LaanI »» • • e Maleva Uinna Linna Keskraamatukogu Toimetus ja tali­ Kuulutuse hinnad tas Lääne Ma­ Vi lehek, kr. 30 — leva staap. Va .. .. 15.- Haapsalu, Karja TEATAJA v4 .. .. a- tan. 21, kõutr. 31. Ilmub 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 75 senti. Vs - 4.— Nr. 7/8 (1857186) 22. aprill. 1937. a. TO. aastakäik: Algavaks suviseks õppeperioodiks. 1. mail algab Kalewa futpint õppe- lemisi kergelt üle, kui ainult on pealehakka­ periood. Käesolewa aasta suwise õppeperi» mist. Laskeradade ümberehituse juures tar» oodi tähtsamateks tegewusteks on: wisminewaid mõnda latti ja lauda leidub — laskeradade korraldamine uute maks- igal pool ning nende kohale toimetamine ja wate laskemääruste kohaselt; ilmuwate märkide seadeldise walmistamine ei — õppelaskmise läbi wiimine lahingiast» ole sugugi läbiwiimata töö, samuti ka taewi- mise alusel; kule ja laskurpesade walmistamine. Ainult on — tarikawõistluste korraldamine üm- tarwis algust ja töötahet. berehitatud laskeradadel uute määruste koha» selt; Lahingwäljaõppe wõiftluste ettewal- mistamine peab läbiwiima igas üksuses, ku» — lahingwäljaõppe wõiftluste korral» na wõiftluStest wõtab osa wähemalt neli damine teemal — jagu kallaletungil; jagu igast malewkonnaft. — Suwilaagcid Märjamaa ja Lihula malewkondadele; Soowin pealikutele ja malewlastele — Merekaitfeliitlaste sügismanööwer. hääd töötahet ja kordaminekut kaitseliidu töös. Suwine tegewus nõuab pealikutelt ja kaitseliitlastele täielist pingutust ja töötahet, K. Narits, iseäranis nõuab seda laskeradade korralda- major mine. Kuid nendest raskustest saab ka wõrd­ mal. plk. aj. kt. Avaldan teadmiseks Kaitseliidu ülema ringkirja nr. 7|9i 2. aprillist 1937. a. „llute liikmete wastuwõtmine kaitseliitu ruaril wõi 23. juunil wõi malewa aastapäe­ sündis seni igal ajal. Sarnane „igal päewal" wal wõi kõikidel eelnimetatud päewadel. wastuwõtmise kord pole Võimaldanud male» Kui malewa mõnes üksuses Väljakuju» wate! luua erilisi traditsioone oga pidulikult nenud pidulikkude traditsioonide kohaselt alla kriipsutada uute liikmete wastuwõtmist. seni uusi liikmeid on wõetud wastu ka ükfu» On awaldatud foowe, et liikmete wastuwõt­ se aastapäewal, luban seda malewa pealiku mine kaitseliitu sünniks perioodiliselt ja tea­ äranägemisel endise korra kohaselt jätkata ka tud tähtpäewadel kaitseliidu wõi rahwa elus, tulewikus. sest see wõimaldats luua waStawaid traditsi­ üksikuid liikmeid tarwiduse korral ja oone, mis oluline kaitseliidu elus. erilistel motiiwidel luban malewa pealiku äranägemisel wastu wõtta endise korra koha» Et wõimaldada malewatel alla kriipsu» selt igal ajal. lada pidulikult uute liikmete wastuwõtmist ja luua wastawaid traditsioone, selleks tulewi­ 3. Orasmaa, J. Maide, kolonel, kus malewa pealikutel foowikohafelt wõtta kindralmajor. Peastaabi ülem." uusi liikmeid wastu perioodiliselt järgmistel K. Naarits, tähtpäewadel: 11. nowembril wõi 24. Weeb­ major, Malewa pealiku aj. kt. 78 Laane Maleva Te a t a j a Qr. 7/8 Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liik­ mete vastuvõtmise kord. Kaitseliidu ülema ringkirja 01.04.37. a. dades toimub pidulikult. Selleks Wabariigi nr. 7/2. ja kl. kodukorra § 54 lõik 1 alusel aaStapäewa, Wõidupüha ja Malewa aasta- täiendan kl. kodukorras §§ 50—60 ettenäh- päewa paraadide wõi aktuste kawas ette näha tud uute liikmete wastuwõtmise korda järg» uute liikmete wastuwõtmine ja pühaliku t3o> miselt: tüse andmine. Pühaliku tõotuse andmist wõib Wastuwõtmise tähtajad. korraldada ka neil päewadel kirikus peetawail 1) K. L. Malewasse ja Naiskodukaitse Jumalateenistustel. Wiimasel juhul tuleb ringkonda uusi liikmeid wõetakse wastu wastuwõtmise tseremonii toimetada eraldi. kolm korda aastas järgmistel tähtpäewaal: 6) Üksuste pealikutel ja jaoskonna esi- — Wabariigi aastapäewal 24. weebr. naistel peale Malewa Teataja ilmumist tea> — Wõidupübal 23. juunil ja tada wastuwõetawatele liikmetele wastuwõt» — Malewa aastapäewal 27. septembril. mise ja pühaliku tõotuse andmise koht ja aeg. Märkus: Erilistel motiiwidel wõib Kõik wastuwõetawad on kohustatud Malewa pealik uusi liikmeid wastu wõtta ilmuma pühaliku tõotuse andmiseks üksuse endise korra kohaselt igal ajal. pealiku (jsk. esinaise) poolt määratud kohale Soowiawalduste lehtede esitamise kord. õigeaegselt. 2) Kl. üksuste pealikutel ja naiskodu­ 7. Uute liikmete wastuwõtmine ja pü­ kaitse jaoskondade efinaistel esitada juha­ haliku tõotuse andmine wiiakse läbi kas: tuste poolt wastuwõetud isikute soo wi- — riwi ees waimuliku talitusega wõi awalduse lehed Malewa pealikule kin­ ilma, kl. kodukorra § 409 kohaselt, kusjuures nitamiseks iga wastuwõtmise tähtpäewa eel peale pühaliku tõotuse andmist üksuse pealik hiljemalt 1. weebruari! s, 1. juuniks loeb ette malewa pealiku käsukirja uute liik» ja 1. septembriks. Hiljem esitatud soo« mete wastuwõtmise kohto. wiawaldufe lehed jääwad ootusele kuni järg» — pühaliku tõotuse andmine mise wastuwõtmise tähtajani. kirikus tl. kodukord §408 kohaselt ja 3). Kl. üksuste pealikutel ja Nkt. jaos- wastuwõtmine riwi ees kl. kodul. kondade efinaistel koos soowiawaldu- § 409 kohaselt ühes malewa pealiku täsukir» s e lehtedega saata iga wastu­ ja ettelugemisega. wõtta wa isiku kohta tema kaks päewapilti, 10 senti liikmekaardi ja 75 — aktusel waimuliku talitusega wõi senti Malewa Teataja tellimise raha. Päe- ilma. Aktusel enne tseremonii algust riwis» wapiltide ja raha puudumisel jääwad soowi- takse uued liikmed aktusel wiibijate ette. (Kui awaldused kinnitamata, kuni pillide ja raha üksusel on lipp. tuuakse see ja asetatse nende saabumiseni. ette). Sellele järgneb pühaliku tõotuse and­ mine kl. kodukorra § 409 lõitade 3, 4, 5 to- Naist odukaitse liikmete haselt ja Malewa plk. ksk. ettelugemine. soowiawalduse lehed koos liik­ mekaardi rahaga saata Nkt. ringkonna esi» Kõikidel ettenähtud juhtudel kohalwii. naisele, kes need minule esitab. Malewa Tea­ biw wanem pealik terwitad wastuwõetud liik- taja tellimine naiskodukaitse liikmeil ei ole meid ja tarbekorral peab fündmusetohase sunduslik, küll aga soowitaw. kõne, mille järele lauldakse hümni, Pühaliku 4) Kaitseliitu wastuwõetud nimed awal» tõotuse andmise kohta koostakse akt tl. kodu­ datakse enne wastuwõtmise tähtaega ilmuwas kord §§ 57 ja 410. Malewa Teatajas. Wastuwõtmaa jäänute 8) Peale wastuwõtu tseremonii lõppu päewapildid ja raha saadab Malewa staap kas samas wõi mujal, waStawalt kohalistele üksuse pealikule (jsk. esimustele) tagasi. oludele, üksuse pealik teatab uutele liikmetele Hitte liikmete wastuwõtmine ja Pü> missuguse allüksuse» rühma, jao koosseisu nad haliku tõotuse andmise kord ük,ustes ja on määratud ja teS on nende otsesed peali» jaoskondades. kud. Samas annab üksuse pealik teäda, kunas 5) Uute liikmete wastuwõtmine ja pü­ ja kus antakse relwad ja waruStus wälja. haliku tõotuse andmine üksustes ja jaoskon­ Kl, kodukord § 56. (lõpp järgmisel küljel all.) ISlr, ^/8 Lääne M al e v a f e a t a j a 79 IV Võii iupiiha 23. juunil 1937. a. IV Võidupüha pühitsemise algatami­ Komiteed moodustada hiljemalt 20. se ja pühitsemise läbiviimise võttis kaitse­ maiks s. a.. Komitee juhatuste koosseis liit enda peäle. See on suur ja laiaulatus­ teatada minule hiljemalt 24. maiks s. a. lik ülesanne, mis nõuab hoolikat eeltööd, 2) Komiteede poolt moodustud ük­ hästi koostatud ja läbimõeldud kava ning sikasjalised Võidupüha pühitsemise kavad hoogsat läbiviimist. saata Maleva staapi hiljemalt 8. juuniks Võidupüha on eestlaste kõigi aega­ s. a. de võitluste ja võitude ning eriti Võnnu Lähemaid juhendeid Võidupüha pü­ lahingu mälestuspüha. Võidupüha on hitsemise läbiviimiseks ja korraldamiseks meie rahvuspüha. Selle pühitsemine peab on toodud „Maleva Teatajas" nr. nr. 8/9 toimuma kogu rahva osavõtul. Seepärast 10/11 ja 12/13 — 1936. a. on tema jõurikkale läbiviimisele kutsutud Tähtsamate eeltööde hulka kuulub: kaasa kõik, nii vanad kui noored, nii me­ 1) muistsete linnuste tähistamine; 2) rah­ hed kui naised. vuslippude muretsemine ja lipumastide Võidupüha omab eriti suure riikliku püstitamine linnustele, kus see veel tehtud ja rahvusliku tähtsuse, mis kohustab meid ei oie; 3) rahvuslippude muretsemine ko­ seda ka väärikalt pühitsema. Usun, et dudel, kus seda ei ole; 4) päeva kava kõik maleva pere liikmed mehed, nai­ koostamine tegelaste kindlaks määramine sed ja noored selle väärikat läbiviimist ettekanneteks ja esinemisteks ettevalmis­ tamine; 5) ülesannete jaotamine tegelaste kõigiti toetavad ja oma abistava käe sel­ ja korraldajate vahel; 6) Võidu altari püs­ leks sirutavad. titame j. n. e. Võidupüha pühitsemise läbiviimiseks: Kaitseliidu pere liikmed mehed, nai­ 1) Kõigil kaitseliidu üksustel Ja sed ja noored, kõik käed külge. Viime pealikutel kõige lähemal ajal kutsuda võidupüha pühitsemine väärikalt läbi! kokku üksuse piirkonnas kõik valla oma­ Täiendavaid juhendeid Võidupüha valitsuste, koolide, kultuuriliste, seltskond­ pühitsemiseks avaldan järgnevates «Male­ likkude ja noorteorganisatsioonide esinda­ va Teatajais* jate ühine nõupidamine, kus moodustada K. Naarits võidupüha pühitsemist korraldav komitee major ja juhatus, kes koostab üksikasjalise või­ JTlaleva pik. aj. kt dupüha pühitsemise kava ning viib läbi võidulpüha pühitsemise kui ka eeltööd kohtadel. Kodukaunistamise toole. &aQbv.8 kewad, kus loodus end ehib. 9) Naiskodukaitse liikmete waStuwõtmi- Ehtimist wajawad aua peäle looduse ka meie ne toimub ühiselt kaitseliidu liikmele wastu- kodud ja ümbrus. Meie ei wõi loodusest ma­ wõtuga sama korra kohaselt. ha jääda waid peame kaasa sammuma. Pea­ 10) Neile kaitseliitlasele ja naiskodu­ me täed tulge panema ja tõik tegema, et meie kaitse liikmeile, kes senini pühalikku t?otust ei kodud ja
Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimused X
    Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimused X Luua 2011 Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Publication was supportedToetab by Keskkonnainvesteeringute Environmental Investment Keskus Centre Publication was supported by Environmental Investment Centre Raamatut jagatakse tasuta. Raamatut jagatakse tasuta. Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused 10 Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused X Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editorKoostaja Veiko ja Belials vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editor Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid,© Luua 2011 Metsanduskool ja autorid, 2011 ISSN 1406-8842 ISSN 1406-8842 SISUKORD Eessõna ..................................................................................................................... 5 Veiko Belials. Luua Metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumike koostamise kontseptuaalsed alused ....................................................................................... 7 Liis Keerberg. Kallasrajad ja nende läbimise piirangud ......................................... 16 Meelis Merenäkk. Metsaressursist ülepinnalise inventeerimise andmetel.............. 29 Johannes Anniste ja Ülo Viilup. Metsa takseertunnuste määramisest laserskaneerimise abil ......................................................................................... 38 Peep Lohu. Juurepessu levik Raplamaal
    [Show full text]
  • Albu Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine
    ALBU VALLA ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE Tallinn 2015 Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Nimetus Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Versioon Esitamiseks heaks kiitmiseks Töö nr 12/KH/09 Aeg Mai 2015 Üldplaneeringu koostaja Albu Vallavalitsus Aadress: Järva-Madise küla, Albu vald, 73409 Järva maakond Telefon: 38 20 500 E-post: [email protected] KSH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 61 17 690 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Pille Antons, MSc Osalejad Kaupo Heinma, MSc Helen Juhkama, BSc Krista Jüriado, MSc Silver Lind, BSc Teve Kink, MSc Toomas Pallo, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/96 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ Albu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 6
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Environmental Review 2005
    Estonian environment I ENVIRONMENTAL REVIEW 2005 ESTONIAN ENVIRONMENT INFORMATION CENTRE TALLINN 2005 Printing of this publication was supported by the Environmental Investment Centre. Foreword Dear reader The present Estonian environmental review that you Of course, in comparison with other European hold in your hands is a proof of the fact that Es- countries, Estonia often shows lower indicators. tonia is firmly moving towards the set objectives. This, among other things, is due to a small popula- On September 14, 2005 the Riigikogu approved a tion. So, for example, emission amounts for air pol- strategy Sustainable Estonia 21. This means a new lutants per person are high in Estonia, in compari- quality and serves as a strategy for other strategies. If son with other countries. In spite of that, Estonia is we will not make right decisions now, Estonia might one of the first countries to achieve a lot discussed become a remote area in the European Union. We air pollution level objectives of the Kyoto Protocol. It shall focus more on social, personal, cultural and shows good developments in the final consump- language issues, we should see developments in a tion of energy, use of water resources and increase society as a holistic process. in the recycling of municipal waste. Politicians and officials alone will not be able to guarantee a clean Membership of the European Union means re- natural environment. Here, we all have our every- sponsibility not only for fulfilling national aims, but day role to play – starting from a change in attitudes also aims deriving from EU legislation.
    [Show full text]
  • Maakonna Sotsiaal- Majandusliku Ja Ruumilise Arengu Analüüsi Aruanne
    Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAAL- MAJANDUSLIKU JA RUUMILISE ARENGU ANALÜÜSI ARUANNE Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne Koostamise 2015/02/25 kuupäev 2 / 71 Maakonna sotsiaal-majandusliku ja ruumilise arengu analüüsi aruanne SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4 1. MAAKONNA ASEND JA PIIRID ............................................................................. 5 1.1. Haldusjaotus.......................................................................................................... 5 1.2. Kandid ehk paikkonnad ........................................................................................... 6 2. RAHVASTIK JA ASUSTUS ..................................................................................... 8 2.1. Muutused rahvastikus ........................................................................................... 10 2.2. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .......................................... 14 2.3. Tiheasustusalad ................................................................................................... 18 2.4. Asustuse arenguvõimalused................................................................................... 20 3. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR .......................................................................
    [Show full text]
  • Avasta Eestimaad Rongiga
    TALLINN Foto: Wikimedia Commons. Autor Akifee 1 100 23 KITSEKÜLA LILLEKÜLA ÜLEMISTE 15 TONDI TALLINN- ORU VAIVARA JÄRVE 81 VÄIKE VESSE Foto: EAS JÕHVI PALDISKI KLOOGA- RAHUMÄE 14 19 21 NARVA LIIVA LAGEDI SONDA 20 NÕMME 82 KULLI 18 HIIU KABALA 17 94 95 RANNA 8384 MÄNNIKU ARUKÜLA RAASIKU 15 16 96 97 99 KIVIMÄE 85 14 AVASTA LAOKÜLA PÄÄSKÜLA PARILA 100101 PÜSSI KOHTLA- PÕLLKÜLA 102103 LAHINGU- NÕMME SAUE LAAGRI 4 KADRINA KIVIÕLI KLOOGA URDA 5 VÄLJA PADULA AEGVIIDU 13 RAKVERE EESTIMAAD KLOOGA- 98 86 VALINGU KEHRA AEDLINN 87 6 JÄNEDA NIITVÄLJA MUSTJÕE 7 KEILA 67 8 9 LEHTSE 68 SAKU 10 12 TAPA KULNA NELIJÄRVE 11 RONGIGA 74 KASEMETSA 88 VASALEMMA KIISA KIBUNA ROOBUKA 89 90 LAITSE 75 VILIVERE TAMSALU JAANIKA KOHILA 22 69 23 24 92 91 Foto: Narva Muuseum MISKI POLE 93 RIISIPERE 21 MÕNUSAM TURBA 76 LOHU 25 KILTSI kui matk sõpradega HAGUDI looduskaunisse kohta või Foto: loodusegakoos.ee Foto: Jõhvi kontserdimaja 6 18 perega ajaloo põnevaid 70 71 72 RAPLA RAKKE aardelaekaid avastama. Rong on mõnus, rutiinivaba mõte. KEAVA 26 VÄGEVA Foto: Riisipere mõis 92 LELLE 73 KÄRU TÜRI PEDJA 77 78 Foto: Eesti Ringhäälingumuuseum TAIKSE 77 27 28 JÕGEVA PÖÖRA KÜLGE JA VALI SIHTKOHT >> KÄREVERE 29 30 KAAREPERE OLLEPA 79 VÕHMA 31 32 TABIVERE OLUSTVERE 33 34 KÄRKNA SÜRGAVERE VAATA TÄPSEMALT: elron.ee/kaart TARTU 35 80 36 37 VILJANDI Foto: Eesti Rahva Muuseum Foto: Eha Moosel. Foto: tervisesport.ee 61 38 KIRSI Viljandi linnavalitsuse arhiiv AARDLA 35 80 39 ÜLENURME 55 ROPKA UHTI 40 REOLA 56 NÕO 57 VANA-KUUSTE 58 TÕRAVERE 59 PEEDU REBASE 60 61 ELVA VASTSE-KUUSTE VALGEMETSA
    [Show full text]
  • Lisa 3 Hiiumaa Väärtuslike Maastike Register
    LISA 3 HIIUMAA VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER Koostaja: Kristiina Hellström Sissejuhatus Hiiumaa väärtuslikke maastikke inventeeriti märtsist 2001 kuni detsembrini 2002. Väärtuslike alade kohta koostati register ning pandi lühidalt kirja nende kasutustingimused ja hooldussoovitused. Töö teostajaks oli FIE Kristiina Hellström (maastikuarhitekt-konsultant). Kaardimaterjali vormistas digitaalsel kujul Urve Pill (MTÜ Uurimiskeskus Arhipelaag). Metoodilise alusena kasutati töös Keskkonnaministeeriumi väljaannet “Väärtuslike maastike määratlemine: metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas” (Tallinn, 2001). Nii maastike inventeerimine kui registri koostamine toimus koostöös Maavalitsuse esindaja Tammo Estaga (majandusarengu osakonna juhataja). Koostööd tehti kõikide valdade esindajatega, Hiiumaa Keskkonnateenistusega (Maie Jeeser), Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põlloga, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (praeguse Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni) töötajatega (Ruuben Post, Kai Vahtra). 2001. a. oktoobris korraldati kõikides valdades rahvakoosolekud, kus tutvustati väärtuslike maastike määratlemise metoodikat ja eelvaliku alasid ning küsitleti osavõtjaid nende eelistuste osas. Väärtuslike maastike mõistet ja alade valikut on tutvustatud ka kohalikes lehtedes. Hiiumaa rahvusmaastike ehk üle-eestilise tähtsusega väärtuslike maastike väljaselgitamisel kasutati spetsialistide abi ning rahvaküsitlust. Hiiumaa väärtuslike maastike hindamine ja piiritlemine Väärtuslike maastike eelvalik tehti kaardianalüüsi ja valdades
    [Show full text]
  • Artiklid Ja Uurimused 2008
    Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimused VII Luua 2008 Kogumiku väljaandmist toetas: Põltsamaa Linnavalitsus Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused VII Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid, 2008 ISSN 1406-8842 Küljendus ja trükk OÜ Vali Press SISUKORD Eessõna .....................................................................................................................4 Nelli Pius. Aja- ja kultuurilooline loodusretk Põltsamaa pargid ja sillad ......................5 Diana ja Erki Heliste. Katusaiad ...............................................................................16 Heli Molok. Komposti mõju kasvusubstraadi omadustele sultan-lemmaltsa (Impatiens walleriana) ja hübriidpetuunia (Petunia × hybrida) kasvatamisel potitaimena ...24 Andrus Hallasoo. Metsaõigusrikkumiste avastamiste analüüs keskkonnainspekt- siooni Järvamaa osakonnas 2007. a andmete põhjal ...............................................34 Kaljo Voolma. Kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju metsakahjustustele ...........41 Malle Purje. Märkmeid põhiõpet toetavast keeleõppest .......................................49 Veiko Belials. Luua Metsanduskooli sümboolika ja trükiste kujunduselemendid läbi aegade .....................................................................................................................52 Anu Vaagen. Luua Metsanduskoolitäiskasvanud õppijaTE rahulolu-uuring .......66 Maris Rebaste, Kaja Sander, Ell Tuvike. Aastatel 2005–2007 luua Metsanduskooli lõpetanud vilistlaste hõivatus tööturul ....................................................................75
    [Show full text]