Joint Manual
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
PALMSE 11 Loodusmaja; Nature House Metsasiht; Forest Target
OJAÄÄRSE MATKARAJAD LAHEMAA RAHVUSPARK Sagadi 7km Põhja-Eesti recreation area; Lahemaa National Park loodusrada; hiking trail parkla; parking PALMSE 11 loodusmaja; nature house metsasiht; forest target 12 okasmets; coniferous forest Ojaäärse metsarada 3,5 km; 14 Ojaäärse Nature trail 3,5 km 10 lage ala; open area Ojaäärse matkarada 6 km; Ojaäärse Hiking trail 6 km 9 Lahemaa Rahvuspargi piir; the border line of Lahemaa National Park 1 8 13 1 2 13 3 7 6 5 4 15 N Viitna 6km 0 100 200 300 m 1:11000 16 Ojaäärse loodusrajad Ojaäärse metsad pakuvad matkajale ja loodusehuvilisele palju võimalusi. Tihedat sihtide ja metsateede võrku kasutades saab igaüks välja valida just temale sobiva marsruudi. Põhja ja ida poolt piirab ala Pikapõllu oja, lääne poolt Võsu jõgi, mida siinkandis veel Kuresoo ojaks hüütakse. Ojad ja teed on heaks orienteerumistähiseks, siin võib julgelt käia ka väheste metsakogemustega inimene, kartmata ära eksida. Vanadest aegadest on Palmse mõisasüdame lähedal asunud Ojaäärse metsades säilinud pärandkultuuri objekte – esivanemate elust ja tegemis- test jutustavaid märke maastikul nagu piiri- ehk ristikivid, tõrvaahi, vanade sildade kohad, põlised teed, verstakivid teede ääres ja vanad kohanimed. Oja- äärse metsaraja infotahvlid tutvustavad paljusid neist. Ojaäärse metsarada algab ja lõpeb RMK Ojaäärse loodusmaja juures, ~300 m Palmse-Sagadi teeristist Sagadi poole näitab viit paremale, loodus- maja õue. 3,5 km km pikkune looduse õpperada teeb ringi Kuresoo oja (Võsu jõgi) ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Metsarada on tähistatud viitade- ga ja punaste värvitäppidega puudel. Rajal on 14 huvipunkti, kus infotahvlid Ojaäärse matkarajad annavad ülevaate siinsete metsade loodusest ja ajaloost. Ojaäärse matkarada on Ojaäärse metsaraja pikenduseks, lisanduvad hu- vipunktid 15 ja 16. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing. -
Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE. -
JUUBELI Anna Kontek (Soome) Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome)
PAIDE - EESTIMAA SÜDA Linnaleht nr. 10 (247) Linnavolikogu ja linnavalitsuse infoleht november 2017 2017/2018 2017/2018 www.opera.ee Paide Kultuurikeskuses 15. detsembril kell 19 Dirigent Jüri Alperten Lavastaja Neeme Kuningas Kunstnik JUUBELI Anna Kontek (Soome) Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome) 29. detsembril 2017 kell 19.00 BallPaide kultuurikeskuses Giuseppe Verdi Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor, Eesti Rahvusballett Kaire Vilgats, Kalle Sepp ja Big Band Disko kammersaalis Õhtujuhid Juuli Lill ja Oliver Kuusik Pileteid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja Paide kultuurikeskuse kassas. Lisainfo: www.paidekultuurikeskus.ee Pileteid müügil Piletimaailmas, Piletilevis ja Paide kultuurikeskuse kassas. 9. detsember 2017 Paides koguperepäev Paide Jõulukroon kell 10-16 linnasüdames JÕULULAAT kauplejate kirjapanek www.paidekultuurikeskus.ee, tel 384 9133, 5562 0052 kell 11-15 keskväljakul, raekojas, kirikus, Vanalinna kohvikus JÄRVA JÕULUFOLK maakonna laulu- ja tantsurahvaga PÄKAPIKKUDE ÜHENDKOOR Memmede JÕULUKOHVIk Näitus VANADE TOOLIDE LUMMUSES Kuusekaunistamise konkurss Eesti Vabariigi EHEDAM KUUSEPUU Kuuseehete konkurss ISE TEHTUD-HÄSTI TEHTUD TALVETANTSUD- JA LAULUD, PILLITUBA rahvamuusikuilt www.paidekultuurikeskus.ee 2 nr. 10 (247) november 2017 Paide linnavolikogu Paide Muutuste lävel na esindajad ehk kolme enim va- üleminek vanalt halduskorraldu- 29.10.2017 istungi kokku- linnavolikogu lijatelt hääli saanud valimisnime- selt uuele ning kuigi omavalitsuste võte 1. koosseis kirjad alla koalitsioonilepingule. valitsused astusid tagasi, tegutse- Samad erakonnad on varem Pai- vad aastavahetuseni eraldi ame- Isamaa ja Res Publica Liit 29. oktoobril toimunud Paide linnavolikogu uue des olnud samas koalitsioonis ja tiasutustena Paide linnavalitsus, Mihhail Feštšin - aseesimees koosseisu esimesel istungil valiti 15 poolthäälega teinud head koostööd. Paide vallavalitsus ja Roosna-Al- volikogu juhtima Aivar Tubli Eesti Keskerakonnast Andres Jalak Kuigi uues Paide linnavolikogus liku vallavalitsus. -
Estonia Recce 24 June – 1 July 2015
Estonia recce 24 June – 1 July 2015 These are our diary, wildlife lists and other notes from a recce visit to Estonia, courtesy of NaTourEst www.natourest.ee, who organise wildlife and activity holidays in Estonia. Participants were Chris Durdin and Ivan Nethercoat from Honeyguide, and our main guide was Rein Kuresoo. While we were in Estonia we also met Triin, Bert and Alf from NaTourEst. Our recce took us from Tallinn to the large, western island of Saaremaa, then back on the mainland to parts of western Estonia in and around Matsalu National Park, and then east of Tallinn to Lahemaa National Park. The daily diary is in sections to separate these areas. We concluded that for a Honeyguide holiday we would come earlier in June (that was no surprise – the recce dates were much influenced by other commitments). We also think that to reduce travelling time and for the best mix of birds, flowers and mammals that we should combine western Estonia with Lahemaa National Park. Therefore, the first section of this recce report, covering Saaremaa, is less relevant to the holiday planned for June 2016. It’s included partly for completeness but also as Saaremaa has great charm, is botanically rich and could even be a base for a slightly different holiday, such as ‘orchids of Estonia’. Photos in this report were all taken on the recce by Ivan and Chris and there are many more on Flickr and Facebook. Above: erractic boulders on the coast at Käsmu, Lahemaa National Park. Report diary and plant list by Chris, bird notes by Ivan. -
Annual Report
Annual report European Economic Area Financial Mechanism 2004-2009 Estonia November 2008 – January 2010 National Focal Point Tallinn 2010 European Economic Area Financial Mechanism Annual Report 2009 Estonia CONTENTS EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................... 3 1. FINANCIAL PROGRESS............................................................................... 3 2. COMMITMENT AND IMPLEMENTATION OF INDIVIDUAL PROJECTS..... 4 2.1 Progress made for achieving the set objectives...................................................................... 5 2.2 Technical Assistance for implementation of the Financial Mechanisms .......................... 6 2.3 Intermediate Bodies, Project Promoters and Target Groups ............................................... 6 2.4 Finished individual projects.......................................................................................................... 7 3. BLOCK GRANT............................................................................................. 8 3.1 Strengthening of Local and Regional Development Block Grant........................................ 8 3.2 Fund for Non-Governmental Organisations (NGO Fund) .................................................... 10 3.3 Transfer of Knowledge Block Grant.......................................................................................... 11 4. PUBLIC AWARENESS................................................................................ 12 5. LEGAL ISSUES.......................................................................................... -
Mõisakoole Külastavad Kummitused
MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate maatikaõpetaja Hiie Purju vagura kui suur majakarp või kombinaat- dest. -
Laane Maleva Te a T a J a Qr
LaanI »» • • e Maleva Uinna Linna Keskraamatukogu Toimetus ja tali Kuulutuse hinnad tas Lääne Ma Vi lehek, kr. 30 — leva staap. Va .. .. 15.- Haapsalu, Karja TEATAJA v4 .. .. a- tan. 21, kõutr. 31. Ilmub 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 75 senti. Vs - 4.— Nr. 7/8 (1857186) 22. aprill. 1937. a. TO. aastakäik: Algavaks suviseks õppeperioodiks. 1. mail algab Kalewa futpint õppe- lemisi kergelt üle, kui ainult on pealehakka periood. Käesolewa aasta suwise õppeperi» mist. Laskeradade ümberehituse juures tar» oodi tähtsamateks tegewusteks on: wisminewaid mõnda latti ja lauda leidub — laskeradade korraldamine uute maks- igal pool ning nende kohale toimetamine ja wate laskemääruste kohaselt; ilmuwate märkide seadeldise walmistamine ei — õppelaskmise läbi wiimine lahingiast» ole sugugi läbiwiimata töö, samuti ka taewi- mise alusel; kule ja laskurpesade walmistamine. Ainult on — tarikawõistluste korraldamine üm- tarwis algust ja töötahet. berehitatud laskeradadel uute määruste koha» selt; Lahingwäljaõppe wõiftluste ettewal- mistamine peab läbiwiima igas üksuses, ku» — lahingwäljaõppe wõiftluste korral» na wõiftluStest wõtab osa wähemalt neli damine teemal — jagu kallaletungil; jagu igast malewkonnaft. — Suwilaagcid Märjamaa ja Lihula malewkondadele; Soowin pealikutele ja malewlastele — Merekaitfeliitlaste sügismanööwer. hääd töötahet ja kordaminekut kaitseliidu töös. Suwine tegewus nõuab pealikutelt ja kaitseliitlastele täielist pingutust ja töötahet, K. Narits, iseäranis nõuab seda laskeradade korralda- major mine. Kuid nendest raskustest saab ka wõrd mal. plk. aj. kt. Avaldan teadmiseks Kaitseliidu ülema ringkirja nr. 7|9i 2. aprillist 1937. a. „llute liikmete wastuwõtmine kaitseliitu ruaril wõi 23. juunil wõi malewa aastapäe sündis seni igal ajal. Sarnane „igal päewal" wal wõi kõikidel eelnimetatud päewadel. wastuwõtmise kord pole Võimaldanud male» Kui malewa mõnes üksuses Väljakuju» wate! luua erilisi traditsioone oga pidulikult nenud pidulikkude traditsioonide kohaselt alla kriipsutada uute liikmete wastuwõtmist. -
Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat -
Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – Th Th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014
The “Baltic Classic and Vintage Car Rally 2014” is a well organized rally tried and tested in 2012 by the 20-Ghost Club, the oldest Rolls Royce club in the world, headed by Sir John Stuttard. Baltic Vintage and Classic Car Rally 2014 – LATVIA – ESTONIA – th th Tuesday, June 24 – Tuesday, July 01 2014 White nights, unspoilt nature, the Baltic sea, medieval cities, stunning landscapes, vibrant Riga, charming Tallinn and participation in 2nd Vihula Manor Vintage and Classic Car Day at the unique Vihula Manor Country Club & Spa ul Program TUESDAY, JUNE 24th – TUESDAY, JULY 1ST 2014 24.06 (Tue), Arrival in Riga Upon individual arrival in Riga we will be accommodated at the 5-star Hotel Radisson Blu Ridzene, built in the 70es as a governmental hotel. After Latvia regained indepen- dence the hotel underwent complete renovation, which gave it a very stylish Scandinavian design. Riga, founded in 1201 by the German bishop Albert, is the largest of the three Baltic capitals and boasts a real kaleidoscope of architectural styles. 14.00-17.00 The afternoon walking tour of the Old Town will acquaint us with all the splendours of medieval Riga including Riga Castle, the Dome Cathedral, St. Peter's Church, St. Jacob's Church, the Swedish Gate, the Three Brothers, the Large and Small Guild Houses and the Powder Tower. In the evening we enjoy a Latvian nouvelle cuisine welcome dinner at the stylish Restaurant La Boheme in Riga's famed Art Nouveau quarter. 25.06 (Wed), Riga – Bauska – Rundale Palace – Jurmala – Riga, 210 km The day is reserved for a day trip to the South of Latvia. -
Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia —Sustainable Heritage Report No
Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia —Sustainable Heritage Report No. 2 Kirsti Horn, editor Series S: Student Works, 3/2012 Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia —Sustainable Heritage Report No. 2 Novia Publications and Productions, series S: Student Works, 3/2012 www.novia.fi/english Publisher: Novia University of Applied Sciences, Tehtaankatu 1, Vaasa, Finland © 2012 Kirsti Horn (editor), and Novia University of Applied Sciences Text and photographs: Estonian Academy of Arts: Anne–Mari Jakobson, Andres Muts, Sandra Mälk, Aigar Needo, Kristiina Piirisild, Kalev Pärn, Maarja Sarv, Maria Silla, Ksenia Tarassova, Kaarel Truu, Vaike Vahter, Pille Vilgota. Restoration Crafts and Practises Gotland University: Lars Andersson, Jenny Brunius Petersson, Niklas Martis, at Seidla Manor in Estonia Annie Nilsson. Novia University of Applied Sciences: Mika Carling, Joni Helander, —Sustainable Heritage Report No. 2 Kimmo Lahtinen, Fredrik Olin, Jonas Ranta–aho, Jonas Sahlberg, Peter Sjöström, Mikael Törnqvist, Staffan Wackström. Kirsti Horn, editor Photographs of wood boring insects: Dr. Uwe Noldt, Thünen–Institut, Hamburg (Germany). A joint project between Gotland University, Estonian Academy of Arts and Novia University of Applied Sciences. Layout: Michael Diedrichs Restoration Crafts and Practises at Seidla Manor in Estonia; Sustainable Heritage Report No. 2 / Kirsti Horn (ed.) – Vaasa: Novia University of Applied Sciences, 2012. Novia Publications and Productions, series S: Student Works, 3/2012. 2 ISSN: 1799-4209 (online) 3 ISBN (online): 978-952-5839-44-9 RESTORATION CRafts—SUSTAINABLE HERITAGE REPORT NO. 2 3. Maintenance of wood in historic buildings 61 Contents 3.1 Decay in timber 61 3.1.1 Introduction to wood 61 3.1.2 Reasons for decay in timber 62 Introduction 7 3.1.3 Fungal decay 63 3.1.4 Wood–destroying insects in the Baltic Sea Region 67 Abstract 9 3.1.5 Recommended reading 75 3.2 Sustainable protection against decay in timber 76 1.