Environmental Review 2005
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Lepaaugu Padise Vihterpalu Värska Poogandi Ohtu Keibu Nõva Allikjärve
1 Ohtu Vihterpalu Keibu Lepaaugu Allikjärve Padise Nõva Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi 2 Metsanurme Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht Infotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Leevi Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit 3 Aegviidu Nikerjärve Krani Saarte raba Alavere Saula Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee Haritav maa Jussi RMK matkatee Kõrvalmaantee Rohumaa peatuskoht VärskaInfotahvel Kohalik tee Soo, raba Looduskeskus Pinnastee Mets Metsaonn Jalgrada Karjäär Metsamaja Raudtee Turbatootmisala Vaatetorn Jõgi, oja Tühermaa Lõkkekoht Settebassein Peakraav, kraav Telkimine 0 2 5 10 kilomeetrit Poogandi Aegviidu Nikerjärve 4 Mägede Noku Napu Kurisoo Rava Simisalu Matsimäe Tamme Leppemärgid Maakonna piir Meri, järv Kaitseala Põhimaantee Hoonestusala RMK matkatee RMK jalgrattatee Tugimaantee -
Kogukonnakomisjoni Protokoll 24.01.2019.Docx
Lääne-Harju Vallavalitsuse Kogukonnakomisjoni PROTOKOLL Hatu mõisas 24.01.2019 Koosoleku algus kell 18:15; lõpp kell 19:50 Koosoleku juhataja Reigo Krutto Protokollija Maris Ehrbach Osalesid: Hatust Henry Mang; Karjakülast Eero Salumäe; Kersalust Diana Veegen; Kloogalt Reigo Krutto, Maris Ehrbach; Kurksest Andrus Saliste; Laulasmaalt Tuuli Edur; Lohusalust Kaire Kaer, Kairi Niinepuu-Mark, Kalle Kalbre; Ohtust Krista Maaro; Padiselt Ando Eelmaa; Pae külast Ilona Gilden, Sirje Piirmets; Vasalemmast Kerli Lambing;Vihterpalust Monika Viru; Vilivallast Eve Jakobson. Lääne-Harju Vallavalitsusest osalesid vallavanem Jaanus Saat; abivallavanem Erki Ruben, vallavanema nõunik Anneli Lääne, avalike suhete spetsialist Marje Suharov PÄEVAKORD: 1. Hatu mõisa tegevuse tutvustus 2. Lohusalu vabaühenduste tegevuse tutvustus. 3. Ülevaade kogukonnakomisjoni tööst 2018.aastal 4. Kogukonnakomisjoni töö reglementeerimine 5. Millal ja kus toimub järgmine koosolek? 6. Üleskerkinud küsimused, vaba teema. Päevakorrapunkt 1 Henry Mang, mõisa peremees: Mõis on tema väikesele perele koduks ja mõisa korrastamine käib pisitasa omaenda ja sõprade jõu, nõu ja finantsiga. Ja see on pikk protsess. Uksed lahti headele, sõbralikele inimestele. Tegutsetakse joogamõisana – käesoleval ajal käivad huvilised koos kord nädalas, kolmapäeviti. Joogaharrastajad üle valla ja kaugemaltki. Päevakorrapunkt 2 Kairi Niinepuu-Mark, Lohusalu Poolsaare Loodusselts (tutvustus protokolli lisa 1) Kalle Kalbre, Lohusalu Külaselts: sõidukeid on 216, parkimiskohti 36. Probleem on endiselt aktuaalne. Kuhu siis sõidetakse – metsa alla ja pargitakse seal.Lahendust ei ole. Päevakorrapunkt 3 Reigo Krutto, Klooga: komisjoni eestvedaja: mõte oli algselt teha Keila piirkonna kogukondade kokkusaamised, aga väga kiiresti kasvas ülevallaliseks kogukonnakomisjoniks. Tänu vallavanema aktiivsele kaasalöömisele, on osalenud kõigil koosolekutel. Koos oleme käinud kuise intervalliga märtsist 2018. Kokkusaamised erinevates valla piirkondades, kohtades – saame omavahel tuttavaks.Võimalus infot saada ja infot jagada. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Rmk Annual Report 2019 Rmk Annual Report 2019
RMK ANNUAL REPORT 2019 RMK ANNUAL REPORT 2019 2 RMK AASTARAAMAT 2019 | PEATÜKI NIMI State Forest Management Centre (RMK) Sagadi Village, Haljala Municipality, 45403 Lääne-Viru County, Estonia Tel +372 676 7500 www.rmk.ee Text: Katre Ratassepp Translation: TABLE OF CONTENTS Interlex Photos: 37 Protected areas Jarek Jõepera (p. 5) 4 10 facts about RMK Xenia Shabanova (on all other pages) 38 Nature protection works 5 Aigar Kallas: Big picture 41 Põlula Fish Farm Design and layout: Dada AD www.dada.ee 6–13 About the organisation 42–49 Visiting nature 8 All over Estonia and nature awareness Typography: Geogrotesque 9 Structure 44 Visiting nature News Gothic BT 10 Staff 46 Nature awareness 11 Contribution to the economy 46 Elistvere Animal Park Paper: cover Constellation Snow Lime 280 g 12 Reflection of society 47 Sagadi Forest Centre content Munken Lynx 120 g 13 Cooperation projects 48 Nature cameras 49 Christmas trees Printed by Ecoprint 14–31 Forest management 49 Heritage culture 16 Overview of forests 19 Forestry works 50–55 Research 24 Plant cultivation 52 Applied research 26 Timber marketing 56 Scholarships 29 Forest improvement 57 Conference 29 Forest fires 30 Waste collection 58–62 Financial summary 31 Hunting 60 Balance sheet 62 Income statement 32–41 Nature protection 63 Auditor’s report 34 Protected species 36 Key biotypes 64 Photo credit 6 BIG PICTURE important tasks performed by RMK 6600 1% people were employed are growing forests, preserving natural Aigar Kallas values, carrying out nature protection of RMK’s forest land in RMK’s forests during the year. -
Discover the Coast of North-Western Estonia!
Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water. -
Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE. -
Nõva Touring Route
350 km NÕVA TOURING ROUTE This touring route takes you from the Estonian capital Tallinn to Nõva Recreation Area and to the sights nearby and back to Tallinn. On your way you can see picturesque landscapes in Türisalu cliff, Keila-Joa park and Rummu quarry; visit Padise monastery and Risti church; make short hikes and have a picnic on campfire sites of Nõva Recreation Area; visit seaside resort town Haapsalu; discover Matsalu National Park, and travel back to Tallinn. Depending on how many sites you visit and how much time you decide to spend on each one, the tour can last from 2-5 days or even longer, if you wish to explore the area more thoroughly. You can find additional information about West Estonia www.westestonia.com/en/. 4 km 4 min 2 1 3 30 km 35 min 28 km 5 km 28 km 25 min 6 min 25 min 5 4 7 6 9 km 76 km 9 min 1 h 38 km 49 min 12 20 km 8 18 min 40 km 40 min 11 9 52 km 42 km 40 min 30 min 1 10 1. Tallinn. You can hit the road towards Nõva NÕVA VISITOR CENTRE Recreation Area right away or first explore the capital of Before exploring Nõva Recreation Area go to Nõva Visitor Estonia. Since the route brings you back to Tallinn, the Centre, where you can get the most up to date informa- city sightseeing can also be left at the end of the travel. tion about the sites. Read more about the visitor centre Read more about Tallinn www.visitestonia.com/en/whe- www.loodusegakoos.ee/where-to-go/recreation-areas/ re-to-go/tallinn. -
Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................ -
Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimised V
Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimised V Luua 2006 Kogumiku väljaandmist toetas: Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused V Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid, 2006 ISSN 1406-8842 SISUKORD SÄÄSTEV METSANDUS EESTIS – UTOOPIA VÕI TEGELIKKUS? Külle Viks Eestlased on põline metsarahvas; pool Eestist on metsa all – need käibefraasid on kõigile pähe kulunud. Nii pole ka ime, et metsaga toimuv ühiskonnale korda läheb. Säästev metsandus – see on väljend, mida metsast rääkides aina sagedamini kohtab. Pea ükski keskkonnaministri kõnegi ei saa enam selle maagilisevõitu sõnapaarita, mis kordub kui mantra ja peab päästma Eesti metsanduse. Samas pole säästev metsandus aga midagi eraldiseisvat, vaid seda tuleks vaadata säästva arengu taustsüsteemis. Mida siis ikkagi kujutab endast säästev areng? Eesti oli Costa Rica järel üldse teine riik, kes võttis 1995. aastal vastu säästva arengu seaduse. Niisiis võiks väita, et Eesti on selles valdkonnas esirinnas ja säästev areng on juba ammu tegelikkus. Paraku tundub, et päris nii see siiski pole. Esiteks võib väita, et nimetus “säästev areng” ise on mõnevõrra eksitav. Seostub ju sõna “säästev” säästmise ehk siis kokkuhoiu mõistega. Nii ongi levimas ekslik arusaam, et säästev areng tähendab võimalikult vähest tarbimist – säästmist. Õnneks on kasutusel ka eesti keelele palju omasemad ja täpsemad sõnastused – tasakaalustatud areng ja jätkusuutlik areng. Mis on aga selle sõnapaari sisu? Säästva arengu seadus ütleb: looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades (Säästva arengu... 1995). See sõnastus põhineb 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega loodud sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjoni ehk niinimetatud Brundtlandi komisjoni 1987. -
Lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 Määrusega Nr 6
Lääne-Harju Vallavalitsuse 27.11.2018 määruse nr 11 lisa Muudetud Lääne-Harju Vallavalitsuse 22.09.2020 määrusega nr 6 Lääne-Harju valla haldusterritooriumil paiknevate ühissõidukipeatuste nimekiri Ühissõidukipeatuse kohanimi Peatuse kood Nimeobjekti liik KOV Adruvahi 21729-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Adruvahi 21799-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21710-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Aida 21711-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22801-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Audevälja 22802-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21797-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Benita kodu 21798-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21810-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Ehitusmarket 21811-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22803-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Harju-Risti 22804-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21702-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Heliküla 21703-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21704-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Illuka 21705-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21736-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Internaatkool 21737-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22850-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jahukundru 22851-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22852-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Jõesuu 22853-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22827-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karilepa 22828-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla 21706-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21766-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Karjaküla kalmistu 21767-1 bussipeatus Lääne-Harju vald Kasepere 22819-1 -
Laane Maleva Te a T a J a Qr
LaanI »» • • e Maleva Uinna Linna Keskraamatukogu Toimetus ja tali Kuulutuse hinnad tas Lääne Ma Vi lehek, kr. 30 — leva staap. Va .. .. 15.- Haapsalu, Karja TEATAJA v4 .. .. a- tan. 21, kõutr. 31. Ilmub 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 75 senti. Vs - 4.— Nr. 7/8 (1857186) 22. aprill. 1937. a. TO. aastakäik: Algavaks suviseks õppeperioodiks. 1. mail algab Kalewa futpint õppe- lemisi kergelt üle, kui ainult on pealehakka periood. Käesolewa aasta suwise õppeperi» mist. Laskeradade ümberehituse juures tar» oodi tähtsamateks tegewusteks on: wisminewaid mõnda latti ja lauda leidub — laskeradade korraldamine uute maks- igal pool ning nende kohale toimetamine ja wate laskemääruste kohaselt; ilmuwate märkide seadeldise walmistamine ei — õppelaskmise läbi wiimine lahingiast» ole sugugi läbiwiimata töö, samuti ka taewi- mise alusel; kule ja laskurpesade walmistamine. Ainult on — tarikawõistluste korraldamine üm- tarwis algust ja töötahet. berehitatud laskeradadel uute määruste koha» selt; Lahingwäljaõppe wõiftluste ettewal- mistamine peab läbiwiima igas üksuses, ku» — lahingwäljaõppe wõiftluste korral» na wõiftluStest wõtab osa wähemalt neli damine teemal — jagu kallaletungil; jagu igast malewkonnaft. — Suwilaagcid Märjamaa ja Lihula malewkondadele; Soowin pealikutele ja malewlastele — Merekaitfeliitlaste sügismanööwer. hääd töötahet ja kordaminekut kaitseliidu töös. Suwine tegewus nõuab pealikutelt ja kaitseliitlastele täielist pingutust ja töötahet, K. Narits, iseäranis nõuab seda laskeradade korralda- major mine. Kuid nendest raskustest saab ka wõrd mal. plk. aj. kt. Avaldan teadmiseks Kaitseliidu ülema ringkirja nr. 7|9i 2. aprillist 1937. a. „llute liikmete wastuwõtmine kaitseliitu ruaril wõi 23. juunil wõi malewa aastapäe sündis seni igal ajal. Sarnane „igal päewal" wal wõi kõikidel eelnimetatud päewadel. wastuwõtmise kord pole Võimaldanud male» Kui malewa mõnes üksuses Väljakuju» wate! luua erilisi traditsioone oga pidulikult nenud pidulikkude traditsioonide kohaselt alla kriipsutada uute liikmete wastuwõtmist. -
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede