Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU. -
Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants ................................................................................................................................. -
Commission Implementing Decision (Eu) 2017
L 50/82 EN Official Journal of the European Union 28.2.2017 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2017/351 of 24 February 2017 amending the Annex to Implementing Decision 2014/709/EU concerning animal health control measures relating to African swine fever in certain Member States (notified under document C(2017) 1261) (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 89/662/EEC of 11 December 1989 concerning veterinary checks in intra- Community trade with a view to the completion of the internal market (1), and in particular Article 9(4) thereof, Having regard to Council Directive 90/425/EEC of 26 June 1990 concerning veterinary and zootechnical checks applicable in intra-Community trade in certain live animals and products with a view to the completion of the internal market (2), and in particular Article 10(4) thereof, Having regard to Council Directive 2002/99/EC of 16 December 2002 laying down the animal health rules governing the production, processing, distribution and introduction of products of animal origin for human consumption (3), and in particular Article 4(3) thereof, Whereas: (1) Commission Implementing Decision 2014/709/EU (4) lays down animal health control measures in relation to African swine fever in certain Member States. The Annex to that Implementing Decision demarcates and lists certain areas of those Member States in Parts I, II, III and IV thereof differentiated by the level of risk based on the epidemiological situation. That list includes, amongst others, certain areas of Latvia and Lithuania. -
Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva Vastuvõtt Toimus Aseri Rahvamajas 24
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimus Aseri Rahvamajas 24. veebruaril toimus Viru-Nigula valla volikogu esi- mehe Riho Kutsari ja vallavanem Einar Vallbaumi vastuvõtt Aseri Rahvamajas. Vastuvõtjad tänavad kõi- ki külalisi, kes kutse vastu võtsid ja oma osalemisega suurepärase peomeeleolu tekitasid ning peo korralda- misega seotud inimesi hästi organiseeritud sündmuse eest. Ilusat ja tegusat Eesti täht- sa juubeliaasta jätku! FOTOD: MEELIS MEILBAUM Kunda lasteaed Kelluke korraldas aastapäevaparaadi 22. veebruaril kell 11 toimus esmakordselt Kunda lasteaia Kellu- ke ajaloos Eesti Vaba- riigi 100. aastapäevale pühendatud paraad. Lapsed rivistusid rühmade kaupa ja igal rühmal oli kaasas oma lipp. Paraadi aitasid korraldada Kaitseliidu Naiskodukaitse Viru-Nigula jaoskonna liik- med, kes selgitasid lastele eelnevalt, kuidas paraadi korraldada ning rääkisid oma tegevusest. Paraadi oli tervitamas Viru-Nigula val- lavolikogu esimees Riho Kutsar. FOTO: MEELI EELMAA 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 2 VIRU-NIGULA VALLA TEATAJA Jaanuar 2018 22 VIRU-NIGULAVIRU-NIGULAPERSOONILUGU VALLA VALLA TEATAJA TEATAJA JaanuarMärts 20182018 PERSOONILUGU Aseri KooliPERSOONILUGU Maksumuudatused aastal 2018 uhkusAseri Kooli on ajalootubaTASUB TEADA MaksumuudatusedTulumaksuvaba miini- guga sarnase maksuõigus- vabalt hüvitada aastal kulutused deklaratsioon. 2018 Samas tekib Aseri Kooli MaksumuudatusedmumViru-NigulaTulumaksuvaba tõuseb 500 euronimiini- gugaliku sarnasekeskkonna. valla maksuõigus- Näiteks vabalttöötaja hüvitadatervise aastal kulutusededenda- -
Anija Valla Arengukava 2018-2025
ANIJA VALLA ARENGUKAVA 2018-2025 Kehra 2019 1 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1. ANIJA VALLA ARENGUEELDUSED JA VÄLJAKUTSED ................................................................ 5 1.1 Üldiseloomustus ...................................................................................................................................... 5 1.2 Rahvastik ................................................................................................................................................ 5 1.3 Kehra kui tõmbekeskus ....................................................................................................................... 10 1.4 Anija valla arengueeldused ja väljakutsed ........................................................................................ 11 2. ANIJA VALLA ARENGUSTRATEEGIA .............................................................................................. 13 2.1 Visioon ja missioon .............................................................................................................................. 13 2.2 Anija valla laiemad strateegilised eesmärgid .................................................................................... 13 3. ANIJA VALLA OLUKORD JA ARENGUEESMÄRGID VALDKONNITI -
Virumaa Hiied
https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik. -
Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. -
Prioriteetsete Ohtlike Ainete Allikaanalüüs Halliste Jões Abja- Paluoja Piirkonnas Reostusallika Kindlaks Määramiseks Ning Reostuse Lõpetamiseks
Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja- Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Aruanne Tallinn 2014 Töö nimetus: Prioriteetsete ohtlike ainete allikaanalüüs Halliste jões Abja-Paluoja piirkonnas reostusallika kindlaks määramiseks ning reostuse lõpetamiseks Töö autorid: Mailis Laht, Vallo Kõrgmaa, Katri Vooro Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 [email protected] www.klab.ee Lepingu nr: 3-2_11/150-7/2012 Töö valmimisaeg: 01.03.2014 Töö on teostatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Sisukord 1. Eessõna ............................................................................................................................................ 5 2. Olemasolev olukord ........................................................................................................................ 6 2.1. Reostuse poolt ohustatud ala iseloomustus ............................................................................ 6 3. Uuritavad ained ............................................................................................................................... 8 3.1. Ftalaadid ehk ftaalhappe estrid ............................................................................................... 8 3.2. Di-(2-etüülheksüül)ftalaat - DEHP ......................................................................................... 12 3.3. Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH-d) ............................................................................... -
Environmental Conditions of Shelly Phosphorite Accumulation in the Rakvere Phosphorite Region, Northern Estonia
Proc. Estonian Acacl. Sci. Geol., 1994, 43, 3, 109-121 ENVIRONMENTAL CONDITIONS OF SHELLY PHOSPHORITE ACCUMULATION IN THE RAKVERE PHOSPHORITE REGION, NORTHERN ESTONIA Heljo HEINSALUa, Viive VIIRAa, and Rein RAUDSEPb a Eesti Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut (Institute of Geology, Estonian Academy of Sciences), Estonia pst. 7, EE-0100 Tallinn, Eesti (Estonia) . b Eesti Geoloogiakeskus (Geological Survey of Estonia), Pikk 67, EE-0001 Tallinn, Eesti (Estonia) Presented by V. Puura Received January 21, 1994; accepted March 25, 1994 Abstract. The established conodont zones in the Cambrian-Ordovician boundary beds in northern Estonia serve as a basis for the interpretation of the succession of changes in the facies cohditions of sedimentation. The facies maps compiled by time interval!? correspond to the Westergaardodina, Cordylodus andresi, C. proavus, C. lindstromi, and C. rotundatus-C. angulatus conodont zones. Phosphorite accumulation was the most intensive during the C. proavus time. The rugged topography of the underlying Lower Cambrian Tiskre and Vaki formations on the territory of the Rakvere phosphorite region was of great significance in the phosphorite accumulation. At the initial stages of phosphorite accumulation three bottom swells (islands) existed there. The most intensive piling up of phosphorite was related to these swells. They coincide in direction with the present Aseri and Ahtme disturbance zones. · l(ey words: Cambrian-Ordovician boundary beds, shelly phosphorite, Estonia. The Rakvere phosphorite region (RPR) is situated in northeastern Estonia; it comprises the Toolse and Aseri deposits in its northern part · and the Rakvere deposit in its southern part. The latter is subdivided into large areas, the most important among them being the Assamalla, Raga vere, and Kabala areas (Fig. -
Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F. -
Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ........................................................................................................................... -
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at Local Level - "DESI Local"
Developing the Digital Economy and Society Index (DESI) at local level - "DESI local" Urban Agenda for the EU Partnership on Digital Transition Kaja Sõstra, PhD Tallinn, June 2021 1 1 Introduction 4 2 Administrative division of Estonia 5 3 Data sources for local DESI 6 4 Small area estimation 15 5 Simulation study 20 6 Alternative data sources 25 7 Conclusions 28 References 29 ANNEX 1 Population aged 15-74, 1 January 2020 30 ANNEX 2 Estimated values of selected indicators by municipality, 2020 33 Disclaimer This report has been delivered under the Framework Contract “Support to the implementation of the Urban Agenda for the EU through the provision of management, expertise, and administrative support to the Partnerships”, signed between the European Commission (Directorate General for Regional and Urban Policy) and Ecorys. The information and views set out in this report are those of the authors and do not necessarily reflect the official opinion of the Commission. The Commission does not guarantee the accuracy of the data included in this report. Neither the Commission nor any person acting on the Commission’s behalf may be held responsible for the use which may be made of the information contained therein. 2 List of figures Figure 1 Local administrative units by the numbers of inhabitants .................................................... 5 Figure 2 DESI components by age, 2020 .......................................................................................... 7 Figure 3 Users of e-commerce by gender, education, and activity status ......................................... 8 Figure 4 EBLUP estimator of the frequent internet users indicator by municipality, 2020 ............... 17 Figure 5 EBLUP estimator of the communication skills above basic indicator by municipality, 2020 .......................................................................................................................................................