DOCSLIB.ORG

Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F. R. Kreutzwaldi tänaval taastati soojatrassi õru linnavolikogu töö kõigi nende aastate jooksul, alates ehitustööde käigus üles võetud asfaltkate iseseisvuse taastamisest, on olnud kord paremini, kord V halvemini korraldatud. Parteilised tõmbetuuled ja või- Novembri esimesel nädalal freesimine, paigaldati torutööde tänavate vahelisel lõigul. Küll aga ja markeerimiseks kasutatava mumängud on jätnud oma jälje valija mällu. asfalteeriti F. R. Kreutzwaldi, ehituse käigus rajatud kaevi- lükkuvad kevadesse tänava- termoplastiku vahel. Samuti Kui argielus on valija poolt suudetud vältida põrsa kotis Jüri tänava ja raudtee vaheline kule asfaltbetoonkatte aluskiht katte markeerimistööd, mille vähendab naket sügisene suh- ostmist, siis meie kohalikus poliitikas on tulnud ette aegu, mil lõik, kus alates suve algusest ning kogu tänava laiuses katte teostamiseks ei ole tänasel päe- teliselt kõrge õhuniiskus. lõpuks on hääle andja osutunud selleks, kelle kotti on soku- toimusid Danpower Eesti AS-i kulumiskiht. val enam võimalik pakkuda Töid teostab Roadwest OÜ. tatud mittetarvilik kaup. Eriti iseloomulik oli selline teguviis kaugküttevõrgu laiendamisega Pärast tööde valmimist kauakestvat lahendust. Seda lõppenud nullindatel, kui linna valitseti põhimõttel, et pärast seotud ehitustööd. F. R. Kreutzwaldi tänaval jätka- seetõttu, et värskele asfaldile Raiko Palm, meid tulgu või veeuputus. Tööde käigus teostati täna- takse taastamistöödega Jüri tä- tekib paigaldusel õhuke õlikiht, linnamajanduse osakonna Möödunud kümnendi põhimõttelage valitsemisstiil tõi vale kogu laiuses katte tasandus- naval F. R. Kreutzwaldi ja Luha mis vähendab naket teekatte juhataja kaasa ka volikogu kui võimukandja rolli osatähtsuse lan- guse. Olgu selle tõestuseks kasvõi meie unustusse vajunud linnavolinike loetelu sellest ajastust, vastupidiselt tormilis- tele üheksakümnendatele, mil teati ja tunti pea igat volinikku. Märgatavalt paremaks kujunes olukord pärast eelmisi vali- misi, kui linnapeaks sai Anti Allas ja linna juhtimise eest olid kaasvastutajad Keskerakonna saadikud ning valimisliidust VVV valituks osutunud saadikud. Vastvalitud linnavolikogu koosseisu peamine väljakutse saabki järgnevatel aastatel olema volikogu kui kohaliku elu olulisima mõjutaja rolli taastamine. Linnavolikogu ei saa ja ei tohi olla poliitiliste lavastuste mängulava ning selle peamine funktsioon ei saa olla linnavalitsuse kummitempliks olemine. Need lubadused, mis jagati linnavolinike poolt, peavad saama ka välja lunastatud ning linnaelanik peab reaalselt tundma, et tema elu läheb paremuse poole. Teisisõnu peab iga volikogu- liikme panus olema tajutav. Juba praegu on tehtud selleks esimesed sammud ning väl- jaantud poliitilised vekslid on pandud kirja sõlmitud võimu- leppesse, kus esikohal on kodulinlaste eluolu parandamine, sõltumata nende erakondlikust ilmavaatest või volikokku kuuluvatest võimuesindajatest. Siinkohal saab määravaks ka volikoguliikmete enda po- liitiline kogemus, kohapealse elu tajumisvõime, kus varase- malt selle asemel, et käärida käised üles ja leida lahendus, haarati hoopistükkis parteipileti järele enda taskust. See peab muutuma. Hetk F. R. Kreutzwaldi tänava asfalteerimisest… Vastalustanud volikogu peab meeles pidama, et töö 2017– 2021 ei muutuks omavaheliseks koha kättenäitamiseks skaa- lal koalitsioon-opositsioon. Meid pole teab mis palju ja tule- muslikuks tööks on vaja kõigi volinike panust. Kui vaadata praegust linnavolikogu koosseisu, siis ootused on siin suured. Meil on palju uusi väljakutseid seoses maavalitsuste kaotami- sega. Üheks selleks on abielude registreerimine, kusjuures siin ei tohi asjad viletsamaks minna, vaid peame olema suutelised selle sündmuse abiellujatele läbi viima tasemel, mis neid ra- huldab ja sündmuse meeldejäävaks teeb. Võrus on seda läbi aegade tehtud maavalitsuse poolt väga heal tasemel. Kindlasti soovin ise muuta linnavolikogu töö senisest si- sutihedamaks ning ühe olulise uuendusena loodan viia sisse linna jaoks oluliste küsimuste arutelu, mis puudutab linna tulevikku, töökohti ja ettevõtlust, üld- ja huviharidust, sot- siaalvaldkonda puudutavaid arenguid ning omavalituse kon- kurentsivõimet. Teemade eestkõnelejateks saavad siin olema oma ala spetsialistid, kes koostöös linnavõimuga püüavad ka räägitu ellu viia. Meie töö peaeesmärk peab olema Võru linna elanike turvalisus ja hea elujärg. Selle saavuta- miseks peab Võru linnast pärast maavalitsuse kao- tamist saama maakonna vedur, mis omab juhtrolli nii ettevõtluse, hariduse ... ja olukord nädal aega tagasi. kui ka sotsiaalküsimuste lahendamisel maakonnas. MÕTISKLUS Aitame kõik teha Võru linna paremaks! järsk langus, siis aga hirmutas porilomp. Või siis, kui osutume ja küünlad, et näidata oma igat- Ülo Tulik, üldse kõva pinna kadumine – ise tumedas valgustamata riietu- sust valguse järele. Soovin, et see Võru linnavolikogu Igatsedes ega koer ju ainult asfalti ei ar- ses autojuhtidele pimeduse ke- igatsus saaks rahuldatud. Soovin esimees masta. Teinekord tonkas jalg hastuseks. Valguse puudumine imelist saabuvat advendiaega! valgust vastu üllatavat teetõusu. Eesti- ei ole ainult ebamugav, see on maa mägede rahvana saanuk- ohtlik. Hele Kulp, Arvatavasti pole teil ette tulnud sid Võrumaa inimesed sellise Ka vaimuvalguse puudu- Seitsmenda Päeva Adventistide vajadust Austria Alpide mägi- pimeorienteerumisega kindlasti mine on ohtlik. Piibel märgib: Võru Koguduse pastor VLÕRU INNA L EHT külas pimedal ajal koeraga ja- paremini hakkama kui üks tava- „Mu rahvas hukkub tarkuse lutama minna. Kuigi tegemist line eestimaalane, tasase maaga puudusel.” Jumala Poja sünnile oli täiesti tsiviliseeritud pai- harjunu, kuid hea taskulamp mõeldes kirjutab Johannes: Toimetus ootab kaastöid ja reklaame e-posti aadressil gaga, kus mäeküljel looklesid oleks sellises olukorras küllap „Tõeline valgus, mis valgustab [email protected] erinevate kõrguste vahel asfalt- igaühele ära kulunud. iga inimest, oli maailma tule- Väljaandja: teed ja majade akendest veik- Praegusel aastaajal, mil päe- mas.” Jumala soov oli tulla ini- Võru Linnavalitsus les valgust, oli õues pime mis vade pikkus on napiks kuiva- mestele nii lähedale, et igaüks Jüri tn 11, 65620 Võru pime. Koeral on aga teatavasti nud, tunnetame eriliselt valguse saaks teda tundma õppida. Jee- Toimetaja: Ulis Guth jalutamiseks oma tahtmised nii tähtsust. Siis, kui tume maantee suslapse sünni kaudu sai Jumal Tel: 512 0787 liikumise suuna kui ka kiiruse näib neelavat suurema osa auto- üheks meist. See tõi arusaamise Teostaja: OÜ Meedium ja rütmi suhtes. Võõra paiga laternate valgusvihust. Siis, kui Jumalast igale inimesele kätte- ebatasane pind oli seega koera- jalgsi käies tuleb mõistatada, saadavasse kaugusesse. Ajalehe järgmine number ilmub 21. detsembril. jalutajale suureks väljakutseks. kas ees on turvaliselt tasane tee- Jeesuse sündimise pühade Kord oli tal jala all ootamatu lõik või hoopis salakavalalt sile ootuses süüdatakse kaunid tuled November 2017 Võru Linna Leht 3 KESKKONNAHOID Jäätmeveo edasisest korraldamisest Võru linnas 3 KÜSIMUST 2018. aastal muutub Võru lin- Vastab MTÜ Võru Jäätmekeskus nas jäätmeveo hind ja senise juhataja Olev Lüütsepp segaolmejäätmete kogumis- Kehtiv jäätmete käitlushind tasu ning 75,47 €/t asemel tuleb Võru Jäätmekeskuses oli keh- välja käia 97,06 €/t. Vastavalt testatud üheks aastaks ees- riigihanke tulemustele sõlmi- märgiga hoida käitluskulu takse leping parima pakkujaga, optimaalsena ja selleks, et kelleks osutus Eesti Keskkon- prognoositav käitluskulude nateenused AS. Pressitud jäät- kasv ei rakenduks Võru linna mete vedu ja lõppkäitlemist elanikele kohe. Kas seega oli
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kaart on Valmistatud Maa-Ametis

    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Alevist Vallamajani from Borough to Community House

    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
  • Lasva Valla Üldplaneering

    Lasva Valla Üldplaneering

    Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ LASVA VALLA ÜLDPLANEERING KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Juhtekspert: Kalev Sepp Tartu 2013 Lasva valla üldplaneeringu KSH aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA SISU ....................................................5 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA METOODIKA.6 4. PLANEERINGU SEOSED TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMIS- JA ARENGUDOKUMENTIDEGA..............................................................7 4.1. Riiklikud ja maakondlikud arengudokumendid .............................................................7 4.2. Lasva valla arengudokumendid....................................................................................11 5. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS.................................................................12 5.1. Asukoht.........................................................................................................................12 5.2. Looduskeskkond...........................................................................................................12 5.2.1. Geoloogia ...............................................................................................................13 5.2.2. Põhja- ja pinnavesi .................................................................................................14 5.2.3. Maardlad.................................................................................................................16
  • Igal Kandil Oma Lugu

    Igal Kandil Oma Lugu

    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua

    Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua

    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
  • ENSV TEATAJA LISA Toimetus Ja Talitus: ENSV Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Riigi Trükikojas, Niine Tän

    ENSV TEATAJA LISA Toimetus Ja Talitus: ENSV Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Riigi Trükikojas, Niine Tän

    Hind 15 senti, ENSV TEATAJA LISA Toimetus ja talitus: ENSV Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ Riigi Trükikojas, Niine tän. 11. lisadega: annete hind: 12 kuu peale............................ 13 krooni. Kontor õn avatud kella 8—14. 6 „ „ 7 krooni. Kohtukuulutused 1 kuni 15krooni, Sealsamas lehe tellimiste vastu­ ENSVT üksik nr. kuni 4 lk. 5 senti. kaotatud isikutunnistuste kuulu­ võtmine. Kodukeskjaam 477-80: ,, ,, ,, „ 16 ,, . 10 s. jne. tused — 50 senti, muud kuulu­ ENSVT Lisa üksiknumber . 15 senti. kontor 30, toimetus 62, talitus 61. Nime või aadressi muutmine 30 senti. tused iga mm-rida 8 senti. 6. septembril Nr. 2 1940 Sisu: Teadaanne Petseri linna ja Petseri maakonna valdade marutaudikahtlaseks piir­ konnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. 2/181. Leena Lõhmus — Tervishoiu ja Teadaanded koertemarutaudi Hoolekande Talituse direktor. kohta. 3/179. Rudolf Funk — Tervishoiu ja Loomataudide vastu võitlemise seaduse Hoolekande Talituse direktor. (RT 1923, 60) § 27 ja määruse (RT 1934, 4/193. Mari Põru — Sotsiaalminister. 42, 3731) §§ 77—SO põhjal kuulutan Pet­ 5/201. Singer Sewing Machine Com- seri linna, Petseri, Vilo, Meremäe, Senno, pany — Töökaitse ja Sotsiaalkindlustuse Saatse, Järvesuu ja Orava vallad oma admi­ Osakonna direktor. nistratiivpiires ja Roodva, Linnuse, Kalda, 6/202. Kreenholmi PuuvillasaadusteMa­ Mäe, Veriora, Leevi, Lasva ja Vastseliina nufaktuuri o.-ü. — Töökaitse ja Sotsiaal­ valdade osad kuni 25 km kauguseni, arvates kindlustuse Osakonna direktor. Petseri linnast, marutaudikahtlaseks piirkon­ 7/150. Hirsch, Joosep, Jakob, Benjamin naks kuni 28. novembrini 1940. ja Isak Braschinsky’d — Tallinna linna­ Kõik koerad ja kassid eeltähendatud piir­ volikogu. konnas tulevad kinni pidada kuni 28. no­ 8/154. Tartu Linnavalitsus — Konguta vembrini 1940.
  • Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel

    Tamula Rannapromenaad Uuenduskuuri Ootel

    VLÕRU INNA L EHT Oktoober 9 (138) 2018 Tamula rannapromenaad uuenduskuuri ootel Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Risto Aim, linnaarhitekt Diana Vene ja ehitusspetsialist Kalmer Vislapuu kaalumas Tamula rannapromenaadi remontimise võimalusi. Foto: Ulis Guth uleva aasta kevadel on Võru linnavalitsusel kavas alustada Võru linna Kavandatavate tööde käigus on tarvis eemaldada amortiseerunud ühe visiitkaardi – Tamula rannapromenaadi – põhjalikku remonti. Tunnustused laudtee, asendada pinkide amortiseerunud puitosad, valgustus ja betoon- T Võru linna eelarvestrateegias on selleks otstarbeks 2019.–2020. aastal 2009. aastal kuulutas Eesti Maastikuarhitektide Liit välja kivisillutis, korrastada ripp-pinkide kandepostid koos vundamentidega, ette nähtud kokku 300 000 eurot. maastikuarhitektuuri teo, milleks valiti ülekaalukalt Tamula rannaala. rekonstrueerida purskkaev ja korrastada oaasi ümbritsevad betoonist 2009. aasta septembris valminud, ligi 1,1 miljonit eurot maksnud ja 2010. aastal valis Eesti Kodukaunistamise Ühendus Tamula tugipiirded. „2019. aasta kevadel alustame amortiseerunud puitkonst- umbes 800-meetrisel rannalõigul laiuv objekt, mille kaasrahastajaks oli rannapromenaadi konkursi „Kaunis Eesti Kodu 2010” parimaks ruktsioonide väljavahetamisega, korrastame ja lisame mõned täiendavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, on aja möödudes märkimisväärselt tervisespordirajatiseks. lasteatraktsioonid, kivikonstruktsioonidega seotud tööde algus selgub lä- vananenud ja lagunenud. 2018. aasta kevadel paigaldati Tamula järve kaldale
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study

    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
  • Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

    Pankrotis Ja Ärikeeluga Abilinnapea

    TELLIJATELE SEADUS Kindla käega karjakasvataja Pankrotis ja ärikeeluga Aasta parim piimakarjakasvataja Heli Sadam Peri POÜst on kind- la käega juht. “Kui juhid, aga la- abilinnapea sed igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi,” ütleb Sa- Paide abilinnapea Janno Lehemets on eraisiku pankrotis ja saanudaanud ärikeelu. Linna-Linna- dam. Põllumajandus volikogu esimees küsis olukorrale hinnangut justiitsministrilt jaa õiguskantslerilt.õiguskantslerilt. 6–76–7 Esmaspäev, 16. märts 2015 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB NordPool Euribor nr 50 (5177) 3 eurot 1,0572 0,9459 9,1518 64,5063 26,06 0,098% Investor Reikop Saatejuht Marko Reikop on börsil raha keerutanud 13 aastat, olles teeninud kadestamisväärset tootlust ja saanud kõrvetada kahes börsikrahhis. 4–5 TÄNAPÄEVA inimesele peaks investeerimine olema elementaarne, leiab “Ringvaate” saatejuht Marko Reikop, kes tänu hajutatud portfellile oma rahaasjade pärast ei muretse. FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES/SCANPIX KOHTUASI INVESTOR KINNISVARA KOLUMN Viinaärimehed Euro üllatab kiire Ära lase ilusal vaidlevad Y2K pärast kukkumisega fassaadil end petta Kilvar Kessler: Mõne laenuplatvormi Viinatootja AlcorDistillery käib Tänavu dollari suhtes juba üle 12 Vanasse majja korterit valides pakutav “tagatisfond” ei ole eriseaduse kaubamärgi Y2K pärast kohut protsenti odavnenud euro lange- tasub hinnata, mis on seal kor- skandaalse ärimehe Urmas Vel- mise kiirus üllatab isegi analüüti- da tehtud ja kuidas. Paljud majad alusel tegutsev ja riikliku turvavõrgu lestega, kes peab end seotuks kuid ja investoreid. Kukkumisele on küll soojustatud, kui küttekulu osaks olev Tagatisfond. selle märgi kasutusõigusega on tuure juurde lisanud Euroopa pole kahanenud, hoiatab Mihkel Euroopa Liidus. 10–11 Keskpanga rahatrükk. 20–21 Oiderma 1Partnerist. 16–17 Tagatisfondi nõukogu esimees selgitab Tagatisfondi ülesandeid.
  • Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

    Laste- Ja Noorsookirjandus 2008

    Eesti Lastekirjanduse Keskus EestikeelneEestikeelne laste-laste- jaja noortekirjandusnoortekirjandus 20082008 Kirjandusnimestik Koostanud Ülle Väljataga Tallinn 2009 Sisukord 1. Rahvaluule . 3 2. Luule A. Eesti kirjandus . 3 B. Väliskirjandus . 8 3. Proosa A. Eesti kirjandus . 9 B. Väliskirjandus . 22 4. Mitmesuguse sisuga kogumikud . 41 5. Näidendid . 42 6. Koomiksid . 43 7. Aime- ja rakendusliku sisuga kirjandus A. Eesti kirjandus . 43 B. Väliskirjandus . 49 8. Ususisuga väljaanded . 74 9. Võõrkeelne kirjandus . 74 10. Laste omalooming. Õpilasväljaanded . 76 11. Jätkväljaanded ja ajakirjad . 78 Sarjad Statistika 2 1. Rahvaluule 1001 ööd: kauneimad muinasjutud lastele > vt. nr. 151 Aisopose valmide varakamber > vt. nr. 153 Araabia ööd: tuhande ja ühe öö muinasjutud > vt. nr. 165 Elas kord... > vt. nr. 325 Grimm, Jakob ja Wilhelm. Muinasjutte > vt. nr. 202 Kaunimad vanakreeka müüdid > vt. nr. 221 Kreutzwald, Friedrich Reinhold. Lopi ja Lapi > vt. nr. 68 Petiška, Eduard. Vanakreeka muistendid ja pärimused > vt. nr. 273 Raven, Nicky. Beowulf: legend kangelasest > vt. nr. 286 Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis > vt. nr. 312 Ümber maailma 80 muinasjutuga > vt. nr. 324 2. Luule A. Eesti kirjandus 1. Arder, Ott. Millimallikas / koostanud Marika Arder; toimetanud Eve Leete; pildid joonistanud Priit Rea; kujundanud Epp Marguste. – Tallinn: TEA Kirjastus, 2008. – 38, [2] lk.: ill.; 16,5×18,5 cm. – (Lapse oma raamatukogu). – Sisu: Mõistke meest, kes kasvab veel; Lõbus suvi; Maasikad; Kapten; Suur ja seisev ripub seinal; Tore päev; Piimahambad; Muinasjutuline loom; Ellen ja lehm; Siidivend siil; Millimallikas; Kiisu ja uks; Laul tagumisest vagunist; Pisike puu; Kägu ja käbi; Lemmikfilm; Klaverikontsert; Suur rõõm ja väike mure; Õuna lõuna; Kas panna päkka või visata varvast; Kes hiilib aias otsatus; tiivuline uni; Väikemehe probleem; Lauluke; Kevadtalvise päikese all; Küünal; Lumemõistatus; Kuused; Eesli jõulupuu; Alla sõit.
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva

    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso