Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine

Vastu võetud 25.11.2003 nr 22

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas.

4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV

Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa

ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine).

Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik. Arengukava koostamine ja ülevaatamine kui pidev protsess võimaldab saada tagasisidet senise arengutegevuse edukusest ning on aluseks sujuvatele muutustele, aidates vältida järske murranguid valla elus. Arengukava annab konkreetse aluse iga- aastaste omavalitsuse eelarvete ning ka erinevate projektitaotluse koostamiseks. Antsla valla eelmine arengukava kavandas tegevusi ajavahemikuks 2000–2011 ning oli koostatud planeerimise ja keskkonnakorraldusega tegeleva OÜ Hendrikson & Ko (leping sõlmitud 01.12.2000) ning vallavalitsuse enda töötajate ja volikogu liikmete poolt. Arengukavad koostati ka sellele eelnenud aastatel: 1998–2000; 1995–1997 ning 1991–1994. Seega on käesolev Antsla valla viies arengukava, mis sisuliselt on 2000–2011. a arengukava täiendatud versioon. Alates 2003. aasta kevadest on Antsla Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon aktiivselt tegelenud valla arengukava täiendamisega. Arvesse on võetud vallas registreeritud mittetulundusühingute ettepanekuid ning 2003. a juunis toimunud Antsla valla arenguseminaril käsitletut.

Leht 2 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Arengukava koostamisel on läbi töötatud Võru maakonna arengudokumendid ning riiklikud planeeringud ja arengukavad. Arvestatud on ka teisi kehtivaid strateegilisi dokumente: Antsla valla üldplaneering, koostaja AS Maaprojekt 1998 (täiendatud aprillis 2003); Antsla linna üldplaneering, koostaja OÜ Maaplaneeringud 2001; Euroopa Liidu PHARE programmist saadud vahenditega koostatud Antsla valla soojavarustuse arengukava. Töö valmis 2000. aasta aprillis; (Ülalmainitud dokumendid asuvad valla kantseleis) I. ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST JA ARENGUEELDUSTEST 1. Antsla omavalitsus 1.1. Asend

Antsla vald asub Kagu-Eestis Võru maakonna lääneosas. Ühine piir on Antsla vallal mitme omavalitsusega – põhjas Urvaste vallaga, kirdes Sõmerpalu vallaga, idas Rõuge vallaga, kagus Varstu vallaga, lõunas Mõniste vallaga, edelas, läänes ja loodes vastavalt Valga maakonna Karula, Tõlliste ja Sangaste vallaga.

Pindalalt 27 078,9 ha on Antsla vald suurim Võrumaal, rahvaarvult Võru valla järel teisel kohal (2003. a novembri seisuga 4438 elanikku). Rahvastiku asustustihedus oli seisuga 01.03.2003 Antsla linnas 637,9 in/km2, ülejäänud Antsla vallas 10,6 in/km2. Antsla vallas on vaheldusrikas ja kaunis loodus. Olulise osa valla lõunaosast hõlmab kuplilise maastikuga järvederohke Karula kõrgustik, kus omapärase looduse hoidmiseks on loodud Karula rahvuspark. Parimad põllumaad viljakaimate muldadega asuvad valla põhjaosas. Valla keskus Antsla jääb maakonnakeskusest Võrust 35 km kaugusele, Tartusse on maad 81 km, Tallinna 277 km. Vallakeskuses paiknevad mitmed kauplused, Eesti Ühispanga ja Hansapanga harukontorid, postkontor, kultuuri- ja spordikeskus ning mitmed muud teenindusasutused. Lisaks Antsla linnale (1626 el) on vallas veel 2 alevikku Kobela (492) ja Vana-Antsla (219) ning 24 küla, neist suuremad on Tsooru (336) ja Kollino (331). 1.2. Ajalooline ülevaade Vanimad kirjalikud andmed Antsla piirkonna kohta pärinevad 15. sajandi algusest (1405. a), mil mainiti esmakordselt Anzeni nimelist vasall-linnust, mille asutajaks arvatakse olevat piiskopi läänimees von Uexkull. Samal aastal toimus praeguse Antsla valla aladel venelaste röövretk ning järvesaarele rajatud linnuse piiramine. Nimetatud vasall-linnusest on säilinud tänaseni tükike müüri Vana-Antsla pargis häärberi läänetiiva taga.

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 3 / 32 Linnusel on ajaloo jooksul olnud mitmeid peremehi, muuhulgas sündis siin tulevase Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp, kellest on Vana-Antslas tänaseni säilinud mälestus kahe kasvava tamme näol. 20. sajandi usuvahetusliikumisega siirdus palju inimesi Vene õigeusku. Antslasse rajati kogudus 1847. a ning 1895. a sai valmis Antsla Püha Eelia Kirik, mis on kandnud eri nimetusi, näiteks Vana-Antsla kirik. Käesoleval ajal on nimetuseks Kraavi Püha Eelia kirik. 1986. a lõpetas kogudus oma tegevuse ning aastast 1994 on kirik kasutusel Urvaste koguduse abikirikuna. Eesti iseseisvusvõitluses kerkib Antsla nimi esile seoses ühe pöördelise sündmusega, mis väärib siinjuures pikemat kirjeldust. 10. aprillil 1918. a kutsuti Riiga «maakoosolekule» endise Liivimaa kubermangu vallavanemad. Eesmärgiga meelitamaks eestlasi liituma Saksamaaga Balti hertsogiriigi nime all. Eestlastele räägiti, et lätlased on liitumisega päri. Siis astus ette Vana-Antsla vallavanem Peeter Koemets ja luges suurele saalile Lõuna-Eesti vallavanemate märgukirja. Eestlased protesteerivad Saksa võimude omavoli vastu ega taha liituda ei Saksamaa ega Venemaaga, vaid tunnustavad ainsa seadusliku võimuna valitsust, mis oli Eesti 24.02.1918 oli iseseisvaks vabariigiks kuulutanud. Selle julge sammuga nurjati Eesti iseseisvuse lämmatamiskatse ühe mehe poolt, kes tundis et kaalul on eesti saatus. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Peeter Koemets pääses tagasi koju, kus ta elas üle nii Saksa okupatsiooni kui ihaldatud Eesti Vabariigi, kuni maa vallutanud nõukogude võim ta 73-aastasena kohe Siberisse küüditas. Antsla linn hakkas tekkima samanimelise mõisa ja Hauka renditalu maa-alale 19. sajandi kolmandal veerandil. Esimesed puumajad püstitati kobarana kõrtsiesisele väljakule möödunud sajandi viimasel kümnendil. Asula esimesteks tänavateks kujunesid Veski ja Jaani tänav. Vanimaks hooneks oli 1887. aastast pärinev Siksäla kõrts, mille kohale ehitati hiljem koolihoone. Tänasel päeval asub selles hoones vallavalitsus, tööhõive ameti Antsla osakond ja Antsla politseijaoskond.

1889. aastal pärast Valga–Pihkva raudtee valmimist hakkas asula jõudsalt kasvama. Peamiselt talumajanduse arvel edenes väiketööstus ja kaubandus. Asula kandis Hauka nime, kuid seda kutsuti lähedalasuva loode- kagu suunalise moreenseljaku järgi ka Siksäläks. Aastal 1920 sai Hauka alevi õigused ja nimelisandi Antsla. 1938. aastal sai Antsla alevite likvideerimise tõttu linna õigused. Selleks ajaks ulatus elanike arv Antslas üle 1500. Linnana sai Antsla areneda enne teist maailmasõda kolm aastat. Sõjaeelne Antsla oli enamuses ühekorruseliste puithoonetega väikelinn. Ainult Kreutzwaldi (endisel ajal Tuletõrje), Jaani ja Jaama tänava ristumiskohas oli kahekorruselisi kivimaju. Nendes asusid linna olulisemad asutused ja ärid (linnavalitsus, kaubatarvitajate ühisus, tuletõrje, kauplused, sööklad, restoran). Kuni 1940. aastani domineeris erakaubandus ja väikesed, peamiselt pereettevõttena tegutsevad tööstusettevõtted. Tuntavat ühiskondlikku ja ärilist mõju avaldas Antsla Kaubatarvitajate Ühisus. Linnas puudus ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kesklinnas oli tänavatel munakivisillutis, mujal kruusakate või looduslik pinnas. Kõnniteedel, neid oli vähe, oli muldkate. Puudus tänavavalgustus ja elektrijaam üldse. Mõned ettevõtted (tarbijate ühisus, Nässmetsa veski) tootsid elektrit peamiselt enda tarbeks. 1944. a augustikuu sõjasündmustes hävis Antsla linna keskus, samuti kõik seal asunud suuremad ühiskondlikud hooned, kauplused, laod ja toitlustusasutused. Nõukogude võimu kehtestamisega lakkas olemast senist arengut mõjutanud eraettevõtlus. Elamispinnast oli hävinud enam kui 50%, elanikkond sõjakeerises vähenenud ligikaudu 1/4 võrra. Aastail 1950–1959 oli Antsla samanimelise rajooni keskus. Ehitati kultuurimaja ja sellega koos kinosaal, administratiivhoone (praegune Antsla Gümnaasiumi vana osa), neli elumaja kokku 40 korteriga. Tehti ulatuslikumaid töid tänavavõrgu väljaehitamiseks, alustati vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamist, linna haljastamist ja heakorrastamist. Väikeste maarajoonide likvideerimisega 1959. a muutusid Antsla arengusuunad, üldine areng aeglustus. Siiski avati Antsla Haigla, mitmed tööstusettevõtete tsehhid (Marat, Baltika, Kodu jt), ehitati Võru Mööblivabriku Antsla tsehh, laienes tööstuskombinaadi tegevus. Ehitati välja praeguseks kujunenud tänavavõrk, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, elektrialajaamad ja madalpingeliinid, telefoniautomaatjaam ja sideliinid. Jätkus elamuehitus. Ehitati viis mitmekorterilist elamut (kokku 90 korterit). Antsla Keskkool sai juurdeehituse (praegune gümnaasiumi uus osa). Individuaalelamuehitus laiendas linna uute tänavatega (Oru põik, Tuleviku, Haigla, Raudtee, Kähri). Kõigele vaatamata jäi Antsla areng maha mõne võrreldava väikelinna arengust. 1970. a oli linnaelanike arv 2149 inimest. Järgnevatel aastatel elanike arv pidevalt vähenes, suurenes eakate inimeste hulk elanikkonnas. See tendents jätkub ning praegu on Antsla linn suurima keskmise vanusega piirkond vallas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega kaasnes osa tööstusettevõtete sulgemine, osal omandivormi muutumine. Vähenes tööhõive. Tekkisid tööpuudusega kaasnevad sotsiaalsed pinged ja ebakõlad. Tänaseks on tööhõive probleem mõnevõrra vähenenud – töökohti hakkab olema juba rohkem kui tööjõudu. Kuid paljud on juba harjunud pikaajalise töötu staatuse ja kõikvõimalike toetusrahade maksmisega ning ei näe vajadust palgatööd teha. 21. oktoobril 1999. a ühinesid Antsla vald ja Antsla linn üheks omavalitsusüksuseks. 1.3. Omavalitsuse struktuur, eelarve, koostöö- ja sõprussidemed Vt lisa 1 (Antsla valla juhtimine)

Leht 4 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Antsla vallas asuvad (01.01.2003) seisuga järgmised raamatukogud: töötajad/töökohti Antsla Linnaraamatukogu 4/3,5 Linda raamatukogu 1/1 Tsooru raamatukogu 1/1 Haabsaare raamatukogu 1/1 koolid: töötajaid/töökohti õpilasi Antsla Gümnaasium 78/83,9 597 Lepistu Põhikool 18/21,45 91 Lusti Lasteaed-Algkool 40/41,35 65/130 Antsla Muusikakool 10/10,45 67 rahvamajad: Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus 10/12,75 Tsooru Rahvamaja 2/3 asutus Antsla Teenus 4/4 tänavate korrashoid, kanalisatsioon, ühisveevärk 6/6 valitsemine 26/25 sh abipersonal (bussijuht, kalmistud) 6/4

Valla sümboolika

Antsla vallal on ametliku sümboolikana kasutusel nii lipp kui vapp. Antsla valla vapp kujutab sinisel kilbil ülestõstetud tiibadega lendavat kuldset haugast, manused punased.

Antsla valla lipp on roheline ristkülik, millel on keskosas kaks paralleelset valget horisontaallaidu. Lipu mõõtmed on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.

Eelarve Tulud 2002. a 2003. a Tulumaks 8 125 463,00 kr 8 938 000,00 kr Maamaks 1 048 227,00 kr 1 040 000,00 kr Riigilõiv 3 138 kr 45 000,00 kr Segatulud 22 055 kr Tulu varalt 279 596 kr 224 100,00 kr Arvlemised ja ülejäägid 1 057 305 kr

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 5 / 32 Eraldised linna- ja vallaeelarvetele 16 710 500,00 kr 19 096 904,00 kr Laekumised majandustegevusest 2 021 187,00 kr 2 119 400,00 kr Finantseerimistehing 743 600,00 kr 2 374 100,00 kr Laekumised ministeeriumitelt 257 250 kr Laekumised sihtasutuste eelarvetelt 418 833 kr KOKKU 30 687 154,00 kr 33 837 504,00 kr Kulud Üldvalitsemine 3 354 476,00 kr 3 972 904,00 kr Haridus 15 451 996,00 kr 18 043 500,00 kr Vaba aeg, kultuur ja religioon 2 878 927,00 kr 5 277 600,00 kr Sport ja puhkus 98 750,00 kr Tervishoid 332 984,00 kr 303 000,00 kr Sotsiaalhoolekanne 2 558 968,00 kr 2 555 000,00 kr Elamu- ja kommunaalmajandus 2 871 455,00 kr 3 291 400,00 kr Arvlemised 440 946,00 kr Keskkonnakaitse 225 000,00 kr Riigikaitse 5 000,00 kr Avalik kord ja julgeolek 75 246,00 kr 15 000,00 kr Kohustused 249 266,00 kr 149 000,00 kr KOKKU 28 313 014,00 kr 33 837 504,00 kr

Sõprus- ja koostöösidemed

Antsla vallal on tihedad sidemed Rootsi Värmlandi maakonna (Võru maakonna sõprusmaakond Rootsis) Säffle kommuuniga. Siiani on peatähelepanu pööratud heit- ja joogivee probleemidele. Säffle kommuuni abiga on renoveeritud Lusti veepuhastusjaam ning Antsla valla puhastusseadmed), koostöös Säffle kommuuni ja Rootsi arenguagentuuriga on kohe valmimas ühise veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 12 aastaks. Kavas on koostööd laiendada ka kultuuri- ja haridussfääris. Läbirääkimised käivad koolide vahetusprogrammide rakendamise osas. Sõprussidemed on ka Soome Vabariigi Perho valla ja Uusikaupunki linnaga. Aktiivset koostööd tehakse naabervaldadega ning Karula Rahvuspargiga. Üle kahe aasta korraldatakse kihelkonnapäevi koos Urvaste ja Sõmerpalu vallaga. Maareform 2003. a jaanuari seisuga on katastrisse kantud 79,1% maast. Kokku on Antsla vallas maa tagastamisel ligikaudu 645 subjekti. Esitatud on ligikaudu 60 korteriomandit käsitlevat avaldust. Inimeste tagasihoidliku huvi tõttu on kinnistusse kantud vaid 15 korterelamut. Lahenduseta tagastamisavaldusi on 34 (subjektiga ei ole suudetud kontakti leida või on subjekt surnud). Seisuga 31.01.2003 on Antsla vallas maakatastris registreeritud katastriüksusi 1955 kogupinnaga 21 412,4 ha, sealhulgas: ha tagastatud maa 10 111,5 ostueesõigusega erastatud maa 4 392,4 enampakkumisega erastatud maa 60,2 vaba põllumajanduslik maa erast. 523,3 vaba metsamaa erast. 62,7 munitsipaalmaa 100,6 riigimaa 6 214,9

Leht 6 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine 2. Looduskeskkond Atraktiivne looduskeskkond on Antsla valla üheks olulisemaks arengu eelduseks, võimaldades kavandada edasist arengut nii meeldiva elupaiga kui ka looduslähedase puhkemajanduse piirkonnana. Antsla vallas võib eristada kolme maastikuvööndit. Viljakate muldadega valla põhjaosa kujutab endast lamm- ja moldorgudest läbitud tasast või vähe lainjat lavamaad, mis seob Otepää kõrgustiku Karula kuplistikuga. Rohkete väikeste ümarate kuplitega Karula kõrgustik läbib valla keskosa edela-kirde suunas. Siinne maastik on vaheldusrikas – metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külg-külje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Kõrgustiku liivakivist aluspõhja katavad mannerjää poolt kuhjatud setted. Suurimate kuplite-küngaste-mägede suhteline kõrgus ulatub Haabsaare-Kaika ümbruses 40 meetrini. Kuplistikust lõuna ja kagu suunas madaldub maastik Hargla nõkku. Kaitsmaks siinset omapärast kuppelmaastikku ning taaselustamaks Lõuna-Eesti maakultuuri, loodi 8. detsembril 1993. aastal Karula Rahvuspark. Pindalalt Eesti väikseim rahvuspark (suurus 11 097 ha) jääb Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla territooriumitele. Lisaks mitmetele teistele kaitseväärtustele (mitmed haruldased liigid nagu kalakotkas, must-toonekurg, apteegikaan jne) peetakse üheks olulisemaks pärandkultuurmaastikke, mille säilitamisega kaasnevad olulised lisakulutused niitmistöödele ja võsatõrjele. Kaika lähedalt saab alguse Mustjõgi, mis suubub Koiva jõkke. Rohkelt on vallas maalilisi maastikupilte pakkuvaid järvi – Mähkli, Sibula, Suur- ja Väike-Saarjärv, Ähijärv (174 ha) ja Suur-Pehmejärv (40 ha). Lisaks looduslikele veekogudele on vallas mitmeid veehoidlaid ning olulised kalakasvatamise traditsioonid. Esialgu kasvatatakse kalu vaid müügiks, kuid kalaturismil on siiski piirkonnas suur arengupotentsiaal. Üle poole valla maast on kaetud metsaga, suuremad marja- ja seenerikkad metsamassiivid paiknevad valla edela- ja lääneosas. Maavaradest leidub vallas turvast, liiva ja kruusliiva ning savi. Ähijärve, Väike- ja Suur-Saarjärves leidub järvesapropeeli. Suur osa maavarade levikualadest jäävad aga Karula Rahvuspargi territooriumile ja on käsitletavad passiivsete varudena. Valla haldusterritooriumil tegutseb 3 jahtkonda. Antsla jahtkonnas on 35 jahimeest (rendijahimaad 7421 ha), Linda jahtkonnas 20 jahimeest (rendijahimaad 5949 ha) ja Lepistu jahtkonnas 22 jahimeest (rendijahimaad 7114 ha). Vallas on 60 kaitstavat kultuurimälestist, loodusobjekti ning huviväärsust (lisa 1). Arengueeldused Omapärases ja kaunis looduskeskkonnas seisneb Antsla valla üks peamisi arengueeldusi. Siinne mitmekesine maastik pakub võimalusi puhkemajanduse arenguks ning tõstab oluliselt piirkonna väärtust elukohana. Kalarohked veekogud kombineerituna veel olemasoleva kalakasvatuse traditsiooniga tugevdavad veelgi valla maaturismi baasi. Oluline on traditsioonilise arhitektuuri väärtustamine, mis on piirkonna kauni maastiku oluline komponent ning on muutunud siinset elukeskkonda väärtustavaks teguriks. Edaspidi tuleks Karula Rahvuspargi maad kas osaliselt või täielikult käsitleda kui miljööväärtuslikku ala. Tuleb planeerida prügikonteinerite paigaldamine ja äraveo taastamine vallaelanikele olulistes puhkekohtades Ähijärve ääres (Alakonnu, Ähijärve põhjaladal ja Suuremäe ujumiskohad).

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 7 / 32 Probleemid ja kitsaskohad Antsla piirkonnale iseloomulikud pärandkultuurmaastikud vajavad pidevat hooldust (niitmine, võsaraie), milleks napib rahalisi vahendeid. Peatähelepanu tuleks pöörata täiendavate rahastamisallikate leidmisele omapärase looduskeskkonna säilitamiseks (Keskkonnaministeerium, eri fondid jne). Nõukogude ja ka varasemast ajast risustavad maastikku mitmed lagunevad hooned. Osadel neist on omanikud osadel mitte. Enim vaadet ja üldist miljööd rikkuvad on Vana-Antsla karjalaut, Litsmetsa endine kõrtsihoone ja samas asuv karjalaut ning Tsooru kontor-klubihoone. Lisaks mainitutele on ka teisi pisut paremas seisus tühjalt ja kasutuseta seisvaid hooneid. Kaika külas asub lagunenud Kaika puukirik, mille riismete koristamiseks tuleb teha koostööd kohalike mittetulundusühistute ja Karula Rahvuspargiga. Arendada tuleks elanike keskkonnateadlikkust, rõhutades siinse looduskeskkonna väärtust eri ürituste kaudu (talgud, vabaõhuüritused, koolide ja lasteaia koostöö arendamine Karula Rahvuspargiga) ning konkreetsete meetmete (prügi mahapaneku kohad metsas – süüdlaste rangem karistamine). Inventariseerida tuleks Antsla linna, samuti ka valla teised pargid ja haljasalad, eesmärgiga võtta maha vanad ja haiged puud ning istutada uued, vajadusel vahetada välja osa taimeliike. 3. Rahvastik Demograafiline olukord

2003. aasta märtsi seisuga elas Antsla vallas 4485 elanikku (2001. a märtsis 4707), neist 2333 (52%) naised ja 2171 (48%) mehed.

Leht 8 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Väide «Demograafiline situatsioon Antsla vallas on soodne», mida kasutati veel eelmise arengukava koostamisel, on hetkel väär. Eriti kui vaadata pisut kaugemale tulevikku (15 aastat). Noorte vanusegrupp (0–18 a), mis moodustas märtsis 2003 rahvastiku koguarvust 22,8%, hakkab alla jääma pensioniealiste vanusrühmale (22,9%). Veel kaks aastat tagasi, 2001. a olid vastavad näitajad 27,5% noored ning 22,4% pensioniealised, aastal 1997 koguni vastavalt 30% ja 19%.

Tööealiste osakaal Antsla vallas on aga suurenemas märtsis 2003>53%, märtsis 2001>50%. Rahvastikupüramiid näitab mainitud tendentsi jätku. Nelja kuni viie aasta jooksul saavad tööealisteks sündivuse kõrgperioodil 1986– 1992 sündinud. Suutes mainitud põlvkonna rakendada kohalikes ettevõtetes, on valla tulude baas ja areng 10–15 aastaks üsnagi soodne. Madal sündivus viimase aasta jooksul on hakanud mõjuma ka elanikkonna keskmisele vanusele. Märtsis 2001 oli vallaelanike keskmine vanus 38 eluaastat, märtsis 2003 aga juba 40 eluaastat. Alates 1994. a on rahvaarv Antsla vallas pidevalt vähenenud, kusjuures negatiivne on olnud nii loomulik iive kui ka rahvastiku ränne. Ilmekalt illustreerib seda juuresolev graafik.

Vallast lahkujate osakaal on olnud tunduvalt suurem kui sissetulnute. Viimase 10 aasta jooksul on elanikkond vähenenud ~12% ehk 600 inimese võrra. Elanikkonna arvu vähenemisele on kaasa aidanud ka andmebaasi

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 9 / 32 – Rahvastikuregistri korrastamine. Välja on registreeritud inimesi, kes pole juba aastaid tegelikult kohapeal elanud. 4. Haridus Antsla vallas on üks keskharidust andev õppeasutus – Antsla Gümnaasium, mis keskkoolina alustas tööd 1. septembril 1945. aastal. 1988. aastal pandi alus haruharidusele (reaal- ja humanitaarharu) ning alustati arvutiõpetusega. Samal aastal hakati koolis võõrkeelena lisaks inglise ja vene keelele õpetama saksa keelt, 1989. aastal ka soome keelt. 1. septembril 1995. aastal alustas tööd Eesti-Taani ühisprojekti raames süvendatud majandus- ja äriõppe klass. Kool on hästi varustatud pedagoogilise kaadriga. Koolil on tugevad traditsioonid ja sisukas klassiväline töö. 2003/2004. kooliaastal õpib koolis 551 last. Üle poolte Antsla Gümnaasiumi lõpetajatest on viimastel aastatel suundunud edasi õppima kõrgkoolidesse. Roosiku külas paikneb Lepistu Põhikool, mille koolihoone ehitusaastaks on 1900. Põhiharidust antakse Tsooru, Roosiku, Kikkaoja, Litsmetsa, Luhametsa, Savilöövi, Viirapalu ja Rimmi küla lastele. Põhilisteks õpetatavateks võõrkeelteks on inglise ja vene keel. Tunniväliselt on võimalik õppida ka saksa keelt. Koostöös kohaliku Tsooru Rahvamajaga tegutseb folkloorirühm. Õpilaste arv 2003/2004 on 89. Lusti Lasteaed-Algkool alustas tööd 1980. a lastepäevakodu «Pillerpall» nime all. 1982/1983. õa asus samasse majja ka algkool. 1993 reorganiseeriti lastepäevakodu «Pillerpall» Lusti Algkool-Lasteaiaks, 2002. aasta lõpus muudeti nimi Lusti Lasteaed- Algkooliks. Algkoolis õpib 2003/04. õa 64 õpilast. Tunde annavad neli nõutava haridustasemega õpetajat. Vabal ajal osaletakse rahvatantsuringides ja muusikarühmades, õpitakse arvutit. Töötab pikapäevarühm. Lasteaias on seitse rühma 135 lapsega, neist üks sõimerühm. Antsla linnas paikneb 1973. a avatud Antsla Muusikakool. Praegu 2003/2004. õa on koolis XX õpilast ja 10 õpetajat, õpetatavateks erialadeks on klaver, viiul, akordion, puhkpillid, kitarr. Enamus õpetajaid töötab kohakaaslastena ja väljastpoolt Antslat. Vana-Antsla Kutsekeskkooli ja Antsla Gümnaasiumi juures töötavad täiskasvanute koolitajad. Kutseharidust annab piirkonnas Vana-Antsla Kutsekeskkool, kus on võimalik põhihariduse baasil omandada järgmisi erialasid: talu- ja kodumajandus, üldehitus ja õmblemine. Lisaks saavad erivajadusega lapsed omandada lihtsustatud korras kodumajanduse eriala ning õpiraskustega õpilased talumajanduse, üldehituse erialal. Arengueeldused Tugevate haridusasutuste võrgustiku (lisaks gümnaasiumile ka huvihariduse ning kutsehariduse) olemasolu võib saada otsustavaks elukoha valikul just lastega perede puhul, kelle sisserännet valda tuleks igati soodustada. Kõrgekvaliteedilist haridust pakkuvate koolide võrgustiku taset tuleks igati säilitada. Probleemid ja kitsaskohad Suurimaks hariduselu mõjutavaks teguriks lähiaastatel on kahanev laste arv. Õpilaste arv Antsla Gümnaasiumis väheneb tänaselt 551-lt 400-le aastaks 2014, vähenemine seega ~30%. Praktiliselt samasugune õpilaste arvu vähenemine on prognoositav ka Lepistu Põhikoolis ja Lusti Lasteaed- Algkoolis. Lepistu Põhikooli õpilaste arvu on raske täpsemalt prognoosida, kuna see sõltub ka Rõuge ja Varstu valla koolivõrgu arendamisest. Üha olulisemaks tõuseb konkurentsivõime ning pakutava hariduse tase. Probleemiks on õpetajate kaader, mis viimastel aastatel on osaliselt üsna kiirelt vahetuv. Tuleb teha jõupingutusi kindlustamaks koolid õpetajatega. Väga ammu pole tehtud parandustöid Antsla linna staadionil. Vajalik aga oleks paigaldada valgustus, aiavõrk ümber staadioni, lipumast ning istepingid. Ehitada WCd ja veevärk staadionimajja. Vajadus on ka haljastustööde järele. Antsla Gümnaasiumi juures renoveerida algklassiõpilaste mänguväljakud. 5. Tööhõive ja majandus Vallas on registreeritud 2003. aasta mai seisuga 195 ettevõtet. Neist suuremateks tööandjateks võib pidada Antsla Inno (170 töötajat), Antsla Wermo (83 ), Antsla Tarbijate Ühistu (78). Ettevõtetest, mille hulgas on ka talud, tegelevad ligi 50% põllumajandusega. Kokku töötab erasektoris 1280 inimest. Arvestatavaks tööandjaks on vallavalitsus koos allstruktuuridega, mis pakub tööd 210-le inimesele. Vallas elab 2473 tööealist inimest. Arvestades neist maha ~350 töövõimetuspensionäri, hinnanguliselt 40 haridustee jätkajat ja 100 töötut, saame ligikaudu 1980 töötajat – maksumaksjat. Töötute protsent 2000. aasta novembris oli 10, aprillis 2003 aga 4%. Väljaspool valda töötab 170 inimest, mis on ligikaudu 7% tööealisest elanikkonnast. Liialt suur on mööbli-, puidu- ja metsatööstussektoris töötavate inimeste osatähtsus. Majandussituatsiooni halvenemine mainitud sektoris annaks kohe tunda valla tulude baasis. Ettevõtlusinfot jagab piirkonnas Võrumaa Arenguagentuur. Ka vallavalitsus edastab ettevõtetele sellekohast infot. Antsla vallas võib arenenud majandusharuks pidada tööstussfääri – mööbli tootmine, õmblemine (elujõuliste ettevõtetena tegutsevad Wermo, Antsla Inno, Marati õmblustsehh, Antsla Rõivas). Üldiselt on valla majandusstruktuur Eesti maavaldadega võrreldes hästi arenenud ja mitmekesine.

Leht 10 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Puhkemajandus Väga heades looduslikes tingimustes on arenenud looduslähedane maaturism. Nii on Antsla valla Kaika kandi kaheksa talu – Veetka, Tuhka, Värtemäe, Maseri, Ränna, Suure-Sõõru, Ala-Mähkli ja Saarjärve – ühinenud eri puhkevõimalusi ja meelelahutust pakkuvaks Metsamoori Perepargiks, mis on võtnud suuna pakkuda õpetliku ja stressivaba puhkuse teenuseid. Antsla linna puhketingimuste parandamiseks on puhastatud Nässmõisa järv ning korrastatud selle ümbrus. Kokku on valla territooriumil asuvates majutusasutustes 65 voodikohta. Enamik neist (31) Karula Rahvuspargi Õppekeskuse majutushoone. 23 voodikohta on kasutatav vaid suveperioodil. Perspektiivse suunana puhkemajanduse alal nähakse kalaturismi arengut (endiste Linda kolhoosi paisjärvede baasil). Arengueeldused

Arvestades valla asendit ja looduslikke tingimusi tuleb enam tutvustada mahepõllunduse võimalusi. Leida lahendusi parandamaks olukorda ühiskondliku toitlustamise osas, teavitades olukorrast potentsiaalseid tegijaid. Arengupotentsiaali on kohalikul ressursil baseeruval puidu- ja mööblitööstusel, piisav rahvaarv keskasulas soodustab väikeettevõtluse teket. Ka võib puhkemajandust pidada perspektiivseks arengusuunaks. Looduskaunites kohtades elavaid inimesi tuleks enam õhutada ettevõtlusele (taluturism, puhkemajandus). Suveperioodil on nõudlus majutuskohtade järele tunduvalt suurem, kui pakkuda suudetakse. Toetatakse maaturismi, sh taluturismi arendajaid. Igakülgselt toetatakse maa-elu arengut traditsioonilise põllumajanduse jätkamisel, samuti mahepõllumajanduse ja alternatiivpõllunduse viljelemist. Toetame põllumajanduse keskkonnaprogrammiga liitunuid, riiklikus arengukavas, maaelu arengukavas ja maakondlikus arengukavas kavandatut ja selles ettenähtu kohapealseid elluviijaid. Tulenevalt Euroopa Liiduga ühinemisest on maaelu arenguks kavandatud lisaks senistele uute toetustena elatustalu kohanemise toetus, vähemsoodsate alade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus ja põllumajandusmaa metsastamistoetus. Infot ja abi nende uute toetuste saamisel saab vallavalitsuselt. Kobela alevikus Boose järve kaldal on head võimalused kämpinguplatsi väljaehitamiseks. Maa-ala munitsipaliseeritakse. Alustada Kobela aleviku tööstusala detailplaneeringuid. Tööstusala väljaehitamiseks taotleda vahendeid PHARE 2004 programmist. Probleemid ja kitsaskohad Valla majandussfääri arengut takistavaid tegureid on mitmeid. Eelkõige võiks nimetada Eesti maapiirkondades sageli esinevat madalat ettevõtlikkuse taset, probleeme tekitab ka kvalifitseeritud tööjõu puudus. Mõningaseks lahenduseks oleks vallas pakutava kutsehariduse ümberorienteerumine vastavalt kohaliku turu nõudlusele. Esimeseks sammuks oleks dialoogi algatamine huvigruppide – kohalikud ettevõtjad, koolilõpetajad, omavalitsus, kutsekooli esindajad, haridusministeerium jt – vahel, kasuks tuleks ka üldine diskussioon (kohalikus) meedias. 6. Sotsiaalsfäär Antsla linnas asub tervisekeskus, mille eesmärk on meditsiiniliste diagnostikateenuste vahendamine ja sotsiaalteenuste osutamine hooldekodu ja avahoolduse vormis. Tervisekeskuses elab 18 eakat inimest, keda hooldavad 5 töötajat. Avahoolduses on ühe sotsiaaltöötaja teenindada keskmiselt 10 inimest aastas. Antsla vallas on 3 perearsti, kirurg, günekoloog, hambaarst ning asub labor, röntgen ja kiirabi. Vallas on toimetulekutaotlejaid 323, talvekuudel abivajajate arv suureneb. Töövõimetuspensionäre on ~350, neile lisandub samapalju pensioniealisi ja 23 erivajadusega last. Eestkostel on 4 last ja peres hooldamise leping on sõlmitud 2 perega. Koostatud on sotsiaalhoolekande arengukava, mis on käesoleva arengukava lahutamatu lisa. Töö noortega Kavas on alustada noorsootöö arengukava koostamist. Arengueeldused Tervisekeskuse funktsioonid omavad piirkonnas suurt tähtsust ka edaspidi, samuti on lähiümbruse elanikkonna jaoks oluline eriarstide kohalolu Antslas. 7. Kultuur ja sport

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 11 / 32 Vallas tegutsevad rahvamaja Tsoorus ning Kultuuri- ja Spordikeskus Antsla linnas. Kultuuri- ja Spordikeskuses tegutsevad mitmed huvialaringid: 2 laste laulustuudioringi, 5 laste kunstiringi, 8 spordiringi – judo, kergejõustik, korvpall, laste- ja noorte levimuusikaring, täiskasvanute näitering, naisansambel «Helise» ning segakoor. Uues spordisaalis tegutseb FIE Kaia Pruuli juhendamisel naisaeroobika. Osalejaid kõikides ringides kokku on 300 piires. Suurt tähelepanu on pööratud laste vokaal- ja ansamblilaulule, mille tulemusel on saavutatud häid kohti nii maakonna kui vabariigi lauluvõistlustel. Meie maja spordiringide lapsed on saavutanud häid tulemusi maakondlikel ja vabariiklikel võistlustel. Taas on tegutsema asunud näitering ning saavutanud oma esimesed tiitlid rollitäitmiste osas. Renoveeritud spordisaalis saavad kaasaegsemates tingimustes harjutada spordiringid: kergejõustik ja pallimängud ning naisaeroobika. Võrgustiku on siia laiendanud Võru spordiklubi Rei judoring. Avatud on jõutreeningu trenažöörinurk ja vastavad olmeruumid. Kultuuri- ja Spordikeskuse ruumides tegutsevad kaks kultuuriseltsi: MTÜ Eakate klubi Sügismeloodia ja MTÜ Tantsuselts Pärliine. Eakateklubis Sügismeloodia (liikmeid 25) viljeletakse rahvalaulu ja -tantsu, tehakse käsitööd. Tantsuselts Pärliine (olenevalt aastast: 55–75 liiget) pakub lastele ja noortele eri treening- ja tantsustiile. Pärliine on leidnud tantsumaailmas uudse niši – tegeletakse sportliku akrobaatilise paarissvingtantsuga lindy hop. Lisaks huviringide tööle on keskuse töös välja kujunenud traditsioonilised üritused. Oodatumad ning ülevallalised üritused on uusaasta pidu, piirkondlik laste lauluvõistlus, talispordipäev, jüriöö jooks, emadepäeva kontsert, jaanipäev, Lindalevi, Hauka laat ja romuralli, Kaika suvemängud, iga-aastane kooliaasta alguse pidu, Antsla valla kuuse küünalde süütamine ning Antsla valla jõulupidu. Lisaks keskuse suurüritustele korraldatakse väiksemaid üritusi igale eale. Lastele pakuvad meelelahutust üle vabariigi mitmesugused lasteteatrid, väga populaarsed on tsirkusetendused, toimuvad diskod Antsla noortele ning korraldatakse spordivõistlusi KSK ringide vahel. Keskuse taidlusrahval võimaldatakse osa võtta mitmesugustest väljasõitudest, festivalidest ning organiseeritakse kontsertesinemisi. Vallaelanikele pakume osavõtuvõimalust korraldatavatest pidudest ja ringitööst. Meeldiv on tõdeda, et vallaelanike osavõtt üritustest iga aastaga üha suureneb.

Tsooru Rahvamajas toimetavad levimuusikaansamblid ja rahvatantsurühmad. Koostöös naisseltsiga on tegev käsitööring. Tsooru kodukandipäevad on saanud iga-aastaseks ürituseks. Lusti Lasteaed-Algkooli juures tegutseb LINDA naisrahvatantsurühm ning laste rahvatantsukollektiivid Kokku on Antsla vallas neli raamatukogu – Kobelas, Tsoorus, Haabsaares ja Antsla linnas kokku 2300 laenutaja ning ligi 100 000 eksemplarini ulatuva raamatufondiga. Alates 1998. aastast tegutseb Antsla spordiklubi, mis on ellu kutsutud eelkõige korvpalli arendamiseks. Tänaseks on Antsla korvpallimeeskond jõudnud Eesti esiliiga esimesse poolde. Spordirajatistest on Antsla vallas staadion, spordisaal Antsla Gümnaasiumis, vastavatud spordisaal Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuses, korv- ja võrkpalliväljak Linda Rahvamajas, mida haldab Antsla KSK. Septembris 2003 on avatud spordisaal, parandas oluliselt spordisõprade tegevusvõimalusi ning lõi sobivad tingimused spordiga tegelemiseks. Nii tegutsevad uues spordisaalis judoringid, naisaeroobika, spordiringid ning 5 päeva nädalas Antsla Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid. Õhtuti on Antsla KSK spordisaalis noortel ja täiskasvanutel võimalik kasutada treeninguteks jõumasinaid ja muud treeninguteks vajaminevat inventari. Arengueeldused Välitingimustes spordiga tegelemiseks tuleb rajada Antsla linna korraliku kattega väljak, kus oleks võimalik mängida nii korv- kui võrkpalli. Talvehooajal soodsate tingimuste korral rajada uisuväljak. Ehitada korvpalliväljak ka Kobela alevikus, väliplats suurte majade juurde. Antsla staadion vajab põhjalikku uuendamist, vahetamist vajavad rajakatted, ümberehitamist hüppe- ja tõukeplatsid, ehitamist piire ja väljavahetamist inventar. Antsla linnas krundil Võidu 3 asub kolmest küljest kõrgete nõlvadega plats, mis on väga sobilik pallimängude korraldamiseks. Selleks tuleb rajada ümbervahetatavate konstruktsioonidega kattega universaalväljak. Sellise väliväljaku järele on noorte hulgas suur vajadus seoses spordilembuse kasvuga pärast Antslast pärit Andrus Värniku MM hõbedat. Tervikuna luua rohkem võimalusi tegelemaks eri spordialadega eesmärgil hoida noorsugu eemal ahvatlustest (narkootikumid, alkohol, kuritegevus), mis pikemas perspektiivis viivad hoopis suuremate kulutusteni. Lepistu Põhikooli juurde ehitada spordiväljak, parandades sellega osaliselt ka vaba aja veetmise võimalusi piirkonnas. Traditsioonilistest spordiüritustest jätkata võrkpallivõistluse «Linda karikas» ja Aksel Kersna mälestusvõistluste korraldamist. Tingimuste olemasolul jätkata talvehooajal Ähijärve suusasõidu ja talispordipäeva läbiviimist ning üle kahe aasta kevaditi rahvusvahelise sporttantsu Lindy hop Baltica võistutantsimise korraldamist. Antsla piirkonnas toimub mitmeid üritusi – kihelkonnapäevad, noorte laulu- ja tantsupidu ning Hauka laat – mis meelitavad külastajaid ka kaugemalt. Vastavalt võimalustele toetatakse rahvakultuuri ja võimlemise ning nendega seotud ürituste korraldamist, samuti ka innovaatiliste huvitegevus- ja spordialade juurutamist. 8. Seltsielu ja külaliikumine

Leht 12 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Seltsielu on hoogustunud, tegutseb 10 seltsi ja seltsingut. Regulaarne seltsielu toimub eelkõige kultuuriseltside eestvedamisel. Kaika külas tegutseb MTÜ Kaikamäe, kellele vallavalitsus on kasutada andnud endise Kaika koolimaja hoone. Paari tegutsemisaasta vältel on rajatud vaba aja veetmise võimalusi: suusa- ja jalgrattarajad ning pallimänguplats. Koostöös vallavalitsusega korraldati 2003. a valla talispordipäev. Rahvuspargi territooriumil tegutseb Karula Hoiu Ühing, mis on eesmärgiks seadnud pärandkuultuurmaastike hooldamise ja säilitamise ning traditsioonipõhise ja keskkonda säästva arengu toetamise. Aastast 1995 tegutsev Kaika Maanaiste Selts on teinud mitmeid külaarenduslikke projekte (kohalik postkaart ja voldik, kohalikud rahvariided ja oma laul, väike koduloomuuseumi kogu, kiigetalgud jne) ning organiseerib maakondlike ühisüritusi seltsidele – Käbe Perenaine, Tervisepäev. On sisustatud kohalik arenduskeskus, kust on alguse saanud mitmed ettevõtlusprojektid. Lisaks käsitöö- ja infotoale on arenduskeskuses plaanis täiendada koolituse ja seminari pidamise võimalusi ning sisse seada külalistetuba. Alates 2001. a tegutseb Antsla vallas Piirialade ja Ääremaade Toetuse agentuur, kelle eesmärk on Lõuna-Eesti piirialadele jäävate alade arengu toetamine, koostöösidemete sõlmimine lätlaste ja venelastega. Teostatakse mitmeid Lõuna-Eestit hõlmavaid rahvusvahelisi keskkonnaalaseid arenguprojekte ja toetatakse Metsamoori Perepargi tegevust. Antsla linnas tegutseb eakate klubi Sügismeloodia, kus viljeletakse rahvalaulu ja -tantsu, tehakse käsitööd, osaletakse folkloorifestivalidel, korraldatakse ekskursioone ning lavastatakse rahvatraditsioonilisi üritusi. Samuti osaletakse igal kevadel aktiivselt linna heakorratöödel. Peale huviringidetöö korraldamisega koostöös Kultuuri- ja Spordikeskusega, korraldavad kultuuriseltsid projektipõhiselt ülevallalisi kultuuri- ja noorteüritusi. MTÜ eakate klubiga Sügismeloodia osaletakse folkloorifestivalidel, korraldatakse õppeekskursioone ning lavastatakse rahvatraditsioonilisi üritusi. Samuti osaletakse igal kevadel aktiivselt linna heakorratöödel ning korraldatakse eakate toimetuleku eneseabi (talgud, hooldusabi jms). Kobela Kantritantsuseltsing moodustati 2003. a kevadel kolm aastat järjest toimunud kantri- ja hobupäeva paremaks läbiviimiseks ja vahendite hankimise täiustamiseks. Üritus toimub traditsiooniliselt koolilõpu tähistamisega juuni algul. Osaletakse aktiivselt kantriüritustel ja koolitatakse teisi Võrumaa kantrihuvilisi. MTÜ Tantsuselts Pärliine korraldab tantsuseminare ja -laagreid, lavastab omaalgatuslikult üritusi. 2000. aastal algatati rahvusvaheline lindy hopi tantsuvõistlus «LINDY HOP BALTICA», mis on toimunud edukalt kahel korral. MTÜ Pärliine kaasab teisi valla kogukondi ühistegevusse ja nõustab kultuuriürituste projektimajanduses ning arengute planeerimisel. MTÜ PÄRLIINE on ellu kutsumas huvialakooli, kus kasutatakse alternatiivseid meetodeid tervisekasvatuse ennetustöös, suurendatakse poiste meelisliikumiste tegevust, nõustatakse noori ja tehakse koostööd noorte organisatsioonidega, osaletakse avalike teenuste konkursil, taotletakse Vabahariduse Liidult tegevustoetust täiskasvanute koolitamiseks. Valla MTÜ-de I sügiskokkutulekutele pandi alus 2000. aastal ning seda MTÜ Eakateklubi Sügismeloodia juhtimisel koostöös MTÜ Pärliinega. Kokkutulekute korraldus käib nüüdseks igal aastal kodukorda: Antslas, Tsoorus, Kaikal, Kobelas, eesmärgiga õppida tundma omakandi külade inimesi ja külade eluolu ning tõhustada ühistegevust. Karula Rahvuspargi alal paiknevate külade (Kaika, Haabsaare, Mähkli, Jõepera ja Ähijärve) baasil on koostamisel ühine külaarengukava, eesmärgiga hakata oma piirkonda arendama kui tervikut. Arengueeldused Tuleb tutvustada küla arengukava koostamise olulisust ka valla teistele piirkondadele. Teavitada külaelanikke oma elukeskkonna parandamise võimalustest, tutvustades neile eri rahastamise võimalusi. Aktiviseerimaks üksikisikute, huvigruppide ja organisatsioonide tegevust tuleks luua partnerlusi, kaasates niimoodi enam inimesi kaasa rääkima valla arengus. Kaika endise koolimaja hoone baasil on kavas välja ehitada korralik kultuuri-, spordi- ja puhkekeskus koos majutamisvõimalustega. Arvestatakse ja toetatakse toimivate organisatsioonide arenguvajadustega ning kaasatakse neid puudutavate valdkondade otsuste kujundamisse ning tõhustatakse infovahetust ja koostööd. Kaasatakse noori ja tehakse koostööd noorteorganisatsioonidega. Nõustatakse mittetulundusühinguid nende tegevuses ja arenguplaanides; tõhustatakse ühistegevust MTÜ-de ja valla vahel. 9. Religioon Antsla vallas tegutsevad mitmed kristlikud konfessioonid. Nendest suuremad on Eesti Evangeeliumi Kristlaste Baptistide Antsla Kogudus ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Urvaste Püha Urbanuse Kogudus. Antsla linnas asub kaks palvemaja: Soo tn 9, mis kuulub luteri kirikule, ja Jaani tn 24 Baptisti kogudusele. Antsla vallas asub kaks endist õigeusu kirikut: Kaika kirik (ehitusaasta 1896), mis on varemeis, ja Kraavi kirik, millele on tehtud siseremont ja pandud uus katus ning 1995. a pühitsetud EELK Urvaste koguduse abikirikuks. Usulisi talitlusi peetakse lisaks eespool nimetatud kohtadele ka luterlaste poolt Antsla Metsakalmistu kabelis. Surnuaiapühasid valla kolmel surnuaial peavad Antslas ja Kraavil Urvaste koguduse õpetaja ning Kaika surnuaial Karula koguduse õpetaja.

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 13 / 32 Probleemiks on luteri kiriku liikmete pääsemine Urvastesse. Bussiliiklust Antsla ja Urvaste vahel pühapäeviti ei toimu. Aja jooksul on situatsioon muutunud. Urvaste koguduse filiaalid Antsla vallas ei asenda siiski paljude inimeste usulist vajadust võtta osa oma kodukiriku jumalateenistusest Urvastes ning käia omaste haual Urvaste surnuaial. 10. Tehniline infrastruktuur 10.1. Teed ja transport Antsla valla haldusterritooriumil olevate teede ja tänavate kogupikkus on 303 km. Valla teedest (114 km) on mustkattega 1 km, pinnatud kruusateid 12 km, kruusateid 94 km ja pinnaseteid 32 km. Tänavatest on 11 km asfaltbetoonkattega, mustkattega 1 km ja kruuskattega 11 km. Metskonnale kuuluvate teede kogupikkus on 45 km, erateid avalikuks kasutamiseks 135 km, määratlemata teid on 7 km. Vallateedel on sildade koguarv 18, truupe on 23. Aastatel 2004–2007 toimuva vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamisel Antsla linnas kaevatakse osaliselt üles ka linna teed ja tänavad. Seejärel saab asuda linna tänavate ja kõnniteede asfalteerimisele või katte paigaldamisele. Regionaalpoliitika elluviimiseks ja elanikkonna paremaks teenindamiseks on tehtud ettepanek suuremat koormust omavad vallateed üle anda riigimaanteede koosseisu. Nendeks on: 1. Soome ringtee (A-06, A-08, A-12, A-16) 9,3 km; 2. Raguli ringtee (A-01, A-02, A-10) 9,1 km; 3. Määrastu ringtee (L-09, L-10) 4,4 km; 4. Taberlaane (L-08) 0,8 km; 5. Kraavi ringtee ( L-17, L-22) 3,8 km; 6. Piirikraavi (T-11) 2,3 km; 7. Savilöövi (T-15) 0,6 km; 8. Lusti (L-05) 1,4 km; ning Karula Rahvuspargi ettepanekul: 1. Ähijärve–Pirrupuusaare–Saarjärve; 2. Värtemäe–Mäekonnu–Hauka. Valla üldplaneeringuga taotletakse munitsipaliseerida alljärgnevad teed: 284 Vetka 380 m 276 Sibula 860 m 275 Saarjärve 537 m 271 Koemetsa 777 m 261 Suuresere 1240 m 268 Kaikamäe 440 m 237 Lalli 2100 m

Karula Rahvuspargi ettepanekul tuleks korrapärase hoolduse ja liikumisvabaduse tagamiseks munitsipaliseerida alljärgnevad teed: Veetka–Sora; Kaika–Küünimetsa–Saarjärve; Sibula–Saarjärve; Latika–Suuresõõru ja Värtemäe–Alakonnu. Valla territooriumi läbivate riigimaanteede kogupikkus on 119,1 km, sellest tugimaanteid 3,9 km. Riigimaanteede arengukavas on prioriteediks Antsla–Sänna tee T-248 viimine asfaltbetoonkatte alla. Lisades 2–4 on ära toodud munitsipaliseerimist vajavate teede, tänavate ja kõnniteede nimekiri. Lahendamist vajab Karula Rahvuspargi kaitse-eeskirjaga Antsla vallale kehtestatud keeld kasutada kruusa Ähijärve maardlast (varu üle 6 milj m3). Nimetatud kruusamaardla on ainuke kruusa leiukoht Antsla valla haldusterritooriumil. Teine lähim maardla asub Rõuges 35 km kaugusel. Arvestades vajaminevaks kruusakoguseks ca 3600 m3aastas, on iga-aastane täiendav arvestuslik riigi kehtestatud piirangust tingitud lisakulutus Antsla vallas vallateede hooldamiseks suuruses ca 234 000 krooni. Bussiliiklus Võrru sõidab buss Antslast eri marsruute pidi 11 korda päevas (pühapäeval ei välju kuus liini), esimene buss väljub hommikul 6.00, viimane 18.00. Tartuga on ühendus kolm korda päevas, mõlemad bussid väljuvad hommikupoolikul. Tallinna saab sõita neljal eri kellaajal. Veel on ühendused Valgaga (kolm korda päevas, neist üks liin väljub teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval), Otepääga, Urvastega (kolm korda päevas). Õpilasliinid on koolipäevadel alljärgnevad: 1. õpilasliin nr 115, teenindab AS Võru Autobaas, päevane läbisõit 84 km; 2. Lepistu Põhikooli ja Antsla Gümnaasiumi teenindav vallabuss, päevane läbisõit 130 km; 3. Lusti Lasteaed-Algkool ja Antsla Gümnaasiumi teenindav AS Harri Reisid autobuss, päevane läbisõit 82 km; 4. Urvaste Vallavalitsuse poolt teenindatav õpilasliin marsruudil Vana-Antsla–Lusti, päevane läbisõit 14 km. Lisaks õpilasliinidele teenindab valla autobuss reedeti vallakeskusest kaugemate piirkondade elanikke, edasi- tagasi marsruudi pikkuseks on 108 km. Valla buss viib aastas kuuel korral soovijad Urvaste kirikusse ja surnuaiale.

Leht 14 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Rongiliiklus Käesoleval ajal on rongiliiklus liinil Valga–Piusa–Valga määramata ajaks peatatud. Varemalt läbis rong Antsla valda mainitud liinil mõlemal suunal kolm korda päevas. Väljumised Antslast Võru suunal 7.01; 13.45 ja 18.45 ja Valga suunal 5.36; 14.51 ja 18.51. Vallaelanike teenindamiseks on hädavajalik reisijateveo taastamine raudteel. Alternatiivina tuleks käsitleda bussiliikluse ümberkorraldamist ja uute liinide avamist: Vaabina–Turumõisa–Säre ning Kurenurme–Utsali ja Rimmi kaudu. 10.2. Side Postkontorid asuvad vallas Antsla linnas ja Tsoorus. Viimatimainitu töötab osalise tööajaga. Postipunkt asub Haabsaares. Avalik internetipunkt on Antsla linnas. Andme- ja telefonside osas on olukord rahuldav ainult Antsla linnas ja sellega piirneval kitsal alal. Siinjuures on mõeldud eriti interneti kasutamise võimalust, mis väljaspool linna on raskendatud, kohati võimatugi. Samuti pole inimestel, kes soovivad telefoni saada, võimalik oma soovi rahuldada – vabad numbrid ja tehnilised võimalused puuduvad. Probleemiks endiselt internetiühenduste võimaluste puudumine maa-asulates. 10.3. Elektri- ja soojavarustus Kohati on vallas probleeme elektrivarustusega. Põhjuseks on madal pinge, võrkude halb tehniline seisukord ja pikad liinid alajaamast tarbijani. Eeltoodu on hajaasustuses väga tõsine probleem, lisaks ka liinide vargused. Elektrivõrgud ei ole huvitatud jaotusvõrkude uuendamisest maal, kus elektritarbimine väga väike. See peaks olema riigi regionaalpoliitika oluline suund, et säilitada elu võimalikkus maal, kusjuures üleriigilistele hinnatariifidele oleks igas maakohas tagatud ka kvaliteetne, parameetritele vastav elektrivool. Täpsemate andmete saamiseks on vajalik koostada olemasolevate jaotusvõrkude skeemid, analüüsida andmeid ja koostada vastav arengukava, kus näha ette vajadusel uute alajaamade paigaldamine ja liinide rekonstrueerimine. Antsla linnas on täielikult amortiseerunud tänavavalgustus. Suured puud on kasvanud liinidesse, mille eest enne hoolitses AS Eesti Energia. Liinid tuleb viia maa alla ning ajaliselt on seda parim teha koos linna vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamisega aastatel 2004–2007. Eelnevalt tuleb kõik liinid inventariseerida. Hetkel puuduvad liinide skeemid koos valgustite asukoha, tüübi ja võimsustega. Samas on vajalik anda kogu linna välisvalgustuse tehnilise seisukorra hinnang ja määratleda rekonstrueerimstööde vajadused ja järjekord. Samuti on vajalik arvestada olemasolevate liinide pikendamisega tulenevalt linnapiiride laiendamisest («Villalinn» ja endise Antsla kolhoosi töökodade ümbrus). Vana-Antsla alevikus ning Tsooru ja Lusti külas vajab välisvalgustus osalist rekonstrueeerimist kõikidel objektidel. Soojavarustus Ainus suuremate probleemideta töötav kaugkütte võrk Antsla vallas toimib Vana-Antslas. See varustab soojaga kaheksat korterelamut ja Vana-Antsla Kutsekeskkooli. Antsla linnas on ühine küttevõrk Antsla Gümnaasiumil koos Antsla KSK, Antsla Tervisekeskuse ja Elion Ettevõtted vahel. Ülejäänud valla piirkondades domineerib lokaalküte. Probleemid on suuremad Kobelas, kus hetkel kaugküttevõrgus oleva nelja korterelamu ja Linda Rahvamaja varustamine soojaga on majanduslikult ebaefektiivne. Pikkade trasside tõttu on suured soojakaod. Kavas on veel enne eelseisvat kütteperioodi üle minna lokaalküttele kõikides seni kaugküttesüsteemist sooja saanud elamutes ja Linda Rahvamajas. 10.4. Jäätmemajandus Käesoleval ajal tegeleb olmejäätmete kogumise ja äraveoga valla suurematest keskustest AS Ragn-Sells, kellega jäätmevaldajad on sõlminud lepingud. Sama teenust pakub kogu valla territooriumil FIE Arno Männiste. Ohtlike jäätmete kogumist alustati aastal 2001. Selleks paigaldati OÜ Kagumerk territooriumile spetsiaalne ohtlike jäätmete konteiner. Klaastaara vastuvõtu konteinerid asuvad Antsla Tarbijate Ühistu õuel. Kinnitatud on valla jäätmehoolduseeskiri. Eraklientidele pakutakse prügiga seonduvate probleemide lahendamiseks välja võimalus sõlmida lepingud jäätmekäitlusfirmadega. Kavas on pärast maakondlike jäätmeprobleemide lahendamist vastu võtta valla jäätmekava, mis saab käesoleva arengukava lahutamatuks osaks. 10.5. Kasutuseta hooned ja maad Kikkaoja külas asub hetkel kasutuseta seisev tootmishoone (endine villatööstus). Esimese korruse suurus on 426 m2, kubatuur 2930 m3. Teisel korrusel asuvate eluruumide (5 korterit) üldpind on 291 m2. Hoonel on oma katlamaja ja puurkaev. Õues asub kuur üldpinnaga 305 m2. Kompleksi kuuluvad ka veidi kaugemal asuvad laut ja saun. Teenindusmaa suurus on 1,4 ha. Kõik loetletud hooned on eraisiku omandis. Hooned asuvad Mustajõe

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 15 / 32 lammi kaldal, vahetult kõvakattega Tsooru–Kangsti maantee ääres. Lähim raudteejaam asub Antslas 20 km kaugusel, Tartusse on maad 100 km. Kobela alevikus Kesk tn 1 asub kauplussöökla-võõrastemaja, mille omanikud on pidevalt vahetunud. Käesoleval ajal on omanikuks OÜ Kobela Invest. Kolmekorruselise hoone suletud netopind on kokku 1920,7 m2, millest kaupluseruumide all 972,3 m2, hotelli all 622,5 m2ja büroopinda 64,1 m2. Hoone seisab kasutuseta. Kaika külas asub Kaika kiriku osaliselt kokku kukkunud hoone, mis vajab sõltuvalt eksperthinnangust kas lõplikku lammutamist ja ümbruse korrastamist või osalist renoveerimist. Antsla linnas Pärna 42 asuvad endise leivavabriku tööstushooned, pumbamaja ja küttekuur, mis hetkel kuuluvad kaasomandina eraisikule ja Antsla Tarbijate Ühistule. Täpsemad andmed hoonete pindade, kubatuuri jne kohta puuduvad. Tühjalt seisavad ka Põllu tänaval asuva endise Teraviljasalve hooned – samuti eravaldus. Valla omandisse kuulub Antsla linnas pikka aega rakendust leidmata raudteejaama hoone koos pagasilaoga. Vana-Antsla alevikus on probleemiks endine õllevabriku hoone, mis on muinsuskaitse all olev objekt. Kahekorruseline hoone koos keldriga (suletud netopind 874,2 m2) on lootusetult amortiseerunud, laed on mädanenud ja sisse langenud. Hoone on varisemisohtlik. Hoone on Vana-Antsla Kutsekeskkooli bilansis. Samas asub ka lüpsilaut, mille katus ja katusekonstruktsioonid põlesid täielikult aastaid tagasi. Selles hoones tegutseb tänaseni, vallapoolseid ettekirjutisi OÜ Antsla Kaseke, olles ühtlasi ka selle hoone omanik. Lauda lagi ja seinad lagunevad ning on varisemisohtlikud. Mõlemad hooned asuvad puhketsoonis järve kaldal ning lisaks sellele, et nad on varisemisohtlikud, rikuvad nad ka miljööväärtust. Vana-Antsla mõisakompleksi ja Vana-Antsla Kutsekeskkooli (250 õpilast) ning olemasoleva turismi- ja puhketsooni korrastamiseks on vajalik mõlemad eespool mainitud hooned lammutada ning nendealune pind ja ümbrus haljastada. Endises Vana-Antsla mõisakompleksis on kutsekeskkooli kasutusest vabanenud õppehoone ja majandushoone, samuti samasse ansamblisse kuuluv mõisaaegne ait. Majandushoone suurus on 538 m2. Majandushoone ja aida vahele jääb müüriga eraldatud siseõu. Veevarustus ja kanalisatsioon on olemas. Soojus tagatakse ahjuküttel (12 ahju). On võimalus üle minna kaugküttele. Kõik nimetatud hooned on Vana-Antsla Kutsekeskkooli bilansis. Sobivad õppetöö korraldamiseks, samuti väiketootmiseks või tööjõumahukate detailide komplekteerimiseks. Vana-Antsla asub looduskaunis kohas, kus on ka liigirohke mõisapark. Kaugus Antsla linnast 4 km. Lisaks ülalmainitutele asub vallas veel endiste majandite põllumajandushooneid, mida omanikud ei kasuta ning need seisavad tühjalt ja lagunevad. Need on endine Kollino seafarm, Litsmetsa lüpsilaut, Soome vasikalaut, Tsooru kolhoosi kontorihoone, Mõtuse laut jne. Paremas seisus pole ka osaliselt kasutusel olevad Rimmi spordihoone, Kraavi laut nr 2 (asub Kraavi elamute juures), Hilleri silohoidlad jpt. Antsla linna risustavad krundid asukohaga Põllu 29, Põik 2, Võidu 33, Tamme 21. Kasutamist pole leidnud raudteejaama hoone, tootmishooned asukohaga Põllu 4, Pärna 42 ja osaliselt Jaani 12. Enamik eespool mainitud hoonetest, rajatistest ja kruntidest on eravalduses, mistõttu nende kasutuselevõtuks või korrastamiseks on vajalik saavutada iga objekti kohta eraldi kokkulepe omanikuga ning koostada tegevuskava, äriplaan või hooned konserveerida, et vältida nende edasine lagunemine. Tõenäoliselt on vajalik mõned hooned lammutada. Munitsipaliseerimiseks ettenähtud maa (nn inkubatsioonikeskuste loomiseks) Kobelas pindalaga 5,6 ha ja Taberlaanes pindalaga 11,2 ha. Mõlemaid saab käsitleda kui ettevõtluse arendamiseks ettenähtud maa- alasid. Nendest esimesel on vahetus läheduses (üle tee) väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonivõrk, olemas kaugkütte võimalus, elektrijaam on ringtoitel ja väga suure tagavaraga. Taberlaane ärimaal, mis asub Lüllemäe– Antsla teeristi ja AS Antsla Marati vahel, on kommunikatsioonid välja ehitamata, kuid piisavalt suur maa-ala võimaldab kõige vajaliku väljaehitamist kohapeal. Taotletavate munitsipaalmaade nimekiri Rajatiste juurde: 1. Antsla linna veetöötlusjaam; 2. Antsla linna puurkaev; 3. Veski 12 puurkaev; 4. Tsooru puurkaev; 5. Haabsaare puurkaev; 6. Tamme pumpla; 7. Reovee pumpla; 8. Tsooru biopuhasti; 9. Haabsaare biopuhasti; 10. Vana-Antsla veejaam; 11. Lusti pumbamaja; 12. Lusti reoveepumpla; 13. Kobela puurkaev; 14. Kobela töökoja puurkaev; 15. Kobela biopuhasti; 16. Antsla staadion; 17. Boose järve puhketsoon; 18. Kollino töökoja puurkaev; 19. Kollino puurkaev (Kärsoni taga); 20. Kollino biopuhasti. Ehitiste juurde: 1. Kreutzwaldi 1 (vallamaja);

Leht 16 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine 2. Kooli tee 14 (Antsla Gümnaasium); 3. Kooli tee 19 (Kultuuri- ja Spordikeskus); 4. Tsooru rahvamaja; 5. Kaika koolimaja; 6. Lepistu töökoda; 7. Haabsaare raamatukogu; 8. Jaani tänava garaaž; 9. Haigla katlamaja; 10. Kreutzwaldi 2a; 11. Tamme 8a; 12. Vana-Antsla katlamaja; 13. Lusti garaažid; 14. Lusti AKL hoone; 15. Antsioja elamu/1819; 16. Kraavi laut 1; 17. Kraavi laut 2; 18. Linda klubihoone; 19. Antsla raudtee-bussijaam. Haljasalad ja muu maa: 1. Keskväljaku haljasala; 2. Rahutuvi park; 3. Linna park (laululava); 4. Võidu tänava tiik; 5. Tsooru park; 6. Antsla kalmistu; 7. Kraavi kalmistu; 8. Jaani–Pärna tn tiik ja haljasala; 9. Antsla turuplats; 10. Kobela tööstushoonete maa; 11. Taberlaane tööstushoonete maa. Maade munitsipaliseerimiseks vallale kuuluvate ehitiste ja ajatiste juurde on vajalik eelarvesse ette näha kulutused inventariseerimiseks, mõõdistamisks ja riigilõivuks, mis praeguste hindade juures on ühe objekti kohta ca 5000– 6000 krooni. 10.6. Päästeteenistus ja politsei Antsla linnas asub statsionaarne päästeteenistusbrigaad spetsiaalse väljaõppe saanud personali ja kahe masinaga, toimub ööpäevaringne valve. Lisaks paikneb B-komando ka Tsoorus. Politseijaoskonnal on kasutada ruumid Antsla Vallavalitsuse admin. hoones aadressil Kreutzwaldi 1. 10.7. Infotehnoloogia Vallavalitsus: Tublisti on vaja investeerida riistvarasse. Heas seisus on arvutivõrgu füüsiline osa (kaabeldus, server, võrgu jaoti, kapp), täiustamist vajab serveri tarkvara ja tarkvarahooldus. Vallavalitsuse arvutipark on enamaltjaolt vananenud, väljavahetamist vajaksid lähiajal 80% arvutitest ja 60% printeritest. Vooluvõrgu kõikumised ja tihti esinevad katkestused on tõsine oht süsteemi toimimisele, mida on siiani lahendatud tööjaamade juures paiknevate UPS-idega, kuid neid pole siiski piisavalt ja enamus neist juba vananenud, parim lahendus on tsentraalne UPS, mida võimaldab ka vallavalitsuse vooluvõrgu ülesehitus. Suuri investeeringuid vajab ka tarkvara uuendamine ja väljavahetamine. Vallavalitsuse ja ka allasutuste IT eelarve koostamisel tuleks lähtuda põhimõttest, iga arvuti töökoha keskmisest maksumusest 10% tuleb kulutada iga aasta riist ja tarkvara peale, et hoida töökohta normaalselt töös. Parimaks lahenduseks IKT (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia) arendamiseks riistvara osas on kasutada riistvara soetamisel kasutusrenti, mis võimaldab sellel alal kiirelt vananeva tehnoloogia hoida kaasaegsena. Vallavalitsuse allasutused: koolid: Toetada projekte nagu Tiigrihüpe pluss ja ka teisi, mis võimaldavad IKT arengut koolis. teised allasutused: Investeerima peaks kõigesse: võrgud, arvutid, printerid, tarkvara. Valla territoorium: Toetada projekte ja teisi sihtrühmadele suunatuid arvutimüügi kampaaniaid.

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 17 / 32 Finantseerida, toetada, algatada projekte, mis võimaldavad laiendada eraisikute ja ettevõtete ringi, kel võimalus valla territooriumil saada interneti püsiühendust. Pakkuda vallaelanikele võimalust arvutiõppeks. II. ARENGUVISIOON Alates 2003. aasta märtsist on Antsla Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon tegelenud Antsla valla arengukava täiendamisega. Kaasa on aidanud vallavalitsuse spetsialistid. 2.1. Valla olukorra koondhinnang Läbiviidud rahvakoosolekutel teostati ka Antsla valla arengueeldusi ning arengut takistavaid tegureid kokkuvõttev SWOT-analüüs (lühend ingliskeelsetest sõnadest Strongnesses– tugevused; Weaknesses– nõrkused; Opportunities– võimalused; Threats– ohud). Tulemused on toodud järgnevates tabelites.

Leht 18 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Olulisemateks tugevusteks peeti eelkõige atraktiivset looduskeskkonda, aga ka ühinenud Antsla valla suurust. Tähtsamate nõrkustena toodi välja transpordi ja side kehv olukord ning ka kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 19 / 32 Mõttetalgute tulemusena nähti edaspidises arenguks võimalusi rohkem kui ohte. Siiski peeti kasvavat väljarännet ning haldusreformi tulemusel uute ääremaade teket edasist arengut tõsiselt ohustavateks asjaoludeks. On asjaolusid, mille eri küljed võimaldavad kasutada neid võimalustena, kuid samas karta ka ohtudena (EL nõuded – ühest küljest on see lüke olukorra edenemiseks, teisest küljest võib tekitada mitmeid hetkesituatsioonis valusaid tagasilööke. 2.2. Antsla valla arenguperspektiivid Valla arenguvõimalusi käsitleva SWOT-analüüsi tulemusena oli positiivsete ja negatiivsete arengutegurite osatähtsus ligikaudu võrdne. Tulevikku vaadati lootusrikkamalt – võimalusi edaspidiseks leiti viie võrra rohkem kui arengut ähvardavaid ohte. Kokkuvõttes võib Antsla valla arengu tugisambaks pidada võimalust pakkuda meeldivat elukeskkonda, mis omakorda koosneb mitmest juba olemasolevast ja ka veel väljakujundamist vajavast tugevusest.

Leht 20 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Mitmed ülaltoodud skeemi tugevustest vajavad väljaarendamiseks täiendavat tähelepanu. Meeldiva elupaiga kui koha väärtuse teadvustumisele aitab kaasa eelkõige teadlik identiteedi tugevdamine ning valla imago kujundamine. Nimetatud tegevused algavad esmapilgul lihtsatest asjadest, nagu valla moto väljamõtlemine (vastava konkursi korraldamine), valla juba olemasoleva kodulehe pidev täiendamine, kodukoha-teemaliste ideekonkursside, seminaride jt ürituste korraldamine. Aktiivne kohapealne tegutsemine paistab arvestatava väärtusena ka väljapoole, reklaamides valda nii atraktiivse ja tänapäevase investeerimis- kui ka elupaigana. Igati soodsa asjaoluna mõjub ka vallavalitsuse initsiatiivikus, kõikvõimalike kohapealsete algatuste toetamine, tahe ise mõjutada ning juhtida vallas toimuvaid protsesse. Antsla vallas on tegemist Eestis tavapärase situatsiooniga, kus omavalitsusel on küll mitmeid arengueeliseid, kuid ei ole ühtegi «suurt ja põrutavat», midagi, mis puuduks täielikult ümbritsevatel naaberomavalitsustel. Saavutamaks soovitud kiiret arengut, tuleks otsustavalt ära kasutada üks valla suurematest tugevustest ning teha seda võimalikult uudselt ja omapäraselt. Meeldivast looduskeskkonnast tulenevaid võimalusi on Antsla vallas juba hakatud rakendama – ehedaks näiteks on siinkohas Kaika kandi Metsamoori Perepargi edukas toimimine, millele tuleks ka edaspidi igakülgset toetust osutada. Senisest veelgi enam võiks kasutada Karula Rahvuspargi kui väljakujunenud kaubamärgi jõudu, arendades koostööd nii loodusturismi kui ka ressursside kasutuse vallas. Tänapäeva globaliseeruva maailma raamistikus tuleks eritähelepanu pöörata informatsiooni ja andmeedastuse suurele tähtsusele. Tihti on just infopuudus asjaoluks, mis tingib passiivsuse ning oma lähiümbrusesse ja traditsioonidesse kapseldumise kaudu arengu pidurdumise ohu. Seetõttu tuleks üheks prioriteediks võtta vallavalitsuse kui infovahendaja rolli väljaarendamise võimalustele (geoinformaatiliste jm infobaaside haldaja, ettevõtlusinfo jagaja, vahetalitaja Eesti riigi ning ka Euroopa Liidu ja vallaelaniku vahel). Edasiste investeeringute kavandamisel tuleks samuti vaagida andmeedastuse tehniliste probleemidele (side halb kvaliteet) lahenduste leidmise võimalusi.

2.3. Arenguvisioon Antsla valla missioon

Visioon – Antsla vald aastal 2011

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 21 / 32 Haridus

Antsla valla elanikkond väärtustab haridust ja osaleb aktiivselteneseharimise ja -täiendamise pidevas protsessis.

Antsla valla koolid pakuvad konkurentsivõimelist alus- ja üldharidust kvalifitseeritud ja pidevalt ennast täiendava õpetajaskonna juhendamisel.

Vallas asuv heatasemelist haridust pakkuv kutseõppeasutus on osaVõrumaa ja Lõuna-Eesti ühtsest kutsehariduskoolide võrgust, kus erialad vastavad piirkonna tööturu nõudlusele. Koostöös kutseõppeasutustega toimib täiskasvanute täiendus-, koolitus- ja ümberõppesüsteem.

Huviharidusega tegelemise võimalused on suuremates keskustes, huviliste ja kaadri olemasolul ka mujal.

Antslas tegutseb edukalt muusikakool. Kultuur ja sport

Antsla vallas on aktiivne kultuuri- ja spordielu. Selle tarbeks on olemas korralik materiaalne baas. Spordiga tegelemiseks on loodud võimalused kõikidele elanikegruppidele ja kõikjal vallas.

Antsla vald soodustab nii professionaalse kui ka rahvakultuuri arengut. Kultuuri ja spordikorralduse aluseks on elanike ja huvigruppide initsiatiiv ning vastutus.

Korraldatakse omalaadseid kultuuri- ja spordiüritusi, millest paljud on muudetud traditsiooniks: laste laulu- ja tantsupeod, kodukandipäevad, siin sündinud kultuuri suurkujudega seotud üritused, näitusi ja kontserte sisaldavad rahvakunstipäevad, külapäevad, laadad.

Lisaks kultuuri- ja seltsimajade võrgule on infokeskusteks jakooskäimiskohtadeks raamatukogud. Raamatukogudes on internetiühendus ja toimib kogudevaheline laenutus.

Valla arvukad, omaalgatusel põhinevad seltsid on aktiivselt kaasatud kohaliku elu korraldamisse ja arendustegevusse. Infotehnoloogia

Andmeside kanalite kättesaadavus kõigis valla piirkondades,koostöö andmeside kanaleid pakkuvate ettevõtetega.

Tagatud interneti kasutamise võimalus kõigile soovijaile,internetipunktide võrgu arendamine koostöös raamatukogudega.

Infotehnoloogia alase tehnilise baasi ja hariduse arendamine valla koolides.

Infotehnoloogia täiendusõppe tagamine valla koolide õppebaasideabil.

Infotehnoloogia alase eraettevõtluse soodustamine.

Aktiivne osalemine üleriigilistes ja maakondlikes sihtprogrammides.

Valitsemist ja valda puututava avaliku info kätesaadavus internetis ja kodanikele teenuseid pakkuva ning vallavalitsusega suhtlemist võimaldava interneti keskkonna väljaarendamine. Meditsiin

Antslas on kättesaadavad esmatasandi meditsiiniteenused: perearstikeskus, labor, konsultatsiooni- ja ravivõimalused eriarstide juures. Vallaelanikke teenindavad päästeteenistus ja kiirabi. Ravimitega varustavad vallas töötavad apteegid. Sotsiaalhooldus

Antslas asub 20-kohaline heade elutingimustega hooldekodu, vajadusel on võimalik kohtade arvu suurendada.

Töötab päevakeskus ja rakendatakse avahooldust. Puhkus ja turism

Leht 22 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Kohaliku kauni looduse baasil on Antsla vallas loodud head võimalused puhkuseks nii kohalikele elanikele kui ka külalistele. Huvilised saavad osa vaba aja veetmise võimalustest: on head sportimisvõimalused, töötavad huviringid ja seltsid, toimuvad kultuuri- ja spordiüritused, laste jaoks on rajatud mänguväljakud.

Koostöös naaberomavalitsuste ja Karula Rahvuspargiga on Antsla vallast kujundatud arvestatav sise- ja välisturismi piirkond. Välja on ehitatud puhkekohad ja parklad. Elukeskkond

Antsla vallas on ökoloogiliselt puhas elukeskkond.

Korrastatud on Vana-Antsla, Tsooru, Kobela, Lusti, Haabsaare, Kraavi ja Antsla linna puhastusseadmed. Antsla linnas ja suuremates asulates on tagatud varustatus puhta veega.

Vald stimuleerib elukvaliteedi parandamist ja tervislike eluviiside edendamist.

Kuritegevuse tase Antsla vallas on madal. Koostöös elanikkonna jaKaitseliiduga on tagatud elanike turvalisus. Innovatsioonid

Antsla vald on investeerijatele atraktiivne ettevõtlust toetavomavalitsusüksus. Asustatud punktides on välja ehitatud veevarustus, heitvee kanalisatsioon ja puhastussüsteemid, keskkonnasõbralik soojavarustus, rahuldav tähtsamate teede võrk, hästi toimiv side- ja elektrivarustus. Planeerimisel on arvestatud ettevõtjate vajadusi ja lähtutud kaasaegse infotehnoloogia võimalustest. Tagatud on võimalused interneti kasutamiseks.

Paranenud on elanikele vajalike teenuste kättesaadavus ja teeninduse tase. 2.4. Investeeringute kava Objekt Üldised näitajad Plaanitavad tegevused Rahalised vajadused krooni Administratiivhoone Kreutzwaldi 1, Antsla 1.Fassaadi remont koos 1.0,7 milj linn. Hoone on 3- akende vahetamisega. 2.0,15 milj korruseline. Esimesel 2.Parkla ja haljastustööd. 3.0,8 milj korrusel on üldpinda 3.II korrusel endise võimla 460 m2, teisel 465 m2, remont, trepikoja remont kolmandal 104 m2, seega kokku1029 m2. Kubatuur 5613 m2, aastane soojavajadus ca 300 MWh. Olemasolev katel BIG 125 (145 Kw), paigaldatud 2000. a, radiaatorid ja küttetorustik jäid välja vahetamata. Antsla Gümnaasium Kooli tee 14, Antsla 1.Vana maja 1.7,5 milj linn. Koosneb vanast kapitaalremont peaks 2.0,4 milj majast ja juurdeehitusest. sisaldama katuse, 3.0,4 milj Seisuga 01.09.2003. a õpib akende, põrandate gümnaasiumis 551 õpilast. ja elektrijuhtmestiku Koolihooneid köetakse vahetust, samuti 2000. a ümberehitatud ventilatsiooni ehitamist. kõrvalasuvast katlamajast. 2.Põrandad vajavad Hoonete kubatuur on vahetamist poiste 34 000 m3, aastane tööõpetuse metalliklassis, soojavajadus ca samuti kooli köögis ja 1580 MWh. nõudepesuruumis. 3.Remonti vajavad trepid, uuendamist vajavad territooriumi piirded ja haljastus. Lepistu Põhikool Roosiku küla. Ehitatud 1.Vana koolihoone remont 1.2,5 milj 1912. aastal. Koolis õpib (3/4 osas hoonest). 2.1,1 milj 01.09.2003. a seisuga 89 2.Hoovihoone remont õpilast. Koolimaja üldpind (tööõpetuse ruumid).

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 23 / 32 on 696 m2. Aastatel 1997– 1999 on ehitatud puurkaev koos veetrassidega, kanalisatsioon ja uus elektrialajaam koos kaabelliinidega. Lusti Lasteaed-Algkool Lusti küla. Ehitis valmis 1.Väljavahetamist 1.2,1 milj 1980. a. Algkoolis õpib vajavad aknad ja uksed. 2.0,6 milj 01.09.2003. a seisuga 64 Otstarbekas oleks seda 3.0,15 milj õpilast ja lasteaias käib teha etappidena, alustades 135 last. Oma katlamaja on lasteaiapoolsest hoonest. rekonstrueeritud aastatel 2.Köögiplokk vajab 1997–1999. kaasajastamist, samuti vajavad remonti osa san. ruumidest. 3.Uuuendamist vajavad kõnniteede katted, mängumajad, piirded. Antsla KSK Antsla Kultuurimaja, 1.Kapitaalremonti vajavad 1.0,8 milj Kooli tee 19, Antsla linn. fuajee põrand, sisetrepid ja 2.2,3 milj Hoone on ekspluatatsiooni san. sõlmed. antud 1958. aastal. Siin 2.Hoone elektrisüsteemi asuvad lisaks saalile ja väljavahetamine. Saali ja isetegevuslaste kasutuses lava põranda vahetamine. olevatele ruumidele Antsla Fassaadi remont (koos linna- ja lasteraamatukogu, akende renoveerimisega), Antsla Muusikakool, vihmaveerennide ja - internetipunkt ja üks torude väljavahetamine. korter, samuti spordisaal. Tuletõrje signalisatsioon. Kubatuur 10 900 m3. Aastane soojavajadus on ca 600 KWh. Köetakse üle tee asuvast gümnaasiumi katlamajast, on olemas korras soojasõlm, soojatrass on vana, kapitaalset remonti vajab hoonesisene küttesüsteem. Linda Rahvamaja Kobela alevik. Ehitis 1.Saali lae soojustamine, 1.0,6 milj valmis 1973. a. Hoone osaline saali akende 2.0,1 milj parempoolne osa kuulub sulgemine, samuti AS-le SERV-IN-TEX, saali laevalgustuse vasakpoolne osa kuulub väljavahetamine. Demeter Antsla OÜ- 2.Lokaalkütte katlamaja le, nende vahele jääv ehitamine. keskosa on Antsla valla omand, milles asub Võru maakonna suurim saal põrandapinnaga 382,4 m2+41,3 m2, lisaks lavapinda 161,3 m2,üldpindala koos abiruumidega on 1348 m2, kubatuur 6136 m3. Köetakse kaugküttel, aastane soojavajadus on ca 340 MWh. Hoonesisest küttesüsteemi remonditi 2000. a. Siin asub ka Linda raamatukogu. Tsooru Rahvamaja Tsooru küla. Hoone on 1.Fassaadi remonditööd. 1.0,4 milj ümberehitatud endisest 2.Akende väljavahetamine. 2.0,15 milj tallist ja saanud praeguse 3.Haljastus ja heakord. 3.0,1 milj kuju 1958. aastal. Rahvamajas asuvad ka Tsooru raamatukogu ja Tsooru Maanaiste Selts. Kütmine toimub oma katlamajast.

Leht 24 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Lauluväljak Antsla linn. Ehitatud 1.Kogu kompleks vajab 1.0,1 milj 1960. a. Lauluväljak remonti, laululava katus 2.0,1 milj koosneb laululavast, ja trepid, tantsupõrand tantsupõrandast, tervikuna, istepingid istepinkidest, lõkkeplatsist osaliselt, teed ja käimla. ja teedest. 2.Juurdepääsuteede välisvalgustus Posti ja Metsa tänavalt. Haabsaare raamatukogu Haabsaare küla. 1.Välisseinte soojustamine 1.0,14 milj Ehitatud 1888. a. Lisaks koos vooderdamisega. 2.0,05 milj raamatukogule on siin 2.Akende vahetamine (22 3.0,08 milj ka Kaika Maanaiste akent). Seltsi ruumid ja teisel 3.Trepi ja II korruse korrusel üks korter. remont. Hoone üldpind on 382 m2, ahjuküttel. Hoone katus on renoveeritud 1997. a Kaika algkoolihoone Kaika küla. Ehitatud 1.Remontida ruumid 1.0,2 milj 1912. aastal. Kool suleti õppekeskuseks. 2.0,1 milj teistkordselt 2000. aastal ja 2.Välja ehitada matka-, on nüüd MTÜ Kaikamäe suusa- ja jalgrattarajad. kasutuses. Välisvalgustus Antsla linna 1.Antsla linna 1.0,07 milj välisvalgustuse liinid välisvalgustuse 4.0,06 milj vajavad inventariseerimist. projekteerimine. Hetkel puudub igasugune 2.Välisvalgustuse ülevaade liinide rekonstrueerimine I etapp. skeemidest, valgustite 3.Välisvalgustuse tüüpidest ja võimsustest rekonstrueerimine II etapp. ning liinide pikkusest. 4.Vana-Antsla, Tsooru ja Lusti välisvalgustuse osaline rekonstrueerimine. Kalmistuhoone Ehitatud 1993. a valla 1.Hoonele on 1.0,1 milj omavahendite ja sponsorite vaja paigaldada 2.0,1 milj abil. vihmaveetorustik, välisvalgustus. Heakord. 2.Remontida fassaad. Kokku 21,95 milj

III. Teised strateegilise arengu dokumendid 1. Antsla valla soojavarustuse arengukava. Tallinn, aprill 2000, EnPro Inseneribüroo OÜ 2. Antsla valla üldplaneering (kinnitatud 1997, täiendatud aprill 2003) 3. Antsla vallateede hoiukava aastateks 2001–2003. Antsla Vallavalitsus 4. Kobela aleviku detailplaneering, kehtestatud 1999 jaanuar. Koostaja WeW OÜ 5. Tsooru küla osaline detailplaneering, kehtestatud 1999 jaanuar. Koostaja Wew OÜ 6. Antsla linna üldplaneering. 2001. OÜ Maaplaneeringud 7. Antsla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2003 8. Sotsiaalhoolekande arengukava 2003 9. Jäätmehoolduseeskiri 2001 10. Keskkonnamõjude hindamise strateegiline kava 11. Noorsootöö arengukava (väljatöötamisel) Antsla valla arengukavas tehakse vastavalt vajadusele muudatusi ja täiendusi hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. IV. Lisad

LISA 1

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 25 / 32 LISA 2

Kultuurimälestised Antsla vallas (väljavõte kultuurimälestiste riiklikust registrist) Jrk nr Mälestise nimi Aadress 1. II maailmasõjas hukkunute ühishaud Antsla Metsakalmistu 2. Antsla Metsakalmistu Taberlaane küla 3. Kaika kalmistu Kaika küla 4. Kraavi kihelkonnakooli hoone Kraavi küla 5. Kraavi kalmistu Kraavi küla 6. Tsooru (Lepistu) ministeeriumikooli Roosiku küla hoone 7. II maailmasõjas hukkunute ühishaud Tsooru küla 8. II maailmasõjas hukkunute ühishaud Litsmetsa–Valga tee ääres 9. Küünlajalg, 19. saj (vask, hõbetatud) Antsla linn, Soo t 9 10. Küünlajalg, 19. saj (vask, hõbetatud) Antsla linn, Soo t 9 11. Harmoonium, A. S. J. Estey & Co, Antsla linn, Soo t 9 19. saj (puit, metall)

Leht 26 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine 12. Küünlajalg, 20. saj (kollane metall) Antsla linn, Pärna t 52 13. Küünlajalg, 20. saj (kollane metall) Antsla linn, Pärna t 52 14. Karikas, 20. saj (valge metall) Antsla linn, Pärna t 52 15. Harmoonium, USA töö, 19/20. saj Antsla linn, Pärna t 52 (puit, metall) 16. Laelühter, 18. saj II pool (pronks, Kraavi kirik kristall) 17. Tornikell, 1893 (pronks) Kraavi kirik 18. Hauasammas Jaan Antsovi haual, Antsla Metsakalmistu E. Taniloo, 1976 (graniit) 19. Maal «Loojang», L. Siim, (õli, Linda Rahvamaja lõuend) 20. Maal «Lõuna-Eesti maastik», Linda Rahvamaja R. Sepp, 1946 (õli, lõuend) 21. Maal «Suvemaastik», T. Vint, 1973 Lusti Algkool-Lasteaed (õli, lõuend) 22. Maal «Valgus», L. Lapin, 1975 (õli, Lusti Algkool-Lasteaed lõuend) 23. Maal «Õitsev maa», K. Kaasik, 1972 Lusti Algkool-Lasteaed (õli, lõuend) 24. Maal «Ööliblikas», J. Palm, (õli, Lusti Algkool-Lasteaed lõuend) 25. Akvarell «Sinililled», M. Leis, 1975 Lusti Algkool-Lasteaed (akvarell) 26. Akvarell «Orhideed», A. Vint Lusti Algkool-Lasteaed (guašš) 27. Graafika «Kena koht ka», C. Klar Lusti Algkool-Lasteaed (pehmelakk) 28. Kalmistu «Kalmemägi», Kollino küla «Kirikuase» 29. Kivikalme «Kirikuase» Kollino küla 30. Kalmistu Rimmi küla 31. Kalmistu «Matuseaid» Rimmi küla 32. Kivikalme «Kabeliase», «Kirikuase» Rimmi küla 33. Antsla vasallilinnuse kultuurkiht Vana-Antsla alevik 34. Kalmistu Ähijärve küla 35 Tsooru mõisa ait, 19. saj II pool Tsooru küla 36. Tsooru mõisa park Tsooru küla 37. Tsooru mõisa tuuleveski, 19. saj Tsooru küla 38. Tsooru mõisa möldrimaja, 19. saj Tsooru küla 39. Antsla linnuse säilmed, 15. saj Vana-Antsla alevik 40. Vana-Antsla mõisa peahoone, 18/19. Vana-Antsla alevik saj 41. Vana-Antsla mõisa park Vana-Antsla alevik 42. Vana-Antsla mõisa väravapostid, 19. Vana-Antsla alevik saj 43. Vana-Antsla mõisa piirdemüürid, 19. Vana-Antsla alevik saj 44. Vana-Antsla mõisa kelder, 19. saj Vana-Antsla alevik 45. Vana-Antsla mõisa vesiveski, 19. saj Vana-Antsla alevik 46. Vana-Antsla mõisa kärnerimaja, 19. Vana-Antsla alevik saj 47. Vana-Antsla mõisa valitsejamaja, 18. Vana-Antsla alevik saj II pool 48. Vana-Antsla mõisa ait 1, 18. saj II Vana-Antsla alevik pool 49. Vana-Antsla mõisa ait 2, 18. saj II Vana-Antsla alevik pool 50. Vana-Antsla mõisa kuivati keldriga, Vana-Antsla alevik 19. saj

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 27 / 32 51. Vana-Antsla mõisa moonakatemaja Vana-Antsla alevik 1, 19. saj 52. Vana-Antsla mõisa moonakatemaja Vana-Antsla alevik 2, 19. saj 53. Vana-Antsla mõisa moonakatemaja Vana-Antsla alevik 3, 18/19. saj 54. Vana-Antsla mõisa meierei, 19. saj Vana-Antsla alevik II pool 55. Vana-Antsla mõisa tall, 19. saj I pool Vana-Antsla alevik 56. Vana-Antsla mõisa rehi, 19. saj II Vana-Antsla alevik pool 57. Vabadussõja mälestussammas Antsla linn, Kreutzwaldi 1 ees 58. Mändiku tarupedajad Kaika küla, Mäe-Mändiku talu 59. Kollased kased - 60. Karula Rahvuspark Karula, Antsla, Varstu ja Mõniste

LISA 3

Antsla Vallavalitsuses põhivahenditena arvel olevad teed (endise Tsooru kolhoosi territooriumil asuvad teed) Nr RaamatupidamisesTeede inv nr Teede Jääk kr Valla teed m arvel inventariseerimise nimetus 0058 Alakonnu tee 281 Ahero 0 717 0048 Antsla–Latika tee 261 Suuresere 0 eraomanduses 0009 Assaku tee 3,9 187 Linnuriigi 0 2066 188 Vellaku 0 305 189 Kroonsaare 0 302 0055 Haabsaare 286 Töökoja 0 eraomanduses töökoja tee 0052 Keskuse lauda tee 181 Savimäe 0 eraomanduses 0053 Keskuse tee 243 Roosimäe 0 248 0004 Kikkaoja tee 234 Tiigi 0 – 230 Vahetee 0 1158 235 Hansatse 0 1294 233 Pilli 0 520 0049 Kochi– 179 Savilöövi 0 1320 Luhametsa tee 0002 Laane tee 1,8 219 Laaneotsa 0 – 217 Lemmosoo 0 395 0050 Lahu–Kochi tee 181 Lahu 0 380 + 0,5 osa 375 0054 Litsmetsa – 0 eraomanduses saekaatri tee 0005 Litsmetsa tee 4,4 170 Piirikraavi 0 2358 171 Ninasaare 0 – 174 Vallikraavi 0 – 172 Jürisoo 0 – 0001 Luhametsa tee 211 Möldreoja 0 2950 4,0 186 Partsipalu 0 – 0059 Mikila tee 285 Mikila 0 eraomanduses 0057 Mähkli tee 283 Mähkli 0 3362 0008 Pulli tee 1,8 216 Pulli 0 153 Savilöövi tee 4,4 179 Savilöövi 0 2653 182 Kaunismäe 0 1228 0060 Roosiku–Piisi tee 222 Roosiku–Piisi 0 2080 0006 Tsooru tee 1,0 249 Sadulametsa 0 662 0007 Tsooru II tee 3,1 190 Kivisaare 0 710 km 255 Räesto 0 777

Leht 28 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine 0056 Vana-Hauka tee 280 Pääsusilma 0 eraomanduses 0051 Õunaaia tee 176 Uibuaia 0 480

Antsla Vallavalitsuses põhivahenditena arvel olevad teed (endise Antsla ja Linda kolhoosi territooriumil asuvad teed) Nr RaamatupidamisesTeede inv nr Teede Jääk Tee kogupikkus arvel inventariseerimise inv/ omandus nimetus puudub, m 0028 Andsumäe– 97 Põdralaane 0 380 Kääpasöödi 0,8 km 0029 Andsumäe– 96 Kõrge põllu 0 516 Vanatare 0012 Antsioja tee 0,6 48 Hilleri 0 1254 km 0016 Antsla– 46 Zibo 0 1105 Haabsaare– Saavelini 1,6 0018 Antsla-Oe 54 61 Antsla–Oe 0 3521 karjalaut Püve 800 0039 Boose–Karula tee 1 Lusti 0 1433 1,4 0063 Hagariku–Toku 14 Ala–Tiidu 460 970 tee 2,0 0035 Jauga–Härmamäe 77 Jaugatamme 0 500/0 tee 1,8 km 0043 Jägari–Kärstna– 13 ? 0 ? Roosteoja 11,0 0037 Kanepi tee– ei ole 0 100 Keskuse sigala 0,1 0038 Kanepi tee Vastse 160 Järve (V–A) 0 375 reheni 0030 Kauksi–Mürgi 109 110 93 Mäe Kauksi 0 330/0 220/60 2,0 km Kauksi Roosi 510/0 Mäe-Liiva 0064 Kiisa–Tiidu– 13 Jõgari 350 1260 Kobela tee 8,0 0032 Kiiviti–Nikluse 91 Triinu 0 490/0 0,4 km 0031 Kiiviti–Tootsi 90 Rimmi klubi 0 1230 farm 0,7 km 0068 Kobela–Karula 1 Lusti 402 1433 mnt 1,4 0067 Kobela–Kärstna 8 Kriibi (Kõlbi) 448 1804 tee 1,4 0078 Kobela– 5 Määrastu 0 2460/880;230;312 Määrastu–Kuldre 2,3 0019 Kollino–Antsla 56 Kollinosoo 0 1178 1,5 km 0020 Kollino–Ussivahe ei ole 0 0 1,1 km 0076 Kraavi–Uue 143 146 Kraavi ring 591 1110/1110 Antsla–Urvaste Semeli 1010/630 ja 220 2,1 0074 Kraavi–Viilupi 134 Paveli 208 0 tee 1,0 0044 Kurgjärve tee 1,0 20 Turbavälja 0 2333/250 ja 1860 21 Turbavälja II tee 855/270

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 29 / 32 0041 Kärstna tee 1,7 11 Leoki 0 0 0066 Kärstna–Toku tee 10 Vaino 157 0 1,7 0045 Kääriku– ei ole 0 0 Nässmetsa 1,1 0075 Laidvere–Maiste 143 Kraavi ring 208 880 tee 1,0 0042 Leeseoja tee 2,1 39 Leese oja 0 928 0070 Lusti–Lasteaia 28 Lasteaia tagune 568 992 tee 1,6 0069 Lusti–Väina tee 26 Toome 111 506 0,4 0073 Lüpsikarjalauda ei ole 129 300 tee (Kraavi) 0,3 0046 Määrastu– 158 Virsuküla 103839 0 Jaanimäe 0,8 0071 Nässmetsa– 151 Kõrtsi 705 1515/360 ja 975 Kraavi–Vaabina 141 Tokko 1415/674 2,7 0015 Oe tee 0,4 km 71 Hiire 0 0 0036 Oe–Nurmmäe tee 72 Soome 0 5739/30; 890; 6,8 km 2949 0023 Pärsimäe–Raami 124 Põllamäe 0 450/110 4,0 km 116 Riigitee 25251 ei ole / 0021 Pärsimäe– 124 Põllamäe 0 660 Raudtee 1,2 km 0022 Pärsimäe– 116 riigitee 25251 0 ei ole/ Turum^isa 3,6km 0025 Raguli ringtee 103 Raguli 0 4783/1700; 1070; 510 0027 Raudsepamäe– 98 Kahrolaane 0 920/0 Palu 0,9 km 0013 Reidle I tee 0,7 74 Musti põllu 0 620 km 0014 Reidle II 0,5 km 123 Kaneriku 0 170 0034 Reinu–Kiisa tee 80 Valneri 0 140 1,8 km 0033 Rimmi farmi tee 90 Rimmi klubi 0 1230 0,5 km 0040 Soelaane tee 1,9 22 Madise Soelaane 0 1000 0061 Soelaane–Piiroja 23 Ohkatsi 332 500 tee 1,9 0077 Taberlaane– 155 Kopli 181 490 Kasemetsa 0,8 0072 Tiislari– 154 Taberlaane 181 832 Taberlaane tee 0,8 0026 Tinu–Hörimo 0,9 99 Hõrimu 0 470 km 0017 Töökoda–Kollino 53 Töökoja–Kollino 0 2340 2,2 km 0065 Vastsekivi– 2 Kärsna 437 1420 Pajusilla tee 2,5 0062 Vastsekivi–Tati 12 Madissoo 455 150 tee 2,7 0047 Viilupi tee 1,0 131 Alajaama 0 560

Antsla linna tänavad koos kõnniteedega Teede inv nr Teede inventariseerimise nimetus Tee kogupikkus Jaani tn äärne vaba riba 313 Kähri tänav 249 315 Liiva tänav 339

Leht 30 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine 340 Lõuna tänav 520 339 Lõuna tänav 140 340 Lõuna tänav 871 312 Nurme tänav 473 330 Pumba tänav 130 302 Põllu tänav 1272 350 Pärna põiktänav 85 Pärna tn äärne vaba riba 295 Pärna tänav 600 329 Raudteejaama tee 314 Saare tänav 267 310 Soo tänav 720 341 Tõra Liiva tänav 212 305 Ülesõidu 560 294 Põik 767 298 Raudtee 760 300 Tiigi 116 302 Põllu 1272 303 Tamme 625 304 Kooli tee 925 306 Veski 125 307 Võidu 776 309 Posti 402 316 Võidu põik 227 317 Pargi 443 318 Männi 198 319 Oru 665 320 Tuleviku 370 321 Uus 173 322 Oru põik 236 323 Järve 213 324 Kalda 155 325 Metsa põik 145 326 Tehnika 145 331 Haigla 81 332 244 333 Haigla 186 334 Haigla 96 Antsla linna kõnniteed riigimaantee ääres 296 Jaani 816 299 Metsa 327 Veski 650 Pärna 200 Raudtee 205 Kooli 653 Põllu 1196

Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 31 / 32 Leht 32 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine