DOCSLIB.ORG

Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Antsla Valla Arengukava Aastateks 2003-2011 Vastuvõtmine Väljaandja: Antsla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 202, 2654 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Vastu võetud 25.11.2003 nr 22 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96; 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 9, § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 3 ning Antsla Vallavolikogu 15. aprilli 2003. a määrusega nr 9 kinnitatud «Antsla valla põhimääruse» (KO 2003, 56, 1387) punktid 26.1.7 ja 63, Antsla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu «Antsla valla arengukava aastateks 2003–2011» vastavalt lisale. 2.Tunnistada kehtetuks Antsla Vallavolikogu 10. aprilli 2001. a määrus nr 8 «Antsla valla arengukava vastuvõtmine». 3.Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4.Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Hele ANGERJÄRV Antsla Vallavolikogu 25. novembri 2003. a määruse nr 22 lisa ANTSLA VALLA ARENGUKAVA 2003–2011 SISSEJUHATUS Strateegiline planeerimine kui omavalitsuse strateegilise juhtimise olulisemaid komponente on üheks peamiseks arenguprotsesside mootoriks. Omavalitsuse arengukava kui strateegiline arengudokument määratleb pikaajalised strateegilised eesmärgid. Arengukava koostamine on protsess, mille käigus esitatakse kohalike elanike aktiivsel osalusel koostatud valla edasist arengut käsitlev kokkulepete süsteem, mis põhineb olemasolevate ressursside võimalikult otstarbekal ja säästlikul kasutamisel (skeem Omavalitsuse strateegiline juhtimine). Skeem 1. Omavalitsuse strateegiline juhtimine Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 1 / 32 Analüüsides, ära kasutades või vältides sisemisi tugevusi-nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte, on võimalik saavutada strateegiliste eesmärkidena määratletud soovitud tulevik. Arengukava koostamine ja ülevaatamine kui pidev protsess võimaldab saada tagasisidet senise arengutegevuse edukusest ning on aluseks sujuvatele muutustele, aidates vältida järske murranguid valla elus. Arengukava annab konkreetse aluse iga- aastaste omavalitsuse eelarvete ning ka erinevate projektitaotluse koostamiseks. Antsla valla eelmine arengukava kavandas tegevusi ajavahemikuks 2000–2011 ning oli koostatud planeerimise ja keskkonnakorraldusega tegeleva OÜ Hendrikson & Ko (leping sõlmitud 01.12.2000) ning vallavalitsuse enda töötajate ja volikogu liikmete poolt. Arengukavad koostati ka sellele eelnenud aastatel: 1998–2000; 1995–1997 ning 1991–1994. Seega on käesolev Antsla valla viies arengukava, mis sisuliselt on 2000–2011. a arengukava täiendatud versioon. Alates 2003. aasta kevadest on Antsla Vallavolikogu arengu- ja planeeringukomisjon aktiivselt tegelenud valla arengukava täiendamisega. Arvesse on võetud vallas registreeritud mittetulundusühingute ettepanekuid ning 2003. a juunis toimunud Antsla valla arenguseminaril käsitletut. Leht 2 / 32 Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Arengukava koostamisel on läbi töötatud Võru maakonna arengudokumendid ning riiklikud planeeringud ja arengukavad. Arvestatud on ka teisi kehtivaid strateegilisi dokumente: Antsla valla üldplaneering, koostaja AS Maaprojekt 1998 (täiendatud aprillis 2003); Antsla linna üldplaneering, koostaja OÜ Maaplaneeringud 2001; Euroopa Liidu PHARE programmist saadud vahenditega koostatud Antsla valla soojavarustuse arengukava. Töö valmis 2000. aasta aprillis; (Ülalmainitud dokumendid asuvad valla kantseleis) I. ÜLEVAADE HETKEOLUKORRAST JA ARENGUEELDUSTEST 1. Antsla omavalitsus 1.1. Asend Antsla vald asub Kagu-Eestis Võru maakonna lääneosas. Ühine piir on Antsla vallal mitme omavalitsusega – põhjas Urvaste vallaga, kirdes Sõmerpalu vallaga, idas Rõuge vallaga, kagus Varstu vallaga, lõunas Mõniste vallaga, edelas, läänes ja loodes vastavalt Valga maakonna Karula, Tõlliste ja Sangaste vallaga. Pindalalt 27 078,9 ha on Antsla vald suurim Võrumaal, rahvaarvult Võru valla järel teisel kohal (2003. a novembri seisuga 4438 elanikku). Rahvastiku asustustihedus oli seisuga 01.03.2003 Antsla linnas 637,9 in/km2, ülejäänud Antsla vallas 10,6 in/km2. Antsla vallas on vaheldusrikas ja kaunis loodus. Olulise osa valla lõunaosast hõlmab kuplilise maastikuga järvederohke Karula kõrgustik, kus omapärase looduse hoidmiseks on loodud Karula rahvuspark. Parimad põllumaad viljakaimate muldadega asuvad valla põhjaosas. Valla keskus Antsla jääb maakonnakeskusest Võrust 35 km kaugusele, Tartusse on maad 81 km, Tallinna 277 km. Vallakeskuses paiknevad mitmed kauplused, Eesti Ühispanga ja Hansapanga harukontorid, postkontor, kultuuri- ja spordikeskus ning mitmed muud teenindusasutused. Lisaks Antsla linnale (1626 el) on vallas veel 2 alevikku Kobela (492) ja Vana-Antsla (219) ning 24 küla, neist suuremad on Tsooru (336) ja Kollino (331). 1.2. Ajalooline ülevaade Vanimad kirjalikud andmed Antsla piirkonna kohta pärinevad 15. sajandi algusest (1405. a), mil mainiti esmakordselt Anzeni nimelist vasall-linnust, mille asutajaks arvatakse olevat piiskopi läänimees von Uexkull. Samal aastal toimus praeguse Antsla valla aladel venelaste röövretk ning järvesaarele rajatud linnuse piiramine. Nimetatud vasall-linnusest on säilinud tänaseni tükike müüri Vana-Antsla pargis häärberi läänetiiva taga. Antsla valla arengukava aastateks 2003-2011 vastuvõtmine Leht 3 / 32 Linnusel on ajaloo jooksul olnud mitmeid peremehi, muuhulgas sündis siin tulevase Rootsi kuninga Karl IX poeg Karl Filipp, kellest on Vana-Antslas tänaseni säilinud mälestus kahe kasvava tamme näol. 20. sajandi usuvahetusliikumisega siirdus palju inimesi Vene õigeusku. Antslasse rajati kogudus 1847. a ning 1895. a sai valmis Antsla Püha Eelia Kirik, mis on kandnud eri nimetusi, näiteks Vana-Antsla kirik. Käesoleval ajal on nimetuseks Kraavi Püha Eelia kirik. 1986. a lõpetas kogudus oma tegevuse ning aastast 1994 on kirik kasutusel Urvaste koguduse abikirikuna. Eesti iseseisvusvõitluses kerkib Antsla nimi esile seoses ühe pöördelise sündmusega, mis väärib siinjuures pikemat kirjeldust. 10. aprillil 1918. a kutsuti Riiga «maakoosolekule» endise Liivimaa kubermangu vallavanemad. Eesmärgiga meelitamaks eestlasi liituma Saksamaaga Balti hertsogiriigi nime all. Eestlastele räägiti, et lätlased on liitumisega päri. Siis astus ette Vana-Antsla vallavanem Peeter Koemets ja luges suurele saalile Lõuna-Eesti vallavanemate märgukirja. Eestlased protesteerivad Saksa võimude omavoli vastu ega taha liituda ei Saksamaa ega Venemaaga, vaid tunnustavad ainsa seadusliku võimuna valitsust, mis oli Eesti 24.02.1918 oli iseseisvaks vabariigiks kuulutanud. Selle julge sammuga nurjati Eesti iseseisvuse lämmatamiskatse ühe mehe poolt, kes tundis et kaalul on eesti saatus. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Peeter Koemets pääses tagasi koju, kus ta elas üle nii Saksa okupatsiooni kui ihaldatud Eesti Vabariigi, kuni maa vallutanud nõukogude võim ta 73-aastasena kohe Siberisse küüditas. Antsla linn hakkas tekkima samanimelise mõisa ja Hauka renditalu maa-alale 19. sajandi kolmandal veerandil. Esimesed puumajad püstitati kobarana kõrtsiesisele väljakule möödunud sajandi viimasel kümnendil. Asula esimesteks tänavateks kujunesid Veski ja Jaani tänav. Vanimaks hooneks oli 1887. aastast pärinev Siksäla kõrts, mille kohale ehitati hiljem koolihoone. Tänasel päeval asub selles hoones vallavalitsus, tööhõive ameti Antsla osakond ja Antsla politseijaoskond. 1889. aastal pärast Valga–Pihkva raudtee valmimist hakkas asula jõudsalt kasvama. Peamiselt talumajanduse arvel edenes väiketööstus ja kaubandus. Asula kandis Hauka nime, kuid seda kutsuti lähedalasuva loode- kagu suunalise moreenseljaku järgi ka Siksäläks. Aastal 1920 sai Hauka alevi õigused ja nimelisandi Antsla. 1938. aastal sai Antsla alevite likvideerimise tõttu linna õigused. Selleks ajaks ulatus elanike arv Antslas üle 1500. Linnana sai Antsla areneda enne teist maailmasõda kolm aastat. Sõjaeelne Antsla oli enamuses ühekorruseliste puithoonetega väikelinn. Ainult Kreutzwaldi (endisel ajal Tuletõrje), Jaani ja Jaama tänava ristumiskohas oli kahekorruselisi kivimaju. Nendes asusid linna olulisemad asutused ja ärid (linnavalitsus, kaubatarvitajate ühisus, tuletõrje, kauplused, sööklad, restoran). Kuni 1940. aastani domineeris erakaubandus ja väikesed, peamiselt pereettevõttena tegutsevad tööstusettevõtted. Tuntavat ühiskondlikku ja ärilist mõju avaldas Antsla Kaubatarvitajate Ühisus. Linnas puudus ühisveevärk ja kanalisatsioon. Kesklinnas oli tänavatel munakivisillutis, mujal kruusakate või looduslik pinnas. Kõnniteedel, neid oli vähe, oli muldkate. Puudus tänavavalgustus ja elektrijaam üldse. Mõned ettevõtted (tarbijate ühisus, Nässmetsa veski) tootsid elektrit peamiselt enda tarbeks. 1944. a augustikuu sõjasündmustes hävis Antsla linna keskus, samuti kõik seal asunud suuremad ühiskondlikud hooned, kauplused, laod ja toitlustusasutused. Nõukogude võimu kehtestamisega lakkas olemast senist arengut mõjutanud eraettevõtlus. Elamispinnast oli hävinud enam kui 50%, elanikkond sõjakeerises vähenenud ligikaudu 1/4 võrra. Aastail 1950–1959 oli Antsla samanimelise rajooni keskus. Ehitati kultuurimaja ja sellega koos kinosaal, administratiivhoone (praegune Antsla Gümnaasiumi vana osa), neli elumaja kokku 40 korteriga. Tehti ulatuslikumaid töid tänavavõrgu väljaehitamiseks, alustati vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamist, linna haljastamist ja heakorrastamist. Väikeste maarajoonide likvideerimisega 1959. a muutusid Antsla arengusuunad, üldine areng aeglustus.
Load more

Recommended publications
  • Riigi Teataja Lisa Toimetus Ja Talitus: Riigi Teataja Tellimishind Ühes Kuulutuste Ja Teada­ Lisadega: Riigi Trükikojas, Niine Uul
    Hind 10 senti. Riigi Teataja Lisa Toimetus ja talitus: Riigi Teataja tellimishind ühes Kuulutuste ja teada­ lisadega: Riigi trükikojas, Niine uul. 11. annete hind : Kontor on avatud kella 8—14. 12 kuu peale 12 krooni, Kohtukuulutused 1 kuni 4 krooni, 6 „ ,, ......................^ ,, kaotatud isikutunnistuste kuulu­ Sealsamas lehe tellimiste vastu­ RT üksik nr. kuni 4 Ihk. 5 senti, võtmine. Kõnetraat: toimetus ,, »» ,, » 10 ,, .10 ,, j.n.e., tused — 50 senti, muud kuulu­ 441-13, kontor 441-02. RT Lisa üksik number . 10 „ tused iga mm-rida 8 senti. Nr. 28. 9. aprillil 1935. Nr. 28. Sisu: Riigivanema otsused on 315, nr. 310, nr. 317, nr. 318, nr. 319, nr. 320 ja nr. 321. Riigivanema käsukiri nr. 1. Nimetused, ametist vabastused. Viljandi ringkonnakohtu kohtupristavite tööpiirkondade muudatus. Teadaanne arstide koja valimiste kohta. Teadaanne Tartumaa valdade ja Kallaste alevi marutaudikahtlaseks piirkonnaks tunnistamisest. Riigikohtus arutusele määratud toimetused. Perekonnanimede kaitseregistrisse kandmised. Nimede muutmised. Perekonnanimede muutmised. Kuulutused. Riigivanema otsus nr. 315. Riigivanema otsus nr. 317. 3. aprillil 1935. 3. aprillil 1935. Vabastan dr. jur. Juhan Vaabel’1 Majan­ Nimetan senise Majandusministeeriumi dusministri abi ametkohalt ja nimetan tema rahandusosakonna direktori Artur Keller’i sama ministeeriumi nõunikuks, arvates 1. ap­ sama ministeeriumi rahandusosakonna direk­ rillist 1935. toriks ministri abi õigustega, arvates 1. ap­ K. Päts rillist 1935. Peaminister K. Päts Riigivanema ülesannetes. Peaminister K. Selter Riigivanema ülesannetes. Majandusminister. K. Selter Majandusminister. Riigivanema otsus nr. 316. 3. aprillil 1935. Riigivanema otsus nr. 318. Nimetan senise Põllutööministeeriumi põl­ 3. aprillil 1935. lumajandusosakonna direktori ajutise kohuste- Nimetan August Gutman’i Majandus­ täitja August Reinart’i Majandusministri ministeeriumi kaubandusosakonna direkto­ abiks, arvates 1. aprillist 1935.
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna Hetkeolukorra Ülevaade
    VÕRU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA 2035+ Lisa 1 Maakonna hetkeolukorra ülevaade Võru maakond Jaanuar 2019 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE 4 MAAKONNA HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 9 1. RAHVASTIK 9 1.1. Senised arengud 9 1.2 Peamised rahvastiku analüüsist tulenevad järeldused 12 2. MAJANDUSVALDKOND 13 2.1. Maakonna majanduse üldiseloomustus 13 2.2. Ettevõtluse tugistruktuurid 19 2.3. Ettevõtlusalad maakonnas 21 2.4. Turism 21 2.5. Kaugtöö 30 2.6. Omavalitsuste finantsid 30 2.7. Peamised majandusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 32 3. HARIDUSVALDKOND 33 3.1. Alusharidus 33 3.2. Üldharidus 35 3.3. Huviharidus 40 3.4. Kutseharidus 41 3.5. Noorsootöö 43 3.6. Peamised haridusvaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 45 4. SOTSIAAL-JA TERVISHOIUVALDKOND 46 4.1. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus 46 4.2. Peamised sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna analüüsist tulenevad järeldused 53 5. KODANIKUÜHISKOND, KULTUUR, SPORT JA ERIPÄRA. 53 5.1. Kodanikuühiskonna areng 53 5.2. Sport 57 5.3. Kultuur ja omapära 58 5.4. Peamised kodanikuühiskonna, eripära-, kultuuri- ja spordivaldkonna analüüsist tulenevad järeldused 63 6. TARISTU JA KESKKOND 64 6.1. Ühendused 64 6.2. Keskkond 66 7. HALDUSKORRALDUS JA MAINE 72 2 7.1. Halduskorraldus 72 7.2. Maine 74 7.3. Riiklikud struktuurid 76 KASUTATUD MATERJALID 78 3 LÜHIKOKKUVÕTE Rahvastik Võru maakond asub Kagu-Eestis, piirnedes lõunas Läti Vabariigi, idas Vene Föderatsiooni, põhjas, kirdes Põlva maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna administratiivseks keskuseks on Võru linn. Kokku on maakonnas haldusreformi järgselt 5 omavalitsust: Antsla, Rõuge, Setomaa ja Võru vallad ning Võru linn (vt joonis 1). Võru maakonna kogupindala on 2 773 km2, moodustades 6,1% Eesti Vabariigi pindalast.
    [Show full text]
  • Valev Uibopuu Bibliograafia
    V Õ R U M A A T O E T U B V A I M U K U L T U U R I L E VALEV UIBOPUU 19.10.1913 – 18.03.1997 BIBLIOGRAAFIA Koostaja: Maie Elstein Võru, 2013 Sisukord VALEV UIBOPUU ELULUGU ................................................................................................ 4 SAATEKS .................................................................................................................................. 9 KIRJANDUSNIMESTIK ......................................................................................................... 11 I. VALEV UIBOPUU LOOMING ....................................................................................... 11 A. ILUKIRJANDUS EESTI KEELES ........................................................................... 11 B. ILUKIRJANDUS VÕÕRKEELES ............................................................................. 22 C. ILUKIRJANDUS KOGUMIKES JA PERIOODIKAS ............................................. 25 II VALEV UIBOPUU TOIMETAJA, KOOSTAJA, KAASAUTOR, JUHENDAJA .......... 33 A. RAAMATUD EESTI KEELES ................................................................................... 33 B. AJAKIRJAD, RAAMATUD VÕÕRKEELES ........................................................... 38 III KIRJANDUSTEADUS JA -TEOORIA .......................................................................... 39 IV KIRJANDUSKRIITIKA. ARVUSTUSED. ÜLEVAATED EESTI JA VÕÕRKEELES 41 V VALEV UIBOPUU KEELETEADUSLIKUD TÖÖD. ................................................... 48 A. RAAMATUD. ARTIKLID EESTI JA VÕÕRKEELES .............................................
    [Show full text]
  • Comenius Antsla Gümnaasiumis
    Jälgi meid ka sotsiaalmeedias: http://www.facebook.com/Antslavald Nr 6 (40) DETSEMBER 2012 • www.antsla.ee/vallaleht Comenius Antsla Kätte on jõudnud talv ning mahasadanud lumi või- Gümnaasiumis maldab kõigil soovijatel Sel õppeaastal algas tega koolitöös. Õpetajad ana- Antsla Terviserajal suusa- Antsla Gümnaasiumis taas lüüsisid tehtut ning arutasid Comeniuse koostööprojekt, tulevikuplaane. Pärast kooli- mõnusid nautida. Suusarada foto: JANEK JOAB on valgustatud iga päev kella mille rahvusvahelises mees- lõunat ja tunnikest vaba aega 21-ni ja ootab kõiki tervise- konnas osalevad 10 kooli valmistuti esinemisteks. sportlasi. Neil, kes soovivad üheksast erinevast Euroopa Sportlaste plakatitest sai mul- rajal kõndida, palume seda riigist: Saksamaa, Poola, jetavaldav näitus. Fuajeesse teha raja välimises servas. Leedu, Rumeenia, Ungari, püstitatud laval tervitasid Suusaraja hooldamine Itaalia, Hispaania, Eesti, projektis osalejaid kõigepealt nõuab spetsiaalseid raja- Türgi. Projekti teema on kohalikud võimuesindajad. seadmeid. Siiani oleme püüd- “Tervislikud eluviisid teis- Seejärel tutvustasid õpilased nud rada hooldada ja hoida meliste seas erinevates Eu- põgusalt oma riiki ja kooli sõidetavana käepäraste va- roopa riikides”. Kahe aasta ning valitud sportlasi. Järg- henditega. Seoses sellega tegevuste sisse mahub muu- neva õhtuse koosviibimise kutsume kõiki suusaspordi hulgas kuus projektikoos- käigus tekitas näitus nii huvilisi üles toetama spet- olekut, neist esimene toimus mõnegi diskussiooni, üks- siaalse rajatallaja soetamist, 5.-8. novembril Saksamaal teise väljapanekuid uuriti millega suusarada paremini Viersenis. Meie koolist osa- huviga. ette valmistada ja hooldada. lesid selles kolm õpetajat Kolmas päev algas kooli Seade maksab 920 €, seni on (Aive Trummal, Kalle Sama- kokandushuviliste valmis- kogunenud 520 eurot 17 toe- rüütel ja Merle Paat) ja kaks tatud tervisliku hommiku- tajalt. Kui soovid samuti oma Aastas on kolm suurt usu- üldse, Luukas alustab Ristija Jumala armastusest.
    [Show full text]
  • Teadaanded Akti Liik: Teadaanne Teksti Liik: Algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11
    Väljaandja: Ametlikud Teadaanded Akti liik: teadaanne Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1999, 11, Teadaanded Vastu võetud 30.12.1998 KINNISTAMISTEATED Hiiu Maakohtu Kinnistusametile on esitatud kinnistamiseks järgmised katastriüksused: Kärdla linn 1. Loigu 4, 721 m2, Reet Reha 2. Vabaduse 72, 2434 m2, Vladimir Katðalov 3. Paju 6, 1372 m2, Mai-Mirjam Luuk 4. Hiiu 36, 1850 m2, Ella Erk 5. Lepiku 4, 3420 m2, Sigrid Väärtnõu 6. Vabaduse 51, 700 m2, Aivar Sedrik 7. Vabaduse 38, 1918 m2, Aadu Ulla 8. Vabaduse 40, 2360 m2, Viljo Liik 9. Kaare 7, 1253 m2, Silvi Lige 10. Hiiu 22, 860 m2, Helle Reimand 11. Valli 3, 1780 m2, Hilja Hiis 12. Vabaduse 21, 1200 m2, Arno Lõppe 13. Kopli 5, 600 m2, Neidi Heinmets 14. Kopli 20, 2690 m2, Ants Trauser 15. Eha 8, 1187 m2, Marko Parbo 16. Eha 7, 1960 m2, Valdo Porgand 17. Rookopli 12, 302 m2, Leili Maide 18. Käina mnt 9, 3379 m2, Aive Suu Käina vald 19. Käina alevik, Luige 7, 1135 m2, Tõnu Sahtel 20. Käina alevik, Lõokese 3, 4327 m2, Aado Kallas 21. Käina alevik, Papli 6, 1588 m2, Harjete Tammeveski Teadaanded Leht 1 / 69 22. Käina alevik, Hiiu 28b, 1709 m2, Mittetulundusühing Hiiumaa Heatahteühing Lootus 23. Kassari küla, Neitsimäe, 10,66 ha, Viiu Adamka 24. Ühtri küla, Ühtri Palvela, 0,25 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Kristlaste ja Baptistide Kogudus 25. Allika küla, Mäeltse Palvela, 0,30 ha, EEKB Koguduste Liidu Käina Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus 26. Nõmme küla, Kopase, 2469 m2, Margus Saarna Kõrgessaare vald 27. Kiduspe küla, Kaasiku, 8,30 ha, Jaak Mikk 28.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Elu Roosiku Südames
    Kolmapäev, 3. mai 2017 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 123 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Elu Roosiku südames Roosiku süda tuksub täie võimsusega. ansamblis Rütmiallikal ja Eva-Lotta enda eestveda- Viimase paari aastaga on elu Roosiku südames teinud misel projektansamblis Puzle. Mõlema ansambliga on kannapöörde. Mõned aastad tagasi panid Liina (Jas- välja antud ka CD plaat. Eva-Lotta tunnistati Tartu ka) ja Kristjan Prii aastaid tühjalt seisnud koolimaja Jazz 2008 rahvusvahelisel konkursil parimaks vokaal- südame taas tuksuma. Aasta hiljem kostusid kooli- solistiks ja samal aastal sai Grand Prix tiitli Saaremaa õuelt juba lastekilked ning möödunud kevadel võttiski ühisgümnaasiumis toimunud vabariiklikul solistide koolihoone juhtohjad enda kätte perekond Alev. Li- konkursil. 2011. aastal omistati talle Viljandi linna saks suurtele sisetöödele puhastati vahepeal kasevõs- „Aasta Noor” preemia. Ansamblitest, milles Eva- sa kasvanud kooliaed. Tänavu varakevadest käib vil- Lotta osales, sai 2013. aastal vokaalansambel Mixtet gas tegevus pargis. Aivo on justkui Vargamäe Andres, Leipzigi rahvusvahelisel "A Capella" konkursil teise kes tööd tehes endale armu ei anna. Plaanid ja unistu- koha ja ansambel Maneo pärjati tiitliga Grand Prix sed on suured, mida üksi ära teha ei suuda. Ja enam üleriigilisel vokaalansamblite konkursil "Tuljak". pole tarviski. Lühikese ajaga on ta enda ümber koon- Madis Meister ja Eva-Lotta Vunder teevad koos duo- danud mitmeid mõttekaaslasi ja abilisi. Alates möö- projekti, millel kaks erinevat suunda - kontsertmuusi- dunud aasta kevadest võib igal päeval kooli ümbruses ka, mis inspireeritud nii eesti- kui maailmamuusikast märgata askeldamas Kalle Jäägerit. Oktoobris leidsid kombineeritult omaloominguga ning teine suund on endises koolimajas talvevarju ka muusikud Madis helirännakud ja lamamiskontserdid, kus inimesed Meister ja Eva-Lotta Vunder.
    [Show full text]
  • Nr 96 Tsooru Raamatukogu- 105
    Esmaspäev, 9. juuni 2014 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 96 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Tsooru Raamatukogu- 105. Teekond läbi Võrumaa mõisate Pildil on Tsooru raamatukogu asutamise 105. aastapäeva tähistamisel osalejad. Pilt on tehtud 28. mail 2014. Foto: Kalle Nurk Võrumaa raamatukoguhoidjate kevadine väljasõidu- omanik Ülo Luhamets kogutud materjale, sealhulgas seminar 28. mail 2014, mis kulges läbi Võrumaa mõi- originaalfotosid. sate, kulmineerus Tsooru Raamatukogu 105. tegevus- Troostitu mulje jättis kahjuks jalutuskäik läbi Vana- aasta tähistamisega. Antsla mõisasüdame. Kas kunagi suudetakse taastada Päeva esimesel poolel külastati Sõmerpalu Põhikoo- kaunis häärber, Eestis ainulaadne pudelmaja: kahe- li ja vallamajaga samas hoones asuvat Sõmerpalu raa- korruseline ümmargune ehitis, kus elas aednik, ja ai- matukogu. Vallavanem Aare Hollo ja haridus- ja nulaadne mõisapark? Sellele annab vastuse aeg. Ants- kultuuritöö spetsialist Maarika Rosenberg tutvustasid la poolt Tsoorule läheneti läbi kauni allee. Tsooru valla tänaseid tegemisi ja tulevikuplaane. Rahvamajas ootas peomeeleolus Tsooru kandi rahvas, Tõeline elamus oli Linnamäe mõisa külastus. Nõu- eesotsas Ene Sõmeri ja Kalle Nurgaga. Sõbraliku kogudeaegsest räämas hoonest on aastatega kujun- käepigistusega tervitas kõiki Antsla vallavanem datud tõeline härrastemaja koos hooldatud pargiga. Merike Prätz. Mõisa ajalugu tutvustades näitas sõbralik mõisa- Kell 12.30 avas raamatukogu direktor Ene Sõmer Juubelipäevast osavõtjate nimel
    [Show full text]
  • Lisa 2 Antsla Valla Investeeringute Kava 2020-2023
    Lisa 2 Antsla valla arengukava 2019-2030 juurde LISA 2 ANTSLA VALLA INVESTEERINGUTE KAVA 2020-2023 Meede 1. Avalike teenuste arendamine M1.1 Haridus ja noorsootöö arendamine 2020 2021 2022 2023 Märkused Antsla Gümnaasiumi B korpuse etapiviisiline rekonstrueerimine* 1 780 000 1 000 000 toetus 50%, KOV 50% Antsla Gümnaasiumi C korpuse rekonstrueerimine 1 100 000 Antsla noortekeskuse ruumide laiendamine / väljaehitamine* 100 000 toetus 40%, KOV 60% Lusti lasteaia II tiiva renoveerimine Kuldre kooli lasteaia ventilatsiooni rajamine Antsla Gümnaasiumi katlamaja fassaadi renoveerimine Lusti lasteaia kõnniteede uuendamine Lusti lasteaia ventilatsiooni väljaehitamine Kuldre kooli katlamaja renoveerimine * 150 000 Linnaraamatukogu kolimine sobivamale pinnale Kuldre rmtk kolimine sobivamale pinnale M1.2 Kultuuri, spordi ja vaba aja võimaluste arendamine 2020 2021 2022 2023 Antsla Kultuuri ja Spordikeskuse renoveerimine* 100 000 KOV Linda Rahvamaja renoveerimine* 400 000 toetus 80 %, KOV 20 % Keeritiigi pargi mänguväljaku arendamine Kasumetsa terviseraja kunstlume tootmise süsteem Urvaste seltsimaja II korruse ruumide renoveerimine* Lisa 2 Antsla valla arengukava 2019-2030 juurde Uue-Antsla Rahvamaja keldriruumide remont II etapp* Antsla staadioni rekonstrueerimine* Pump track rattaraja ehitus Antsla valda M1.3. Sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arendamine 2020 2021 2022 2023 Märkused Antsla valla elamufondi arendamine 600 000 toetus 50%, KOV 50% MTÜ Antsla Tervisekeskus (hooldekodu) laiendamine ja soojustamine Sotsiaalteenuste keskuse rajamine sh
    [Show full text]
  • Isiksused Millenniumi Sugupuus
    Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / 1 Vambola Raudsepp Majandusdoktor, TÜ professor Vambo- la Raudsepp (1941) sündinud Võrumaal, õppinud Antsla Keskkoolis, lõpetanud TPI majandusteaduskonna, kaitsnud kandidaadi kraadi (1971 Tartus) ja doktorikraadi (1983 St Peterburis). Koduloolane ja genealoogia- huviline. Isapoolsed sugujuured Sangaste ja Paistu kihelkonnas, emapoolsed sugujuured Urvaste ja Karula kihelkonnas. Isiksused illenniumi sugupuus / sugulusseosed ühiste esivanemate kaudu / Märksõnad: sugupuu; sugulased; sugu- lusseosed; veresugulus; uurimismetoodi- ka; sünnikoht ja -aeg; kihelkonnad; vallad; talud; kirikuraamatud; revisjoniraamatud; elukoht; perekond; pereliikmed; rahvus; isiksused; siniverelised; elukäik; tegevus- valdkonnad; edulugu; surmaaeg; kalmistud; hauaplatsid. Suured isiksused kaunistavad igatSaateks sugupuud, nende elu võib võrrelda nö säraküünlaga. Sellest ka kõrgendatud huvi nende vastu. Eestlased üldjuhul oma tuhandeaastaseid sugupuid uurida ei saa, sest pole lihtsalt vajalikku andmebaasi, kuid piisab ka poole lühemast ajaperioodist. Asi on selles, et nagu näitavad arvutlused on kõik eestlased, kes elasid ligikaudu 500 aastat tagasi, meie tänaste (põlis)eestlaste esivanemad. Paradoks. Nüüdisajal on meie käsutuses umbes 400 aasta taguseid andmeid, mistõttu saame omi sugujuuri uurida juba näiteks 15 ja enamgi põlvkonda tagasi. Just seda ongi taot- letud, ehkki ise kaugemale kui 8 põlvkonda ajas tagasi ei ole läinud. Niisiis, nendest kaugetest aegadest alates kuni nüüdisajani olen
    [Show full text]
  • 167 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    167 buss sõiduplaan & liini kaart 167 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 167 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 12:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 167 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 167 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 167 buss sõiduplaan 71 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 12:10 teisipäev 12:10 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 12:10 Koidula neljapäev 12:10 7b Jüri Tänav, Võru reede 12:10 Linavabrik laupäev Ei sõida 42 Tallinna Maantee, Võru pühapäev Ei sõida Savioru Vagula Vagula, Estonia 167 buss info Soe Kõrts Suund: Võru Bussijaam Soe, Estonia Peatust: 71 Reisi kestus: 170 min Järvere Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Koidula, Järvere, Estonia Linavabrik, Savioru, Vagula, Soe Kõrts, Järvere, Sõmerpalu Hooldekodu, Sõmerpalu, Mällipalu, Sõmerpalu Hooldekodu Varese, Tööstuse, Tinnipalu, Utita, Linnamäe Mõisa, Vallamaja, Estonia Linnamäe, Lõõdla, Palumõisa, Vaabina Tee, Vaabina, Matteuse, Kraavi, Antsla, Keskus, Nässmetsa, Vana- Sõmerpalu Antsla, Kuldre Rist, Kuldre, Kassi, Restu, Madise, Koigu, Kirikuküla, Urvaste, Urvaste Mõisa, Urvaste, Mällipalu Kirikuküla, Nõude, Kuldre, Kuldre Rist, Vana-Antsla, Nässmetsa, Keskus - Kuuseparkla, Antsla, Mööbli, Varese Pärsimäe, Reidle, Kauksi, Rimmi, Litsmetsa, Tsooru, Mustamäe, Lepistu, Roosiku, Viru Küla, Sänna, Tööstuse Sänna-Mäe, Järvepalu, Ahitsa, Nursi, Lompka, Käätso, Kubja, Veskijärve, Laane, Soo, Market, Turu, Tinnipalu Paju, Kesklinn, Võru
    [Show full text]