Nr 96 Tsooru Raamatukogu- 105
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Esmaspäev, 9. juuni 2014 Tsooru kandi rahva teabeleht nr 96 Tsooru mõis, Litsmetsa, Luhametsa, Piisi, Roosiku, Savilöövi, Kikkaoja, Viirapalu Tsooru Raamatukogu- 105. Teekond läbi Võrumaa mõisate Pildil on Tsooru raamatukogu asutamise 105. aastapäeva tähistamisel osalejad. Pilt on tehtud 28. mail 2014. Foto: Kalle Nurk Võrumaa raamatukoguhoidjate kevadine väljasõidu- omanik Ülo Luhamets kogutud materjale, sealhulgas seminar 28. mail 2014, mis kulges läbi Võrumaa mõi- originaalfotosid. sate, kulmineerus Tsooru Raamatukogu 105. tegevus- Troostitu mulje jättis kahjuks jalutuskäik läbi Vana- aasta tähistamisega. Antsla mõisasüdame. Kas kunagi suudetakse taastada Päeva esimesel poolel külastati Sõmerpalu Põhikoo- kaunis häärber, Eestis ainulaadne pudelmaja: kahe- li ja vallamajaga samas hoones asuvat Sõmerpalu raa- korruseline ümmargune ehitis, kus elas aednik, ja ai- matukogu. Vallavanem Aare Hollo ja haridus- ja nulaadne mõisapark? Sellele annab vastuse aeg. Ants- kultuuritöö spetsialist Maarika Rosenberg tutvustasid la poolt Tsoorule läheneti läbi kauni allee. Tsooru valla tänaseid tegemisi ja tulevikuplaane. Rahvamajas ootas peomeeleolus Tsooru kandi rahvas, Tõeline elamus oli Linnamäe mõisa külastus. Nõu- eesotsas Ene Sõmeri ja Kalle Nurgaga. Sõbraliku kogudeaegsest räämas hoonest on aastatega kujun- käepigistusega tervitas kõiki Antsla vallavanem datud tõeline härrastemaja koos hooldatud pargiga. Merike Prätz. Mõisa ajalugu tutvustades näitas sõbralik mõisa- Kell 12.30 avas raamatukogu direktor Ene Sõmer Juubelipäevast osavõtjate nimel soovime, et Enel sünnipäevaprogrammi pöördumisega oma heade jätkuks jaksu nii kohalikus seltsielus kui ka Eesti lugejate poole. Vallavanem Merike Prätz toonitas Õpiringide Seltsi Semude tegemistes kaasalöömiseks raamatukogu tähtsust külaelus ja laste lugema suu- ja õpiringi juhatamiseks. Eesti Raamatukoguhoidjate namise olulisust.Tsooru raamatukogu ajaloost andis Ühingu Võrumaa Ühendus tänab Enet panuse eest ülevaate Rõuge raamatukogu direktor Ülle Siska. raamatukogunduses ja soovib ikka lahket meelt ja Peeter Lastingu ja Kalle Nurga koostööna valminud jõudu pingutada selle nimel, et vaimuvara jõuaks iga 530-leheküljelist raamatut „100 aastat Lepistu kooli- lugejani. Võrumaa Keskraamatukogu tänab Antsla maja Võrumaal“ esitles Kalle Nurk. Tervislikel põh- Vallavalitsust hea koostöö ning panuse eest raamatu- justel ei viibinud kohal raamatu koostaja ja teksti toi- kogude arendamisel – raamatute ja perioodika muret- metanud Peeter Lasting. semisel, infotehnoloogia parendamisel ning raamatu- Raamatu alusvundamendiks on Vello Helgi lugu kogutöötajate enesetäiendamise võimaldamisel. „Kauge koolitee kajastusi“ (1933-1938), mis hakkas Päev jätkus matkaga Kalle Nurga juhtimisel läbi enda ümber siduma teisi jutustusi. Raamat on kooli heakorrastatud pargi käänulisi teid alla orgu, et heita kasvandike tänu oma koolile ja õpetajatele. Tsooru pilk kõrgendikul seisvale Tsooru tuuleveskile, millest kandi rahvas võib olla uhke – raamatutega „100 aastat on kirjutanud Artur Adson. Juhan Jaigi mälestuskivi Luhametsa küla Võrumaal“ ja „100 aastat Lepistu juurde asetati lilled. Põliste puude sahina saatel esitas koolimaja Võrumaal“ on püstitatud kaks ausammast. Ere Raag kirjanikui luuletuse „Emäle“, mis kandis Järgmine raamat – Tsooru kandi kultuurielu ja selle kohalviibijaid ammustesse aegadesse. eestvedajate lugu – on juba koostajatel mõtetes. Tagasiteel külastati MTÜ Sänna Kultuurimõisat ja Võrumaalt pärit ajakirjanik Valve Raudnask, kelle sealset ainulaadset, mittetraditsioonilist raamatukogu. lood on oodatud ja armastatud ajakirja Elukiri lugejate Kõiki rikastav päev sai teoks tänu Eesti Kultuurkapi- poolt, rääkis elust ja ajakirjandusest. Kui Elukiri tali Võrumaa ekspertgrupi ja Antsla Vallavalitsuse 1999. aasta sügisel ilmuma hakkas, võttis ta seda kui toetusele. saatuse õiglast otsust ja võimalust minevikusündmusi kajastades väärtustada vanema põlvkonna mälestusi Tänulik juubelipeost osavõtja Eesti ühiskonnas. Jutustada eestiaegsetest lihtsatest Ere Raag inimestest, nende kohusetundest ja inimlikust korra- likkusest, võrrelda erinevaid elunähtusi enne ja nüüd. Valve Raudnask avaldas lootust, et maikuust põhjali- kult uuenenud ajakiri Elukiri pakub edaspidigi suurt avastamisrõõmu ning kaasamõtlemist. õnnitleme Võrumaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja sünnipäevalapsi Ere Raag nimetas Tsooru raamatukogu tõeliseks kul- tuurikoldeks, kuhu on hea tulla, sest siin oled alati 75 LAIDVER HELBE 19.06.1939 Tsooru küla oodatud. Lugejateeninduse kõrval on väga oluline töölõik ko- 73 KEEM HELJU 30.06.1941 Tsooru küla haliku kultuuriloo uurimine, sh raamatukogu ajaloo 71 ŠMEIMAN TIIU 04.06.1943 Roosiku küla jäädvustamine – selleks, et tänastest tegudest jääks 71 TOOM TOIVO 08.06.1943 Savilöövi küla märk tulevastele põlvedele. Tänu sellele tööle teame, 70 ADAMSON HELVE 30.06.1944 Luhametsa küla et enamus Võrumaa raamatukogudest on asutatud seltside poolt – rahvaraamatukogu- ja haridusseltsid, 64 SULG MILVI 22.06.1950 Roosiku küla põllumeeste- ja karskusseltsid. Meremäe ja Obinitsa 61 LIPING LEMBIT 09.06.1953 Viirapalu küla asutati vallanõukogu otsusega. Vanim – Kuutsi(1870) 60 SLOOG AIVAR 04.06.1954 Roosiku küla aga Mõniste mõisniku annetusega. Tänavu tähistavad 58 KÜPPAR MARJE 05.06.1956 Tsooru küla 105. tegevusaastat neli raamatukogu – Võrumaa Keskraamatukogu, Tsooru, Vaabina ja Osula. Maa- 58 MÄGI MARE 16.06.1956 Tsooru küla konnas on 11 maaraamatukoguhoidjat, kellel on 57 ILVES TIIU 15.06.1957 Kikkaoja küla tööstaaž üle 35 aasta. Enel on käsil 41. tööaasta. 56 SLOOG ESTA 23.06.1958 Roosiku küla „Raamatukogu on loodud plaani järgi ja ainult raa- 51 PÄRN URMO 12.06.1963 Roosiku küla matukoguhoidja valdab seda saladust“ – nii on öelnud kuulus itaalia filosoof ja kirjanik Umberto Eco. Raa- 50 VIIN SYLVA 28.06.1964 Tsooru küla matupidaja erialale lisaks on Enel omandatud ka raa- matukoguhoidja kutse. Loodud pere, lapsedki suureks kasvatatud, rõõmu ja elujõudu annavad lapselapsed. Roosiku külas mälestuskivi avamisel osales ligikaudu 60. inimest. Pilt on tehtud 1. juunil 2014. Foto: Kalev Joab Vanasõna ütleb: „Heal lapsel mitu nime“. Kui algasid Auvõlg tööd mälestuskivi paigaldamiseks, on sageli kasutusel Lepistu Vabaduspargi nimi. Kuigi mälestuskivi Pühapäeval, 1 juuni hommikutundidel, hakkas pühitsemispäeval olid kohal nii Urvaste koguduse vihma tibutama. Ilmateade lubas mitmeks päevaks õpetaja Üllar Salumets kui ka Rõuge koguduse kohati isegi suuremat sadu. Eriti tekitasid pilved tae- õpetaja Mait Mölder, jäi pargi nimi seekord lõplikult vas muret neile, kes plaanisid keskpäeval sammud paika panemata. Eks see rohkem ka vallavalitsuse Lepistu koolimaja juurde seada. Kell 13 pidi toimuma pädevuses. Võib arvata, et pargi nimi pühitseti juba Kaitseliidu Võrumaa maleva Antsla üksikkompanii 1937. aastal, ainult mis nimega, see pole teada. eestvedamisel Vabadussõjas langenute mälestustavli Mida suurejoonelismalt tahetakse teha seda rohkem taasavamine. kõneainet. Nii on seekord arutletud sõna „taasava- Eeltööd oli tublisti tehtud. Kõigepealt alustati 16 mine“ ümber. Pühapäeval eemaldati 1929. aastal val- aastat Tsooru raamatukogu seinal rippunud mälestus- mistatud mälestustahvlilt riie kolmandat korda. Tah- tahvli põhjalikuma uurimisega. Nimelt on kiviplaati vel ise aga seisab nüüd juba seitsmendas kohas. Kõi- 85 aastat hoitud sisetingimustes ja levisid arvamused, gepealt avati see Tsooru vallamaja esisel trepil, hiljem nagu kivim õues vastu ei peakski. Aivar Kroonmäe paigaldati sama maja volikogu saali seinale, okupat- õlul lasus uurimustöö. Selgus, et ohtu pole. Küll aga siooni ajal hoiti peidetuna vallamaja lae vahel. Taas- peab tahvlit aeg-ajalt hooldama ja vahatama. Kivi iseseisvumise algusaastatel rändas see Põltsamaale eest jäävad hoolt kandma kaitseliitlased. Ilmar Mändmetsa kätte. 1998. taasavati tahvel endise Tänaseni on ikka veel selguseta, kuidas kutsuda Tsooru kolhoosi kontoris asuva raamatukogu seinal. parki, kus mälestuskivi seisab. Pargiistutuse aegsetes Mõned aastad hiljem kolis raamatukogu koos kiviga ajaleheartiklites tehakse juttu vabadustammikust. Tsooru rahvamaja ruumidesse. Nüüd on ta kinnitatud Kuna park jäi Lepistu kooli hooldada ja okupatsiooni Roosiku külas asuva suure maakivi külge. Maailmas ajal hoiduti sõnast „vabadus“, ongi kõnepruugis kasu- toimuvad sündmused on muutnud ajad ärevaks. tusel „kooli park“. Teada on ka, et lisaks tammedele Usume, et oskame plaati hoida nii nagu on seda istutati teisi puid, mis aastatega võimust võtnud ning tehtud 85 aastat. jätnud tammed teisejärguliseks. Üldse on park nii- Arvestades esindatust, toimus mälestustahvli taas- öelda üle kasvanud ja vajab edaspidisel hooldustööl avamine samavääriliselt kui 1929. aastal. Kohale olid spetsialisti silma. Nüüd, kus kool on suletud ja selgu- saabunud kaitseliitlased, noorkotkad, kodutütred, seta pargi edaspidine hooldaja, jagunevad arvamused Antsla muusikakooli orkester, Urvaste koguduse kaheks. On ettepanekuid, et Lepistu kooli mäles- õpetaja Üllar Salumets ja Rõuge koguduse õpetaja tuseks võikski nimi olla „Lepistu kooli park“. Aga Mait Mölder, Võrumaa maavanem Andres Kõiv, järjepidevuse hindajad arvavad, et sõna tammed võiks Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp ja välja jätta ja kutsuda lihtsalt Vabaduspargiks. Maa- vallavanem Merike Prätz. Vaatamata üha tihenevale tüki registrisse kandmise ajal ei teatud veel kogu vihmaudule viibis üritusel ligikaudu kuuskümmend pargi ajalugu ning nimetati lihtsalt Lepistu pargiks. inimest. Päeva juhtis Kaitseliidu Antsla üksikkompa- nii juht Tiit Tõnts. Ta palus mälestuskivilt