Lisa (Muudetud Sõnastuses)

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Lisa (Muudetud Sõnastuses) Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ Lisa (muudetud sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Tee nr Terviktee liik ja nimi Märkused 1 2 3 1. Põhimaanteed E20 1 Tallinn–Narva Tervikteel on mitteriigitee lõike E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tervikteel on mitteriigitee lõike E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga Tervikteel on mitteriigitee lõike E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla Tervikteel on mitteriigitee lõike 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru Tervikteel on mitteriigitee lõike 6 Valga–Uulu Tervikteel on mitteriigitee lõike E77 7 Riia–Pihkva Tervikteel on mitteriigitee lõike E265 8 Tallinn–Paldiski Tervikteel on mitteriigitee lõike 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla Tervikteel on mitteriigitee lõike 10 Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare Tervikteel on mitteriigitee lõike E265 Tallinna ringtee 11 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme Tervikteel on mitteriigitee lõike 2. Tugimaanteed 12 Kose–Jägala 13 Jägala–Käravete 14 Kose–Purila 15 Tallinn–Rapla–Türi Tervikteel on mitteriigitee lõike 17 Keila–Haapsalu Tervikteel on mitteriigitee lõike 18 Niitvälja–Kulna 20 Põdruse–Kunda–Pada Tervikteel on mitteriigitee lõike 21 Rakvere–Luige Tervikteel on mitteriigitee lõike 22 Rakvere–Väike-Maarja–Vägeva Tervikteel on mitteriigitee lõike 23 Rakvere–Haljala 24 Tapa–Loobu Tervikteel on mitteriigitee lõike 25 Mäeküla–Koeru–Kapu 2 26 Türi–Arkma 27 Rapla–Järvakandi–Kergu 28 Rapla–Märjamaa 29 Märjamaa–Koluvere 31 Haapsalu–Laiküla Tervikteel on mitteriigitee lõike 32 Jõhvi–Vasknarva 33 Jõhvi–Kose Tervikteel on mitteriigitee lõike 34 Kiviõli–Varja 35 Iisaku–Tudulinna–Avinurme 36 Jõgeva–Mustvee 37 Jõgeva–Põltsamaa Tervikteel on mitteriigitee lõike 38 Põltsamaa–Võhma Tervikteel on mitteriigitee lõike 39 Tartu–Jõgeva–Aravete 40 Tartu–Tiksoja Tervikteel on mitteriigitee lõike 41 Kärevere–Kärkna 42 Kärkna–Kobratu 43 Aovere–Kallaste–Omedu 44 Aovere–Luunja 45 Tartu–Räpina–Värska Tervikteel on mitteriigitee lõike 46 Tatra–Otepää–Sangaste 47 Sangla–Rõngu 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia 50 Viljandi tee Tervikteel on mitteriigitee lõike 51 Viljandi–Põltsamaa Tervikteel on mitteriigitee lõike 52 Viljandi–Rõngu 53 Laidu tee 54 Karksi-Nuia–Lilli 55 Mõisaküla tee 57 Mudiste–Suure-Jaani–Vändra 58 Aluste–Kergu 59 Pärnu–Tori Tervikteel on mitteriigitee lõike 60 Pärnu–Lihula 61 Põlva–Reola Tervikteel on mitteriigitee lõike 62 Kanepi–Leevaku Tervikteel on mitteriigitee lõike 63 Karisilla–Petseri 64 Võru–Põlva Tervikteel on mitteriigitee lõike 65 Võru–Räpina Tervikteel on mitteriigitee lõike 66 Võru–Verijärve 67 Võru–Mõniste–Valga Tervikteel on mitteriigitee lõike 3 68 Mõniste–Ape 69 Võru–Kuigatsi–Tõrva 70 Antsla–Vaabina 71 Rõngu–Otepää–Kanepi 72 Sangaste–Tõlliste 73 Tõrva–Pikasilla 75 Tumala–Orissaare–Väike väin 76 Kuressaare ringtee 77 Kuressaare–Sääre Tervikteel on mitteriigitee lõike 78 Kuressaare–Kihelkonna–Veere Tervikteel on mitteriigitee lõike 79 Upa–Leisi 80 Heltermaa–Kärdla–Luidja 81 Kärdla–Käina 82 Lehtma sadama tee 83 Suuremõisa–Käina–Emmaste 84 Emmaste–Luidja 85 Liiapeksi–Loksa 86 Kuressaare–Võhma–Panga 87 Põlva ringtee 88 Rakvere–Rannapungerja Tervikteel on mitteriigitee lõike 89 Põlva–Saverna 90 Põlva–Karisilla 91 Narva–Narva-Jõesuu–Hiiemetsa Tervikteel on mitteriigitee lõike 93 Kohtla-Järve–Kukruse–Tammiku Tervikteel on mitteriigitee lõike 94 Muuga sadama tee 95 Kõrveküla–Tartu 3. Kõrvalmaanteed 11101 Kallavere–Ülgase Tervikteel on mitteriigitee lõike 11102 Maardu mõisa tee 11103 Maardu–Raasiku 11104 Kodasoo–Kaberla 11105 Kiiu–Soodla 11106 Kuusalu tee 11107 Kahala tee 11108 Valgejõe tee 11109 Jõelähtme–Kostivere 11110 Nehatu–Loo–Lagedi 11111 Lagedi jaama tee 11112 Lagedi–Jüri 4 11113 Assaku–Jüri 11114 Jüri–Vaida 11115 Kurna–Tuhala 11116 Kanama–Jõgisoo 11117 Valingu–Jõgisoo 11121 Kose tee 11122 Kose sanatooriumi tee 11123 Kose–Ravila–Nõmbra 11124 Viskla–Pikavere 11125 Perila–Jäneda 11126 Alavere tee 11127 Kaunissaare–Kehra 11128 Kehra jaama tee 11129 Kehra tee 11131 Anija tee 11132 Soodla–Kehra 11133 Soodla tee 11134 Raudoja–Vikipalu–Kehra 11136 Alavere ring 11137 Alavere–Voose 11141 Ojasoo–Ardu 11142 Kõue–Virla 11143 Triigi–Kõue 11151 Tõdva–Nabala 11152 Kirdalu–Kiisa 11153 Kirdalu tee 11154 Tagadi–Kurtna 11155 Vaida tee 11157 Sausti–Kiili 11158 Lähtse–Paekna 11159 Kivi tee 11161 Ruila–Laitse 11162 Riisipere–Nurme 11164 Riisipere jaama tee 11165 Viruküla–Riisipere 11166 Turba–Lehetu 11167 Ellamaa–Koluvere 11168 Lehetu–Nurme 11169 Ellamaa jaama tee 5 11171 Kulna–Vasalemma 11172 Vasalemma karjääri tee 11173 Vasalemma jaama tee 11174 Paldiski–Padise 11175 Viruküla–Padise 11176 Padise–Kurkse–Harju-Risti 11177 Kurkse tee 11178 Ämari tee 11179 Ellamaa–Lehetu 11180 Paldiski lõunasadama tee 11181 Laoküla tee 11182 Järvekalda tee 11183 Paldiski majaka tee 11184 Alliku–Laagri 11185 Hüüru–Alliku–Saue 11186 Tutermaa–Vanamõisa 11188 Kumna tee 11191 Harku–Rannamõisa 11192 Püha–Alliku 11193 Kumna–Vääna 11194 Karjaküla tee 11195 Keila–Keila-Joa 11196 Klooga jaama tee 11197 Kloogaranna tee 11198 Klooga tee 11199 Põllküla–Madise 11201 Vaida–Pajupea 11202 Vaida–Urge 11203 Kolu–Tammiku 11204 Kolu–Habaja 11205 Kuivajõe–Kose-Uuemõisa 11206 Vardja–Ravila 11207 Paunküla–Vetla 11208 Paunküla–Kiruvere–Ardu 11220 Kernu–Kohila 11230 Harju-Risti–Riguldi–Võntküla 11231 Kõmmaste–Hatu 11232 Vihterpalu tee 11233 Keibu–Alliklepa 6 11234 Harju-Risti–Pae 11235 Harju-Risti tee 11240 Tõdva–Hageri 11241 Kasemetsa–Kiisa 11242 Kasemetsa tee 11243 Kiisa jaama tee 11244 Kiisa–Maidla 11245 Kiisa–Kohila 11247 Ääsmäe–Hageri 11250 Viimsi–Randvere 11251 Viimsi–Rohuneeme 11252 Leppneeme tee 11254 Muuga tee 11258 Ellandvahe tee 11259 Jõelähtme tee 11260 Jõelähtme–Kemba 11261 Jägala-Joa tee 11262 Ruu–Ihasalu 11263 Kaberla–Kaberneeme 11264 Kalevi-Liiva tee 11265 Valkla–Haapse 11266 Kiiu–Kaberneeme 11267 Kuusalu–Valkla 11268 Kolga–Pudisoo 11270 Kuusalu–Leesi 11271 Hara tee 11272 Leesi–Hara 11273 Kahala–Andineeme 11275 Hirvli–Vahastu 11276 Vahastu–Mustametsa 11280 Loksa–Viinistu 11281 Kotka–Valgejõe 11282 Kemba–Kolgaküla 11283 Loksa–Hara 11284 Mere tee 11285 Loksa–Pärispea 11286 Kasispea–Ilumäe 11287 Viinistu–Pärispea 11288 Ulliallika–Kolga 7 11290 Tallinn–Lagedi Tervikteel on mitteriigitee lõike 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi 11301 Lagedi tee 11302 Lagedi–Kostivere 11303 Jüri–Aruküla 11304 Aruküla–Kostivere 11306 Kalesi–Töhelgi 11307 Kostivere tee 11310 Aruvalla–Jägala 11311 Perila tee 11312 Raasiku kaubajaama tee 11313 Raasiku–Kehra 11314 Raasiku haigla tee 11315 Raasiku–Anija 11316 Raasiku jaama tee 11317 Raasiku Elektri tee 11318 Raasiku meistripunkti tee 11330 Järveküla–Jüri Tervikteel on mitteriigitee lõike 11332 Jüri bensiinijaama tee 11333 Veski tee 11334 Raeküla tee 11340 Tallinn–Saku Tervikteel on mitteriigitee lõike 11342 Saku–Tõdva 11344 Kanama–Üksnurme 11345 Rahula–Saku 11360 Riisipere–Kernu 11361 Kernu tee 11362 Nissi tee 11370 Keila–Ääsmäe Tervikteel on mitteriigitee lõike 11371 Keila–Ohtu Tervikteel on mitteriigitee lõike 11380 Riisipere–Vasalemma 11381 Munalaskme–Laitse 11382 Laitse aiandusühistute tee 11383 Jaanika jaama tee 11384 Kibuna jaama tee 11385 Laitse–Kibuna 11386 Laitse jaama tee 11389 Viti metsavahi tee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna Tervikteel on mitteriigitee lõike 8 11392 Suurupi tee 11395 Laulasmaa–Lohusalu 11396 Lohusalu puhkekodu tee 11397 Klooga aiandusühistu tee 11398 Kloogaranna mere tee 11399 Klooga suvilate tee 11401 Laagri–Harku 11402 Ääsmäe tee 11403 Ääsmäe mõisa tee 11404 Ääsmäe traktoritee 11406 Ääsmäe–Kernu 11407 Kernu mõisa tee 11410 Kiia–Vääna-Viti 11411 Vääna–Keila-Joa 11412 Liikva–Rannamõisa 11414 Tilgu tee 11420 Saku–Laagri 11421 Laagri – Hüüru 11424 Jälgimäe tee 11425 Kanama-Saku 11474 Jõesuu silla tee 11475 Madise kiriku tee 11501 Sausti aedlinna tee 11502 Kurna tee 11503 Õlleköögi tee 11504 Öövahi tee 11505 Vaela tee 11506 Opmani tee 11507 Kangrumetsa tee 11508 Tilluvälja tee 11601 Loo–Loovälja Tervikteel on mitteriigitee lõike 11603 Maardu tee 11605 Loo tee 11606 Vana-Narva maantee 11703 Aruvalla–Saula 11704 Saula tee 11705 Saula–Kurena 11706 Kolu–Kurena 11708 Kuivajõe–Liiva 9 11709 Kurena tee 11710 Kuivajõe tee 11711 Sillamäe tee 11712 Liiva tee 12101 Heltermaa–Sarve–Aruküla 12102 Hilleste–Hellamaa 12103 Suuremõisa tee 12104 Tempa–Suuresadama 12105 Tammela–Hellamaa 12106 Partsi–Kuri 12107 Partsi karjääri tee 12108 Palade–Kõlunõmme 12109 Palade–Tubala 12110 Lennujaama tee 12111 Rehemäe tee 12112 Kidaste küla tee 12113 Tahkuna majaka tee 12114 Posti–Malvaste 12115 Kõrgessaare–Hüti–Puski 12116 Kõrgessaare sadama tee 12117 Jõeranna–Kõrgessaare 12118 Nõmba–Silde 12119 Nõmba–Vilivalla 12120 Ristivälja–Kolga–Käina 12121 Allika–Vaemla 12122 Suuremõisa–Salinõmme 12123 Vaemla–Kassari–Luguse 12124 Sääre tirbi tee 12125 Nasva küla tee 12126 Käina–Ühtri–Aadma–Kuriste 12127 Ühtri–Lelu 12128 Luguse–Aadma 12129 Valgu–Lelu–Leemeti 12130 Nurste–Kuriste 12131 Harju–Leisu 12132 Emmaste–Tohvri 12133 Metsalauka–Viiri 12134 Haldi sadama tee 12135 Käina–Hüti 10 12136 Puski–Kõpu–Ristna 12137 Luidja–Pärnaku 12138 Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu 12139 Kõpu majaka tee 12140 Ristna majaka tee 12141 Kalana sadama tee 12142 Ristna–Hirmuste 12143 Mõisa–Lepiku 12144 Viiterna–Mõisa 12145 Kanala–Lundi–Mõisa 12146 Vana Jausa tee 12147 Jausa II–Jausa III 12148 Tilga–Ollima 12149 Kassari surnuaia tee 12150 Esiküla–Kassari 12151 Moostre tee 12152 Moostre–Moka 12153 Ristivälja–Moka 12154 Nõmme tee 12155 Niidiküla tee 12156 Kaasiku tee 12157 Luguse–Kakumaa 12158 Utuküla tee 12159 Malvaste–Koidma–Kidaste 12160 Suureranna tee 12161 Ojaküla tee 12162 Poama tee 12163 Reigi küla tee 12164 Padu–Alato tee 12165 Kärdla–Hausma–Lennujaam 12166 Sakla–Loja–Vilivalla 12167
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Üldplaneeringu Keskkonnamõju Strateegilise Hindamise (KSH) Aruanne LISA 2
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Detsember 2019 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne LISA 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne LISA 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Versioon 1 Kuupäev 3.12.2019 Koostanud: Eike Riis, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Kadri Vaher Kontrollinud: Setomaa Vallavalitsus Esikaane foto: Sügisene hetk Nedsäjä külas. Foto: Eike Riis, 25.09.2019 Projekti nr 2019-0057 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 45 / 91 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne LISA 2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE ....................................................................... 6 2. ASUSTUS JA RAHVASTIK ................................................................................... 7 3. SOTSIAALNE TARISTU ..................................................................................... 11 4. MAJANDUSLIKU OLUKORRAGA SEOTUD ASPEKTID ......................................... 13 4.1. Maakasutus ......................................................................................................
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE
    [Show full text]
  • 17 Mägede Hääl 31.12.2019.Pdf
    NR 17 31. DETSEMBER 2019 Soovime kõigile oma lugejatele rõõmurohket aastavahetust ning kõikide soovide täitumist uuel aastal! Rõuge Vallavolikogu 17. detsembri 2019 istungil vastu võetud õigusaktid Volikogu: 4. Võttis vastu Rõuge valla 2019. aasta teise 1. Andis loa Luutsniku külas Pääste katastri- lisaeelarve. üksuse (katastritunnus nr 69801:001:0380, 5. Lubas vallavalitsusel võtta eelarveaastateks üldpind 8400 m2, sihtotstarve riigikaitsemaa 2020–2022 rahalisi kohustusi Rõuge 100%) tasuta võõrandamiseks Luutsniku rahvamaja rekonstrueerimiseks kuni 2 000 Pääste Ennetuskeskus MTÜ-le. MTÜ 000 eurot laenutähtajaga kuni 10 aastat. soovib kinnistul asuva majandushoone Rekonstrueerimistööde käigus hoone rekonstrueerida ning juurde ehitada uue olemasolevat maapinna planeerimislahendust depoohoone. oluliselt ei muudeta. Hoonet püütakse muuta 2. Andis loa Taudsa külas Vanatare kinnistust (katastritunnus nr 69701:005:0023, üldpind kaasaegsemaks ja energiasäästlikumaks 2,3 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning seda võimalikult väikeste ümber- Rõuge vallale kuuluva ½ kaasomandi osa projekteerimistöödega. võõrandamiseks Krista Kütile hinnaga 1000 6. Nimetas Varstu Kooli hoolekogusse volikogu eurot. liikme volituste kehtivuse ajaks Rõuge 3. Võttis vastu Rõuge valla eelarvest Vallavolikogu esindajaks Kadri Giannakaina eraüldhariduskooli pidajale tegevuskulude Laube. katmiseks toetuse andmise tingimused ja Järgmine korraline volikogu istung toimub 21. Rõuge vallavolikogu 2019. aasta viimane istung Mõniste rahvamajas. Foto: Kadri Laube korra. jaanuaril. 2019 oli suuna sättimise aasta on selles analüüsis ettepanekuid, millega tasub Raamatukogud on tähtsad, nende olulisust Haanjamaa Sport. Selle algne idee pärineb edasi minna ja realiseerida, kuid on ka täiesti saime kõik hinnata aasta lõpus toimunud ühinemiseelsest ajast, kuid nüüd oleme ulme valdkonda kuuluvaid soovitusi. Mõned rahvaküsitlusel, pannes kirja just oma mõtted jõudnud selle teostada ja valinud juhiks teemad, millega ei ole mõistlik kaasa minna, sellest, kuidas raamatukogud võiksid töötada.
    [Show full text]
  • Vana Kannel Eesti Regilaulud
    MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE VANA KANNEL EESTI REGILAULUD ESTONUM CARMINA POPULARIA X EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV MONUMENTA ESTONIAE ANTIQUAE I VANA KANNEL CARMINA POPULARIA X TARTU 2012 EESTI KIRJANDUSMUUSEUM EESTI RAHVALUULE ARHIIV VANA KANNEL X PAIDE JA ANNA REGILAULUD KOOSTAJAD OTTILIE KÕIVA, JANIKA ORAS TARTU 2012 Avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Toimetaja: Janika Oras Keeletoimetaja: Kadri Tamm Küljendus: Maris Kuperjanov (tekstid), Siret Roots (illustratsioonid) Kaas: Paul Luhthein Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital; Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (programmid “Eesti keel ja rahvuslik mälu“, “Eesti keel ja kultuuri- mälu“); Eesti Kultuuriministeerium (programm “Eesti kirjandusklassika“); Eesti Kirjandus- muuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi sihtfinantseeritavad teadusteemad (SF0032470s03, SF0030180s08). Autoriõigused: autorid (sissejuhatused, registrid) AS Regio (kaart) EKM Teaduskirjastus ISBN 978-9949-490-11-0 ISSN 1406-2267 4 EESSÕNA Vanade, regivärsiliste rahvalaulude e. regilaulude teaduslikule publitseerimisele kihel- konniti pani aluse dr. Jakob Hurt “Vana Kandle” esimeste köidetega 19. sajandi lõpuveeran- dil: “Vana Kannel” I, Põlva kihelkonna laulud, 1875–1886, ja “Vana Kannel” II, Kolga-Jaani kihelkonna laulud, 1884–1886. Siiani on ilmunud “Vana Kandle” (VK) köiteid kümnest kihel- konnast: VK III, Kuusalu I (1938), VK IV, Karksi I (1941), VK V, Mustjala (1985), VK VI: 1 ja VI: 2, Haljala (1989), VK VII: 1 ja VK VII: 2, Kihnu (1997 ja 2003), VK VIII, Jõhvi ja Iisaku (1999),VK IX, Lüganuse (2009). Käesolevas, “Vana Kandle” X köites, on Põhja-Eesti kahe väikekihelkonna Paide ja Anna regilaulud. Järvamaa regilaulude trükkitoimetamist “Vana Kandle” seerias oli esialgu kavas alustada Peetri ja Anna ühisköitega. Materjali ettevalmistamisel selgus, et Peetri kihelkonna regi- lauludest saaks omaette väga mahuka köite ja otstarbekam on avaldada Anna laulud koos Paide lauludega.
    [Show full text]