Alevist Vallamajani from Borough to Community House

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Alevist Vallamajani from Borough to Community House Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. aastaist kuni Teise maailmasõjani. Uurimus ei keskendu ainult vallamajadele kui ehitistele, vaid käsitleb ka valdade endi arengut ja vastavat seadusandlust. Heiki Pärdi kirjutises alevitest heidetakse põgus pilk seni vähe uuritud vald- konda meie ühiskonna ja kultuuri arengus 19.–20. sajandil. Alevite sotsiaalkul- tuuriline tähtsus seisnes eelkõige vahendajarollis linna ja maa vahel. Marju Kõivupuu etnoloogiline artikkel käsitleb samuti võrdlemisi vähe uuritud teemat – meie talude ilu- ja tuluaianduse arenemist läbi ajaloo. Elvi Nassari kirjutis puudutab Setu talu võimalikku rajamist Eesti Vabaõhu- muuseumis ning kirjeldab lähemalt ühe Setu küla – Lõkova saatust. Sellest külast toodi paarkümmend aastat tagasi vabaõhumuuseumi taluelamu, et see siin üles ehitada. Elo Lutsepp annab oma käsitluses ülevaate Peispsiääre valla, eriti Varnja küla vanausuliste asustuse kujunemisest koos siinse arhitektuuri omapära ava- misega. 7 Eessõna Kadi Karine tutvustab kahe põlise Virumaa rannaküla Andi ja Eisma arhitek- tuuripärandit, hinnates selle miljööväärtuslikkust. Omaette restaureerimise alajaotuse moodustab kogumikus Joosep Metslangi kirjutis, kus vaadeldakse lähemalt kolme vana hoone taastamist-korrastamist. Heiki Pärdi 8 9 Foreword The second issue of the transactions of the Estonian Open Air Museum comprises quite varied writings based on the papers read at the Science Day of 2008. There are only two main subjects connecting them – rural architecture and rural culture. Hanno Talving’s article, which is based on voluminous archival and fieldwork material, gives us a primary survey of the evolution of our communes and community houses beginning from the 1860s until the Second World War. The author’s research is focussed not only on community houses as buildings, but also covers the development of communes and the corresponding legislation. Heiki Pärdi’s writing concerned with boroughs provides a cursory insight into the sphere in the development of our society and culture in the 19th–20th centuries, which so far has deserved negligible interest. The socio-cultural importance of boroughs was, above all, their role of a mediator between country and town. Marju Kõivupuu’s ethnological article also deals with a topic that has not been under thorough investigation until now – the evolution of the ornamental and vegetable gardening throughout history. Elvi Nassar in her article speaks about the possible establishment of a Setu farm at the Open Air Museum as well as describes in more detail the destiny of a Setu village – Lykova. It was from this village that a few decades ago a farm 9 Foreword building was transferred to the Estonian Open Air Museum to be re-erected here again. Elo Lutsepp in her treatment gives a survey of the evolution of the Old Believers’ settlement in Peipsiääre commune and particularly in Varnja village, also dwelling upon the idiosyncrasy of local architecture. Kadi Karine introduces the architectural heritage and milieu-value of Andi and Eisma – two ancient coastal villages in Virumaa County. The article by Joosep Metslang constitutes a specific restoration subdivision in the collection, focussing on the restoration of three old buildings. Heiki Pärdi 10 ÜLEVAADE EESTI VALLAMAJADEST Hanno Talving Eesti Vabaõhumuuseum, teadur Ülevaade Eesti vallamajadest Valdade teke Kuigi sõna „vald“ (skandinaavia laensõna tähenduses „võim”) on kasutusel olnud juba aastasadu, võib-olla ka -tuhandeid, andsid mõistele konkreetsema sisu 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused, millega loodi Eesti- ja Liivimaal vallakohtud. Ka enne nimetatud talurahvaseadusi tegutsesid üksikutes eramõisates mõisnike loodud ning era-talurahvaõigusele tuginevad vallakohtud. Esimene selline loodi 18. sajandi keskel Tuhalas, sajandi lõpul töötasid vallakohtud veel Kandle, Pajaka, Roosna-Alliku, Vaabina ja Vigala mõisas (Traat 1980: 37). Olgu veel lisatud, et Eestimaa kubermangus kaotati vallakohtud 1817. aastal (taastati 1866) ning Saa- remaal loodi need 1819. aastal. Erakordselt oluline valdade tekkes oli ka päris- orjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal, mis pani aluse eestlaste omavalitsusele, sest siis loodi mõisate kaupa haldusüksustena vallad. Esialgu allusid vallakohtud mõisatele, näiteks määras mõis kohtu eesistu- jad ning ka kohtupidamises oli esikohal mõisale olulised küsimused: järelevalve halvasti majandavate peremeeste üle, „raudvara” üleandmine, mõisavõlgade sissenõudmine jne (Traat 1980: 53). Aega 19. sajandi algusest kuni aastani 1866 võibki nimetada mõisavaldade ajaks – kus mõis, seal vald. Valla- või kohtumajadest peale ühe erandi tollel perioodil juttu teha ei saa. Vallakohus käis koos mõisa määratud ruumides – tavaliselt kas valitseja- või teenija- temajas, harvemini mõisa peahoones. On teada ainult üks enne 1866. aastat ehi- tatud spetsiaalne kohtumaja – Kambja kihelkonna Vana-Kuuste vallas Tartumaal. Nimetatud hoone ehitati 1863 mõisa majandusõue Vana-Kuuste vallakirjutaja ja ühtlasi mõisavalitseja Georg Simoni ettepanekul. Madal kelpkatusega, ruuduku- julise põhiplaaniga maakividest hoone ehitati mõisa antud materjalidest ning läks maksma veidi üle 300 rubla. Kohtumajas oli vähe ruume: eestuba, mida kasutati ooteruumina ja suuremate koosolekute pidamiseks, tagatuba kantseleiks ja kohtu istungiteruumiks, arestikambrid ning vallakasaka eluruum. Selles hoones töötas Vana-Kuuste vallavalitsus ja -kohus 1876. aastani ja pidi siis mõisa nõudmisel ehitama endale mõisast kaugemale uue vallamaja (Traat 1985a: 132).1 1 Vana-Kuuste esimene kohtumaja on säilinud tänapäevani. 12 13 Ülevaade Eesti vallamajadest Ülevaade Eesti vallamajadest 1866. aasta vallareform Eesti valdade ajaloos tähistab murrangut vallad mõisa järelevalve alt vabastanud Balti kubermangude vallakogukonnaseaduse vastuvõtmine 1866. aastal – seda tärminit peetakse iseseisvate omavalitsuste tekkeajaks. Selle seadusega eraldati mõisa- ja vallamaad, kohustati valdu asutama vallakoole, loodi vallavanema ja palgalise vallakirjutaja (hilisema nimetusega vallasekretäri) ametikoht, samuti moodustati vallavolikogu jne. Vallamajade suhtes oli ülioluline nõue, millega kohustati vallakohtud üle viima mõisatest vallamaadele, mis pani aluse spetsiaalsete majade ehitamisele. Valla- kogukonnaseadus ütleb: Kogukonna täiskogu nii hästi kui ka volimehed tulevad kokku kogukonna majas ja seal peab kogukonna kohus oma kohtu päävad. Kus selle tarvis parajat tuba ei ole ehk mõisa vanema poolest seks täieste ja kindlaste ei anta, seal peab kogukond niisugust kogukonna maja oma kuluga ehitama ja ülespidama. (Ojala 1995: 12.) Järgnevates määrustes anti juba täpsemaid juhtnööre kogukonnamajade sisustamise kohta. Nii pidi nendes tingimata olema kohtukull ja kohtulaual kalevine kate, kogukonna pitser ning kogukonna raha hoidmiseks kahe luku ja võtmega tulekindel kast (Ojala 1995: 13). Väikeste mõisavaldade vallamajad Pärast 1866. aasta vallareformi ehitati esimesed vallamajad teadaolevalt 1867. aastal Mäksale ja Toolamaale, 1868. aastal valmis kaheksa uut vallamaja (Traat 1985a: 133). Nood esimesed kohtumajad (vallamaja tolleaegne nimetus) olid väga lihtsad ja väheldased ehitised, mis ei erinenud kuigivõrd kehvematest talu- taredest. Seesugustes vallamajades oli enamasti kaunis vähe ruume. 1879 ehitatud Kähri kohtumajas oli neid kõigest neli: 15 m² suurune kohtutuba, 22-ruutmeetrine elutuba ja ca 4-ruutmeetrine arestikamber ning sama suur vöörus. Ruuminappus tingis selle, et üht tuba kasutati mitmes funktsioonis. 1874. aastal ehitatud Meeri vallamajas Tartumaal kasutati vallakirjutaja kööki ka kantseleina ning eespool 13 Ülevaade Eesti vallamajadest 1870. aastal ehitatud Viiratsi vallamaja. Foto Eesti Vabaõhumuuseum. nimetatud Mäksa vallamajas
Recommended publications
  • Flash Reports on Labour Law January 2017 Summary and Country Reports
    Flash Report 01/2017 Flash Reports on Labour Law January 2017 Summary and country reports EUROPEAN COMMISSION Directorate DG Employment, Social Affairs and Inclusion Unit B.2 – Working Conditions Flash Report 01/2017 Europe Direct is a service to help you find answers to your questions about the European Union. Freephone number (*): 00 800 6 7 8 9 10 11 (*) The information given is free, as are most calls (though some operators, phone boxes or hotels may charge you). LEGAL NOTICE This document has been prepared for the European Commission however it reflects the views only of the authors, and the Commission cannot be held responsible for any use which may be made of the information contained therein. More information on the European Union is available on the Internet (http://www.europa.eu). Luxembourg: Publications Office of the European Union, 2017 ISBN ABC 12345678 DOI 987654321 © European Union, 2017 Reproduction is authorised provided the source is acknowledged. Flash Report 01/2017 Country Labour Law Experts Austria Martin Risak Daniela Kroemer Belgium Wilfried Rauws Bulgaria Krassimira Sredkova Croatia Ivana Grgurev Cyprus Nicos Trimikliniotis Czech Republic Nataša Randlová Denmark Natalie Videbaek Munkholm Estonia Gaabriel Tavits Finland Matleena Engblom France Francis Kessler Germany Bernd Waas Greece Costas Papadimitriou Hungary Gyorgy Kiss Ireland Anthony Kerr Italy Edoardo Ales Latvia Kristine Dupate Lithuania Tomas Davulis Luxemburg Jean-Luc Putz Malta Lorna Mifsud Cachia Netherlands Barend Barentsen Poland Leszek Mitrus Portugal José João Abrantes Rita Canas da Silva Romania Raluca Dimitriu Slovakia Robert Schronk Slovenia Polonca Končar Spain Joaquín García-Murcia Iván Antonio Rodríguez Cardo Sweden Andreas Inghammar United Kingdom Catherine Barnard Iceland Inga Björg Hjaltadóttir Liechtenstein Wolfgang Portmann Norway Helga Aune Lill Egeland Flash Report 01/2017 Table of Contents Executive Summary ..............................................
    [Show full text]
  • Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi
    www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21.
    [Show full text]
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Taotluse Kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide Linn, Tööstuse Tn
    Taotluse kuupäev Taotleja Maakond 15.06.2020 Paide linn, Tööstuse tn 18 korteriühistu Järvamaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 06.07.2020 Rakvere linn, Tuleviku tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Rakvere vald, Näpi alevik, Näpi tee 16, Näpi tee 18 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Jõe tn 4, Jõe tn 4a korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Vinni vald, Vinni alev, Sõpruse tn 3 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 34 korteriühistu Raplamaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 38 korteriühistu Raplamaa 02.07.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Põllu tn 7 korteriühistu Lääne-Virumaa 02.07.2020 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Koidu tn 38 korteriühistu Lääne-Virumaa 09.07.2020 Rakvere linn, Rohuaia tn 22 korteriühistu Lääne-Virumaa 26.06.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Kiige tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 13.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Puiestee tn 13 korteriühistu Lääne-Virumaa 10.07.2020 Märjamaa vald, Orgita küla, Orgita keskus 32 korteriühistu Raplamaa 11.06.2020 Rakvere linn, Võidu tn 70 korteriühistu Lääne-Virumaa 04.07.2020 Vinni vald, Vinni alevik, Tiigi tn 5 korteriühistu Lääne-Virumaa 11.06.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 8 korteriühistu Raplamaa 09.07.2020 Rapla vald, Rapla linn, Mahlamäe tn 6 korteriühistu Raplamaa 18.06.2020 Kadrina vald, Kadrina alevik, Pargi tn 24 korteriühistu Lääne-Virumaa 18.06.2020 Rakvere vald, Sõmeru alevik, Aasa tn 3 korteriühistu
    [Show full text]
  • Norway for the Avoidance of Double Taxation and the Prevention of Fiscal Evasion with Respect to Taxes on Income and on Capital
    CONVENTION BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF NORWAY FOR THE AVOIDANCE OF DOUBLE TAXATION AND THE PREVENTION OF FISCAL EVASION WITH RESPECT TO TAXES ON INCOME AND ON CAPITAL The Government of the Republic of Estonia and the Government of the Kingdom of Norway, Desiring to conclude a Convention for the avoidance of double taxation and the prevention of fiscal evasion with respect to taxes on income and on capital, Have agreed as follows: Article 1 PERSONAL SCOPE This Convention shall apply to persons who are residents of one or both of the Contracting States. Article 2 TAXES COVERED 1. The existing taxes to which the Convention shall apply are: a) In Estonia: (i) the personal income tax (üksikisiku tulumaks); (ii) the corporate income tax (ettevõtte tulumaks); (iii) the licence tax (tegevusloa maks); (hereinafter referred to as "Estonian tax"); b) In Norway: (i) the national tax on income (inntektsskatt til staten); (ii) the county municipal tax on income (inntektsskatt til fylkeskommunen); (iii)the municipal tax on income (inntektsskatt til kommunen); (iv) the national contributions to the Tax Equalisation Fund (fellesskatt til Skattefordelingsfondet); (v) the national tax on capital (formuesskatt til staten); (vi) the municipal tax on capital (formuesskatt til kommunen); (vii) the national tax relating to income and capital from the exploration for and the exploitation of submarine petroleum resources and activities and work relating thereto, including pipeline transport of petroleum produced (skatt til staten vedrørende inntekt og formue i forbindelse med undersøkelse etter og utnyttelse av undersjøiske petroleumsforekomster og dertil knyttet virksomhet og arbeid, herunder rørledningstransport av utvunnet petroleum); and (viii) the national dues on remuneration to non-resident artistes (avgift til staten av honorarer som tilfaller kunstnere bosatt i utlandet); (hereinafter referred to as "Norwegian tax").
    [Show full text]
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste Osutamine Teenuseüksuse Asukohas Lisatabel
    Erihoolekande avatud taotlusvooru kriteeriumi 4.3.3. Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas lisatabel Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksustes 2016. aastal pakutud sotsiaalteenuste arv kogutud statistika loetelust (koduteenus, eluruumi tagamise teenus, pakutav hooldus, perekonnas hooldamine, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus, võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus)1 Maakond KOV nimi/ KOVid ja ühinenud KOVid Teenuste KOV nimi arv pärast ühinemist Anija vald Aegviidu vald ja Anija vald 6 Harku vald Harku vald 8 Jõelähtme Jõelähtme vald 8 vald Keila linn Keila linn 8 Kiili vald Kiili vald 6 Kose vald Kose vald 9 Kuusalu vald Kuusalu vald 7 Loksa linn Loksa linn 2 Harju Lääne-Harju Keila vald, Paldiski linn, Vasalemma vald ja Padise 8 vald vald Maardu linn Maardu linn 6 Raasiku vald Raasiku vald 6 Rae vald Rae vald 5 Saku vald Saku vald 6 Saue vald Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald (- Nissi 9 valla Rehemäe küla) Tallinn Tallinn 9 Viimsi vald Viimsi vald 7 Hiiu Hiiumaa vald Käina vald, Hiiu vald, Emmaste vald ja Pühalepa vald 6 1 Lisatud on teenuste pakkumine ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused" avatud taotlusvoorus rahastatud projektide raames. 1 Alutaguse Iisaku vald, Alajõe vald, Mäetaguse vald, Tudulinna 7 vald vald ja Illuka vald Jõhvi vald Jõhvi vald 8 Kohtla-Järve Kohtla-Järve linn (- Viivikonna linnaosa) 6 linn
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
    Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]