Alevist Vallamajani from Borough to Community House
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860. aastaist kuni Teise maailmasõjani. Uurimus ei keskendu ainult vallamajadele kui ehitistele, vaid käsitleb ka valdade endi arengut ja vastavat seadusandlust. Heiki Pärdi kirjutises alevitest heidetakse põgus pilk seni vähe uuritud vald- konda meie ühiskonna ja kultuuri arengus 19.–20. sajandil. Alevite sotsiaalkul- tuuriline tähtsus seisnes eelkõige vahendajarollis linna ja maa vahel. Marju Kõivupuu etnoloogiline artikkel käsitleb samuti võrdlemisi vähe uuritud teemat – meie talude ilu- ja tuluaianduse arenemist läbi ajaloo. Elvi Nassari kirjutis puudutab Setu talu võimalikku rajamist Eesti Vabaõhu- muuseumis ning kirjeldab lähemalt ühe Setu küla – Lõkova saatust. Sellest külast toodi paarkümmend aastat tagasi vabaõhumuuseumi taluelamu, et see siin üles ehitada. Elo Lutsepp annab oma käsitluses ülevaate Peispsiääre valla, eriti Varnja küla vanausuliste asustuse kujunemisest koos siinse arhitektuuri omapära ava- misega. 7 Eessõna Kadi Karine tutvustab kahe põlise Virumaa rannaküla Andi ja Eisma arhitek- tuuripärandit, hinnates selle miljööväärtuslikkust. Omaette restaureerimise alajaotuse moodustab kogumikus Joosep Metslangi kirjutis, kus vaadeldakse lähemalt kolme vana hoone taastamist-korrastamist. Heiki Pärdi 8 9 Foreword The second issue of the transactions of the Estonian Open Air Museum comprises quite varied writings based on the papers read at the Science Day of 2008. There are only two main subjects connecting them – rural architecture and rural culture. Hanno Talving’s article, which is based on voluminous archival and fieldwork material, gives us a primary survey of the evolution of our communes and community houses beginning from the 1860s until the Second World War. The author’s research is focussed not only on community houses as buildings, but also covers the development of communes and the corresponding legislation. Heiki Pärdi’s writing concerned with boroughs provides a cursory insight into the sphere in the development of our society and culture in the 19th–20th centuries, which so far has deserved negligible interest. The socio-cultural importance of boroughs was, above all, their role of a mediator between country and town. Marju Kõivupuu’s ethnological article also deals with a topic that has not been under thorough investigation until now – the evolution of the ornamental and vegetable gardening throughout history. Elvi Nassar in her article speaks about the possible establishment of a Setu farm at the Open Air Museum as well as describes in more detail the destiny of a Setu village – Lykova. It was from this village that a few decades ago a farm 9 Foreword building was transferred to the Estonian Open Air Museum to be re-erected here again. Elo Lutsepp in her treatment gives a survey of the evolution of the Old Believers’ settlement in Peipsiääre commune and particularly in Varnja village, also dwelling upon the idiosyncrasy of local architecture. Kadi Karine introduces the architectural heritage and milieu-value of Andi and Eisma – two ancient coastal villages in Virumaa County. The article by Joosep Metslang constitutes a specific restoration subdivision in the collection, focussing on the restoration of three old buildings. Heiki Pärdi 10 ÜLEVAADE EESTI VALLAMAJADEST Hanno Talving Eesti Vabaõhumuuseum, teadur Ülevaade Eesti vallamajadest Valdade teke Kuigi sõna „vald“ (skandinaavia laensõna tähenduses „võim”) on kasutusel olnud juba aastasadu, võib-olla ka -tuhandeid, andsid mõistele konkreetsema sisu 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused, millega loodi Eesti- ja Liivimaal vallakohtud. Ka enne nimetatud talurahvaseadusi tegutsesid üksikutes eramõisates mõisnike loodud ning era-talurahvaõigusele tuginevad vallakohtud. Esimene selline loodi 18. sajandi keskel Tuhalas, sajandi lõpul töötasid vallakohtud veel Kandle, Pajaka, Roosna-Alliku, Vaabina ja Vigala mõisas (Traat 1980: 37). Olgu veel lisatud, et Eestimaa kubermangus kaotati vallakohtud 1817. aastal (taastati 1866) ning Saa- remaal loodi need 1819. aastal. Erakordselt oluline valdade tekkes oli ka päris- orjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal, mis pani aluse eestlaste omavalitsusele, sest siis loodi mõisate kaupa haldusüksustena vallad. Esialgu allusid vallakohtud mõisatele, näiteks määras mõis kohtu eesistu- jad ning ka kohtupidamises oli esikohal mõisale olulised küsimused: järelevalve halvasti majandavate peremeeste üle, „raudvara” üleandmine, mõisavõlgade sissenõudmine jne (Traat 1980: 53). Aega 19. sajandi algusest kuni aastani 1866 võibki nimetada mõisavaldade ajaks – kus mõis, seal vald. Valla- või kohtumajadest peale ühe erandi tollel perioodil juttu teha ei saa. Vallakohus käis koos mõisa määratud ruumides – tavaliselt kas valitseja- või teenija- temajas, harvemini mõisa peahoones. On teada ainult üks enne 1866. aastat ehi- tatud spetsiaalne kohtumaja – Kambja kihelkonna Vana-Kuuste vallas Tartumaal. Nimetatud hoone ehitati 1863 mõisa majandusõue Vana-Kuuste vallakirjutaja ja ühtlasi mõisavalitseja Georg Simoni ettepanekul. Madal kelpkatusega, ruuduku- julise põhiplaaniga maakividest hoone ehitati mõisa antud materjalidest ning läks maksma veidi üle 300 rubla. Kohtumajas oli vähe ruume: eestuba, mida kasutati ooteruumina ja suuremate koosolekute pidamiseks, tagatuba kantseleiks ja kohtu istungiteruumiks, arestikambrid ning vallakasaka eluruum. Selles hoones töötas Vana-Kuuste vallavalitsus ja -kohus 1876. aastani ja pidi siis mõisa nõudmisel ehitama endale mõisast kaugemale uue vallamaja (Traat 1985a: 132).1 1 Vana-Kuuste esimene kohtumaja on säilinud tänapäevani. 12 13 Ülevaade Eesti vallamajadest Ülevaade Eesti vallamajadest 1866. aasta vallareform Eesti valdade ajaloos tähistab murrangut vallad mõisa järelevalve alt vabastanud Balti kubermangude vallakogukonnaseaduse vastuvõtmine 1866. aastal – seda tärminit peetakse iseseisvate omavalitsuste tekkeajaks. Selle seadusega eraldati mõisa- ja vallamaad, kohustati valdu asutama vallakoole, loodi vallavanema ja palgalise vallakirjutaja (hilisema nimetusega vallasekretäri) ametikoht, samuti moodustati vallavolikogu jne. Vallamajade suhtes oli ülioluline nõue, millega kohustati vallakohtud üle viima mõisatest vallamaadele, mis pani aluse spetsiaalsete majade ehitamisele. Valla- kogukonnaseadus ütleb: Kogukonna täiskogu nii hästi kui ka volimehed tulevad kokku kogukonna majas ja seal peab kogukonna kohus oma kohtu päävad. Kus selle tarvis parajat tuba ei ole ehk mõisa vanema poolest seks täieste ja kindlaste ei anta, seal peab kogukond niisugust kogukonna maja oma kuluga ehitama ja ülespidama. (Ojala 1995: 12.) Järgnevates määrustes anti juba täpsemaid juhtnööre kogukonnamajade sisustamise kohta. Nii pidi nendes tingimata olema kohtukull ja kohtulaual kalevine kate, kogukonna pitser ning kogukonna raha hoidmiseks kahe luku ja võtmega tulekindel kast (Ojala 1995: 13). Väikeste mõisavaldade vallamajad Pärast 1866. aasta vallareformi ehitati esimesed vallamajad teadaolevalt 1867. aastal Mäksale ja Toolamaale, 1868. aastal valmis kaheksa uut vallamaja (Traat 1985a: 133). Nood esimesed kohtumajad (vallamaja tolleaegne nimetus) olid väga lihtsad ja väheldased ehitised, mis ei erinenud kuigivõrd kehvematest talu- taredest. Seesugustes vallamajades oli enamasti kaunis vähe ruume. 1879 ehitatud Kähri kohtumajas oli neid kõigest neli: 15 m² suurune kohtutuba, 22-ruutmeetrine elutuba ja ca 4-ruutmeetrine arestikamber ning sama suur vöörus. Ruuminappus tingis selle, et üht tuba kasutati mitmes funktsioonis. 1874. aastal ehitatud Meeri vallamajas Tartumaal kasutati vallakirjutaja kööki ka kantseleina ning eespool 13 Ülevaade Eesti vallamajadest 1870. aastal ehitatud Viiratsi vallamaja. Foto Eesti Vabaõhumuuseum. nimetatud Mäksa vallamajas