DOCSLIB.ORG

Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21. aprillil, Saku kooli armasta- jälle algklasside lapsed võistlesid neli vat naist” 20. mail 2011 päeva hiljem / lk 16 / lk 13 2 6. mai 2011 VALLAVOLIKOGU ISTUNG Volikogu otsustas suusaraja naabruses oleva maa munitsipaalomandisse taotleda Saku Vallavolikogu INNA MIKLI dite kasutamisest: 2011. aasta maksumusega kuni 400 000 istung toimub 12. mail eelarve tuludesse lisati Harju eurot sõlmitakse perioodiks kell 17 Saku Valla Majas allavolikogu 14. aprilli Maavalitsuselt Saku valla ala- 1.09.2011-31.07.2014. Teaduse 1, Saku alevik istungist võtsid osa Ülle- ealiste komisjoni töö korralda- Saku Vallavalitsusel lubati VTriin Enden, Leo Jür- miseks ja alaealiste mõjutusva- koolieelse lasteasutuse teenuse PÄEVAKORD genson, Kaur Lohk, Lemmi hendite seaduses sätestatud mõ- ostmiseks välja kuulutada riigi- Oro, Vaike Pähn, Marianne jutusvahendite kohaldamiseks hange. Leping maksumusega 1. Päevakorra kinnitamine Rande, Arvi Ratassepp, Marti laekunud 1025 eurot ja suuren- kuni 160 000 eurot sõlmitakse 2. Vallaelanike küsimustele Rehemaa, Viive Rosenberg, dati samas summas sotsiaalhoo- perioodiks 1.01.2012-31.12. vastamise pooltund Merike Sisask, Marko Tali, lekande kulude eelarvet ning 2013. Teenuse osutajal peab 3. Harju maakonnaplaneerin- Vladimir Teder ja Tiit Vahe- kehalise kasvatuse ainekavas olema koolitusluba ning nõuete- gut täpsustava teemaplanee- nõmm, puudusid Aare Järve- oleva algklasside kohustusliku le vastavad pedagoogid ja ruu- ringu “Harjumaa kergliiklus- laid, Sirje Peterson, Mart Sii- ujumise algõpetuse läbiviimi- mid. Tingimuseks on, et lapse- teed“ kooskõlastamine mann ja Heli Veersalu. Istungit seks laekunud 1211,45 eurot ja vanema poolt kaetava kohatasu juhatas volikogu esimees Mari- suurendati samas summas Saku ja toiduraha suurus ei või olla 4. Eraõiguslike juriidiliste anne Rande, päevakorras oli 9 Valla Spordikeskuse kulude eel- suurem, kui kahekordne Saku isikute asutamine ja nendes küsimust. arvet. valla munitsipaallasteaedade osalemise tingimused ja kord Vallaelanike küsimustele vas- Otsustati kehtestada osaliselt kohatasu ja kahekordne toidura- 5. Saku Vallavolikogu tamise pooltunnis rääkis Dia- detailplaneering Saku alevikus ha määr. Teenust ostetakse kuni 14.10.2010 otsuse nr 83 beetikute Seltsingu esindaja Sepa II (uus nimi Sepa) kinnis- 30 lapsele. muutmine Aino Kiiver, et ta ei ole rahul tul: planeeringuga moodusta- Otsustati võtta varaline ko- mittetulundusliku tegevuse fon- takse kolm elamukrunti ja üks hustus kuni 61 000 eurot pro- 6. Vallavara omandamine dist toetuste jagamisega. Valla- transpordimaa krunt ning mää- jekti „Saku valla noorte teine 6.1. Kinnistud Saustinõmme külas kodanikule tegi muret ka asja- ratakse ehitusõigus kolme kor- kodu” omaosaluse katteks. Ha- 6.2. Milkopi kinnistu jagamisel olu, et jäätmefirma vahetudes ei terelamu ja tankla rajamiseks. ridus- ja Teadusministeerium moodustatav kinnistu Tõdva külas teavitatud uut teenusepakkujat Munitsipaalomandisse otsus- koostöös Eesti Noorsootöö Kes- 6.3. Proosa kinnistu jagamisel paljude elamute olemasolust tati taotleda Saku alevikus ka- kusega kuulutas välja avatud moodustatav kinnistu Tõdva külas ning seetõttu nõudis prügima- tastriüksustega Viimsi mets- noortekeskuste, teavitamis- ja 7. Laenu võtmine janduse kordasaamine palju kond, Tallinn-Lelle 9,8-27,4 nõustamiskeskuste ning huvi- aega ja vaeva. Aino Kiiver tun- km, Kooli tee 2, Jaama tänav ja koolide kaasajastamise projek- Vallavolikogu materjalidega on dis huvi ühisveevärgi ja -kanali- Jaama tn 2 piirnev maa-ala ligi- tide lisavooru. Saku Vallavalit- võimalik tutvuda 9. maist 2011 satsiooni rekonstrueerimise käi- kaudse suurusega 3870 m2. Te- sus esitab taotluse Saku Valla vallakantseleis ja valla veebilehel gus tehtavate kooskõlastuste gemist on valgustatud suusa- ja Noortekeskuste tööks vajaliku http://www.sakuvald.ee/eelnoud. vastu ning uuris, kes maksab terviseraja naabruses oleva taristu korrastamiseks ja soeta- Informatsioon vallasekretärilt tel kinnistusiseste uute trasside ehi- maaga, mida vajatakse parkimi- miseks. Taotletav summa on 6712 430. tuse, kes teeb järelevalve ja kel- se, suuskade hoolduse jmt kor- 958 700 eurot. Kohustus võe- MARIANNE RANDE lele need trassid jäävad. Valla- raldamiseks. Maaüksuse siht- takse tingimusel, et projekt ra- Vallavolikogu esimees valitsuse majandusteenistuse otstarve on sotsiaalmaa, alaliik hastatakse, 2012. aastaks, pro- juht Virko Kolks vastas, et koos- üldkasutatav maa. jekti lõpptähtaeg on 31. august kõlastamine käib samm-sam- Munitsipaalomandisse otsus- 2015. Saku vee- ja mult. Kinnistusisesed tööd tati taotleda Tõdva külas Tõdva- Saku Vallavolikogu eelarve- maksab omanik. Kuidas küsija Hageri teega piirnev katastriük- komisjoni koosseisust arvati kanalisatsiooni- majas täpselt on, lubas ta välja suste Proosa ja Milkopi vaheli- välja vastava sooviavalduse esi- selgitada. ne maa-ala ligikaudse suuruse- tanud Marek Linnutaja. Uueks projektist 2 Viive Rosenberg edastas ühe ga 491 m ning Tallinn-Rapla- liikmeks valiti Mait Soasepp. Saku ühisveevärgi ja -kanali- vallakodaniku küsimuse: kas tu- Türi maanteega piirnev katastri- Sõprussidemete arendamise satsiooni torustike ehitustööd rismimessil jagatud Saku valla üksuste Tõdva kauplus ja Mil- eesmärgil 30.04-05.05.2011 jätkuvad kahel järgmisel näda- infovoldikute ristsõna lahenda- kopi vaheline maa-ala ligikaud- Jaapanisse Saku sõpruslinna lä- lal Metsatuka ja Kõrre tänaval jate vahel on auhinnad loositud. se suurusega 692 m2. Maaüksus- hetatava delegatsiooni juhiks ning Nurme peakraavi piirkon- Vallavanem Kuno Rooba vas- tele rajatakse kergliiklustee, määrati volikogu esimees Mari- nas (Metsatuka ja Nurme tänava tas, et loosimise viis läbi valla- sihtotstarve on transpordimaa. anne Rande ja liikmeks voliko- vahelisel alal). 11. maist 30. juu- valitsuse komisjon, võitjatega Saku Vallavalitsusel lubati gu esindaja Viive Rosenberg. lini hakatakse töid tegema ka on ühendust võetud ja auhinnad, välja kuulutada Saku Gümnaa- Delegatsiooni kuuluvad veel Kirsi ja Õuna tänaval. Saku valla meened, üle antud. siumi, Saku Muusikakooli ja Sa- vallavanem Kuno Rooba, valla- Ehituspiirkondades korral- Vallavalitsuse finantsteenis- ku Valla Spordikeskuse admi- valitsuse liige Toivo Alasoo datakse liiklus ümber, suletava- tuse juht Evelin Normak infor- nistraatori-, puhastus- ja garde- ning ehitus- ja planeerimis- tele teedele-lõikudele paigalda- meeris sihtotstarbeliste vahen- roobiteenuse riigihange. Leping teenistuse juht Maire Laur. takse vastav märgistus. Täpsem info on nädalate kaupa AS Saku Maja kodulehel www.sakumaja.ee SS KIISA KEVADLAAT 7. mail kell 10-14 rahvamaja õuel 3 6. mai 2011 Saku-Tõdva ja VALLAVALITSUSE Tõdva-Hageri Pensionäri ISTUNGID teede remondist tulumaksuvabast tulust KRISTI JÕELEHT Aprillikuus algasid riigimaan- Pensionäri tulumaksuvaba tulu saabudes uut avaldust esitada ei 19. aprilli istungi päevakorras teede nr 11342 Saku - Tõdva ja on 2011. aastal maksimaalselt ole vaja. oli 12 punkti. nr 11240 Tõdva - Hageri remon- 336 eurot kuus. Tulumaksusea- 1 puudega isikule määrati ditööd. Tööde käigus renoveeri- duse kohaselt on riikliku pen- Töötav pensionär hooldaja. takse Saku - Tõdva maantee lõik sioni maksuvaba tulu 2304 Töötav pensionär peab valima, 3 isikule otsustati maksta kilomeetritel 3,4-7,4 Kajamaa eurot aastas ehk 192 eurot kuus. kas ta soovib tulumaksuvaba ühekordset toetust seoses raske ja Tõdva külas ning Tõdva - Ha- Järelikult see osa pensionist, osa arvestamist töötasult või majandusliku olukorraga kokku geri maantee lõik kilomeetritel mis ületab192 eurot kuus, pensionilt, ja esitama avalduse 530 eurot (8292,70 krooni). 0-3,6 Tõdva külas. Lisaks ra- kuulub tulumaksustamisele. Sa- vastavalt tööandjale või pensio- JK Taverni OÜ-le väljastati jatakse kaks kergliiklusteelõi- mas on nii töötaval kui ka mit- niametile. Mõlemas
Load more

Recommended publications
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Eesti Mustrid Ilma Laande Laiali
    Eesti mustrid ilma laande laiali 1 2 Aino Praakli Eesti mustrid ilma laande laiali 3 Toimetanud ja keeletoimetanud / editors Piia Rand, Ele Jaagusoo Inglise keelde tõlkinud / translator Kristina Meltsov Tõlke toimetanud / translations editor Tiina Kirss Kujundanud / designer Peeter Paasmäe Fotod Aino Praakli, Peeter Paasmäe, Riina Piir ja Eesti Rahva Muuseumi kollektsioonidest Joonised lk 272 Saara Kirjastuselt ISBN 978-9949-85-052-5 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas www.tnp.ee 4 Sisukord Sotsialismist kapitalismi 9 Pühalepa ERM 5735ab 56 From socialism to capitalism 13 Pühalepa ERM A 509:3023ab 57 Sissejuhatus 17 Reigi ERM 5642 58 Introduction 19 Reigi ERM A 768:2ab 59 Reigi ERM A 509:3003ab 60 HARJUMAA kindakirjad Reigi ERM A 509:2645ab 61 Mitten patterns of HARJU COUNTY 20 Hageri ERM A 565:61 22 JÄRVAMAA kindakirjad Hageri ERM A 565:85 23 Mitten patterns of JÄRVA COUNTY 63 Hageri ERM A 565:266 24 Ambla ERM 16270b 64 Hageri ERM A 509:3028 25 Järva-Jaani ERM 8319 65 Harju-Madise ERM A 559:116 26 Järva-Jaani ERM A 636:9ab 66 Juuru ERM A 509:2686 27 Järva-Madise ERM A 736:164 67 Jõelähtme ERM A 509:2872 28 Koeru ERM 13543 68 Jõelähtme ERM A 509:3118 29 Koeru ERM A 509:2831 69 Jüri ERM A 509:2874 30 Peetri ERM A 509:2823 70 Jüri ERM A 509:2883ab 31 Türi ERM 445 71 Jüri ERM A 509:2638 32 Türi ERM A 635:35 72 Jüri ERM A 509:3117 33 Türi ERM A 635:43 73 Keila ERM A 509:3131 34 Keila ERM A 447:248 35 LÄÄNEMAA kindakirjad Kose ERM A 565:1237 36 Mitten patterns of LÄÄNE COUNTY 74 Kuusalu ERM A 248:19a 37 Hanila ERM A 509:2738 76 Kuusalu ERM
    [Show full text]
  • Take a Pilgrimage in West Harjumaa the Westward Routes Across
    Take a pilgrimage in West Harjumaa The westward routes across Harjumaa are to be recommended, and run mainly away from major highways, allowing anyone using them to enjoy the full beauty of Harjumaa, its nature and its various cultural sights. West Harjumaa is especially rich in manors, but it also has a good many new urban areas. The view when leaving Tallinn is of an entire shoreline featuring an impressive limestone bank, which alternates with beautiful sandy beaches in Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Kloogaranna, Lohusalu and Laulasmaa. Due to the fact that the aim of the pilgrimage is to introduce the beautiful shrines of Harjumaa, we will not take the trail that runs along the shoreline. PILGRIMAGE ROUTES IN WEST HARJUMAA ROUTE Tallinn (Viru Square) - Keila - Paldiski - Padise - Harju-Risti - Riisipere - Hageri - Tallinn Tallinna The pilgrimage to Harjumaa starts from Tallinn and heads off towards the city of Keila. You can go there by train, bike or on foot, and if these options are not suitable for you, all of the shrines can be accessed by car, although you might miss an interesting natural or cultural sight if you take the car and drive along the highways. If you start your pilgrimage on a bike, you must first take Paldiski Road to the Haabersti roundabout. You can also use public transport, using trolleybus No. 6 from the city centre or No. 7 from Balti Jaam railway station. To the left from the roundabout is the Õismäe residential area. To begin to leave the city, you have to take the Paldiski road, to the right of which is Lake Harku.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]