HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

Lehes: Talgupäev “Teeme ära!” Lohutaja aeg - kiriku aeg Kuidas olla nähtav... Hageri kirik 125 Hageri palvemaja 200. aastapäev Koguduse uus nõukogu ja juhatus Hageri kihelkonnapäevad 2018 Kirikukongress EELK 100 Pasunakooril on juubeliaasta Kutsutud kaastööliseks Koguduse I poolaasta kroonika 2017 Perelaager Nuutsakul Teated

Nuutsaku perelaager 2017. Foto: Elari Lend. HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

Lohutaja aeg – kiriku aeg

Liturgiline kirikuaasta jaguneb tinglikult kaheks, on suurte võõristust, on muidugi meie ebaõnn. Jääb ainult loota, et aeg pühade aeg ja pühadeta aeg. Suurte pühade aega jäävad annab arukust. Armuaeg ei ole veel otsa saanud. jõulud, Kristuse ülestõusmispühad, taevaminemispüha ja Nii ei saa kirikuaasta pühadeta perioodi tõlgendada kui aega nelipühad. Nende pühade tähistamise mõtteks on esitleda mil kirikus midagi ei toimu. Vastupidi. See on Lohutaja aeg, Jumala suurust ja ilmutust inimkonna ajaloos, need on mis on antud meile, et rahulikult jumalasõna valgel oma elu kristliku usu seisukohalt ääretult olulise sõnumiga. Suurte ja tegemiste üle järele mõelda. See on aeg, kui Püha Vaim pühadeta periood algab nelipühadest ja kõik järgnevad julgustab meid mõtlema ka nendel teemadel, mille eest pühapäevad on liturgilises kalendris, kuni päris kirikuaasta püüame põgeneda. Samas Ta hoiab meid. Meelelahutus ja lõpuni, loetletud nelipühade järgi. Nelipühad on Püha meeleparandus on sama mündi kaks külge, kus üks täiendab Vaimu väljavalamise pühad ja neid pühi loetakse just seetõttu teist. ka kristliku kiriku sünnipäevaks. Ehkki nädal aega peale nelipühi on veel kolmainupüha, siis see jääb ometi suurte Õnnistatud Lohutaja aega! Õnnistatud aega Kirikus! pühade varju. Samuti lõikustänupüha, usupuhastuspüha ja Jüri Vallsalu igasugused pühakute päevad on küll ilusate traditsioonidega ja puudutava sõnumiga aga mitte õndsusloolise tähendusega. Oma tänases loos tahaksin aga tähelepanu pöörata just sellele pühadeta ajale, mida loetakse nelipühade järgi. Miks see on nii? Jeesus räägib Pühast Vaimust kui Lohutajast, kellele on antud oluline roll meelde tuletada tähtsaid asju: „Aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab meelde kõik, mida mina teile olen öelnud“ (Jh 14:26). Ka inimlikult võttes on lohutaja ikka see, kes rasketel hetkedel oskab ja suudab meenutada olulist, millest inimene ise kipub ehk mööda vaatama. Lohutajaks ei saa pidada inimest, kellel on kannataja kõrval piinlik vaikida ja kes siis täidab temale antud aja lihtsalt sõnamulinaga. Püha Vaim meenutab Jumala Sõna (loe: Jumala tehtud tegu) ja teeb selle inimese jaoks väga isiklikuks meelevallaks. Püha Vaimu sellist tööd saab mõista ka ühe ajakohase näite varal. Tänavu, 26.-27. mail, tähistas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik suurejoonelise kongressiga Tartus oma loomise 100. aastapäeva. 1917. aastal toimus Eestis esimene kirikukongress, kus oli enneolematult laiapõhjaliselt esindatud luterliku kiriku liikmeskond ja kogudused. Kongressil otsustati reorganiseerida siinsete alade luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. Sellest sündmusest sai meie kiriku sünnipäev. Kui aga võrrelda EELK-d kristliku kiriku tekkega umbes 2000 aastat tagasi, või ka kristluse jõudmisega Eesti aladele enam kui 800 aastat tagasi, siis tundub sellise aastapäeva tähistamine natuke küsitavana. Ühes olen küll veendunud, see on olnud ja on Püha Vaimu töö. Sõna on puudutanud väga isiklikult. Oleme tundnud vajadust oma kiriku järele. See, et eestlased ei suutnud enne Nõukogude Hageri Lambertuse kirik. Altar. Alustanud Christian Liidu perioodi algamist veel päriselt lahti saada luterliku Ackermann 17. saj lõpul, lõpetanud Johann Valentin Rabe 1731. kiriku kui saksa kiriku võõristusest ja et nõukogude periood Foto: Selleke oma ateistliku ideoloogiaga teadlikult ainult võimendas seda http://hdl.handle.net/10062/38326

2 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Hageri kirik 125 Sigrid Põld

Käesoleval aastal saab Hageri kirik 125. aastaseks. Olete ju valimine. Konvent otsustas 24. augustil 1892 kaheksa poolt näinud kirikuuksel silti, kus seisab number 1891? See on ja ühe vastuhäälega valida uueks vaimulikuks Konstantin kirikuehituse algusaasta. Hoone sai valmis ja õnnistati sisse Adolf Thomsoni. Vokatsioonikirjas (kutsekirjas) Eestimaa aga 13. septembril 1892. Konsistooriumile toonitati, et Thomson on äratanud Praegune kirikuhoone on vähemalt kolmas, kui mitte neljas usalduse nii härrasrahva kui talurahva hulgas. või viies, sest varasematest hoonetest, kui viimasest kolmest, Kuna kirik oli valmimas ja uus õpetaja ametisse asumas, ei ole meil kirjalikke andmeid. Jah, me teame, et juba 13. otsustas konvent tähistada kaht suursündmust korraga. sajandil tulid Taani misjonärid Hageri kihelkonda, kuid kas Pühitsemise- ja introduktsioonipäevast Hageris on nad ehitasid kohe ka kiriku? Millise? Kuhu täpselt? Seda me säilinud EELK Konsistooriumi arhiivis märkimisväärselt ei tea. kaunisõnaline protokoll. Selles mainitakse muuhulgas, et Teame aga seda, et 1870ndatel jäi eelmine kirikuhoone 13. septembril 1892 kell 10.30 algas pidulik rongkäik Hageri Hageri kogudusele väikseks, sest kogudus kasvas jõudsalt. koguduse köstrimaja juurest kiriku juurde. Rongkäigu peas Selle põhjuseks peetakse äratusliikumist, mis jõudis kõndisid vaimulikud, kes võtsid üles laulu. Kiriku ukse ette Hagerisse ning avaldus eelkõige kasvavas vennastekoguduse jõudes pidas Nissi pastor Emil Johan Heinrich Bruhns töös. Eelmine kirikuhoone oli tegelikult „ajutine“, seistes lühikese eestikeelse kõne piibli kirjakoha Ps 118, 19-20 alusel. samal kohal aastast 1713. See oli ehitatud põlenud kiriku Järgnevalt andis arhitekt Erwin Bernhard kirikuvõtmed varemetele ning valmis saanud alles 19. sajandi alguses. Orel koguduse patroonile, parun Nikolai von Stackelbergile, jõudis kirikusse 1851. aastal. kes omakorda andis need edasi ülemsuperintendent Uue kiriku ehitamist hakkas planeerima õpetaja Aleksander Magnus Heinrich Ferdinand Leopold Hörschelmannile. Hörschelmann, kes esines vastava ettepanekuga Hörschelmann avas uksed ning rahvas võis kirikusse kirikukonvendi (kohalikest mõisnikest koosnenud koguduse siseneda. Kirik täitus iga viimse kui kohani. Esmalt pidas juhatus) koosolekul 1873. aastal. Koguduseliikmetele kõne ülemsuperintendent Hörschelmann, võttes aluseks kehtestati mitmed erinevad maksud, kohalikud mõisnikud piibli kirjakoha 1Pt 1, 22-25. Seejärel õnnistas ta uue kiriku andsid oma osa ning suuri lootusi pandi annetuste ning teised vaimulikud lugesid igaüks ühe piiblisalmi. Kiriku kogumisele. Raha saadi kokku 1881. aastaks. Esialgne plaan õnnistamisele järgnes uue vaimuliku introduktsioonitalitus, oli, et laiendatakse ja remonditakse vana hoonet, kuna mille viis samuti läbi ülemsuperintendent, keda assisteerisid Baltikumi oli jõudnud venestamislaine, mis taunis luteri Nissi pastor Bruhns ja Keila pastor Carl Georg Fick. Lauluga kirikute ehitamist. Aleksander Hörschelmanni tabas aga teenis kaasa koolmeistritest moodustatud koor. 1882. aastal kirikumõisa akna all pikselöök, mille mõjude Uus õpetaja pidas kaks jutlust – saksakeelse jutluse aluseks oli tagajärjel ta 1885. aastal suri. Uueks Hageri koguduse piibli kirjakoht 2Kr 5, 19; eestikeelse Ef 2, 19-22. Mõlemad õpetajaks sai tema noorem vend Anton Hörschelmann, tõlgiti sünkroonselt ka teise keelde. kes jätkas jõuliselt venna alustatud tööd. Selle erinevusega, Niisiis oli valminud uus kirik, kuhu toodi vanast kirikust et otsustas võtta riski – ehitame siiski uue kiriku, mitte ei orel ja altar. Orel vajas uuendamist ning selle töö tegi ära uuenda vana hoonet. Gustav Terkmann. Altarimaal jäeti samaks, kuid eelmised Kiriku projekt telliti arhitekt Erwin Bernhardilt. Viimane kaks altarimaali toodi samuti kirikusse, et needki oleksid jumalateenistus vanas kirikus peeti 16. septembril 1890. kogudusele nähtavad. Kirikust võeti kaasa altar, orel ja armulauariistad. Altar, mille Uuele kirikule toodi ka kingitusi, nii on üks lühter saadud autoriks oli puunikerdaja Christian Ackermann, pärines kohalikult mõisnikult ning altari ees olev lühter „kaasavarana“ veel kirikust, mis hävis 1710. a. tulekahjus. Kuna altar oli Thomsoni äialt, pagar Wieckmannilt Tallinnast. Kahjuks ei tules kahjustada saanud, ehitas selle osaliselt ümber Johan saanud Thomson ise näha lühtrites elektrivalgust, sest see Valentin Rabe, kelle loodud on ka imeline puuskulptuuridega paigaldati kirikusse alles 1938. aastal. Esimest korda lülitati altarisein, mida näeme praegu altariruumis, seina ääres. need sisse Thomsoni matusepäeval... Uue kiriku ehitamine kestis kaks aastat, sel ajal toimusid Tänases kirikus ei ole ka enam avatud külgrõdude alused. jumalateenistused palvemajas. Need ehitati kinni õpetaja Paul Saare ajal, kui tekkis Kuna luteri kiriku ehitamine tähendas teatud mõttes vajadus talvekiriku ja surnukambri järele. Aastaid peeti riigivastast tegutsemist, hakati Anton Hörschelmanni taga jumalateenistusi käärkambris, mida sai kütta ja kus praegu kiusama ning ta oli sunnitud Hagerist lahkuma. Kogudus asub lastetuba. Surnukambri vajadus on alatine ning leiab jäi mais 1892 oma õpetajast ilma. Kirik oli valmimas, aga siiani pidevat kasutust. kogudusel puudus õpetaja. Nii viidi augustis läbi uue õpetaja Viimane kiriku remont - suurim ja kapitaalseim - viidi läbi

3 HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

1986. aastal talgu korras. Sellesse töösse panustasid ka väga kaasaegseid uuendusi eelmisest ja käesolevast sajandist. paljud praegu aktiivsed koguduseliikmed. Soovime tähistada kiriku sünnipäeva ajalooloenguga, väikse Oleme tänulikud ja õnnelikud, et meil on nii ilus ja helgetes kontserdiga ning uuendatud kirikuesise platsi avamisega. värvitoonides kirikuhoone, milles on käegakatsutavas Ootame kõiki Hagerisse 10. septembril 2017, et koos kauguses ajalooline mõõde – meil on osaliselt säilinud altar tähistada väärikat sünnipäeva! veel üle-eelmisest kirikust, orel eelmisest kirikust ja rikkalikult HAGERI KIRIK 125 10. september 2017 11.30 pasunamuusika kirikutornist 12.00 jumalateenistus 13.30 kirikukohv ja nimelise pingi avamine kiriku ees 14.30 kontsert-loeng Hageri kiriku ajaloost ning Ch. Ackermanni altarist

4 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Kogudusele on valitud uus nõukogu ja juhatus Jüri Vallsalu, õpetaja

Käesoleva aasta alguses toimusid koguduses valimised. Aasta alguses on uus nõukogu kogunenud koosolekuks juba 12.02.2017 toimunud koguduse täiskogu koosolekul valiti kolmel korral. kogudusele järgmiseks neljaks aastaks uus nõukogu. 19. märtsi koosolekul moodustati kogudusetöö toimkonnad, Hageri koguduse nõukokku kuuluvad 20 valitavat liiget ja et oleks võimalik natuke tööülesandeid jagada. Nõukogu koguduse õpetaja oma ameti poolest. Nõukogu ülesanne leidis, et koguduse juures võiks tegutseda vähemalt 5 on vastu võtta nii koguduse vaimulikku kui majanduslikku toimkonda. Toimkondade liikmetena on siin loetletud tegevust puudutavaid otsuseid. ainult nõukogu koosseisu kuuluvad inimesed. Neile lisaks Uude nõukokku valiti: Janika Aben, Ervin Aigro, Agu kaasaksime heameelega toimkondadesse koguduseliikmeid, Kaljuste, Jaanus Kruus, Vallo Kõrgesaar, Elari Lend, Tõnu kes oleksid huvitatud koguduse elus kaasa rääkima ja Lend, Merle Liblik, Mikk Liblik, Tiit Metsallik, Arne Mänd, tegutsema. Huvilistel palume endast teada anda. Mai Mänd, Silver Naber, Henno Nurmsalu, Joel Ots, Juhan Jumalateenistuse toimkond – Elari Lend, Arne Mänd, Tõnu Põld, Sigrid Põld, Helen Raun, Taavo Raun ja Regina Lend, Joel Ots, Agu Kaljuste, Mai Mänd, Jüri Vallsalu, Sigrid Sullakatko. Põld, Merle Liblik; Nõukogu ülesanne on ka valida kogudusele juhatus, Kasvutöö toimkond – Mikk Liblik, Taavo Raun, Elari Lend, revisjonikomisjon ja sinodisaadikud. Ka nende kogude Silver Naber, Helen Raun; tegevuse ajaks on neli aastat. Erinevus näiteks kohalike Infotöö toimkond – Sigrid Põld, Jüri Vallsalu, Juhan Põld; omavalitsuste asjaajamisega on aga see, et koguduse juhatuse Diakoonia ja hingehoiu toimkond – Jüri Vallsalu; liikmed saavad olla samaaegselt nõukogu liikmed, juhul, kui juhatuse koosseis ei moodusta nõukogus enamat kui 1/3 osa. Majandustoimkond – Jaanus Kruus, Henno Nurmsalu, Juhatuse liikmeiks valiti: Agu Kaljuste (esimees), Juhan Põld Juhan Põld, Arne Mänd, Vallo Kõrgesaar, Mikk Liblik, Agu (aseesimees), Mikk Liblik, Taavo Raun ja Vallo Kõrgesaar. Kaljuste, Tiit Metsallik, Ervin Aigro, Janika Aben. Revisjonikomisjoni liikmeiks valiti: Henno Nurmsalu Soovime koguduse uutele usaldusisikutele jõudu ja (esimees), Janika Aben, Ervin Aigro, Elari Lend ja Helen õnnistust! Raun. Koguduse sinodisaadikud on Agu Kaljuste ja Sigrid Põld.

Kirikukongress EELK 100 Aivi Sepp

26.- 27. mail peeti Tartus EELK kirikukongressi. Peamiseks Päev algas jumalateenistusega, millest tegi otseülekande toimumiskohaks oli avar ja kaunilt renoveeritud Pauluse kirik. Eesti Televisioon. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kaasa Kokku tulemise üheks põhjuseks oli 100 aasta möödumine teenisid piiskopid, praostid, õpetajad, diakonid ja ilmikud. esimesest kirikukongressist, mis tõi Eesti kirikukorraldusse Muusikat tegid ühendkoor, Nõo meesansambel ja solistid suuri muutusi. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati ning organist Anna Humal. Eesti Vabariigi president ja Eesti vaba rahvakiriku idee. Teiseks põhjuseks 500 aasta peaminister olid kirikukongressile saatnud oma tervitused, möödumine luterliku reformatsiooni algusest. mis jumalateenistuse lõpus ka ette loeti. Kongressi esimene päev algas 26. mail avajumalateenistusega Peale kohvipausi juhatas Tartu Jaani koguduse õpetaja Triin Tartu Pauluse kirikus. Peaettekandega „Vabaduseks on Käpp sisse ettekannete osa. Kristus meid vabastanud – kirikud ja Euroopa“ esines Euroopa Peapiiskop Urmas Viilma rääkis oma ettekandes „EELK Kirikute Konverentsi peasekretär isa Heikki Huttunen. – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev“ huvitavalt esimesest Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning kirikukongressist, mis toimus 100 aastat tagasi, pikkides sisse koguduste juhatuse esimeeste konverentsid. Päev lõppes põnevaid fakte ajaloost ning tuues paralleele tänapäevaga. Dorpati konverentsikeskuses peapiiskop Urmas Viilma Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja Tartu linnapea Urmas Klaasi vastuvõtu ning piduliku kõneles oma ettekandes „Teadus usupõhjatus ühiskonnas“ õhtusöögiga, kus pidulaud oli kaetud usuisa Martin Lutheri teaduse ja usu suhetest, suhtumistest usku ja teadusesse. aegsete toitudega. Mulle, kui kuulajale tundub, et tänapäeva nn keskmine 27. mail olid Tartusse oodatud kõikide koguduste liikmed. 5 HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 inimene panebki ühte patte nii usu kui ka teaduse. Mõlemad 2. Tema liikmeteks on kõik need, kes oma väljaastumisest on justkui „liiga“. kogudustest teada ei ole andnud Kolmanda ettekande „Reformatsiooni mõjusid otsides. 3. Eesti Evang.-Lutheruse usu vaba rahvakirik astub võimalust Eestlaste väärtused ja eetilised valikud“ pidas Tartu Ülikooli mööda omavalitsustega ühendusse. humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit 4. Eesti Evang.-Lutheruse usu rahvakirikusse võivad Sutrop. Protestantlik eetika, tööeetika – need olid mõned täisõigustatud liikmetena sisse astuda kõigi rahvaste liikmed, märksõnad, mis leidsid käsitlemist. Väärtused ja eetika – mis kes seda soovivad, kusjuures kaitsmist leiavad: need veel on? Selline tundub olevat tänapäeva ühiskonna a) rahvusliku vähemuse usulised huvid küsimus minu meelest. b) tema õigused kiriku valitsemises proportsionaalse süsteemi Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, alusel. esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud 5. Eesti Evang.-Lutheruse usu vaba rahvakirik astub tervikasja (postmarki ja esimese päeva ümbrikku, mille sinodaalsesse ühendusse teiste evangeelse usuga kirikutega on kujundanud Riho Luuse ning millel on kujutatud Vene riigis. Keilas asunud Martin Lutheri mälestussammast) ning 2017. a. kirikukongressil vastu võetud avalduse viis punkti kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku kõlavad järgnevalt: koostöölepingule. 1. Kirik on suunatud Eesti rahvale Autasude üleandmisel musitseeris ansambel Maneo. Peapiiskop Urmas Viilma ja konsistooriumi kantsler Ülle 2. Kirikul on kaasvastutus Eesti rahva ja kultuuri eest. Keel andsid üle autasud. EELK Konsistooriumi otsused ja 3. Kirik osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises autasustatute nimed tegi teatavaks Lääne-Harju praost Jüri diskussioonis. Vallsalu. Anti välja kaks I järgu EELK teeneteristi, samuti 4. Kirik teenib ühiskonda diakoonia ja hingehoiuga. kaks II järgu teeneteristi ning 19 III järgu teeneteristi. 5. Meie vaba rahvakirik on osa Kristuse kirikust. Aukirja pälvisid 49 inimest. Aasta kirikumuusiku tiitli sai Anna Humal. EELK koostöömedal ulatati Hageri koguduse Lisalugemist: kaastöölistele Soomes Terttu Saarikkole ja Ahti Peltonenile Eesti Kirik 01.06.2007 Vaba rahvakirik Heinola kogudusest. Tänukõned pidasid Anu Raud (EELK Eesti Kirik 19.10.2016 Kristjan Luhamets „Eesti vaba meediapreemia - saanud läbi oma vaipade kõnelemise) ja rahvakirik on ka täna rahva kirik“: teeneteristi I järgu saanu Andrus Ansip. Eesti Kirik 31.05.2017 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik - vaba Kirikukongress lõppes palvusega, kus lõpulauluna kõlas rahvakirik 100 „Oh võtkem Jumalat, suust, südamest nüüd kiita“, mis oli ka esimese kirikukongressi lõpulauluks Tartus 1. juunil 1917. Eesti Kirik 07.06.2017 Peapiiskop Urmas Viilma jutlus [kirikukongressil] Olgu siinkohal üles tähendatud ka 1917. aasta kirikukongressi deklaratsioon: Eesti Kirik 07.06.2017 Urmas Viilma. EELK – rahvakiriku ajalugu ja tänapäev 1. osa 1. Eesti Evang.-Lutheruse usu kirik on vaba rahvakirik kodumaal kui ka asundustes

Foto: Tiit Kuusemaa

6 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Kutsutud kaastööliseks Aivi Sepp

Kes kutsus ja millal? Kas mind on siis kutsutud? Ma ju lihtsalt ma oskan, kas olen vääriline? Ometi on see nii hea osa. Just olen. Ja teen seda, mida oskan ja mida tahan teha, mis rõõmu iseenda jaoks. Selle protsessi kaudu õpin, kasvan ja arenen ma pakub. ise ääretult palju. Kui palju sellest teisteni - kuulajateni - jõuab Esimesel mail leidsin oma postkastist kirja, kus seisis: on juba omaette küsimus. Oluline on mu meelest just see „Peapiiskop Urmas Viilmal on hea meel teatada, et olete uurimine, mõtisklemine, teksti eneses mõlgutamine. Huvitav pälvinud EELK aukirja…“ on leida, milliseid vaatenurki on avanud teised, targemad inimesed - teoloogid, vaimulikud, jutlustajad. See on nii Aukiri? Mulle? Mille eest? Sellised olid esimesed reaktsioonid. põnev protsess. Muidugi aega jääb enamasti alati puudu, Muidugi on suur tänu ja heameel, et on märgatud ja vähemalt üks päev, et lõplikult vormistada see tulemus, mis tunnustatud. Ometi paneb see natuke mõtlema..., et mis see on päevi või isegi nädalaid enese sees kujunenud. Igatahes siis nüüd on, kas töödele-tegemistele tuleb joon alla tõmmata olen ma tänulik, et see võimalus on antud. See on olnud ja järg, teatepulk edasi anda. rikastav kogemus. EELK kirikuseadustiku § 401 ütleb: Aukiri antakse Mis või kes on siis kaastööline? See, kes oma oskuste ja tunnustuseks isikule, kellel on teeneid mõnel EELK annetega koguduse töös osaleb, vabatahtlikult erinevates tegevusalal või koguduse töös, samuti isikule, kes ei ole EELK tegemistes kaasa lööb. Eesti keele seletav sõnaraamat (EKSS) liige, kuid on kaasa aidanud EELK tegevusele. defineerib kaastöölist järgnevalt: kaastöö tegija ajalehele, Aukirja pälvimise põhjus või tiitel oli - Hageri koguduse ajakirjale vm. väljaandele; kaastöötaja; abiline, kaasaaitaja. raamatukoguhoidja. Aitäh märkamise ja tunnustuse eest! Igaühel meist on võimalus koguduses võtta endale ülesandeid. Eks see - raamatukogu rajamine ja hoidmine - on mu Kellele on antud muusikalist kuulmist ja lauluhäält, saab “elutöö” olnud. Jutumärkides sellepärast, et 20 aastat on osaleda kooride tegevuses või liituda puhkpillirühmaga. Kellel kõigest kübe suures ajameres ja isegi inimelus. Ja see töö ei on tugevaks küljeks ratsionaalne pool, saab osaleda koguduse ole veel lõppenud, see on pidev protsess. Mulle meeldib see majandustegevuses. Kellel on kõneandi, saab sõna võtta tegevus, see on mulle südamelähedane. Keegi ütles Tartus kuulutustunnis. Kes ainult tahab, võib igal pühapäeval jagada pärast autasude üleandmist, et sul oli ikka konkreetne tiitel lauluraamatuid või aidata korjanduse läbiviimisel. Samuti on - raamatukoguhoidja, mitte lihtsalt kaastööline. Oli tunda, et võimalik igapühapäevaselt lugeda lektsioone. Selleks pole seda öeldi pisukese kadedusnoodiga hääles. muud tarvis, kui lugemisoskust ja eelnevat kokkuleppimist Ometi ei oska ma ise seda vist nii erilise ja ainsa asjana koguduse õpetajaga. esile tõsta. Jõudu ja oskusi mööda olen püüdnud osaline olla muudeski tegemistes. Väga pikka aega olen laulnud Kõiki on kutsutud. Olgem siis varmad seda kutset järgima. koguduse segakooris (teismeeast alates) ja kammerkooris Lambertus selle asutamisest saadik (1993). 1990ndatel olin ka lühiajaliselt pühapäevakooli õpetaja. Mingil perioodil koostasin kirikusse seinalehte. Pisut aitasin ka lastelehte „Taevateel“ toimetada. Kõige rohkem (vaimu)energiat võtab mu meelest just koguduse ajaleht, kuigi see ilmub ainult kaks korda aastas. Enese vastavale lainele häälestamine, teemade hankimine, kirjutajate leidmine, kaastööde ootamine ja laekumise järel nende toimetamine, hiljem veel korrektuuri lugemine – kõik see võib tunduda ju lapsemänguna, kuid tegelikkuses tähendab see päris palju aja- ja närvikulu, vahel ka poole ööni arvutis istumist. Ent lõpuks tasub see kõik ennast ära. Kui leht on valmis, siis on enamasti ka suur rahulolutunne, et saime jälle hakkama! Tänan siinkohal tehnilist toimetajat Juhanit, kes vapralt mu hädaldamist ja kriitikat talub, ning küljendajat, kirjastajat Aivarit, kes kõik lõplikult vormistab. Mõnel korral on usaldatud mulle ka kuulutustunnis sõna võtta, kõneleda, mõtiskleda. Ega seda ülesannet ei ole väga kerge vastu võtta. Ikka mõtlen, et kas ma jõuan, kas ma suudan, kas Foto: Vello Kuusmaa

7 HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

Perelaager Nuutsakul Lia Kaljuste

Rist, ankur, süda on meie lipul. isekeskis olulistel teemadel. Vestlusringi eestvedajaks oli Joel Usk, lootus, armastus olgu meie lipuks… Reinaru. Selle vana ja armsakssaanud laagrihümni saatel heisati 9. Laupäeva pealelõunal pandi üles joonistuste näitus kadunud juuni õhtul Nuutsaku puhkekeskuses Hageri koguduse poja teemal ja värviti merekivid põllust leitud aardeks, mille laagrilipp. pärast tasus leidjal kõik muu ära müüa. Käteosavust sai Oodatud on kaunis suvi, proovida ka naelu toksides, kummirõngastega naelte ümber oodatud see laagriaeg… kujundeid moodustades ning küpsisetordi valmistamisel. Nii laulsid väikesed ja suured Hageri koguduse perelaagri Parasjagu peamurdmist pakkus Eesti mäng, mille koostas Ave avamisel. Osalejate arv küündis kuue-seitsmekümneni. Kris Lend. Kindlasti said kõik osalejad Eesti kohta uusi fakte Laagriliste hulgas oli mitmeid alla-aastaseid ja ka teada. Maastikumänguks jagas Mikk kõigile kohaliku kaardi, vanavanemaid. Kokku oli tulnud ühtne koguduse pere. millel märgitud punkte otsides ja ülesandeid lahendades leiti Sel aastal võttis imeilus Nuutsaku meid vastu päikselise ristsõnale vastus, milleks osutus seesama Psalm 119:105. ilma ja linnulauluga. Järvevesi sillerdas kutsuvalt ning nende Elevust pakkus ka pühapäeval peale hommikust hardushetke päevade ajal kasutati ohtrasti suplemise võimalust. Ka toimunud nn vaba lava, kus lapsed esinedes oma oskusi paadisõitu järvel nautisid nii suured kui väikesed. näitasid. Käes on aasta pikimad päevad ja lühimad ööd, mis tähendab, Osavust sai proovida metsas seiklusrajal, pallimängudes, et meil on kõige valgem aeg. Ka laagrimoto kutsus – Tulge minigolfis ja ronimisredelitel. valguse juurde! õnnestumise eest kandis laagrivanemana hoolt Silja Muidugi polnud see kutse nautida üksnes pikka õhtuvalgust, Lepik. Igas laagris on asendamatus rollis kokk, selle töö eest vaid kutse otsida eluvalgust, valgust, mis ei kao, vaid talletub pälvis pika aplausi Ester Lend. Et hommikul kohe virgeks meile südamesse ja muudab meie elu. saada, siis võimlemisharjutuste eest hoolitsesid suuremad Psalm 119:105 - Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu tüdrukud: Mariana, Anett Katriin ja Liis Kristiin. Ilusad jalgteel - kõlas avahetkel, kordus maastikumängus ja õpetaja nimesildid valmistas Marta Põld. Suur tänu Agu Kaljustele, Jüri Vallsalu mõtiskluses laupäeva õhtul lõkke ääres. Sõna Tõnu Lend’ile, Elari Lend’ile ja Juhan Põld’ile, kes äratasid ja sõnavalgust uuriti ja otsiti seekord läbi Jeesuse jutustatud meid hommikul puhkpillimuusikaga. Asendamatud olid tähendamissõnade. ka Juhani mängitud signatuurid, mis aitasid kaasa, et iga ettevõtmine võiks õigel ajal alata. Nendele oligi üles ehitatud kogu päevakava kõigi oma tegevustega, sealhulgas hommiku- ja õhtupalvused. Palvusi Täname ka sponsoreid, kes meid toetasid. Nendeks on korraldasid erinevad pered. Nii kuulsime mõtteid külvajast, vald, EKN, Saidafarm OÜ ning Mõisa OÜ. kümnest neitsist, peidetud varandusest ja kadunud lambast. Tänulikus meeles Taevaisa ees seistes langetasime Pühapäevasel hardushetkel avas Taavo Raun viinamäe pühapäeval laagrilipu ning Agu saatis meid õnnistus- palgamaksmise loo väga põnevalt ja huvitavalt. sõnadega teele. Samal ajal, kui lastega arutati pühapäevakoolitunnis, Kohtumiseni järgmises perelaagris. Kogudus on üks pere ja mille läbiviijateks Louise Flensburg Lend, Mikk Liblik ja laagrisse võivad tulla kõik, olenemata vanusest või seotusest allakirjutanu, kadunud poja lugu, mõtisklesid lapsevanemad pühapäevakooliga.

Foto: Sigrid Põld

8 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Talgupäev „Teeme ära!“ Sigrid Põld

1. mail toimus kogudusemajas ja kirikuaias vahva talgupäev. laevakonteineritäie Snickersi šokolaadi üle! Kirusime, et seda Vanasti tehti enamus suuri töid talgu korras – seda ka kiriku nii palju on, aga ikka sõime! juures. Ka Hageri kiriku viimane suurem remont (1986.a.) Nüüd siis kogunesime, et kogu seda seisma jäänud kila-kola viidi enamjaolt läbi talgutena. Sellest on säilinud tore sorteerida ja mittevajalik minema visata. päevaraamat, kust võib leida infot, mida mingil päeval tehti ja Osales 19 täiskasvanut ja mõned imenunnud pisipõnnid, kui palju oli osalejaid. kes hoidsid tuju üleval. Lisaks kuuride tühjendamisele, said Koguduse juures on peamisteks talgutöödeks jäänud lehtede puhtaks pestud kogudusemaja aknad, korrastatud noodikapp riisumine ja puude vedamine. ning arhiiviruum, tühjendatud kogudusemaja koridor ja Sel aastal tegime aga erandi ning kutsusime inimesed appi, söögisaal, riisutud kirikuaias lehti jne. Tundus uskumatu, et et korrastada kuure, mis juba väga pikalt vaid ladustamise ühe päevaga jõuab nii palju ära teha ning tänu tegutsemisele eesmärki täitsid. Mida kõike sealt küll ei leidnud! muutuvad vaateväljad avaramaks. Mäletatavasti tundsime kõik 1990ndatel heameelt välismaalt Igal juhul oli meil tore päev! Sõime suppi, meenutasime vanu saabunud humanitaarabi üle, millest oli suur abi nii inimestele aegu ja tõime poest nostalgia pärast ka Snickersi šokolaadi. kui kogudusele üldisemalt. Rõõmustasime tookord ka

Foto: Sigrid Põld

Foto: Sigrid Põld Foto: Sigrid Põld

9 HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

Kuidas olla nähtav oma inimestele? Sigrid Põld

Just selliselt võiks mõtestada lahti Kohila Vallavalitsuse Vaatamisväärsustena olid kaardile kantud vana Hageri kooli korraldatud ürituse „Pop-up-vabaõhumuuseum Hageris“, mis plats, kihelkonnasaun, rahvamaja, muuseum, kalmistu, kirik sattus nii vahvalt samale päevale Muuseumiöö programmiga. ja palvemaja. Inimesi jagus igale poole. Mida tähendab Pop-up-vabaõhumuuseum? Lühendit pop- Suur tänu kõigile, kes istusid kirikuvalves, viisid läbi up kasutatakse moodsal ajal juba meile varasemalt tuttavate ekskursioone või küpsetasid kohvikutesse. sõnade ees, andes märku, et tegemist on kas ühekordse või lühiajalise tegevusega. Näiteks pop-up kauplus on üles seatud üheks päevaks või nädalaks, pop-up rattalaenutus on samuti ajutine ettevõtmine jne. Pop-up-vabaõhumuuseum on seega muuseum, mis on avatud lühiajaliselt. Iseküsimus on omakorda veel mõiste vabaõhumuuseum, kuna sellise nime all tunneme me üht- kaht Eestis eksisteerivat ametlikku muuseumi. Hageri nimetamine vabaõhumuuseumiks tulenes sellest, et soov oli külastada ajaloolist kihelkonnakeskust, millele soovisime panna ühisnimetajat. Lisasime sündmusele veel sportliku momendi. Nii alustaski väike seltskond Kohilast rattamatka Hagerisse, kus lisaks vabaõhumuuseumi külastamisele oli võimalik ajutistes kohvikutes keha kinnitada. Kõikide vaatamisväärsuste juures sai kuulda olulist informatsiooni. Hageri kirikusse ja palvemajja jõudsid mitmed kohalikud esmakordselt. Kõik osalejad rõõmustasid, et meie vald ja kihelkond on rikas ajaloost! On tore, et nii väheste vahenditega on võimalik luua Foto: Sigrid Põld suuri asju.

Foto: Sigrid Põld

10 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Valmistudes Hageri palvemaja 200. aastapäevaks Sigrid Põld

Oleme juba mõnda aega tegelenud palvemaja renoveerimise Kui ühe ideena toodi välja, et ehk võiks kunagi palvemajja projektiga. Esialgu on see peamiselt hõlmanud raha ka mõne sobiva suvelavastuse tuua, siis tundus see mõte kogumist, mis võimaldaks ette võtta suuremahulised tööd, et paljudele väga toores ja esialgu suisa küsimusi tekitav. Ent palvemaja oleks osaliselt kasutatav ka talvisel perioodil. igale asjale on oma aeg ja koht ning juba sel suvel, augustis Koguduse aktiiv kirjutas projekti Raplamaa LEADER*- on meil võimalik suvelavastusest osa saada. Lavakunstikooli meetmesse. Oleme saanud tagasisidet, et on lootust sealt kolmanda kursuse tudengitel on valminud regilauludel kaudu raha saada. Sellele vaatamata tegeleme jätkuvalt põhinev etendus „...JA PEAKSIN SADA SURMA MA...“. See lisatoetuse kogumisega. Kui saamegi Euroopa raha palvemaja põhineb ühe väikese rahva suurtel lugudel ja elatud eludel. renoveerimiseks, siis hoone aastaringseks kasutamiseks Lood, mis aitasid hädade vastu tuhandeid aastaid tagasi, sadu ning välja rentimiseks on vaja soetada üsna palju vahendeid aastaid tagasi, võiksid vastuseid anda ka täna. Maailm on täna siseruumidesse – köögisisustus, nõud jms, mida tulevased liigestest lahti ning üha uuesti ja uuesti peame küsima, mis kasutajad võiksid vajada. Kui tunned, et soovid aidata, siis meid toestab, millel me rajaneme, et alles jääda, et püsida, oleme tänulikud iga annetuse eest. et aidata. Et LEADERi puhul oli tegemist kogukonnameetmega, tuli Etendused toimuvad seitsmel õhtul 13.-19. augustini Hageri välja pakkuda ideid, kuidas võiks palvemaja olla rohkem palvemajas. Esietendus on 13. augustil. kasutuses ning kuidas seda saaks rakendada rohkem Etenduse lõppedes pakutakse suppi, karaskit ja käsitsi kogukonna heaks. Rõõm on tõdeda, et mitmed ideed ja valmistatud leiba. mõtted, mis välja käidi ja projekti kirja sai pandud, on juba rakendust leidnud. Nii näiteks oleme võõrustanud *Programmi nimi LEADER tuleneb lühendist, mis tähistab külalisi lähemalt ja kaugemalt ning tutvustanud neile prantsuskeelset lauset Liaison entre actions de développement de vennastekoguduse ajalugu ning seda unikaalset hoonet. l’economie rurale. Tõlkes tähendab see “Seosed maamajandust Kohila Mõisakool, kellel pole endal saali, pidas oma kooliaasta arendavate tegevuste vahel” piduliku lõpuaktuse palvemajas ning tegevust jagus ka õue.

Hageri kihelkonnapäevad 2018 Sigrid Põld

Järgmisel suvel möödub 30 aastat esimestest Hageri Kihelkonnapäevade õnnestumisele aitas palju kaasa Kohila kihelkonnapäevadest. sovhoos. Nemad ehitasid välilava ja paigaldasid pingid. 1988. aastal oli kihelkonnapäevade peakorraldajaks Hageri Kolmanda osapoolena kaasati korraldustoimkonda Hageri Muinsuskaitseklubi, kes plaanis suurüritust korraldada juba kogudus ja see oli märgilise tähendusega. Seni oli olnud 1987. aastal, kuid erinevatel põhjustel jäi see ära. Olev Streff, taunitud koostöö kogudustega, kuid tänu muinsuskaitse kes tookord aktiivselt Hageri Muinsuskaitseklubi tegevust liikumisele, hakati taas väärtustama ühiskonnas ka koguduste juhatas ning oli ka kihelkonnapäevade üks suuremaid tegevust. Muinsuskaitseklubi aktiivsete koduloolaste eestvedajaid, on meenutanud, et 1987. aastal ei olnud aeg eestvõttel anti välja ka kihelkonnakaart, kuhu olid märgitud veel küps. Kihelkonnapäevad plaaniti korraldada egiidi all – külad. Mäletan, et selle uurimine tõi kaasa üllatusi – polnud Hageri Haridusselts 80. Idee oli hea, aga rahvas ei julgenud keegi ju varem sellise märgistussüsteemi järgi kohalikku kaasa tulla - peljati uue klubi tegevust ja ettevõtmisi. Ei olnud kanti mõtestanud. kindel, et kas see, mida plaanitakse, ka õnnestub ning ega Kihelkonnapäevad algasid kell 7.00 hommikul pasuna- sellele ei järgne sanktsioone. Omamoodi hirmutavalt mõjus mänguga Hageri kiriku tornist. Kell 11.00 algas rahvamaja ka Hageri koolimaja süttimine vahetult enne pidu - päev juurest pidulik rongkäik. Rongkäigu päises kanti Hageri enne kihelkonnapäevi, mis toimusid 11. juunil 1988. Haridusseltsi lippu, mida oli aastakümneid peidus hoitud. Kihelkonnapäevadel meenutati Hageri Rahvamaja ehitamist, Sini-must-valget rongkäigu ees kanda ei juletud, see lehvis millest möödus 55 aastat (1987. a.) ning tähistati ka Hageri veidi tagapool, pritsimeeste vankril. Rongkäik suundus apteegi 100. sünnipäeva. Praeguseks hetkeks on need kogudusemaja juurde, mille seinal avati pidulikult Hageri numbrid saanud veel väärikama kuju. Haridusseltsi mälestustahvel. Just seal oli selts 81 aastat

11 HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

tagasi Konstantin Thomsoni eestvõttel asutatud. Paul Sellele, esimesele kihelkonnapäevale on järgnenud teised. Saar luges osalejatele ette haridusseltsi asutamiskoosoleku Kuna tänane Hageri kihelkond on jagunenud erinevateks protokolli. Kohila segakoor Loonela laulis isamaalisi laule. haldusüksusteks, kes on sama nimetusega üritusi korralda- Mälestushetkelt marsiti tagasi rahvamaja parki, kus toimus nud, siis on keeruline öelda, mitmendaid kihelkonnapäevi vabaõhukontsert, millesse olid pikitud mitmed sõnavõtud me nüüd korraldame. Seetõttu on otsustatud, et nimetame ning üles astusid ka kohalikud legendaarsed leelotajad Laine 2018. aasta pidupäevi, kui „30 aastat esimestest Mesikäpp ja Salme Vasari. kihelkonnapäevadest“, jättes ära järjekorranumbri. Plaanis Õhtul, kui tegevused rahvamajas olid lõppenud, koguneti on erinevad üritused reedest pühapäevani ning need Hageri kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Sõnalise osa toimuvad nii Hageris kui ka mõnes teises kihelkonna paigas. eest vastutas Arne Mänd, muusikalise poole eest Rolf Uusväli ja Allar Kaasik. Hageri kihelkonnapäevad toimuvad 15.-17. juunil 2018. Ole kohal! Kihelkonnapäev lõppes simmaniga rahvamaja juures. Arvatakse, et kihelkonnapäevast võttis osa umbes 1500 inimest. Tegemist oli erakordse sündmusega, mis toimus okupatsiooni ajal omavalitsuse ja kiriku koostöös. Ühenduslüliks oli rahvuslik liikumine, millele oli tõuke andnud muinsuskaitseklubi aktiivne tegevus.

Kihelkonnapäev 11. juuni 1988. Foto erakogust.

12 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Pasunakooril on juubeliaasta Joel Ots

Ilmalikus kõnepruugis on ütlus – inimene teeb plaane ja palju vaeva ja aega läheb ühe minuti pikkuse lõigu tegemisel. Jumal naerab. Ristiinimesele kohaselt ütleme aga nii nagu Otsustasime, et korra seitsmekümne aasta jooksul võib sellist vanasti: kui Jumal lubab ja me elame, siis tähistab Hageri asja teha. Loodetavasti Jumala abiga meil see õnnestub. kiriku pasunakoor pühapäeval 5. novembril oma 70. juubelit. Kui tavaliselt tahavad muusikakollektiivid oma aastapäeval Soovime juubeliaastal teha pasunakoorist lühikese, viie üksi esineda, siis Hageri pasunakooril on saanud minuti pikkuse video. Kuid ka lühikese video tegemisel traditsiooniks tähistada sünnipäevi koos sõpradega, seetõttu on vaja teha palju tööd. Pillimängijad on käinud ükshaaval kutsume külla ja kontsert-jumalateenistusele kaasa mängima stuudios partiisid salvestamas, et saavutada maksimaalne Rapla ja Kose pasunakoorid. kvaliteet. Muusikute keeles oli tegemist luukambriga, sest partiid pidi esitama üksi mikrofoni ees valvsa helimehe pilgu all ja kuuldes. Stuudiotööd on tehtud üle kahekümne tunni, sama palju võib minna filmivõtete ja monteerimisega. Kes on salvestamise ja filmimisega kokku puutunud, need teavad, kui

Agu

Sigrid Elari Joel

Lauri

Ruuben Juhan Siim

Ruben Elari Ervin Tõnu Fotod: Joel Ots

13 HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

Suure-Jaani vaimulik laulupäev, 17.06.2017. Foto: Sigrid Põld

Terttu Saarikko, Ahti Peltonen. Foto:Tiit Kuusemaa

Foto: Jaanus Kõrv

Foto: Erik Peinar

Anna Humal. Foto:Tiit Kuusemaa

14 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27 HAGERI KIRIK

Koguduse esimese poolaasta kroonika 2017

01.01 Uue aasta jumalateenistus. Lektsioonid: Ester Lend. 06.05 EELK Usuteaduse Instituudi õppekoori 50. aastapäev Koguduse (palvemaja) jõulupuu Püha Vaimu kirikus ja Usuteaduse Instituudis, kus osalesid 06.01 Kolmekuningapäev. Teenis õpetaja Aare Kimmel. mitmed Hageri koguduse lauljad Lektsioonid: Arne Mänd 07.05 Hõbeleer. Lektsioonid: Juhan Põld. Laulis segakoor. 08.01 Lektsioonid: Arne Mänd 14.05 Emadepäev. Ristimispüha. Lektsioonid: Marta Põld. 15.01 Kolmanda pühapäeva kuulutustund, vastutaja perek. Laulis lastekoor. Pühapäevakooli lõpetamine Kaljuste. Kõnelesid: Arne Mänd, Agu Kaljuste, Aivi Sepp. 17.05 Suure-Jaani laulupäeva proov Tallinna Kaarli kirikus Lektsioonid: Arne Mänd 21.05 Kolmanda pühapäeva kuulutustund, vastutaja perek. 22.01 Lektsioonid: Aive Küünarpuu Mänd. Kõnelesid: Aivi Sepp, Taavo Raun, Arne Mänd. 29.01 Lektsioonid: Silja Lepik. Laulis segakoor Lektsioonid: Aivi Sepp. Orelil musitseerisid Kohila Kooli- 05.02 Teenis õpetaja Ants Leedjärv. Lektsioonid: Arne tuskeskue õpilased Mänd. Mängis koguduse pasunakoor 25.05 Taevaminemispüha. Lektsioonid: Jüri Vallsalu. 12.02 Lektsioonid: Arne Mänd. Laulis kammerkoor Orelimuusika Mai Mänd Lambertus. Koguduse täiskogu koosolek. Koguduse nõu- 26.-27.05 Kirikukongress Tartus. EELK autasude üleand- kogu valimised ja uue nõukogu koosolek mine Tartu Pauluse kirikus. EELK koostöömedali said Ahti 19.02 Kolmanda pühapäeva kuulutustund, vastutaja perek. Peltonen ja Terttu Saarikko Soomest Heinola kogudusest. Põld. Lektsioonid: Tõnu Lend. Tromboonil Ervin Aigro, EELK aukirja sai Aivi Sepp. Aasta kirikumuusiku tiitli pälvis orelil Mai Mänd Tartu Pauluse koguduse organist Anna Humal. 23.02 Kohila valla aukirja sai Väino Maasalu 28.05 Lektsioonid: Jüri Vallsalu. Jutlustas Ahti Peltonen 24.02 Vabariigi aastapäeva pidulik jumalateenistus. Heinolast. Trompetil Siim Aben. Lektsioonid: Aive Küünarpuu. Laulis koguduse ühendkoor 04.06 Nelipüha. Piiblitund. Lektsioonid: Arne Mänd. (segakoor ja kammerkoor Lambertus), mängis pasunakoor. Orelimuusika Mai Mänd Tromboonil Ervin Aigro, orelil Mai Mänd 16.00 Tallinna ja Lääne-Harju praostkonna laulupäev 26.02 Lektsioonid: Juhan Põld. Orelimuusika Mai Mänd Nõmmel, osales segakoor. 05.03 Piiblitund. Lektsioonid: Arne Mänd. Orelimuusika 09.-11.06 koguduse perelaager Viljandimaal Nuutsakul Mai Mänd 11.06 Jumalateenistus. Lektsioonid: Arne Mänd. Oreli- 12.03 Lektsioonid: Juhan Põld. Laulis segakoor muusika Mai Mänd 19.03 Kolmanda pühapäeva kuulutustund, vastutaja perek. 17.06 Suure-Jaani vaimulik laulupäev. Osalesid kõik kogu- Sepp. Kõnelesid: Elari Lend, Arne Mänd, Taavo Raun. duse muusikakollektiivid Lektsioonid: Tõnu Lend. Orelimuusika Mai Mänd. Kogu- 18.06 Jumalateenistus. Leeripäev. Laulis kammerkoor Lam- duse nõukogu koosolek bertus 26.03. Lektsioonid: Arne Mänd. Laulis koguduse lastekoor. 23.06 Võidupüha. Tänujumalateenistus. Laulis bariton Orelit mängisid Kohila Koolituskeskuse muusikaõpilased. Harald Weiler, orelil saatis Anneli Merelaid. Orelimuusika 02.04 Piiblitund. Lektsioonid: Arne Mänd. Laulis bariton Mai Mänd. Harald Weiler, orelil Anneli Merelaid EELK tänukirjad said: Agu Kaljuste, Vallo Kõrgesaar, 06.04 Emilie Karjus-Saag’i 100. sünniaastapäev. Mäles- Merle Liblik, Juhan Põld, Taavo Raun, Regina Sullakatko. tamine Rapla kirikus ja surnuaias. Osales Hageri segakoor. 25.06 Surnuaiapüha Hageri kalmistul. Laulab koguduse 09.04 Palmipuudepüha Lektsioonid: Agu Kaljuste. Laulis ühendkoor, mängib pasunakoor kammerkoor Lambertus 02.07 Jumalateenistus 13.04 Suur Neljapäev. Lektsioonid: Jüri Vallsalu. Oreli- Märkus: Kui pole märgitud teisiti ja oli nn. tavaline pühapäev, muusika Mai Mänd siis toimus alati jumalateenistus ja jutlustas õpetaja Jüri Vallsalu. 14.04 Suur Reede. Lektsioonid: Jüri Vallsalu. Laulis segakoor Orelil organist Mai Mänd. 16.04 Esimene ülestõusmispüha. Lektsioonid: Jüri Vallsalu. Laulis lastekoor. Mängis pasunakoor. Infoks: 20.07.2017 - 20.08.2017 on õpetaja Jüri Vallsalu 23.04 Lektsioonid: Reio Sepp. Külalismuusikud Soomest - puhkusel. Puhkuse ajal on asendajaks vaimulikuks diakon Maria ja Poika. Erkki Juhandi 30.04 Lektsioonid: Tõnu Lend. Kohila Koolituskeskuse muusikaõpilased mängisid trompetit ja orelit. 01.05 Talgupäev „Teeme ära“ kogudusemaja juures ja kirikus 15 EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2017, nr. 27

TEATED Jumalateenistused Hageris EELK Kirikukogu otsusega on soovitav igaaastane pühapäeviti algusega kell 12.00 LIIKMEANNETUS 1% INIMESE SISSETULEKUST * NÄIDIS: Kuu sissetulek: Liikmeannetus aastas: Jumalateenistused Sakus 100.- 12.- pühapäeviti algusega kell 15.00 200.- 24.- * 500.- 60.- 800.- 96.- Iga kuu kolmandal pühapäeval 10.30 kuulutuse tund kirikus * Igaaastane liikmeannetus on koguduse liikme kohustus oma * koguduse ees. Pühapäevakoolitunnid toimuvad Hageris alates Mihklipäevast * Liikmeannetust on võimalik tasuda ka osade kaupa Emadepäevani iga kuu teisel ja neljandal pühapäeval algusega kell * Liikmeannetust on võimalik tasuda sularahas koguduse 12.00. kogudusemajas. kantseleis või pangaülekandega koguduse pangaarvele. Info Lia Kaljuste tel: 56914663 Sularahaga tasumise puhul saab inimene sellekohase kviitungi. Mikk Liblik tel: 53450486 * Koguduse pangaarve: SEB, a/a EE311010802003930006 Jumalateenistuse ajal saavad lapsed olla Kiriku Läänetiiva rõdualuses lastetoas * Pangas on võimalik teha vastav leping, et pank ise kannab liikmeannetuse kokkulepitud sagedusega kogudusele üle. * * Ülekandele tuleb märkida, kelle eest ja mis perioodi eest Koguduse segakoor liikmeannetus tehakse. info Anne Maasalu tel:53051981 * Liikmeannetuselt on võimalik saada järgmisel aastal maksu- Aivi Otsnik tel:5163346 ametilt tulumaksu osa tagasi. Kasutage seda võimalust. Koguduse kammerkoor “Lambertus”, info *Vajaduse korral annab kogudus sellekohase tõendi. Sigrid Põld tel: 5214339 Merle Liblik tel: 5545727 Koguduse juhatus tänab kõiki, kes on oma annetusega Koguduse lastekoor, info kogudust toetanud. Sigrid Põld 5214339, Merle Liblik 5545727 Koguduse puhkpilliorkester, info Joel Ots tel: 56622896 LEERIKURSUSED Muusikakollektiividesse oodatakse rõõmsalt kaasa lööma! Kevad-suvine leerikursus algab igal aastal 1. laupäeval peale Ülestõusmispühi. Tunnid on laupäeviti kella 10-12 Hageri kogu- dusemajas. See leerikursus on mõeldud ennekõike koolinoortele. Leeripäev on juulikuu alguses RAAMATUKOGU Sügisleer algab tänavu laupäeval, 7. oktoobril ja kestab umbes Raamatukogu on avatud iga kuu 2. ja 4. pühapäeval enne kaks kuud. Tunnid on laupäeviti kella 10-12 Hageri jumalateenistust kella 10.30 – 11.45. kogudusemajas. Leerikursusele kutsume ka neid, kes arvavad, Suvel raamatukogu puhkab kuni oktoobrini. et nende õige leeriaeg on möödas. Leeripäev toimub advendiaja 1. pühapäeval, 3. detsembril 2017.

Infolehe “Hageri Kirik” koostajad ootavad ettepanekuid ja kaastööd järgmise lehenumbri valmistamiseks. Samas tänavad kõiki, kes käesoleva numbri valmimisele kaasa aitasid. Lehe koostasid: Aivi Sepp ([email protected]) ja Juhan Põld ([email protected]) Küljendus ja kujundus: Aivar Kaseste. Trükikoda:

EELK Hageri Lambertuse kogudus Koguduse kantselei: Hageri kirikla, Registr. nr: 80209464 Raplamaa 79701 A/a EE311010802003930006 Tel. 4836121 ja 56453660 (õpetaja) www.eelk.ee/hageri, [email protected]