DOCSLIB.ORG

Hageri Kiriku Sünnipäeval Avati Neli Pinki Vaimulikele

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Hageri Kiriku Sünnipäeval Avati Neli Pinki Vaimulikele KohilaKOHILA valla ajaleht 4. oktoober 2017. Nr 14(236) Oktoobri- ja novembrikuu Hageri kiriku sünnipäeval sündmused 5. oktoober avati neli pinki vaimulikele 17.00 Eesti MV jalgpallis U-15 tüdrukutele, Kohila Püsivus vs Põlva FC Lootos. Kohila staadionil 10. septembri ennelõunal kõla- 6. oktoober sid üle Hageri pasunahelid. Pasu- 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga, nakoori kontserdiga kirikutornist Kohila SK/Webware – Tartu Kalev/Estiko. alustati Hageri kiriku 125. sünni- Kohila spordikompleksis päeva tähistamist. Seejärel toimu- 8. oktoober nud jumalateenistusel esinesid 11.00 Eesti MV jalgpallis U-12 poistele, koguduse koorid ja tehti ühispilt. Raplamaa JK vs Tallinna FC Levadia. Kohila staadionil Pärast teenistust koguneti kiri- 14. oktoober kuaeda, et avada uuendatud kiri- 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis U-20 kuesisel neli nimelist pinki Hageri neidudele, finaalturniir. Kohila spordikompleksis kogudust teeninud vaimulikele. 15. oktoober Pingid avati: 10.00 Eesti karikavõistlused võrkpallis U-20 - Konstantin Adolf Thomsoni- neidudele, finaalturniir. Kohila spordikompleksis le, kes oli Hageri vaimulik aas- 20. oktoober tatel 1892–1936 ning kes astus 16.00 Anu Purre kunstistuudio õpilaste raamatuobjektide Hageri koguduse õpetaja ametis- näituse „Lugupidamise ja naudinguga“ avamine se samal päeval, kui avati Hageri Kohila raamatukogus praegune kirik. Pingi avas tema 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga, noorima tütre Eva pojatütar Kohila SK/Webware – KK Viimsi/Kesklinna KK. Kohila spordikompleksis Mareike, kes elab Tallinnas. - Albert Soosaarele, kes oli 21. oktoober 15.00 Võrkpalli Balti Liiga, Hageri vaimulik aastatel 1941– Kohila VK/E-Service – RSU/MVS. Kohila spordikompleksis 1967. Pingi avasid tütre Malle tütred Aita-Maret ja Tiina-Piret, 22. oktoober 12.00 Võrkpalli Balti Liiga, kes elavad Tallinnas. Kohila VK/E-Service – Jelgava/LU. Kohila spordikompleksis - Paul Friedrich Saarele, kes oli Pink Konstantin Adolf Thomsonile, kes oli Hageri vaimulik aastatel 1892–1936. 15.00 Kohila valla seenioride pidupäev Hageri rahvamajas Hageri vaimulik aastatel 1967– Pingi avas tema noorima tütre Eva pojatütar Mareike, kes elab Tallinnas. 1993. Pingi avas Helsingis elav 23. oktoober Agu Kaljuste. „Mõte kirikuaeda ta ütles, et tooge lilli ikka elava- lõpp, istutaks ta veel õunapuu. 17.00 Aleksei Turovksi loeng poeg Pekka Saar. „Ematarkus loomariigis“ Kohila raamatukogus - Jüri Vallsalule, kes on Hageri ümber kujundada oli juba am- tele ning pidage meeles lähedasi, „Hageri kogudus järgis peapiis- mugi ja vanad pingid oli vaja väl- kui nad on meie keskel.“ kopi üleskutset ning otsustas si- 25. oktoober vaimulik aastast 1993. Pingi ava- ja vahetada. Esialgu kavatsesime Pärast pinkide avamist suundu- duda selle sündmuse kiriku aas- 19.00 Kohila valla mälumäng Hageri rahvamajas sid tema viis last – Indrek, Triin, hakata paigutama pinke ühekau- ti kiriku õunaaeda, kuhu istutati tapäevaga,“ rääkis Agu Kaljuste. 27. oktoober Mari-Liis, Taavi ja Maarja. pa pikka aega kogudust teeninud noor õunapuu. Eelmisel aastal „Valisime sordiks „Suislepa”, sest 20.00 Eesti MV korvpallis, Saku I liiga, Uurisin Hageri koguduse ju- Kohila SK/Webware – SK Torma Sport/Kuremaa SK. hatuse esimehelt Agu Kaljustelt, vaimulikele nende märgilisemate kutsus Eesti Evangeelse Luterliku see on vana Eesti õunasort – hea, Kohila spordikompleksis miks otsustati korraga avada kohe tähtpäevade puhul. Kuna idee ei Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas magus ja mahlane suveõun.“ neli pinki, sealhulgas praegu ko- teostunud aga kavatsust mööda, Viilma kõiki üles istutama üle Kirikuaias pakuti kõigile suppi ja Näitused: gudust teenivale Jüri Vallsalule. sest osad tähtpäevad läksid juba Eestimaa 500 õunapuud, tähis- kringlit ning seejärel suunduti taas 08.09–02.11 Thea Karini fotonäitus „Pinke on avatud juba varem mööda, siis otsustasime, et pai- tamaks 500 aasta möödumist re- kirikusse, et kuulata Tiina-Mall „Viini kohvikud kui UNESCO maailmapärand“ nii mõnegi teise kiriku juures seal galdame pingid kõigile ühel ajal. formatsiooni algusest. Üleskutse Kreemi loengut Hageri kiriku aja- Kohila vallamajas teeninud pastoritele. Raplas avati Kuna Jüri Vallsalu on samuti pea oli inspireeritud reformatsiooni- loost ja Cr. Ackermanni altarist. 25 aastat kogudust teeninud, oli liikumise algataja Martin Lutheri 21.09–30.11 Ravimtaimede näitus Hageri muuseumis pink aga hoopis professor Hugo Esne Ernits igati loogiline, et avame pingi ligi 500 aasta tagusest mõttest, 02.10–18.11 Jaak Kadariku fotonäitus „Must ja valge“ Leppnurmele, kes teenis seal Foto: Esper Ernits Kohila raamatukogus pikki aastaid organistina,“ vastas ka temale. Lähtusime mõttest, milles ta märkis, et kui ta teaks, et 06.10–30.11 Anu Purre kunstistuudio õpilaste mida jagas õpetaja Paul Saar, kui järgmisel päeval saabub maailma raamatuobjektide näitus „Lugupidamise ja naudinguga“ Kohila raamatukogus Õnnitleme eakaid KOHILA VALLA AASTA ISA 2017 Volikogu tunnustamiskomisjon ootab ettepanekuid sünnipäevalapsi! aasta isa 2017 kandidaatide nimetamiseks. Taotlusi Kohila valla 2018. aasta eelarvesse Aasta isa tiitel omistatakse Kohila valla kodanikule, kahe või enama lapse isale, kelle lapsed on tublid saab esitada 15. oktoobrini vallavalitsusse JOHANNA VALK 100 LIISA TARASEVITŠ 82 kodanikud ja kes on oma pere kõrvalt panustanud e-posti aadressil [email protected]. SALME KIVI 92 NIKOLAY VERGASOV 80 VOLDEMAR FRIEDRICH NIITSOO 92 HELJU VEEMAA 80 energiat ka kogukonna arengusse. Taotluste blanketid on saadaval interneti ALIISA MÄEORG 91 LIIDIA KOIT 79 Vabas vormis ettepanekud palume koos põhjenduse, koduleheküljel aadressil www.kohila.ee. LINDA-MIRALDA KANGUR 91 MARGARITA LEEDMAA 78 nominendi koduse aadressi ja esitaja kontakt andmetega ASTA TIISMUS 90 MARI PÕLD 78 edastada kirjalikult 13. oktoobriks e-posti aadressile IVAN LUKJANOV 90 HELJU TRAKMANN 78 [email protected] või vallavalitsuse aadressile Kohila valla ajaleht LEIDA SELGAL 90 VIIVE HIRS 78 KOHILA AINO SOOMAA 90 VAHUR NUMMU 78 Vabaduse 1, Kohila 79804, Raplamaa. Väljaandja: KUNO BRENNER 87 MARE TORM 77 Toimetus: Jaanus Kõrv Kohila vallavalitsus LUULE MIGGUR 87 ALEXANDER SHULIN 76 BERTA-JOHANNA MUISTE 87 Tel 489 4797, 5663 7037; Küljendus ja trükk: TIIU BELIKOVA 76 e-post: [email protected] VLADIMIR KERNO 87 ANNE TOOMIK 76 Auratrükk • www.aura.ee AURELIE UNT 87 HEINO KALMET 76 Õnnitleme noorimaid Esne Ernits, tel 5564 7719, Tiraaž: 3250 HELMI PUNDER 85 HELJO VOOG 76 e-post: [email protected] KLEOPATRA SUMINA 85 VAIKE KAAL 76 vallakodanikke! Järgmine ajaleht Keeletoimetaja: Katrin Naber VALTER PAENURM 84 HELGI PÄRNA 76 RUBEN ROOTS JESPER HAAS Keron Haabma e-post: [email protected] ilmub 25. oktoobril OLIVER PÄEVATALU 83 TIIU ARU 75 GEILIN LUUK ALEKS GRETŠIŠKIN Ragnar Kõrgesaar KARL SARNETS 83 VIRVE KALJURAND 75 Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, LUULE SULG 82 TIIU LAAS 75 MINELLA TÕNTS Artur Tammet Victoria PÄIKSE tel 489 4760 e-post: [email protected] EEVI KARETA 82 ROBIN KONTSON RENNO KUMM 2 VolikoguNr 14 liige OktooberKokku 2017 VALLAINFO Allar Haljasorg 45 Hillar Kalmet 45 Jüri Vallsalu 44 Kalle Talviste* 44 Adolf Kerno 43 Kirsti Solvak 42 Kristina Mägi 42 Kohaliku omavalitsuseEsne Ernits 42 volikogu valimised 2017 Virve Õunapuu 40 Volikogu liige Kokku Raivo Heinaru 40 Allar Haljasorg 45 Margus Miller 37 Kohila vallavolikogu statistika 2013–2017 Hillar Kalmet 45 Edith Maasik 35 Jüri Vallsalu 44 Laur Laanmets 34 Vallavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval 2013 2014 Kalle Talviste*2015 2016 442017*Ingrid Kangur 30 toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse otsus 22 43Adolf Kerno45 71 43 Anneliis31 Kõiv 30 pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadus- määrus 23Kirsti Solvak21 17 42 Tiina6 Valk 26 test, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu ainupädevuses on Kristina Mägi 42 Katri Pajumets* 23 (*) Volikogu poolt vastu võetud otsused ja määrused. Andmed seisuga 31.08.2017. muuhulgas valla arengukava, eelarvestrateegia ning vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, Esne Ernits 42 Riho Pihlapuu* 21 kohalike maksude kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise kordade kehtestami- Virve Õunapuu 40 Alar Haabma* 19 ne, laenude võtmine ja paljud teised küsimused. Volikogu liige Kokku Raivo Heinaru 40 Ulvi Mägi* 16 Vallavolikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu. Alates 2005. aastal toimunud valimistest Allar Haljasorg 45 Margus Miller 37 Helle Männisalu* 16 on Kohila volikogus olnud 21 liiget. Viimaste, 20. oktoobril 2013. aastal toimunud kohalike Hillar Kalmet 45 Edith Maasik 35 Zanna Randmaa* 15 valimiste tulemusel kuuluvad Kohila vallavolikogu koosseisu kolme erakonna liikmed ja üks Jüri Vallsalu 44 Laur Laanmets 34 Rando Lai* 15 valimisliidu esindaja. Käesoleva aasta augusti lõpu seisuga on toimunud 47 istungit, vastu on Kalle Talviste* 44 Ingrid Kangur 30 Priidu Rõõmus* 9 võetud 67 määrust ja 212 otsust. Adolf Kerno 43 Anneliis Kõiv 30 Eha Sepping* 4 Kirsti Solvak 42 Tiina Valk 26 Tiit Paananen* 4 Koos asendusliikmetega on viimasel neljal aastal töötanud volikogus 29 rahvasaadikut. Kristina Mägi 42 Katri Pajumets* 23 Heiki Hepner* 2 2015. a. detsembris lahkus ootamatult meie hulgast kauaaegne volikogu liige ja viimati eelar- Esne Ernits 42 Riho Pihlapuu* 21 Maria Saarna* 1 vekomisjoni esimees Riho Pihlapuu. Virve Õunapuu 40 Alar Haabma* 19 Toom Raudsep* 1 Enim on volikogu istungitest osa võtnud: Allar Haljasorg (aseesimees), Hillar Kalmet, Jüri
Load more

Recommended publications
  • Lõpukell Juhatas Sisse Eksamiperioodi
    www.sakuvald.ee/ss 6. mai 2011 9 (307) Hind 0,38 eurot Läbi r helise akna o S A K U V A L L A L E H T Tõdva - Hageri ja Pensionäride tulu- 29. aprillil tähistati Saku - Tõdva maksuvaba tulu on Saku mõisas 28 maanteed on sel sel aastal 336 eurot pisipoisi ja -tüdruku suvel remondis 192 eurot on automaatselt sündi. Teid remonditakse kahes maksuvaba, ülejäänud summa Pildil väike Isabell etapis, esimesena hakatakse maksust vabastamiseks tuleb Tali emaga ehitama Tõdva-Hageri neil, kes seda varem teinud /lk 10-11 maanteed / lk 3, 20 pole, kirjutada avaldus / lk 3 Lõpukell juhatas sisse eksamiperioodi Saku Gümnaasiumi XXXIII lendu jääb meenutama punaseõieline pudeli ürikuga - lehega, kus kirjas abiturientide nimed. kastan koolimaja juures. Pisike puu pandi sirguma 20. aprillil pärast Lõpukella lahutab lõpuaktusest kaks kuud. Saku 43 abituriendi lõpukellaaktust, kui 12.a ja 12.b klass koos klassijuhatajate Krista jaoks jääb selle aja sisse viis lõpueksamit, neist vähemalt kolm riigi- Polmani ja Eda Piisanguga kooli õuele kogunesid. Tseremoonia eksamit. Esimene, eesti keele kirjand, kirjutati juba esmaspäeval, käigus asetas kumbki klass traditsiooni kohaselt istutusauku ka 25. aprillil. Virget vaimu küpsustunnistuseni jõudmiseks! / lk 10-12 ABITELEFONID EVIKA-s oli lahtiste uste päev / lk 8 Esietendus Kiisa rahvamajas POLITSEI 110 HÄDAABI 112 Segakoor Tuljak sai uue kuue / lk 9 G4S EESTI 1911 Näiterin- SAUE KONSTAABLI- Sakus ja Kurtnas tähistati gi uus JAOSKONNA SAKU rahvusvahelist tantsupäeva / lk 10 lavastaja KONSTAABLIPUNKT Tiiu Jaoskonna juht 6728 300 Saku mäesuusatajad lõpetasid Rõuk tõi Korrapidaja 6124 510 hooaja / lk 15 Konstaablid 6124 552 vaataja LOOMAARST Traditsiooniline jüriöö jooks joosti ette „Ka- Heli Suits 50 41 060 heksa sel aastal 21.
    [Show full text]
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Ruumilise Arengu Analüüs
    Rapla Maavalitsus RAPLA MAAKONNAPLANEERING RUUMILISE ARENGU ANALÜÜS RAPLA 2015 1 Rapla Maavalitsus Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 2 1. PLANEERITAVA ALA LÜHIÜLEVAADE....................................................................................... 2 2. RAPLA MAAKONNA KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES ARENGUDOKUMENTIDES JA UURINGUTES................................................................................................................................. 4 3. MAAKONNAPLANEERINGU ANALÜÜSIKAARDID.................................................................. 19 4. RAPLAMAA RUUMILISE ARENGU PÕHIJOONED.................................................................. 19 SISSEJUHATUS Rapla maakonna ruumiline analüüs on läbi viidud Rapla maakonnaplaneeringu koostamise analüüsietapis, mis eelneb planeeringulahenduse välja töötamisele. Analüüsiga välja toodud trendid on sisendiks maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Ruumilise arengu analüüsi eesmärk maakonnaplaneeringu koostamise juures on anda ülevaade planeeringuala ruumilise keskkonna eripärast nii Eesti kui rahvusvahelises kontekstis ning tulevikusuundumusi mõjutatavatest trendidest. Analüüsi esimeses osas antakse lühiülevaade planeeritavast alast, vaadeldes üldisemalt Rapla maakonna asendit ja looduslikke tingimusi. Analüüsi teises osas toetutakse strateegilistele arengudokumentidele ja uuringutele ning tuuakse välja nende lõikes Raplamaa
    [Show full text]
  • Eesti Mustrid Ilma Laande Laiali
    Eesti mustrid ilma laande laiali 1 2 Aino Praakli Eesti mustrid ilma laande laiali 3 Toimetanud ja keeletoimetanud / editors Piia Rand, Ele Jaagusoo Inglise keelde tõlkinud / translator Kristina Meltsov Tõlke toimetanud / translations editor Tiina Kirss Kujundanud / designer Peeter Paasmäe Fotod Aino Praakli, Peeter Paasmäe, Riina Piir ja Eesti Rahva Muuseumi kollektsioonidest Joonised lk 272 Saara Kirjastuselt ISBN 978-9949-85-052-5 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas www.tnp.ee 4 Sisukord Sotsialismist kapitalismi 9 Pühalepa ERM 5735ab 56 From socialism to capitalism 13 Pühalepa ERM A 509:3023ab 57 Sissejuhatus 17 Reigi ERM 5642 58 Introduction 19 Reigi ERM A 768:2ab 59 Reigi ERM A 509:3003ab 60 HARJUMAA kindakirjad Reigi ERM A 509:2645ab 61 Mitten patterns of HARJU COUNTY 20 Hageri ERM A 565:61 22 JÄRVAMAA kindakirjad Hageri ERM A 565:85 23 Mitten patterns of JÄRVA COUNTY 63 Hageri ERM A 565:266 24 Ambla ERM 16270b 64 Hageri ERM A 509:3028 25 Järva-Jaani ERM 8319 65 Harju-Madise ERM A 559:116 26 Järva-Jaani ERM A 636:9ab 66 Juuru ERM A 509:2686 27 Järva-Madise ERM A 736:164 67 Jõelähtme ERM A 509:2872 28 Koeru ERM 13543 68 Jõelähtme ERM A 509:3118 29 Koeru ERM A 509:2831 69 Jüri ERM A 509:2874 30 Peetri ERM A 509:2823 70 Jüri ERM A 509:2883ab 31 Türi ERM 445 71 Jüri ERM A 509:2638 32 Türi ERM A 635:35 72 Jüri ERM A 509:3117 33 Türi ERM A 635:43 73 Keila ERM A 509:3131 34 Keila ERM A 447:248 35 LÄÄNEMAA kindakirjad Kose ERM A 565:1237 36 Mitten patterns of LÄÄNE COUNTY 74 Kuusalu ERM A 248:19a 37 Hanila ERM A 509:2738 76 Kuusalu ERM
    [Show full text]
  • Take a Pilgrimage in West Harjumaa the Westward Routes Across
    Take a pilgrimage in West Harjumaa The westward routes across Harjumaa are to be recommended, and run mainly away from major highways, allowing anyone using them to enjoy the full beauty of Harjumaa, its nature and its various cultural sights. West Harjumaa is especially rich in manors, but it also has a good many new urban areas. The view when leaving Tallinn is of an entire shoreline featuring an impressive limestone bank, which alternates with beautiful sandy beaches in Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Kloogaranna, Lohusalu and Laulasmaa. Due to the fact that the aim of the pilgrimage is to introduce the beautiful shrines of Harjumaa, we will not take the trail that runs along the shoreline. PILGRIMAGE ROUTES IN WEST HARJUMAA ROUTE Tallinn (Viru Square) - Keila - Paldiski - Padise - Harju-Risti - Riisipere - Hageri - Tallinn Tallinna The pilgrimage to Harjumaa starts from Tallinn and heads off towards the city of Keila. You can go there by train, bike or on foot, and if these options are not suitable for you, all of the shrines can be accessed by car, although you might miss an interesting natural or cultural sight if you take the car and drive along the highways. If you start your pilgrimage on a bike, you must first take Paldiski Road to the Haabersti roundabout. You can also use public transport, using trolleybus No. 6 from the city centre or No. 7 from Balti Jaam railway station. To the left from the roundabout is the Õismäe residential area. To begin to leave the city, you have to take the Paldiski road, to the right of which is Lake Harku.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Turismiobjektide Ja -Marsruutide Väljaarendamise Kava
    Lääne-Harju turismiobjektide ja -marsruutide väljaarendamise kava Keila 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................. 3 2. Metoodika ja projekti käik........................................................... 4 3. Piirkonna ülevaade....................................................................... 6 3.1. Loodus............................................................................................... 6 3.2. Kultuurilugu ...................................................................................... 7 3.3. Militaarne minevik ........................................................................... 7 4. Teemamarsruudid ........................................................................ 9 4.1. Üldmarsruut....................................................................................... 9 4.2. Militaarmarsruut.............................................................................. 12 4.3. Rannikumarsruudid ......................................................................... 14 4.3.1. Rannikumarsruut I .......................................................................................... 14 4.3.2. Rannikumarsruut II ......................................................................................... 15 4.4. Rannarootsi marsruut....................................................................... 17 4.5. Loodusmarsruut............................................................................... 19 4.6. Kultuurimarsruudid – mõisad
    [Show full text]