Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1 Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda Mansika teed Kaatermu–Vaikla teeni; teeristist mööda Kaatermu–Vaikla teed Väleda–Remniku teeni, jätkudes mööda Väleda–Remniku teed Iisaku metskonna kvartali AJ257 idasihini ning mööda Iisaku metskonna kvartali AJ257 idasihti Peipsi järve rannajooneni; edasi mööda Peipsi järve rannajoont Iisaku metskonna kvartali KU211 idasihini (jahipiirkonna juurde kuulub Peipsi järve akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); seejärel mööda Iisaku metskonna kvartalite KU211 ja KU206 idasihti Kuru–Kauksi maanteeni, jätkudes mööda Kuru–Kauksi maanteed Tartu–Jõhvi maanteeni ning mööda Tartu–Jõhvi maanteed Jõuga–Kodamäe maanteeni. § 2. Auvere jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Auvere jahipiirkonna pindala on 14 900 hektarit. (2) Auvere jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Auvere jahipiirkonna piir läheb Tallinna–Narva raudtee ja Hiiemetsa–Auvere maantee ristumiskohast mööda Hiiemetsa–Auvere maanteed Kohtla-Järve–Narva kõrgepingeliinide koridori lõunapiirini, jätkudes mööda Kohtla-Järve–Narva kõrgepingeliinide koridori lõunapiiri Arumäe–Narva maanteeni ning mööda Arumäe– Narva maanteed Tallinna–Narva raudteeni; edasi mööda Tallinna–Narva raudteed Eesti Vabariigi piirini, jätkudes mööda Eesti Vabariigi piiri Narva veehoidla kaldajooneni ning mööda Narva veehoidla kaldajoont Narva jõeni (jahipiirkonna juurde kuulub Narva veehoidla akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele kaldajoonest); sealt mööda Narva jõe läänekallast Mustajõe jõesuudmeni; Mustajõe jõesuudmest mööda Mustajõge Eesti SEJ–Sillamäe maanteeni ning mööda Eesti SEJ–Sillamäe maanteed Ahtme metskonna kvartali VF249 lõunanurgani; siitpeale mööda Ahtme metskonna kvartalite VF249, VF190 ja VF170 edelasihti Metsküla ojani, jätkudes mööda Metsküla oja Pukumurru teeni ning mööda Pukumurru teed Musta–Sirgala teeni; teeristist mööda Musta–Sirgala teed Narva metskonna kvartali NA212 loodesihini; sealt mööda Narva metskonna kvartalite NA212, NA204, NA195, NA186, NA177 ja NA168 loodesihti kvartali NA168 põhjanurgani; seejärel mööda Narva metskonna kvartalite NA168, NA169, NA170 ja NA171 kirdesihti kvartali NA163 loodesihini ning mööda kvartalite NA163, NA159 ja NA157 loodesihti Narva–Kohtla-Järve kõrgepingeliinide koridori lõunapiirini, jätkudes mööda Narva–Kohtla-Järve kõrgepingeliinide koridori lõunapiiri Musta–Auvere maanteeni; edasi mööda Musta–Auvere maanteed Tallinna–Narva raudteeni ning mööda Tallinna–Narva raudteed Hiiemetsa–Auvere maanteeni. Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Silla... Leht 1 / 4 § 3. Kivinõmme jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kivinõmme jahipiirkonna pindala on 14 650 hektarit. (2) Kivinõmme jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kivinõmme jahipiirkonna piir läheb Jõhvi–Vasknarva maantee ja Konsu tee ristumiskohast mööda Konsu teed Ahtme metskonna kvartali AT389 idasihini, jätkudes mööda Ahtme metskonna kvartalite AT389, AT397, AT421, AT434 ja AT439 idasihti Narva karjääri–Konsu kõrgepingeliini trassini ning mööda kõrgepingeliini trassi Narva metskonna kvartali VF395 põhjasihini; siis mööda Ahtme metskonna kvartali VF395 põhjasihti kvartali VF395 kirdenurgani; sealt mõttelise sirgjoonena üle Puhatu raba Jõhvi–Vasknarva maantee ja Agusalu endise külatee ristumiskohani, jätkudes mööda Jõhvi–Vasknarva maanteed Metsa teeni ning mööda Metsa teed Iisaku metskonna kvartali KN187 lõunasihini; siitpeale mööda Iisaku metskonna kvartalite KN187, KN186, KN185, KN184, KN183 ja KN182 lõunasihti kvartali KN182 edelanurgani, jätkudes mõttelise sirgjoonena üle Kuivassaare soo Sarapiku kinnistu kagunurgani; sealt mööda Sarapiku kinnistu lõunapiiri Vaikla–Kaatermu teeni ning mööda Vaikla–Kaatermu teed Mansika teeni; teeristist mööda Mansika teed Iisaku metskonna kvartali KN175 põhjasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite KN175 ja AJ039 põhjasihti kvartali AJ034 kagunurgani; edasi mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ034, AJ033 ja AJ023 idasihti kvartali AJ018 lõunasihini ning mööda kvartali AJ018 lõuna- ja lääne- ja KN138 läänesihti Ongassaare teeni, jätkudes mööda Ongassaare teed Kaasiku teeni ning mööda Kaasiku teed Iisaku metskonna kvartali KN150 loodesihini; seejärel mööda Iisaku metskonna kvartalite KN150, KN151, KN038 loodesihti, kvartali PG167 kagu- ja PG157 kagu- ja kirdesihti Mäe kinnistu loodepiirini, jätkudes mööda Mäe kinnistu loodepiiri Mäe teeni ning mööda Mäe teed Kuremäe–Kaatermu teeni; teeristist mööda Kuremäe–Kaatermu teed Soonpää peakraavini, jätkudes mööda Soonpää peakraavi Vasknarva–Jõhvi maanteeni ning mööda Vasknarva–Jõhvi maanteed Konsu teeni. § 4. Kuremäe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kuremäe jahipiirkonna pindala on 11 030 hektarit. (2) Kuremäe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kuremäe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Pagari–Illuka maantee ristumiskohast mööda Pagari– Illuka maanteed Jõhvi–Vasknarva maanteeni, jätkudes mööda Jõhvi–Vasknarva maanteed Soonpää peakraavini ning mööda Soonpää peakraavi Kaatermu–Kuremäe teeni; edasi mööda Kaatermu–Kuremäe teed Mäe teeni ning mööda Mäe teed Mäe kinnistu loodepiirini, jätkudes mööda Mäe kinnistu loodepiiri Iisaku metskonna kvartali PG157 kirdesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG157 kirde- ja kagu- ja PG167 kagusihti kvartali KN038 loodesihini; seejärel mööda Iisaku metskonna kvartalite KN038, KN151 ja KN150 loodesihti Kasiku teeni ning mööda Kasiku teed Ongassaare teeni; teeristist mööda Ongassaare teed Iisaku metskonna kvartali KN138 läänesihini, jätkudes mööda kvartali KN138 läänesihti kvartali PG229 lõunasihini ning mööda Iisaku metskonna kvartalite PG229, PG228, PG227, PG226, PG225, PG224 ja PG223 lõuna-, PG222 lõuna- ja läänesihti Ongassaare jöeni; edasi mööda Ongassaare jöge Piiri sihini ning mööda Piiri sihti Iisaku metskonna kvartali PG229 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG220, PG219 ja PG2218 lõunasihti Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Tammetaguse kraavini ning mööda Tammetaguse kraavi Jõuga–Kodamäe maanteeni; sealt mööda Jõuga–Kodamäe maanteed Tartu–Jõhvi maanteeni ning mööda Tartu–Jõhvi maanteed Pagari–Illuka maanteeni. § 5. Kurtna jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kurtna jahipiirkonna pindala on 7780 hektarit. (2) Kurtna jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Kurtna jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Tammiku Kaevanduse–Ahtme maantee ristumiskohast mööda Tammiku Kaevanduse–Ahtme maanteed Ahtme–Rausvere maanteeni, jätkudes mööda Ahtme–Rausvere maanteed Vasavere teeni ning mööda Vasavere teed Pannjärve liivakarjääri teeni; seejärel mööda Pannjärve liivakarjääri teed Kurtna järve teeni; sealt mööda Kurtna järve teed Konsu teeni, jätkudes mööda Konsu teed Jõhvi–Vasknarva maanteeni ning mööda Jõhvi–Vasknarva maanteed Illuka–Pagari maanteeni; teeristist mööda Illuka–Pagari maanteed Tartu– Jõhvi maanteeni ning mööda Tartu–Jõhvi maanteed Tammiku Kaevanduse– Ahtme maanteeni. § 6. Narva jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Narva jahipiirkonna pindala on 12 220 hektarit. (2) Narva jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Narva jahipiirkonna piir läheb Udria oja suubumiskohast Soome lahte mööda Soome lahe rannajoont Narva jõe suudmeni (jahipiirkonna juurde kuulub mere akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Narva jõe läänekallast Eesti Vabariigi piirini ning mööda Eesti Vabariigi piiri Tallinna–Narva raudteeni; edasi mööda Tallinna–Narva raudteed Narva–Arumäe maanteeni ning mööda Narva–Arumäe maanteed Narva–Kohtla-Järve kõrgepingeliinide koridori lõunapiirini; sealt mööda Narva–Kohtla-Järve kõrgepingeliinide koridori lõunapiiri Auvere–Hiiemetsa maanteeni, jätkudes mööda Auvere–Hiiemetsa maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Hiiemetsa–Narva-Jõesuu maanteeni, jätkudes mööda Hiiemetsa–Narva-Jõesuu maanteed Udria ojani ning mööda Udria oja selle suubumiskohani Soome lahte. Leht 2 / 4 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna,
Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • 1 Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ
    Katrin Erg Siim Tarros Eesti Geoloogiakeskus OÜ hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000014 HÜDROGEOLOOGILINE UURING BAARIUMI, ELAVHÕBEDA JA ARSEENI SISALDUSE NING LEVIKU HINDAMISEKS PÕHJAVEEKOGUMITES NR 5, 6, 7 JA 27 Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. Tallinn 2017 1 Töö finantseeritakse: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus „Veemajandus“ programmist. KIK nõukogu 21.03.2017 otsus. TPIS töö nr. 17.3.5.9. „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ ANNOTATSIOON Katrin Erg, Siim Tarros. Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, hüdrogeoloogiaosakond. Tallinn, 2017. Tekst 81 lk, sh 20 joonist, 23 tabelit ja 1 tekstilisa. Keskkonnaministeerium, EGF. Käesolev uuringutöö on koostatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke „Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks põhjaveekogumites nr 5, 6, 7 ja 27“ (viitenumber 189871) dokumentidele ja töövõtulepingule 4-1/17/173 (EGK 40-85), mis on sõlmitud 04.10.2017. Töö eesmärk on põlevkivi kaevandamisest mõjutatud halvas ja ohustatud seisundis põhjavee- kogumites nr 5, 6, 7 ja 27 baariumi-, elavhõbeda- ja arseenisisalduse põhjuste ja leviku ulatuse ning taustatasemete esmane määramine olemasolevate andmete põhjal. Erinevate uuringute ja seirete käigus kogutud keemilised analüüsid koondati ja koostati andmebaas edasiste detailsemate uuringute jaoks. Põhjaveekogumi seisund on hea, kui ühe kriteeriumina puuduvad ohtlikud ained, sh arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • IV Kuremäe, JAH1000037 (Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 10- IV Kuremäe, JAH1000037 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Ida -Viru Jahimeeste Selts 1.2. Registrikood 80050897 1.3. Aadress Oru 1a, 41535 Jõhvi, Ida-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Raimu Aia 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 335 6512 Faksi number 335 6512 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Raimu Aia Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kivinõmme maastikukaitseala: Ongassaaare ja Kõnnu sihtkaitsevööndis jahipidamine lubatud 1. augustist kuni 31. nimetus/ detsembrini kaitseala valitseja nõusolekul. Kõnnu ja Jõuga piiranguvööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. piirangu kirjeldus juulini. Ongassaare ja Kõnnu metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Formating Rules
    Environmental and Climate Technologies doi: 10.7250/iscect.2013.014 2013 / 3__________________________________________________________________________________________________ Groundwater Transport of Sulphates in the Estonian Oil Shale Mining Area Merle Otsmaa, Tallinn University of Technology Abstract – The development of Estonian power engineering on 3. Ordovician-Cambrian aquifer system the basis of oil shale has caused several changes in the 4. Voronka and Gdov aquifer environment. One phenomena which accompanies oil shale mining is heightened content of sulphates in groundwater and surface water. Natural water is in all aquifers of HCO3-Ca-Mg or Mg-Ca The aim of this research is to give an overview of groundwater type with a mineralization of 0.2 – 0.6 g/l. Only in deeper and surface water transport of sulphates in the Estonian oil shale Voronka and Gdov aquifer is the water mostly of Cl-HCO3-Na mining area and find out the regularity of its distribution during type. The mineralization of that aquifer increases from west to the time. As is known the aquifer containing the exploitable oil east and is in the eastern part up to 1.3 g/l [1]. shale seam is influenced by mining activities the most, but also the quality of upper and lower aquifers can change. It is very III. MINE IMPACT ON THE GROUNDWATER CHEMISTRY important to clear up the vertical distribution of sulphates in different water-bearing horizons. The productive bed of oil shale is a part of Keila-Kukruse The phosphorite mining area which finished its activity in 1991 aquifer. Due to mining technology, the table of groundwater is also included in the research.
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Aseri Kohtla Lüganuse Toila JÕHVI Sonda Jõhvi Sinimäe Maidla Mäetaguse Illuka Tudulinna Iisaku Alajõe Avinurme Lohusuu Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Ida-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 19 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Ida-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Ida-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-66-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Kommunikatsioonikorrald
    Tartu Ülikool Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo õppetool Janari Rajas KOMMUNIKATSIOONIKORRALDUS IISAKU VALLAS AASTATEL 1918-1940 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Enn Küng Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................... 3 1. AJALOOLINE ÜLDPILT IISAKUST ....................................................................... 6 2. POST JA SIDETEENUSED ....................................................................................... 9 2.1. Noore Eesti riigi posti ja sideteenused ................................................................. 9 2.2. Postiteenistus Iisaku vallas ................................................................................ 10 2.3. Ajalehed ............................................................................................................ 20 2.4. Telefoni kõnepunktid ........................................................................................ 22 3. TEEDEMAJANDUS................................................................................................ 24 3.1. Olukord Eesti Vabariigi algusaegadel ................................................................ 24 3.2. Teede olukord Iisaku vallas 1918-1940 ............................................................. 25 3.3. Kruus ................................................................................................................ 32 3.4. Sildade remont .................................................................................................
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]