DOCSLIB.ORG

VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED ERIJOONED............................................................................................ 14 KULTUURILISED ERIJOONED .................................................................................... 17 AJALUGU (sh kultuurilugu) ............................................................................................ 19 KODULUGU (sh mälestused) .......................................................................................... 24 HARIDUSLUGU .............................................................................................................. 34 KIRJANDUSLUGU ......................................................................................................... 39 HALDUSLUGU (kihelkondlik jm territoriaalne jaotus) .................................................. 40 AINELINE RAHVAKULTUUR (etnograafia) ................................................................ 41 ARGIKULTUUR .......................................................................................................... 41 ARHEOLOOGIA ......................................................................................................... 42 ARHITEKTUUR .......................................................................................................... 44 MÕISAD ....................................................................................................................... 46 KIRIKUD ...................................................................................................................... 50 RAHVARÕIVAD, KÄSITÖÖ ..................................................................................... 51 TOIDUD ....................................................................................................................... 52 SUULINE RAHVAKULTUUR ehk RAHVALUULE (folkloor) ................................... 52 RAHVALUULE LÜHIVORMID (vanasõnad, mõistatused jm) .................................. 52 RAHVAJUTUD, NALJANDID ................................................................................... 53 MUISTENDID .............................................................................................................. 54 KOHAPÄRIMUS ......................................................................................................... 56 RAHVAKALENDER ................................................................................................... 59 MÄNGUD, LASTEPÄRIMUS .................................................................................... 59 RAHVAMUUSIKA ...................................................................................................... 60 REGILAUL (regivärss, regilauluviis) ...................................................................... 60 UUEM RAHVALAUL (riimiline rahvalaul, teiste rahvaste rahvalaulud) ............... 62 RAHVATANTS ........................................................................................................... 63 KOMBESTIK, PEREPÄRIMUS .................................................................................. 63 RAHVAMEDITSIIN .................................................................................................... 64 USUND JA MAAILMAVAADE ................................................................................. 64 2 RAHVALUULE KOGUMINE ........................................................................................ 65 TUNTUD VIRULASI ...................................................................................................... 67 VIRUMAA KULTUURIKESKUSED JA -SÜNDMUSED ............................................ 75 VIRU LIIKUMINE ........................................................................................................... 76 3 PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) 1. Eestimaa päike tõuseb Ida-Virumaalt = Ida-Virumaa - the land where the sun rises for Estonia = Солнце Эстонии восходит в Ида-Вирумаа Kirjastaja/koostaja: MTÜ Kultuuriveski Märksõnad: kultuuritegelased; ühiskonnategelased; vaatamisväärsused; kultuur; tööstus; ajalugu; linnad; vallad; põlevkivitööstus; loodus; Ida-Virumaa 2. Ida-Virumaa rahvakultuurist. 2013 [1992]. Teine parandatud ja täiendatud trükk. Toimetaja ja koostaja Ingrid Rüütel. Rakvere-Tartu: Viru Instituut. Märksõnad: rahvakultuur; kultuuriajalugu; Ida-Virumaa; artiklikogumikud 3. Iisaku lood, I osa. 2005. Toimetaja Ülle Marits. Iisaku: Iisaku Muuseumi Sõprade Seltsing. Märksõnad: kodulugu; kultuuriajalugu; isetegevus; harrastusteatrid; segakoorid; piimatootmine; ühingud; rahvameditsiin; Iisaku; Ida-Virumaa 4. Iisaku lood, II osa. 2006. Toimetaja Ülle Marits. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise Seltsing. Märksõnad: kodulugu; külad; talud; rahvapärimus; magasiaidad; agraarajalugu; vallakohtud; kohtuasjad; õigusajalugu; mõisad; Iisaku; Ida-Virumaa 5. Iisaku lood, III osa. 2007. Toimetaja Ülle Marits. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise Selts. Märksõnad: kodulugu; haridusajalugu; vallakoolid; kihelkonnakoolid; kooliajalugu; mälestused; Iisaku; Ida-Virumaa 6. Iisaku lood, IV osa. 2008. Toimetaja Ülle Marits. Iisaku: Iisaku Mälestuste Kogumise Selts. Märksõnad: kodulugu; mälestused; kooliajalugu; haridusajalugu; põhikoolid; algkoolid; vallakoolid; Iisaku; Ida-Virumaa 7. Iisaku lood, V osa. 2009. Toimetaja Anne Nurgamaa. Iisaku Muuseumi Sõprade Selts. Märksõnad: kodulugu; mälestused; külad; klubid; seltsid; isetegevus; talud; talupered; Iisaku; Vaikla; Varesmetsa; Roostoja küla; Ida-Virumaa 8. Iisaku lood, VI osa. 2010. Toimetaja Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseumi Sõprade Selts. Märksõnad: kodulugu; kollektiviseerimine; kolhoosid; 4 agraarajalugu; post; tuletõrje; ehitus; ajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa 9. Iisaku lood, VII osa. 2011. Toimetaja Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad: mälestused; Nõukogude okupatsioon; repressioonid; küüditamine; vangilaagrid; ajalugu; Iisaku; Ida-Virumaa; Siber; Nõukogude Liit 10. Iisaku Muuseumi toimetised, I. 2012. Koostaja Anne Nurgamaa. Iisaku: Iisaku Muuseum. Märksõnad: kodulugu; ajalugu; koduloomuuseumid; ajaloomuuseumid; artiklikogumik; Iisaku; Ida-Virumaa 11. Joonuks, Helmut 1969. Viru rannikul. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kodulugu; loodusmälestised; ehitusmälestised; ajaloo- ja kultuurimälestised; vaatamisväärsused; reisijuhid; Virumaa 12. Joonuks, Helmut 1977. Rakvere rajoon. – Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kodulugu; ajaloo- ja kultuurimälestised; turismimarsruudid; matkamine; vaatamisväärsused; reisijuhid; Lääne-Virumaa; Rakvere vald 13. Joonuks, Helmut 1979. Tallinn – Narva. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kodulugu; vaatamisväärsused; ajaloo- ja kultuurimälestised; Narva; Lääne- Virumaa; Ida-Virumaa 14. Joonuks, Helmut; Vallimäe, Olav 1988. Kohtla-Järve linn ja rajoon. – Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat. Märksõnad: kodulugu; ajaloo- ja kultuurimälestised; vaatamisväärsused; turismimarsruudid; matkamine; reisijuhid; Kohtla-Järve; Ida-Virumaa 15. Kaasik, Arne; Kurepalu, Anne; Tõnisson, Andres 1998. Lahemaa teejuht. Tallinn: Huma. Märksõnad: rahvuspargid; loodus; ajaloo- ja kultuurimälestised; ehitusmälestised; reisijuhid; Lahemaa rahvuspark 16. Narva Muuseumi toimetised. Сборник статей Нарвского музея. 1999–2002. Artiklikogumikud, köited 1–4. (Esimesed 3 köidet nummerdamata) Koostaja Galina Smirnova. Toimetaja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad: linnaajalugu; linnamuuseumid; ajaloomuuseumid; kirikulugu; kloostrid; 5 dominiiklased, õigeusk; kirikuraamatukogu; artiklikogumikud; Narva 17. Linna asutamine, esmamainimine, inimtegevuse jäljed. 2005. Konverentsikogumik. Konverents Narva linnuses 7. septembril 2005. Narva Muuseumi toimetised, 5. Toimetajad Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad: linnad; asutamine; linnaajalugu; asustusajalugu; asustusarheoloogia; artiklikogumikud; Viljandi; Pärnu; Tartu; Narva 18. Linnas ja linnuses: uurimusi Narva ajaloost. 2006. Narva Muuseumi toimetised, 6. Toimetajad Aivar Kriiska ja Merike Ivask. Narva: Narva Muuseum. Märksõnad:
Load more

Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
    [Show full text]
  • PALMSE 11 Loodusmaja; Nature House Metsasiht; Forest Target
    OJAÄÄRSE MATKARAJAD LAHEMAA RAHVUSPARK Sagadi 7km Põhja-Eesti recreation area; Lahemaa National Park loodusrada; hiking trail parkla; parking PALMSE 11 loodusmaja; nature house metsasiht; forest target 12 okasmets; coniferous forest Ojaäärse metsarada 3,5 km; 14 Ojaäärse Nature trail 3,5 km 10 lage ala; open area Ojaäärse matkarada 6 km; Ojaäärse Hiking trail 6 km 9 Lahemaa Rahvuspargi piir; the border line of Lahemaa National Park 1 8 13 1 2 13 3 7 6 5 4 15 N Viitna 6km 0 100 200 300 m 1:11000 16 Ojaäärse loodusrajad Ojaäärse metsad pakuvad matkajale ja loodusehuvilisele palju võimalusi. Tihedat sihtide ja metsateede võrku kasutades saab igaüks välja valida just temale sobiva marsruudi. Põhja ja ida poolt piirab ala Pikapõllu oja, lääne poolt Võsu jõgi, mida siinkandis veel Kuresoo ojaks hüütakse. Ojad ja teed on heaks orienteerumistähiseks, siin võib julgelt käia ka väheste metsakogemustega inimene, kartmata ära eksida. Vanadest aegadest on Palmse mõisasüdame lähedal asunud Ojaäärse metsades säilinud pärandkultuuri objekte – esivanemate elust ja tegemis- test jutustavaid märke maastikul nagu piiri- ehk ristikivid, tõrvaahi, vanade sildade kohad, põlised teed, verstakivid teede ääres ja vanad kohanimed. Oja- äärse metsaraja infotahvlid tutvustavad paljusid neist. Ojaäärse metsarada algab ja lõpeb RMK Ojaäärse loodusmaja juures, ~300 m Palmse-Sagadi teeristist Sagadi poole näitab viit paremale, loodus- maja õue. 3,5 km km pikkune looduse õpperada teeb ringi Kuresoo oja (Võsu jõgi) ja Pikapõllu oja vahelistes metsades. Metsarada on tähistatud viitade- ga ja punaste värvitäppidega puudel. Rajal on 14 huvipunkti, kus infotahvlid Ojaäärse matkarajad annavad ülevaate siinsete metsade loodusest ja ajaloost. Ojaäärse matkarada on Ojaäärse metsaraja pikenduseks, lisanduvad hu- vipunktid 15 ja 16.
    [Show full text]
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
    [Show full text]
  • Estonia Recce 24 June – 1 July 2015
    Estonia recce 24 June – 1 July 2015 These are our diary, wildlife lists and other notes from a recce visit to Estonia, courtesy of NaTourEst www.natourest.ee, who organise wildlife and activity holidays in Estonia. Participants were Chris Durdin and Ivan Nethercoat from Honeyguide, and our main guide was Rein Kuresoo. While we were in Estonia we also met Triin, Bert and Alf from NaTourEst. Our recce took us from Tallinn to the large, western island of Saaremaa, then back on the mainland to parts of western Estonia in and around Matsalu National Park, and then east of Tallinn to Lahemaa National Park. The daily diary is in sections to separate these areas. We concluded that for a Honeyguide holiday we would come earlier in June (that was no surprise – the recce dates were much influenced by other commitments). We also think that to reduce travelling time and for the best mix of birds, flowers and mammals that we should combine western Estonia with Lahemaa National Park. Therefore, the first section of this recce report, covering Saaremaa, is less relevant to the holiday planned for June 2016. It’s included partly for completeness but also as Saaremaa has great charm, is botanically rich and could even be a base for a slightly different holiday, such as ‘orchids of Estonia’. Photos in this report were all taken on the recce by Ivan and Chris and there are many more on Flickr and Facebook. Above: erractic boulders on the coast at Käsmu, Lahemaa National Park. Report diary and plant list by Chris, bird notes by Ivan.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda
    [Show full text]
  • Leader-Reis Naabrite Juurde 27-Liikmeline Meeskond 13 Esindu- Se Seas VI Koha
    Nr 6/306 17. märts 2007 Tasuta LÜHIDALT LÜHIDALT Lääne-Virumaa “Tuleohutu kodu talimängud 2007” Sõmeru vallas 2007 Suitsuandurid on kõige lihtsamad ja odavamad vahendid, mille abil on võimalik tulekahjude varajane avasta- Selle aasta maakondlikud talimängud mine ja sellest tulenevalt ka nende kii- toimusid Sõmeru vallas. 2006. aas- re likvideerimine. tal toimusid maakondlikud talimän- Ida-Eesti Päästekeskuse Tapa Tu- gud Tapa vallas, kus Sõmeru valla gikomando pealik Aron Jaanis paigal- võistkond võitis Tapa valla mees- das sel nädalal projekti “Tuleohutu konna ees esikoha. kodu 2007” raames suitsuandurid Peale korvpallivõistluse (Rakve- Tapa valla 10 pere kodusse. Suitsuan- re Spordihallis) toimusid võistlused durite paigaldamisel nõustas Aron Sõmeru vallas Uhtnas (male, kabe ja Jaanis peresid nende kasutamise osas. koroona), Sõmeru klubi võimlas Suitsuandurite kasutuselevõtmine (lauatennis) ja Mõedakul (suusatami- kodudes suurendab oluliselt elanik- ne). Maakondlikud talimängud konna turvalisust, vähendab tuleõn- 2007 Sõmeru vallas võitis Viru-Ni- netustes hukkunute arvu ning hoiab gula Sõmeru ja Tamsalu valla ees. ära suure hulga vara hävimise. Tapa valda esindasid seekord 27 Järgneva nädala jooksul paigaldab tublit talisportlast ning tegid seda igati Tutvumisreisist osavõtjad tegid Karepa klubis ühispildi Valli Lember-Bogatkina uusima maali “Vikerkaar” Tapa vallavalitsus suitsuandurid ka mit- tetulundusühingute ruumidesse, kus tublilt. Parimate tulemuste eest hoo- ees. Foto Heiki Vuntus litsesid lauatennise võistkond (II toimub sotsiaalteenuste pakkumine. koht) ja malevõistkond (IIIkoht). Ene Augasmägi, sotsiaalnõunik Kokkuvõttes saavutas Tapa valla Leader-reis naabrite juurde 27-liikmeline meeskond 13 esindu- se seas VI koha. 27. veebruaril toimunud tutvumis- aladele. Aaspere külamaja kasu- arendustegevusele. Suusatamises sõitsid tublilt Liis reisil MTÜ Partnerid tegevuspiir- tavad kuue ümberkaudse küla Viimasena külastasime Roela Avalikul liiniveol Lanno (noorte klassis III koht) ja konda osalesid ka huvilised Rä- elanikud.
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]