DOCSLIB.ORG

Leader-Reis Naabrite Juurde 27-Liikmeline Meeskond 13 Esindu- Se Seas VI Koha

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Leader-Reis Naabrite Juurde 27-Liikmeline Meeskond 13 Esindu- Se Seas VI Koha Nr 6/306 17. märts 2007 Tasuta LÜHIDALT LÜHIDALT Lääne-Virumaa “Tuleohutu kodu talimängud 2007” Sõmeru vallas 2007 Suitsuandurid on kõige lihtsamad ja odavamad vahendid, mille abil on võimalik tulekahjude varajane avasta- Selle aasta maakondlikud talimängud mine ja sellest tulenevalt ka nende kii- toimusid Sõmeru vallas. 2006. aas- re likvideerimine. tal toimusid maakondlikud talimän- Ida-Eesti Päästekeskuse Tapa Tu- gud Tapa vallas, kus Sõmeru valla gikomando pealik Aron Jaanis paigal- võistkond võitis Tapa valla mees- das sel nädalal projekti “Tuleohutu konna ees esikoha. kodu 2007” raames suitsuandurid Peale korvpallivõistluse (Rakve- Tapa valla 10 pere kodusse. Suitsuan- re Spordihallis) toimusid võistlused durite paigaldamisel nõustas Aron Sõmeru vallas Uhtnas (male, kabe ja Jaanis peresid nende kasutamise osas. koroona), Sõmeru klubi võimlas Suitsuandurite kasutuselevõtmine (lauatennis) ja Mõedakul (suusatami- kodudes suurendab oluliselt elanik- ne). Maakondlikud talimängud konna turvalisust, vähendab tuleõn- 2007 Sõmeru vallas võitis Viru-Ni- netustes hukkunute arvu ning hoiab gula Sõmeru ja Tamsalu valla ees. ära suure hulga vara hävimise. Tapa valda esindasid seekord 27 Järgneva nädala jooksul paigaldab tublit talisportlast ning tegid seda igati Tutvumisreisist osavõtjad tegid Karepa klubis ühispildi Valli Lember-Bogatkina uusima maali “Vikerkaar” Tapa vallavalitsus suitsuandurid ka mit- tetulundusühingute ruumidesse, kus tublilt. Parimate tulemuste eest hoo- ees. Foto Heiki Vuntus litsesid lauatennise võistkond (II toimub sotsiaalteenuste pakkumine. koht) ja malevõistkond (IIIkoht). Ene Augasmägi, sotsiaalnõunik Kokkuvõttes saavutas Tapa valla Leader-reis naabrite juurde 27-liikmeline meeskond 13 esindu- se seas VI koha. 27. veebruaril toimunud tutvumis- aladele. Aaspere külamaja kasu- arendustegevusele. Suusatamises sõitsid tublilt Liis reisil MTÜ Partnerid tegevuspiir- tavad kuue ümberkaudse küla Viimasena külastasime Roela Avalikul liiniveol Lanno (noorte klassis III koht) ja konda osalesid ka huvilised Rä- elanikud. külakeskust. Roela rahvas on kehtestati Anett Lanno, noormeestest Priit gavere, Linnape, Läste ja Pruuna Järgmiseks tutvustati Karepa kooskäimise mured lahendanud Randman (III koht), Kaarel Koit- külast. MTÜ Partnerid on üks 24 küla kultuurimaja. Hoone on ehi- erinevalt kõikidest teistest. Ära on sõidusoodustusi järv, Asso Kesaväli, Taimo Siprea, tegevusgrupist, mis tegutseb Ees- tatud seltsimajaks aastal 1938. Nii kasutatud Roela kultuurimaja kel- Kert Kustavson. tis LEADER-programmi raames. nagu meie külapildis üsna tavali- der, vana katlamaja ja tühjana seis- Maavanem Urmas Tamm kehtestas alates 2007. aastast Lääne-Viru maa- Lauatennisest on saamas rahva- Tegevuse eesmärk on edendada ne, oli ka see hoone seisnud aas- nud laoruumid. Remondiraha saa- konna avalikul liiniveol sõidusoo- spordi kaudu uus arvestatav ala tu- elu maapiirkondades kohalike ini- taid tühjana. di samuti abirahadest ja vallalt. dustuse 50 protsenti pileti täishin- levikus, sest üle 10 tubli mängija on meste koostöö kaudu. Materiaalset abi kultuurimaja Külakeskuse loomisel on suure nast sügava puudega isiku saatjale ja vallas seda ala juba viljelemas, taht- Alustasime oma päeva Aaspe- remondiks sai külarahvas samuti töö ära teinud kohalik aktiiv. puudega lapse saatjale. jaid on veelgi ning ka võistluste tu- re külamajast. Kohalikud eestve- abiprogrammidest, kohalikult val- Meie materialistlikus maailmas Soodushinnaga sõidu õigust tõen- lemused räägivad iseenda eest. dajad tutvustasid maja ja jagasid lalt ja sponsoritelt. 87 000 kroo- kiputakse paraku unustama, et ko- davateks dokumentideks on puude- Seekord võistlesid naisveteranide selgitusi. Külakeskuseks kohanda- ni kogusid aktivistid vabatahtli- dukohatunne on seotud inimeste ga lastel – arstliku ekspertiisi komisjo- klassis Helga Vasemägi (I koht), ti mitmeid aastaid kasutult seis- kest annetustest omakandi rah- omavaheliste heade suhete ja selt- ni otsus (koos isikut tõendava doku- naisteklassis Lairi Einmaa (III koht), nud ja üsna viletsas seisus endine valt. Karepa fenomeniks on eriti sielu arenguga. LEADER-prog- mendiga) ja sügava puudega kuue- meesteklassis Riho Kivisoo (III kolhoosikontor. Hoone ehitati eel- kokkuhoidev kogukond. ramm pakub meile finantsabi kü- teistaastastel ja vanematel isikutel – koht), Ivan Kastrõkin (V koht), mise Eesti Vabariigi algusaastail Lõunat pakuti õppepäevast laelu edendamisel. Kui meie endi arstliku ekspertiisi komisjoni otsus Ando Raudsepp, Jaanus Tamm, kolonel Vaherile. Suurem osa fi- osavõtjatele Vinni spordikeskuses. hulgas leidub eestvedajaid, nagu (koos isikut tõendava dokumendiga). Tõnu Lilleorg. Malevõistkonnas nantsvahenditest on saadud meet- Ühtlasi tutvustati kompleksi te- neid on Aasperes, Karepal, Vin- Sõidusoodustus 50 protsenti pi- esinesid edukalt naistest Teele Tali me 3.3 ja 3.5 raames. Kohalike gevust. Ka kaasaegses hoones on nis ja Roelas ja kui külarahvas, on leti täishinnast maakonna avalikul (III koht) ja meestest Rein Tali (V ettevõtjate ja valla rahaline abi kü- igasugune projektide teel saadav valmis ühistegevuseks on lootust liiniveol sügava puudega isiku ja koht), Enn Koppel (VIII), Enn lakeskuse loomisel ei ole ka just toetus teretulnud. Kui kohaliku külaelu edenemisele. Aktiivsed ini- puudega lapse saatjale kehtib sõit- Kleemeier, Tõnu Veeremaa. Ainsa väike. Maja mahutab nii noori kui valla ja rahva huvid kattuvad, on mesed maal, astuge ette! misel koos saadetavaga. kabetajana Tapa vallast saavutas eakaid. Mitmeks tegevuseks pla- abirahade taotlemine Euroopa Huvireisist osavõtnute nimel Ene Augasmägi, sotsiaalnõunik Heinar Tiidumaa tubli V koha. Vap- neeritud ruumid vastavad huvi- Liidust suureks abiks kohalikule Tiiu Kaasik ratest meeskorvpalluritest käisid platsil Petri Tedrekull, Tarmo ja Kalle Ivainen, Vesse Põder, Aigar Afanasjev, Siim Valdloo ja Ahti Ma- ripuu. Emakeelenädal gümnaasiumis Sellel aastal toimusid veel Tapa Meie kooli algklasside õpilaste Igast klassist valiti 10 ilusamat dele. valla osalusel Kõrvemaa talimängud emakeelepäeva üritused saab kok- tööd ja pandi 1. korruse stendi- Emakeelepäeval, 14. märtsil Aegviidu vallas 13.–17.03. ku panna mõttesse “Loen ja kir- dele kõigile vaatamiseks. Selle et- toimus kooli aulas ühine emakee- 13.03 ja 15.03 toimusid Jäneda jutan”. Ühele väikesele koolilap- tevõtmise eestvedajaks oli õppe- letund. Selle tunni viisid läbi eesti spordisaalis võrkpallivõistlused sele on väga tähtis lugeda ja kirju- alajuhataja Tiina Piip. Kooli raa- keele ringi õpilased. Ilusaid laule meeste ja naiste arvestuses. tada, et edaspidi saadud oskuste- matukogus avati näitus meie las- emakeelest laulsid õpetaja Juta 17.03 kell 10 pidi olema talimän- ga suuri koolitarkusi koguda. te lemmikraamatutest. Iga raamat Roditšenko laululapsed. Nüüd gude ametlik avamine. Kell 11 Emakeelepäeva üritustega alus- väärib lugemist, siiski mõni meel- võeti kokku eelpool tehtu ja kii- võistlused: suusatamine (distansid tasime juba 9. märtsil. Sel päeval dib rohkem. Nendest raamatutest deti tublimaid üritustel osalejaid. 200 m – 5 km kõikidele vanuse- kogunesid kooli meediaklassi kõik oligi näitus. Samuti külastati linna Väga huvipakkuvaks kujunes kõi- klassidele, nii meestele kui naiste- algklasside õpilased. Õpetaja Lea lasteraamatukogu näitust “Raa- gile see emakeeletunni osa, kus le), kombineeritud võistlus (ema + Oja oli arvutiimede abil kokku pan- matutegelaste kodud”. õpetajad rääkisid oma lapsepõlve 22. märtsil kell 17 isa + laps – 16 a), perevõistlus (3 nud huvitava nuputamistunni las- Teisipäeval oli igas klassis tund raamatutest ja lemmiktegelasku- Tapa linnaraamatukogus M, 3 N, 3 last – 16 a), mälumäng ja teraamatutest, mõistatustest, vana- “Mulle meeldib see raamatutege- judest. Lugemise kasulikkusest ja Harri Allandi koostatud vallajuhtide võistlus. sõnadest ja pildinaljadest. Iga õpi- lane”. Selles tunnis said lapsed oma lugemistest pajatas meile kooli raamatu Kahjuks väljakujunenud ilma- "Tapal paiknenud lane sai oma tarkusi näidata ja teis- oma lemmikutest rääkida ja teis- direktor Elmu Koppelmann. Soomusrongirügement olud ei võimaldanud viia läbi pla- Pilvi Kangas, te õpilastega võistelda. tele loetud raamatut tutvustada. sõnas ja pildis" neeritud võistlusalasid. algklasside eesti keele ringi õpetaja Sel esmaspäeval toimus kõiki- Pärast valmistati oma lemmiktege- esitlus Indrek Jurtšenko des klassides ilusa käekirja tund. lastest pabernukk ja viidi stendi- LK 2 TAPA VALLA AJALEHT 17. märts 2007 Riigikogu valimis- Haridusejutud Tapa gümnaasiumi tulemused Tapa vallas tööde ja tegemiste põhjal Kandidaadi nr/kandidaat/J1/J2/J3/ 753. Vello Tafenau 9/0/3/5/17; 754. J4/kokku Andrus Blok 2/1/2/7/12; 755. Õie Elu areneb. Uued tuuled poliitikas, dasime õpilased, kes tahavad pin- 2008. õppeaastal Tapa gümnaa- Reineberg 5/10/2/2/19; 756. Mare hariduses, vanemate suurenenud gutada ning koolis parimat saavu- siumis vajalikku õpetust. J1 – Jaoskond nr 1, Tapa piirkond Taar 0/0/0/1/1; 757. Samuel ootused – need on selle artikli tada. Sellega kaasnes muidugi ka Lugupeetud lapsevanemad, J2 – Jaoskond nr 2, Lehtse piirkond Golomb 2/1/0/1/4; 758. Henry märksõnad koolielust ning võima- mitmeid lisaprobleeme, aga tegu kool ja tema õpilased on teie J3 – Jaoskond nr 3, Jäneda piirkond Kallaste 17/1/0/4/22; 759. Toivo likest lahendusteedest. on praegu ennast õigustanud. Sa- nägu. Kui te tahate, et teie laps J4 – Jaoskond nr 4, Saksi piirkond Leemets 13/2/0/1/16; 760. Hanno Tapa vald on sotsiaalse kihistu- muti toimisime 6. klassides (prae- saab parima Tapa gümnaasiumis, Nõmme 1/0/0/1/2. mise mõttes
Load more

Recommended publications
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Tapa Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava 2013-2024
    Tapa valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 5 1 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................................................... 7 1.1 VEEVARUSTUS ................................................................................................................................ 7 1.2 KANALISATSIOON .......................................................................................................................... 8 1.3 INVESTEERINGUPROJEKTID ........................................................................................................... 8 1.4 FINANTSANALÜÜSI JÄRELDUSED ................................................................................................... 9 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ................................................. 11 2.1 ÕIGUSLIK BAAS ............................................................................................................................ 11 2.1.1 Riigisisesed õigusaktid ..................................................................................................... 11 2.1.2 Euroopa Liidu direktiivid ................................................................................................. 12 2.1.3 Omavalitsuse õigusaktid ................................................................................................. 13
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Kui Sihtkoha Kirjeldus Ning Lahemaa Rahvuspargi Turismipiirkonna Määratlus
    1 2 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 3 1. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna kui sihtkoha kirjeldus ning Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna määratlus ...................................................................................................... 5 1.1. Lahemaa rahvuspargi ülevaade ........................................................................................................ 5 1.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ülevaade ............................................................................ 7 2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna hetkeolukorra analüüs ........................................................... 15 2.1. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna ressursside ülevaade ja hinnang ...................................... 15 2.2. Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna külastajate sihtrühmade ülevaade ................................... 24 2.3. Maailma- ja Eesti turisminäitajad ning -trendid .............................................................................. 27 3. Lahemaa rahvuspargi ja Lahemaa rahvuspargi turismipiirkonna olukorra analüüs (SWOT) ................ 31 4. Strateegilised eesmärgid (visioon, missioon, arengusihid ja -eesmärgid) ............................................ 36 5. Tegevuskava (2019-2024) ja tulemuste hindamise indikaatorid ........................................................... 37 Kasutatud allikad .......................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tapa Valla Arengukava Aastateks 2015–2025 SISSEJUHATUS
    Tapa valla arengukava aastateks 2015–2025 SISSEJUHATUS Tapa vald on Tapa linna, Lehtse ning Saksi valla ühinemisel moodustunud omavalitsusüksus. Lähiperioodi arengusuunad on määratud ühinemisel sõlmitud ühinemislepingus ning ühinemislepingu lisana vastu võetud Tapa valla arengukava alustes ning investeeringute kavas. Tapa valla arengukava määrab ära Tapa valla kui kohaliku omavalitsuse tulevikunägemuse ning peamised tegevused soovitava arengu saavutamiseks. Arengukava sisaldab valla sotsiaalse, kultuurilise ja majandusliku olukorra analüüsi, olles aluseks riikliku investeeringute programmi, riikliku arengukava, piirkondlike ja eelarvest teostatavate investeeringute rakendamiseks valla territooriumil ning tegevusvaldkondade ja valla allasutuste arengukavade koostamise aluseks. Tapa valla arengukava täitmiseks vajalikud finantsvahendid ja investeeringute täpsem järgnevus ning maksumused kajastatakse Tapa Valla Finantsstrateegias, mida uuendatakse igal aastal enne eelarve vastu võtmist. _______________________________________________________________________________________ 2 Sisukord 1. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESS .............................................................................................. 4 2. ARENGUKAVAS KASUTATUD PÕHIMÕISTED ..................................................................................... 5 3. TAPA VALLA ÜLDINE KIRJELDUS ........................................................................................................... 6 3.1 GEOGRAAFILINE ASUKOHT ..................................................................................................................
    [Show full text]
  • Tapa Linnapäevad 6.- 8. August 2021
    Nr 6/497 Juuni 2021 Tasuta TAPA LINNAPÄEVAD 6.- 8. AUGUST 2021 ning erinevad tegevusalad Tapa laada registreerumis- Ade Piht, lastele, noortele kui ka täis- ankeet: bit.ly/tapalaat2021 Tapa Linnapäevade kasvanutele. Üle pika aja on Lisainfo: [email protected] kommunikatsioonijuht taas näha ka esinemas Tapa Sel aastal ootame eriti valla erinevate kollektiivide Tapa linnapäevade laadale Augusti teisel nädalavahetusel, lauljaid ja tantsijaid. Tapa kohalike tegijaid ja väike- 6.-8. augustil, särab Tapa linn linna 95. juubeli peaesinejaks ettevõtjaid, andes neile või- õites ja ehteis eredamalt kui on Ivo Linna & Supernova. malust oma kaupa müüa kunagi varem, kuna Tapa Linn Pühapäevane päev pakub ning tutvustada. Ülesehitu- tähistab oma 95. juubelit! mitmeid erinevaid sportimis- selt on laada kontseptsioon Juubelihõngulised Tapa lin- võimalusi, kus saab mõõtu teistmoodi kui varasemalt, napäevade pidustused algavad võtta võrkpalliplatsil, võis- kuna pakutavad kaubad on reedel, 6. augustil Tapa Linna telda discgolfis või õppida laias laastus jagatud siht- Orkestri kontserdiga, samuti parimatelt BMX sõitjatelt. rühmade järgi erinevatesse avavad oma kodud mitmed Linna juubelipidustuste pu- gruppidesse, eristades kate- kodukohvikud. Reede õhtul hul toimub esmakordselt gooriaid värvide järgi. See esineb Tapa Jakobi kirikus pidulik lõppkontsert. annab osalejatele võima- oma siiraste ja südamlike lau- Kodukohvikud luse kergemini laadamelus ludega Mari Jürjens. Kodukohvikutesse regist- orienteeruda ning müüjatele Laupäeval on kõik oodatud reerimine
    [Show full text]
  • Päikseline Päev Ja Säravad Inimesed Saarel
    TAMSALU NR 7 AUGUST 2013AJALEHT TASUTA Päikseline päev ja säravad inimesed saarel. Ilus ilm oli korraldajatel juba varakult durõõmu saanud maitsta Uudeküla, Porkuni vaid ikka külaelu elavdamine ja elanike oma- tellitud. Mõnusad soojakraadid õhus ja vees ja Vajangu. Sel aastal võidutses Naistevälja vahelise koostöö parandamine. Miski ei liida tegid olemise mõnusaks nii Porkuni päeva kü- küla. Võistluse uustulnukad, Tamsalu „Tim- inimesi rohkem kui oma küla eest võistlemine lalistel, esinejatel kui korraldajatel. tar“ ja Sauvälja külad, said vastavalt teise ja ja omadele kaasaelamine. Tore oli võistlustel Eriliselt mõnu tundsid soojast veest ja järve kolmanda koha. Uus tulija oli ka Järsi ja Võh- näha nii lapsi, noori kui juba kogemustega ini- kõrgest veetasemest tünnisõiduvõistlusel osa- muta koondvõistkond, Tamsalul oli väljas ka mesi. Külade võistluseks, aga ka lastele ja las- Juba 13ndat korda korraldati Porkunis Tam- lejad. Rahvusvahelise maigu võistlustele an- 2. võistkond. Endistest tegijatest olid kohal temeelsetele oli Airfun toonud kaasa mitmed salu valla vapiüritust. Kultuurisündmuse läbi- dis Soome tünnisõidu koondis. Porkuni, Loksa, Uudeküla. Kõiki üksikalade atraktsioonid: XL batuut, sky-jump, ronimis- viimise kohti oli sel korral jälle viis: Kaieal- Alates südapäevast sai osaleda kõiksugu mee- ja külade viievõistluse kolme paremat auta- torn, rodeohärg, „rajalt maha“ vallatud pallid. lika, Külmaallika, kohvik „Kullese“ rand, lelahutustel ja võistlustel. Viiendat aastat jär- sustati toredate auhindadega, aukirjade ja ka- Atraktsioonidel lustimine oli Porkuni päeval Porkuni rahvamaja ja Paemuuseum Lossi- jest toimus külade viievõistlus. Seni olid või- rikaga. Ega auhinnad ei olegi kõige tähtsam, osalejatele tasuta. Lapsed said vaadata õpetlikku nukuetendust kontserdi andsid Maarja-Liis Ilus ja Peeter li korraldusmeeskonnale, Porkuni rahvamaja 13ndad Porkuni päevad ja selle aasta tünnisõi- „Eeslike Eedu“, laste ristsõnu lahendada ja Rebane.
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Tapa Valla Sääse Aleviku Liitmine Tamsalu Linnaga
    TAPA VALLA SÄÄSE ALEVIKU LIITMINE TAMSALU LINNAGA Asustusjaotuse muutmise taotlemine SELETUSKIRI Tapa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Asustusjaotuse muutmise“ juurde Ühendatavate asulate iseloomustus (rahvaarv, koosseis, paiknemine, sotsiaal-majanduslik olukord, arenguvõimalused, kooskõla planeeringute ja arengukavadega jms) Tapa vald on kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas, mille keskus on Tapa linn . Tapa vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim vald, mis piirneb Anija, Kuusalu, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja ja Järva vallaga. Tapa vald moodustati 2017. aasta oktoobris Tapa ja Tamsalu valla liitumisel. Tapa vald jaotub üheksaks kogukondlikuks piirkonnaks: • Assamalla – Assamalla, Kullenga, Lemmküla, Vadiküla, Võhmetu, Koplitaguse ja Koduküla küla; • Jäneda – Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla küla; • Karkuse – Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli küla; • Lehtse – Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve küla; • Moe – Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu küla; • Porkuni – Porkuni, Piisupi, Vistla, Järvajõe ja Kadapiku küla; • Tamsalu – Tamsalu linn, Sääse alevik, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa, Savalduma, Araski, Sauvälja, Metskaevu ja Põdrangu küla; • Tapa linn; • Vajangu – Vajangu, Kuie, Kursi, Kerguta, Aavere, Võhmuta, Türje ja Järsi küla. Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ”Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009- 2015” järgi jagunes Tamsalu vald neljaks kandiks: 1) Tamsalu kant (Sääse, Uudeküla, Alupere, Naistevälja, Kaeva, Loksa,
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Kodukant Kauniks – Omavalitsuse Koostöö Vallakodanikuga
    Nr 5/415 16. mai 2014 Tasuta LÜHIDALT LÜHIDALT Hajaasustuse Tapa valla programm heakorrakonkurss Hajaasustuse programmi taotluste ootab kandidaate esitamise tähtaeg on 2. juuni 2014. Ka 2014. aastal toetavad Eesti Kevad on olnud varajane ning ma- riik ja kohalik omavalitsus hajaasus- jaomanikud kibelevad juba ammu tuses elavaid alla 18-aastase lapsega oma kodusid kaunimaks tegema. majapidamisi. Ilusad ja soojemad ilmad saabuvad Programmi eesmärgiks on ha- õige pea, sest majaseinad ootavad jaasustusega maapiirkondades värvimist, peenrad kujundamist ja elavatele lastega peredele tagada lilled istutamist. head elutingimused ning seeläbi Ka sel aastal korraldab Tapa aidata kaasa elanike arvu püsimisele vallavalitsus heategevusalase valla- hajaasustusega maapiirkondades. sisese konkursi Kaunis Kodu, mille Eesmärgi saavutamiseks toetatakse eesmärgiks on välja selgitada Tapa programmist majapidamiste veesüs- valla haldusterritooriumil asuvad teemide, kanalisatsioonisüsteemide, kõige heakorrastatumad objektid ja juurdepääsuteede ning autonoomsete selle kaudu kaasa aidata keskkonna elektrisüsteemidega seotud tegevusi. kaunimaks kujundamisele. Vormikohane taotlus esitatakse Soovime innustada majaoma- Tapa vallavalitsusele. Taotluse esita- nikke, ühistuid, külasid ja tööstus- mise tähtaeg on 2. juuni 2014. ettevõtete juhte pöörama suuremat Toetusmeetme Tapa valla koor- tähelepanu heakorrale ja kaunile dinaator on Vahur Leemets, telefon ümbrusele. Selleks, et leida üles 322 9658, e-mail vahur.leemets@ kõige heakorrastatumad objektid, tapa.ee. Tapa
    [Show full text]
  • TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tapa 24
    TAPA VALLAVOLIKOGU OTSUS EELNÕU Tapa 24. november 2016 nr Katastriüksustele sihtotstarbe määramine Maakatastriseaduse § 18 lõigete 4 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 alusel: 1. Kinnitada järgmistele katastriüksustele sihtotstarbeks elamumaa (001; E): 1.1. Läpi külas Urva katastriüksus; 1.2. Lehtse alevikus Pikk tn 13 katastriüksus; 1.3. Imastu külas Tallitaguse katastriüksus. 2. Kinnitada järgmistele katastriüksustele sihtotstarbeks maatulundusmaa (011; M): 2.1. Tõõrakõrve külas Leesi katastriüksus; 2.2. Linnape külas Arupõllu katastriüksus; 2.3. Linnape külas Arumetsa katastriüksus; 2.4. Räsna külas Kuivati katastriüksus; 2.5. Räsna külas Mõisapargi katastriüksus; 2.6. Räsna külas Nurmepõllu katastriüksus; 2.7. Saiakopli külas Käspre katastriüksus; 2.8. Saiakopli külas Kõnnu katastriüksus. 3. Kinnitada järgmistele katastriüksustele sihtotstarbeks tootmismaa (003; T): 3.1. Räsna külas Loomalauda katastriüksus 3.2. Raudla külas Töökoja katastriüksus; 3.3. Rabasaare külas Rabasaare keskus 1 katastriüksus; 3.4. Rabasaare külas Rabasaare keskus 6 katastriüksus; 3.5. Rabasaare külas Rabasaare keskus 8 katastriüksus; 3.6. Rabasaare külas Rabasaare keskus 10 katastriüksus; 3.7. Rabasaare külas Rabasaare keskus 13 katastriüksus; 3.8. Vahakulmu külas Saekaatri katastriüksus. 4. Kinnitada Imastu külas Koolkodu katastriüksusele sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh). 5. Kinnitada Kõrvekülas Loobu metskond 339 katastriüksusele sihtotstarbeks
    [Show full text]