Põhja-Kõrvemaa Kõrvemaa Ohepalu

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Põhja-Kõrvemaa Kõrvemaa Ohepalu Armas sõber! Kui tuled kaitsealale, siis pea meeles: Dear visitor! When visiting the protected area, please keep in Lieber Freund! Wenn Du in den Naturschutzgebiet Дорогой друг, находясь в заповеднике, помни: SWEDEN mind that: kommst, beachte bitte Folgendes: – Metsateed ja -rajad on vaid jalgsi või rattaga liikujaile; – Лесные дороги и тропы предназначены только для пешеходов или FINLAND PÕHJA-KÕRVEMAA – Forest roads and trails are only for hiking and cycling; – Auf den Wegen und Pfaden im Wald nur zu Fuß gehen oder mit велосипедистов; – Lõket teha ja telkida tohib ainult selleks ettevalmistatud ja dem Fahrrad fahren ESTONIA tähistatud kohtades; – Camping and campfi res are allowed only in designated and marked – Разводить костер и ставить палатки можно только в специально RUSSIA KÕRVEMAA sites; – Feuer machen und zelten nur an den dafür vorgesehenen und для этого подготовленных и обозначенных местах; – Parkida tohib vaid selleks ette nähtud parklates ja teeservadel; bezeichneten Stellen DENMARK – Parking is allowed only in designated parking areas or along road – Машину можно парковать в специально отведенных для этого LATVIA OHEPALU – Jäta kaitsealused taimed kasvama ning ära puutu linnupesi; shoulders; – Parken nur auf den dafür vorgesehenen Parkplätzen местах или на обочине дороги; Kaitstavate alade kaart – Liigu vaikselt ning ära jäta endast maha prügi. – Please do not pick protected plants and do not touch bird nests; – Keine Pfl anzen, die unter Naturschutz stehen, pfl ücken, und – Нельзя рвать охраняемые (а на всякий случай и незнакомые) LITHUANIA keine Vogelnester berühren растения и трогать птичьи гнезда; Map of protected areas – Please move around quietly and do not leave any litter. RUSSIA – Ruhe und Ordnung halten und keinen Abfall hinterlassen – Пожалуйста передвигат тихо и не оставляет помет. Schutzgebiete Karte BELARUS 1101121313 110 112 1313 110 112 1313 110 112 1313 GERMANY POLAND Карта охраняемых территории Politsei Hädaabi KeskkonnainspektsioonPolice Emergency Environmental inspectorate Polizei Notruf Umweltinspektion Полиция Скорaя пoмoщь Инспекция окружающей среды Vööndite kirjeldus Description of zones Zonenbeschreibung Описание зон Piiranguvööndid Limited management zones Begrenzungszone Буферные зоны Kõige leebema kaitsekorraga alad, mis määratletakse juhul, Areas with the least strict protection regime, established in Die Gebiete mit der sanftesten Schutzordnung, die dann fest- Это зоны с наименее строгим режимом охраны, который kui loodusväärtuste säilitamiseks rangemaid piiranguid pole cases where there is no need for stricter restrictions for the gelegt werden, wenn für den Naturhaushalt keine strengen устанавливается в случае, если для сохранения природных vaja. Põhinõudeks on siin maastikupildi säilitamine ja jätku- preservation of the nature values. The main requirements Begrenzungen nötig sind. Als Hauptforderungen gelten hier ценностей не нужны самые строгие ограничения. Основ- suutlik majandamine. Piiranguvööndid toimivad ka ühendus- here are the preservation of the landscape appearance and die Aufbewahrung vom Landschaftsbild und nachhaltiges ное здесь – сохранение общего вида ландшафта и хозяйст- alana rangemalt kaitstavate vööndite sidumiseks ühtseks sustainable management. Limited management zones also Wirtschaften. Die Begrenzungszonen dienen auch als Verbin- вование с учетом требований экологии. Буферные зоны kaitsealaks. function as areas linking the more strictly protected zones into dungsgebiete zu der strenger begrenzten Zone, damit ganze нередко функционируют как звенья, объединяющие более a single protected area. Schutzgebiete gebildet werden können. строго охраняемые зоны в единый заповедник. Sihtkaitsevööndid Jagunevad kaheks: looduslikes sihtkaitsevööndites kaits- Special management zones Zonen mit besonderen Schutzmaßnahmen Зоны целевого назначения takse looduslike protsesside loomulikku arengut (nt sood, There are two types: natural special management zones serve Zweiteilung: in den natürlichen Zonen wird die Entwicklung Данные зоны разделяются на две части: в природных зо- loodusmetsad); hooldatavates sihtkaitsevööndites on loodus- to protect the natural course of ecological processes (e.g. natürlicher Prozesse unter Schutz genommen (z. B. Moore, нах охраняется естественный ход развития природных väärtuste säilimiseks sageli vajalik inimese kaasabi (nt puis- mires, natural forests); in managed special management zones, naturnah gebliebene Wälder); in den Zonen mit Pfl egema- процессов (на-пример, на болотах, в дремучих лесах); в niitude hooldamine, niitmine, rannakarjamaade karjatamine, human contribution is often needed to preserve the nature ßnahmen benötigt man für das Erhalten des Naturhaushaltes других зонах проводятся работы по уходу за охраняемыми võsa lõikamine jne). Sihtkaitsevööndis võib kehtestada ka aja- values (e.g. management of wooded meadows, mowing, oft menschliche Mithilfe (z. B. Gehölzwiesen pfl egen, mähen, объектами (например, сенокошение на лесолугах, выпас lisi liikumispiiranguid (nt lindude pesitsusajaks). grazing on coastal pastures, brush cutting, etc). In special Küstenweiden hüten, Gesträuch schneiden usw.). In den Zonen скота на приморских пастбищах, рубка кустарниковых management zones, seasonal access restrictions may also be mit besonderen Schutzmaßnahmen können auch zeitlich зарослей и т.д.). В зонах целевого назначения могут быть established (e.g. for the duration of the bird nesting season). festgelegte Betretungsbegrenzungen eingeführt werden (z. B. установлены временные ограничения пребывания людей Loodusreservaadid für die Nistzeit). (например, во время гнездования птиц). Kõige rangema kaitsekorraga, kus on inimeste viibimine aastaringselt keelatud. Sellised vööndid luuakse teaduslikel Strict nature reserves eesmärkidel, selgitamaks koosluste / ökosüsteemide looduslik- Areas with the strictest protection regime, where human Naturreservate Природные резерваты Trükis on valmistatud Keskkonnaameti tellimusel. This publication is commissioned by the Environmental Board. ke protsesse aladel, kus otsene inimtegevuse mõju praktiliselt access is prohibited all year round. Such zones are established Mit der strengsten Schutzordnung, wo der Aufenthalt der В резерватах устанавливается самый строгий режим ох- Diese Aufl age urde von der Umweltamt. puudub. for scientifi c purposes to study the natural processes of com- Menschen ganzjährig verboten ist. Solche Zonen werden für раны. Пребывание людей в резерватах строго запрещено Публикация составлена по заказу Департамента окружающей среды. munities / ecosystems in areas with virtually no direct human die wissenschaftlichen Ziele geschaff en, um die natürliche круглый год. Резерваты создаются в научных целях, Tekstid / Text / Texte / Текст: Andres Tõnisson ISBN 978-9949-423-92-7 impact. Prozesse der Biozönose / Ökosystemen auf den Gebieten er- для изучения естественных процессов в сообщест-вах Fotod / Photos / Fotos / Фотографий: Ingmar Muusikus mitteln zu können, wo der direkte Einfl uss des menschlichen (экосистемах) на территориях, где непосредственное Kaart ja kujundus / Map and design / Handelns praktisch nicht gegeben ist. влияние человека практически отсутствует. Karte und Design / Карта и оформление: Regio Trükk / Printing / Druck / Печатано: Printbest Trükikoda 9 789789 949427 Suursoo Paukjärve tornist / Suursoo Bog from Lake Paukjärv lookout tower Kiigumõisa sookaasik / Peatland birch forest at Kiigumõisa Soodla jõgi Koitjärvel / Soodla River at Koitjärve Jussi mõhnastik / Jussi Kame Field Kivijärv Koitjärve rabas / Lake Kivijärv in Koitjärve Bog Jägala jõgi ülemjooksul / Headwaters of Jägala River Aussicht an Sumpf Suursoo aus Turm am See Paukjärv / Вид на болото Суурсоо с вышки у озера Паукъярв Sumpfbirkenwald in Kiigumõisa / Болотный березняк в Кийгумыйза Fluss Soodla in Koitjärve / Речка Соодла в Койтъярве Jussi Kuppenland / Камовое поле Юсси See Kivijärv in Hochmoor Koitjärve / Озеро Кивиярв в верховом болоте Койтъярве Fluss Jägala in seinem Oberlauf / Верховье реки Ягала KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA PÕHJA-KÕRVEMAA LOODUSKAITSEALA OHEPALU LOODUSKAITSEALA KÕRVEMAA PROTECTED LANDSCAPE PÕHJA-KÕRVEMAA NATURE RESERVE OHEPALU NATURE RESERVE Mitmest lahustükist koosnev, ent looduslikus mõttes terviklik Veel paarikümne aasta eest Nõukogude armee polügoonina Valdavas osas soo ja soometsaga kaetud kaitseala (5 817 ha) teljeks Kõrvemaa Protected Landscape (20 543 ha), comprising several Põhja-Kõrvemaa (Northern Kõrvemaa) Nature Reserve (13 086 ha), The mainly bog and peatland forest covered reserve (5 817 ha) has Kõrvemaa maastikukaitseala (20 543 ha) esindab läbilõiget soo- ja suletud territoorium, tänane Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on ligi 20 km pikkune Tapa-Pikassaare oosistu, samuti viimasega detached areas but yet an integral whole in terms of natural only a couple of decades ago a closed territory of a Soviet military its axis along the almost 20-km-long Tapa-Pikassaare Esker System metsarikkast, hõreda asustusega „kõrvevööst“. Maastike kujune- (13 086 ha), on kiiresti muutunud populaarseks väljasõidukohaks. liituv, ligi 13 km pikkune Ohepalu-Viitna oosistu. features, represents a cross section of the sparsely populated, bog training area, has quickly become a popular destination for ou- and the adjoining Ohepalu-Viitna Esker System (around 13 km in mise looduslikeks eeldusteks on paese aluspõhja kaetus kruusa ja and forest rich “Kõrve Belt”. The landscapes here were formed in tings. length). the conditions of an overlie of gravel and sand above the limestone liivaga, tasane pinnamood ning
Recommended publications
  • Arhiivinimistu
    Arhiivinimistu Lahemaa Rahvuspark Fond nr. Nimistu nr nr.. 2 1905‐2004 Palmse, 2012 1 Sisukord Arhiiviskeem 3 Arhiivimoodustaja kirjeldus 5 Arhiivikirjeldus 7 Sarjade kirjeldused 8 Sarja 1‐1 Põhimäärus, eeskiri säilikute loetelu 47 Sarja 1‐2 Plaanid ja aruanded säilikute loetelu 48 Sarja 1‐3 Teadus‐Tehnilise Nõukogu tegevus säilikute loetelu 49 Sarja 1‐4 Lahemaa fondi tegevus säilikute loetelu 50 Sarja 1‐5 Direktsiooni tegevus säilikute loetelu 51 Sarja 1‐6 Eesti Kaitsealade Liidu dokumendid säilikute loetelu 52 Sarja 1‐7 Seltside, ühingute põhimäärused säilikute loetelu 53 Sarja 1‐8 Konverentsid säilikute loetelu 54 Sarja 1‐9 Kroonikaraamat säilikute loetelu 56 Sarja 1‐10 Külalisteraamat säilikute loetelu 60 Sarja 1‐11 Plakatid säilikute loetelu 61 Sarja 1‐12 Publitseerimistegevus säilikute loetelu 62 Sarja 1‐13 Külastus‐ ja haridustegevus säilikute loetelu 63 Sarja 2‐1 Kultuurilooline arhiiv säilikute loetelu 65 Sarja 2‐2 Inventeerimismaterjalide ajaloolised õiendid säilikute loetelu 84 Sarja 2‐3 Ajaloolised inventeerimismaterjalid säilikute loetelu 85 Sarja 2‐4 Külade (talude) arhitektuur‐ajalooline inventeerimine säilikute loetelu 86 Sarja 2‐5 Etnograafiliste esemete kaardid külade kaupa säilikute loetelu 135 Sarja 2‐6 Lahemaa personaalia kartoteek säilikute loetelu 137 Sarja 2‐7 Diplomitööd ja projektid säilikute loetelu 138 Sarja 2‐8 Raamatukogu inventaarraamatud säilikute loetelu 150 Sarja 2‐9 Ohutustehnika, praktika päevikud säilikute loetelu 151 Sarja 2‐10 Ametijuhendid säilikute loetelu 152 Sarja 2‐11 Kirjavahetus säilikute loetelu
    [Show full text]
  • 4 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    4 buss sõiduplaan & liini kaart 4 Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu Vaata Veebilehe Režiimis 4 buss liinil (Paide bussijaam - Pikaküla - Purdi - Ardu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Ardu Kauplus: 15:25 (2) Paide Bussijaam: 16:35 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 4 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 4 buss saabub. Suund: Ardu Kauplus 4 buss sõiduplaan 23 peatust Ardu Kauplus marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 teisipäev 15:25 Paide Bussijaam Vaksali, Paide kolmapäev 15:25 Kultuurikeskus neljapäev 15:25 18 Pärnu, Paide reede 15:25 Paide Kutsekool laupäev Ei sõida 43 Tallinna Tänav, Paide pühapäev Ei sõida Sillaotsa 1 Mäo Tee, Estonia Vet.Labor 4 buss info Mäo 1 (Tallinna Suund) Suund: Ardu Kauplus Peatust: 23 Tarbja Osakond Reisi kestus: 56 min Liini kokkuvõte: Paide Bussijaam, Kultuurikeskus, Tarbja Paide Kutsekool, Sillaotsa, Vet.Labor, Mäo 1 (Tallinna 10 Kooli tee, Estonia Suund), Tarbja Osakond, Tarbja, Eivere, Laane, Pikaküla, Eivere Tee, Purdi, Anna Keskus, Sõmeru, Eivere Liivamäe, Ussisoo, Matsimäe, Mustla, Mustla- Nõmme, Nõmmeküla, Ardu, Ardu Kauplus Laane Mäo — Tarbja — Eivere — Korba, Estonia Pikaküla Eivere Tee Purdi Anna Keskus 2 Sõnajala Tee, Estonia Sõmeru Liivamäe Ussisoo Matsimäe Mustla Mustla-Nõmme Nõmmeküla Ardu 2 Tallinna Maantee, Estonia Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia Suund: Paide Bussijaam 4 buss sõiduplaan 21 peatust Paide Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 16:35 teisipäev 16:35 Ardu Kauplus 1 Pala Tee, Estonia
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Erihoolekande Teenusekohtade Tabel 01.11.2017.Xlsx
    Tegevusloa omaja Tegevuskoha aadress Kontaktandmed Telefon Andmed tegevusloa kohta Tegevusloa Riigieelarveli Tegevusloa Riigieelarvelis Halduslepingu (teenuse osutaja) E-post / veebiaadress (erihoolekandeteenus) number ste kohtade kehtivusaeg te täidetud kehtivusaeg arv kohtade arv 01.11.2017 seisuga HARJUMAA AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 [email protected] 6 771 250 igapäevaelu toetamine SEH000162 28 Tegevusloa Riigieelarveliste 29.02.2020 10614 Tallinn www.hoolekandeteenused.ee töötamise toetamine SEH000168 194 kehtivusaeg kohtade arv toetatud elamine SEH000169 8 tegevuskohta tegevuskohtad kogukonnas elamine SEH000161 237 de lõikes e lõikes erinev ööpäevaringne erihooldusteenusSEH000174 1430 erinev (vt (vt allpool allpool olevast tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 220 olevast sügava liitpuudega isikule tabelist) ööpäevaringne erihooldusteenus 104 kohtumäärusega paigutatud isikule Ööpäevaringne erihooldusteenus 6 kohtumäärusega paigutatud isikule (alaealised) AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu Valkla küla [email protected] 6 066 301 ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174 104 tähtajatu 88 Kuusalu vald www.hoolekandeteenused.ee/valkla kohtumäärusega paigutatud isikule 74630 Harjumaa AS Hoolekandeteenuse Vääna-Viti Kodu Viti küla 1 [email protected] 6 742 127 kogukonnas elamine SEH000161 1 tähtajatu 1 Harku vald http://www.hoolekandeteenused.ee/vaan ööpäevaringne erihooldusteenus SEH000174/10 87 tähtajatu 86 76910 Harjumaa a/ AS Hoolekandeteenused Kehra Kodu Lehtmetsa küla Anija [email protected]
    [Show full text]
  • Ühiskonverentsid Jänedal Korrusel Avatud Tervisemess Oleksin Õnnelik, Jõudes Vaasi Vette 24.–26
    Nr 10/334 9. mai 2008 Tasuta LÜHIDALT Tervisepäeva ajakava Tapa spordikeskuses ja selle ümbruse toimub 10. mail al- gusega kell 10 tervisepäev ja rahvajooks. Mis oleks Päevakava: kell 10 – Aeroobika kõigile Tapa kui oleksin liblikas? gümnaasiumi kõrval asuvas park- las Mis oleks kui oleksin liblikas kell 11 – Rahvajooks ja elaksin vaid ühe päeva? kell 12 – Kepikõnd Tapa gümnaa- Või kotkana lendaksin siumi juures asuvas pargis kõrgustes - kell 11–14 – Tapa spordikeskuse mida kõike mu silmad näeks jõusaal on avatud ja võimalus spet- ka? sialistilt nõu küsida kell 11.30–12.30 – Tapa spordikes- Vahest tahaksin olla ma kala. kuse I korrusel võimalik osaleda Naudiks ookeanis peituvat ilu. step-aeroobikat tutvustaval kursu- sel Vahest õrnalt võbelev küün- Jänedal asuva Maamajanduse Infokeskuse LEADER-i koordinaatorid Krista Kõiv (vasakult esimene) ja Ave kell 12.45–13.45 – Tapa spordikes- laleek Bremse (paremalt esimene) tutvustasid JAP-i ja TAK-i rahvusvahelise ühiskonverentsi vaheajal välisküla- kuse I korrusel võimalik osaleda keset kurbust, pisaraid ja valu. listele (Tšehhist ja Soomest) Eesti LEADER-i tegevust. Foto Meeri Klooren line-tantsu tutvustaval kursusel kell 11–14 – Lastele üritused Tapa Täna tahaksin olla ma lilleõis, gümnaasiumi ees koos Pipiga mis saaks nopitud läbi lapse kell 10–14 – Tapa spordikeskuse I käe. Ühiskonverentsid Jänedal korrusel avatud tervisemess Oleksin õnnelik, jõudes vaasi vette 24.–26. aprillini toimusid Tapa duse Infokeskus ja Tapa vald. kaasamise vorm, koostöö kohalike Päevajuht on Samuel Golumb ja ema silmis siis rõõmu kui Arenduskoja (TAK) ja Järva Konverentside avamisel osalesid omavalitsustega LEADER-is ja näeks. Arengu Partnerite (JAP) kor- tervituskõnedega Kalle Sommer turismiettevõtlus kui kaasamise NB! Vallasiseselt sõidab raldatud ühisüritused Jänedal ja (OÜ Jäneda Mõis), Üllar Vahtra- vorm.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Leader-Reis Naabrite Juurde 27-Liikmeline Meeskond 13 Esindu- Se Seas VI Koha
    Nr 6/306 17. märts 2007 Tasuta LÜHIDALT LÜHIDALT Lääne-Virumaa “Tuleohutu kodu talimängud 2007” Sõmeru vallas 2007 Suitsuandurid on kõige lihtsamad ja odavamad vahendid, mille abil on võimalik tulekahjude varajane avasta- Selle aasta maakondlikud talimängud mine ja sellest tulenevalt ka nende kii- toimusid Sõmeru vallas. 2006. aas- re likvideerimine. tal toimusid maakondlikud talimän- Ida-Eesti Päästekeskuse Tapa Tu- gud Tapa vallas, kus Sõmeru valla gikomando pealik Aron Jaanis paigal- võistkond võitis Tapa valla mees- das sel nädalal projekti “Tuleohutu konna ees esikoha. kodu 2007” raames suitsuandurid Peale korvpallivõistluse (Rakve- Tapa valla 10 pere kodusse. Suitsuan- re Spordihallis) toimusid võistlused durite paigaldamisel nõustas Aron Sõmeru vallas Uhtnas (male, kabe ja Jaanis peresid nende kasutamise osas. koroona), Sõmeru klubi võimlas Suitsuandurite kasutuselevõtmine (lauatennis) ja Mõedakul (suusatami- kodudes suurendab oluliselt elanik- ne). Maakondlikud talimängud konna turvalisust, vähendab tuleõn- 2007 Sõmeru vallas võitis Viru-Ni- netustes hukkunute arvu ning hoiab gula Sõmeru ja Tamsalu valla ees. ära suure hulga vara hävimise. Tapa valda esindasid seekord 27 Järgneva nädala jooksul paigaldab tublit talisportlast ning tegid seda igati Tutvumisreisist osavõtjad tegid Karepa klubis ühispildi Valli Lember-Bogatkina uusima maali “Vikerkaar” Tapa vallavalitsus suitsuandurid ka mit- tetulundusühingute ruumidesse, kus tublilt. Parimate tulemuste eest hoo- ees. Foto Heiki Vuntus litsesid lauatennise võistkond (II toimub sotsiaalteenuste pakkumine. koht) ja malevõistkond (IIIkoht). Ene Augasmägi, sotsiaalnõunik Kokkuvõttes saavutas Tapa valla Leader-reis naabrite juurde 27-liikmeline meeskond 13 esindu- se seas VI koha. 27. veebruaril toimunud tutvumis- aladele. Aaspere külamaja kasu- arendustegevusele. Suusatamises sõitsid tublilt Liis reisil MTÜ Partnerid tegevuspiir- tavad kuue ümberkaudse küla Viimasena külastasime Roela Avalikul liiniveol Lanno (noorte klassis III koht) ja konda osalesid ka huvilised Rä- elanikud.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Avati Tamsalu 100 Tamme Park
    Nr 6/464 Juuni 2018 Tasuta LÜHIDALT LÜHIDALT Tamsalu kool Kaasava eelarve 150 hääletuse 2. juuni möödus Tamsalus pidustuste tulemused lainel – tähistati Tamsalu kooli 150. ja Tamsalu laulu- ja tantsupäev 50. aasta- 2018. aasta kaasava eelarve ettepanekute päeva. Päeva avas sportlikult vilistlaste vahel toimus hääletamine elektroonilises korvpall. Sellele järgnes rongkäiguga veebikeskkonnas VOLIS 01. juunist alanud laulu- ja tantsupidu, mille lavas- kuni 11. juunini. Hääletada sai 5 ette- tuses võis kuulda vilistlaste kooliaegseid paneku vahel. mälestusi. Tamsalus au sees hoitud Hääletamisest võttsis osa 368 hääleõi- rahvatants, koorilaul ja pillimäng guslikku Tapa valla elanikku, kes andsid lõppenud, oli aeg külastada koolimaja 395 häält. ning ühiselt süüa koolilõunat. Maja 1.1. Valgejõe saare korrastamine, oli pidurüüs - kaunistatud õpilastööde 132 häält. näitustega. Õhtuks oodati külalisi 1.2. Porkuni järve puhkeala arendami- aulasse kontsertaktusele, kus esinesid ne ja mitmekesistamine, 109 häält. koolibändid ning jalga sai hilisõhtuni 1.3. Välitreeningseadmete paigaldami- keerutada ka koolimaja ees. Kokku ne Tamsalu Terviserajale, 79 häält. külastas koolimaja päeva jooksul üle 1.4. Jäneda pargis asuvate sildade 400 inimese. Päev oli meeleolukas ning korrastamine, 68 häält. Tamsalu koolipere tänab kõiki, kes päe- President Kersti Kaljulaid ja Austria president Alexander van der Bellen tamme istutamas Foto Alina Leopard 1.5. Kiiruskaamera ja kergliiklustee va õnnestumisele kaasa aitasid ja soovib rajamine Valgejõe puiesteele, 7 häält. koolile, selle õpilastele, õpetajatele ja 2018 aasta kaasava eelarve ettepa- vilistlastele kõike head! nekutest realiseeritakse Merili Vipperi Avati Tamsalu poolt esitatud ettepanek korrastada Valgejõe saar sh paigaldada Valgejõe saa- Muudatused rele lastele kiiged, riietevahetuskabiinid, korraldatud 100 tamme park tualetid, korrastada võrkpalliväljakud, rajada tule tegemise koht ja varjualune. jäätmeveos 1.juunil avati Tamsalus Eesti Arvo Krikmann.
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]