MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest. Need lammutati ära kuue­ iil;! te nägudega viienda klassi poistele kool, kuid vanades majades on pal­ kümnendatel aastatel, sest mõisa­ M • |Uliii nende meelispaika meelde. Seejärel ju olmeprobleeme. Mõisahooned härra saal jäi koolile väikeseks. meenub ka poistele, kust saab häid pole ju õppetöö tarvis ehitatud. "Nüüd on meil lava endises söögi­ õunu-pirne raksata. Lapsed peavad lippama mitme ma­ saalis ja võimla piduhallis,” selgi­ Kolmanda klassi poisi Lennart ja vahet ja klassitoadki on läbi- tab õpetaja Ojavee. Kui ta 19-aasta- Bergströmi sõnul on mõisakoolis käidavad,” räägib direktor. selt kooli õpetajaks tuli, õpiti mõi­ mõnus käia, sest mõisahoones saab Palmse koolis käib praegu ehi­ sas petrooleumilampide valgel, sest vanu näidendeid lavastada. Härras­ tustöö. Pööningule tuleb juurde ne­ elektrit anti alles õhtul pärast kel­ temaja suur saal olevat peagi lava­ li klassituba. Direktori sõnul oleks la kaheksat. laudadele tuleva "Lumivalgekese” neisse ilus vanamoelist mööblit os­ Olude sunnil on oma asukohta etenduse jaoks justkui loodud. ta, kuid paraku on see liiga kallis. vahetanud ka mõned kooli aknad, "Linnakoolis käies võib hoopis au­ Esimene klass sai täispuidust pin­ sest õpilaste töölauale peab valgus to alla jääda,” teatavad poisid, kes gid päranduseks sügisel kinni pan­ langema vasakult poolt. õmblesid endale piduliku etenduse dud Vergi koolilt. ”Ehk saab tulevi­ Põlula kooli lapsed ei oska öelda, tarvis tööõpetusetunnis kikilipsud. kus õpilaste õpikeskkonda pasliku kas neile meeldib mõisas õppida. Palmse algkooli viienda kassi lap­ mööbliga veelgi ehedamaks muu­ Enamik neist pole kordagi mõnda sed lähevad järgmisel sügisel Rak­ ta,” loodab Taremaa. tüüpprojekti järgi ehitatud linna­ verre linnakooli. ”Me ei taha suur­ Rägavere valla Põlula põhikooli kooli sattunud. Vaid mõne aja eest de kooli minna... Siin tunnevad algklasside lapsed õpivad eelmisest Rakvere Kauri koolist tulnud Krist­ kõik kõiki. Mine tea, kuidas seal sajandist pärit jahimõisa peahoo­ jan Peeterson leiab, et mõisakoolis suuremad algul väiksematesse suh­ nes ja teenijatemajas. on põnev tilaga koolikell ning saab tuvad,” on poisid kõhevil. Nende Vahetult pärast sõda asusid mõi­ rohkem väljas joosta kui linnas. linnakoolis õppivad sõbrad on sas traktorijaam ja sidekontor. Nii Palmse punase katusega koolimaja on puidust hoone sisemuses mõi- Euroremont on odavam aina igatsusega meenutanud. saaegadest alles vaid kamin, tüdru­ kute riietusruumis asuvad relvaka­ Praegu käib teenijatemajas asuva­ Mõisaproua hirmutas pid ja pööningul kummitav mõisa­ tes klassitubades euroremont. Iga popitajaid proua vaim. klass saab endale ise värvi ilme. Mõisaproua on end kord ilmuta­ Uue väljanägemisega ruumides Õpetaja Hiie Purju oli enne Palm- nud viienda klassi poistele, kes te­ hoiavad vana aja mälestusi vaid sesse tulekut 14 aastat õpetajaks gid poppi. ”Tal olid valged riided ja bordüüriga tapeedid. Porkuni mõisas. Tema sõnul on hallid juuksed,” seletavad viiendi­ Matemaatikaõpetaja Leela Sih- mõisakoolis hubane õpetada, sest kud ärevalt. Teise klassi poisid li­ vardi hinnangul kaob moodsa re­ vana maja õhustik sisendab rahu. savad, et proua teeb pööningul mö- mondiga vana mõisa olemus ja ruu­ Palmse lapsed õpivad mõisavalitseja majas. Koolitundi kutsub neid mõisaaegse välimusega kell. Suurest ja kaasaegsest Kadrina risevat häält. ”Nii kui vaheajakell mid müütavad kõledamaks. ”Puit- RAUNO VOLMAR koolist Palmsesse direktoriks tul­ lööb, läheme keerdtrepist otse pöö­ viimistlus oleks ilus, kuid seda ei nud Tõnu Taremaa hinnangul on ningule,” seletavad nad. luba jälle tuletõrje. Ometi on prae­ Sihvardi sõnul tuleb aga õnne tä- kalliks. õpilased vaimustuvad vanadest as- aga mõisakoolidel ka halbu külgi. 42 aastat koolis õpetajaametit pi­ gune plastmassist lagi mürgiste au­ nada, et koolis üldse remonti teha Sihvardi sõnul räägitakse õpilas- jadest ikkagi alles vanemas eas, "Esteetiliselt mõjub õpikeskkond danud Inge Ojaveel on kõige roh­ rude tõttu tulekahju korral veelgi saab, sest restaureerimine läheks tele ajalootundides mõisalugu. Las- praegu on neil hea meel ka mõisa mõisas lastele kindlasti paremini kem kahju vanadest kahhelahju­ ohtlikum,” leiab õpetaja. haridusasutusele niikuinii hirm- te hooldada on ka mõisapark. ”Ent euroremondist,” leiab õpetaja..