Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat muistavat tutustua yhdyskuntien pyhäkköihin. Jos asuneet täällä kahden tausmaalla savukalan, säännöllisesti postia ja matkustajia Tarton ja ulkonäyttely, jossa vierailijat voivat matkustaa Jüri tn 12, Võru tutustumisen arvoista paikkaa, jotka on merkitty jo tuhat vuotta. 130 vuotta sitten Sangasten edelleen isoisänsä ruokavalion: ryynipuuroa, onnistut kurkistamaan myös pyhäköiden uskonnon rajalla, Viron ja piirakoiden ja raakajuuston Võrun välillä. Tartto–Võru-tie on osa ajassa ja kohdata jokaisessa tienmutkassa Puhelin: (+372) 782 1881 National Geographicin keltaisin kehyksin. kartanon isäntä onnistui alkuperäisen rasvatonta piimää ja suolasilliä. Kesäisin hän Sähköposti: [email protected] sisälle, saat aavistuksen runsaasta Venäjän välillä, jo esihis- kera. Haudoilla syömisen tapa historiallisesti mielenkiintoista kauppa- ja hauskoja hahmoja. Museoalueella on vilkas Keltaisen kehyksen läpi kurkistettaessa voi jalostustyönsä tuloksena luomaan uuden käveli aina kurpposilla. www.visitvoru.ee aavistaa miltä tuntuu asua erityisessä paikassa kulttuuriperinnöstä, jota ei esiinny sellai- toriallisista ajoista asti. Kun ulottuu kaukaiseen mennei- sotilastietä, joka yhdisti muun muassa liikenne: nähtävissä on sekä menneiden syysruislajikkeen nimeltä Sangaste, joka on Põlvamaan matkailuneuvonta Venäjän ja Latvian rajalla. Elämä eri kielten, sena missään muualla Virossa. raja oli vielä auki, Kuljen syyteen ja vahvistaa perheen Pihkovan ja Tarton. 1800-luvun puolesta- aikojen että tulevaisuuden ajoneuvoja. Museo Venäläisiä vanhauskoisia eli starovertseja kirkon pappi kävi Venäjän ja suvun yhteenkuuluvuutta välistä alkaen tiellä alkoivat kulkea myös edistää lasten liikennekasvatusta. Kooli tn 1, Räpina, Räpina vald, kulttuurien, ajattelutapojen ja maailmankatso- Valga – yksi kaupunki, kaksi valtakuntaa Põlvamaa musten keskellä tarjoaa aina yllätyksiä ja on asunut Peipsijärven länsirannikolla jo liki puolelta kansoineen Pod- huolimatta siitä, millä puolella kyytirattaat, joilla kuljetettiin postia, ja siten Näytteillä oleva tienrakennus- ja tienhoito- Puhelin: (+372) 799 5001 tutustumisen iloa. kolmen vuosisadan ajan. Se koskee sekä kieltä, kulttuuria että motsan tsasounassa elämän ja kuoleman rajaa luotiin kestikievarien ja krouvien verkosto. kalusto on todellinen makupala tekniikan Viron ja Latvian rajalla sijaitsevan Valga osoittanut kädellä tai miekalla kartalle ja Sähköposti: [email protected] Etelä-Viroa esittelevä yhteistyöhanke on samalla Rukoushuoneiden rakentaminen alkoi uskonnon sisältöä: he eivät tunnusta Nikonin viettämässä helluntaita. ollaan. Vainajien hautaaminen Siksi tietä kutsutaan Postitieksi. Kestikie- ystäville, ja tiehöyläkokoelma on Baltian ja kaupungin vaikutusalue ulottuu kahden jakanut kaupungin kahtia antaen toisen www.visitpolva.ee yksi niistä aloitteista, joilla juhlistetaan 125 vuotta seudulla 1700-luvulla. Vanhauskoiset ovat kirkonuudistuksilla tehtyjä muutoksia Ristien ja ikonien saapu- kotikylän hautausmaalle varikokonaisuuteen kuuluu viisi rakennusta, Pohjoismaiden näyttävimpiä. maan kaksikieliseen kulttuuritilaan. Vanhalla puoliskon Virolle ja toisen Latvialle. www.visitsetomaa.ee täyttävää National Geographic -lehteä. pystyneet säilyttämään ainutlaatuisen liturgiassaan ja rituaaleissaan. Nykyään minen lahden takaa veneellä vanhempien ja sukulaisten joissa olevat pysyväisnäyttelyt esittelevät Liivinmaalla Valga kehittyi yhtenäisenä Nykyään Valga-Valka on ikään kuin yksi Tarton matkailuneuvonta kulttuurinsa ja välttämään assimiloitumisen. Virossa on 11 vanhauskoisten yhdyskuntaa. tai lossilla merkitsi pyhän viereen on Podmotsan kan- Viron tieliikenteen, ajoneuvojen ja kaupunkina. Kun Viro ja Latvia itsenäistyivät, kaupunki, joka ei mahdu yhden maan rajoihin. Raekoja plats 1A, Tartu Tervetuloa Olemme koonneet kulttuurista ja historiasta alkamista. Helluntaina salle edelleen luonnollista. matkustamisen historiaa ja teitä pitkin ne eivät pystyneet päättämään, kummalle Ei luultavasti ole sellaista vierailijaa, joka ei Puhelin: (+372) 744 2111 kiinnostuneille neljä suositeltua reittiä, joka ovat valtiolle kaupungin pitäisi kuulua. Rajakiistan olisi antanut valokuvata itseään rajapaalu Sähköposti: [email protected] Alatskivi linna ja Sipuliten alue www.visittartu.com Etelä-Viroon! tulvillaan Etelä-Viron mielenkiintoisia ja tutustu- Obinitsa kerrostaloja sekä sovhoosin eli valtiontilan ratkaisi vuonna 1920 englantilainen eversti taustanaan. Voit yrittää seistä niin, että toinen JÕGEVA COUNTY misenarvoisia paikkoja. Sipulitien alue tarjoaa vierailijoille runsaasti valmistui vuonna 1885. Linnan esikuvana on keskuksen tuotantorakennuksia. Vuonna Tallents, jota olivat tarinan mukaan jalkasi on Virossa ja toinen Latviassa ja 1 Otepään matkailuneuvonta kulttuurielämyksiä. Alueella asuu venäläisiä Yhdistyneen kuningaskunnan hallitsijan Obinitsa on vanha setukaiskylä, jossa 1963 valmistuneessa koulutalossa sijaitsee kestinneet toisena viikkona virolaiset ja toisessa kädessäsi on jäätis ja toisessa Tartu maantee 1, Otepää, Tapaamisiin Etelä-Virossa! vanhauskoisia ja myös virolainen talon- kesäasunto, Skotlannissa sijaitseva Balmo- maaseutuelämä on jatkunut yhtäjaksoisesti nykyään Obinitsan kyläkeskus. Tekojärven toisena latvialaiset. Tallents oli sitten salde jums! VILJANDI Otepää vald, Valgamaa Puhelin: (+372) 766 1200 poikaiskulttuuri on juurtunut syvään. Lisäksi ralin linna. Paikallinen kartanonomistaja yli tuhannen vuoden ajan. Muuttuva aika on rannan rinteelle on pystytetty setukaisten COUNTY Tartu TARTU Sähköposti: [email protected] voit tutustua baltiansaksalaiseen kartano- Arved von Nolcken rakennutti sen rakkau- kuitenkin jättänyt kylään ja sen ympäristöön runonlaulajille omistettu muistopatsas. Tartto–Võrtsjärve–Viljandi–Tõrva–Tartto COUNTY www.otepaa.eu kulttuurin, jonka paras esimerkki on upea tensa merkiksi ja rakastetun Josephine- omat jälkensä, merkkinsä ja rakennuksensa. Ajat ovat enemmän koetelleet kuin 4 Alatskiven linna.A latskiven linna sijaitsee vaimonsa kunniaksi, ja linna oli paronin Matkailija löytää täältä 1 500 vuotta vanhoja hemmotelleet ihmisiä, mutta Unescon Kesto ja pituus: Tartto–Võrtsjärve (41,3 km, 35 min); Valgan matkailuneuvonta PÕLVA Kesk tn 11, Valga Viron ja Euroopan unionin itärajan tuntu- hautakumpuja, tsaarinaikaisen ja 1950- maailmanperintöluettelon kulttuurikohteisiin perheen kotina kahdenkymmenen vuoden 4 Võrtsjärve–Viljandi (36,8 km, 27 min); COUNTY Puhelin: (+372) 766 1699 massa. Satumainen linna, jonka erilaiset ajan. Nykyään linnassa toimivat vierailu- luvulla valmistuneen kirkkorakennuksen, kuuluvaa setukaisten leeloa eli runonlaulua, Viljandi–Tõrva (49,8 km, 42 min); 3 Sähköposti: [email protected] pysyväisnäyttelyt esittelevät Peipsimaan keskus-museo ja ravintol. 2000-luvulla entistetyn tsasounan, runsasta tekstiili- ja korutaidetta sekä VALGA COUNTY www.turism.valgamaa.ee omaleimaista yleis- ja kulttuurihistoriaa, neuvostovallan aikana rakennettuja perinneruokia pidetään arvossa nykyäänkin. Tõrva–Tartu (68 km, 53 min). 2 Tartto–Otepää–Sangaste–Urvaste–Sangaste–Valga–Tartto Reitti yhteensä 195,9 km. Viljandin matkailuneuvonta Kesto ja pituus: Tartto–Otepää (43,7 km, 38 min); Vabaduse plats 6, Viljandi Puhelin: (+372) 433 0442 Otepää–Sangaste (21,3 km, 19 min), Sangaste–Urvaste VÕRU COUNTY Vastseliinan piispanlinna Sähköposti: [email protected] 3 (16,2 km, 13 min); Urvaste–Sangaste (16,2 km, 13 min); Võrtsjärven seutu ja Viljandi www.viljandimaa.ee Eräänä syyskuun yönä vuonna 1353 Setomaan matkailuneuvontapiste Sangaste–Valga (28 km, 26 min); Võrtsjärvi on Viron suurin sisäjärvi. Emajoki tyhjästä linnankappelista kuului kaunista Valga–Tartto (86,5 km, 1 t 6 min). Pikk 12, Värska, Põlvamaa musiikkia, kynttilät syttyivät mystisessä yhdistää Võrtsjärven Peipsijärveen, mikä Puhelin: (+372) 5682 1268 Reitti yhteensä 211,9 km. takaa runsaan kalakannan. Võrtsjärvelle Sähköposti: [email protected] Tartto–Mustvee–Alatskivi–Tartto valossa ja linnan väki näki kappelissa leijuvan valkoisen ristin. luonteenomainen
Recommended publications
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Põlva Valla Külavanemad Läksid Üle Piiri
    Põlva valla külavanemad läksid üle piiri Andres Vijar Himmaste külavanem Himmaste küla 1638 Aktiivse kogukonnaga küla Põlva külje all ühine piir linnaga Jakob Hurda sünnikoht Elanikke 506 , palju noori suurim vanusegrupp 25-35 aastat 2010 valiti külavanem, asutati külaselts Põlvamaa aasta küla 2016 Eestimaa lastesõbralik küla 2017, tiitel omistatud üle-eestilisel külade ümarlaual Viljandis - Maapäeval Himmaste küla Maapäeval Põlva valla külavanemate seltsing Külavanemaid on Põlva vallas valitud aastast 2006. Samal aastal kinnitati ka esimene külavanema statuut vallas. Kahe-kolme aastaga said paika kümmekond külavanemat. Vald sai aru külavanema olemasolu külas aktiviseerib kogukondlikku elu ja külavanem on vajalikuks vahelüliks suhtluses küla ja vallavõimu vahel. Külavanemate valimise stimuleerimiseks kehtestas vald külade toetuste korra selliselt, et toetust said taotleda organiseerunud, ehk külavanemaga külad. Külavanemad said aeg-ajalt vallamaja kokku ja tekkis vajadus ja mõte luua ka katusorganisatsioon, mis koordineeriks eelkõige omavahelist suhtlemist ja viiks ellu projekte, mis on kõiki külasid hõlmavad. Kaalumisel oli MTÜ või seltsing. Põlva valla külavanemate seltsing 2011 aastal asutati Põlva valla külavanemate seltsing, kinnitati põhikiri, valiti usaldusisik (eestkõneleja) ja laekur. Seltsinguleping sõlmiti 19.09.2011. Uuendatud leping sõlmiti 30.03.2015. Viimane uuendus tehti 2018. Kokku hetkel 21 lepinguosalist külavanemat. Leping sätestab seltsingu liikmete õigused ja kohustused. Sisaldab seltsingu juhtimise
    [Show full text]
  • Restu Spordipäev 2020 02.08.18
    RESTU SPORDIPÄEV 2020 02.08.18 POISID U-8 Sündinud 2012. a. ja hiljem 60m. 14 võistlejat 1. Märt Urm (2012) Sihva 10,8 2. Argo Elvet (2012) Antsla 12,7 3. Hans Gustav Kuusik (2013) Restu 13,0 4. Ruben Vetevoog (2013) Tartu 13,3 5. Gregor Kera (2014) Tartumaa 13,4 6. Wille Tamm (2013) Ädu 13,5 7. Tauri Muusikus (2014) Tõrva 14,6 8. Siim-Erik Iir (2014) Otepää 14,7 9. Henri Kose (2015) Restu 14,8 10. Ander Looskari (2015) Aakre 15,1 11. Uru Falkenberg (2016) Pringi 18,1 12. Valmo Kõvask (2014) Tõlliste 18,6 13. Fred Kuusik (2016) Restu 20,6 14. Kigor Sööt (2018) Tallinn 29,3 Kaugushüpe 12 võistlejat 1. Märt Urm (2012) Sihva 2.75 2. Argo Elvet (2012) Antsla 2.11 3. Hans Gustav Kuusik (2013) Restu 1.85 4. Ruben Vetevoog (2013) Tartu 1.82 5. Wille Tamm (2013) Ädu 1.81 6. Gregor Kera (2014) Tartumaa 1.78 7. Ander Looskari (2015) Aakre 1.74 8. Siim-Erik iir (2014) Otepää 1.68 9. Tauri Muusikus (2014) Tõrva 1.31 10. Fred Kuusik (2016) Restu 1.09 11. Uru Falkenberg (2016) Pringi 1.07 12. Valmo Kõvask Tõlliste 1.05 Pallivise U-8 12 võistlejat 1. Märt Urm (2012) Sihva 20.21 2. Argo Elvet (2012) Antsla 19.09 3. Hans Gustav Kuusik (2013) Restu 15.00 4. Tauri Muusikus (2014) Tõrva 14.30 5. Gregor Kera (2014) Tartumaa 13.04 6. Ruben Vetevoog (2013) Tartu 12.24 7. Ander Looskari (2015) Aakre 11.35 8.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
    KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
    [Show full text]
  • OT 8 2007 Uus.Indd
    ILMUB 2 KORDA KUUS! Asutatud P A L U P E R A 1932 vald PUKA vald O T E P Ä Ä vald Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste ümbruskonna häälekandja SANGASTE Reede, 25. mai 2007 Nr 8 (232) vald Pühajärve rand on suplus- Kultuurkapitali Valgamaa ekspert- hooajaks valmis grupi uus koosseis Suvine aeg on Otepääle Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas toonud ikka rohkelt neid uued maakondlike ekspertgruppide koosseisud järgnevaks kaheks aastaks. suvitajaid, kes naudivad Maakondlik ekspertide grupp kogu- rannamõnusid Pühajärve neb neli korda aastas, et läbi vaadata ääres. esitatud taotlused ja otsustada raha ja- gamine. Keskmiselt on igal maakonnal aastas jagada ligi 1,4 miljonit krooni. lates 2000. aastast lehvib Valgamaa ekspertgrupi koosseisu Püha-järve rannas suvel esitati 14 kandidaati, kellest Kultuur- Asinilipp. See annab märku kapitali Nõukogu valis viis liiget. Kan- usaldusväärsusest ja näitab, et meil on didaate said esitada maakondade järgitud paljudes riikides randadele kultuurialade ühendused ja organisat- kehtivaid ühtseid kriteeriume. Need sioonid. on: hea ja puhas keskkond, puhas vesi, tasemel teenindus, rannavalve, Valgamaa ekspertgruppi kuuluvad: esmaabi, turvalisus, vajaliku infor- Anne Pai, Põdrala valla arendusnõunik Lenel Rand, Valga muusikakooli õpe- matsiooni kättesaadavus. Sinilipu taja eesmärgiks ongi pakkuda võimalikult Margus Möll, Otepää valla kultuurijuht häid tingimusi ranna külastajatele. Viljo Grauding, Spordiklubi „Viraaž” Samas on sinilipp tunnustuseks kogu juhatuse esimees piirkonnale, sest supelrannal on ko- Heikki Kadaja, Puka vallavanem halikus elus väga oluline osa. Eelmisel suvel käis järve ääres tadesse paigutati välisvalgusteid ja kahekümne viie meetrini. sportliku ürituse. Kuhu ootame vilgas ehitustegevus, mille eesmär- istepinke, korrastati laululava ja Sinilipu pidulikuks heiskamiseks kõiki suuri ja väikseid randa seda giks oli anda Pühajärve rannale jalgpalliväljak.
    [Show full text]
  • 14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
    [Show full text]
  • Annual Report
    Annual report European Economic Area Financial Mechanism 2004-2009 Estonia November 2008 – January 2010 National Focal Point Tallinn 2010 European Economic Area Financial Mechanism Annual Report 2009 Estonia CONTENTS EXECUTIVE SUMMARY ................................................................................... 3 1. FINANCIAL PROGRESS............................................................................... 3 2. COMMITMENT AND IMPLEMENTATION OF INDIVIDUAL PROJECTS..... 4 2.1 Progress made for achieving the set objectives...................................................................... 5 2.2 Technical Assistance for implementation of the Financial Mechanisms .......................... 6 2.3 Intermediate Bodies, Project Promoters and Target Groups ............................................... 6 2.4 Finished individual projects.......................................................................................................... 7 3. BLOCK GRANT............................................................................................. 8 3.1 Strengthening of Local and Regional Development Block Grant........................................ 8 3.2 Fund for Non-Governmental Organisations (NGO Fund) .................................................... 10 3.3 Transfer of Knowledge Block Grant.......................................................................................... 11 4. PUBLIC AWARENESS................................................................................ 12 5. LEGAL ISSUES..........................................................................................
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • Mõisakoole Külastavad Kummitused
    MÕISAKOOLID: Eesti mõisahoonetes õpib ligi saja kooli jagu lapsi MÕisakoole külastavad kummitused Olmemured varjutavad vanaaja romantikat MALLE PAJULA Mõisahoonetes Lääne-Virumaa Järvamaa Viljandimaa Lääne-Virumaa Vaekla kool Koeru kk Kirivere pk tegutsevad Triigi lak Albu pk Kõpu pk Palmse algkooli lapsed õpivad mõi­ Viru-Jaagupi pk Kabala pk Kärstna pk üldhariduskoolid Vasta pk Karinu pk Raudna pk sa valitsejamajas, lõunastavad vil­ Simuna pk Koigi pk Pärsti pk jakuivatis, peavad aktusi härraste­ Pöidla pk Laupa pk Suislepa pk Salla pk Lehtse pk Lahmuse eik majas ja käivad õunaraksus mõi- Lasila pk Peetri pk saaias. Nende igapäevateed ristu­ Muuga pk Purdi pk Kulina ak Roosna-Alliku pk Pärnumaa vad vanas mõisapargis. Kadrila lak Sargvere pk Tõstamaa kk Vohnia lak Väätsa pk Pootsi pk Kooli sisenejaid võtab vastu va­ Porkuni kool Vaoak Tihemetsa pk na, hägune esikupeegel ning köe­ 110-17 Aaspere pk Vodja ak kooli □ 5_g kooli Kiltsi pk Väinjärve ak tud ahjude hõng. Õpilaste lemmik- O 2-4 kooli Võrumaa paigaks ongi kiiktooli ja kummi­ ak-algkool, pk-põhikool, lak-lasteaed-algkool, Jõgevamaa Ruusmäe pk l . i V puuga kaminaruum. ”Siin on nii eik-eriinternaatkool Vana-Antsla ak Harjumaa Raplamaa Tartumaa Puurmanni kk mõnus vahetunni ajal istuda, sest Läänemaa Anija ak Rabivere pk Kuuste pk Valgamaa kamin põleb kogu aeg,” räägib esi­ Järve pk Sipa pk Meeri eik Uuemõisa ak mese klassi õpilane Lee Väärsi. Vääna ak Kuusiku lak Kammeri eik Tuudi ak Aakre lak Ruila pk Käru pk Kaagvere eik Vatla pk Hummuli pk Härmi pk Vigala pk Kaagjärve pk Pikavere pk Põlvamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Kuigatsi kool Mõisaaeda õunaraksu Vasalemma pk Palupera pk Kosejõe kool Ahja kk Illuka pk Suuremõisa pk Mooste pk Maidla pk Pestu pk iTnm ”Poisid lippavad sügiseti jälle vana Arula waldorfkool Allikas: maakondade haridus- ja muinsuskaitse osakonnad Eeli Polli viljapuuaia vahet,” tuletab mate­ maatikaõpetaja Hiie Purju vagura­ kui suur majakarp või kombinaat- dest.
    [Show full text]