DOCSLIB.ORG

Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand ...................................................................................................... 13 3.5 Ettevõtja/tootja tasand .................................................................................................... 13 3.6 Kodumajapidamine ......................................................................................................... 14 4. JÕGEVA, MUSTVEE JA PEIPSIÄÄRE VALDADE HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE .................................................................................................................................................. 15 5. OMAVALITSUSTE JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLEVAADE ................................................. 17 5.1 Korraldatud jäätmevedu ................................................................................................. 17 5.2 Jäätmevaldajate register .................................................................................................. 18 5.3 Jäätmekäitluskohad ......................................................................................................... 18 5.3.1 Liigiti kogutavad jäätmed ........................................................................................ 23 5.4 Jääkreostus ...................................................................................................................... 25 5.5 Üldised andmed kogutud jäätmekava kohta ................................................................... 27 5.5 Olmejäätmed ................................................................................................................... 28 5.6 Segaolmejäätmed ............................................................................................................ 29 5.6.1 Segaolmejäätmete koostis ........................................................................................ 30 5.7 Pakendijäätmed ............................................................................................................... 31 5.8 Biolagunevad jäätmed .................................................................................................... 35 5.9 Ohtlikud jäätmed ............................................................................................................ 38 5.10 Suurjäätmed .................................................................................................................. 40 5.11 Ehitus- ja lammutusjäätmed ......................................................................................... 40 5.12 Probleemtoodete jäätmed ............................................................................................. 42 6. JÄÄTMETEKKE VÄLTIMINE .......................................................................................... 45 7. KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE JA JÄRELEVALVE .................................. 46 7.1 Keskkonnateadlikkuse tõstmine ..................................................................................... 46 7.2 Järelevalve ...................................................................................................................... 47 8. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE RAHASTAMINE ............................................... 48 9. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE MÕJU KESKKONNALE .......................................... 51 9.1 Endised saastunud jäätmete kõrvaldamiskohad ja jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju ..................................................................................................................... 51 9.1.1 Suletud prügilad Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdades .......................................... 52 10. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE ........................................................................... 53 2 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 10.1 Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine .............................................. 53 10.2 Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine ............................................................... 53 10.3 Jäätmetekke vältimise, jäätmete sorteerimise, liigiti kogumise ja taaskasutamise suurendamine ........................................................................................................................ 54 10.4 Järelevalve tõhustamine ................................................................................................ 55 10.5 Jäätmete taaskasutamise eesmärgid .............................................................................. 55 11. JÕGEVA, MUSTVEE JA PEIPSIÄÄRE ÜHINE JÄÄTMEKAVA 2018-2023 TEGEVUSKAVA .................................................................................................................... 58 Lisa 1. Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade korraldatud jäätmeveo piirkonnad.............. 64 Lisa 2. Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade olmejäätmetest on liigiti kogutud (%) aastatel 2013-2016 .................................................................................................................. 132 Lisa 3. Maastikupilti kahjustav ja kasutusest väljas olevad hooned ................................... 133 Lisa 4. Jäätmekava kooskõlastamisega seotud dokumendid...............................................142 Lisa 5. Jäätmekava avalikustamine ..................................................................................... 143 3 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISSEJUHATUS Käesolev jäätmekava on koostatud MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi IEJHK) liikmete – Jõgeva, Mustvee ning Peipsiääre valla – haldusterritooriumi kohta. Jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseadusest ja “Riigi jäätmekava 2014-2020” eelnõus sätestatust ning lähtudes kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. ,,Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023” on jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava, mis määrab kindlaks jäätmehoolduse eesmärgid, jäätmehoolduse arengusuunad ning tegevuskava aastateks 2018-2023. Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühise jäätmekava eesmärgiks on jäätmehoolduse arendamine, kavandamine ja korraldamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Täiendavalt jäätmeseaduse nõuetele sisaldab jäätmekava veel piirkonna jäätmemajanduse olemasoleva olukorra kirjeldust, ülevaadet praegu kehtivatest õigusaktidest ning jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekavas toodud eesmärgid ning investeeringute vajadus aastateks 2018-2023 on loetletud tegevuskava osas. Jäätmekavas on tekkivate jäätmete koguse arvutamisel lähteandmeteks jäätmearuandluse infosüsteemi (edaspidi JATS) ja pakendiregistri andmed. Jäätmekava realiseerimine sõltub lisaks Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdades toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat dokumenti perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada. 4 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS Joonis 1. Jäätmekavaga hõlmatud omavalitsused (allikas: OÜ Geodata Arendus, 2018) 1.1 Jõgeva vald Jõgeva vald moodustus 24. oktoobril 2017, kui haldusreformi käigus ühinesid 4 omavalitsust: Jõgeva vald, Jõgeva linn, Torma vald ja Palamuse vald. Lisaks neljale omavalitsusele kuuluvad ühise Jõgeva valla koosseisu ka endise Pajusi valla Kaave küla ning endise Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla külad. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna keskosas. Omavalitsuse pindala on 1014 km2. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Väike-Maarja vallaga ning Järvamaa Järva vallaga. Lõunas on piirinaabriteks Tartu ja Põltsamaa vallad, viimane on naabriks ka läänes. Idas on aga ühine 5 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 piir Mustvee vallaga. Tähtsamatest ühendusteedest läbivad valda Piibe maantee, Põltsamaa- Mustvee maantee ning Tallinn-Tapa-Tartu raudteeliin. 1. jaanuari 2018. aasta seisuga on Jõgeva vallas kokku 13 889 elanikku. Jõgeva valla keskmine asustustihedus on 13,7 in/km2 kohta. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 97 asustusüksust, millest külasid 89, alevikke 7 ja 1 linn. Suurimad neist
Load more

Recommended publications
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
    [Show full text]
  • 318 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    318 buss sõiduplaan & liini kaart 318 Rakvere Vaata Veebilehe Režiimis 318 buss liinil (Rakvere) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rakvere: 7:10 (2) Tartu Bussijaam: 10:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 318 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 318 buss saabub. Suund: Rakvere 318 buss sõiduplaan 25 peatust Rakvere marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 7:10 Lähte neljapäev 7:10 Puhtaleiva reede 7:10 laupäev 7:10 Äksi Kirik pühapäev 7:10 Tabivere Mullavere Nava 318 buss info Suund: Rakvere Pikkjärve Peatust: 25 Reisi kestus: 130 min Kaarepere Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Lähte, Puhtaleiva, Äksi Kirik, Tabivere, Mullavere, Nava, Pikkjärve, Kaarepere, Kassinurme, Kalevi, Juhani, Painküla, Kassinurme Eristvere, Uku, Jõgeva, Kurista, Paduvere, Vaimastvere, Kärde, Vägeva, Rakke, Väike-Maarja, Kalevi Aburi, Rakvere Juhani Painküla Eristvere Uku 91 Suur, Jõgeva Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva Kurista Paduvere Vaimastvere Kärde Vägeva Rakke 2a Kamariku Tee, Rakke Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Aburi Rakvere 18a Laada, Rakvere Suund: Tartu Bussijaam 318 buss sõiduplaan 27 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 10:15 teisipäev 10:15 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 10:15 Levala neljapäev 10:15 Assamalla reede 10:15 1 Kalevipoja tee, Estonia laupäev 10:15 Aburi pühapäev 10:15 Väike-Maarja 11 Simuna Maantee, Väike-Maarja Rakke 318 buss info 2a Kamariku Tee, Rakke Suund:
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
    KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering
    [Show full text]
  • Uus Kergliiklusteede Võrgustik Võru Linnas
    VLÕRU INNA L EHT November 10 (128) 2017 Uus kergliiklusteede võrgustik Võru linnas Kaardil on näidatud Võru linnas asuvate kergliiklusteede ja tänavate lõikude pikkused, mis võimaldavad liikumisharrastajal komplekteerida endale sobiva pikkusega terviseringe. Terviseringi näide 1, pikkus 9 km: Kreutzwaldi/Petseri rist – raudteeülesõit – Kose tee – Taara tn ots – Kubija rollerirada – Kubija suusabaas – Männiku tn – Kubija tee – raudteeülesõit – Kreutzwaldi/Petseri rist. Selle marsruudi läbimisele kõndides kulub 1,5-2 h sõltuvalt kõnnikiirusest. Selline ajaline koormus on liikumisharrastajale kõndimise puhul igati paras. Terviseringi näide 2, pikkus 6,7 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Räpina mnt – Koreli sild – Koreli kaldaala kergliiklustee Luha tänavani – Luha tn – Pikk tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub 1h 15 min – 1h 30 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Terviseringi näide 3, pikkus 4,4 km: (Võrumaa Mängude päevak) Spordihall – Koreli kaldaala kergliiklustee Tartu tänavani – Tartu tn – Jüri tn – Luha tänav – Koreli tn – Räpina mnt – spordihall. Selle marsruudi kõndides läbimisele kulub mudilasel 1h – 1h 15 min sõltuvalt kõnnikiirusest. Sportides ära unusta liiklusohutust! Pimedal ajal kasuta alati helkureid ja helkuritega riideid. Ole ettevaatlik hoovidest väljasõidukohtades – veendu, et sealt ei tule sõidukit! Võrumaa Mängude liikumispäevakud märkejaama ja nutikoodiga Võru spordihalli juures kolmapäeviti kell 8-22. Täpsem info ja ettepanekud: www.vorumaaspordiliit.ee Väike matemaatika ja tervis tuleb – leia oma rada! (Loe ka lk 4) ADVENDIKONTSERT PÜHAPÄEV, 3. DETSEMBER VÕRU KANDLES — 18:00 PILETID PILETILEVIST JA KOHAPEAL EELMÜÜGIST 7 / 10 € — KONTSERDIPÄEVAL 10 / 12 € SOODUSHIND ÕPILASTELE, TUDENGITELE JA PENSIONÄRIDELE — LAPSED KUNI 7A TASUTA. 2 Võru Linna Leht November 2017 Võru linnavolikogu KUU PILDIS peab haarama liidrirolli F.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 4 Luua, JAH1000187 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Luua Metsanduskool 1.2. Registrikood 70002443 1.3. Aadress Luua, Palamuse vald, 49203 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Haana Zuba 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 7762117 Faksi number 7762110 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Haana Zuba Ametinimetus Luua Metsanduskooli direktor 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vooremaa maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse määrus nr 245 „Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri “ § 11 lg 3 ja nimetus/ § 5 lg 5 lähtuvad piirangud: • Sihtkaitsevööndis on keelatud jahipidamine, välja arvatud Ehavere sihtkaitsevööndis 1. piirangu kirjeldus septembrist 14. märtsini; • Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud anda nõusolekut väikeehitise (sealhulgas jahindusrajatiste), lautri või paadisilla ehitamiseks.
    [Show full text]
  • Kiinnostuneille Neljä Suositeltua Reittiä, Joka Ovat Valtiolle Kaupungin Pitäisi Kuulua
    Podmotsa Sangasten linna Kuusi etelävirolaista maakuntaa avasivat Sangasten linnasta on tullut ”ruiskreivi” vanhin tiedossa oleva kaupallisesti viljeltävä Jõgevamaan matkailuneuvonta Podmotsan kylä sijaitsee tsasouna koristellaan nuorilla Suur tn 3, Jõgeva vierailijoille reitin ”Elämää kahden maailman Viron tiemuseo ja Postitie Friedrich Georg Magnus von Bergin elämää ruislajike. Viron ja Euroopan unionin koivuilla. Rukoustilaisuuteen Puhelin: (+372) 776 8520 rajalla”, joka kutsuu tutustumaan alueen Mustvee ja työtä, muun muassa rukiin jalostusta, Sangasten kreivi oli silmiinpistävä mies, joka rajalla: sadan metrin päässä viedään koivunlehdillä T-iemuseo sijaitsee vuonna 1863 rakenne tulleita uudistuksia. Sähköposti: [email protected] runsaaseen kulttuuriperinteeseen, kauniiseen esittelevä vieraskartano. Ruis on tarkoittanut poikkesi käytökseltään muista aatelisista: hän Mustveessa elävät viiden eri uskonnon veden takana näkyy jo keltaisiksi värjättyjä munia, tussa Varbusen kestikievarissa. Siellä oli Tiemuseon mielenkiintoisimman osan www.visitjogeva.com luontoon ja uudistusmielisiin yrittäjiin. virolaisille sukupolvesta toiseen joka- esimerkiksi suosi yksinkertaista talon- www.visitsouthestonia.com harjoittajien yhdyskunnat. Alueella voit Venäjä. Setukaiset ovat joita sitten nautitaan hau- aikoinaan talli 33 hevoselle, joilla kuljetettiin muodostaa maailmassa ainutlaatuinen Võrumaan matkailuneuvonta Yhteistyössä eri yhteisöjen kanssa valittiin 21 päiväistä leipää ja sitä on viljelty leipäviljana poikaisruokaa. Kreivin pojanpojat
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Järveotsa Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2009-2018
    Mustallika looduskaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 4 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 4 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................... 6 1.3. HUVIGRUPID ........................................................................................................................................................ 8 1.4. KAITSEKORD ....................................................................................................................................................... 8 1.5. UURITUS .............................................................................................................................................................. 9 1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud ............................................................................................................. 9 1.5.2. Riiklik seire .................................................................................................................................................. 9 1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................................. 10 2. KAITSE
    [Show full text]