DOCSLIB.ORG

Eesti Ajaloo Pöördepunktid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti Ajaloo Pöördepunktid EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust . 42 2.7. Mustpeade maja esifassaad . 42 2.8. Mustpeade vappepitaaf ajalooallikana . 43 Küsimused ja ülesanded . 46 4 SISUKORD 3. Sõdade aeg, 1558–1625 . 48 3.1. Liivimaa mõisnike seisuslikud eesõigused. Refereeringuid ürikust “Privilegium Sigismundi Augusti” (1561) ja Maapäeva otsustest . 48 3.2. Rüüstesõda Liivi sõja ajal. Katked Balthasar Russowi kroonikast . 48 3.3. Liivimaa ülemkihtide poliitiline orientatsioon Liivi sõja ajal. Katke A. Adamsoni artiklist . 53 3.4. Näljahäda aastail 1601–1603. Katke Saaremaa rüütelkonna sekretäri Thomas Hiärne kroonikast . 54 3.5. Tühjad talud ja külad Lõuna-Eestis. Rootsi 1624. aasta maarevisjoni protokollide põhjal . 54 Küsimused ja ülesanded . 55 4. Rootsi aeg, 1625–1710 . 56 4.1. Tartu ülikooli avamine. Katke ajalooprofessor Friedrich Meniuse kirjeldusest . 56 4.2. Katkeid Rootsi kuninga Karl XI kirjadest riigimõisate talupoegade pärisorjusest vabastamise kohta Eestis . 57 4.3. Talupoegade vabastamine pärisorjusest suure reduktsiooni ajal. Katke A. Loidi artiklist . 59 4.4. Narva lahingu hind. Katke M. Laidre raamatust . 62 Küsimused ja ülesanded . 63 5. Vene võimu algus, 1710–1800 . 64 5.1. Tallinna kapituleerumine Vene vägede ees. Katke maanõunik O. F. Wrangeli kroonikast . 64 5.2. Võit Põhjasõjas ja selle tähtsus Venemaa jaoks. Katke V. I. Galtsovi artiklist . 65 5.3. Balti autonoomia kinnitus Liivimaa ja Eestimaa ühendamisel Venemaaga. Katke Uusikaupunki rahulepingust. 30. august 1721 . 65 5.4. Allegooriline kunstiteos ajalooallikana. Kadrioru lossi pidusaali laemaal ja selle tõlgendus . 66 5.5. Keisrinna Katariina II Balti-poliitika. Katke M. Lauri raamatust . 69 5.6. Eesti rahvastik 1782. aastal. Katke H. Palli raamatust . 70 Küsimused ja ülesanded . 71 SISUKORD 5 6. Rahvuslik liikumine ja moderniseerimine, 1800–1900 . 72 6.1. Pärisorjuse kriitika. Katke saksa valgustaja J. C. Petri raamatust . .72 6.2. 1812. aasta sõja mõju Baltimaadele. Katke R. Helme raamatust . .72 6.3. Pärisorjuse kaotamine Liivimaal. Katke Liivimaa talurahvaseadusest. 26. märts 1819 . 73 6.4. Eesti talupojaelamu. Katke J. V. Richteri raamatust . 74 6.5. Baltisakslaste slavo ilne kriitika. Katke J. F. Samarini kirjast M. P. Pogodinile. 1848 . 75 6.6. Läänemere maade valitsemise korralduse kriitika. Katke J. L. Mihhailova artiklist . 76 6.7. Ärkamisaegne ajalookäsitus. Katke C. R. Jakobsoni isamaakõnest. 6. oktoober 1868 . 76 6.8. Laulupidude traditsioon Eestis. Katke M. Salupere raamatust . 77 6.9. Kuidas laulupeole tuldi. Katke H. Palametsa raamatust . 78 6.10. Eestlaste rahvusliku liikumise sihid. Katke J. Hurda kõnest. 6. juuli 1870 79 6.11. Eestlaste rahvusliku liikumise nõudmisi. Katke eesti seltside saadikute palvekirjast keiser Aleksander III-le. 19. juuni 1881 . 79 6.12. Eestlaste rahvusliku ärkamise tulemused. Katke M. Laari raamatust . 80 6.13. Eesti poliitikute suhtumine Vene riiklusesse. Katke T. Karjahärmi ja V. Sirgi raamatust . 81 6.14. Talude päriseksmüümise tase Eestis 1881. aastaks. Joonis M. Laari raamatust . 82 6.15. Baltimaade seosed Saksamaaga. Katke K. K. Slutševski reisimärkmetest. 1886 . 82 6.16. Õigeusk Eestimaa kuberneri S. V. Šahhovskoi poliitikas. Katke kirjast Sinodi ülemprokurörile K. P. Pobedonostsevile. 8. august 1886 . 83 6.17. Talurahvakool. Katke J. V. Richteri raamatust . 84 6.18. Leeriskäimine. Katke J. V. Richteri raamatust . 85 6.19. Elementaarkoolide venestamine. Tartu õpperingkonna kuraatori korraldus venekeelse õpetuse kehtestamise kohta riiklikes (elementaar)koolides. 7. juuni 1887 . 86 6.20. Õigeusu kirikute ehitamine. Katke Eestimaa kuberneri S. V. Šahhovskoi üleskutsest impeeriumi õigeusklikele. 1888 . 86 6.21. Aleksander III reformid Baltimaades. Katke J. V. Tšešihhin raamatust. 1894 . 87 6 SISUKORD 6.22. Vene üliõpilased Tartus. Katke V. E. Grabari mälestustest . 89 6.23. Baltimaade iseärasused. Katke G. Belinski reisimärkmetest. 1902 . 90 6.24. Linnastumine Eestis. Katke T. Karjahärmi ja V. Sirgi raamatust . 91 6.25. Põlisvenelased Peipsi ääres. Joonis J. V. Richteri raamatust . 92 6.26. Kohalik venekeelne ajakirjandus. Katke S. G. Issakovi artiklist . 92 6.27. Kirjaoskus Eestimaa kubermangus 1897. aasta rahvaloenduse andmeil rahvuste järgi . 93 6.28. Elanikkonna jaotumine usutunnistuse järgi Baltimaade kubermangus 1897. aasta rahvaloenduse andmetel . 94 Küsimused ja ülesanded . 94 Piltallikaid . 97 7. Revolutsioon ja sõda, 1900–1917 . 101 7.1. 8-tunnise tööpäeva nõudmine. Lendleht. Jaanuar 1905 . 101 7.2. Rühmituse Noor-Eesti üleskutse. Katke G. Suitsu kirjutisest. 1905 . 101 7.3. S. J. Witte Vene-Jaapani sõjast ja revolutsioonist. Katke mälestustest . 102 7.4. Massimõrv Tallinnas Uuel turul 16. oktoobril 1905. Katke ajalehe Novaja Žižn sõnumist. 1. november 1905 . 103 7.5. Kodanikuvabaduste “kinkimine”. Keiser Nikolai II manifest. 17. oktoober 1905 . 105 7.6. Revolutsiooniline programm. Katke rahvaesindajate nn aulakoosoleku otsustest. 27.–29. november 1905 . 106 7.7. Mõõdukas programm. Katke rahvaesindajate nn Bürgermusse koosoleku otsustest. 27.–29. november 1905 . 107 7.8. Noore naisrevolutsionääri mõtted armastusest ja abielust. Katke M. Lepa mälestustest . 108 7.9. Põhja kubermangudesse deporteerimise ähvardus. Baltimaade ajutise kindralkuberneri V. U. Sollogubi teadaanne linnadele ja valdadele. 12. detsember 1905 . 109 7.10. Mõisnike abipalve. Eestimaa rüütelkonna peamehe parun E. von Dellings- hauseni telegramm siseminister P. N. Durnovole. 13. detsember 1905 110 7.11. Mõisahoonete hävitamine ja kahjustamine Balti kubermangudes aastail 1905–1906 . 110 7.12. Sõjalis-politseiline terror. Katke karistussalga ülema parun Ferseni ettekandest mereminister A. A. Birilevile. 3. jaanuar 1906 . 111 SISUKORD 7 7.13. Võimuesindajad revolutsiooni põhjustest. Katke Eestimaa kuberneri N. G. von Büntingi kirjast siseminister P. N. Durnovole. 10. jaanuar 1906 112 7.14. Emakeelse õpetuse lubamine erakoolides. Riiginõukogu arvamus kohalikes keeltes õpetamise lubamise kohta Balti krai erakoolides. 19. aprill 1906 . 114 7.15. Impeeriumi ühtsus ja riigikeel. Katke Vene impeeriumi põhiseadusest. 23. aprill 1906 . 114 7.16. Sõjaväesalkade poolt tapetute arv Baltimaades 1905 – 18. veebruar 1906. Katke Ministrite Nõukogu kantselei osakonnaülema P. A. Apraksini kokkuvõttest. Oktoober 1907 . 115 7.17. Emakeelse õpetuse taaskitsendamine algkoolides. Katke haridusminister L. A. Kasso korraldusest. 14. juuni 1913 . 115 7.18. Suurtööstus Eestis 1913. aastal . 116 7.19. Tööliste korteriolud Tallinnas 20. sajandi algul. Katke E. Mäsaki raamatust . 117 7.20. Impeeriumi strateegilised huvid. Katke välisminister S. D. Sazonovi kirjast Ministrite Nõukogu asjadevalitsejale I. N. Lodõženskile. 19. mai 1916 118 7.21. Eesti üliõpilaste ja vilistlaste jagunemine õppimiskoha järgi 1915. aastal . 119 7.22. Tartu ülikooli üliõpilaste rahvuslik koosseis 1916. aastal . 119 7.23. Peterburi Teaduste Akadeemia sidemed Eestiga . ..
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Roheline Kooliõu- Atraktiivne Õpikeskkond
    LAIUSE PÕHIKOOL ÕPILASPROJEKT ROHELINE KOOLIÕU- ATRAKTIIVNE ÕPIKESKKOND LAIUSE AUGUST 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Laiuse Põhikooli üldiseloomustus lk. 4 3. Projekti läbiviijad lk. 5 4. Projekti eesmärgid lk. 6 5. Projekti kirjeldus lk. 7 6. Õpime õues lk. 12 7. Õppetundide kirjeldused lk. 12 LISAD Lisa 1 – Kooli maa-ala eskiisprojekt Lisa 2 – Dendropargi eskiisprojekt koos seletuskirjaga koostanud kooli vilistlane Anne-Ly Hunt Lisa 3 – Laste nägemus kooli ümbrusest ( 6 pilti) 2 I. SISSEJUHATUS Laiuse on läbi aegade olnud rikkalike haridus-ja kultuuritraditsioonidega. Laiuse kooli 320 aasta vanuse. ajaloo jooksul on siinmail alati tähtsaks peetud õpilaste igakülgset haridust ja kasvatust. Meie püüe on muuta kool ümbruskonna haridus-ja kultuurikeskuseks. Majal on korralik võimla, jõusaal, õdus aula ja hea sisustusega arvutiklass. Hetkel on koolis 96 õpilast. Oleme rahul saavutustega õppetöös, spordis ja klassivälises tegevuses. Kogenud ja erudeeritud pedagoogide juhendamisel otsitakse uusi võimalusi ja vahendeid laste igakülgseks arendamiseks Üheks variandiks paljude hulgas on osalemine projektis “Roheline kooliõu”. Meie kooli asukoht ja tema kaunis ümbrus loovad selleks ka head eeltingimused. Hästi läbimõeldud planeeringud ning juba teostatud tööd kooli territooriumil on hea alus õues õppe võimalustele. Eriti kevadeti on õpilased õues õppimisest vaimustuses. Projekt “Roheline kooliõu” on väljakutse kogu koolile – nii õpetajatele kui ka õpilastele. 3 II. LAIUSE PÕHIKOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Laiuse Põhikool asub Laiuse voore küljel. Käesoleval õppeaastal õpib meie koolis 96 õpilast 7 klassikomplektis. Koolihoone on valminud 1976. aastal. Vana kultuurimaja amortiseerumisel ehitati 1999. aastal koolimajale juurdeehitis, kus asuvad külaraamatukogu ja ruumid kultuuritööks. 2000. aastal õnnestus kogu hoone renoveerida ja sellega said Laiuse lapsed head õpivõimalused. Koolil on täismõõtmetega staadion ja teised välised spordiväljakud.
    [Show full text]
  • A Landscape Biography Of
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Koondbilanss Seisuga 2019
    Koondbilanss seisuga 2019 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh. mäeeraldise nimetus - ümberhindamise ala uuritus Registri- loa omaja, loa number otsused Pind- kood aktiivne passivne aktiivne passivne aktiivne passivne [nr, kuupäev] kaart ala põlevkivi ühik: tuh.t Ida-Viru maakond 0100 T 898 104,4 1 078 988,9 -12 045,4 -3 472,9 -5 045,0 2 701,0 877 541,1 1 081 689,9 R 257 612,4 1 108 814,8 -16,8 257 595,6 1 108 814,8 EESTI: Ahtme kaeveväli 0100 T 17 152,1 27 664,0 -74,8 -27,7 17 049,7 27 664,0 [1-2/18/471,11.06.2 7 1,544.47 018];[919,10.07.200 R 3 017,0 3 017,0 8];[0035,22.11.2001 ];[0018,13.06.2001]; [43,11.12.2000];[6,1 4.02.1996];[61,09.1 1.1995] Ahtme II kaevandus - Enefit 0100 T 5 016,1 -74,8 -27,7 4 913,7 7 254.69 Kaevandused AS, KMIN-119 R EESTI: Aidu kaeveväli 0100 T 25 995,7 864,0 25 995,7 864,0 [1-2/20/84,13.02.20 3 1,227.20 20];[941,23.09.2013 R 1 068,4 6 124,6 1 068,4 6 124,6 ];[919,10.07.2008];[ 6,14.02.1996];[42,1 6.10.1995] Aidu karjäär - Enefit Kaevandused 0100 T 608,7 343,0 -608,7 -343,0 3 2,555.01 AS, KMIN-075 R 126,4 503,6 -126,4 -503,6 Varu aasta algul Varu muutumine Varu aasta lõpul Varude kaevan- kaod uuringud, kinnitamise Kasu- datud (+/-) ümberhinnangud, MAARDLA ja selle osa nimetus ja tus- Varu (-) piiride muutus (+/-) sh.
    [Show full text]
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023
    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................
    [Show full text]
  • Bronze Bowls in Thirteenth-Century Estonia
    GIFTS OF THE KING. “HANSEATIC” BRONZE BOWLS IN THIRTEENTH CENTURY ESTONIA: SIGNS OF DANISH CRUSADES? BALTICA 24 BALTICA TOOMAS TAMLA, HEIKI VALK Abstract The Virumaa province in northeast Estonia is the area with the biggest concentration of ‘Hanseatic bowl’ finds in Europe. The finds originate mostly from deposits, often consisting of sets of numerous items. This article suggests a connection between ARCHAEOLOGIA these finds and the Danish crusade to Estonia in 1219, interpreting the bowls as the king’s gift to new subjects for their loy- alty, also looking at a possible broader context, and drawing hypothetical parallels with the Danish crusade to Samland and Prussia in 1210. Key words: bronze bowls, Estonia, Denmark, Samland, crusade, mission, gifts for loyalty. DOI: http://dx.doi.org/10.15181/ab.v24i0.1568 Introduction: also published later (Müller 2011), but most of Mül- the bronze bowls and their meaning ler’s ideas had also earlier been presented in different articles (Müller 1996, 1998a, 1998b, 1998c). Accord- Among archaeological finds from the eleventh to thir- ing to his chronology, based on a thorough study of the teenth centuries, especially in northern Europe, there archaeological data, the bronze bowls from the High exists a clearly distinguished find group, plate-sized Middle Ages date mainly from the eleventh and twelfth bronze bowls, sometimes decorated with inscriptions centuries, and sometimes also from thirteenth-century and images, predominantly of a Christian context. As contexts (Müller 2006, 125, Fig. 38). the main distribution area of this find group overlaps According to Müller, the bowls were profane dishes greatly with the area of Hanseatic trade, i.e.
    [Show full text]
  • Tsistertslaste Roll 13. Sajandi Eestis
    Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, 3–30 doi: 10.3176/hist.2009.1.01 MISJONÄR VÕI MÕISNIK? TSISTERTSLASTE ROLL 13. SAJANDI EESTIS Kersti MARKUS Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] Tsistertslaste tegevuse uurimisel on ajalooallikaid kombineeritud maastikuajaloolise teabega, mis avardab oluliselt senist arusaama vendade rollist tolleaegse ühiskonna kujundamises. On analüüsitud Valkena kloostri rajamise põhjusi ja asukohavalikut ning selle maavaldusi Järva- ja Virumaal, samuti Gotlandi Roma ning Daugavgrīva kloostri omandit tänapäevasel Harjumaal. Eesti alal tegutsenud tsistertslasi on ajaloouurijad seostanud peamiselt ristisõja ja misjonitegevusega. Samas esineb neid 13. sajandi esimese poole dokumentides erakordselt vähe, sagedasemaks muutuvad mainimised alles sajandi teisel poolel.1 Selleks ajaks oli aga ristisõda Eesti alal oma aktuaalsuse kaotanud ja tsistertslaste ordu loovutanud oma senise juhtpositsiooni kerjusordudele. Silma torkab ka asja- olu, et tsistertslaste maavaldused jäid Taani kuninga haldusalasse, ainus munga- klooster rajati Tartu piiskopkonda, ja kui eristaatusega Järvamaa kõrvale jätta, siis Saksa Ordu alale 13. sajandil tsistertslasi ei lastud. Selline olukord ärgitab tee- masse rohkem süvenema ja otsima neid põhjusi, miks võõras piirkonnas kanda kin- nitades tehti just selliseid asukohavalikuid ning mis rolli valged mungad 13. sajandi Eesti ühiskonnas mängisid. Kahjuks on allikalised andmed napid, kuid kombinee- rides olemasolevat teavet maastikuajaloolise teabega, võivad avaneda hoopis uued üllatavad perspektiivid. VALKENA2 KLOOSTER Ainsa Eesti alal 13. sajandil asutatud tsistertslaste mungakloostri rajamise asja- olud on üsna segased. Erialakirjanduses figureerivad eri aastaarvud ja pole selgust 1 Mõeldud on Eesti alal koostatud ametlikke dokumente: Kala, T. Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal. – Rmt: Sõnasse püütud minevik in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi, M. Seppel. Argo, Tallinn, 2009, 107.
    [Show full text]
  • Application of Link Integrity Techniques from Hypermedia to the Semantic Web
    UNIVERSITY OF SOUTHAMPTON Faculty of Engineering and Applied Science Department of Electronics and Computer Science A mini-thesis submitted for transfer from MPhil to PhD Supervisor: Prof. Wendy Hall and Dr Les Carr Examiner: Dr Nick Gibbins Application of Link Integrity techniques from Hypermedia to the Semantic Web by Rob Vesse February 10, 2011 UNIVERSITY OF SOUTHAMPTON ABSTRACT FACULTY OF ENGINEERING AND APPLIED SCIENCE DEPARTMENT OF ELECTRONICS AND COMPUTER SCIENCE A mini-thesis submitted for transfer from MPhil to PhD by Rob Vesse As the Web of Linked Data expands it will become increasingly important to preserve data and links such that the data remains available and usable. In this work I present a method for locating linked data to preserve which functions even when the URI the user wishes to preserve does not resolve (i.e. is broken/not RDF) and an application for monitoring and preserving the data. This work is based upon the principle of adapting ideas from hypermedia link integrity in order to apply them to the Semantic Web. Contents 1 Introduction 1 1.1 Hypothesis . .2 1.2 Report Overview . .8 2 Literature Review 9 2.1 Problems in Link Integrity . .9 2.1.1 The `Dangling-Link' Problem . .9 2.1.2 The Editing Problem . 10 2.1.3 URI Identity & Meaning . 10 2.1.4 The Coreference Problem . 11 2.2 Hypermedia . 11 2.2.1 Early Hypermedia . 11 2.2.1.1 Halasz's 7 Issues . 12 2.2.2 Open Hypermedia . 14 2.2.2.1 Dexter Model . 14 2.2.3 The World Wide Web .
    [Show full text]
  • Baltica 24 Baltica Toomas Tamla, Heiki Valk
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Klaipeda University Open Journal Systems GIFTS OF THE KING. “HANSEATIC” BRONZE BOWLS IN THIRTEENTH CENTURY ESTONIA: SIGNS OF DANISH CRUSADES? BALTICA 24 BALTICA TOOMAS TAMLA, HEIKI VALK Abstract The Virumaa province in northeast Estonia is the area with the biggest concentration of ‘Hanseatic bowl’ finds in Europe. The finds originate mostly from deposits, often consisting of sets of numerous items. This article suggests a connection between ARCHAEOLOGIA these finds and the Danish crusade to Estonia in 1219, interpreting the bowls as the king’s gift to new subjects for their loy- alty, also looking at a possible broader context, and drawing hypothetical parallels with the Danish crusade to Samland and Prussia in 1210. Key words: bronze bowls, Estonia, Denmark, Samland, crusade, mission, gifts for loyalty. DOI: http://dx.doi.org/10.15181/ab.v24i0.1568 Introduction: also published later (Müller 2011), but most of Mül- the bronze bowls and their meaning ler’s ideas had also earlier been presented in different articles (Müller 1996, 1998a, 1998b, 1998c). Accord- Among archaeological finds from the eleventh to thir- ing to his chronology, based on a thorough study of the teenth centuries, especially in northern Europe, there archaeological data, the bronze bowls from the High exists a clearly distinguished find group, plate-sized Middle Ages date mainly from the eleventh and twelfth bronze bowls, sometimes decorated with inscriptions centuries, and sometimes also from thirteenth-century and images, predominantly of a Christian context. As contexts (Müller 2006, 125, Fig.
    [Show full text]
  • A Landscape Biography of the “Land of Drumlins”: Vooremaa, East
    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 A Landscape Biography of the „Land of Drumlins“: Vooremaa, East Estonia Proefschrift ter verkrijging van de graad van Doctor aan de Universiteit Leiden, op gezag van Rector Magnificus prof.mr. C.J.J.M. Stolker, volgens besluit van het College voor Promoties te verdedigen op donderdag 3 december 2020 klokke 10.00 uur door Martti Veldi geboren te Tartu in 1981 Promotores: Prof. dr. J.C.A. Kolen Prof. dr. J. Renes Prof. dr. H. Palang Promotiecommissie: Prof. dr. V. Lang Prof. dr. C.C. Bakels Prof. dr. D.R. Fontijn Prof. dr. C.L. Crumley Prof. dr. I. Lilley To Marta Contents 1 Introduction .................................................................................................................................... 8 1.1 Problem definition and aim of the research ............................................................................. 8 1.2 Archaeological heritage designation in Estonia ...................................................................... 9 1.3 Land and ownership relations in Estonia ............................................................................... 10 1.4 Study region .......................................................................................................................... 11 1.5 Sources and data ...................................................................................................................
    [Show full text]
  • KÜSIMUSED, Üksikmängu Karikasarja III Etapp, 29.02.2020, Tallinnas Mis
    KÜSIMUSED, Üksikmängu karikasarja III etapp, 29.02.2020, Tallinnas 1 Mis puu on pildil nähtav Madagaskari rahvussümbol (ravenala madagascariensis)? 2 Kes on need kaks Eesti kirjanikku, kes on kasutanud 5 hektari suurusest Eesti läänepoolseima maatüki nimest tulenevat pseudonüümi? Neist üks (Sanni ...) on juba manalas, kuid teine (Artur ...) on täies elujõus. Millise saare järgi need kaks kirjanikku oma nime said? (kolm vastust !) 3 Tsaari-Venemaal Ida-Liivimaa kõrgustikuks nimetatud alast jääb praegu Eesti piiresse Haanja kõrgustiku osa (817km2), Venemaale Petseri maakonda (170 km2). Kuidas nimetatakse ühtse massiivi suurimat, Lätisse jäävat osa (887km2), mille kõrgeim tipp Delinkalns (271 m) asub Veclaicene (Vana-Laitsena) küngastikus ? 4 1.märtsil 2019 avati Tallinnas Eesti esimene põnevusteater, mille esilavastuseks oli Edgar Allan Poe "Mõrvad Rue Morgue'il". Nimetage teater ja selle juht. 5 Visionäärina ajalukku läinud Francis Albert Augustus Charles Emmanueli tuleb pidada ühe suurejoonelise projekti algatajaks ja läbiviijaks; innovaatilise suunitlusega ettevõtmine toimub teatud sagedusega tänaseni. Oma suurejoonelisuses on projekt võrreldav üksnes olümpiamängude või jalgpalli maailmameistrivõistlustega. Mis projekt? 6 Peale sõjakäiku pälvis Vana-Roomas tiitli TRIUMPUS väejuht, kes 1) oli oma vägedega lahingus tapnud vähemalt 5000 vastast, 2) pidi olema valitud magistraati ja 3) tooma elusana koju .... Mis oli see kolmas, igati mõistlik tingimus? 7 1913 Innsbruck – 1997 Buenos Aires jäid ajapiirideks tõenäoliselt tugevaimale retoromaani juurtega maletajale, rätsepmeistri pojale (nagu ka Paul Keres).Ta kuulus 1930-1950. aastatel maailma 20 tugevaima maletaja hulka ja oli üks Kerese tõsisemaid vastaseid. Meie mehe vastu sai ta turniiridel kaks võitu, kolm kaotust ja neli viiki. Kes oli see nii Austria, Ungari kui ka Saksamaa tšempion (1938, 1939), kes jäi pärast 1939.
    [Show full text]