11. Jõgeva Sügisjooks Lastele
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
A Landscape Biography Of
Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg. -
LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38 -
Jõgeva Valla Ühisveevärgi Ja – Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2017-2029
KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 reg. nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 021 /2016 Telli ja: Jõgeva Vall avali tsus Piiri 4, Jõgeva linn 48307, Jõgevamaa Töö koo staja: Keskk ond & Partnerid OÜ JÕGEVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2017 -2029 Vastutav spetsialist: Lauri Aim Töö koostaja: Kerly Talts TARTU 2016 Jõgeva vall a üh isvee värgi ja –kana lis atsioo ni arenda mise kava aa stateks 20 17-2029. Töö nr. 021/2016 SISUKORD SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 7 2. SISS EJUHA TUS .............................................................................................................. 8 3. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 9 4. LÄHTEANDMED ........................................................................................................... 11 4.1. Õiguslik baa s ................................................................................................................. 11 4.2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.......................................................................... 12 4.3. Jõgeva valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2019 ............................................. 13 4.4. Jõgeva valla üldp laneering ............................................................................................ 13 4.5. Maakonnaplaneering -
Roheline Kooliõu- Atraktiivne Õpikeskkond
LAIUSE PÕHIKOOL ÕPILASPROJEKT ROHELINE KOOLIÕU- ATRAKTIIVNE ÕPIKESKKOND LAIUSE AUGUST 2006 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Laiuse Põhikooli üldiseloomustus lk. 4 3. Projekti läbiviijad lk. 5 4. Projekti eesmärgid lk. 6 5. Projekti kirjeldus lk. 7 6. Õpime õues lk. 12 7. Õppetundide kirjeldused lk. 12 LISAD Lisa 1 – Kooli maa-ala eskiisprojekt Lisa 2 – Dendropargi eskiisprojekt koos seletuskirjaga koostanud kooli vilistlane Anne-Ly Hunt Lisa 3 – Laste nägemus kooli ümbrusest ( 6 pilti) 2 I. SISSEJUHATUS Laiuse on läbi aegade olnud rikkalike haridus-ja kultuuritraditsioonidega. Laiuse kooli 320 aasta vanuse. ajaloo jooksul on siinmail alati tähtsaks peetud õpilaste igakülgset haridust ja kasvatust. Meie püüe on muuta kool ümbruskonna haridus-ja kultuurikeskuseks. Majal on korralik võimla, jõusaal, õdus aula ja hea sisustusega arvutiklass. Hetkel on koolis 96 õpilast. Oleme rahul saavutustega õppetöös, spordis ja klassivälises tegevuses. Kogenud ja erudeeritud pedagoogide juhendamisel otsitakse uusi võimalusi ja vahendeid laste igakülgseks arendamiseks Üheks variandiks paljude hulgas on osalemine projektis “Roheline kooliõu”. Meie kooli asukoht ja tema kaunis ümbrus loovad selleks ka head eeltingimused. Hästi läbimõeldud planeeringud ning juba teostatud tööd kooli territooriumil on hea alus õues õppe võimalustele. Eriti kevadeti on õpilased õues õppimisest vaimustuses. Projekt “Roheline kooliõu” on väljakutse kogu koolile – nii õpetajatele kui ka õpilastele. 3 II. LAIUSE PÕHIKOOLI ÜLDISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED Laiuse Põhikool asub Laiuse voore küljel. Käesoleval õppeaastal õpib meie koolis 96 õpilast 7 klassikomplektis. Koolihoone on valminud 1976. aastal. Vana kultuurimaja amortiseerumisel ehitati 1999. aastal koolimajale juurdeehitis, kus asuvad külaraamatukogu ja ruumid kultuuritööks. 2000. aastal õnnestus kogu hoone renoveerida ja sellega said Laiuse lapsed head õpivõimalused. Koolil on täismõõtmetega staadion ja teised välised spordiväljakud. -
A Landscape Biography Of
Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common. -
Eesti Ajaloo Pöördepunktid
EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust . -
Kaitse Alt Välja Arvamise Määruse Seletuskiri
Vabariigi Valitsuse määruse „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonna uuendamata kaitsekorraga alade kaitse alt väljaarvamineˮ on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja Jõgeva maakonnas kuus uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kebjamägi (Kabjamägi), Kassinurme linnamägi, Kuremaa järveäärne puhkeala, Linnutaja linnamägi, Reastvere linnamägi ja Vilina linnamägi; Tartu maakonnas viis uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Kabelimägi ehk Kalevipoja iste, Kollase nartsissi kasvukoht, Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi, Viinamäetigude esinemispaik ja Õvi kivikülv ning Viljandi maakonnas üks uuendamata kaitsekorraga kaitseala – Närska botaaniline mikrokaitseala, kuna nende kaitsmine riikliku kaitsealana ei ole otstarbekas. Samas tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitsealad kaitse alla. Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse aladel kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kaidi Erik (tel 5666 4780, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti -
EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j. -
163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, -
JANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Õppekava
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili õppekava Marit Külv VILJANDI- JA TARTUMAA VÕRKVÖÖD 19. SAJANDIL. VÖÖDE TEHNIKAD JA ROLL TRADITSIOONILISES PULMAKOMBESTIKUS NING VÕIMALUSED KAASAJASTAMISEKS. Lõputöö Juhendaja: Christi Kütt, MA Kaitsmisele lubatud ............................................. Kaasjuhendaja: Liis Burk, MA Kaitsmisele lubatud ............................................. Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4 1. VÕRKVÖÖDE UURIMINE, LIIGID JA TERMINOLOOGIA EESTIS ............ 7 1.1. Võrkvööde kogumine ja uurimine Eestis ......................................................... 7 1.2. Võrkpõime liikide levik Eestis ........................................................................... 8 1.3. Võrkvööde põimimise kirjeldused esemelegendides ........................................ 8 1.4. Võrkpõime terminoloogia kaasajastamine ....................................................... 9 2. VILJANDI- JA TARTUMAA VÕRKVÖÖD ........................................................ 14 2.1. Võrkvööde valimi ajaline asetus ...................................................................... 14 2.2. Viljandimaa võrkvööde iseloomulikud tunnused .......................................... 15 2.2.1. Vööde mustrid ja värvikasutus ....................................................................... 16 2.2.2. Vööde tehnilised nüansid .............................................................................. -
Jõgeva Sügisjooks Lastele 2017 -Tulemused
JÕGEVA SÜGISJOOKS LASTELE 2017 -TULEMUSED T 0-3 VÕISTLEJA KOHT NR NIMI ELUKOHT AEG 1 50 Mirella Järvelt Torma vald 0.37,2 2 196 Marissa Mandri Vaimastvere 0.45,4 3 48 Ella-Joanna Salumaa Jõgeva 0.45,7 4 68 Miia Sae Jõgeva alevik 0.46,2 5 18 Kadri Karjane Painküla 0.49,5 6 184 Desiree Roostar Lahavere küla 0.51,3 7 37 Annabel Metsalu Kose küla 0.52,6 8 112 Liis Želinski Vasalemma alevik 0.55,1 9 161 Janelle Sadam Põltsamaa 0.58,8 10 221 Kristelle Petrov Põltsamaa 1.00,4 11 228 Rosanna Soots Palamuse 1.01,5 12 256 Hanna-Lisette Epro Jõgeva 1.02,7 13 185 Kädi-Ly Ragun Jõgeva 1.03,3 14 159 Berit Klaos Jõgeva vald 1.03,8 15 9 Ikka Riisalu Jõgeva 1.05,3 16 206 Liisa Mägi Siimusti 1.13,4 17 81 Lisanna Lauringson Jõgeva 1.20,7 18 188 Marie Lisette Timusk Siimusti 1.21,3 19 59 Adeele Kirjutaja Jõgeva 1.22,5 20 176 Millery Lõoke Jõgeva 2.51,8 21 86 Mia Mirell Sosnitski Jõgeva 22 83 Mia Maarja Jõgeva 23 153 Mia Siim Jõgeva P 0-3 1 54 Rahho Aunpuu Pööra Küla 0.47,3 2 66 Remy Kodusaar Põltsamaa 0.49,5 3 73 Kristofer Viira Jõgeva 0.55,1 4 175 Oskar Truusa Härjanurme küla 0.59,6 5 156 Roald Vilibert Liivoja Küla 1.00,2 6 244 Stefan Kivi Jõgeva 1.04,7 7 53 Karl Siimer Jõgeva 1.06,1 8 248 Ricardo Kovaljov Rakke 1.30,7 9 275 Stig Litvin Jõgeva 2.06,4 10 253 Johan Päll Jõgeva 2.48,5 11 263 Germund Roosiõis Jõgeva 3.07,2 12 223 Carlos Petrov Põltsamaa 3.25,8 13 233 Hans Markus Merman Lagedi 3.41,5 T 3-4 1 106 Kirke Lehtla Jõgeva 0.54,2 2 60 Lisandra Lääne Siimusti 0.58,5 3 261 Annely Kallo Liivoja küla 1.01,3 4 102 Mia Valdmann Jõgeva 1.05,1 5 10 Meri-Ly -
Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….