DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm Jahipiirkonna Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 3 Laiuse, JAH1000151 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Laiuse Jahiselts 1.2. Registrikood 80016914 1.3. Aadress Laiuse alevik, Jõgeva vald, 48443 Jõgevamaa 1.4. Esindaja nimi Andres Metjer 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5216706 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Hettel Mets 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 7762422,5289690 Faksi number 7762411 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Rainis Uiga Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Andres Metjer Ametinimetus juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Sakussaare, Tammissaare ja Laiusevälja metsise püsielupaik Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6, § 50 lg 9, § 53 lg 1 ja nimetus/ Keskkonnaministri 13.01.2005 a määruse nr 1 § 4 lg 4 ja lg 5 lähtuvad piirangud: jahipidamine on keelatud püsielupaiga piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndis 1.veebruarist kuni 31.augustini. inimeste viibimine püsielupaiga sihtkaitsevööndis on lubatud 1.juulist kuni 31.jaanuarini. püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine. keelatud on metssigade lisasöötmine. täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna 1/2 kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Laiuse rendijahipiirkonna piir kulgeb Pihkva–Rakvere vana gaasitrassi ja Pedja jõe ristumiskohast mööda Pedja jõge piirikirjeldus Koila peakraavi suudmeni; sealt mööda Koila peakraavi selle ristumiseni Jõgeva maakonna piiriga ja mööda maakonna piiri selle ristumiseni Koila–Källoja teega; edasi mööda Koila–Källoja teed Pedja jõeni; mööda Pedja jõge Tamme turbateeni ning mööda seda Jõgeva ja Torma valla vahelise piirini; mööda valdade piiri piiri ristumiseni Rääbise–Kivijärve maanteega; ristumiskohast mööda Rääbise–Kivijärve maanteed ristumiseni Rääbise–Imukvere teega; mööda Rääbise– Imukvere teed Imukvere–Kivijärve teeni ja mööda Imukvere–Kivijärve teed ristumiseni Palamuse ja Jõgeva valla vahelise piiriga; edasi mööda Palamuse ja Jõgeva valla vahelist piiri Kuremaa järveni, sealt jätkub piir mõttelise pikendusena üle Kuremaa järve keskpunkti Palamuse ja Jõgeva valla vahelise piirini järve põhjakaldal ning kulgeb mööda valdade vahelist piiri Palamuse–Kuremaa–Jõgeva teeristini Palamuse–Kuremaa maanteel; teeristist mööda Kuremaa–Jõgeva maanteed ristumiseni Pihkva–Rakvere vana gaasitrassiga ning mööda vana gaasitrassi Pedja jõeni. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000151&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga J
    KURKULA PS 22°00' 23°00' 24°00' 25°00' 26°00' 27°00' 28°00' Valkeajärvi Ust-Luga Keri Mohni Põhja-Uhtju L E G E N D EESTI MAAVARADE KAART PÄRISPEA PS Lauga j. Maalaht LADESTU LADESTIK LADE INDEKS KIVIMILINE KOOSTIS JUMINDA PS KÄSMU PS PRANGLI System Subsystem Regional Stage Index Petrographic composition Diktüoneemakilt H a r a E r u Aksi l a h t Käsmu l a h t laht Lubjakivi, dolokivi Mustoja DAUGAVA D dg AEGNA VÕSU 3 Limestone, dolostone (graptoliitargilliit) NAISSAAR LOKSA LETIPEA NEEM Loobu j. D VIIMSI PS K u n d a l a h t N a r v a l a h t Ülem Mergel, savi, dolokivi, lubjakivi, kips Rammu Upper DUBNIKI D db Kaberneeme E 3 Marl, claystone, dolostone, limestone, gypsum K o l g a l a h t Selja j. Koipsi F128 F135 V Ihasalu laht Lohja PLAVINASE Lubjakivi, dolokivi, mergel, domeriit laht Pedassaar Valgejõgi D pl Muuga Narva j. O 3 Limestone, dolostone, marl, dolomitic marl 1192 KUNDA laht 20 NARVA-JÕESUU N T a l l Paljassaarei n n a l a hHaabneeme t A614 Aleuroliit, savi, liivakivi PALJASSAARE PS MAARDU F16 AMATA Viimsi Kolga F146 D2 am Kakumäe laht 771 F-165 Siltstone, claystone, sandstone SUURUPI PS laht F222 Aseri K-6 MINERAL RESOURCES MAP OF ESTONIA Kahala F145 946 K-8 A-713 46 F7 802 Kopli laht TALLINN M77 M64 060 3 F267 A630 20 H4Olgina Liivakivi, aleuroliit, savi 8 Haljala Toila D GAUJA D gj Kuusalu T14 Toolse j. 2 M22 Rummu F270 A-605 A662 A696 Voka Sandstone, siltstone, claystone Dictyonema shale 115 F268 T136 T60 A-640 A-747 NARVA E 60 Pirita j.
    [Show full text]
  • 163 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    163 buss sõiduplaan & liini kaart 163 Jõgeva Vaata Veebilehe Režiimis 163 buss liinil (Jõgeva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Jõgeva: 9:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 163 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 163 buss saabub. Suund: Jõgeva 163 buss sõiduplaan 101 peatust Jõgeva marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:00 teisipäev Ei sõida Jõgeva 1a Estakaadi Tänav, Jõgeva kolmapäev Ei sõida Kooli neljapäev 9:00 49 Suur, Jõgeva reede Ei sõida Uku laupäev Ei sõida 88 Suur Tänav, Jõgeva pühapäev Ei sõida Eristvere Painküla Juhani 163 buss info Suund: Jõgeva Kalevi Peatust: 101 Reisi kestus: 399 min Kassinurme Liini kokkuvõte: Jõgeva, Kooli, Uku, Eristvere, Painküla, Juhani, Kalevi, Kassinurme, Kaarepere, Kaarepere Visusti, Mullavere, Nava, Nava Kool, Metsavahe, Metsavahi, Luua, Sääsküla, Raadivere, Palamuse, Visusti Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Palamuse, Toovere, Väljaotsa, Varbevere, Imukvere, Varbevere, Mullavere Väljaotsa, Toovere, Palamuse, Raadivere, Sääsküla, Luua, Metsavahi, Metsavahe, Nava Kool, Nava, Nava Mullavere, Visusti, Kaarepere, Pikkjärve, Lepiku, Nava, Kärksi, Raigastvere, Elistvere (Mõis), Silma, Nava Kool Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo, Varese, Maarja-Magdaleena, Varese, Rillo, Metsavahe Kaiavere, Elistvere (Mõis), Varbemäe, Õvanurme, Järveotsa, Tabivere, Tabivere, Järveotsa, Õvanurme, Metsavahi Varbemäe, Elistvere (Mõis), Silma, Juula, Silma, Elistvere (Mõis), Õunaaia, Kaiavere, Rillo,
    [Show full text]
  • JANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Õppekava
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili õppekava Marit Külv VILJANDI- JA TARTUMAA VÕRKVÖÖD 19. SAJANDIL. VÖÖDE TEHNIKAD JA ROLL TRADITSIOONILISES PULMAKOMBESTIKUS NING VÕIMALUSED KAASAJASTAMISEKS. Lõputöö Juhendaja: Christi Kütt, MA Kaitsmisele lubatud ............................................. Kaasjuhendaja: Liis Burk, MA Kaitsmisele lubatud ............................................. Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 4 1. VÕRKVÖÖDE UURIMINE, LIIGID JA TERMINOLOOGIA EESTIS ............ 7 1.1. Võrkvööde kogumine ja uurimine Eestis ......................................................... 7 1.2. Võrkpõime liikide levik Eestis ........................................................................... 8 1.3. Võrkvööde põimimise kirjeldused esemelegendides ........................................ 8 1.4. Võrkpõime terminoloogia kaasajastamine ....................................................... 9 2. VILJANDI- JA TARTUMAA VÕRKVÖÖD ........................................................ 14 2.1. Võrkvööde valimi ajaline asetus ...................................................................... 14 2.2. Viljandimaa võrkvööde iseloomulikud tunnused .......................................... 15 2.2.1. Vööde mustrid ja värvikasutus ....................................................................... 16 2.2.2. Vööde tehnilised nüansid ..............................................................................
    [Show full text]
  • 11. Jõgeva Sügisjooks Lastele
    11. Jõgeva Sügisjooks Lastele T 0-3 100 m Koht Võistleja nr Nimi Elukoht Aeg 1 59 Kristelle Pretrov Põltsamaa 0.24,71 2 346 Mirthel Miško 0.29,88 3 138 Jennifer Heinsaar Esku küla 0.31,38 4 184 Marta-Liisa Käämer Siimusti 0.33,46 5 270 Arabella Piks Kurista 0.37,02 6 336 Sophia-Anett Jõgeva 0.42,94 7 164 Grettel Lalin Tartu vald 0.45,90 8 163 Geterli Mölder Varbevere 0.46,53 9 203 Elisabeth Nemvalts Tallinn 0.47,45 10 140 Lisandra Pagi Jõgeva Vald 0.48,62 11 134 Kaisa Saar Laiuse alevik 0.51,71 12 190 Susanna Kinks Jõgeva vald 0.52,34 13 93 Ksjena Rusak Tartumaa 0.53,26 14 339 Mery-Liis Särg Jõgeva Linn 0.57,96 15 281 Anni Klaarman Jõgeva 01.02,01 16 116 Meribel Kens Jõgeva 1.03,52 17 247 Sädeli Vare Painküla 1.04,07 18 201 Mirell Punapart Põltsamaa 1.04,58 19 133 Maribel Metsaste Tabivere 1.21,51 20 183 Anni Läänemägi Jõgeva 1.23,26 21 125 Heleli Klemmer Tartumaa 1.25,76 22 258 Marili Barbo 1.29,09 23 348 Miina Mäerand 1.29,56 24 343 Miia Sofia Limberg Põltsamaa 1.30,69 25 236 1.32,19 26 234 Maian Lõhmus Jõgeva alevik 1.41,32 27 Mireija 1.48,94 28 137 Kelit Heinsaar Esku küla 1.49,65 29 117 Matilda Must Vana-Jõgeva 1.50,58 30 345 Johanna Marii Limberg Põltsamaa 2.56,34 31 329 Brita Marii Kivi Jõgeva linn 2.58,88 32 119 Karoliine Valgmäe Viimsi vald 3.00,03 P 0-3 100 m Koht Võistleja nr Nimi Elukoht Aeg 1 60 Carlos Petrov Põltsamaa 0.31,27 2 180 Silver Kord Tartu vald 0.36,51 3 98 Hugo Valge Siimusti 0.40,07 4 175 Robin Markus Kukk Jõgeva linn 0.41,65 5 170 Braien Lazarev Vägari küla 0.42,20 6 185 Maru Stern Kadrina vald 0.43,20 7 118
    [Show full text]
  • Oklaadiraamatud Linnaajaloo Allikana Tartu Linna Näitel Perioodil 1836–1863, Mille Juhendaja on Professor Aadu Must
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHIIVINDUSE OSAKOND BIRGIT NURME Oklaadiraamatud linnaajaloo allikana Tartu linna näitel perioodil 1836–1863 MAGISTRITÖÖ Juhendaja: prof Aadu Must TARTU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................5 Oklaadiraamatud...........................................................................................................7 Historiograafia............................................................................................................10 Probleemipüstitus.........................................................................................................14 Meetodid ja allikakriitika.............................................................................................15 I TARTU TÖÖLISED...............................................................................................................19 1.1. TARTU TÖÖSTUSE ARENG NING SELLE MÕJU MUUTUSTELE TÖÖLISKONNAS..............19 1.2. MUUTUSED TÖÖLISTE HULGAS OKLAADIRAAMATUTE ANDMETEL.............................21 1.2.1. Tartu tööliste oklaadi sisse kirjutatud inimesed.................................................24 1.2.2. Tartu tööliste oklaadist välja kirjutatud inimesed..............................................27 II TARTU TSUNFTIKÄSITÖÖLISED.......................................................................................33 2.1. TSUNFTIKÄSITÖÖ ARENG JA SELLE MÕJU MUUTUSTELE KÄSITÖÖLISKONNAS...........33
    [Show full text]
  • Metsakuivendamise Mahud Erametsamaal Hanso Mk Oü Näitel
    EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kait Arujõe METSAKUIVENDAMISE MAHUD ERAMETSAMAAL HANSO MK OÜ NÄITEL EXTENT OF FOREST DRAINAGE ON PRIVATE FOREST LAND ON THE EXAMPLE OF HANSO MK OÜ Magistritöö Metsatööstuse erialal Juhendaja: lektor Andres Jäärats Tartu 2015 1 Eesti Maaülikool Magistritöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Kait Arujõe Õppekava: Metsatööstus Pealkiri: Metsakuivendamise mahud erametsamaal Hanso MK OÜ näitel Lehekülgi: 59 Jooniseid: 11 Tabeleid: 9 Lisasid: 9 Osakond: Metsatööstus Uurimisvaldkond: Metsakuivendus Juhendaja(d): Andres Jäärats Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2015 Käesolevas töös on uuritud eramaadel teostatud metsakuivenduse mahte, metsakuivendussüsteemiga seotud seadusandlust ja maaparandustööde jaoks mõeldud toetusi eramaaomanikele. Põhjalikumalt on analüüsitud ettevõte Hanso MK OÜ poolt teostatud metsakuivendamise mahte erametsamaadel. Andmete kogumiseks pidi töö koostaja tihedalt suhtlema Hanso MK juhatusega ja nende koostöö-partneritega. Töös analüüsiti kuute projekti ja seitset objekti. Töö koostamise käigus selgus, et metsakuivendamisega seotud töid reguleerib maaparandusseadus ja tuleb ka järgida metsaseadust ning veeseadust. Eramaadel on teostatud metsakuivendustöid 2006-2013 aastal 17 642 ha. Erametsaomanikel on võimalik metsakuivendustööde jaoks taotleda toetust Erametsakeskusest ja PRIA-st. Töös kirjeldati Hanso MK põhilisi tegevusvaldkondi. Valdkondadeks on maaparandussüsteemide ehitamine, metsateede ehitamine, metsa ülestöötamine ja metsafreesi tööd. Töös uuriti, millistel
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]
  • Narva-Jõesuu Rakvere Paide Järva-Jaani
    C . R Rakvere . J a k o b s o n i Pärispea Viinistu N K a Pedassaare Turbuneemes t a Tapurla n Käsmu Lahe Vergi i Suurpea p Kasispea s Virve t Võsu Altja Vainupea LOKSA Oandu Haili Eisma Hara Vihasoo Koljaku Korjuse Letipea Vihula Karepa Karula Rutja Kotka Toolse Võhma Sagadi Kolgaküla Kiva Mahu Ilumäe Kosta Tidriku KUNDA Simunamäe Joaveski Palmse Vila Malla Kuura Pärna F Adaka Noonu Kaliküla N Parksi Võsupere Kandle Pehka Kolga Aasumetsa Ojaküla Kalvi NARVA-JÕESUU Vanaküla Annikvere Kudruküla Kavastu Siberi Aseri Valaste Mustametsa Kõnnu Sakussaare Varangu Vasta Koila Ontika Võle Andja Saka Martsa Vahastu Meriküla Loobu Viitna Liimala Toila Olgina Liiapeksi Aaspere Essu Viru-Nigula Rannu Altküla Voka SILLAMÄE Udria Peeterristi Pada Purtse Järve Laagna Sigula Arbavere Ama Haljala Kestla Aa Paate Vaivina Jürimõisa Põdruse Metsamägara Voka Kohala Samma Metsavälja Sinimäe NARVA N Varja Konju Soldina Suru Kisuvere Ubja Matka Vaivara Mõndavere Uku Pikaristi KOHTLA-JÄRVE Kotinuka Sõtke Arkna Tõreska Peeri Edise Koitjärve Veltsi Uhtna Erra Lüganuse Roodu Linna Arumäe Päide Koovälja Sämi-Tagaküla 3 t Satsu Auvere Kihlevere Kohtla Jõhvi Mustanina Vohnja PÜSSI Viivikonna Kõrveküla Tõrremäe RAKVERE Sonda JÕHVI Pala Uljaste KOHTLA- Kahula Rahkla Viru-Kabala Vitsiku Sirgala Vaiatu Kadapiku Hulja Sõmeru KIVIÕLI Kose Pillapalu MaidlaNÕMME Ussimäe Vaeküla Nüri Tammiku Ohepalu Leikude N Miila Ereda Ulvi Savala Aidu-Sooküla Rausvere Kadrina Puru Lepna Vetiku Uniküla Võrnu Vasavere Piira Kõrma Apandiku Tokolopi Tõrma Nurkse Ridaküla Ojamaa Võhma Kolgu Lavi
    [Show full text]
  • Palamuse Kiriku Ja Kihelkonna Kroonika
    Palamuse 0. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum PALAMUSE KIRIKU JA KIHELKONNA KROONIKA TARTU 1997 Palamuse kiriku ja kihelkonna kroonika. Tartu 1997. Kaanekujunduses kasutatud Palamuse kiriku foto auto: Toomas Sula/ Eesti Loodusfoto. Tõlkinud: Aado Altmets ja Leane Morits Kommenteerinud ja registrid koostanud: Leane Morits Retsenseerinud: mag. hist. Andres Andresen Teaduslik juhendaja: prof. Aadu Must Fotod: 1, 7, 8, 12, 14, 15 - Palamuse muuseumi kogudest 2, 3, 9, 11, 13 - reproduktsioonid raamatust: G. v. Krusen- stjem. Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen. Hamburg 1963. 4, 5 - Leida Lepik 6 - Peeter Lail Esikaane siseküljel fragment L. Mellini (1798) kaardist. © Leane Morits 1997. SISUKORD S IS S E J U H A T U S .........................................................................................................7 P alam u se kirjkukroonika ajalooallikana...........................................9 Kroonika ü l e se h it u s....................................................................................... 12 P ublitseerimise üldpõhimõtted ................................................................ 13 Palam use kirikukroonika senisest kasutamisest.......................... 15 I OSA. PALAMUSE KIHELKOND JA KOGUDUS KUNI 1847. A.17 Pa l a m u se k ih elko nd. M õ is a d ..................................................................... 17 Kuremaa................................................................................................. 20 Kaarepere..............................................................................................
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]