DOCSLIB.ORG

Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017) Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017. The third column contains abbreviations used in KNAB. Notes are added to clarify the establishment, renaming or abolition of the units (main sources used: Uuet 2002, database of adm. units in the National Archive, KNAB’s own data). Some 19 th century units do not have exact chronology, their status sometimes is also doubtful. 1866 is a conventional starting point of modern municipalities, although many of them are older. Signs: > annexed to, < detached from, ^ renamed into or previously named. Boundary changes are not referred to. Common abbreviations: jt = ja teised ' and others '; khk = kihelkond ' ecclesiastical parish '; krkv = pastorate parish ; prg = praegu ' at present '; van = vananenud pruugis ' obsolete '. After the main table there is an index of abbreviations and the names used in German and Russian until 1917. Names of administrative units that do not have any abbreviations, are written out in full in KNAB, adding the synonym number, if appropriate (e.g. Atla2, Jõgisoo1). Haldusüksus/ Khk/22/39/1 7 Lüh Märkused Admin. unit Abb r Notes Aa Lüg/- /- /- - 1891 >Püssi Aadma Käi/- /- /- - 1893 >Käina Aakre Rõn/TA/TA/- Aak -1950, prg Puka osa Aaspere Hlj/VI/VI/- Aas -1950 Aavere Koe/- /- /- - 1893 >Kapu, 1895 >Einmanni Abja Hls/PÄ/PÄ/- Abj 2017 >Mulgi Abja-Paluoja linn .../- /- /- APl 1945 alev <Abja; 1993 linn; 1998 >Abja (vallasisene linn) Abruka Ans/SA/- /- Abr 1936 ^Salme Adavere Plt/VD/VD/- Ada 1939 >Põltsamaa Adila Hag/- /- /- - 1891 >Kirna-Kohatu Aegviidu .../- /- /- Aeg 1945 alev <Lehtse; 1993 vald; 2017 >Anija Aegna vt Viimsi Ageri JMd/- /- /- - 1892 >Seidla Ahaste Mih/- /- /- - ka Riintali; 1899 >Koonga Ahila-Tanska vt Haapsalu krkv Ahja Võn/TA/TA/- Ahj 2017 >Põlva Ahli kn Rid/- /- /- Ahl 1973 >Ridala Eesti haldusüksused 1866—2017 lk 1 Ahtme linn .../- /- /- - 1948 alev <Jõhvi; 1953 linn; 1960 >Kohtla-Järve linn Ahula JMd/- /- /- - 1892 >Seidla Aidu Pst/VD/- /- Aid 1937 >Paistu Aimla SJn/- /- /- - XIX saj >Olustvere Aitsra Hel/- /- /- - XIX saj >Alamõisa Alajõe .../- /- /- Alj kn, 1992 vald; 2017 >Alutaguse Alaküla kn .../- /- /- Alk 1991 ^Räpina Alamõisa Hel/- /- /- - ka Ala-Aitsra; 1899 >Hummuli Alatskivi Kod/TA/TA/- Alt 2017 >Peipsiääre Alavere Kos/HR/- /- Alv 1891 >Nikolai; uuesti 1913? 1939 >Anija jt Albu JMd/JÄ/JÄ/- Alb 2017 >Järva Aleksandri (1) Kos/- /- /- AlH -1891 ja 1917 ^Triigi Aleksandri (2) Plv/VÕ/- /- Ale -1892 ka Pragi; 1939 ^Laheda Aleksei Tür/- /- /- - -1916 ja al 1917 ^Kirna Alliku Tür/JÄ/- /- All ka Türi-Alliku; 1939 >Särevere Alt-Käpla Rid/- /- /- - ka Käblaküla; 1893 >Sinalepa Alu Rap/- /- /- - 1891 >Rapla Alutaguse .../- /VI/IV Alu -1939 Auvere-Joala ja Peetri; -2017 Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse, Tudulinna ALUTAGUSE .../- /- /- - 1920-21 (ajutine maakond Virumaal) *Ambla Amb/JÄ/JÄ/- Amb 1892 (-1893 ^Käravete), 2017 >Järva Ambla alev .../- /- /- - 1945 <Ambla; 1979 >Ambla (prg alevik) Ambla krkv Amb/- /- /- - XIX saj >Ambla Ammuta vt Pähu Andja VNg/- /- /- - 1891 >Varangu Angerja Hag/- /- /- - 1891 >Kohila Anija HJn/HR/HR/HR Ani *Anna .../JÄ/- /- Ann -1916 ^Purdi; 1939 >Paide Anna krkv Ann/- /- /- - XIX saj >Purdi Annikvere Hlj/- /- /- - 1891 >Vihula *Anseküla Ans khk (SA); =Salme vald Anseküla krkv Ans/- /- /- - 1891? >Abruka Antsla .../- /VÕ/VÕ Ant -1939 Vana-Antsla jt Antsla linn .../VÕ/VÕ/- Anl 1917 alev (ka Hauka) <Vana-Antsla; 1938 linn; 1999 >Antsla (vallasisene linn) Ao Koe/- /- /- - XIX saj >Liigvalla *Apekalns Ape khk (Lätis) Araski vt Põdrangu Arbavere Kad/- /- /- - 1891 >Vohnja Are PJg/PÄ/PÄ/- Are 1892 >Suigu; uuesti 1919; 2017 >Tori Arju-Kareda Jaa/- /- /- - 1891 >Maasi Arkna Rak/- /- /- - 1891 >Sõmeru Aru (1) Amb/- /- /- - vt Koigi; vt Kurge-Aru Aru (2) Krj/- /- /- - 1892 >Leisi Aru (3) Mih/- /- /- - XIX saj >Keblaste Aru (4) Nõo/TA/- /- Aru 1939 >Konguta Aru (5) VJg/- /- /- - vt Tudu Aruküla (1) HJn/- /- /- - 1891 >Rae Aruküla (2) Koe/- /- /- - ka Aruküla-Tammiku; 1892 >Väinjärve Arula Ote/- /- /- Arl 1904 >Palupera Arumõisa Pee/- /- /- - XIX saj >Vodja Arumäe vt Samokrassi Arussaare Pil/- /- /- - 1897 >Kõo Aruvalla Jür/- /- /- - 1891 >Rae Aseri VNg/- /- /- Ase -1891 ^Koogu-Aseri >Kalvi; kn, 1992 vald; 2017 >Viru-Nigula Assamalla .../- /VI/- Ass -1939 ^Porkuni; -1950; prg Rakvere osa Asuküla Rid/LÄ/LÄ/- Asu -1950; prg Ridala osa Atla (1) Juu/- /- /- - ka Atla-Eeru; 1891 >Juuru Eesti haldusüksused 1866—2017 lk 2 Atla (2) Khk/- /- /- - 1892 >Lümanda Atsalama- Jõh/- /- /- - XIX saj >Pagari Jõetaguse Auaste LNg/- /- /- - 1890 >Oru Audla Pöi/- /- /- - ka Audla-Kuke; 1891 >Laimjala *Audru Aud/PÄ/PÄ/- Aud 2017 >Pärnu linn Audru krkv Aud/- /- /- - XIX saj >Võlla Aulepa Noa/- /- /- - 1890 >Sutlepa Auvere Vai/VI/- /- Auv 1892 >Vaivara; uuesti 1919; 1924 >Auvere-Joala Auvere-Joala .../- /- /- AJo -1923 Auvere jt; 1939 >Alutaguse Avanduse Sim/VI/VI/- Ava -1992 ^Simuna kn; 2005 >Väike-Maarja Avinurme Trm/TA/TA/- Avi -1892? ^Avinurme metsavald; 2017 >Mustvee Avinurme Trm/- /- /- - XIX saj >Lohusuu rannavald Baltiski linn vt Paldiski linn Edise Jõh/- /- /- - 1891 >Jõhvi Eeru vt Atla Ehmja Mar/- /- /- - ka Ehmja-Maalse; 1890 >Martna Eidapere Vän/- /- /- Eid XIX saj >Lelle; kn 1972 ^Lelle Eikla Kaa/- /- /- - 1891 >Loona Einmanni JJn/JÄ/- /- Ein 1892 >Võhmuta; uuesti 1895; 1936 ^Vajangu Eistvere Pil/- /- /- - 1896 >Imavere Eivere Ann/- /- /- - 1892 >Purdi Elistvere Äks/TA/- /- Eli 1939 >Kudina, Tartu jt Elme Kaa/- /- /- - 1891 >Loona Elva .../- /TA/TA Elv -1939 Hellenurme, Kirepi, Pangodi, Uderna; -2017 Elva linn, Konguta, Palupera osa, Puhja, Rannu, Rõngu Elva linn .../- /TA/- Evl 1923 alev <Meeri, Uderna, Konguta; 1938 linn; 2017 >Elva (vallasisene linn) *Emmaste Emm/LÄ/LÄ/- Emm 2017 >Hiiumaa Emmaste krkv Emm/- /- /- - XIX saj >Emmaste Emumäe Sim/- /- /- - 1891 >Salla Enge PJg/PÄ/- /- Eng XIX saj ka Enge-Uduvere; 1939 >Halinga jt Enivere Mar/- /- /- - 1890 >Martna Erastvere Kan/VÕ/- /- Era 1939 >Kanepi jt Ereda Jõh/- /- /- - 1891 >Mäetaguse (hiljem >Kohtla) Erra Lüg/VI/VI/- Err -1950; prg Sonda Ervita Koe/- /- /- - 1892 >Väinjärve Esna Pee/JÄ/- /- Esn 1939 ja 1991 ^Kareda; (1916 ka Ruzski) Essu Hlj/- /- /- - ka Essu-Tammispea; 1891 >Varangu Haabersti Kei/- /- /- - 1890 >Harku Haabneeme Jõe/- /- /- - XIX saj >Viimsi Haage TMr/- /- /- - 1899? >Ropka Haanja Rõu/VÕ/VÕ/- Hnj 2017 >Rõuge Haansalu VNg/- /- /- - XIX saj >Pada Haapsalu krkv Rid/- /- /- - ka Ahila-Tanska; 1890 >Asuküla Haapsalu linn .../LÄ/LÄ/LÄ Hps HAAPSALU RAJOON HP -1950 ja 1990 ^Läänemaa Haaslava Kam/TA/- /- Hsl 1939 >Kuuste; kn, 1991 vald, 2017 >Kastre Haava vt Vesneri Habaja Kos/- /- /- - 1891 >Aleksandri Haeska (1) Mar/- /- /- - 1893 >Martna Haeska (2) Vll/- /- /- - 1891 >Kogula *Hageri .../HR/HR/- Hag khk; 1920 vald <Kernu, Kohila; -1950 Hageri krkv Hag/- /- /- - XIX saj >Kirna-Kohatu Hagudi Rap/- /- /- - 1891 >Rapla Haiba Hag/- /- /- - 1891 >Kirna-Kohatu Haimre Mär/LÄ/- /- Hai 1939 >Märjamaa Eesti haldusüksused 1866—2017 lk 3 Halinga PJg/PÄ/PÄ/- Hl n -1939 ^Hallinga; 2017 >Põhja-Pärnumaa *Haljala .../VI/VI/LV Hlj 1917? <Varangu Haljala krkv Hlj/- /- /- - XIX saj >Varangu Haljava HJn/- /- /- - 1890 >Anija; 1898 >Raasiku Halliku Kod/- /- /- - 1893 >Pala Hallinga vt Halinga *Halliste .../- /- /- Hls kn, 1991 vald; 2017 >Mulgi *Hanila .../- /- /- Han 1939-50 ^Karuse; kn, 1992 vald, 2017 >Lääneranna Hanila krkv Han/- /- /- - XIX saj >Virtsu Hardu LNg/- /- /- - XIX saj >Vidruka *Hargla Har khk; =Mõniste, Taheva vald Hargla krkv Har/- /- /- - XIX saj >Laanemetsa *Harju-Jaani HJn khk (HR) Harju-Jaani krkv HJn/- /- /- - XIX saj >Peningi HARJUMAA HR 1950-90 Harju rajoon *Harju-Madise HMd khk (HR) Harju-Madise krkv HMd/- /-
Load more

Recommended publications
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • Piimaringide Korraldamise Rakendus
    Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • Järva Vallavolikogu
    JÄRVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Järva valla raamatukogude ümberkorraldamine Järva-Jaani 24.09.2019 nr 1-4/2019/99 Otsus võetakse vastu kohaliku omavalitsuse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 ja § 35 lõike 2, rahvaraamatukogu seaduse § 12 lõigete 1 ja 2, haldusmenetluse seaduse § 75 ning halduskohtumenetluse seadustiku § 40 ja § 46 alusel. 1. Korraldada ümber Ahula Raamatukogu (registrikood 75004398), Albu Raamatukogu (registrikood 75004381), Ambla Raamatukogu (registrikood 75003418), Käravete Raamatukogu (registrikood 75003393), Aravete Raamatukogu (registrikood 75003358), Imavere Raamatukogu (registrikood 75004903), Järva-Jaani Raamatukogu (registrikood 75008284), Kareda Valla Raamatukogu (registrikood 75013227), Karinu Raamatukogu (registrikood 75008309), Koeru Raamatukogu (registrikood 75027347), Käsukonna Külaraamatukogu (registrikood 75004917), Päinurme Raamatukogu (registrikood 75015663) ja Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) tegevus. 2. Liita Koigi Raamatukoguga käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud teised Järva valla raamatukogud. 3. Raamatukogude liitmise tulemusena lõpetavad punktis 1 nimetatud liidetavad raamatukogud Ahula Raamatukogu, Albu Raamatukogu, Ambla Raamatukogu, Käravete Raamatukogu, Aravete Raamatukogu, Imavere Raamatukogu, Järva-Jaani Raamatukogu, Kareda Valla Raamatukogu, Karinu Raamatukogu, Koeru Raamatukogu, Käsukonna Külaraamatukogu ja Päinurme Raamatukogu tegevuse 31. detsembril 2019 ning alates 1. jaanuarist 2020 jätkab tegevust Koigi Raamatukogu (registrikood 75015657) uue nime all, milleks on Järva Vallaraamatukogu,
    [Show full text]
  • 1. Sissejuhatus 5
    Hummuli valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2009-2019 1. SISSEJUHATUS 5 2. SISUKOKKUVÕTE 6 2.1 Sotsiaal-majanduslik ülevaade........................................................................... 6 2.2 Olemasolev veevarustussüsteem ...................................................................... 6 2.3 Perspektiivne veetarbimine aastal 2018............................................................. 9 2.4 Veevarustuse tehnilised indikaatorid................................................................ 10 2.5 Olemasolev kanalisatsioonisüsteem ................................................................ 10 2.6 Reovee vooluhulgad ja reostuskoorumused .................................................... 11 2.6.1 Reovee keskmised vooluhulgad ...................................................................... 11 2.7 Hinnang olemasolevale kanalisatsioonisüsteemile........................................... 12 2.7.1 Hummuli .......................................................................................................... 12 2.7.2 Jeti................................................................................................................... 12 2.8 Kanalisatsiooni tehnilised indikaatorid.............................................................. 13 2.9 Asulate investeeringuprojektid ......................................................................... 13 2.9.1 Hummuli aleviku investeeringud ...................................................................... 13 2.9.2 Jeti
    [Show full text]
  • Aprill 2019.Pdf
    Koolipere Jätkusuutlik Näitering Lk 4 suur mure Lk 8-9 külaliikumine Lk13 50 TÕRVA VALLA VAPP APRILL TÕRVA TEATAJA 2019 Väljaandjad: Tõrva vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress Otsepost: OÜ Joon Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 MÄLUMÄNGUSERIAAL TÕI KOHALE TOHUTUL HULGAL HUVILISI Egon Ilisson Juba 14. korda toimunud said 59 punktiga etapivõidu. Neile Tõrva mälumänguturniir järgnesid Faux-pas ja Poolmuidu, meelitas tänavu vastavalt 53 ja 52 punktiga. Järgne- gümnaasiumi saali rohkelt vatel etappidel pani aga oma võimu huvilisi, kes said oma maksma Valga TBMM ning võitis teadmiseid proovile panna kolm viimast etappi. Kusjuures tei- neljal osavõistlusel. sel etapil saadi 67 punkti, edestades lähimaid konkurente 13 punktiga. Peakorraldaja Laine Tangsoo, kes Kuna neljast etapist läks arvesse turniiri vedanud algusaegadest ala- kolm parimat, siis sai Valga järje- tes ning kelle kavalaid küsimusi on kordse Tõrva mälumänguturniiri pidanud saal vastama juba kaugelt võidu. Kokku teenis Valga rohkete üle tuhande, on ikka ja jälle positiiv- õigete vastuste eest 185 punkti. selt üllatunud, et mälumänguhuvilisi Ometi jagus medaliheitluses nii palju kohale tuleb. „Registreeritud pinget lõpuni, sest viimasele eta- võistkondi oli 25, kellest 24 käisid ka pile vastu minnes olid Valga järel kohal vähemalt kolmel etapil. Vaid Tõrva Gümnaasiumi saal oli mälumänguhuvilistest tulvil. Foto: Margo Metsoja viis võistkonda väga tihedalt koos. üheliikmeline võistkond Nobe Tigu Lõpuks väljusid sellest heitlusest osutus siiski mitte piisavalt nobedaks küsimuste ampluaa ja teemad on taha palju muudki, mida tulevastes raskusaste väga erinev ning lisaks hõbemedalitega kõige kogenumad ja osales ainult esimeses voorus,” on väga varieeruvad. Seega on ena- mälumängudes või elus vaja võib tugevale peamurdmisele ja valedele ehk Palupera võistkond, kes sai 157 Tangsoo endale omase huumoriga masti neljaliikmelistes võistkon- minna.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
    Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid .....................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • Muudatused Elektrivõrgus Vastavalt Elektrilevi
    1 Lisa 8. Muudatused elektirvõrgus vastavalt Elektrilevi OÜ ja Elering AS tegevuskavadele Elektrilevi OÜ olemasolevad ja uued 35–110 kV liinid Olemasolevad uuendatavad 35-110 kV liinid Jrk. nr. Omavalitsus Liini nimetus Nimipinge/ märkused 35 kV üleviimine 110 kV 1 Nissi ja Märjamaa Ellamaa - Märjamaa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 2 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 3 Nissi ja Kernu Riisipere - Haiba õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 4 Kernu ja Kohila Haiba - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 5 Nissi Ellamaa - Riisipere õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 6 Nissi ja Kernu Riisipere - Laitse õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 7 Kernu, Saue, Keila Laitse - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 8 Saku ja Kohila Kiis - Kohila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 9 Vasalemma ja Padise Rummu - Padise õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 10 Padise Padise - Suurküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 11 Padise ja Keila Suurküla - Klooga õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 12 Keila Klooga - Keila õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 13 Keila v. ja Keila linn Keila - Elevaatori õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 14 Keila Keila - Keila-Joa õhuliiniks 2 35 kV üleviimine 110 kV 15 Keila ja Harku Keila - Keila-Joa õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 16 Keila ja Saue Keila - Saue õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 17 Saue ja Tallinn Saue - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 18 Saue ja Tallinn Laagri - Pääsküla õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 19 Saku Kiisa - Saku õhuliiniks 35 kV üleviimine 110 kV 20 Saku
    [Show full text]
  • Aravete Keskkooli Arengukava 2008-2011 Kinnitamine
    Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 106, 1510 Aravete Keskkooli arengukava 2008-2011 kinnitamine Vastu võetud 19.06.2008 nr 6 Määrus kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3¹ lõike 3 alusel. § 1.Kinnitada „Aravete Keskkooli arengukava aastateks 2008-2011” (juurde lisatud). § 2.Määrus jõustub 1. juulil 2008. a. Volikogu esimees Vello Teor Kinnitatud Ambla Vallavolikogu 19. juuni 2008 määrusega nr 6 Aravete Keskkool Arengukava 2008-2011 Sisukord 1. Kooli hetkeolukord 2. Missioon 3. Visioon 4. Põhiarengusuunad 5. Prioriteetsed kooliarenduse valdkonnad ja eesmärgid 6. Tegevuskava 7. Prioriteetsetes valdkondades saavutatavad tulemused 8. Arengukava muutmise kord 9. Lisad 9.1. SWOT 9.2. Üldhinnang Ambla valla haridusvaldkonnale Kooli hetkeolukord Ambla vallas tegutseb hetkel kaks üldhariduskooli Aravete Keskkool ja Ambla Põhikool ning Aravete Lasteaed. 10.09.2007.a. seisuga andmed näitavad, et Aravete Keskkoolis käib 181 (76,4%) Ambla valla last ja 56 (23,6%) last teistest omavalitsustest. Valdav osa naabervaldade õpilastest on Albu vallast (29) ja Roosna-Alliku vallast (9). Valla elanike registri andmetel läheb aastatel 2007-2014 esimesse klassi kokku 133 last. Ambla vald, laste sündide tabel 2008.a. 15. mai seisuga. (Aravete KK teeninduspiirkonnas reaalselt elavate laste arv). sünniaeg 01.10.01 01.10.02 01.10.03 01.10.04 01.10.05 01.10.06 01.10.07 Kokku 30.09.02 30.09.03 30.09.04 30.09.05 30.09.06 10.03.07 15.05.08 Lapsi Aravete 9 17 8 21 18 17 10 100 Teeninduspiirkond Aravete Keskkooli teeninduspiirkonnaks on Ambla Vallavolikogu poolt määratud Aravete Aravete Keskkooli arengukava 2008-2011 kinnitamine Leht 1 / 17 alevik, Kurisoo, Sääsküla, Rava ja Mägise külad, Käravete alevik, Kukevere ja Märjandi külad ning X–XII klasside osas lisaks Ambla Põhikooli piirkond.
    [Show full text]