Regionaaltoetused Raplamaal 2016

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis suurendavad Euroopa äärealade, linnade, piirkondade ja regioonide vahelist koostööd ja sidusust. Projektide kaasabil suurendatakse ka üleeuroopalist tasakaalustatud sotsiaalmajanduslikku arengut. Euroopa territoriaalse koostöö programme rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (näiteks Eesti-Läti programm 2014-2020) ning osaliselt ka Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist (näiteks Eesti-Vene programm 2014-2020). EL fondide toetuse summa suurus Eestile sõltub projektipartnerite aktiivsusest ja heade projektitaotluste hulgast. 2016. aastal osalesid Eesti partnerid 95 koostööprojektis, kus Eesti partneritele eraldati toetusi üle 32 miljoni euro. 2 Riigieelarvelised toetused Rahandusministeeriumi haldusalas on ellu kutsutud kümmekond riigieelarvest rahastatavat toetusprogrammi. Lisaks toetatakse riigieelarvest maakondlike arenduskeskuste tegevust. Riigieelarveliste toetuste kogumaht aastal 2016 oli 11,2 miljonit eurot. Raplamaa projektidele eraldati 2016. aastal riigieelarvelisi toetusi 580 830 eurot. 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Hasartmängumaksust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm Rapla Vallavalitsus Alu spordihoone katuse osaline rekonstrueerimine 32 000 Vigala Vallavalitsus Kivi-Vigala Raamatukogu rekonstrueerimise II etapp 32 000 SA Eesti Camphilli Küla Pahkla Camphilli Küla peremaja renoveerimine 30 579 Fond (Rapla maakonna üleriigiline) Kergliiklusteede toetus Rapla Vallavalitsus Rapla - Alu kergliiklustee rajamine 347 956 Hajaasustuse programm Raplamaal toetati 16 veesüsteemi, 31 kanalisatsioonisüsteemi, 3 juurdepääsutee ja 1 63 181 autonoomse elektrisüsteemi rajamist. Kohaliku omaalgatuse programm MTÜ Rapla Lastekaitse 885 Parim vaheaeg Hobulaiul Ühing MTÜ Kuimetsa 1 700 Kuimetsa kodukandipäev Kultuuriselts MTÜ Adila ja Pihali Küla 1 436 Adila ja Pihali Külapäev 430 Selts MTÜ Folklooriselts 2 000 Lapsed – pärimuse kandjad Kiitsharakad MTÜ Raplamaa 2 000 Raplamaa Jalkafest 2016 Jalgpallikool MTÜ KOVIL Vilivere küla kogupere mängude päev 1 533 MTÜ Terve Pere Pesa Kokkuhoidev pere, meie ajalugu ja tulevik 1 997 MTÜ Meie Lelle Selts KODUVALLA AABITS 775 3 MTÜ Raplamaa Perenaiste 1 936 Kehtna mõisapäev ja Rapla kihelkonnapäev 2016 Selts „Pauliine” MTÜ Raikküla Mõis Trükise „Raikküla kärajad 800“ väljaandmine 1 430 MTÜ Juuru vesi Jaanipäev 2 000 MTÜ Sulupere külaselt Sulupere küla talgud, “Rapla jõe ja jõeääre puhastamine” 340 MTÜ Kultuurirahvas 1 500 Raplamaa 2017. aasta kalendri trükkimine Raplamaal Ajaloolis-kultuuriline rännak Tagasi Mahtrasse 2016 – 1 990 MTÜ Mahtra Haridusselts muusika, reklaam, tehnika MTÜ Teenuse Naiste Ühtne kogukond, teadmised ja oskused Teenuse 1 191 Ühendus piirkonnas MTÜ Arendusselts Kaerepere piirkonna kogukond väärtustab 1 877 Koduaseme kultuuritraditsioone MTÜ Varbola Kultuuri ja 2 000 VARBOLA PUU 2016 Hariduse Selts MTÜ FC Lelle Murutraktor Lelle alevikule 1 799 MTÜ Raplamaa 1 930 Kehtna spordiväljaku jalgpalliväravad Jalgpallikool MTÜ Teenuse Naiste 1 998 Helivõimendi ja projektor kogukonnaüritusteks Ühendus MTÜ Pirgu Küla Pirgu terviseraja kvaliteeti pakkuvad puidust vahendid 2 000 MTÜ Järlepa Kodukultuuri Täispuidust piknikulaua komplektid ja peotelk Järlepa 1 870 Selts Külaplatsile MTÜ Külade Ühendus 846 Ohvriallikad võsast välja TOKK MTÜ Kappeli külad Ujumiskoha rajamine Tamme külla 1 950 Rapla maakonna õpilaste kodu-uurimiskonkursi tööde 875 MTÜ Koduloolane jäädvustamine MTÜ Terve Pere Pesa Kokkuhoidev pere - laste turvaline kavukoht 1 498 MTÜ Teenuse Naiste Terviseteadlikkus, ühistegevus ja lastekaitsepäev 1 958 Ühendus Teenuse piirkonnas MTÜ Hagudi Hakkajad Hagudi jaanipäev ja jaanikohvikud 2017 1 502 MTÜ Vigala külade 2 000 Õppiv küla ümarlaud 4 MTÜ Meie Lelle Selts Üritustetelk erinevateks sündmusteks Lelles 875 MTÜ Sutlema Küla Selts Sutlema küla laste mänguväljak saab viimase lihvi 2 000 MTÜ KOVIL Laste rõõmuks" 1 954 MTÜ Juuru Vesi 2 ürituste telki (4x8m ja 3x3m) Juuru kogukonnale 1 475 MTÜ Ingliste Arendusselts Ingliste külla korvpalliväljaku rajamine 2 000 MTÜ Teenuse Naiste 1 994 Hubasus ja tegutsemisvõimalused Teenuse mõisas Ühendus Maakondlike tugistruktuuride toetamine 2016. aastal toetati regionaalarengulisi tegevusi kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühenduste suunal Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses 18 000 euroga. 5 Ülevaade toetustest teistes maakondades Toetus ühe elaniku kohta oli kõige suurem Võrumaal, kõige väiksem Harjumaal ja Hiiumaal. Toetuse absoluutmahtu arvestades said enim toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa. Kõige rohkem projekte 1000 elaniku kohta toetati Hiiumaal. Regionaalvaldkonna toetuste statistika maakondade lõikes: Projektide arv sh siseriiklikud Toetus ühe elaniku Maakond Kokku sh välistoetused toetused kohta (EUR) 277 22 255 24,53 Harju 96 1 95 24,33 Hiiu 158 12 146 93,26 Ida-Viru 136 6 130 147,54 Jõgeva 118 6 112 147,75 Järva 97 4 93 179,56 Lääne 162 9 153 114,35 Lääne-Viru 146 7 139 183,90 Põlva 236 17 219 85,16 Pärnu 95 5 90 120,01 Rapla 172 4 168 194,29 Saare 192 11 181 53,40 Tartu 111 5 106 176,67 Valga 163 6 157 78,41 Viljandi 165 7 158 210,21 Võru 6 Toetus ühe elaniku kohta/EUR 250,00 200,00 150,00 100,00 50,00 0,00 7 .
Recommended publications
  • Aespa Laululava Puitkonstruktsioonide Põhiprojekt
    Mihkel Reinhold AESPA LAULULAVA PUITKONSTRUKTSIOONIDE PÕHIPROJEKT LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2015 Mina, Mihkel Reinhold, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Üliõpilase kood: 110820680 Õpperühm: EI 81 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Konsultandid ………………………………………………………………………………………………………… Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ………………………………………………………………………………………………………… Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a. Ehitusteaduskonna dekaan Martti Kiisa allkiri Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Mihkel Reinhold Üliõpilase 110820680 kood: Õpperühm: EI-81 Eriala: Hoonete ehitus (kood: 1827) Lõputöö teema: Aespa laululava puitkonstruktsioonide põhiprojekt Lähteandmed töö koostamiseks: Tellija (MTÜ Aespa Kodu) kirjalik lähteülesanne, kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused, kehtiv detailplaneering. Töö koosseis, lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Lõputöös tuleb leida sobiv laululava arhitektuurne lahendus, tuleb lahendada laululava puitkonstruktsioonide
    [Show full text]
  • Vilivere Suund
    SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 1 alates 07. september 2015. a VILIVERE SUUND: Reis1 Reis 2 Liini teenindatakse: Koolipäevad Koolipäevad PRILLIMÄE 7:25SPORDI 16:10 SPORDI 07:35TOHISOO 16:12 HAGERI KOOL 07:42MÄLIVERE 16:20 SUTLEMA 07:44TORI 16:25 ANKRU 07:50KADAKA 16:35 MÄEVANA 07:56AANDU 16:40 RAASI 07:59JAAGUMARDI 16:53 JAAGUMARDI 08:01MÄEVANA 16:56 KALLASTE 08:04VILIVERE 17:01 KATIKODU 08:08KATIKODU 17:05 SPORDI 08:15VABADUSE 17:15 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 2 alates 07. september 2015. a LOHU SUUND: Reis 1 Reis 2 E,T,N,R Kolmapäev SPORDI SPORDI 14:30 15:00 VABADUSE 14:32 VABADUSE 15:02 JAAGUMARDI 14:35 JAAGUMARDI 15:05 MÄEVANA 14:38 MÄEVANA 15:08 KATIKODU 14:50 KATIKODU 15:20 AANDU 15:03 AANDU 15:33 KADAKA 15:08 KADAKA 15:38 MÄLIVERE 15:13 MÄLIVERE 15:43 TORI 15:18 TORI 15:48 LOONE 15:21 LOONE 15:51 KOHILA 15:26 KOHILA 15:56 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 3 alates 07. september 2015. a RAIKKÜLA SUUND: Reis 1 Liini teenindatakse: Esmaspäev SPORDI 08:20 RAIKKÜLA KOOL 09:00 Reis 2 Reede RAIKKÜLA KOOL 12:50 SPORDI 13:30 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 4 alates 07. september 2015. a AESPA SUUND: Reis1 Reis 2 Reis 3 Reis 4 Liini teenindatakse: Koolipäev E,N E,T,N,R Kolmapäev VABADUSE 07:10SPORDI 12:00 SPORDI 13:35 SPORDI 14:05 ANKRU 07:25VABADUSE 12:02 VABADUSE 13:37 VABADUSE 14:07 IKARUSE 07:30HAGERI KOOL 12:10 HAGERI 13:45 HAGERI 14:15 SUVILA 07:32VABADUSE 12:18 SUTLEMA 13:48 SUTLEMA 14:18 ENTUSIASTI 07:35SPORDI 12:20 IKARUSE 14:04 IKARUSE 14:34 AESPA 07:37 ENTUSIASTI 14:08 ENTUSIASTI 14:38 HAGERI 07:52 HAGERI KOOL 14:15 HAGERI KOOL 14:45 HAGERI KOOL 07:53 VABADUSE 14:30
    [Show full text]
  • Keila Jõe Valgala Reostuskoormuse Uuring
    AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected] Tellija: Keskkonnaamet Töö nr: 13064 KEILA JÕE VALGALA REOSTUSKOORMUSE UURING Vastutav täitja: Karl Kupits Juhatuse liige: Karl Kupits Tallinn Detsember 2013 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring AS MAVES SISUKORD 1 KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 3 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 3 TÖÖ METOODIKA ......................................................................................................................... 5 3.1 VARASEMAD MATERJALID .......................................................................................................... 5 3.2 ANDMEBAASID JA KAARDIANALÜÜS ........................................................................................... 5 3.3 VÄLITÖÖD ................................................................................................................................. 7 3.4 ARUANNE ................................................................................................................................. 7 4 KEILA JÕE KIRJELDUS ................................................................................................................... 8 4.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 8 4.2 JÕE VEE
    [Show full text]
  • Aasta Isa 2013 on Kaupo Männiste Palju Õnne Ehalill!
    Kohila valla leht November 2013. Nr. 10 (153) Aasta isa 2013 on Kaupo Männiste iisasa suunamiselsuunamisel aagaga valinudvalinud Tunnustamiskomisjon otsustas 2013 Aasta isa tiitli mmuusikutee.uusikutee. Märten on ka vä- vääriliseks tunnistada Kaupo Männiste. gaga tublitubli ssportlane,portlane, oolleslles RRapla-apla- Palju õnne! mmaaaa JJalgpallikoolialgpallikooli võistkonna kapten.kapten. Märten on väga mit- Olgu siinkohal lühendatud kujul edasi antud Merit mmekekülgne, ta teeb sporti, näit- Männiste tunnustamiskomisjonile läkitatud ettepanek. Jaanus Kõrv leb,leb, laulablaulab suurepsuurepäraselt ja sai omaoma vanusegrupisvanusegrupis EestiEesti pari-pari- mmaa kitarristikitarristi tiitli.tiitli. EEsikohasikoha saisai tata kaka kkevadelevadel rrahvusvaheli-ahvusvaheli- Isa on seda väärt! kandi muredele ja rõõmudele sel konkursil Jurmalas. Kind- Valla ääremaal elavatel ini- alati väga kaasa, andes endast lasti on isa roll tema edus vä- mestel on senise praktika jär- parima, et meie vallas elu pa- ga suur. gi raske edukalt kandideeri- remuse poole edeneks. Ta on Isa jälgib väga tähelepane- da, sellegipoolest tahan koos uhke, et kuulub suurepärases- likult meie õppimist koolis. Ta vendadega esitada aasta isa se Kohila kogukonda! Väga oli juba meie lasteaias hoole- kandidaadiks oma isa Kaupo aktiivselt osaleb ta valla kul- kogu liige, Tallinna Muusi- Männiste. Tema oleks tõesti tuurielus ja panustab oma ae- kakeskkoolis, kus õpin mina igati selle tiitli vääriline! ga sellele päris palju. Arvan, et koos Märteniga, on ta kuu- Isa Kaupo on sündinud 21. isa sobiks poliitikuks, sest ta lunud aastaid lastevanema- novembril 1964. aastal Tal- ajaks kogukonna asja omaka- te esinduskomiteesse. Koolis linnas, kuid just Raplamaaga supüüdmatult. õppimisega pole ühelgi meist on ta seotud olnud terve elu. Vanemad vennad on ju- kunagi probleeme olnud. Eks Paljuski kindlasti ka seetõttu, Männiste pereansambel: pereisa Kaupo Märteni ja Meritiga.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • Rail Balticu Raudteetrassi Lõigu „Harju Ja Rapla Maakonna Piir – Hagudi“ Ehitusprojekti Keskkonnamõju Hindamine (Kmh)
    RAIL BALTICU RAUDTEETRASSI LÕIGU „HARJU JA RAPLA MAAKONNA PIIR – HAGUDI“ EHITUSPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM The sole responsibility of this publication lies with the author. The European Union is not responsible for any use that may be made of the information contained therein. Kuupäev: 06. jaanuar 2020 Dokument: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Projekti nimi: Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine Dokumendi nimetus: RBDTD-EE-DS1-ZZ_SKP_0000-00_ZZZZ_RP_ENV-AA_VE_00001_003 – Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programm Rev. Date: Doc Prepared Checked Approved Accepted : Status: 04/07/201 Submitte Hendrik Andres Enrique Rico 1. Eike Riis 9 d Puhkim Brakmann Izquierdo Signatures : Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti koostamine SISUKORD 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................... 1 2. Rail Balticu raudtee ............................................................................................................ 4 3. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ..................................................................... 11 4. Reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............................................................
    [Show full text]
  • Hageri - Rapla
    03.04.2021 EESTI JAAKOBITEE (CAMINO ESTONIA): Toomkirik - Pärnu Jakobi kirik - Ikla/Heinaste DAY 3: HAGERI - RAPLA Day 3 starts at Hageri Church and heads to a small road. After about 5 km (after Rabivere manor) we turn left, join RMK road and reach the Rabivere campfire site (9 km so far). Rabivere campfire site has a shelter, toilet and table. After a few km it is possible to visit the beautiful Lake Sopi. The road continues along small roads to Alu, where we find Manor House, shop and cafe. From Alu there is another 3 km to Rapla. Rapla offers all possibilities: various accommodation, shops, restaurants, several pharmacies and a bank. Additional overnight stays, futher away shops, sights and other ALTERNATIVE OPTIONS, are marked in blue. Day Accomodation/stops km Information Itinerary info2 START Hageri St Lambertus Church Kiriku tee 1, Hageri 3 Rapla Free Church 23.9 Buy lunch from Hageri to eat at the Rabivere campfire site 3 Rabivere campfire place ALTERVATIVE trail with less asphalt road, but longer distance: Move 3 km towards the Rootsi village, join the RMK road, joining our main trail in Rabivere campfire site Manor without a fence on the left side of the road, you can take a Continue straight from the church (150 m), turn right onto the road, 3 Rabivere Manor house 5.4 food break continue straight (adds 2.4 km) After the bus stop Karumaa (3.8 km from Hageri) turn left to Metsaküla road. Nice small gravel roads. (Totally from Hageri to accommodation 6.7 km) From there you can continue directly to the Accommodation on AIRBNB, ecological house, 39 EUR cottage Rabivere campfire site (4.5 km) (The manor will then be missed).
    [Show full text]
  • Hageri Kirik Nr 17, Juuni 2012
    HAGERI KIRIK EELK Hageri Lambertuse koguduse infoleht, juuni 2012, nr. 17 Lehes: Aivi Otsniku käe all - Esikülje lugu koguduse õpetajalt - Perepäev Hageris - 4. mai kirikumõisas - mõttetalgud, - Saame tuttavaks: kirikuteenija ekskursioon, ajalootund Lehte Vainoja - Kõlas kaunis muusika - Ole osa millestki suurepärasest - Minu mälestused sünnikodust, - Anne üheksa ametit vennastekoguduse tööst - Koguduse esimese poolaasta - Segakoor on saanud uue hingamise kroonika 2012 Aeg uue koguduse sünniks? Jüri Vallsalu palvemaja seab aga sakukatel on võimalik oleks võimalik leida Koguduse õpetaja kogudusetööle omad rääkida meie oma rohkesti kaasamõtlejaid ja piirid. Vanematele kogudusest, meie oma toetajaid. Kõik, kellel on Juba mitmeid aastaid on inimestele on see veel tegemistest, on asjal ideid ja tahtmist, on Hageri koguduse kuidagi sobinud, on sootuks teine tähendus. teretulnud. Kogudusetöö usaldusisikud, koguduse väikene ja hea Perspektiivi silmas ja tööruumid ei pea olema nõukogu ja juhatus, kuuldavusega, noored pidades vajab Saku, ainult sellised nagu need mõtisklenud selle üle, vajavad aga jõudsalt kasvava aastasadade jooksul on kuidas paremini tänapäevasemaid keskusena, kindlasti oma välja kujunenud. Need korraldada koguduse tööd võimalusi. Nii ongi kogudust ja kirikut. võiksid olla märksa kirikust kaugele jäävates koguduse noortetöö Nii mõneski mõttes on kaasaegsemad ja nii ka uutes keskustes. saanud oma mõõtmed meil vedanud. enam vastata tänapäeva Suurimaks selliseks hoopis mujal. MTÜ Esik Alates möödunud aasta inimese ootustele. Iga keskuseks on Saku. Alevik on korraldanud sügisest on Saku kirikuelu põlvkond toob endaga kasvab kiiresti. Täna on noorteüritusi Sakus väga korraldamisel abiks noor kaasa midagi uut, iga Saku veel valla staatuses erinevates paikades ja on abielupaar, Magne ja Ave põlvkond loob ka oma aga küllap peatselt võiks nendega kogunud ka palju M¸lster, Norrast.
    [Show full text]
  • LISA 1 Rapla Valla Profiil
    RAPLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2025 LISA 1 Rapla valla profiil Tellija: Rapla Vallavalitsus Täitja: OÜ Geomedia RAPLA 2020 Sisukord Sisukord ............................................................................................2 Rapla valla praeguse olukorra analüüs ....................................................5 1. Territoorium ja asustus ..................................................................5 2. Rahvastik ja selle areng .................................................................6 2.1. Rahvaarv ja rahvastiku vanuseline struktuur ...............................6 2.2. Rahvastik kantides ................................................................ 10 2.3. Rahvastiku prognoos ............................................................. 11 3. Looduskeskkond ja maakasutus .................................................... 13 3.1. Loodus ................................................................................ 13 3.2. Kaitstavad alad ja objektid ..................................................... 14 3.3. Maavarad ja maardlad ........................................................... 15 3.4. Planeeringud ja maakasutus ................................................... 15 4. KOV teenused ............................................................................ 16 4.1. Haridus, huviharidus ja noorsootöö .......................................... 16 4.2. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid .............................................. 21 4.3. Kultuur ja sport ...................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]