Hobune Kappas Uude Talli

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Hobune Kappas Uude Talli Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna. kaardistamine ja analüüs” guses kulgev räämas teerada, tused endistest aegadest. üheks objektiks. „Kuna see mis vanasti oli väga käidav. „Läheme ise ukse taha, Miks just raamatukogu on kant, kus inimesed põlvest Kahe õhtuga sai see tehtud ja kirjutame nende lood üles. saab hobuse uueks põlve elanud, siis oli see just kui jõuti Jõe tn 1 territooriumi- Inimesed tulevad ka ise ja talliks? projekt, mida me vajasime, le, tulid appi ka Kohila Maja toovad oma albumitest pil- Kohila kooli ajaraamat – Posti tänav on oma nime et teadvustada usku selle inimesed. te. Kohilas on päris palju saanud vanast postimajast, piirkonna väärtuslikkusesse. Nüüd on vald võtnud jõe- ajalooliselt väljakujunenud mis praegusele nooremale „Andsin kõik olemasolevad äärse ala enda korrastada, eripäraseid asumeid, kõigil mitme põlvkonna koolilood põlvkonnale on teada kui au- materjalid uurijale kasutada. kuna sinna on planeeritud neist oma lugu,” räägib Inna tondusega tegelevate ettevõte- Paljudest nurkadest, mida suusaradade alune maa. Le- Kohila gümnaasium ja usub, et nii mõnelgi kandil te asukoht. Postimajast ühele ma teadsin, ei olnud pilte. pime kokku, mida teeb vald tähistab 7. veebruaril 2015 oleks samamoodi enda ku- poole kulges Posti tänav, Nüüdseks oleme aga kokku ja mida kogukond. Inime- kooli 145 aastapäeva ja junemislugu teistega jagada. teiselt poolt tuli vastu Kooli saanud kõik fotod endistest sed saavad omale näiteks ilmub Kohila koolist jutus- Näitena tulevad meelde Põllu tänav. Mäe peal, kus kaks üle jõe asunud puithoonetest, peenramaa teha, nii hoiame tav kogumik „Kohila kooli tänava korras kiviktaimlatega tänavat kokku saavad, oli viimane pilt saabus Hiiu- traditsiooni ja anname võima- õued ja majade esine pikk ajaraamat. Koolilood“. vanasti mõisa tall. „Talli enam maalt. Pärast seda tulid paljud luse ise oma toitu kasvatada. Raamatus on meele- pole, selle koha peale on alles pakkuma oma pilte ja vabriku Sellega korrastub aiamaade, kirsipuude rida, mida ikka olukad, ehedad ja kirkad jäänud vaid ujumiskoht, seega asumi kogu täieneb veelgi,” jõe ääre ja majade tagune ala. vanaemaga vaatamas käisime. lood – pildikesed kooli- tuli hobusele talveks varjualu- räägib Inna. Sügisel viis tee sedakaudu elust, mis kirjeldavad koo- ne leida. Ja kuna raamatuko- Tagasi vanavanemate Masti metsa pähkleid otsima. li argielu. Lugudesse on gu on meie kooskäimisteks Esimene aktsioon – korterisse Siis veel pilpamaja tee ääres püütud tuua ajastu hõn- ulualust pakkunud ning asub koristamine Selle aasta augusti esimesel jne. Kokkuvõtteks ütleb Inna: gu ja meeleolu. Iga lugu ühtlasi Posti ja Tööstuse ristil, Tööstuse tänava asum on laupäeval sai teoks endiste „Tahaks, et ka oma lastelastele raamatus on kui kaader siis ongi hobuse õige koht raa- paljudele olnud esimene elanike kokkutulek. Üle 40 ini- jääks lugu sellest, kus meie dokumentaalfilmist, kus matukogus,” põhjendab Inna. kodu. Kui paberivabrik rik- mese hulgas oli neidki, kes siit oleme kasvanud. Ja et mõne- sammhaaval rullub lahti Seal on ta ka kõigile asjalistele kamaks sai, ehitas ta järgmise küll 25 aastat ära olnud, kuid legi neist saaks koduks just ühe kooli arengulugu. nähtaval. rea maju Posti tänavasse. oma lapsepõlve siin veetnud. see paik, kus tema juured on Ajaraamat aitab elustada olnut, olles põhjalik ja kirglik „Me teame üksteist, see Mitmedki on oma vana- ning et meil kõigil oleks siin teejuht minevikku. On ajaränd tagasi kooliaega. Igaühel Arhitektuurimuuseum kogukond on olemas. Esime- vanemate korteritesse tagasi hea elada. Lapsepõlvemaa ja oma rada pidi. andis selguse ne kord, kui üle aasta tagasi tulnud. -mälestused on ikka need, mis Algas 400-leheküljelise Kohila kooli ajaraamatu „Algul oli mõte korjata raamatukogus kogunesime, „Ka mina elan oma vana- inimesi seovad. Meie pere juu- tellimine. Kuni 31. detsembrini 2014 saab teha 15-eu- kokku kõik killud, mis Kohi- tutvustasime valminud uurin- ema korteris, mis on täpselt red on Hageri kihelkonnas ja rose ülekande Kohila vallavalitsuse arvelduskontole nr la kohta leida on. Kuid ühel gut. Siis tegin ülevaate sellest, sama vana kui ma ise. Sinna lapselapsi juba 10. põlvkond, EE431010802003923000, märgusõnaga „ajaraamat“. Need, hetkel sain aru, et see amps mis minu pilgu läbi selles piir- kolides tundsin kohe – nüüd kelle lapsepõlv selle paigaga kes otsustavad trükise osta pärast raamatu ilmumist, mak- on liiga suur. Pealegi tegeleb konnas tähtis on. Piirkonnaga olen kodus,” meenutab Inna. seotud.” savad kogumiku eest 25 eurot. meie koduloo hoidmisega seotud planeeringutest andis Aastal 1937, kui Kohilas Tekst ja fotod Kui võimalik, siis tehke ülekanne enne 15. detsembrit, nii meie raamatukogu kui ka ülevaate valla arhitekt. Kui oli 500 elanikku, elas 400 JAANUS KÕRV et kool saaks otsustada ajaraamatu trükiarvu. muuseum. Meil, kes me n-ö arutame piirkonna vajadusi neist postijaama ja vabriku hobikroonikud oleme, pole inimestega, kes seal iga päev majades. ANTS TAMMAR mõtet kõike omale koju laua elavad, loob see võimaluse Kohila kooli ajaraamatu koostaja alla kasti koguda,” selgitab ja eeldused ka edaspidise- 2 VALLAINFO Nr 23 Detsember 2014 VALLAVOLIKOGU INFO Kohilas sai valmis uus hakkpuidu- 25. novembri istungil katlamaja * Vallavanema informatsioon „Nagu juba mõned kuud varem juttu oli, on Kohila vald 28. novembril oli SW Ene- laskunud tulumaksu laekumise järgi keskmike hulka. ria OÜ lahtiste uste päev Esikohal on Kiili, Käru ja Saku vald. Eestis on tulumaksu laekumise keskmine kasv on natuke alla 9%, Kohila vallas ja Kohilas avati uus hakk- on see 7% ja maakonna keskmine on 6,12%.” puidukatlamaja. Katlama- Tulude pool 2013–2014 aastate võrdluses: tulude laeku- ja asub Tööstuse tänaval, mise muutus 10 kuuga on –3,9%. Eelmisel aastal oli 6,194 endise paberivabriku ter- miljonit eurot, nüüd on 7,025 mln eurot. Absoluutarvuna ritooriumil vanas arhitek- on praegune seis parem, aga ka eelarve on suurem. tuuriväärtuslikus töökoja- Tulumaksu laekumine: eelmisel aastal oli selleks ajaks hoones. Hoone külge ehitati laekunud 3,413 mln ja tänavu 3,643 mln eurot. Aasta hakkpuidu ladu, kus saab lõpus jääb meil umbes 100 000 € laekumata, seetõttu peame ladustada kuni 350 m3 kütte- kulusid kokku hoidma. materjali. SW Energia juha- Toimetuleku toetuse saajate ja töötute arv on stabilisee- tuse esimehe Tarmo Saartsi runud, st ei ole palju kasvanud ega vähenenud. Elanike sõnul läks katlamaja ehitus arv on 6890. maksma umbes miljon eu- Vallavanem rääkis ka alanud Kohila valla elanuks regist- rot. Sellest summast 40% on reerumise kampaaniast, millega kutsutakse aastaringi siin KIK-i toetus, mis tuli CO2 elavaid inimesi Kohila valla elanikuks registreeruma. Välja kvoodimüügist Austriale. loositakse seitse 100-eurost kinkekaarti nende 18-aastaste ja „2011. a tegime KIK-i vanemate vahel, kes on juba Kohila valla elanikud ja kolm taotluse, 2012. aastal sõl- 100-eurost kinkekaarti nende vahel, kes registreeruvad misime rahastuslepingu,” vallaelanikuks ajavahemikul 20. november – 31. detsember. rääkis Tarmo Saarts. „Kolm Põgusalt rääkis vallavanem ka Rail Balticuga seonduvast: aastat läks projektide ja ehi- „Protsess on jõudnud ühte vaheetappi. Vabariigi Valit- tuse peale ning nüüd, 2014. suses otsustati edasi minna kahe trassialternatiiviga: 13B aastal sai see valmis.” ja 16D. Peab ütlema, et see on väga positiivne samm. Kuna Foto Esper Ernits. tegemist on ikkagi suure struktuurse ümberkorraldusega, „KIK toetab taastuvener- gial katlamajade ehitamist, kuuga alanema ja eesmärk lihtsamini, vaid püüame vii seda idanaabrile,” rääkis siis seda triumfiks nimetada ei saa, aga hea meel on selle on jaanuaris toota sooja teha kõige paremini. Teiseks vallavanem.
Recommended publications
  • Regionaaltoetused Raplamaal 2016
    Regionaaltoetused Raplamaal 2016 Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna infoleht Infolehes on antud ülevaade 2016. aastal Rapla maakonnas Rahandusministeeriumi rakendatavatest regionaalarengu programmidest toetust saanud projektidest. Rahandusministeeriumis on regionaalarengu toetamiseks ellu kutsutud ligi veerandsada toetusmeedet ja -programmi. 2016. aastal tehti toetusotsuseid enam kui 96 miljoni euro ulatuses, millele lisanduvad üle-Eestilised Euroopa territoriaalse koostöö programmide projektid 32 miljoni euroga. Raplamaal elluviidavate projektide toetuseks eraldati 2016. aastal 4,2 miljonit eurot. 1 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetused 2016. aastal toetust saanud projektid: Toetuse saaja Projekti nimi Toetuse summa Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks SA Raplamaa Arendus- ja Raplamaa piirkondlike algatuste tugiprogramm 2015- 89182 Ettevõtluskeskus 2016 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud Ligipääsetavuse parandamine töökohtadele Kohila valla Kohila Vallavalitsus ettevõtlusaladel. 1 237 656 Rapla linna Kastani ja Koidu ettevõtluspiirkonna taristu Rapla Vallavalitsus arendamine 1 189 036 Rapla Vallavalitsus Rapla linna keskväljaku rajamine 1 016 480 Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus Raplamaa Omavalitsuste Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabatahtliku Liit ühinemise koordineerimine 40 861 2016. aastal eraldati regionaalprojektide elluviimiseks Raplamaal kokku 3 573 219 eurot Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Euroopa territoriaalse koostöö programmid
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Vilivere Suund
    SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 1 alates 07. september 2015. a VILIVERE SUUND: Reis1 Reis 2 Liini teenindatakse: Koolipäevad Koolipäevad PRILLIMÄE 7:25SPORDI 16:10 SPORDI 07:35TOHISOO 16:12 HAGERI KOOL 07:42MÄLIVERE 16:20 SUTLEMA 07:44TORI 16:25 ANKRU 07:50KADAKA 16:35 MÄEVANA 07:56AANDU 16:40 RAASI 07:59JAAGUMARDI 16:53 JAAGUMARDI 08:01MÄEVANA 16:56 KALLASTE 08:04VILIVERE 17:01 KATIKODU 08:08KATIKODU 17:05 SPORDI 08:15VABADUSE 17:15 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 2 alates 07. september 2015. a LOHU SUUND: Reis 1 Reis 2 E,T,N,R Kolmapäev SPORDI SPORDI 14:30 15:00 VABADUSE 14:32 VABADUSE 15:02 JAAGUMARDI 14:35 JAAGUMARDI 15:05 MÄEVANA 14:38 MÄEVANA 15:08 KATIKODU 14:50 KATIKODU 15:20 AANDU 15:03 AANDU 15:33 KADAKA 15:08 KADAKA 15:38 MÄLIVERE 15:13 MÄLIVERE 15:43 TORI 15:18 TORI 15:48 LOONE 15:21 LOONE 15:51 KOHILA 15:26 KOHILA 15:56 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 3 alates 07. september 2015. a RAIKKÜLA SUUND: Reis 1 Liini teenindatakse: Esmaspäev SPORDI 08:20 RAIKKÜLA KOOL 09:00 Reis 2 Reede RAIKKÜLA KOOL 12:50 SPORDI 13:30 SÕIDUGRAAFIK Liin nr. 4 alates 07. september 2015. a AESPA SUUND: Reis1 Reis 2 Reis 3 Reis 4 Liini teenindatakse: Koolipäev E,N E,T,N,R Kolmapäev VABADUSE 07:10SPORDI 12:00 SPORDI 13:35 SPORDI 14:05 ANKRU 07:25VABADUSE 12:02 VABADUSE 13:37 VABADUSE 14:07 IKARUSE 07:30HAGERI KOOL 12:10 HAGERI 13:45 HAGERI 14:15 SUVILA 07:32VABADUSE 12:18 SUTLEMA 13:48 SUTLEMA 14:18 ENTUSIASTI 07:35SPORDI 12:20 IKARUSE 14:04 IKARUSE 14:34 AESPA 07:37 ENTUSIASTI 14:08 ENTUSIASTI 14:38 HAGERI 07:52 HAGERI KOOL 14:15 HAGERI KOOL 14:45 HAGERI KOOL 07:53 VABADUSE 14:30
    [Show full text]
  • SEMINUM 2010 Kaanega
    INDEX SEMINUM . L Fragaria vesca TALLINN 2010 TALLINNA BOTAANIKAAED INDEX SEMINUM anno 2009 collectorum quae HORTUS BOTANICUS TALLINNENSIS pro mutua commutatione offert Tallinn 2010 2 Mandata inscribenda sunt: Hortus Botanicus Tallinnensis Kloostrimetsa tee 52 11913 Tallinn Estonie It is by the recipients of seeds to respect and to stand to international binding settlements of protection of endangered taxa and to uphold the interests of the nations of origin. Es wird erwartet, dass die Empfänger von Saatgut international verbindliche Regelungen zum Schutz gefährdeter Sippen und zur Wahrung von Interessen der Herkunftsländer respektieren und einhalten. Cover by: Olev Abner ISSN 1406-3158 E-mail: [email protected] http://www.tba.ee I Semina et sporae plantarum in horto botanico cultarum SPERMATOPHYTA GYMNOSPERMAE Cupressaceae 1 Chamaecyparis lawsoniana (A.Murr.) Parl. cv. Lutea (Antwerpen, 1961) 2 Chamaecyparis nootkatensis (D.Don) Spach cv. Pendula (Estonia, Tallinn, 2003) 3 Juniperus squamata Buch.-Ham. ex D.Don cv. Meyeri (Moscow, 1961) 4 Microbiota decussata Kom. 5 Thuja koraiensis Nakai (Tartu, 1982) Pinaceae 6 Abies koreana E.H.Wilson (Nogent-sur-Vernisson, 1966) Taxaceae 7 Taxus baccata L. * 8 Taxus cuspidata Siebold et Zucc. (Nayoro, 1969) ANGIOSPERMAE Dicotyledoneae Acanthaceae + 9 Crossandra nilotica Oliv. Aceraceae 10 Acer campestre L. 11 Acer circinatum Pursh (København, 1958) 12 Acer japonicum Thunb. (Rogów, 1965) * 13 Acer mandshuricum Maxim. ( Rossia extremiorientalis , Lazo , 1977) A* 14 Acer monspessulanum L. ssp. turcomanicum (Pojark.) E.Murray (Ashgabat, 1957) 15 Acer negundo L. (Estonia,Tallinn, 1959) * 16 Acer negundo L. var. interius (Britton) Sarg. (Edmonton, 1967) 17 Acer pseudoplatanus L. f. purpureum (Loudon) Rehder * 18 Acer pseudosieboldianum (Pax) Kom.
    [Show full text]
  • Aasta Isa 2013 on Kaupo Männiste Palju Õnne Ehalill!
    Kohila valla leht November 2013. Nr. 10 (153) Aasta isa 2013 on Kaupo Männiste iisasa suunamiselsuunamisel aagaga valinudvalinud Tunnustamiskomisjon otsustas 2013 Aasta isa tiitli mmuusikutee.uusikutee. Märten on ka vä- vääriliseks tunnistada Kaupo Männiste. gaga tublitubli ssportlane,portlane, oolleslles RRapla-apla- Palju õnne! mmaaaa JJalgpallikoolialgpallikooli võistkonna kapten.kapten. Märten on väga mit- Olgu siinkohal lühendatud kujul edasi antud Merit mmekekülgne, ta teeb sporti, näit- Männiste tunnustamiskomisjonile läkitatud ettepanek. Jaanus Kõrv leb,leb, laulablaulab suurepsuurepäraselt ja sai omaoma vanusegrupisvanusegrupis EestiEesti pari-pari- mmaa kitarristikitarristi tiitli.tiitli. EEsikohasikoha saisai tata kaka kkevadelevadel rrahvusvaheli-ahvusvaheli- Isa on seda väärt! kandi muredele ja rõõmudele sel konkursil Jurmalas. Kind- Valla ääremaal elavatel ini- alati väga kaasa, andes endast lasti on isa roll tema edus vä- mestel on senise praktika jär- parima, et meie vallas elu pa- ga suur. gi raske edukalt kandideeri- remuse poole edeneks. Ta on Isa jälgib väga tähelepane- da, sellegipoolest tahan koos uhke, et kuulub suurepärases- likult meie õppimist koolis. Ta vendadega esitada aasta isa se Kohila kogukonda! Väga oli juba meie lasteaias hoole- kandidaadiks oma isa Kaupo aktiivselt osaleb ta valla kul- kogu liige, Tallinna Muusi- Männiste. Tema oleks tõesti tuurielus ja panustab oma ae- kakeskkoolis, kus õpin mina igati selle tiitli vääriline! ga sellele päris palju. Arvan, et koos Märteniga, on ta kuu- Isa Kaupo on sündinud 21. isa sobiks poliitikuks, sest ta lunud aastaid lastevanema- novembril 1964. aastal Tal- ajaks kogukonna asja omaka- te esinduskomiteesse. Koolis linnas, kuid just Raplamaaga supüüdmatult. õppimisega pole ühelgi meist on ta seotud olnud terve elu. Vanemad vennad on ju- kunagi probleeme olnud. Eks Paljuski kindlasti ka seetõttu, Männiste pereansambel: pereisa Kaupo Märteni ja Meritiga.
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila Karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna Allikajarv Loitub Iimbruskonna Karstiallikate Ja Salajogede Veest
    HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Esikaanel: Paekna allikajarv loitub iimbruskonna karstiallikate ja salajogede veest. T. Tanavsuufolo. Esikaaoe sisekiiljel ulal: Uks Aandu karslioru kurisutest. P. Hiibnerifoto. Esikaane sisekiiljel all: Tuhala Noiakaev - tuhandete loodusesoprade imetlusobjekt. U. Veskefoto (aprill, 1982). Ulal: Suurvesi Nabala karstialal Angerja Joel 1967. aastal, enne joe suunamist Pirita jokke. H. Vciljalagafolokogu. All: Kuivajoe salajoe kurisu. Tagaplaanil olev maapealne sang naitab veetaset suurvee ajal. A. Miidelifolo (7. 08. 1962). MTU Pakri Looduskeskus LOODUSMALESTISED 22 HARJUMAA-RAPLAMAA Kohila karstivaldkond Kose, Kohila Koostaja: H. Kink Toimetaja: A. Raukas Ulal: Tammiku loocluskailsealal asuvast Silmaallikast valjub Nomme salajogi. M. Kangru folo. All: Mollu allikatest Nabala karstialal tuleb paevavalgele Lutsa salajogi. E. Pin-use folo. Teaduste Akadeemia Kirjastus Tallinn 2011 I Kaanekujundus: Aarne Mesikapp Keeletoimetaja: Irja Parnapuu Sisukord Sissejuhatus 5 1. Karsti uurimisest. ,,Eesti (irglooduse raamat" 7 2. Labi aastatuhandete 9 3. Loodus 11 3.1. Geoloogiajapinnavormid 11 3.2. Randrahnud 11 3.3. Karst ja allikad 12 3.4. Joedjajarved 14 3.5. Sood 15 4. Kaitsealad 17 5. Loodusmatka rajad 20 6. Ohutegurid karstialadel 22 7. Muuseumide teave 23 8. Nimekirjad, kaardid 24 8.1. Loodusmalestised 24 8.2. Haljastuobjektid 26 8.3. Kultuuriobjektid 27 8.4. Loodusmatka rajad 29 Kirjandus 30 © Teaduste Akadeemia Kirjastus ISSN 1406-3026 ISBN 978-9985-50-417-8 Sissejuhatus Valjaandes tutvustatakse Harju lavamaa Kohila karstivaldkonna loodus- malestisi, eriti siin leiduvaid arvukaid karstivorme. Teavet esitatakse ka tahele- panu vaarivate vee- ja haljastuobjektide ning kultuurimalestiste kohta. Kasu- tatud on Ulo Heinsalu koostatud ,,Eesti urglooduse raamatu" IV (Harjumaa) ja VI (Raplamaa) koite andmeid. Seni on sarjas ,,Loodusmalestised" aastail 1997-2010 ilmunud kaks- kiimmend triikist: 1.
    [Show full text]
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks
    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • 2. Harjumaa Omavalitsuste Elanikearvu Protsentuaalne Muutus 2000 ... 2011
    2. HARJUMAA OMAVALITSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Loksa linn Vihula vald Viimsi vald Kuusalu vald Maardu linn Jõelähtme vald Tallinna linn Harku vald Kadrina vald Paldiski linn Rae vald Keila vald Saue linn Raasiku vald Anija vald Keila linn Kiili vald Saku vald Aegviidu vald Tapa vald Vasalemma vald Saue vald Padise vald Kose vald Kernu vald Albu vald Nõva vald Kohila vald Nissi vald Kõue vald Juuru vald Oru vald Risti vald Rapla vald Kaiu vald Paide vald Väätsa vald Märjamaa vald Elanike arv ... 0 10 km kasvanud 97 kuni 133 % kasvanud 23 kuni 48 % kasvanud 3 kuni 12 % vähenenud 1 kuni 5 % vähenenud 9 kuni 14 % vähenenud 19 kuni 48 % Andmed: Rahva ja eluruumide loendused 2000, 2011. Eesti Statistikaamet. Aluskaart: Maa-amet ETAK Põhikaardi (22.05.2013) haldus- ja administratiivpiirid. 3. HARJUMAA ASUSTUSÜKSUSTE ELANIKEARVU PROTSENTUAALNE MUUTUS 2000 ... 2011 Pärispea küla (ÜLE 50 ELANIKUGA ASUSTUSÜKSUSTES) Viinistu küla Kelnase küla Juminda küla Tammistu küla Turbuneeme küla Suurpea küla LääneotsaIdaotsa küla küla Tapurla küla Leesi küla Virve küla Kasispea küla Kiiu-Aabla küla Loksa linn Tagaküla/Bakbyn küla Eru küla Rammu küla Loksa küla Kolga-Aabla küla VihasooTammispea küla küla Hara küla Rohuneeme küla Tõugu küla Väikeheinamaa/Lillängin küla Kelvingi küla Pedaspea küla Lõunaküla/Storbyn küla Püünsi küla Kotka küla Leppneeme küla Koipsi küla Vatku küla Kolgaküla küla Tammneeme küla Pringi küla Pudisoo küla Joandu küla Neeme küla Rohusi küla Lubja küla Tsitre küla Nõmmeveski küla Aasumetsa küla Haabneeme alevik
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]