DOCSLIB.ORG

Kevadvoor 2013

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Kevadvoor 2013 Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa Luke Lõvid 1 600,00 kogukonnateenused kogukonna-teenuste arendamiseks Luke Lõvid Luke mõisa õpiring 200,00 õpiring Luunja Maanaiste Selts Luunjalased rahvusliku pärimuse otsingul 1 596,06 kohalik areng Luunja rahva-tantsuselts Tea, tunne ja oska eesti rahvatantsu 1 598,13 kohalik areng Lääne-Tartumaa Lääne-Tartumaa ühise inforuumi ja 1 435,18 kohalik areng Arenduskeskus identiteedi kujundamise alustavad tegevused Lääniste külasauna käivitamine avaliku Lääniste Külaselts 1 600,00 kogukonnateenused teenuse pakkumiseks Mehikoorma Avatud Keraamikapõletusahju soetamine 1 600,00 kogukonnateenused Tilga külas Sika kalmistule varjualuse ja MONARATA 1 205,55 kogukonnateenused prügikasti soetamine ja paigaldamine MONARATA Tilga küla seltsimajja toolide soetamine 1 242,00 kogukonnateenused Mäeotsa Külaselts Mäeotsa Suusakeskuse projekteerimine 1 600,00 kogukonnateenused Peedu kooli selts Kodanikukino käivitamine Peedul 1 600,00 kogukonnateenused Perekas Õpime koos 200,00 õpiring Puhja Maanaiste Selts Üheskoos õppides ja arenedes 200,00 õpiring Äärekopli kultuuritalu avaliku peoplatsi Rahvatantsuselts Upsijad 1 600,00 kogukonnateenused väljaehitus ja arendamine Rakke Külaselts Rakke IV külapäev 1 128,00 kohalik areng Rannu murdes lugemiku koostamine ja Rannu Maanaiste Selts Laine 1 600,00 kogukonnapärand trükkimine Rõka Külaselts Aktiivne suvi Rõkal 750,00 kohalik areng Rõngu Noortekeskus Rõngu valla III Külade Olümpiamängud 1 060,00 kohalik areng Soosaare Alustajad aednikud - koos paremaks 200,00 õpiring Sootaga Maanaiste Selts Laste mängutoa sisustamine 1 051,00 kogukonnateenused Spordi ja Vaba-aja Mitte- Kogukonna noortelaager ja spordipäev 1 600,00 kohalik areng Spordiinventari uuendamine Alats-kivi Spordiklubi JUKU 1 153,00 kogukonnateenused spordiharras-tajate tegevuse parendamiseks Säästva Renoveerimise Talgud SRIK-i maja juures 1 576,80 kohalik areng Infokeskuse Tartu Ühendus Tartu Kalevi Jaht-klubi 60. juubeli ja sisevete Tartu Kalevi jahtklubi 1 600,00 kogukonnapärand purjetamise ajaloo raamatu väljaandmine Tartu Maanaiste Liit Kohalikud kalatoidud 200,00 õpiring Tartu Nägemisvaegurite Pimedate ja nõrgaltnägijate arvutiõpe 200,00 õpiring Tartu Nägemis-vaegurite Eesti pimedate haridusloo mälu 1 584,00 kogukonnapärand Tartumaa Põllumeeste Liit Koolituskulude vähendamine õppeklassis 1 600,00 kogukonnateenused Tartumaa rahvamajade tänapäeva tegevuste Tartumaa Rahvakultuuri läbilõikeline talletamine, seisuga oktoober 1 598,00 kohalik areng Keskselts 2013 Tehnikaringlus Arvutid heategevusse 283,00 kogukonnateenused TLPO Kodukotus Vanaema pirukas 200,00 õpiring TLPO Kodukotus Meestelt meestele 200,00 õpiring Tartu Jooksusarja, lastejooksude, tervise- Treenitus 1 425,00 kohalik areng kõndide korraldamine Tähe Noorteklubi Ekstreemsport Roiule! 1 600,00 kogukonnateenused Valgma Rehi Võnnu Naisteklubi areng 200,00 õpiring Valguskiir Koolitustegevused 1 600,00 kohalik areng Valguta Maanaiste Selts Kodukoha kirjanik meie mälus 288,70 kohalik areng R. Rathke 1905. a. kontsert-klaveri Vara Kooli Sõprade Selts 1 600,00 kogukonnateenused restaureerimine Vara Valla Lastekaitse Ühing Viies Veerand Vara Vallas 2013 1 100,60 kohalik areng Vedu Külakeskus Vedu küla arengukava aastateks 2013-2018 1 600,00 kohalik areng SUVEKOOL Võnnus: Noored päästavad Võnnu Huvikeskus 1 548,28 kohalik areng elusid! 64 947,94.
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Konguta Valla Arengukava 2008- 2015
    KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2008- 2015 TEGEVUSKAVA 2008- 2013 Konguta 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukavas kasutatavad mõisted 4 3. Konguta valla üldiseloomustus 5 3.1 Asend 5 3.2. Konguta valla ajalooline kujunemine 5 3.3 Rahvastik ja tööhõive 6 4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 7 4.1 SWOT analüüs 7 4.2 Konguta valla visioon 2015 9 4.3 Strateegilised eesmärgid 10 5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid 10 5.1 Haridus 10 5.2 Kultuur, sport, vaba aeg 12 5.3 Sotsiaalhoolekanne 14 5.5 Ettevõtlus ja turism 15 5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus 16 5.7 Keskkond 16 5.8 Valla juhtimine 18 6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused 19 7. Tegevuskava 2008- 2013 20 9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine 26 1. SISSEJUHATUS Konguta valla arengukava on dokument, mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 2004. aastal. Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel.
    [Show full text]
  • ESUKA – JEFUL 3 – 1 2012.Indd
    ESUKA – JEFUL 2012, 3 – 1: 129 – 154 COLOUR TERM ‘BLACK’ IN ESTONIAN PLACE NAMES Kaidi Rätsep Institute of the Estonian Language, Tallinn, and the University of Tartu Abstract: Must ‘black’ is considered to be the most common colour attribute in place names. The article provides a brief overview of must ‘black’ in Estonian place names. The data was obtained from kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language. In the index there are 1377 slips beginning with (or containing) must ‘black’, discounting within-parish duplicate slips 1081 place names were found. Altogether, 728 different place name variants were discovered. The most frequent occurrences of must in the nominative case were Mustjõgi ‘Black-river’ (frequency = 26), Mustjärv ‘Black-lake’ (22), Mustkivi ‘Black-stone’ (21), Mustoja ‘Black-rivulet’ (18) and Mustmägi ‘Black-hill’ (16). In the genitive case Musta talu ‘Black farm’ (22) was twice as frequent as the next most common, Musti talu ‘Musti farm’ (11). According to the studied material the most common determinant was talu ‘farm’ (231), followed by mägi ‘hill’ (70), mets ‘forest’ (45) and heinamaa ‘hayfi eld’ (43). Keywords: place names, must ‘black’, colour attribute, Estonia 1. Introduction The idea of searching kohanimekartoteek ‘place names card index’ of the Institute of the Estonian Language, for col- our terms was effectuated by the earlier research into basic col- our terms. Examples of other colours include valge ‘white’, hall ‘grey’, sinine ‘blue’, roheline ‘green’, kollane ‘yellow’, punane ‘red’ and pruun ‘brown’. For dialectal equivalents to basic col- our terms, e.g. ahk ‘grey’, haljas ‘green’, vahane, vahass ‘yel- low’, ver(r)ev ‘red’, see Oja 2011.
    [Show full text]
  • Elva Valla Koorid Laulsid Muusikute Mälestuse Auks
    Elva päev Elvas Algatus puhtama toimub tehti koduvalla laululaval teatrit heaks LK 4 LK 6 LK 10 APRILL 2019, NR 49 [email protected] www.elva.ee Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva valla koorid laulsid LÜHIDALT VOLIKOGU ALGATAS KUREKÜLA NIME muusikute mälestuse auks MUUTMISE Elva Vallavolikogu algatas Elva valla kooride 25. märtsi istungil Kure- küla küla (Ulila piirkond) kevadkontsert nime muutmise. Nime muutmise protsess on avalik toimus 30. märtsil ja kõik huvitatud isikud saa­ Elva Gümnaasiumi vad avaldada arvamust nime muutmise kohta. algkoolimaja aulas. 16. aprillil kell 17 toimub Kure küla elanikele Ulila Kes­ kuses (Pargi tn 1, Ulila) arut elu, KERLI METSALLIK mille eesmärk on külaelanike TOIMETAJA arvamuse välja selgitamine küla nime osas. Koha nime nõukogu on soo­ ontsert oli pühendatud vitanud Elva vallal algatada Elva muusikaellu märki­ küla nime muutmise, lisades misväärselt panustanud KONTSERDIL ESINENUD KOORIDE ÜHISPILT. Foto: Kayvo Kroon olemasolevale nimele harg­ Kalju Kenneri 90. sünni­ täiendi (näiteks Ulila­Kurekü­ Kaastapäevale ning Maimu Sireli ja dirigendid Ülle Kenner, Guido Ken­ 22 aastat Elva Muusikakooli direktori la või Väike­Kureküla). Võima­ Ants Söödi mälestusele. ner ja Kait Kenner. ja õpetajana, peale selle juhendas ta lik on ka uue nime määramine, Kontserdil esinesid Elva mees­ Esitamisele tulid teosed laulu­ Elva linna koore. Leelo Suidt rõhutas kui elanikud seda pooldavad. koor, Elva naiskoorid Kaja ja Ave, peo repertuaarist ning ka palad mälestustahvli avamisel, et inime­ Elva vallas on pärast oma­ Puhja naiskoor Läte, Konguta Kalju Kenneri heliloomingust. si, kes on panustanud kogukonna valitsuste ühinemist kaks sar­ sega­­koor, Elva Gümnaasiumi nei­ Kevad kontsert toimus Maimu Ken­ heaks tuleb mäletada, meenutada nase nimega asustusüksust: dudekoor ja õpetajate koor, Elva neri algatusel ja Leelo Suidti eest­ ja nende tööd jäädvustada.
    [Show full text]
  • Elva Valla Esimene Eelarve Võeti Määruse Poolt Hääletas 17, Vastu Likud Ja Ei Tähenda Tehase Rajamist, Vastu 17 Poolt- Ja 11 Vastuhäälega 11 Volinikku
    Volikogu Hajaasustuse Mehhatroonika Arengukava istungist programm ELva arutelud ja Hullude Hind: 0,50€ » lehekülg 2 avatud Gümnaasiumis Ideede Seminar » lehekülg 3 » lehekülg 4 » lehekülg 7 VALLA INFOKANDJA Aprill 2018, Nr 27 [email protected] facebook.com/elvavald ElvaInfoleht valla infokandja LÜHIDALT Elva valla esimene eelarve Ettevõtlike mentorklubi 26. märtsil kinnitas Elva vallavo- 2018. aastasse planeeritud inves- vastavalt valminud projektidele ning üle 1 miljoni euro ning Puhja kooli likogu 2018. aasta eelarve. Kuna see teeringud tulenevad ühinenud kooskõlas investeeringutoetuste rekonstrueerimine prognoositava alustas on uue valla esimene eelarve, siis valdade eelarvestrateegiatest ning taotlemisel fikseeritud tingimus- maksumusega 1,6 miljonit eurot, sh 5. aprillil toimus valla ettevõtlike ja ei ole võimalik varasemate eelarve ühinemislepingust. Prioriteetsemad tega. Peamised neist on Elva Kesk toetussumma veidi üle 800 tuhande ettevõtlusest huvitatute mentorklubi täitmiste põhjal tulusid-kulusid ja suurimad neist on investeeringud, tänava ja väljaku väljaehitamine euro. Suuremad planeeritud inves- esimene kohtumine. Avaettekande täpselt prognoosida. Eelarve põhi- millele on juba olemas välistoetuste prognoositava maksumusega 2,5 teeringud, mille toetustaotlused on tegi Tiit Urva teemal „Inimese ja neb suuresti ühinenud omavalit- otsused ja mis lähevad teostamisele miljonit eurot, sh toetussumma veidi esitatud ja mille toetusotsused sel- ettevõtte arengufaasid” , lisaks arutati suste varasematel plaanidel. Vallad Joonis 1. Elva
    [Show full text]
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas
    Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Rannu Valla Arengukava 2009–2015
    Väljaandja: Rannu Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2008, 159, 2244 Rannu valla arengukava 2009–2015 Vastu võetud 23.10.2008 nr 43 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Rannu vallal on seni olnud 9 valla arengukava ja 2 valdkonnapõhist arengukava: 1) 1992. a koostatud Rannu valla arengukava; 2) Rannu valla arengukava 2001-2003; 3) Rannu valla arengukava 2002-2004; 4) Rannu valla arengukava 2003-2005; 5) Rannu valla arengukava 2004-2006; 6) Rannu valla arengukava 2005-2008; 7) Rannu valla arengukava 2006-2009; 8) Rannu valla arengukava 2007-2011; 9) Rannu valla arengukava 2008-2013; 10) Rannu valla jäätmemajanduse arengukava; 11) Rannu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava I osa. Alates 2000. aastast on Rannu valla arengukavade koostamisel kasutusel põhimõte, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Arengukava koostamisele on kaasatud valla asutused ja avalikkus. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamise etappidest Rannu Valla Lehe ja valla interneti kodulehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus;
    [Show full text]
  • Elva Linna, Konguta Valla, Palupera Valla, Puhja Valla, Rannu Valla Ja Rõngu Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Tartu maakonnas (Elva linna, Konguta valla, Rannu valla, Rõngu valla ja Puhja valla osas) ja Valga maakonnas (Palupera valla osas), mille käigus moodustub viie Tartu maakonna koosseisu ja ühe Valga maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Tartu maakonda kolm linna ja 19 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 16 valda; Valga maakonda kuulub hetkel kaks linna ja üksteist
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • Elva Vald Avas Avalikud Spordi Ja Mängu Väljakud
    Elva vald Pika tänava Telli tasuta toetab spordi­ rekonstrueeri­ pakendi­ klubisid misest kotiteenus LK 2 LK 4 LK 9 11. MAI 2020, NR 73 [email protected] elva.ee / 730 9882 Elva valla leht facebook.com/elvavald Elva vald avas avalikud LÜHIDALT ELVA VALLA MAI- JA JUUNIKUU AVA- spordi­ ja mängu väljakud LIKUD ÜRITUSED JÄÄVAD ÄRA Elva Vallavalitsus otsustas 28. aprillil toimunud lva vallas toimuma pi da nud kõik mai- ja juu- istungil avada valla avalikud mängu- ja spordi- Eni kuu avalikud üri tused jäävad seoses Eestis keh tes- väljakud, mis olid eriolukorra ja koroonaviiruse tatud eriolukorra ning ko roo- leviku tõttu suletud. na viiruse leviku tõttu ära. Edasiste otsuste tegemisel Elva valla välijõusaalid jäävad praegu suletuks ning lähtutakse Vabariigi Valitsuse soovitustest ja juhistest. Sünd- jätkuvalt on keelatud avalike ürituste korraldamine mustega seotud otsustest ning toimuvatest üritustest teavita- ning avalikud kogunemised. takse esimesel võimalusel val- la infokanalite kaudu. lva vallavanem ja valla kindaid ning kindlasti pidada kinni kriisi komisjoni esimees 2+2 reeglist,“ lisas Järveoja. Lisainfo: Toomas Järveoja ütles, et Margit Kink, valla spordi- ja mängu- Spordi­ ja mängu­ kultuurispetsialist Eväljakud otsustati avada pärast [email protected] väljakutel tuleb järgida selle teema arutamist valla kriisi- järgmisi reegleid: tel 5855 3137 komisjonis. „Valla kriisikomisjon ja vallavalitsus leidsid, et kuna ini- » spordi- ja mänguväljakutel tuleb järgida 2+2 reeglit ehk üksteisest mesed soovivad aina enam värskes (v.a perekond) ning teistega tuleb olla vähemalt kahe meetri õhus aega veeta ning kuna seni on tuleb hoida vähemalt kahe- kaugusel; meie vallas eriolukorra juhistest meetrist vahemaad. hästi kinni peetud, siis võime välja- » mänguväljakute atraktsioone kud taas avada.“ kasutades tuleb kanda kindaid; Elva Vallavalitsus sulges 27.
    [Show full text]