Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas

Vastu võetud 25.06.2001 nr 437

«Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna; linna Pakri saared ja vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla , Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad valla ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna. 11) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna; ANIJA valla Pillapalu küla ning LEHTSE valla (Järva maakond) Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika, Raudla külad. 12) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LOKSA linn senistes piirides tervikuna ja LOKSA vald senistes piirides tervikuna. 13) KUUSALU vald, välja arvatud Kolgu, Pala, Tõreska külad. 14) JÕELÄHTME vald, välja arvatud Aruaru ja Sambu külad. HIIU maakonnas:

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 1 / 53 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad EMMASTE vald senistes piirides tervikuna; KÕRGESSAARE vald senistes piirides tervikuna; KÄINA vald senistes piirides tervikuna; KÄRDLA linn senistes piirides tervikuna ja PÜHALEPA vald senistes piirides tervikuna. IDA-VIRU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna; valla Jõemetsa, Kärasi, külad ning TUDULINNA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALAJÕE vald senistes piirides tervikuna; IISAKU vald senistes piirides tervikuna; vald senistes piirides tervikuna ja JÕHVI valla Kose küla. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI linn senistes piirides tervikuna ja JÕHVI valla Jõhvi, Pargitaguse ja Pauliku külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI valla Tammiku alevik, Edise, Kahula, Pajualuse, Puru, Sompa külad; KOHTLA vald, välja arvatud Järve küla; KOHTLA-JÄRVE linna Sompa linnaosa; KOHTLA-NÕMME vald senistes piirides tervikuna ning MÄETAGUSE vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ASERI vald senistes piirides tervikuna; KIVIÕLI linn senistes piirides tervikuna; LÜGANUSE vald senistes piirides tervikuna; MAIDLA vald senistes piirides tervikuna; PÜSSI linn senistes piirides tervikuna ja SONDA vald senistes piirides tervikuna. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI valla Kotinuka ja Linna külad; KOHTLA-JÄRVE linna Oru linnaosa ning TOILA vald senistes piirides tervikuna. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHTLA-JÄRVE linna Sirgala ja Viivikonna linnaosad; NARVA linna aiandusühistu territoorium; NARVA-JÕESUU linn senistes piirides tervikuna ning VAIVARA vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustab Kohtla-Järve linna AHTME linnaosa. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHTLA- JÄRVE linna Järve linnaosa ja KOHTLA valla Järve küla. 10) NARVA linn, välja arvatud Narva linna aiandusühistu territoorium. JÕGEVA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PAJUSI vald, välja arvatud Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad; PUURMANI vald, välja arvatud Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad; PÕLTSAMAA linn senistes piirides tervikuna ning PÕLTSAMAA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕGEVA linn senistes piirides tervikuna; JÕGEVA vald senistes piirides tervikuna; PAJUSI valla Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad ning PUURMANI valla Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna ning SAARE valla , , Levala, Maardla, , , Pedassaare, Putu, Saare, Saarjärve, , , Voore külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KASEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna; LOHUSUU vald (Ida-Viru maakond), välja arvatud Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad; linn senistes piirides tervikuna ning SAARE valla küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAARE valla Jaama, , , , Veia külad ning TORMA vald senistes piirides tervikuna.

Leht 2 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas JÄRVA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALBU vald senistes piirides tervikuna; vald senistes piirides tervikuna; LEHTSE valla Linnape küla ja -ALLIKU valla Kihme küla. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÄRVA-JAANI vald senistes piirides tervikuna; vald senistes piirides tervikuna ja vald senistes piirides tervikuna. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad IMAVERE vald senistes piirides tervikuna; KOIGI vald senistes piirides tervikuna; PAIDE linn senistes piirides tervikuna; PAIDE vald senistes piirides tervikuna; ROOSNA-ALLIKU vald, välja arvatud Kihme küla ning VÄÄTSA vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KABALA valla Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad; OISU vald senistes piirides tervikuna; TÜRI linn senistes piirides tervikuna ja TÜRI vald senistes piirides tervikuna. LÄÄNE maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HAAPSALU linn senistes piirides tervikuna; vald, välja arvatud Allikotsa, Kaasiku, Kabeli, , Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad ning RIDALA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna ja LOODNA valla (Rapla maakond) Laukna, Leevre, Maidla, Sooniste, Soosalu külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HANILA vald senistes piirides tervikuna vald senistes piirides tervikuna ja MARTNA valla (Lääne maakond) Allikotsa, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad NOAROOTSI vald senistes piirides tervikuna; NÕVA vald senistes piirides tervikuna ja VORMSI vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MARTNA valla Kaasiku küla; ORU vald senistes piirides tervikuna; RISTI vald senistes piirides tervikuna ja vald senistes piirides tervikuna. LÄÄNE-VIRU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAKVERE linn senistes piirides tervikuna; RAKVERE valla Tõrremäe küla; SÕMERU valla Papiaru, Roodevälja, Ussimäe külad ning VINNI valla Piira küla. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HALJALA vald senistes piirides tervikuna; RAKVERE valla Kloodi, Päide, külad ning vald, välja arvatud Karepa, Rutja, Tidriku, Toolse külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KUUSALU valla (Harju maakond) Kolgu küla; LEHTSE vald (Järva maakond), välja arvatud Jäneda, Kõrveküla, Linnape, Läpi, Patika, Raudla külad; SAKSI vald, välja arvatud Kiku, Pariisi, Salda külad ning TAPA linn senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KADRINA vald; KUUSALU valla (Harju maakond) Pala ja Tõreska külad; RAKVERE vald, välja arvatud , Kloodi, Paatna, Päide, Tõrremäe, Veltsi külad ning SAKSI valla Kiku, Pariisi, Salda külad. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad TAMSALU linn senistes piirides tervikuna ja

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 3 / 53 TAMSALU vald senistes piirides tervikuna. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad AVANDUSE vald senistes piirides tervikuna; RAKKE vald senistes piirides tervikuna ja VÄIKE-MAARJA vald senistes piirides tervikuna. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LAEKVERE vald senistes piirides tervikuna ja VINNI vald, välja arvatud Piira küla. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KUNDA linn senistes piirides tervikuna; VIHULA valla Karepa, Rutja, Tidriku ja Toolse külad ning VIRU-NIGULA vald senistes piirides tervikuna. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAKVERE valla Arkna küla; RÄGAVERE vald senistes piirides tervikuna ja SÕMERU vald, välja arvatud Ussimäe, Papiaru, Roodevälja külad. PÕLVA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KANEPI vald senistes piirides tervikuna; VALGJÄRVE valla Abissaare, Mügra, Saverna, Sirvaste, Sulaoja, Tiido külad ning SÕMERPALU valla (Võru maakond) Kärgula küla. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna; KÕLLESTE vald, välja arvatud Prangli küla; LAHEDA vald senistes piirides tervikuna; vald senistes piirides tervikuna; PÕLVA linn senistes piirides tervikuna; PÕLVA vald senistes piirides tervikuna ja VASTSE-KUUSTE vald senistes piirides tervikuna. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MIKITAMÄE valla Audjasaare, Beresje, Lüübnitsa, Võõpsu külad; RÄPINA linn senistes piirides tervikuna; RÄPINA vald senistes piirides tervikuna ja VERIORA vald, välja arvatud Himmaste, Jõeveere, Koolma, Koolmajärve, Kunksilla, Leevi, Lihtensteini, Timo, Vareste külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MIKITAMÄE vald, välja arvatud Audjasaare, Beresje, Lüübnitsa, Võõpsu külad; ORAVA vald senistes piirides tervikuna ja VÄRSKA vald senistes piirides tervikuna. PÄRNU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad AUDRU vald senistes piirides tervikuna ja LAVASSAARE vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ARE vald senistes piirides tervikuna; HALINGA vald senistes piirides tervikuna ning SAUGA vald, välja arvatud Kiisa, Pulli, Rütavere, Tammiste, Urge, Vainu külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad TÕSTAMAA vald senistes piirides tervikuna ja VARBLA vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PAIKUSE vald senistes piirides tervikuna; SAUGA valla Kiisa, Pulli, Rütavere, Urge, Vainu külad; SINDI linn senistes piirides tervikuna; TOOTSI vald senistes piirides tervikuna ja TORI vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HÄÄDEMEESTE valla Soometsa küla; SURJU vald senistes piirides tervikuna ja TAHKURANNA vald senistes piirides tervikuna. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad VÄNDRA alev senistes piirides tervikuna ja VÄNDRA vald senistes piirides tervikuna. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KILINGI-NÕMME linn senistes piirides tervikuna; SAARDE vald senistes piirides tervikuna ning TALI vald, välja arvatud Laiksaare küla. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HÄÄDEMEESTE vald, välja arvatud Soometsa küla ning TALI valla Laiksaare küla.

Leht 4 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PÄRNU linn senistes piirides tervikuna ja SAUGA valla Tammiste küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÄRVAKANDI vald (Rapla maakond) senistes piirides tervikuna; KAISMA vald senistes piirides tervikuna; valla (Rapla maakond) Ahekõnnu, Nõlva, Selja külad ning RAIKKÜLA valla (Rapla maakond) Vahakõnnu küla. RAPLA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JUURU vald senistes piirides tervikuna ja KAIU vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEHTNA vald, välja arvatud Ahekõnnu, Nõlva, Selja külad ning KÄRU vald senistes piirides tervikuna. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad alev senistes piirides tervikuna ja KOHILA vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LOODNA vald, välja arvatud Maidla, Laukna, Leevre, Sooniste, Soosalu külad; MÄRJAMAA alev senistes piirides tervikuna; MÄRJAMAA vald senistes piirides tervikuna; RAIKKÜLA valla Kõrvetaguse, Pühatu, Riidaku külad ning VIGALA vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAIKKÜLA vald, välja arvatud Kõrvetaguse, Pühatu, Riidaku, Vahakõnnu külad; RAPLA linn senistes piirides tervikuna ja RAPLA vald senistes piirides tervikuna. SAARE maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KAARMA vald senistes piirides tervikuna; KÄRLA vald senistes piirides tervikuna; KIHELKONNA vald senistes piirides tervikuna; LAIMJALA vald senistes piirides tervikuna; LEISI vald senistes piirides tervikuna; LÜMANDA vald senistes piirides tervikuna; MUSTJALA vald senistes piirides tervikuna; ORISSAARE vald senistes piirides tervikuna; PIHTLA vald senistes piirides tervikuna; PÖIDE vald senistes piirides tervikuna; RUHNU vald senistes piirides tervikuna; SALME vald senistes piirides tervikuna; TORGU vald senistes piirides tervikuna ning VALJALA vald senistes piirides tervikuna. TARTU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALATSKIVI vald senistes piirides tervikuna; KALLASTE linn senistes piirides tervikuna; PALA vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna; PEIPSIÄÄRE vald senistes piirides tervikuna; SAARE valla (Jõgeva maakond) , ja Pällu külad ning VARA valla Kargaja, Koosa, Koosalaane, Meoma, Metsakivi, Põldmaa, Rehemetsa, Selgise, Vanaussaia külad. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LUUNJA vald senistes piirides tervikuna; MÄKSA vald senistes piirides tervikuna; TARTU valla Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning VARA valla Praaga, Põdra, Põrgu, Tähemaa külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MEEKSI vald senistes piirides tervikuna; PIIRISSAARE vald senistes piirides tervikuna ja VÕNNU vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HAASLAVA vald senistes piirides tervikuna ja ÜLENURME vald, välja arvatud Õssu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 5 / 53 KAMBJA vald senistes piirides tervikuna; KÕLLESTE valla (Põlva maakond) Prangli küla ning VALGJÄRVE (Põlva maakond) valla Krüüdneri, Maaritsa, Vissi külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PUKA valla (Valga maakond) Aakre, , , , Pühaste, Rebaste külad; vald, välja arvatud Sangla, Suure-Rakke, , Väike-Rakke külad ning RÕNGU vald, välja arvatud Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad valla , Karijärve, , Mäeotsa, külad; vald, välja arvatud Palupõhja küla ning RANNU valla Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LAEVA vald senistes piirides tervikuna; PUHJA valla Palupõhja küla; TÄHTVERE vald senistes piirides tervikuna ning ÜLENURME valla Õssu küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad TABIVERE vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna; TARTU vald, välja arvatud Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning VARA valla Alajõe, Kauda, Keresaare, Kusma, , Matjama, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Sookalduse, Särgla, Undi, Vara, Välgi, Ätte külad. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ELVA linn senistes piirides tervikuna; KONGUTA vald, välja arvatud Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad; NÕO vald senistes piirides tervikuna ning RÕNGU valla Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad. VALGA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HELME vald senistes piirides tervikuna; vald senistes piirides tervikuna; PÕDRALA vald senistes piirides tervikuna ja TÕRVA linn senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna; OTEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna ning VALGJÄRVE valla (Põlva maakond) Aiaste, Hauka, Kooli, Pikajärve, Pikareinu, Puugi, Valgjärve külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PUKA vald, välja arvatud Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste, Rebaste külad; vald senistes piirides tervikuna; TÕLLISTE vald, välja arvatud Jaanikese küla ja ÕRU vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KARULA vald senistes piirides tervikuna ja TAHEVA vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad VALGA linn senistes piirides tervikuna ja TÕLLISTE valla Jaanikese küla. maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ABJA vald senistes piirides tervikuna; HALLISTE vald, välja arvatud Päidre küla ning MÕISAKÜLA linn senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KÕPU vald senistes piirides tervikuna; PÄRSTI valla Tohvri ja Väike-Kõpu külad ning VASTEMÕISA vald senistes piirides tervikuna. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad vald senistes piirides tervikuna; SUURE-JAANI linn senistes piirides tervikuna ning SUURE-JAANI vald, välja arvatud Navesti, Võhmassaare külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HALLISTE valla Päidre küla; PAISTU vald senistes piirides tervikuna; PÄRSTI vald, välja arvatud Tohvri ja Väike-Kõpu külad; SAAREPEEDI vald senistes piirides tervikuna ning VIIRATSI vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KABALA vald (Järva maakond), välja arvatud Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad; KÕO vald senistes piirides tervikuna; SUURE-JAANI valla Navesti ja Võhmassaare külad ning

Leht 6 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas VÕHMA linn senistes piirides tervikuna. VÕRU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANTSLA vald senistes piirides tervikuna; SÕMERPALU valla Alapõdra, Haava, Haidaku, Hargi, Heeska, Horma, Keema, Kurenurme, Lakovitsa, Liiva, Linnamäe, Majala, Pritsi, Rauskapalu, Rummi, Udsali külad ning URVASTE vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LASVA vald senistes piirides tervikuna; SÕMERPALU valla Sõmerpalu alevik, Alakülä, Haamaste, Hutita, Hänike, Järvere, Kahro, Leiso, Lilli-Anne, Mustassaare, Mustja, Mäekülä, Osula, Pulli, Punakülä, Sulbi, Sõmerpalu, Varese külad; VERIORA valla (Põlva maakond) Himmiste, Jõeveere, Koolma, Koolmajärve, Kunksilla, Leevi, Lihtensteini, Timo, Vareste külad ning VÕRU vald senistes piirides tervikuna. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MÕNISTE vald senistes piirides tervikuna ja VARSTU vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HAANJA vald senistes piirides tervikuna ja RÕUGE vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MEREMÄE vald senistes piirides tervikuna; MISSO vald senistes piirides tervikuna ja VASTSELIINA vald senistes piirides tervikuna.

2.Maavanematel edastada oma maakonna asjaomastele valla või linna volikogudele haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanek koos seletuskirjaga (lisa) ja valla või linna kaart koos kavandatava piiri kirjeldusega 25. juuniks 2001. a.* 3.Maavanematel esitada oma maakonna asjaomaste valla või linna volikogude otsused koos «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» § 8 lõikest 2 tuleneva dokumentatsiooniga ja omapoolsete arvamustega Siseministeeriumile 15. oktoobriks 2001. a. * Valdade või linnade kaartidega koos kavandatavate piiride kirjeldustega saab tutvuda Siseministeeriumis.

Peaminister Mart LAAR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2001. a korralduse nr 437- k «Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas» lisa

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepaneku juurde Vabariigi Valitsuse korraldus «Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas» on koostatud «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ja kooskõlas § 8 lõikega 1. Käesolevate haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamise ettepanekute koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2000. a istungi protokolli nr 30 (päevakorrapunkt nr 16) märgitud otsusega heaks kiidetud «Kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute koostamise juhised». HARJU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 7 / 53 Padise kujunes Loode-Eestis laialdase ala keskuseks juba muinasajal. Pakri saared kuulusid 1866.–1891. a Padise kogukonnakohtu ja 1891.–1939. a ühendatud Padise (Kloostri) vallakohtu ringkonda. Vald taasloodi 16. jaanuaril 1992. a Padise külanõukogu alale, millest 1970-ndatel aastatel oli eraldatud Ämari ja piirkond Vasalemma külanõukogu koosseisu. Vasalemma nn aedlinn on ajalooliselt kuulunud Keila kihelkonda, Rummu, Ämari ja Veskiküla aga Harju-Madise kihelkonda koos Padise vallaga. Rahvusvahelise projekti «Padise planeering» raames väljatöötatud valla arengukava visioon 2010. aastaks ütleb, et Padise vald on atraktiivne, arenenud ja edukas vähemalt 4000 elanikuga omavalitsusüksus, kus säästva arengu põhimõtteid järgides on loodusmaastikud, rannikualad, ajaloo- ja kultuuriväärtused hästi säilitatud ja kaitstud. Haldusterritoriaalse reformi kontekstis ja Loode-Eesti tasakaalustatud arengu huvides võiks parimaks lahenduseks olla majandusliku arengu stsenaariumi variant, mis ühendaks suure, valdavalt hõredalt asustatud ala praktiliselt selle keskel asuva muukeelse tiheasustusalaga sobivas vahekorras.

Omatulude tase on Padise vallal 3600 krooni elaniku kohta ja Vasalemma vallal 3343 krooni elaniku kohta, mis jääb alla Harjumaa keskmise, seda ka ühineva valla puhul. Üldvalitsemiskulud on Padise vallal 20,7% ja Vasalemma vallal 14,6% eelarve mahust. Laenukoormus on Padise vallal 2,8 miljonit ja Vasalemma vallal 1 miljon krooni, uue omavalitsusüksuse puhul kokku 3,8 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4750 elanikku. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning

PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 17. sajandil rajasid rootslased Pakri neeme lähedale väikese kantsi. Peeter I valis 1715. aastal Pakri lahe Eesti põhjaranniku teiseks sõjasadama asukohaks Tallinna kõrvale. 1920.–1930. aastail oli Paldiski tagasihoidliku majanduseluga väikelinn. 1939. aastast sai Paldiskist baaside lepinguga NSV Liidu sõjaväebaas. Pärast Vene sõjaväe lahkumist 1994. aastal sai Paldiskist Keila linnaosa ja 1996. a kohalike omavalitsuste valimiste järel sai Paldiskist iseseisev omavalitsusüksus. Paldiski linn ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv vähemalt 10 000), kuid arvestades linna suurt arengupotentsiaali ja ajaloolist kujunemist, on oluline, et Paldiski jätkaks iseseisva omavalitsusüksusena, suurendades tema mandriosa haldusterritooriumi kolme Keila vallale kuuluva küla – Kersalu, Põllküla, Laoküla võrra. Paldiski linna elanike arv võib tulevikus oluliselt kasvada Kersalus paiknevate suvilaomanike püsielanikkonnaks muutudes. Paldiski linna koolivõrk katab piirkonna vajadused – linnas on nii vene kui eesti gümnaasium. Omatulude tase Paldiski linnal on 4476 krooni elaniku kohta, mis jääb pisut alla Harjumaa keskmisest. Üldvalitsemiskulud moodustavad 22,3% eelarvest. Laenukoormus Paldiski linnal on 25 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4100 elanikku. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. Nissi kihelkond hõlmas praegust Nissi ja osa Kernu valla territooriumi, Märjamaa valda kuuluvaid Russalu ja Varbola külasid ning Varbola linnust. Kernu vald kujunes välja 1939. aastal pärast vallareformi. 1954.–1960. a eksisteeris iseseisev külanõukogu, seejärel liideti 1961. a Nissi külanõukoguga. Kernu vald eraldus Nissi vallast augustis 1993. a. Nissi vallas on gümnaasium ja põhikool. Valla haldusterritoorium ja gümnaasiumipiirkond langevad praktiliselt kokku. Kernu vallas on kaks haridusasutust: Kernu Põhikool (käesoleval aastal õpib 150 last) ja Põhikool (käesoleval aastal õpib 120 last). Juhul kui Kernu ja Nissi vald ühinevad, siis piirkondlikus keskkooliks saab Turba Gümnaasium, mis paraku asub Nissi valla ühes nurgas ega ole Kernu õpilastele mingiks tõmbeks. Kernu lapsed omandavad keskhariduse kas Märjamaal, Keilas, Sauel või mõnes Tallinna koolis. Kahe valla ühinemine võib tuua kaasa Turba Gümnaasiumi arengu vaid juhul, kui –Haiba maantee saab asfaltkatte (12 km), pannakse käima koolibussiliinid ja investeeritakse Turba koolimaja remonti. Sel juhul võiks piirkonnas tekkida perspektiivne keskkool Turba Gümnaasiumi näol ning tekkida tugevad põhikoolid Nissis, Kernus ja Ruilas. Turba kool võiks hakata teenindama ka Läänemaa Risti kandi õpilasi, kuna see piirkond asub Turbale lähemal kui Taebla või Haapsalu. Omatulude tase Kernu vallal on 3831 krooni elaniku kohta ja Nissi vallal 2778 krooni elaniku kohta, mis jääb alla maakonna keskmisest, seda ka ühinemise korral. Üldvalitsemiskulud Kernu vallal on 18,6% ja Nissi vallal 16,5% eelarve mahust. Laenukoormus on Kernul 2,2 miljonit ja Nissil 700 000 krooni, kokku seega 2,9 miljonit krooni.

Leht 8 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4800 elanikku. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. Keila linna kohal oli juba muinasajal asula, mille esmamainimine ulatub aastasse 1241 (Keikael). Aleviks sai Keila 1925. aastal ja linnastaatuse 1938. aastal. Keila vald on kujunenud endisest Keila kihelkonnast, mis hõlmas lisaks praegusele vallale Keila linna, Harku ja Saue valla ning osa Saku ja Vasalemma valdadest. Keila linn (umbes 10 000 elanikku) on suurimaks Lääne-Harjumaa tõmbekeskuseks ja piirkonna arengumootoriks. Suur osa Keila valla, aga ka Padise ja Vasalemma valla ning Paldiski linna elanikest käib tööl Keila linnas. Pendelränne jääb suures osas uue omavalitsusüksuse sisse. Kuna Keila linn on piirkonna tugevaks tõmbekeskuseks, on otstarbekas liita linnaga tema tagamaa. Keila piirkonnaga ühineva Harku valla kolm küla, samuti Saue valla Valingu küla jäävad Keila linna mõjupiirkonda. Keila-Joa alevik jääb enam Harku valla mõjusfääri ning kolm Keila valla küla Paldiski linna mõjusfääri. Tõenäoliselt otsustab rahvaküsitlus ka Tuula küla ühinemise Keila piirkonna alla. Olemasolev haridusvõrk rahuldab, juba täna kasutatakse põhiliselt Keila linna koolivõrku. Keila Haigla rahuldab piirkonna ja suure osa Harju maakonna vajadused. Omatulude tase Keila linnal on 6458 krooni elaniku kohta, Keila vallal 3272 krooni elaniku kohta. Uues omavalitsusüksuses jääb omatulude tase maakonna keskmisest (4760 krooni elaniku kohta) tunduvalt kõrgemale. Üldvalitsemiskulud linnas on 6,8% ja vallas 17,8%. Laenukoormus on linnal 33 miljonit ja vallal 9,8 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 14 500 elanikku. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad.

Praegused valla piirid on suures osas samad mis 1918. aastal, mil vald moodustati. 1975.aastast on Saue valla keskuseks Laagri alevik. Saue vald vastab Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele. Kuigi Saue linn on samuti haldussuutlik ja tuleb oma elanike teenindamise ning linna elu arendamisega hästi toime, ei vasta linna elanike arv Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kriteeriumidele. Saue vald moodustab koos Saue linnaga ühtse majandusruumi, s.t osa tööstushooneid asuvad korraga mõlemas omavalitsusüksuses. 40–50% tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool Saue linna ja 30–50% käib tööle teistest omavalitsusüksustest. Vallas on Ääsmäe põhikool ja Jõgisoo algkool. Laagri alevikus kool puudub. Laagri lapsed käivad koolis Tallinna linna ja Saue linna koolides. Laagris ja Ääsmäel on lasteaiad. Saue linnas on gümnaasium, muusikakool ja lasteaed, mis on projekteeritud linna vajadusi arvestades. Linn tuleb toime nende korrashoiu ja majandamisega. Gümnaasiumi osas teenindatakse ka Tallinna ja Lääne-Harjumaad. Omatulude tase Saue linnal on 5497 krooni elaniku kohta ja Saue vallal 4769 krooni elaniku kohta, mis mõlemad ületavad maakonna keskmist taset. Üldvalitsemiskulud on linnal 8,1% ja vallal 12,1%. Saue linna laenukoormus on 18 miljonit, vallal laenukoormus puudub. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 11 500 elanikku. 6.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 9 / 53 Harku vald kujunes 1891. aastal Keila kihelkonnas peaaegu praegustes piirides, koosnedes endistest Harku, Hüüru, Habersti, ja Rannamõisa valdadest. Keila vallast on tulnud praegusele Harku vallale juurde seoses endiste külanõukogude piiride ühitamisega majandite piiridega Kumna, Kütke ja Tutermaa külad. Harku vald on oma praegustes piirides iseendaga toimetulev haldussuutlik omavalitsusüksus, kes on võimeline täitma «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega» temale pandud ülesandeid, omab väljakujunenud infrastruktuuri ja suudab oma elanikele pakkuda soodsat ja kvaliteetset avalikku teenust. Elanike arvult vastab vald Siseministeeriumi poolt linnalähedastele valdadele esitatud nõuetele. Valla asukoht Tallinna vahetus läheduses tingib elanikkonna pendelrände tööle ja tagasi. Tööjõuliikumine on valdavalt Tallinna-suunaline, mistõttu ei ole otstarbekas siduda teiste Tallinna-lähedaste valdadega. Samal ajal on valda rajatud mitmeid uusi ettevõtteid, kus töötab hulgaliselt Tallinna elanikke. Pendelränne on kahepoolne ja jääb hoolimata piiride muutmisest eksisteerima. Valla tööhõive on tunduvalt üle maakonna keskmise. Ettevõtluse arenguks on vallas hea perspektiiv. Koolivõrk rahuldab valla praegusi ja ka tulevasi vajadusi. Omatulude tase Harku vallal on 5440 krooni elaniku kohta, mis on üle maakonna keskmise. Üldvalitsemiskulud moodustavad 13,7% valla eelarve mahust. Harku valla laenukoormus on 120 000 krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5000 elanikku. 7.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna.

Esimesed ülestähendused Rae valla kohta pärinevad 1241. aastast. Rae valla sünniaastaks tuleb lugeda 1889. aastat. Järgides vallakohtu seadust ühendati väikesed mõisavallad üheks Rae vallaks. 1992. aastal moodustati Saku külanõukogu põhjal Saku vald, mille koosseisu kuulus ka Kiili valla praegune territoorium. Kiili vald moodustati Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1993. a määrusega nr 232 Saku vallast eraldumise teel. Valdade ühinemine toob kaasa suurema investeeringute ja väliskapitali kaasamise võimaluse. Jüri jääb keskpunktiks kõigi asustatud punktide suhtes, seal on olemas gümnaasium, kirik, kultuurikeskus jne. Kiili vallal puuduvad kirik ja surnuaed. Kuigi Rae vallas asub Jüri kihelkonnakeskus, mille alla ka Kiili valla ala kuulus, puuduvad mõlemas suunas tugevad tõmbekeskused, seda eelkõige Tallinna läheduse tõttu. Kiili valla seisukoht on, et lähema 5 aasta jooksul on Kiili valla elanikele soodne jääda omaette omavalitsusüksuseks. Pikemas perspektiivis võib osutuda võimalikuks või paratamatuks valla ühinemine mõne naaberomavalitsusüksusega. Arenemas on suurlinnaregioonile ja ühele Läänemere keskuspiirkonnale tüüpiline ettevõtlus, mis kasutab ära linnalähipiirkonna eeliseid. Kohalikku ettevõtluskeskkonda mõjutavad peamiselt ligipääs turgudele, olulise logistika- ja teeninduskeskuse lähedus, piirkonna ettevõtlikkuse kõrge tase, võrreldes Tallinnaga odavam maa hind või rent ning võimalus valida tööjõudu. Teatud majandusharude arengule võib pealinna lähedus takistuseks olla. Näiteks põllumajandusega tegelemiseks on heade põllumaade ja turu kättesaadavuse näol eeldused olemas, kuid majandusharu madal rentaablus ning suure tööturu lähedus tingib paljude potentsiaalsete töötajate suundumise teistele elualadele. Tulevikus kasvab väliskapitalil rajanevate ettevõtete arv. Rae vallas on 4 kooli: Jüri Gümnaasium, Lagedi Põhikool, Lehmja Põhikool ja Vaida Põhikool. Kokku õppis seisuga 1. september 2000. a koolides tarifikatsioonide andmetel 999 õpilast. Kiili valla territooriumil on keskkool 350 õpilasega. Koolivõrk rahuldab käesoleva aja vajadusi, kuid seoses uute elurajoonide planeerimisega külas tekib ilmselt vajadus sinna uue koolimaja ja lasteaia ehituseks. Omatulude tase Rae vallal on 5162 krooni elaniku kohta ja Kiili vallal 4784 krooni elaniku kohta, mis mõlemad ületavad maakonna keskmist taset. Eraldised riigieelarvest mõlemal vallal puuduvad. Üldvalitsemiskulud moodustavad Rae vallal 12,5% ja Kiili vallal 19,4% eelarve mahust. Laenukoormus on hetkel vaid Rae vallal 300 000 krooni; Kiili vallal laen puudub. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 9200 elanikku. 8.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane. Põhiosa elanikest on koondunud valla põhjaossa (78%). Tallinna–Narva raudtee ääres on välja kujunenud 2 võrdselt tugevat keskust – praegune vallakeskus Aruküla ja Raasiku. Kuna Raasiku on endine kihelkonnakeskus, asub siin ka kirik.

Leht 10 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Raasiku vald on territoriaalselt hästi paiknev ja oma kahe keskusega teenust pakkuv piirkond. Piirkonnas on välja kujunenud tööstusala keskused nagu Raasiku Elekter (koos korruselamutega), Mistra Auteks (koos korruselamutega), Vildivabriku piirkond koos elamutega, puidutöötlemise tööstused Arukülas jne. Rahvaarv on stabiilselt suurenev, millele aitavad kaasa elamumaa planeerimised üldplaneeringute käigus ja mehaaniline iive lõunast Tallinna suunas. Kogu valla tõmbekeskuseks on 20–35 km kaugusel asuv Tallinn. Esmatasandi teenust osutab vallakeskus Arukülas – raamatukogu, põhikool, erakool ja -lasteaed, lasteaed (125 kohta), ambulatoorium, rahvamaja- vallamaja (1600 m2) , apteek, juuksur, postkontor, 3 toidukauplust; Raasikul – raamatukogu, rahvamaja, põhikool, lasteaed, ambulatoorium, apteek, juuksur, postkontor, 4 toidukauplust. Pikaveres – põhikool, kultuurikeskus, raamatukogu, postkontor. Piiriäärsetel külakoosolekutel on selgunud elanike vajadused tõmbekeskuste suunas. Kõigi 12 küla vallakeskuseks on Aruküla või Raasiku. Kiviloo külas on eriarvamusi. Raasiku ja Aruküla jäävad kaugeks, kuid lähedal asuva Kehra linnaga puudub ühendustee ja transport. Raasiku aleviku ümbruses asuvad Anija valla külad Linnakse ja Salumäe ning Jõelähtme valla Aruaru ja Sambu külad kasutavad Raasiku keskusest osutatavat teenust. Raasiku valla üksikisiku tulumaksu maht on progresseeruv, mis moodustab 80–85% valla eelarvest. Tulumaksu stabiilne tõus näitab elanikkonna head tööhõivet, huvi piirkonna vastu. Raasiku vald on tänu oskuslikule eelarvepoliitikale ja juhtimisstrateegiale suutnud investeerida peamiselt omavahenditest. 2000. aastal investeeriti omavahenditest kokku 3,1 miljonit krooni ehk 20% eelarvest, millest kõige rohkem – 2,1 miljonit krooni maksis Raasiku koolisöökla juurdeehitus. 2001. aastal on kavas investeerida 3,3 miljonit krooni omavahenditest, millest suurim on Raasiku ravikeskuse ehitamise omaosalus 1,5 miljonit krooni. Praeguse seisuga ei ole võlakohustusi pankade ega teiste omavalitsuste ees. Vallal on oma lähiaastate finantsstrateegia, mis võimaldab teenuste osutamise vastavalt kehtestatud normatiividele ja elanike vajadusele.

Raasiku vallas on kehtestatud üldplaneering, kehtiv arengukava kuni 2001. aastani, vee ja kanalisatsiooni arengukava, liikluskorralduse arengukava, koostamisel on järgmise 3 aasta arengukava ja valla teede arengukava. Valla asukoht Tallinna läheduses tingib elanikkonna pendelrände tööle ja tagasi. Samas on vallas mitmeid ettevõtteid, kus töötab ka Tallinna elanikke. Tööhõive on üle maakonna keskmise. Aruküla, Raasiku ja Pikavere põhikoolid on normaalse maakooli suurusega. Keskhariduse saamiseks sõidetakse Kehrasse, Jürisse või Tallinna. Raasiku valla omatulude tase on 3365 krooni elaniku kohta, mis jääb alla maakonna keskmisest (4760 krooni elaniku kohta). Üldvalitsemiskulud moodustavad 17,2% valla eelarve mahust. Laenukoormus puudub. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4600 elanikku. 9.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. Esimesed kirjalikud andmed Anija valla küladest on toodud 1241. aastal. Kehrat mainiti esmakordselt 1241. aastal (Kether) külana.

Anija vald on rõngasvald ümber Kehra linna, mis on ühtlasi valla administratiivkeskuseks. Territoorium on üks tervik, kus on valla ettevõtluse arendamiseks mitmekülgsed võimalused. Head eeldused on tegeleda põllumajanduse, puhkemajanduse ja turismiga. Kehra on sobiv tööstuse arendamiseks. Kehra linn ja sellega piirnev osa Anija vallast on juba praegu üks tervik: valla ja linna elanikke teenindavad tervisekeskus, apteek, kauplused. Kehra Keskkoolis õpivad paljud valla lapsed. Ühinemise peamised argumendid: 1) kaovad omavahelise arvlemise probleemid laste kasvatus- ja koolituskulude osas erinevates haridusasutustes; 2) kompleksselt on võimalik lahendada kütte-, vee- ja kanalisatsiooniküsimusi; 3) tööstus- ja puhkepiirkondade kompleksne määratlemine ja planeerimine; 4) osalemine turismi arendamise programmides; 5) ettevõtluse arendamine. Pendelränne on põhiliselt Tallinnaga ja hõlmab kuni 40% tööealisest elanikkonnast. Kehra Keskkooli teeninduspiirkonnaks on Kehra linn, Anija vald, Aegviidu vald, Jõelähtme vald, Raasiku vald ja Kose vald. Kool on kakskeelne, seega kahe eraldi õppeprotsessiga asutus. Vajalik on keskhariduse astmes erinevate üldhariduslike ja kutseharidusliku kallakuga õppeklasside moodustamine, mis loovad erinevate võimetega noortes valmiduse õpingute jätkamiseks või tööleasumiseks. Üheks võimaluseks on puidutöötlemise

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 11 / 53 õppeklassi rajamine Kehra Keskkooli juurde. Alavere Põhikoolis õpib 163 õpilast, Anija Algkoolis 27 õpilast, väljaspool valda õpib 386 õpilast. Omatulude tase Kehra linnas on 2994 krooni elaniku kohta ja Anija vallas 3145 krooni elaniku kohta, mis ka pärast ühinemist jääb tunduvalt alla maakonna keskmisest tasemest. Üldvalitsemiskulud Kehra linnal moodustavad 14,2% ja Anija vallal 18,7% eelarve mahust. Laenukoormus linnal on 14 miljonit ja vallal 5 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6600 elanikku. 10.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja

KÕUE vald senistes piirides tervikuna. Ajalooliselt on praegused Kose ja Kõue vald kuulunud ühte kihelkonda, mille keskuseks oli Kose. Ühinemist toetavateks asjaoludeks võib lugeda olemasoleva ajupotentsiaali paremat kasutust, rahaliste vahendite efektiivsemat kasutust ning ametnike paremat koormatust. Samuti on paremad võimalused korraldada vallasisest transporti. Praegune koolivõrk vajab optimeerimist, kuna põhikoole on liiga palju. Omatulude tase Kose vallal on 3370 krooni elaniku kohta ja Kõue vallal 3305 krooni elaniku kohta, mis jääb ka ühinedes alla maakonna keskmisest tasemest. Üldvalitsemiskulud Kose vallal on 9,2% ja Kõue vallal 18,3%. Laenukoormus on Kose vallal 6,2 miljonit krooni ja Kõue vallal 1,2 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 7500 elanikku.

11.Uue omavalitsusüksuse moodustavad AEGVIIDU vald senistes piirides tervikuna; ANIJA valla Pillapalu küla ning LEHTSE valla (Järva maakond) Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika, Raudla külad. Esimesed ametlikud andmed Aegviidu kohta pärinevad 1796. aastast, mil krahv Mellini koostatud Liivimaa kaardile kanti kohanimi Aegwid. Eesti Vabariigi algusaastatel kuulus Aegviidu alev Lehtse valla koosseisu. Aegviidu vald koos Lehtse valla Jäneda piirkonnaga moodustaks ühtse terviku, mille peamisteks arengusuundadeks oleksid turismi- ja puhkemajandus ning koolitus. Uuel omavalitsusüksusel oleksid paremad võimalused puhkemajanduse ja koolitusega tegelemiseks. Uue omavalitsusüksuse suurem territoorium aitaks kaasa täiendavate ressursside kasutamisele, kasvaks selle piirkonna tulude baas, suureneks tööhõive. Aegviidu valla elanikkonnast elab üle 95% naaberomavalitsuste keskustest kaugemal kui 15–20 km. Uue omavalitsusüksuse elanike tõmbekeskuseks on Aegviidu. Uuel omavalitsusel on võimalus osutada valdav osa avalikest teenustest kohapeal. On olemas põhikool, lasteaed, perearstikeskus, kaubandus- ja toitlustusvõrk, raamatukogu, internetipunkt, rahvamaja, postside, juuksur, saun, kirik, kalmistu, staadion, spordihoone, täiskasvanute koolituse keskus. Jäneda piirkonnaga on ühise tegutsemise kokkulepe, mille on kinnitanud Aegviidu Vallavolikogu ja Lehtse Vallavolikogu. Valdav osa avalikest teenustest osutatakse kohapeal. Eksterritoriaalselt on korraldatud hooldekodu ja lastekodu teenuse osutamine. Koolivõrgustik vajab ümberkorraldamist. Olemasolevast kahest põhikoolist võib üks muutuda algkooliks. Aegviidu valla omatulude tase on 3071 krooni elaniku kohta. Käsitletava piirkonna omatulude keskmine tase jääb 2600–2700 krooni elaniku kohta vahele, mis on alla maakonna keskmise. Üldvalitsemiskulud Aegviidu vallal on 28,1% valla eelarvest. Piirkonna laenukoormus on umbes 185 000 krooni; Aegviidu praegune laenukoormus on 21 800 krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 1800 elanikku. 12.Uue omavalitsusüksuse moodustavad LOKSA linn senistes piirides tervikuna ja

Leht 12 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas LOKSA vald senistes piirides tervikuna. Loksa nime on esmakordselt kirjalikult mainitud XVII sajandil. Loksa vallal on Eesti omavalitsusüksustest pikim rannajoon, mida ilmestavad ajaloolised rannakalurite külad. Vald asub tervikuna Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Loksa linn ja vald ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele. Ühinemise korral moodustub uus omavalitsusüksus elanike arvuga üle 5800. Eelarve maht kasvab 30 miljoni kroonini, mida on võimalik otstarbekamalt kasutada. Paraneb haldussuutlikkus. Loksal asuvad ettevõtted, eriti Laevatehase AS, on hea arengupotentsiaaliga. Arengule aitaks tugevalt kaasa gaasitrassi toomine Loksale. Tänasel valla territooriumil on majandustegevus pärsitud Lahemaa Rahvuspargi koosseisu kuulumise tõttu.

Praegune koolivõrk rahuldab piirkonna vajadused. Omatulude tase Loksa linnal on 3475 krooni elaniku kohta ja Loksa vallal 3004 krooni elaniku kohta, mis jääb alla maakonna keskmisest. Üldvalitsemiskulud Loksa linnal on 10,16% ja Loksa vallal 25,5%. Laenukoormus on linnal 6 miljonit krooni, vallal laen puudub. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5800 elanikku. 13.KUUSALU vald, välja arvatud Kolgu, Pala, Tõreska külad. Ajalooline Kuusalu kihelkond hõlmas lisaks Kuusalu vallale praegust Loksa valda ja Loksa linna ning väikest osa Jõelähtme vallast. Kuusalu vallal on üks suurem keskus Kuusalu aleviku näol haridus-, kultuuri-, teenindus- ja tervishoiuasutuste, panga, sidejaoskonna, keskraamatukogu, kiriku, kalmistu ja suuremate kauplustega. Mõned väiksemad keskused (Kiiu, ja Valkla) täidavad veidi väiksemat rolli igapäevaste toimetuste juures. Vald on optimaalse suurusega, et olla kursis toimuvaga, teenindada kõiki abivajajaid parimal tasemel, tunda oma rahvast ja tema vajadusi. Vallal on kõik vajalik, et edukalt tegutseda. Kuusalu valla seotus lähemate suuremate keskuste Loksa ja Kehra linnaga on nõrk, mistõttu tuleks neid vaadata omaette omavalitsusüksustena Ida-Harjumaal. Positiivseks pooleks on suhteliselt suur ettevõtete ja töökohtade arv – on olemas suurettevõtted, kus saab rakendust ka kvalifitseerimata tööjõud. Tallinna lähedus võimaldab rakendust leida kõigil, kellel on spetsiifiline eriala, suurem palgasoov jne, töötute hulgas on vähe noori, lootusetuid töötuid on vähe. Kuusalu vallas on Kuusalu Keskkool (760 õpilast, nendest 95 teistest omavalitsusüksustest), Kolga Keskkool (220, 43), Kuusalu Muusikakool (70), Kuusalu Lasteaed (120 last, mujalt 2) ja Kolga Lasteaed (40, 8). Kolga Keskkooli gümnaasiumiosas võib õpilasi puudu jääda, et klassi avada. Omatulude tase Kuusalu vallal on 3671 krooni elaniku kohta, mis on alla maakonna keskmise. Üldvalitsemiskulud Kuusalu vallas moodustavad 10,6% valla eelarve mahust. Laenukoormus on 860 000 krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4700 elanikku. 14.Jõelähtme vald, välja arvatud Aruaru ja Sambu külad. Tänase Jõelähtme valla eelkäijaks võib lugeda Jõelähtme valda, mille esimene volikogu tuli kokku 19. jaanuaril 1891. aastal, mil kuus väikest mõisavalda – Rummu, , Jägala, , Ülgase ja Jõelähtme – ühinesid suureks Jõelähtme vallaks. Sellest ajast on Jõelähtme vald eksisteerinud iseseisva haldusüksusena. Viimased piirimuutused olid 1980. aastal, kui moodustati linn. Vallas asub ainulaadne Rebala kaitseala. Vallas elab põliselanikkond – põlvest põlve oma koduga seotud rahvas. Tänasel vallakeskusel on hea asukoht, mis oli ka endise Jõelähtme kihelkonna keskuseks. Jõelähtme vald on haldussuutlik ja võimeline edukalt jätkama iseseisva omavalitsusüksusena. Tööealisest elanikkonnast 66% töötab väljaspool valla territooriumi, nendest omakorda 95% töötab Tallinnas, mille üheks põhjuseks on kindlasti see, et vallas puuduvad suured tööstusettevõtted, sest traditsiooniliselt on Jõelähtme vallas olnud põllumajanduslik tootmine, samuti väikesed kaubandus- ja teenindusettevõtted. Valla suurimaks tööandjaks on AS Tallegg, kus töötab 8,3% tööealisest elanikkonnast, ja seejärel vallavalitsus oma kolme kooli, kolme lasteaia, viie raamatukogu, kolme rahvamaja, kahe ambulatooriumi ning nelja valla 100% osalusega äriühinguga (küte, vesi, elamuhooldus jne), kus töötab kokku 9,4% tööealisest elanikkonnast. 1. jaanuari 2001. a seisuga ei ole oma töökohta registreerinud 10,4% tööealisest elanikkonnast (313 inimest), kellest ametlikult on töötuks registreeritud 28 inimest. Uute töökohtade loomiseks on nüüdseks kinnitatud Uusküla ja Kallavere küla maadel kokku 87,6 ha suuruse Eesti Logistika- ja Tööstuspargi detailplaneering, millega luuakse 630 uut

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 13 / 53 töökohta. 2002. aastal peab käiku minema Tallinna uus prügila, mis samuti lisab töökohti. Liivamäe külas on kinnitatud ja väljastatud projekteerimistingimused mööbli kokkupanemiseks. Jõelähtme vallas on kolm kooli – alg-, põhi- ja keskkool. Vaatamata sellele käib suur osa õpilastest ka naabervaldade koolides, aga selline olukord jääb kindlasti püsima ka suurte valdade puhul, sest õpilasel on kooli valik vaba. Vallas on käima pandud kolm õpilasveo liini, kuid see ei välista õpilaste minekut naabervalla koolidesse. Tänane elanikkonna struktuur ei anna alust mõne kooli ärakaotamiseks või ümberkujundamiseks. Omatulude tase Jõelähtme vallal on 5561 krooni elaniku kohta, mis on tunduvalt üle maakonna keskmise (4760 krooni). Üldvalitsemiskulud moodustavad 8,8% valla eelarve mahust. Laenukoormus on 6,8 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4750 elanikku.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Maardu ja Tallinna linna ning Saku ja valla osas. HIIU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad EMMASTE vald senistes piirides tervikuna; KÕRGESSAARE vald senistes piirides tervikuna; KÄINA vald senistes piirides tervikuna;

KÄRDLA linn senistes piirides tervikuna ja PÜHALEPA vald senistes piirides tervikuna.

Hiiumaa haldusjaotuse algusajaks võib lugeda 1254. aastat, mil saar jaotati Saare-Lääne piiskopi ja ordu vahel ning tekkis kaks hilisemat kihelkonda Pühalepa ja Käina. 1627. aastal moodustati lisaks Reigi kihelkond ja 1866. aastal Emmaste kihelkond. 1920. aastal eraldus Pühalepa vallast esmalt iseseisva aleviku ja hiljem linnana (1938. a) Kärdla. Seega alates 1866. aastast on Hiiumaa haldusjaotuslikult jagunenud vähemalt 4 omavalitsuseks. Käesoleval ajal ei vasta ükski omavalitsusüksus eraldivõetuna Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kriteeriumidele. Ühinemisel üheks omavalitsusüksuseks paraneb otsustuste ratsionaalsus. Paranevad võimalused piiratud inimressursi kasutamiseks: suureneb konkurents volikogu ja ametnike tasandil ning paraneb võimalus pakkuda eriala asjatundjatele täiskohaga tööd ja konkurentsivõimelist palka. Väheneb investeeringute killustatus, see võimaldab teha ulatuslikumaid ja kiiremaid investeeringuid. Nii isiku kui erakonna tasandil konkretiseerub vastutus Hiiumaa arengu ja huvide esindatuse eest. Ühtse omavalitsuse moodustamine võimaldab üle võtta mitmed maavalitsuse funktsioonid ning seega optimeerida praegust ülesannete jaotust. Hiiumaa moodustab tervikliku majandusruumi. Maakonnas on hinnanguliselt 4500 töökohta, millest suurema osa moodustab avaliku sektori (~25%), tööstuse (~20%), kaubanduse (~10%) ja kalanduse (~7%) tööhõive. Umbes 500 hiidlast käib tööl Mandri-Eestis (peamiselt Tallinnas). Teid on Hiiumaal kokku ligi 1000 km, millest umbes 350 km on kõvakattega. Kõigi suuremate asulate vahel on võimalik liigelda mustkattega teedel. Hiiumaal on 31 maakonnasisest bussiliini, millel 2000. aastal veeti kokku 233 100 reisijat. Tõenäoliselt kasvab ühtse omavalitsuse moodustamisel maakonnasiseste bussiliinide arv ning seega vajadus riikliku ühistranspordi dotatsiooni järele. Maakonna arengu olulisemaks eelduseks on võimalikult stabiilne, tihe ja odav praami- ning lennuühendus Mandri-Eesti ja Saaremaaga. Koolivõrgu moodustavad 2 keskkooli, 4 põhikooli, 3 algkooli, 1 algkool-lasteaed, 1 kutseõppeasutus, 1 riiklik hälviklaste kool ja 3 huvialakooli. Munitsipaalkoolides õpib praegu kokku umbes 1900 õpilast. Tõenäoliselt puudutavad lähituleviku tähtsamad haridusega seotud valikud 2 keskharidust (gümnaasiumi) ning 3 Kärdla– Palade–Suuremõisa teljel põhiharidust andva kooliga jätkamise võimalusi. Samuti tuleb lõpetada kesk- ja põhikooli hoonete rekonstrueerimine. Hiiumaal on 2 suuremat kultuurikeskust, 10 rahvaraamatukogu, 9 muuseumi ja 21 suuremat spordibaasi. Ilmub 2 maakonnalehte. Maakonnas on 11 avalikku internetipunkti. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 11 500 elanikku. 2000. aastal moodustasid Hiiumaa omavalitsuste omatulud 41,48 miljonit krooni (54,1% eelarvete üldmahust) ehk 3609 krooni elaniku kohta. Omavalitsuste lõikes oli see Emmaste vallal 3649 krooni elaniku kohta, Kõrgessaare vallal 4393 krooni elaniku kohta, Käina vallal 3096 krooni elaniku kohta, Kärdla linnal 3798 krooni elaniku kohta ja Pühalepa vallal 3209 krooni elaniku kohta. 2000. aastal olid Hiiumaa omavalitsuste üldvalitsemiskulud 8,2 miljonit krooni. Seisuga 1. jaanuar 2001. a oli Hiiumaa omavalitsuste laenukoormus kokku 17,44 miljonit krooni, s.o 42% kogu omatuludest. Omavalitsuste

Leht 14 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas lõikes oli see Emmaste vallal 1,8 miljonit krooni (33,1% omatuludest), Kõrgessaare vallal 2,52 miljonit krooni (37,8% omatuludest), Käina vallal 1,92 miljonit krooni (25,3% omatuludest), Kärdla linnal 8,81 miljonit krooni (56,3% omatuludest) ja Pühalepa vallal 2,39 miljonit krooni (38,7% omatuludest). IDA-VIRU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad AVINURME vald senistes piirides tervikuna; LOHUSUU valla Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad ning TUDULINNA vald senistes piirides tervikuna.

Ettepaneku kohaselt liituvad Ida-Virumaa kaks valda ning Jõgevamaa Lohusuu valla kolm küla, mille eelistatavaks tõmbekeskuseks on väidetavalt Avinurme alevik. Lohusuu valla ülejäänud külad liituksid Mustvee baasil moodustatava üksusega, kuid viimase, maakonna piire ületava muudatuse osas tuleks lõplik otsus langetada lähtuvalt kohalike elanike arvamusest-soovist, sest Ida-Viru maavanema ettepaneku järgi peaks Lohusuu vald tervikuna kuuluma Avinurme poole. Uue valla elanike arvuks saab erandlikult umbes 3200 elanikku, kuna ühendatav territoorium on pindalalt ulatuslik ning valdavalt hõreda (3–5 in/km2) ja ebaühtlase asustusega. Kuna teised arvestatavad keskused jäävad sellest piirkonnast kaugele, ei ole Vabariigi Valitsuse seatud piirmäärale vastava suurusega uue valla moodustamine otstarbekas ega võimalik. Ühinevate valdade seisukohad ettepandava ümberkorralduse suhtes on vastandlikud: Avinurme on koostöövalmis ja teinud naabritele ühinemisettepaneku, samal ajal kui Tudulinna Vallavolikogu on otsustanud mitte toetada haldusterritoriaalset ümberkorraldust. Uus vald moodustab tervikliku territooriumi, mille arengu eelduseks on looduslikud metsa-, kala- ja puhkemajanduslikud ressursid ning nn alternatiivne maa-ettevõtlus. Eeldatav uue omavalitsusüksuse tulude laekumine vastab maakonna keskmisele tasemele. Haldusterritoriaalse ümberkorralduse eelduseks on Rannapungerja–Tudulinna–Oonurme ning Lohusuu–Avinurme maantee rekonstrueerimine ja mustkatte alla panek. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALAJÕE vald senistes piirides tervikuna; IISAKU vald senistes piirides tervikuna; ILLUKA vald senistes piirides tervikuna ja JÕHVI valla Kose küla. Kolme tervikvalla ja lisaks veel ühe küla baasil uue valla moodustamist pidasid võimalikuks ja otstarbekaks eksperdid, kuigi sellist ettepanekut ei esitanud maavanem. Uue valla elanike arv on umbes 4000 elanikku, kuid pindalalt on see üks suuremaid, ulatudes Peipsi järvest Jõhvini. Kaalumisel olnud variant säilitada iseseisvana senistes piirides Illuka vald ei leidnud ekspertide üksmeelset toetust. Ühinevad vallad on suhteliselt iseseisvad üksused, mille teenindamisalastest sidemetest suur osa koondub Jõhvi poole. Iisaku ja Alajõe vallal on mõningad ajaloolised sidemed, samuti seovad neid kultuurilised ja ühistegevuse sidemed, kasutatakse ühist infrastruktuuri (perearst, apteek, pangakontor, kool, lasteaed, raamatukogu jne). Mõlema valla juhid on ühinemise heaks kiitnud. Logistiliselt paiknevad Alajõe ja Illuka vald Jõhvi–Vasknarva maantee ääres, kuna Iisaku vald jääb teise, Jõhvi–Rannapungerja–Mustvee maantee äärde. Kogu ühinevale piirkonnale on tuntavaks ühiseks tõmbekeskuseks Jõhvi linn ning seda nii avalike teenuste saamise kui tööalase pendelrände seisukohast vaadatuna. Kui senise Illuka valla tulud ületavad tänu ressursimaksule Ida-Viru maakonna keskmise taseme ligi 1,5 korda, siis Alajõe ja Iisaku valla omad ulatuvad vaevu keskmiste näitajateni. Mõnevõrra erinev on ka rakendusstruktuur: Iisaku osas domineerivad loomakasvatuse ja maaharimisega ning puhkemajandusega seotud osaühistud, Illuka poolel aga tööstuslik tootmine ning Kurtna järvistu ja Kuremäe kloostriga seonduv turismialane ettevõtlus. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI linn senistes piirides tervikuna ja JÕHVI valla Jõhvi, Pargitaguse ja Pauliku külad.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 15 / 53 Peamiselt Jõhvi linna baasil moodustub uus omavalitsusüksus elanike arvuga umbes 13 000. Jõhvi on praegu maakonna halduskeskus, mis moodustab tervikliku ja kompaktse linna ning omab väga head logistilist asukohta. Edasise arengu seisukohast on oluline paljude siin asuvate riigihaldusasutuste ning äriühingute pea- ja harukontorite jäämine ja arendamine. Maavalitsus on seisukohal, et eeloleva 5–10 aasta jooksul tuleb ette valmistada Jõhvi ja Ahtme linna tulevast ühinemist, mis hetkel ei ole arengustrateegiliselt otstarbekas. Jõhvi valla kolme küla kui linna arengu tagamaa ühendamine linna koosseisu on vajalik ja otstarbekas muudatus. Linna põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks ning selle laekumist on oodata maakonna keskmisel tasemel. Tänu soodsale majandusgeograafilisele asendile on Jõhvil eeldusi kujuneda tugevaks kaubandus- ja teeninduskeskuseks. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

JÕHVI valla Tammiku alevik, Edise, Kahula, Pajualuse, Puru, Sompa külad; KOHTLA vald, välja arvatud Järve küla; KOHTLA-JÄRVE linna Sompa linnaosa; KOHTLA-NÕMME vald senistes piirides tervikuna ning MÄETAGUSE vald senistes piirides tervikuna. Maakonna keskosas moodustub umbes 5000 elanikuga uus vald. See hõlmab suures osas Jõhvi ja ka Lüganuse kihelkonna alasid. Territoriaalselt struktuurilt on uus üksus keerukas, sest ühendab viit senist üksust kas tervikuna (Kohtla-Nõmme ja Mäetaguse vald) või osaliselt (osa Kohtla-Järve linnast, Jõhvi ja Kohtla vald). Põhiliseks ühendamise argumendiks on territoriaalne kompaktsus ning olemasolevad teenindamis- ja tööalased sidemed.

Kuigi maavanema ettepaneku kohaselt võiks Mäetaguse vald säilida iseseisvana senistes piirides ning mõnevõrra erinevad oleksid ka Kohtla valla (Järve küla osas) ja Jõhvi valla (Kose küla osas) haldusterritoriaalse korralduse muudatused, pidasid eksperdid otstarbekaks ülaltoodud alternatiivi. Sarnaselt teiste Ida-Viru maakonna uute omavalitsusüksustega, mis ühendavad nii maalisi kui linnalisi alasid, on probleemiks senise Kohtla-Järve linnastu osade (Sompa) integreerumine maavalla koosseisu. Ühinevad ühelt poolt maakonna keskmisest madalama tulubaasiga Kohtla-Nõmme ja Kohtla vald, Sompa linnaosa ning teiselt poolt Mäetaguse vald, mille tulude tase ületab 2,8 korda Ida-Virumaa keskmise. See on eelduseks, et uus omavalitsusüksus kujuneb keskmiselt toimetulevaks üksuseks. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ASERI vald senistes piirides tervikuna; KIVIÕLI linn senistes piirides tervikuna; LÜGANUSE vald senistes piirides tervikuna; MAIDLA vald senistes piirides tervikuna; PÜSSI linn senistes piirides tervikuna ja SONDA vald senistes piirides tervikuna. Uus vald hõlmab ajaloolisi Lüganuse ja Viru-Nigula kihelkondi ning kattub suures osas aastail 1950–1959 eksisteerinud Kiviõli rajooniga. Moodustub suhteliselt ühtne ja kompaktne omavalitsusüksus, mille terviklikkust toetab olemasolev teedevõrk. Probleemiks on Kiviõli kui tõmbekeskuse nõrkus ning teiste võimalike keskuste paljusus – Püssi linn, Erra ja Lüganuse alevikud. Keskuste ja tagamaa teatav vastuolulisus elulaadis, töössesuhtumises jmt on Ida-Virumaale kui sõjajärgse perioodi eelisarendatud regioonile iseloomulik nähtus. Seetõttu vajavad siinsed haldusterritoriaalse ümberkorralduse tulemusena tekkivad omavalitsusüksused keskuste potentsiaali suurendamiseks sihtotstarbelisi tugimeetmeid. Ühinevad osapooled on väga erineva demograafilise potentsiaaliga, näiteks tööealiste osakaal kõigub 55%-st (Lüganuse vallas) 65%-ni (Püssi linnas); noorte osakaal 15%-st (Sonda vallas) kuni 24%-ni (Püssis) jne. Kogu piirkonnas on suhteliselt suur tööpuudus: 13–15% tööealistest. Peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks ja selle laekumine on eeldatavasti maakonna keskmisel tasemel. 6.Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI valla Kotinuka ja Linna külad; KOHTLA-JÄRVE linna Oru linnaosa ning

Leht 16 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas TOILA vald senistes piirides tervikuna. Uus moodustatav vald kattub üldjoontes omaaegse Jõhvi kihelkonnaga ja hõlmab osa nõukogude perioodi Jõhvi väikerajoonist. See on ajalooline taust, mis on heaks eelduseks ka tulevasele ühisele haldamisele ja tegevusele. Majanduslikult ja demograafiliselt erinevate piirkondade integreerimine ühte omavalitsusüksusesse on mitmeti problemaatiline ja tõsine katsumus. Tänane Toila vald on Ida-Viru maakonna põhjaosa hinnatuim elamiskoht, kuhu tänu kaunile loodusele ja linnalähedasele asukohale on koondunud suhteliselt maksujõulisem elanikkond. Samal ajal aga Oru linnaosas on turbabriketi tootmise lõppemise järel levinud n-ö minnalaskmise mentaliteet koos kõige sellest tulenevaga. Siiski on Orul eeldused areneda eduka majandusega heakorrastatud elamupiirkonnaks (kaunis männimets, raudteejaam ja haruteed, Jõhvi ja Sillamäe linnade lähedus jne). Uues laiendatud vallas senised äärmuslikud demograafilised näitajad (Orul eakaid 14% ja tööealisi 65%, Toilas vastavalt 18% ja 60%) ühtlustuvad maakonna keskmise lähedaseks nagu ka tulude laekumise tase.

7.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHTLA-JÄRVE linna Sirgala ja Viivikonna linnaosad; NARVA linna aiandusühistu territoorium; NARVA-JÕESUU linn senistes piirides tervikuna ning VAIVARA vald senistes piirides tervikuna. Uus omavalitsusüksus moodustatakse eelkõige territoriaalsest kompaktsusest ja majandusgeograafilisest loogikast lähtudes. Ida-Viru maavanema esitatud põhiettepaneku kohaselt tuleks Narva-Jõesuu linn säilitada iseseisva üksusena enam-vähem senistes piirides (liita tuleks vaid aiandusühistute ala). Seejuures on silmas peetud eelkõige rahvuspoliitilist aspekti. Maavanema alternatiivvariant näeb siiski ette Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise. Samas on Narva-Jõesuu Veteranide Organisatsioon saatnud avaliku pöördumise Eesti Vabariigi Presidendile, peaministrile jt palvega taasühendada Narva-Jõesuu Narvaga. Oma kindlat seisukohta Narva-Jõesuu säilitamiseks iseseisva omavalitsusüksusena on veel kord peaministrile, siseministrile ja maavanemale teadvustanud Narva-Jõesuu Linnavalitsus. Ekspertide seisukohtadele tugineva ettepaneku kohaselt moodustub vaid 5500 elanikuga, kuid silmapaistvalt ulatusliku territooriumiga uus vald. Uude valda kaasatavad senised Kohtla-Järve linna Sirgala ja Viivikonna linnaosad asuvad keset Vaivara valla territooriumi, kusjuures Viivikonna töölisasula eraldati Vaivara vallast 1950. aastal ja Sirgala asula 1961. aastal. Need on omaaegsed monofunktsionaalsed töölisasumid, mis on minetamas oma rolli tootmiskoha lähedaste tööliste elupaikadena, sest põlevkivi tootmine selles piirkonnas on lõpetatud. Narva-Jõesuu oli aastail 1934–1945 Narva linna omavalitsusliku staatusega linnaosa, hiljem kuulus Narva Linnanõukogu koosseisu, omavalitsusliku linna staatuse sai 1993. aastal. Narva-Jõesuu on mõistetavatel põhjustel tihedalt seotud Narvaga, kuid see ei ole piisav argument nende ühendamiseks. Kasutada tuleks nende linnade teineteise täiendamise ja vastastikuse otstarbeka koostöö võimalusi, seda nii maineka elamis- ja puhkepiirkonna kui ka turismimajanduse seisukohalt vaadatuna. Keerukaid probleeme põhjustab ning erimeetmete rakendamist vajab taandarenevate Sirgala ja Viivikonna kaasamine uude valda, sest seni on neid majandatud Kohtla-Järve eelarve baasil. Uue üksuse rahvastiku vanuseline koosseis, demograafiline potentsiaal on tunduvalt tasakaalustatum kui ühendatavates üksustes eraldivõetuna: näiteks Vaivara vallas on pensioniealisi umbes 27%, aga Narva-Jõesuus alla 20%; alaealisi on Viivikonnas–Sirgalas umbes 15%, Narva-Jõesuus 20%. Uue valla suurim tuluallikas on ressursimaks, mis tagab Ida-Viru maakonna keskmisest vähemalt 1,5 korda suurema tulu laekumise elaniku kohta. Heaks arengu eelduseks on Narva-Jõesuu linna suur kuurordi- ja turismipotentsiaal. 8.Uue omavalitsusüksuse moodustab Kohtla-Järve linna AHTME linnaosa. Ahtme on olnud Kohtla-Järve linna eraldi asuv linnaosa alates 1960. aastast. Ahtme on tüüpiline nõukogude ajast pärit nn magala-linnaosa, kus kohapealne infrastruktuur on vähe arenenud. Loogiline lahendus Ahtme haldusterritoriaalseks ümberkorraldamiseks on tema eraldamine Kohtla-Järve konglomeraat-linnast. Arvestades Ahtme tõmbuvust ja seoseid ning ühist piiri Jõhvi linnaga, oleks üks võimalik lahendusvariant Ahtme ja Jõhvi ühinemine. Arvestades siiski, et umbes 13 000 elanikuga Jõhvi linn võib osutuda hetkel liialt nõrgaks 21 000 elanikuga Ahtme linna valdavalt mitte-eestlastest rahvastiku integreerimiseks demokraatliku omavalitsuspoliitika kaudu. Ida-Viru Maavalitsus on seisukohal, et Ahtme ja Jõhvi linna ühinemine on arengustrateegiliselt otstarbekas orienteeruvalt 2005.–2010. a. Ahtme linna kui omavalitsusüksuse põhiliseks tuluallikaks saab üksikisiku tulumaks, mille eeldatav laekumine jääb alla Ida-Viru maakonna keskmisest, suur on ka oodatav riigitoetuste osakaal. Töötud ja tööotsijad moodustavad umbes 10% tööealisest elanikkonnast, mis on lähedane maakonna keskmisele tasemele. Töökohti on üldiselt vähe, mistõttu suur osa Ahtme elanikest töötab teistes omavalitsusüksustes.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 17 / 53 9.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHTLA-JÄRVE linna Järve linnaosa ja KOHTLA valla Järve küla. Kohtla-Järve oli nõukogude perioodil vabariikliku alluvusega linn, mis tegelikult koosnes mitmest linnast- alevist. Praeguse Kohtla-Järve linna Järve linnaosa suurest konglomeraadist lahutamise ettevalmistusi tehti juba 1990-ndate aastate alguses. Siis eraldusid Jõhvi, Kiviõli ja Püssi linn ning Kohtla-Nõmme vald. Kuigi ka Järve linnaosa iseseisvumise kava oli valmis, jäi Kohtla-Järve linnastu lõplik reformimine pooleli. Järve linnaosa on kompaktne tervik, millel on teiste linnaosadega administratiivsed seosed ja koostöötamise kogemus. Samas nähakse Järve arengulist tulevikku iseseisva omavalitsusüksusena, millega on otstarbekas liita ka praegune Kohtla valla Järve küla (umbes 700 elanikku) kui loogiliselt linna juurde kuuluv asustusala. Uue omavalitsusüksuse suurus on umbes 23 600 elanikku, peamiseks tuluallikaks kujuneb üksiksiku tulumaks, kusjuures selle laekumise tase on madalam Ida-Viru maakonna keskmisest. Kuigi Järve linnal on tööalase pendelrände sidemed naaberüksustega, on töötuse tase siiski 12–13%. Esmased teenindusasutused (koolid, lasteaiad, side-, kultuuri- ja tervishoiuasutused jmt) on Järve linnas olemas. Ka ühistranspordiga ei ole probleeme, sest linnaliine reisijate teenindamiseks on piisavalt. Ühistegevus toimub Keskregiooni omavalitsuste baasil. 10.NARVA linn, välja arvatud Narva linna aiandusühistu territoorium. Narva linn (umbes 70 000 elanikku) säilib iseseisva omavalitsusüksusena üldjoontes senistes piirides, välja arvatud väikesed piirimuudatused. Lähtudes majandusgeograafilisest loogikast, arvatakse ümbritseva valla koosseisu Narva elanike aiandusühistute alad, mis nõukogude perioodil administreerimise eesmärgil kuulusid Narva linnale. Tegemist on piiride korrigeerimisega, mis mingil määral ei piira Narva linna edasise arengu võimalusi.

Senistes piirides omaette üksusena säilib Sillamäe linn. JÕGEVA maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PAJUSI vald, välja arvatud Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad; PUURMANI vald, välja arvatud Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad; PÕLTSAMAA linn senistes piirides tervikuna ning PÕLTSAMAA vald senistes piirides tervikuna. Põltsamaa linna ümber moodustuv uus vald on üks Jõgeva maakonna kolmest suhteliselt hästi väljakujunenud kohalikust asustussüsteemist. Piirkonna tuumikuks on ajalooline Põltsamaa kihelkond, millega liitub Puurmani vald kui osa Kursi kihelkonnast. Põltsamaa vald on linnaga lahutamatult seotud rõngasvald ümber linna, kuid ka Pajusi valla Pajusi–Pisisaare kandil ning Puurmani valla Pikknurme kandil on tugev tõmme Põltsamaa suunas. Uus omavalitsusüksus kujutab endast Põltsamaaga tihedalt suhtlevat linna tagamaad, mida muu hulgas näitab ka tööalase pendelrände areaal. Ühendatud valla tõenäoliseks keskuseks saab piirkondlik majandus-, haridus- ja kultuurikeskus Põltsamaa linn, mis oli aastail 1950–1962 rajoonikeskuseks veelgi ulatuslikumale territooriumile. Kuna nimetatud väikerajoon hõlmas ka Viljandi maakonna Kolga-Jaani valla alasid, võib päevakorda tõusta veelgi ulatuslikuma Põltsamaa valla moodustamine, kui Kolga-Jaani kandi rahvas seda soovib. Uue üksuse elanike üldarv ulatub üle 12 000, rakendatuse struktuur on mitmekülgne (umbes 30% põllumajanduses, 10% toiduainetööstuses jne), omatulude tase (umbes 52% eelarvetuludest) ületab Jõgeva maakonna keskmise taseme (umbes 46%). 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕGEVA linn senistes piirides tervikuna; JÕGEVA vald senistes piirides tervikuna; PAJUSI valla Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad ning PUURMANI valla Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad. Jõgeva linna ümber toimib teine tüüpiline kohalik asustussüsteem Jõgevamaal. See hõlmab teataval määral alasid mitmest kihelkonnast – Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse, Torma. Kuigi Jõgeva ei ole vana ajalooline

Leht 18 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas keskus, on selle raudteejaama ümber tekkinud ja 1938. aastal linnaõiguse saanud asula kujunenud kindla piirkonna majandus-, haridus- ja teeninduskeskuseks. Ajaloolise tausta puudumist kompenseerib intensiivne areng nõukogude perioodil, mil Jõgevat arendati kui põllumajanduspiirkonna kompleksset teeninduskeskust. Moodustatav omavalitsusüksus baseerub suures osas liituvate valdade senisel koostöökogemusel. Vooremaa kultuurmaastiku ja piirkonna ajaloolis-kultuurilise pärandi säilitamiseks ja tutvustamiseks on loodud Vooremaa Looduskeskuse sihtasutus, millega on lisaks Jõgeva piirkonna omavalitsustele liitunud ka Tabivere vald ja Tartu maakonna Tartu vald. Uue omavalitsusüksuse elanike arvuks kujuneb umbes 13 500, demograafilise arengu territoriaalsed erinevused uues vallas mõnevõrra ühtlustuvad, kuid elanike vananemine jätkub. See on Jõgevamaa uutest valdadest parima tulumaksu laekumisega omavalitsusüksus, kus ka omatulude tase ületab maakonna keskmise näitaja. Rakendatuse struktuur on mitmekülgne, iseärasuseks on avaliku sektori töötajate suur osakaal (ligi 30% töökohtadest). 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PALAMUSE vald senistes piirides tervikuna ning SAARE valla Kallivere, Koseveski, Levala, Maardla, Nautrasi, Odivere, Pedassaare, Putu, Saare, Saarjärve, Vanassaare, Vassevere, Voore külad. Põhiliselt senise Palamuse valla baasil moodustatav uus vald hõlmab suures osas Palamuse kihelkonda, samuti alasid Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Palamuse vald senistes piirides on territoriaalselt terviklik väikevald (elanikke umbes 2600), mille haldusterritoriaalse korralduse muutmine on ajendatud rohkem Saare naabervalla probleemidest (umbes 1600 elanikku, elanikkonna vananemine, tulumaksu suhteliselt vähene laekumine jne). Kodanikualgatuse korras on tehtud ettepanek ka Jõgeva valla kandi tulevaseks liitmiseks Palamuse vallaga. Palamuse valla ja osa Saare valla baasil moodustatavas uues vallas on elanikke umbes 3700, asustus ja teedevõrk on tihe, kuid kohalikud teed vajavad kohati mustkatet. Võrreldes Jõgeva ja Põltsamaa linnaga on Palamuse kui keskuse sotsiaal-majanduslik potentsiaal oluliselt nõrgem ning aleviku arendamine tugevaks vallakeskuseks vajab nii ideid kui investeeringuid. Madalama taseme keskustena on tulevases vallas arvestatavad ka Voore ja Kaarepere. Prognoositav üksikisiku tulumaksu laekumine uues vallas ületab Jõgeva maakonna keskmise, omatulude tase vastab maakonna keskmisele. Rakendatuse struktuuri iseloomustab suhteliselt suur hõivatus primaarsektoris (45%), samuti tihedad sidemed metsamajanduse ja turismi- infrastruktuuriga. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KASEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna; LOHUSUU vald (Ida-Viru maakond), välja arvatud Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad; MUSTVEE linn senistes piirides tervikuna ning SAARE valla Ruskavere küla. Mustvee ümber kavandatav uus vald hõlmab lisaks linna vahetule tagamaale – Kasepää vallale – ka praeguse Ida-Viru maakonna Lohusuu valla Peipsi järve äärsed külad, samuti Ruskavere küla Saare vallast. Nii moodustub halduslikult ühtne Mustvee linna tagamaa, mida praegu maakonnapiir poolitab. Ühinevad üksused on elanike arvult väikesed – kõik alla 2000 elanikuga, ühinemise järgselt ulatub elanike arv umbes 4300-ni. Mustvee oli 1950-ndatel aastatel rajoonikeskus, mille haldusala oli oluliselt suurem territoorium kui eelseisva haldusterritoriaalse ümberkorralduse tulemusena kavandatav vald. Mustvee linn ja Kasepää vald moodustavad terviku, mille vaheline halduspiir pole reaalselt tajutav. Mustvee keskkoolis õpivad mitme valla lapsed ning teatud määral on linn ka tööalase pendelrände keskuseks. Kogu ühinevat piirkonda iseloomustab sarnane ajaloolis-kultuuriline taust: vanausuliste kogukonnad, rannaline elulaad jmt. Mustvee kui keskuse tähtsust suurendab asjaolu, et see on Peipsi järve olulisim sadamakoht. Lohusuu valla põhiosa ehk Peipsi-äärsete külade liitumist Mustvee poole tingib nii ajalooline traditsioon kui ka tänane liikluskorraldus. Väidetavalt tuleb halvemate teeoludega aastaaegadel Lohusuust Avinurme sõita läbi Mustvee, sest otsetee pole alati sõidetav. Samas on Ida-Viru Maavalitsusele saadetud Lohusuu elanike pöördumine, milles teatatakse, et Lohusuu aleviku elanikud on kategooriliselt Ida-Viru maakonnast lahkumise vastu ning palutakse Lohusuu kui vene keelt rääkiva elanikkonnaga piirkond jätta Ida-Virumaa koosseisu. Ilmselt tuleks Lohusuu vallas riigi algatusel selgitada kohalike elanike arvamus haldusliku kuuluvuse suhtes ning seejärel lõplikult otsustada uue omavalitsusüksuse moodustamine.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 19 / 53 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAARE valla Jaama, Sirguvere, Tarakvere, Tuulavere, Veia külad ning TORMA vald senistes piirides tervikuna. Maakonna kirdeossa jääva, põhiliselt praeguse Torma valla ja Saare valla 5 küla baasil kujuneva uue valla elanike arv jääb napilt alla 3000. Sellise erandliku omavalitsusüksuse moodustamist õigustab asjaolu, et tegemist on ulatusliku territooriumi ja hõreda asustusega piirkonnaga Jõgeva maakonna äärealal. Torma alevik kui tulevase valla keskus on ajalooline kihelkonnakeskus rikka vaimse ja kultuurilise pärandiga. Põhiline argument Torma valla ja osa Saare valla baasil uue omavalitsusüksuse moodustamiseks on kihelkondlikul ühtekuuluvusel põhinev tugev piirkondlik identiteet.

Ühendatava piirkonna tööjõu taastootmise potentsiaal on väike, jätkub rahvastiku vananemine ning seetõttu jääb uue valla eeldatav tulumaksu laekumine oluliselt väiksemaks Jõgeva maakonna keskmisest tasemest. Üldistavalt võib öelda, et hoolimata kavandatavast haldusterritoriaalsest ümberkorraldusest omavalitsusüksuse toimetulekuvõime kuigi oluliselt ei suurene. Uues vallas leiab üle 50% hõivatutest rakendust primaarsektoris ja 26% avalikus sektoris, silmapaistvalt suur on mittetöötava ja -õppiva rahvastiku osakaal (umbes 40%). JÄRVA maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALBU vald senistes piirides tervikuna;

AMBLA vald senistes piirides tervikuna; LEHTSE valla Linnape küla ja

ROOSNA-ALLIKU valla Kihme küla. Vaadeldava ühtse sotsiaal-majandusliku piirkonna kujunemise alged ulatuvad muinasaega, kui see Kõrvemaasse kuuluv hõreda asustusega ala moodustas Loppegunde muinaskihelkonna. Ka tänapäeval on maakonna põhjapiirkonna vallad teinud tihedat koostööd. Eesti Vabariigi esimesel perioodil tehti koostööd Ambla konvendis, Põhja-Järvamaa Kodumajanduskeskkooli sihtasutises, et asutada Kodumajanduskeskkool Amblasse jm. Uue hoo sai koostöö pärast Eesti taasiseseisvumist, kui koos asutati Päästekomando, palgati ühine ehitusjärelevalve spetsialist jne. Eraldivõetuna ei vasta nimetatud omavalitsusüksused Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500). Linnape ja Kihme külade ühinemisel lähtutakse nende tihedatest sidemetest uue omavalitsusüksusega. Ühinemist toetavad ka sellised asjaolud nagu kompaktne territoorium, hea teedevõrk, hea koolivõrk, tugevad kultuuritraditsioonid, polüfunktsionaalne majandus, arvestatav eelarve maht ning hea piirkondlik koostöö. Suuremaks piirkonna tööstuskeskuseks on Aravete; maapiirkondades on oluline osa põllumajandusel, turismil ja puhkemajandusel. Teedevõrk on hästi orienteeritud valla suurimale keskusele Aravetele. Olemasolev ühistranspordivõrgustik on üldjuhul rahuldav. Väljund tänu Rakvere–Pärnu ja Piibe maanteele on Tallinna–Tartu ning Rakvere–Paide suunas hea. Lasteasutuste võrk on elanikkonna vajadusi arvestavalt välja arendatud. Piirkonnas on Aravete keskkool, Ambla, Albu põhikoolid ning Käravete ja algkoolid. Tegutseb Kõrvemaa Muusikakool. Koolihooned on suhteliselt korras. Puuduseks on staadioni puudumine Aravetel ja võimla puudumine Amblas. Piirkond paistab silma nii kultuuriürituste rohkuse kui ka kvaliteedi ja osavõtuarvudega. Piirkonnas on 2 muuseumi Albus ja Aravetel ning raamatukogud Amblas, Käravetel, Aravetel, Albus 2, Ahulas ja Reineveres. Kultuurimaju/rahvamaju on 6 (Jänedal, Lehtses, Amblas, Aravetel, Ahulas, Albus) ja 3 vabaõhulava (Jäneda, Ambla, Aravete). Arendatakse Aravete Tervise- ja Suusakeskust. Piirkond on spordirajatistega vajalikul määral kaetud. Ilmub 2 vallalehte. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4350 elanikku. Omatulu kokku on umbes 3 005 krooni elaniku kohta, mis on enam-vähem maakonna keskmine tase. Kulude kogumahust kulutatakse valitsemisele umbes 14,1%, mis on maakonna keskmisest pisut suurem. Laenudele kulutatakse 9,4% kulude kogumahust. Laenud kokku on 5,81 miljonit krooni, sellest Albul 2,05 miljonit ja Amblal 3,76 miljonit krooni. Laenukoormus (koos intressidega) elaniku kohta on Albu vallal 1294, 3 krooni ja Ambla vallal 1400,5 krooni. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

Leht 20 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas JÄRVA-JAANI vald senistes piirides tervikuna; KAREDA vald senistes piirides tervikuna ja KOERU vald senistes piirides tervikuna. Ida-Järva ühendajaks on iidsest ajast olnud Piibe maantee. Vaadeldav piirkond asub selle Tallinna ja Tartut ühendava maantee keskkohas. Tänu Christian Kelchi poolt 1685. aastal Järva-Jaanis asutatud koolile ja 1837. aastal asutatud Koolmeistrite Seminarile ning nende kasvandikele hakkas piirkond juba 17. sajandil kujunema ühtseks haridusruumiks. Jõudu sellele lisas Järva-Jaani Kodumajanduskooli ning keskkooli asutamine eelmisel sajandil. Koos asutati ja hallati praeguseks riigistatud Koeru Päästekomandot. Eraldivõetuna ei vasta ükski omavalitsusüksus Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500). Ühinemist toetavad kompaktne territoorium, hea teedevõrk, hea koolivõrk, hea spordibaaside võrk, polüfunktsionaalne majandus ning tugev mittetulundussektor. Uus omavalitsusüksus moodustab ühtse majandusruumi vajaliku infrastruktuuri ja polüfunktsionaalse majandusega. Pendelränne jääb uue üksuse piiresse. Arenev tööstuspark Koerus, turismialane potentsiaal kõigis liituvates valdades. Teedevõrgu kogupikkus on 538,3 km ning on hästi orienteeritud valla suurimale keskusele Koerule. Olemasolev ühendus maakonnakeskusega rahuldav ja väljund Tartu–Tallinna suunas olemas. Omavalitsuste siseselt vajab ühendus korrastamist.

Lasteasutuste võrk on välja arendatud. Piirkonnas on 2 keskkooli, Koerus 401 ja Järva-Jaanis 327 õpilasega, Peetri Põhikool ning lasteaed-algkoolid Väinjärvel ja Vaol. Õpilaste arv on kokku 886. Haridusasutuste hooned on rahuldavas seisukorras, v.a Koeru Keskkoolile kuuluv Aruküla mõis. Kõikidel koolidel on head sporditingimused. Koerus tegutseb 2 õpetajaga muusikakool, kus õpib 26 õpilast. Piirkonnas on tugev kultuuri- ja spordialane ühistegevuslik liikumine: Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, Järva- Jaani Tuletõrje Selts jt. Suurt tähtsust omab Kareda Kultuuri- ja Spordi Arenduskeskus. Välja on kujunenud oma kultuuritraditsioonid. Piisav on kultuuri-, rahva- ja seltsimajade (Järva-Jaani, Koeru, Peetri, Vao, Väinjärve), raamatukogude (Järva-Jaani, , Peetri, Vao, Koeru, Ervita) ja vabaõhulavade (Järva-Jaani, Koeru, Peetri) arv. Muuseumid on Koerus ja Järva-Jaanis. Spordisaalid on Järva-Jaanis, Koerus ja Karedal, jalgpalliväljak Järva-Jaanis ning kergejõustikustaadion Koerus. Välisväljakud on korvpalli (Järva-Jaani Keskkool, Koeru Keskkool) ja võrkpalli (Järva-Jaani Keskkool, Peetri Põhikool) harrastamiseks. Rajatud on Järva-Jaani ja Koeru suusarajad ning Koeru Keskkooli orienteerumisrada. Ilmub kolm ajalehte. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5700 elanikku. Omatulud moodustavad 2416 krooni elaniku kohta, mis on väiksem maakonna keskmisest. Omatulud moodustavad 62,2% tulude üldmahust. Kulude kogumahust kulutatakse valitsemisele 14,6%, mis on maakonna keskmisest suurem. Valitsemiskulude keskmist tõstavad selles piirkonnas Kareda valla valitsemiskulud, mis on 22,4% valla kogu kuludest. Kulutused ühe elaniku kohta on 5245 krooni, mis on 203 krooni võrra väiksem maakonna keskmisest. Laenud kokku on 6,61 miljonit krooni, sellest Järva-Jaani vallal 3,95 miljonit, Kareda vallal 0,27 miljonit ja Koeru vallal 2,39 miljonit krooni. Laenukoormus (koos intressidega) elaniku kohta on Järva-Jaani vallal 1917,3 krooni, Kareda vallal 270,3 krooni ja Koeru vallal 901,2 krooni, piirkonnas kokku 1159,9 krooni. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad IMAVERE vald senistes piirides tervikuna; KOIGI vald senistes piirides tervikuna; PAIDE linn senistes piirides tervikuna; PAIDE vald senistes piirides tervikuna; ROOSNA-ALLIKU vald, välja arvatud Kihme küla ning VÄÄTSA vald senistes piirides tervikuna.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 21 / 53 Iidsetele tihedatele sidemetele muinas-Järva ja Nurmekunna (Imavere piirkond) vahel viitab keeleline ja kultuuriline sarnasus, mis Nurmekunna ala Viljandi komtuurkonnaga liitmisel pikkade aastate jooksul mõnevõrra kannatas. Vaadeldava ühtse sotsiaal-majandusliku piirkonna kujunemise alged ulatuvad vähemalt 13. sajandisse, kui Paide ordulossi juurde teede ristumiskohta oli tekkinud vanal Liivimaal tuntud kauplemiskoht. Piirkonna ühtseks haridusruumiks kujunemine algas Paide Linnakooli avamisega 19. sajandil ja jätkus Paide Gümnaasiumi asutamisega 1924. aastal. Käesoleval ajal kuuluvad siia peale gümnaasiumide ka hästi väljaarendatud põhi- ja algkoolide võrk ning Paide Muusikakool, Paide Huvikeskus, Paide Tervisekeskus jt. Piirkonna koostöö ja vastastikuste sidemete tugevnemine Kesk-Järvas on toimunud koos tema peamise liiklusarteri Tallinna–Tartu maantee kujunemise ja tee lühenemisega, eriti pärast Kärevere silla valmimist ja otseühenduse rajamist Tartuga. Ükski nimetatud valdadest ei vasta Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500, linnalähedastes valdades vähemalt 4500).

Ühinemise poolt räägib väga hea asend, tugev keskus, tugev keskuse tagamaa, korralik teedevõrk, hea ühendus keskusega, hea koolivõrk, suur eelarve maht, polüfunktsionaalne majandus, tugevad ettevõtlusregioonid (Mäo, Imavere, Reopalu, Väätsa, Roosna-Alliku) ning hea piirkondlik koostöö. Uus omavalitsusüksus moodustab suure ühtse majandusruumi. Suurem pendelränne on Paide–Türi omavalitsusüksuste vahel. Paide linn moodustab suure polüfunktsionaalse keskuse, kuhu toimub pendelränne ühinevatest valdadest. Suuremad tööstuskeskused asuvad Mäos, Imaveres ja Reopalus. Teedevõrgu kogupikkus on 1117,4 km ning hästi orienteeritud omavalitsuse suurimale keskusele Paidele. Olemasolev ühistranspordivõrk on rahuldaval tasemel, mis tagab ühenduse maakonna keskusega ning omavalitsuste vahelise ühenduse. Samuti on hea Tartu–Tallinna suunaline väljund.

Lasteaedade võrk on välja arendatud ning nende töötingimused suhteliselt head ning olulisi investeeringuid lähiajal ei vaja. Koolivõrku kuuluvad Paide Gümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Paide Slaavi Gümnaasium, Paide Täiskasvanute Keskkool, Põhikool, Põhikool, Tarbja LasteaedAlgool, Väätsa Põhikool, Lõõla Algkool, Imavere Põhikool, Roosna-Alliku Põhikool, Algkool, Koigi Põhikool, Päinurme Internaatkool, Päinurme Lasteaed-Algkool. Õpilaste arv piirkonnas kokku on 3093, sh Paide linnas 2098. Paides asub kogu Järvamaad ja Eestit teenindav riigikool Paide Kutsekeskkool. Paide linnas asuvad Paide Huvikeskus ja Paide Muusikakool, mis teenindavad lapsi ka väljastpoolt Paide linna. Linnas tegutseb Kesk- Eesti Arenduskeskus, selle KEA Erakool ja täiskasvanute koolituskeskus Pedagoogikum. Paide linnas tegutseb Sihtasutus Kesk-Eesti Noortekeskus. Suuremaid investeeringuid vajavad lähiajal Paide Gümnaasium ja Imavere Põhikool. Piirkond on kultuuriasutustega suhteliselt hästi kaetud, v.a Paide valla põhjapoolne väheasustatud ala. Piirkonnas on 10 kultuurimaja/rahvamaja ning 11 raamatukogu, 2 muuseumi ja 4 vabaõhulava. Paides töötavad Muusikakool ja Huvikeskus. Rahvaalgatuslikud kultuuriseltsid toimivad hästi Paide vallas (Sargveres), Koigis, Imaveres ja Väätsal. Võimlad on Roosna-Allikul, Vodjal, Sargveres, Väätsal ja Päinurme Internaatkoolil. Ehitamisel on võimla Koigi külla. Paides on võimlad gümnaasiumidel ja kutsekeskkoolil ning Tervisekeskusel. Piirkonnas on 7 staadioni, 6 korvpalli-, 7 võrkpalli- ja 2 tenniseväljakut, 3 lasketiiru, 1 siseujula ning Paide Ühisgümnaasiumi kergejõustikumaneež. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 17 800 elanikku. Omatulud on 3250 krooni elaniku kohta, mis on suurem maakonna keskmisest. Omatulud moodustavad 81,5% tulude üldmahust. Kulude kogumahust kulutatakse valitsemisele 12,1%, mis on maakonna keskmise tasemel. Keskmisest suuremad on kulutused laenudele, mis moodustavad 15,7% kulude kogumahust. Märgitud kulude taset tõstavad Imavere ja Paide vald, kelle kulud laenudele on vastavalt 39,7% ja 30,3% kulude üldmahust. Kulud ühe elaniku kohta on 5648 krooni, mis on 200 krooni võrra suurem maakonna keskmisest. Laenud kokku on 30,93 miljonit krooni, sellest Imavere vallal 6,37 miljonit, Koigi vallal 3,61 miljonit, Paide vallal 4,29 miljonit, Roosna-Alliku vallal 2,59 miljonit, Väätsa vallal 0,07 miljonit ja Paide linnal 14 miljonit krooni. Laenukoormus (koos intressidega) elaniku kohta on Imavere vallal 5867,1 krooni, Koigi vallal 2801,5 krooni, Paide vallal 2086,2 krooni, RoosnaAlliku vallal 1799,9 krooni, Väätsa vallal 44 krooni ja Paide linnas 1353,9 krooni, piirkonnas kokku 1734,1 krooni. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KABALA valla Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad; OISU vald senistes piirides tervikuna; TÜRI linn senistes piirides tervikuna ja TÜRI vald senistes piirides tervikuna. Türi sotsiaal-majandusliku piirkonna kujunemine algas pärast Tallinna–Viljandi kitsarööpmelise raudtee valmimist 1900. aastal. 1924. aastal asutatud Türi Gümnaasiumist, millest kasvas välja ka praegune Türi Tehnika- ja Maamajanduse Kool, sai piirkonda ühendav vaimuelu keskus. 1950. aasta haldusreformiga liideti piirkonna vallad ühtseks haldusüksuseks – Türi rajooniks, mis aga uute liitmiste tulemusena ühendati hiljem

Leht 22 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Paide rajooniga. Vaatamata Türi rajooni eksisteerimise lühiajalisusele, aitas see oluliselt kaasa vaadeldava nelja omavalitsuse halduspiirkonna lähendamisele ja Türi piirkonna ühtsustunde tekkimisele. Selle loogiliseks jätkuks oli taastatud omavalitsuste vahelise koostöö tekkimine, alguses päästeteenistuse ja kodanikukaitse küsimuste lahendamiseks, mis on aga laienenud kõiki eluvaldkondi hõlmavaks. Ükski nimetatud omavalitsusüksustest ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500, linnalähedastes valdades vähemalt 4500; linnad suurusega alla 10 000 elaniku peavad kuuluma valla koosseisu). Ühinemist soodustavateks teguriteks on kompaktne territoorium, tugev keskus, hea teedevõrk, hea koolivõrk, polüfunktsionaalne majandus, arvestatav eelarve maht, hea piirkondlik koostöö, samuti Tagametsa skaudilaagri rahvusvaheline tuntus.

Piirkond moodustab küllaltki ühtse majandusruumi. Suurem pendelränne on Türi–Paide suuna erinevate omavalitsusüksuste vahel. Suurem tööstuskeskus on Türi linn, kuhu toimub pendelränne uue omavalitsusüksuse siseselt. Teedevõrk on hästi orienteeritud omavalitsuse suurimale keskusele Türile. Olemasolev ühistranspordi võrk tagab hea ühenduse maakonna keskusega. Samuti on omavalitsuste siseselt võrk tihe ja väljund Türile hea. Lasteaedade võrk on piisav ja materiaalsed tingimused õppe-kasvatustööks head. Koolivõrgu moodustavad Türi Gümnaasium, Türi Majandusgümnaasium, Põhikool, Retla Kool, Kabala Põhikool ning Türi Toimetulekukool, mis lahendavad piirkonna vajadused üldhariduse andmisel. Vaadeldaval territooriumil asuvad Tartu Ülikooli Türi Kolledž ja Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, mis lisavad piirkonnale vaimset ja kutsevalikualast potentsiaali. Piirkonnas on muusikakool. Kõik koolid on praegu elujõulised.

Piirkonnas töötavad Türi Kultuurimaja, Taikse Rahvamaja, Oisu Rahvamaja, Särevere Spordi- ja Kultuuriselts Alem, Kabala Rahvamaja. Aktiivselt tegutseb Türil Järvamaa Rahvakunstiühing Veimevakk ja käsitööselts Põimik. Piirkonnas töötavad Villevere, Ollepa, Kabala, Retla, Taikse, Türi-Alliku, Kirna, Änari, Kolu, Türi linna ja Laupa raamatukogud. Raamatukogud on ka kõikides koolides. Retlas ja Laupal on kooli- ja rahvaraamatukogu viidud ühte hoonesse. Muuseumid asuvad Türi linnas, Oisus, Käreveres. Piirkonnas on 7 võimlat, 6 staadioni, 2 ujulat, välisväljakud korvpalli, võrkpalli, tennise, laskmise, tehnikaspordi viljelemiseks, orienteerumise ja suusarajad, 2 jõusaali. Türil tuntakse vajadust jõusaali järele. Sporditööd aitavad korraldada mittetulundussektor; spordiühingud ja seltsid. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 12 400 elanikku. Omatulu on ligikaudu 3100 krooni elaniku kohta, mis on ligilähedaselt maakonna keskmisel tasemel. Kulude kogumahust kulutatakse valitsemisele umbes 10,5%, mis on maakonna keskmisest madalam. Laenusid on Kabala vallal 2,25 miljonit, Oisu vallal 2,59 miljonit, Türi vallal 3,5 miljonit ja Türi linnal 3,64 miljonit krooni. Laenukoormus (koos intressidega) elaniku kohta on Kabala vallal 1857,1 krooni, Oisu vallal 1694 krooni, Türi vallal 1285,8 krooni ja Türi linnal 523,3 krooni, piirkonnas kokku ligikaudu 1000 krooni elaniku kohta. LÄÄNE maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HAAPSALU linn senistes piirides tervikuna; MARTNA vald, välja arvatud Allikotsa, Kaasiku, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad ning RIDALA vald senistes piirides tervikuna. Umbes poole tulevase liitvalla territooriumist moodustab ajalooline Ridala kihelkond, teise poole peaaegu sama pika ajalooga Martna kihelkond. Haapsalu linn on rajatud muinasaegse Rotalia (Ridala) hõredalt asustatud rannaseljandikule. Ühendusteede arenedes kujunes Haapsalust piirkonna tähtis tõmbekeskus. Enamik tulevase liitvalla asustusest on koondunud Tallinna–Haapsalu maantee ümbrusse, hõredamalt on asustatud teise ühisvalda läbiva maantee Haapsalu–Laiküla tee ümbrus. Haapsalu linna tänane piir pärineb suures osas juba keskajast, ka Ridala ja Martna valla piirid langevad enamasti kokku ajalooliste kihelkonnapiiridega. Ühinemist toetab asjaolu, et Haapsalu ja enamus teda ümbritsevast Ridala vallast moodustab tervikliku üksuse ning ühtse majandusruumi ja et piirkonna oluliseks tõmbekeskuseks on Haapsalu. Ühinemisega kaasneb aga Haapsalu kui ühe Eesti vanema linna (linnaõigused 1279. a) omavalitsusliku staatuse lõpp. Piirkonna teedevõrk on rahuldavas seisundis. Haapsalus on kolm hästi toimivat linnaliini. Kohalike ja kaugliinide võrk on aastatega välja arenenud. Bussijaam vajab kapitaalremonti ja moodsa infotehnoloogia kiiret kasutuselevõttu nii piletite eelmüügi kui ka sõiduaegade info edastamiseks reisijatele.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 23 / 53 Ühineva omavalitsusüksuse territooriumil on 4 gümnaasiumi (2 eestikeelset, 1 venekeelne, 1 õhtukeskkool), 2 põhikooli ja 3 algkooli. Õpilaste arv kokku on 2887. Koolide arv on optimaalne, praeguste seaduste järgi väheneks aga valdkonna rahastamine. Kui praegu on Haapsalu koefitsient 0,9, Ridalal 1,2 ja Martnal 1,5, siis uus Haapsalu koefitsient lähtuvalt määrusest oleks 0,9, mis võib kaasa tuua kaugemal asuvate koolide reorganiseerimise. Kultuuriasutustest on piirkonnas Läänemaa muuseum, Rannarootsi muuseum, Eesti Raudteemuuseum, Haapsalu Piiskopilinnuse vahitorn ja Lossimuuseum, Haapsalu Kultuurikeskus, Rõude raamatukogu, Martna raamatukogu, Ridala raamatukogu, Asuküla raamatukogu ja Läänemaa Keskraamatukogu. Martna ja Ridala vallad eraldivõetuna ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500, linnalähedases vallas vähemalt 4500). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 16 600 elanikku.

Omatulud moodustavad eelarvest 56%. Laekumine on 6365 krooni elaniku kohta, mis ületab maakonna keskmise 1620 krooni võrra (keskmine 4745 krooni). Eelarve üldsummast moodustavad valitsemiskulud 5%. Laenu tagasimaksmise kulud moodustavad eelarvest 27%, sellest Haapsalu linnal 27% ja Ridala vallal 39%. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KULLAMAA vald senistes piirides tervikuna ja LOODNA valla (Rapla maakond) Laukna, Leevre, Maidla, Sooniste, Soosalu külad. Kavandatava Kullamaa valla moodustab umbes 2/3 ajaloolisest Kullamaa kihelkonnast. Välja jääb kihelkonna põhjapoolne osa, kuna muutunud liiklusolud on selle piirkonna enim sidunud Tallinna–Haapsalu maantee äärse asulateketiga. Kullamaa koos ja ka ilma Loodna vallata on iseseisev majandusruum, mille tõmbekeskused on võrdselt Haapsalu ja Tallinn. Moodustatav omavalitsusüksus on tervik, mille sisemine seotus on tugevam kui seosed naaberomavalitsusüksustega. Valdav osa teenustest osutatakse kohapeal või maakonnakeskuses Haapsalus, mistõttu ei ole otstarbekas kaasata konkreetsesse liitumisprotsessi teisi naaberomavalitsusüksusi. Riigiteed on rahuldavas korras, kohalikud teed vajaksid kapitaalremonti. Ühistranspordi kasutamise võimalused on oluliselt väiksemad kui Haapsaluga ühineval territooriumil. Vajadusel tuleb reiside regulaarsust parandada. Vallas on üks kool (Kullamaa Keskkool) ning see, kas suudetakse säilitada gümnaasiumiosa, sõltub kooli juhtimisest. Kultuuriasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil Kullamaa Kultuurimaja, Kullamaa raamatukogu ja Liivi raamatukogu. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 2000 elanikku. Ühineva omavalitsusüksuse omatulud moodustavad 48% eelarve mahust. Laekumine 2470 krooni elaniku kohta jääb maakonna keskmisest alla 2275 krooni võrra (keskmine 4745 krooni). Eelarve mahust moodustavad valitsemiskulud 12%. Laenu tagasimaksmisele kulutatakse 7% eelarve mahust. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HANILA vald senistes piirides tervikuna LIHULA vald senistes piirides tervikuna ja MARTNA valla (Lääne maakond) Allikotsa, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad. Praeguse Lõuna-Läänemaa killustatus neljaks väikekihelkonnaks pärineb keskajast, mil siinsed maad jagunesid siiluti ordu ja piiskopi vahel. Lisaks neile kuulus kuni 1949. aastani Läänemaa koosseisu ka Varbla kihelkond. Vaadeldav piirkond on üks Läänemaa vanema ja läbiuurituma ajaloolise asustusega alasid, eriti tuntud on Hanila ümbruses asuvad muistised, aga ka ja Massu maalinn ja mitmed kultusekivid. Nagu sajandeid tagasi paiknes asustus põhiliste ühendusteede, tollal jõgede ja mereranna lähistel, nii on see ka täna, mil peamiseks koondajaks on kujunenud maanteed. Enamik siinsest rahvastikust elab Lõuna-Läänemaa peamise liiklustelje Risti-Virtsu maantee lähikonnas. Ühinemist toetavaks teguriks on ühine infrastruktuur (Risti–Virtsu maantee) ja asjaolu, et Lihula linn on piirkonna tõmbekeskus (gümnaasium, riigiasutused, kaubandus, liikluse sõlmpunkt). Lihula koos Hanila vallaga on loogilises ühises majandusruumis, mille tõmbekeskus on Lihula ja väiksem keskus Virtsu. Riigiteed ja kohalikud teed vajaksid investeeringuid. Piirkonnas on hästi toimiv kohalike ja kaugliinide võrk (bussijaama infosüsteem vajab väljaarendamist).

Leht 24 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Haridusasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil 1 gümnaasium, 3 põhikooli ja 3 algkooli. Õpilaste arv on aga ainult 790. Ilmselt muutuvad siinsed kuueklassilised algkoolid kolmeklassilisteks ja paar põhikooli esialgu kuueklassilisteks algkoolideks. Kultuuriasutustest on piirkonnas Lihula raamatukogu, Virtsu raamatukogu, Metsküla raamatukogu, Kirbla raamatukogu, Vatla raamatukogu, Kõmsi raamatukogu, raamatukogu, Kõmsi rahvamaja, Vatla rahvamaja, Lihula kultuurimaja, Penijõe muuseum, Matsalu muuseum, Virtsu kodu-uurijate muuseum, Hanila muuseum ja Lihula muuseum. Eraldivõetuna ei vasta ükski ühinevatest osapooltest Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5500 elanikku. Omatulud moodustavad eelarvest 61%. Laekumine on 5300 krooni elaniku kohta, mis ületab maakonna keskmise 555 krooni võrra. Eelarve mahust moodustavad valitsemiskulud 13%. Kulud laenude tagasimaksmisele moodustavad 5%, sellest Lihula vallal 6% eelarve mahust ja Hanila vallal 4% eelarve mahust. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad NOAROOTSI vald senistes piirides tervikuna; NÕVA vald senistes piirides tervikuna ja VORMSI vald senistes piirides tervikuna. Vormsi ja Noarootsi on olnud iseseisvad kihelkonnad, Nõva abikirik kuulus Harju-Risti, hiljem Lääne-Nigula kihelkonda. Ühisnimetajaks on siin kuni II maailmasõjani elanud rannarootslased. Ühinemist toetavaks asjaoluks võib nimetada ühiseid probleeme ranniku puhkemaastike haldamisel ning Rannarootsi tausta. Nõva ja Noarootsi on suhteliselt iseseisva majandusruumiga, mille tõmbekeskused on võrdselt Haapsalu ja Tallinn. Ühinemisega tuleb ette näha vajalikud investeeringud vallasiseste ühendusteede rajamiseks ja rekonstrueerimiseks. Rekonstrueeritavat teed on 25 km, uut teed 13 km, kettpraami ühendus üle Voosi kurgu 1,8 km. Kui kogu piirkonnal oleks püsiühendus Haapsaluga, aitaks see oluliselt kaasa majanduse arengule. Vormsi on hetkel autonoomne majanduspiirkond, mille majandusarengule ja pendelrändele annaks olulise hüppe püsiühendus Noarootsi poolsaarega. Vormsi teedevõrk vajab aastaringselt süsteemsemat hooldusremonti, vaatamata saarelisele asendile. Nõva riigitee Riguldist kuni Harju-Ristini Harjumaal vajab mustkatte alla viimist ja kohalikud teed kapitaalremonti. Noarootsi teedevõrk on rahuldavas korras. Nõva ühistranspordiühendus on võrdselt rahuldav nii Haapsalu kui ka Keila suunal (saab hommikul linna ja pärastlõunal või õhtul tagasi). Suviti on vajadus reisimiseks Tallinna suunal suurem. Kui liitutakse Noarootsiga, tuleb Nõva ja Pürksi vahel sisse seada bussiühendus vähemalt mõnel päeval nädalas. Pürksi–Haapsalu vahel avati 2001. a veebruaris kohalik liin, mis toimib korralikult. Talvel ühendab noarootslasi Haapsaluga Österby–Haapsalu jäätee, mis on Pürksi elanikule ligikaudu 6 korda lühem tee Haapsalusse kui maanteed mööda. Vormsi on ainuke Eesti väikesaar, kus on aasta ringi toimiv regulaarne bussiliin, mis on seotud praamiliiklusega. Praegune praamiühendus aga ei rahulda vormsilasi. Kui liitutakse Noarootsi ja Nõvaga ning tekib püsiühendus, siis peavad ühistranspordis toimuma suured ümberkorraldused nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil. Haridusvõrgu moodustavad Vormsi Põhikool, Nõva Põhikool, Noarootsi Kool ja Noarootsi Gümnaasium. Ühinenud vallas on õpilasi kokku 227. Kõigis ühinenud valdades peaks säilima algkool (kuni 6 klassi). Võimalikus tulevases vallakeskuses Pürksis peaks olema põhikool ja gümnaasium. Kultuuriasutustest on piirkonnas Vormsi raamatukogu, Nõva raamatukogu, Peraküla muuseum, raamatukogu, Noarootsi raamatukogu, Pürksi kultuurimaja ja Lyckholmi muuseum. Ükski loetletud omavalitsusüksustest ei vasta eraldi ega ka koosvõetuna elanike arvu poolest Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 1750 elanikku. Omatulude laekumine moodustab 48% eelarve üldmahust. Laekumine 3264 krooni elaniku kohta on maakonna keskmisest 1481 krooni võrra madalam. Eelarve mahust moodustavad valitsemiskulud 20%. Laenu tagasimaksmisele kulutati 5% eelarve mahust (Vormsi 7% ja Nõva 12%). 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad MARTNA valla Kaasiku küla; ORU vald senistes piirides tervikuna; RISTI vald senistes piirides tervikuna ja

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 25 / 53 TAEBLA vald senistes piirides tervikuna. Umbes 2/3 uue valla territooriumist moodustab ajalooline Lääne-Nigula kihelkond. Valla idapoolne osa – Risti ja kant – on kuulunud Kullamaa kihelkonda. Piirkonna ühtekuuluvust on läbi aegade mõjutanud Läänemaad läbivate ühendusteede areng. 20. sajandi algul valminud Keila–Haapsalu raudtee ja umbes samal ajal kasutusele võetud uus Tallinna–Haapsalu maantee on oluliselt mõjutanud nende lähiümbruse elukeskkonda, sidudes Taebla, ja Risti kandi asustuse tervikuks. Just tänu maanteele on loetletud asulate omavaheline ühendus, aga ka ühendus maakonna keskuse Haapsaluga hea. Liitumist toetavateks teguriteks on ühine infrastruktuur (raudtee, riigimaanteed), ühine ajalugu Nigula kihelkonna kaudu (Oru ja Taebla vald) ning asjaolu, et ei vajata täiendavaid vahendeid infrastruktuuri ehitamiseks.

Kõigi ühinevate omavalitsusüksuste tõmbekeskus on Haapsalu ja pendelränne on kõigil Haapsalu linnaga. Omavalitsusüksuse keskuseks sobib Taebla. Teedevõrk on rahuldavas korras. Taebla–Risti vahel on hästi arenenud kohalike ja kaugliinide võrk. Oru ja Taebla vaheline ühistranspordiühendus hetkel puudub, mis tuleb kohe pärast valdade liitumist . Oru ja Taebla vahel on korralik mustkattega tee, investeerida tuleb uute bussipeatuste väljaehitamisse. Kõige suuremaid muudatusi on ette näha hariduse valdkonnas. Praegu on siin kolm põhikooli ja gümnaasium, õpilasi ainult 831. Ilmselt võib mõni põhikool muutuda tulevikus algkooliks. Nende arvude alusel võib rahastamine uues omavalitsusüksuses oluliselt väheneda. Kui praegu on Oru ja Risti koefitsient 1,4 ning Taebla Gümnaasiumil 1,0, siis uus Voore valla koefitsient määruse järgi oleks 1,0.

Kultuuriasutustest jäävad piirkonda Taebla raamatukogu, Palivere raamatukogu, Risti raamatukogu, Oru raamatukogu, Taebla Klubi, Talumuuseum ja A. Laikmaa muuseum. Ühinevad omavalitsusüksused eraldivõetuna ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5000 elanikku. Omatulud moodustavad eelarve mahust 64%. Laekumine 3323 krooni elaniku kohta jääb maakonna keskmisest alla 1422 krooni võrra. Eelarve mahust moodustavad valitsemiskulud 13%. Laenude tagasimaksmise kulud moodustavad 7% eelarve mahust (Taebla vallal 7%, Risti vallal 5% ja Oru vallal 10%). LÄÄNE-VIRU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAKVERE linn senistes piirides tervikuna; RAKVERE valla Tõrremäe küla; SÕMERU valla Papiaru, Roodevälja, Ussimäe külad ning VINNI valla Piira küla. Rakvere linn on kuni praeguseni eksisteerinud samades piirides; kihelkondade eksisteerimisel oli linn suurema kihelkonna keskuseks. Koos haldusterritoriaalse korralduse muutmisega on tekkinud vajadus ka Rakvere linna halduspiiride korrigeerimise järele. Rakvere linn vajab loogilist piiri, et välja arendada oma infrastruktuuride ja kommunikatsioonide võrku nii elamupiirkondades kui ka linna tööstuslikus põhjapiirkonnas tööstuse jätkuvaks arendamiseks (teed, ümbersõiduteed, juurdepääsuteed jne). Maavanem pakub välja linna halduspiiri nihutamise Rakvere linna ümbritseva ümbersõiduteeni. Siseministeerium teeb ettepaneku liita mõni küla tervikuna Rakvere linnaga ning vajadusel viia lahkmejoonte korrigeerimine läbi enne või pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Piirkonna näol kujuneb igati loogiline majandusruum linna infrastruktuuride ja tööstusliku osa väljaarendamiseks. Lõpeb linnalähedaste tiheasustusalade elanike pendelränne valla ja linna vahel. Piirkonnas (Rakvere linnas) on 5 lasteaeda (sealhulgas 3 eralasteaeda), 1 algkool, 2 põhikooli (sealhulgas 1 erapõhikool), 4 keskkooli/gümnaasiumi (sealhulgas 1 venekeelne). Kutseõppeasutustest on Rakvere Pedagoogikakool (lähiajal ootab ees ühendamine Mõdriku tehnikumiga) ja Rakvere Kutsekeskkool. Töötavad Rakvere Muusikakool, Rakvere Spordikool ja 2 erahuvikooli. Linna hariduse arengukava on koostamisel. Kultuuriasutustest on Rakvere linnas kutseline teater, 1 kino, 3 muuseumi, 1 kultuurimaja, 1 raamatukogu, 2 kunstigaleriid. Rakvere linnas ilmuvad maakondlikud lehed Virumaa Teataja, Kuulutaja, Virumaa Nädalaleht. Tegutseb Raadio Viru. Rakvere linn on Lääne-Virumaa Ühisomavalitsuse ja Eesti Linnade Liidu liige. Rakvere linn on koos Rakvere valla ja Sõmeru vallaga ASi Rakvere Vesi omanikuks.

Leht 26 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab ligikaudu 20 000 elanikku. Omatulude tase on umbes 2450 krooni elaniku kohta, mis on üle maakonna keskmise. Valitsemiskulud on 10,6%, laenude tasumiseks kulutatakse 7,7% eelarve kuludest. Laenu maht 1. jaanuari 2001. a seisuga oli 13 938 500 krooni, sellest 2001. aastal tasutav 5 855 000 krooni. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HALJALA vald senistes piirides tervikuna; RAKVERE valla Kloodi, Päide, Veltsi külad ning VIHULA vald, välja arvatud Karepa, Rutja, Tidriku, Toolse külad.

Haljala kihelkond hõlmas praeguse Haljala valla ja enamuse praeguse Vihula valla territooriumist. Viru kolhoosi koosseisu kuulusid enamus praeguse Haljala valla ja Vihula valla küladest. Ühinemise poolt räägib tihe seotus hariduse valdkonnas – Haljala Keskkoolis on õppinud ja õpib jätkuvalt rohkesti Vihula valla lapsi. Integreeritus kultuuri valdkonnas. Uus omavalitsusüksus moodustab võimalikult tervikliku regiooni Haljala ja Võsu alevike baasil. Vihula valla 4 küla on oma seostelt Kunda linna suunalised ning seega on otstarbekas see piirkond liita Kunda ja Viru-Nigulaga. Praegusel oma valla territooriumil käib tööl üle 50–60% elanikest. Haljala vallast käiakse veel Rakverre ja Tallinnasse. Vihula vallast käiakse peamiselt Tallinnasse (~10%) ja Haljalasse (7%).

Haljala vallas on kokku kohalikke ja erateid 96,8 km. Riigimaanteid on 108 km. Viimase kümne aasta sees olulisi investeeringuid pole tehtud. Täna vajab erinevas mahus remonti umbes 90% kohalikest ja erateedest. Vihula vallas on teede olukord läbilõikes analoogne. Ühistranspordi olukord on puudulik. Ühendus on maakonna keskusest kaugemale jäävate küladega puudulik, kohati puudub täielikult. Normaalseks võib lugeda ainult bussiliiklust Rakvere ja Essu, , Haljala vahel. Vihula vallas on ühistranspordi olukord veelgi halvem hajaasustuse tõttu. Haridus- ja lasteasutuste võrgu moodustavad 2 lasteaeda, 2 lasteaed-algkooli, 1 algkool, 2 põhikooli, 1 keskkool (Haljalas). Olemasolev koolivõrk on rahuldav põhihariduse omandamiseks. Kultuuriasutustest on piirkonnas 3 muuseumi (kõik Vihula vallas) ja kodulootuba Haljalas, 2 rahvamaja/klubi (Haljalas ja Võsul), uus perspektiivne klubihoone on planeeritud Võsule. Raamatukogusid/teabetubasid on kokku 7. Haljala vallas ilmub Haljala Leht ja Vihula vallas Vihula Valla Infoleht. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5600 elanikku. Omatulu on ligikaudu 238 krooni elaniku kohta, mis on kõrgem maakonna keskmisest. Valitsemiskulud on umbes 20,7%, laenude tagasimaksmise osatähtsus 1,3% eelarvest. Laenu jääk 1. jaanuaril 2001. a oli Haljala vallal 915 000 krooni. Vihula vallal laenukohustused puudusid. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KUUSALU valla (Harju maakond) Kolgu küla; LEHTSE vald (Järva maakond), välja arvatud Jäneda, Kõrveküla, Linnape, Läpi, Patika, Raudla külad; SAKSI vald, välja arvatud Kiku, Pariisi, Salda külad ning TAPA linn senistes piirides tervikuna. Tapa linn on Eesti tähtsamaid raudteesõlmpunkte. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudtee oli Tallinna–Sankt- Peterburgi raudtee. Siitpeale sai Tapast jõudsalt kasvav raudteelaste asula. Linnaõigused sai Tapa 1926. aastal. Praegu on Tapa kujunemas Eesti kaitsejõudude peamiseks keskuseks. Lehtse vallale ja Saksi vallale on Tapa linn ajalooliselt suuremaks tõmbekeskuseks. Tapa linn koos oma tagamaaga moodustab võimalikult tervikliku regiooni keskusega Tapa linnas. Lehtse valla rahvale tagatakse vallakeskus loogilises tõmbekeskuses. Sama kehtib ka Saksi valla puhul. Ühinemisega tuleb luua eeldused Tapa–Lehtse vahelisele teele kõvakatte paigaldamiseks. Oma linnas saab tööd üle 80% elanikest. Saksi vallast käiakse peamiselt Tapal (ligi 50%). Lehtsest käib Tapal üle 10% töötajatest. Tapa oma eespool nimetatud tagamaaga moodustab igati ühtlase toimiva piirkonna.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 27 / 53 Tapa linnas pole riigimaanteid. Kasutusel on juurdepääsuteed ASi Eesti Raudtee, Eesti kaitseväe ja riigireservi ladude juurde (asfaltkattega ja väga halvas olukorras). Suurim liikluskoormus on 5,3 km pikkusel Tapa linna läbival Pärnu–Rakvere maanteel, kavandamisel on uus ringtee. Heas seisukorras on Tapa–Loobu maantee, takistuseks on vaid ristumine raudteega. Lehtse tee on väga halvas seisukorras (kruuskate ning kevadperioodil kohati kandevõime nõrk). Raudtee-reisitransport on järsult halvenenud. Bussiliiklus on oluliselt paranenud Tallinna suunal. Piirkonnas on 4 lasteaeda (ka Lehtse oma), 1 põhikool (Lehtses), 2 gümnaasiumit (sealhulgas 1 venekeelne). Töötab Tapa Muusikakool. Koolivõrk vastab vajadustele. Kultuuriasutustest on muuseumid Tapal ja Moel. Töötab Tapa Kultuurikoda. On 3 raamatukogu. Ilmuvad Tapa linna leht Sõnumid ja Saksi vallaleht.

Ühistegevuse osas on Saksi ja Tapa vahel toimunud ühised ettevõtmised hariduse, kultuuri ja tervishoiu valdkonnas. MTÜ Tapa Arenduskojas osalevad Tapa linn, Saksi vald, Tamsalu linn, Tamsalu vald, Kadrina vald ja Lehtse vald. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 10 500 elanikku. Omatulude osakaal on ligikaudu 1955 krooni elaniku kohta, mis on madalam maakonna keskmisest. Valitsemiskulud moodustavad 16,6% eelarvekuludest. Laenude tagasimaksmisele kulub 8,95% kulude üldmahust. 1. jaanuari 2001. a seisuga oli tagastamata laenude kogumaht Tapa linnal 5 557 800 krooni (piirkonnal veidi enam), millest makstakse tagasi 2001. aastal 2 194 200 krooni ja 2002. aastal 1 602 600 krooni. Saksi valla laenukoormus on 497 000 krooni, millest 2001. aastal kuulub tagastamisele 129 000 krooni ja 2002. aastal 120 000 krooni.

4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KADRINA vald;

KUUSALU valla (Harju maakond) Pala ja Tõreska külad; RAKVERE vald, välja arvatud Arkna, Kloodi, Paatna, Päide, Tõrremäe, Veltsi külad ning SAKSI valla Kiku, Pariisi, Salda külad. Piirkonna ühinemine võimaldab vallas korraldada koolieelsete lasteasutuste ja koolide sidumise Kadrina Keskkooli õppe- ja majandustegevusega. Paremini saab korraldada Kadrina spordibaaside kasutamist. Ühinemine võimaldab mitmekesisemalt ja otstarbekamalt kasutada olemasolevaid kultuuri- ja sporditöö vahendeid ning kogemusi kultuurielu edendamisel; võimaldab hästi toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist ja valla omandis oleva OÜ Kadrina Hooldekodu enamat kasutamist valla elanike huvides; võimaldab korraldada keskkonnakaitset tulemuslikumalt suuremal territooriumil, kasutades samu vahendeid ja inimressursse; võimaldab ehituse ja maakorraldusliku planeerimise kvaliteedi tõusu ning otstarbekat registrite koostamist ja pidamist; võimaldab kasutada valla tänaste äriühingute kogemusi ja tehnilisi vahendeid sooja-, vee- ja kanalisatsioonimajanduse ning puhastusseadmete korraldamisel kogu valla territooriumil, samuti elamumajanduse ja heakorratööde korraldamisel. Avaneb ka võimalus saavutada majanduslikult parem tulemus, suurendades investeeringuid, vähendades püsikulusid ja vältides kattuvaid tegevusi. Valla territooriumil toimivate tegevusvaldkondade mitmekülgsus tasakaalustab avaliku ja erasektori tegevust, täiendades ja toetades üksteist. Võimaldab teha valda atraktiivsemaks potentsiaalsetele investoritele. Linnalähedasel Rakvere vallal ei ole teist võimalust kui liitumine naabervallaga. Rakvere valda Rakvere linnaga tervikuna pole otstarbekas liita. Eesmärgiks on Rakvere linna kui maakonnakeskuse säilitamine. Piirkond moodustab ühtlase regiooni. Praegusel oma valla territooriumil käib tööl Kadrina vallas ligi 50% ja Rakvere vallas umbes 30% vallaelanikest. Mingil määral käiakse Rakvere vallast ka Kadrina valda tööl, kuid peamiseks suunaks on Rakvere linn (üle 40%). Järgmiseks suunaks on Kadrina jaoks Rakvere linn ja Tapa linn. Oluline on ka Tallinna suund. Teedevõrk vastab vajadustele nii oma tiheduse kui ka tehnilise seisundi poolest. Kohalikud teed vajavad investeeringuid (remont, taastamine, katete tegemine, ehitus). Kadrina ja Rakvere linna vahel on piisavalt tihe bussiühendus. Vajalikuks võib osutuda uue maakondliku avaliku bussiliini käivitamine marsruudil Rakvere– Lepna–Jõepere––Kadrina–Rakvere. Piirkonnas on 1 lasteaed, 3 lasteaed-algkooli, 2 algkooli (Kadrinas algkoole ei ole), 1 põhikool ja keskkool (Kadrinas), Kadrina Kunstidekool. Koolivõrk on korrastatud ja vastab piirkonna vajadustele. Kultuuriasutustest on piirkonnas 1 rahvamaja (Kadrinas), 5 raamatukogu. Kadrinas avatakse avalik internetipunkt. Kadrinas ilmub Kodukant ja Rakvere vallas Rakvere Valla Sõnumid. Haridust, kultuuri ja sporti teenindab OÜ Kadrina Sport (siseujulad, võimla, lasketiir, tõste- ja maadlussaal jne). Kokku on uues omavalitsusüksuses üle 7000 elaniku.

Leht 28 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Omatulud on umbes 2160 krooni elaniku kohta, mis on pisut alla maakonna keskmise. Valitsemisele kulutatakse ligikaudu 16,6% eelarve mahust. Laenude tasumiseks kulub umbkaudu 5,4% eelarvest. 1. jaanuari 2001. a seisuga oli laenukoormus Kadrina vallal 3 721 400 krooni ja Rakvere vallal 2 810 000 krooni. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad TAMSALU linn senistes piirides tervikuna ja TAMSALU vald senistes piirides tervikuna. Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste , Assamalla, Vao, Vajangu, Võhmuta, Einmanni, Nõmmküla valdade vahel. Aastatel 1941–1962 kuulus Väike-Maarja külanõukogu koosseisu.

Kohalik omavalitsusüksus moodustab tervikliku regiooni. Tamsalu valla keskus oli seni Tamsalu linnas. Piirkond moodustab ühtse majandusruumi. Üle 60% saab tööd antud piirkonnas. Järgmised tõmbekeskused on Rakvere, Tapa, Tallinn. 1999. aastal hinnati valla riigiteede katted väga heas või heas seisukorras olevateks. Arenenud teedevõrk ja raudtee olemasolu on valla üks olulisi arengu eeldusi. Valla kohalike teede olukorda võib lugeda küllaltki heaks. Parandamist vajavad külateed ja talude sissepääsuteed. Kruusateid hooldatakse pidevalt. Ühistranspordi olukorda ei saa hetkel rahuldavaks lugeda. Bussitransport on tunduvalt kallim ja bussiga kulub ka rohkem aega sihtpunkti jõudmiseks kui rongiga. Piirkonnas on 3 lasteaeda, 1 põhikool ja 1 gümnaasium (Tamsalu linnas). On plaanis Vajangu Põhikool ümber korraldada 5-klassiliseks algkooliks. Tamsalu Gümnaasium rahuldab piirkonna vajadusi. Kultuuriasutustest on piirkonnas 1 muuseum Porkunis, 1 perspektiivne rahvamaja Tamsalu linnas, 3 raamatukogu. Kahe omavalitsuse peale ilmub üks vallaleht. Ühistegevuses annavad ühinevad omavalitsusüksused koos välja Tamsalu ajalehte. Koos osaletakse tervisekeskuse arendamisel. Valminud on ühised arengukavad, üldplaneering. Toimuvad ühised kultuuriüritused, projektides osalemine jne. Tööle on võetud ühine valla- ja linnaarst, arhitekt, jurist, metsakonsultant, tööhõivekonsultant. Kõige sisulisem on koostöö Lääne-Viru maakonnas. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5400 elanikku. Omatulud on 1778 krooni elaniku kohta, mis on 451 krooni alla maakonna keskmise. Valitsemiskulud moodustuvad eelarvest. Laenude tasumiseks kulub 6,5% eelarve vahenditest. Laenukoormus seisuga 1. jaanuaril 2001. a moodustas kokku 6 255 700 krooni, sellest Tamsalu linnal 5 219 500 krooni ja Tamsalu vallal 1 036 200 krooni. 6.Uue omavalitsusüksuse moodustavad AVANDUSE vald senistes piirides tervikuna; RAKKE vald senistes piirides tervikuna ja VÄIKE-MAARJA vald senistes piirides tervikuna. Hendriku Liivimaa kroonika andmeil oli Virumaa lõunaosas suur Lemmu muinaskihelkond. Seoses ristiusustamisega tekkisid 13. sajandil Viru-Jaagupi ja Simuna kirikukihelkonnad, viimasest aga 14. või 15. sajandil Väike-Maarja kihelkond. Looduslikult ühendab Väike-Maarja–Avanduse–Rakke piirkonda Pandivere kõrgustiku lõunaosa oma põldude, metsade, jõgede ja järvedega. Siin asuvad kõrgustiku 3 kõrgemat mäge: Emumägi (166 m), Kellavere (156 m) ja Ebavere (146 m) mägi. Avanduselt saab alguse Pedja jõgi. Põltsamaa jõe lätted asuvad Väike-Maarja piirkonnas. Lisaks seitsmele kaunile Äntu järvele on Rakke piirkonnas veel 5 väikest järve. Ümbruskonda ühendas baltisaksa kultuur. Väike-Maarja ja Simuna (sh Rakke) kihelkonnad olid kõrgema haridusliku tasemega alasid kogu Põhja-Eestis. Juba 1832. a rajati Simunasse kihelkonnakool, mis andis mitme aastakümne jooksul vallakooliõpetajaid paljudele PõhjaEesti koolidele. Sama tegi ka 1873. aastal asutatud Väike-Maarja kihelkonnakool. Tulevane omavalitsusüksus moodustab võimalikult tervikliku regiooni, Väike-Maarja keskusena on keskuseks ka ümberkaudsete valdade elanikele. Tänase Rakke valla piires pakutavad omavalitsusteenused on lähiaastatel muutumas valdade piire ületavaks, eelkõige gümnaasiumihariduse andmine. Vahemaa 17 km Rakke ja Väike- Maarja vallakeskuste vahel on kergesti ja kiiresti läbitav ning võimaldab seetõttu ametniku kiiret liikumist ja on väljakujunenud liikumissuundadest enim kasutatav. Väike-Maarja–Rakke suunas liigub buss 10 korda päevas, vastassuunas 8 korda. Liitumine Avanduse ja Väike-Maarja vallaga võimaldab osutada teenuseid ökonoomsemalt.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 29 / 53 Üle 60–70% elanikest saab tööd praeguses kohalikus omavalitsusüksuses, kuid pendelränne toimub rohkem Väike-Maarja suunas (sealt läbi on järgmine koht Rakvere linn). Teedevõrk on piisavalt välja arendatud. Väike-Maarja vallas on vallateid 119 km, erateid 55 km, muid teid 80 km. Avanduse vallas on vallateid 43 km, erateid 6 km, muid teid 42 km. Rakke vallas on vallateid 82 km. Väike-Maarja vallateedest on 36 km asfaltkattega teed, mis on halvas seisukorras. Kruuskattega teed on rahuldavas seisukorras. Lisaks läbib valdu piisava tihedusega riigi tugiteede võrk. Ühistransport Rakke–Väike- Maarja vahel on piisav, Simuna–Väike-Maarja vahel vajaks tihendamist. Väike-Maarja vallas on külasid, mida ei läbi ükski bussiliin (v.a õpilasliinid). Territooriumil on 2 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 2 algkooli, 3 põhikooli, 2 keskkooli/gümnaasiumi. Väike- Maarjas on kutseõppeasutustest Väike-Maarja Õppekeskus ning riigi omanduses olev Väike-Maarja Päästekool ja Tapa Muusikakooli Simuna filiaal ning Väike-Maarja Muusikakool. Salla Põhikool tuleb ümber korraldada 5- klassiliseks algkooliks. Õpilaste arvu kahanemisel tuleb Rakke Gümnaasium ümber korraldada põhikooliks. Kultuuriasutustest on piirkonnas 3 muuseumi (1 perspektiivne on tegemisel Rakkes), 5 rahvamaja, 8 raamatukogu/teabetuba. Avanduse vallas (Simunas) on kaasaegne spordihoone. Igas vallas ilmub oma vallaleht. Ühistegevuses on Avanduse ja Rakke vald teinud koos ühist turismiprojekti. Samuti on neil kahe omavalitsuse peale ühine ehitusjärelevalve spetsialist ja maanõunik. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 8300 elanikku. Omatulu ühe elaniku kohta on umbes 1840 krooni, mis on maakonna keskmisest madalam. Eelarve kuludest moodustavad halduskulud 14,4%. Laenude tagasimaksmiseks kulub 6,5% vahenditest. 1. jaanuaril 2001. a oli laenukoormus kolmel omavalitsusel kokku 7 809 000 krooni, millest Väike-Maarja vallal 5 000 000 krooni, Rakke vallal 1 557 000 krooni ja Avanduse vallal 1 252 000 krooni. 7.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

LAEKVERE vald senistes piirides tervikuna ja VINNI vald, välja arvatud Piira küla. Vinni vald moodustab koos Laekvere vallaga tervikliku regiooni. Laekvere valla elanikele on see suund kõige loogilisem, kuna nad liiguvad Rakvere linna läbi Vinni valla. Ühinemise kaudu saab ühtlasi korrastada haridusasutuste võrku. Oma vallas käib tööl üle 60% elanikkonnast. Mingil määral käiakse Laekvere vallast Vinni valda, kuid vastupidist liikumist pole. Piirkond moodustab ühtse majandusruumi, tõeliseks tõmbekeskuseks on Rakvere. Riigiteede seisukord on hea. Kohalike teede võrk on rahuldav, kuid nende seisund üldiselt halb. Ühistranspordi olukord on väga hea. Vajalik võib olla liikluse tihendamine Laekvere ja Pajusti vahel. Piirkonnas on 6 lasteaeda, 1 lasteaed-algkool, 4 põhikooli, 1 gümnaasium (Vinni-Pajusti), kutseõppeasutustest on Mõdriku Põllumajandustehnikum. Koolivõrk on optimaalne. Õpilaste arvu vähenemisel tuleks Muuga Põhikool ümber korraldada 5-klassiliseks algkooliks. Kultuuriasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil 2 muuseumi, 5 rahvamaja, 8 raamatukogu/teabetuba. Mõlemas vallas ilmuvad vallalehed. Piirkonda jääb Vinni Spordikompleks (võimla, ujula, maadlus, jõusaal, majutus), võimlad Vinni-Pajusti Gümnaasiumis, Mõdrikus, Roelas, Tudus, staadionid Roelas, Mõdrikus. Eravalduses on tenniseväljak Pajustis. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 7300 elanikku. Omatulud on ligikaudu 2190 krooni elaniku kohta, mis on pisut alla maakonna keskmise. Halduskulud moodustavad 19,3% eelarvest. Laenude tagasimaksmiseks kulutatakse 7,1% eelarve vahenditest. 1. jaanuari 2001. a seisuga oli laene kokku 3 313 200 krooni, sellest Vinni vallal 2 645 600 krooni, Laekvere vallal 667 600 krooni. 8.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KUNDA linn senistes piirides tervikuna; VIHULA valla Karepa, Rutja, Tidriku ja Toolse külad ning VIRU-NIGULA vald senistes piirides tervikuna. Ajalooliselt on Kunda linn kuulunud Viru-Nigula kihelkonda, haldusüksusena tegutsenud Kunda-Malla valla territoorium on osa praeguse Viru-Nigula territooriumist.

Leht 30 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Kunda linn koos Viru-Nigula valla ja Vihula valla 4 külaga moodustab uue omavalitsusüksuse, kus on üle 6000 elaniku. Nimetatud uus omavalitsusüksus moodustab tervikliku regiooni keskusega Kunda linnas ja järgmise keskusega Viru-Nigulas. Viru-Nigula valla ja Vihula valla nimetatud külade tõmbekeskuseks on Kunda linn. Otstarbekas on Viru-Nigula vald ja Vihula valla mõned külad liita Kunda linnaga ühtseks uueks omavalitsusüksuseks. Kunda linnale jääb vallasisese linna staatus. Piirkond moodustab ühtse majandusruumi. Kunda linnas saab tööd 80% linnaelanikest ja ligi 50% Viru-Nigula valla elanikest. Peamiseks tõmbekeskuseks antud piirkonnale on Kunda linn. Riigiteede olukord on rahuldav. Kohalikud teed, sillad ja tänavad vajavad taastamist ja kapitaalremonti. Bussiühendus on Rakvere, Tallinna, Narva, Kiviõli ja Tartuga. Lähipiirkondade bussiliiklus Viru-Nigula valla Selja külaga ja Vihula valla Toolse, Rutja, Karepa küladega vajab haldusreformi järgselt parandamist. Kokku on piirkonnas 2 lasteaeda (1 neist Kundas), 1 põhikool, 2 keskkooli, 1 muusikakool. Vaieldamatuks keskuseks hariduse valdkonnas on Kunda (1/3 Viru-Nigula valla põhikooliealistest lastest käivad Kundas. Kundas asuvad 2 keskkooli ühendatakse 1. septembril 2001. a. Koolivõrk vastab vajadustele. Kultuuriasutustest on uue omavalitsusüksuse territooriumil 2 muuseumi (Kundas ja Viru-Nigulas) ja 1 perspektiivne muuseum Karepal, 2 rahvamaja/klubi, 3 raamatukogu (Kundas, Viru-Nigulas, Karepal). Ilmuvad valla- ja linnaleht – Kundas Meie Kodu ja Viru-Nigulas Viru-Nigula Teataja. Kundas asub turismi arendamise tarvis I-punkt. Tulevikus võiks vähendada vallavalitsuse hallata olevate asutuste juhtide arvu, näiteks mitme kooli peale oleks üks direktor. Liitumisel ei saa likvideerida ühtegi praegu tegutsevat asutust. Viru-Nigulasse peab jääma pärast liitumist vähemalt üks ametnik, kes võtab vastu elanike avaldusi, registreerib sündi ja surma, korraldab teiste ametnike vastuvõttu vastavalt elanike vajadustele jne. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6100 elanikku. Omatulu on ligikaudu 2440 krooni elaniku kohta, mis on üle maakonna keskmise. Valitsemiskulud moodustavad 7,1% ja laenude tagasimaksmise kulud 3% eelarve üldkuludest. 1. jaanuari 2001. a seisuga oli laenukoormus kokku 3 306 100 krooni, sellest Kunda linnal 2 006 100 krooni ja Viru-Nigula vallal 1 300 000 krooni. 9.Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAKVERE valla Arkna küla; RÄGAVERE vald senistes piirides tervikuna ja SÕMERU vald, välja arvatud Ussimäe, Papiaru, Roodevälja külad. Mõlemad omavalitsusüksused on kuulunud Viru-Nigula (ajalooliselt Mahu) kihelkonda. Eripäraks on paiknemine maakonnakeskuse lähedal. Kahe valla ühine halduspiirkond on hästi arenenud infrastruktuuriga ja arenev elu- ning majandustegevusega ja rikkaliku kultuuripärandiga tugev tööstus- ja ekspordipiirkond, kus on suudetud vältida ulatuslikumat ääremaastumist ning on säilinud hästi arenenud põllu- ja metsamajandus. On olemas hea koolivõrk ja avalikud teenused, välisinvestorite arvestatav osakaal ettevõtluse arengus, maavarade ja metsaressursside lähedus, looduse ja loodusressursside mitmekülgsus, arenev puhkemajandus. Volikogud on 2001. a märtsis otsustanud ühisvalla asutamise kasuks, mille praktiliseks realiseerimiseks otsitakse sobivaid juriidilisi ja organisatsioonilisi lahendusi. Sõmeru ja Rägavere valla ühinemisega tuleb Sõmerule hakata ehitama uut vallamaja, kuid seda leevendab põhimõtte rakendamine, et oluline osa kohalikke teenuseid osutatakse jätkuvalt Rägavere valla keskuses Ulvis, aga ka Sõmeru valla sisemises keskuses Uhtnas. Piirkond moodustab suhteliselt ühtse majandusruumi. Sõmeru vallas ja Rägavere vallas saab tööd ligi 50% oma valla elanikest. Peamisteks tõmbekeskusteks on Rakvere linn, Tallinn ja oluliselt ka Kunda. Rägavere vallast käib Sõmeru valda 12% elanikest ja Viru-Nigula valda 6% elanikest. Teedevõrk on välja kujunenud ja piisava tihedusega. Bussiliinid on ajalooliselt välja kujunenud. Ühisliinid Sõmeru ja Rägavere valla vahel vajavad selgitamist. Piirkonnas on 3 lasteaeda (Sõmeru, Uhtna, Ulvi), 3 põhikooli (Aluvere, Uhtna, Põlula). Riigi hallatavatest koolidest asub piirkonna territooriumil Vaeküla kool. Piirkonnal on hea põhikoolide võrk, kuid vaieldamatuks keskuseks keskhariduse osas on Rakvere linn. Põhihariduse vajaduseks on koolivõrk optimaalne.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 31 / 53 Kultuuriasutustest on 2 väga hästi sisustatud koolimuuseumi. Rahvamajasid on Sõmeru vallas 2 ja Rägavere vallas 1. Raamatukogusid on Sõmeru vallas 2 ja Rägaveres 2. Kohalikest lehtedest ilmuvad Sõmeru vallas Sõmeru Sõnumid ja Rägavere vallas Rägavere Valla Leht. Ühistegevuse kaudu on Rägavere vald ja Sõmeru vald koos MTÜ Mõedaku Spordibaas omanikud. Rägavere ja Sõmeru vald osalevad koos Phare projektis «Sõmeru valla integratsioonistrateegia ja planeering» (2000–2001), mis viib ühise tegutsemiseni kahe valla haldusmajanduse juhtimisel ja majandusliku ühistegevuse korraldamisel. Tegemist on kõige sisulisema koostööga Lääne-Viru maakonnas. Sõmeru ja Rägavere valla tippjuhid on omavahelistel läbirääkimistel jõudnud esialgsele otsusele teostada organisatsioonide ühine audit, hindamaks vajadusi ja võimalusi lähiajal juhtimismeeskondade praktiliseks ühendamiseks ehk ühiste teenistuste loomiseks vaatamata tulevase halduskorralduse rakendamise mudelile või selle võimalikele vormidele. Sõmeru vald on kahe viimase aasta jooksul rakendanud arendusnõuniku ja infotehnoloogia spetsialisti koha ning lähiajal kavatsetakse rakendada ettevõtluse ja tööhõive arendamisega tegelev ametiisik. Nagu mitmete suuremate tegevusvaldkondade juhte nii ka nimetatud spetsialiste kavatsetakse lähiajal rakendada ühiselt mõlema valla arendamisel. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 4800 elanikku. Omatulu on ligikaudu 2845 krooni elaniku kohta, mis ületab tunduvalt maakonna keskmise. Valitsemiskulud moodustavad 12,7%, pangalaenude tagasimaksmine moodustab 8,2% eelarvest. Seisuga 1. jaanuar 2001. a oli laenu Sõmeru vallal 1 000 000 krooni ja Rägavere vallal 930 800 krooni. PÕLVA maakonnas:

1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KANEPI vald senistes piirides tervikuna;

VALGJÄRVE valla Abissaare, Mügra, Saverna, Sirvaste, Sulaoja, Tiido külad ning SÕMERPALU valla (Võru maakond) Kärgula küla. Uus vald moodustub Kanepi aleviku kui tänini tuntava mõjuga kihelkonnakeskuse tagamaa baasil, mis suures osas ühtib ajaloolise Kanepi kihelkonna territooriumiga. Tingituna Kanepi asukohast Põlva maakonna edelanurgas kuulub aleviku mõjualasse ka Kärgula küla naabermaakonnast Võrumaalt. Kanepi on läbi aegade olnud laiema piirkonna kui ühe valla või külanõukogu keskus, sest siin paiknevad kirik, gümnaasium, kultuurimaja, raamatukogu, kaubandusettevõtted jt infrastruktuuri objektid. Piirkonda teenindab päästeteenistuse Kanepi tugikomando. Valdade ühinemise ja uue üksuse eduka toimimise eelduseks on kohaliku teedevõrgu rekonstrueerimine ja bussiliikluse parandamine lähtuvalt ühenduse pidamise vajadusest tulevase keskuse Kanepi alevikuga. Ühinevad Kanepi vald ja Valgjärve vald on oma tulude-kulude struktuurilt enam-vähem võrdväärsed partnerid, kuid rahvastiku vanuskoosseis on Valgjärvel oluliselt parem kui Kanepi vallas. Uue valla elanike arv küünib umbes 3900 elanikuni, demograafilised näitajad ühtlustuvad, finantsmajanduslikud näitajad jäävad veidi alla Põlva maakonna keskmisest tasemest. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad AHJA vald senistes piirides tervikuna; KÕLLESTE vald, välja arvatud Prangli küla; LAHEDA vald senistes piirides tervikuna; MOOSTE vald senistes piirides tervikuna; PÕLVA linn senistes piirides tervikuna; PÕLVA vald senistes piirides tervikuna ja VASTSE-KUUSTE vald senistes piirides tervikuna. Ettepaneku kohaselt moodustatav ligi 17 700 elanikuga suurvald hõlmab Põlvamaa keskosa ehk piirkonna, mis on Põlva linna kui mitmekülgse infrastruktuuri kompleksiga keskuse tagamaa. Praeguse maakonnakeskusena omab Põlva linn kõiki omavalitsuslike funktsioonide täitmiseks ja elanikele kvaliteetsete teenuste osutamiseks vajalikke infrastruktuuri asutusi. Ka teedevõrk Põlvaga ühenduse pidamiseks on selles piirkonnas olemas. Tööalase pendelrände areaal hõlmab kõiki neidsamu valdu, mis moodustavad ümberkorralduste tulemusena uue valla.

Leht 32 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Ühendatavate valdade senise sotsiaal-majandusliku arengu erisused on suhteliselt suured. Ühelt poolt Põlva linna ja selle ümbruse suhteliselt head demograafilised näitajad ja tugev majanduslik potentsiaal (tulumaksu laekumise ja omatulude suhteliselt kõrge tase, väikesed valitsemiskulud jne) ning teiselt poolt Mooste, Vastse- Kuuste ja Laheda valla tunduvalt tagasihoidlikumad näitajad uues üksuses ühtlustuvad vastastikku ning tagavad vähemalt maakonna keskmise toimetuleku taseme. Sõltuvalt kohalike elanike arvamusuuringu tulemustest võivad Laheda valla Võru maakonna piiriäärsed külad ja Suurküla tulevikus kuuluda hoopis Võru maakonna Võru valla koosseisu. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad MIKITAMÄE valla Audjasaare, Beresje, Lüübnitsa, Võõpsu külad;

RÄPINA linn senistes piirides tervikuna; RÄPINA vald senistes piirides tervikuna ja VERIORA vald, välja arvatud Himmaste, Jõeveere, Koolma, Koolmajärve, Kunksilla, Leevi, Lihtensteini, Timo, Vareste külad. Uue omavalitsusüksuse moodustavad Räpina linna kui ajaloolise kihelkonnakeskuse ja nõukogudeaegse rajoonikeskuse ning ühtlasi tunnustatud piirkonnakeskuse mõju ulatusse jääv praegune Räpina vald ning osa Mikitamäe ja Veriora valla külasid. Räpina linn ja vald on pidanud läbirääkimisi vabatahtlikuks ühinemiseks. Mikitamäe valla elanikelt on laekunud sooviavaldus ühinemiseks Räpina vallaga. Veriora valla külade lõpliku haldusliku kuuluvuse peab selgitama elanike arvamuse uuring.

Piirkonna elanike ühiskasutuses on praegu Räpina gümnaasium ja haigla, samuti mitmed teised linna kaubandus- ja teenindusettevõtted ning linnal ja Räpina vallal on palgal ühine kultuurinõunik. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise eelduseks on ühineva piirkonna kohalike teede remontimine. Tekkiv ligi 6900 elanikuga omavalitsusüksus ühendab seniselt arengutasemelt üsna ebavõrdsed üksused. Suhteliselt paremini on seni toime tulnud ja ka potentsiaali on rohkem (rahvastiku noorem koosseis, kõrgem tulumaksu laekumise tase ja omatulude osakaal jne) Räpina linnal ja vallal, samal ajal kui näiteks Mikitamäel moodustavad ainuüksi valitsemis- ja sotsiaalhoolduskulud üle 40% omavalitsuse eelarvest. Ühinemise tulemusena demograafiline ja finantsmajanduslik olukord piirkonnas ühtlustub, kuid maakonna keskmise tasemeni siiski ei ulatu. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad MIKITAMÄE vald, välja arvatud Audjasaare, Beresje, Lüübnitsa, Võõpsu külad; ORAVA vald senistes piirides tervikuna ja VÄRSKA vald senistes piirides tervikuna. Põlvamaa kaguosas moodustuva, geograafiliselt kompaktse ja mitte eriti ulatusliku territooriumiga (umbes 448 km2) uue üksuse elanike arv on Vabariigi Valitsuse heakskiidetud piirmäärale vastav – umbes 3600. Suurema omavalitsusüksuse moodustamisega praeguse Orava ja eriti Mikitamäe valla rahvastiku ebasoodne vanuskoosseis mõnevõrra leevendub ja seda tänu Värska valla suhteliselt nooremale rahvastikule. Sellest hoolimata jääb uue omavalitsusüksuse demograafiline potentsiaal ning tulude-kulude tase tunduvalt maha maakonna keskmisest.

Ettepaneku Orava valla ühendamiseks Värska ja osa Mikitamäe vallaga on teinud Põlva maavanem, kuigi Mikitamäe Vallavolikogu on arvamusel, et see variant lõhub ajaloolise Setomaa. Teatavasti hõlmab ajalooline setude ala Värska ja Mikitamäe valla territooriumi ning Orava vald on sellest tõesti kultuuriliselt mõnevõrra erinev. Siseministeerium on seisukohal, et setude etnilise ja kultuurilise identiteedi säilitamiseks on esmatähtis jätkata ühistegevust ning territoriaalselt väljavenitatud kujuga piiriäärse nn Setu valla moodustamine on ebaotstarbekas. Mikitamäe Vallavolikogu hinnangu kohaselt on Setu Valdade Liidu, mis hõlmab ka praegust Meremäe valda Võru maakonnast, raames toimunud ühistegevus olnud edukas ja Setomaa arengut edasiviiv. PÄRNU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad AUDRU vald senistes piirides tervikuna ja LAVASSAARE vald senistes piirides tervikuna.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 33 / 53 Heaks ühinemiseelduseks on, et mõlemal vallal on tasakaalustatud arengut silmaspidav üldplaneering ning arengukava. Koolivõrk on piisav ja toimib hästi. Audru Keskkooli õppehoone vajab kapitaalremonti, Jõõpre Põhikooli õppehoone ehitus on vaja lõpetada. Audru valla Jõõpre Põhikooli juurdeehitus tehakse arvestusega, et ta tulevikus rahuldaks ka Lavassaare vajadusi. Tugeva impulsi kujunevale vallale annaks Audru alevi väljaarendamine tugevaks kolmanda astme piirkonnakeskuseks, millega kaasneks ka haldussuutlikkuse tõus ning paralleelstruktuuride kadumine, sealjuures suureneks võimalus võtta tööle paremaid spetsialiste, vähendada juhtimiskulusid ja tõsta juhtimiskvaliteeti. Olulise eeldusena tuleb prognoosida munitsipaalvara ühist ja efektiivset kasutamist ning tunduvalt jõulisemat võimalust ühisprojektide käivitamiseks. Ühinemine aitab kaasa ka Audru keskkooli kui regionaalse keskuse ühe olulise teguri potentsiaali tugevnemisele. Lavassaare valla (600 elanikku) väiksust silmas pidades on ühinemine Audruga vallaga (5000 elanikku) parimaks võimaluseks. Audru vald ei ole otseselt ühinemise vastu. Uue omavalitsusüksuse omatulude tase 2515 krooni elaniku kohta on veidi üle valdade keskmise (keskmine umbes 2500). Üksikisiku tulumaks 1881 krooni elaniku kohta on valdadest Tori järel teine, samas on väike maamaksu ja muude omatulude osa. Toetused riigieelarvest ja muud väljastpoolt tulevad toetused elaniku kohta on alla valdade keskmise. Teiste valdadega võrreldes on mõnevõrra suuremad hariduskulud, teisi kulusid on tehtud veidi alla valdade keskmise taseme. Laenukoormus 29,9% aasta omatulude mahu kohta on üle valdade keskmise. Laenu on võtnud Audru, Lavassaarel laen puudub. Laenu summa 1. jaanuari 2001. a seisuga on 6,5 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5600 elanikku.

2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ARE vald senistes piirides tervikuna;

HALINGA vald senistes piirides tervikuna ning SAUGA vald, välja arvatud Kiisa, Pulli, Rütavere, Tammiste, Urge, Vainu külad. Ajalooliselt on Halinga ja peaaegu terve Are vald kuulunud Jaagupi kihelkonda. Sauga põhjaosa liitmine vaadeldava üksusega põhjendub läbi Via Baltica ruumilise arengukoridori ning haakub maakonna arengustrateegia regionaalsete keskuste printsiibiga. Sellest tulenevalt kujuneb uue valla arengu peateljeks rekonstrueeritav Via Baltica maantee. Teatud valdkondades on ka seni toimunud arengu planeerimise alane koostöö (THTR ja VBSDZ arenguvööndi strateegiline projekt). Ühinevad vallad omavad sarnast majanduspotentsiaali (põllumajandus, turbatööstus jne). Samuti on neil soodne asukoht ettevõtluse aktiivseks käivitamiseks Tallinna ja Pärnu vahel koos sellest tulenevate ühisprojektidega. Uutes tingimustes tugevneb Pärnu-Jaagupi Keskkooli potentsiaal. Vajalik on teostada optimaalse koolivõrgu uuring. Pärnu-Jaagupi Keskkooli õppehooned vajavad kapitaalremonti. Ka võimalused sotsiaalse infrastruktuuri spetsialiseerumisel on suuremad. Halinga vald omab Eestis esimest positiivset ühinemiskogemust ning on väljendanud valmisolekut veelgi suureneda. Omatulude tase 2395 krooni elaniku kohta on alla valdade keskmise. Üksikisiku tulumaks 1640 krooni elaniku kohta on alla valdade keskmise, toetused riigieelarvest ja muud toetused elaniku kohta on enam-vähem keskmisel tasemel. Kõik olulisemad kululiigid elaniku kohta on valdade keskmisel tasemel või alla selle. Laenukoormus 25,8% aasta omatulude mahu kohta on üle valdade keskmise. Laenu on rohkem võtnud Halinga (32,3%), vähem Are (4,8%). Laenu kogusumma 1. jaanuari 2001. a seisuga on 5,3 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6900 elanikku. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad TÕSTAMAA vald senistes piirides tervikuna ja VARBLA vald senistes piirides tervikuna. Oluline on geograafiline sarnasus. Mõlemad vallad paiknevad samas majandusruumis (Pärnumaa looderannik koos sarnaste probleemide ja eesmärkidega). Neil on mitmeid väga sarnaseid olulisi eluvaldkondi, näiteks merendus-kalandus ja turism-puhkemajandus. Samas ei ole neid võimalik argumenteeritult liita ühegi naaberomavalitsusega, mistõttu antud juhul on põhjendatud ka elanike arvu mittevastavus Vabariigi Valitsuse heakskiidetud elanike arvu kriteeriumidele. Lisaks seob neid ühtse tehnilise infrastruktuuri väljaarendamise vajadus ja samas ka võimalus saavutada arenguefekt lääneranniku turismiketi atraktiivse osana (sealhulgas turismi alal ühise kaubamärgi loomiseks). Selle eelduseks on värskelt rekonstrueeritud Audru–Nurmsi maantee lõik, kuid soodsama arengu seisukohalt on vajalik välja ehitada ka ühendus Tallinna–Virtsu maantee suunal.

Leht 34 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Ettepaneku positiivsesse poolde võib nimetada erinevate koostöövormide toimimise juba enne ühinemist, mille näiteks on kahte valda ühendav Kihnu väina merepargi projekt. Nimetatud projekt omab juba praegu Eesti Vabariigi piirest tunduvalt laiemat kõlapinda. Ühinemist soodustavaks teguriks on mõlema valla võrdlemisi sarnane tulubaas ühe elaniku kohta. Tõstamaa ja Varbla valla ühinemine vastab ka maakonna arengustrateegia tüviplaani põhimõtetele, sh Tõstamaa kui ühe regionaalse keskuse tugevdamisele. Tugevusena võib välja tuua, et mõlemad vallad on määratlenud oma arengukava põhimõtted (Varbla valla kehtiv üldplaneering, Tõstamaa valla valmiv üldplaneering), kusjuures mõlemad dokumendid sisaldavad peale territoriaalse aspekti ka arengustrateegilisi eesmärke.

Valdade liitumisel on võimalus spetsialiseeruda sotsiaalse infrastruktuuri alal, sh panna olemasolevad sotsiaalhoolekandesüsteemid tööle tunduvalt efektiivsemalt. Valla suurenemine tõstab Tõstamaa keskkooli potentsiaali, mis omakorda on kogu piirkonna üheks olulisemaks arengueelduseks. Tuleb lõpule viia Tõstamaa keskkooli õppehoone renoveerimine ja Varbla Põhikooli kapitaalremont ja juurdeehitus. Praegu on Tõstamaa aleviku puhul tegemist maakonna kõige nõrgemini väljaarenenud kolmanda astme keskusega, mille tagamaa väljub ainult kohati oma valla piirest, ulatudes Varbla valla lõunaossa. Varbla ülejäänud osa tõmbub tänu heale juurdepääsule Pärnu–Lihula maanteele otse Pärnu linna kui maakonnakeskuse poole.

Tulevane vald hõlmaks Pärnu maakonna planeeringus pakutud lääneranniku majandusruumi. Valla arengu peateljeks võiks kujuneda rannikumaantee (Pärnu–Tõstamaa–Varbla–Vatla), mille rekonstrueerimine tuleb esmajärjekorras lõpetada. Uus haldusjaotus suurendaks Tõstamaa aleviku potentsiaali piirkondliku keskusena. Tõstamaa vald on väljendanud valmisolekut ühinemiseks. Omatulude tase 2202 krooni elaniku kohta jääb uues omavalitsusüksuses alla valdade keskmisest. Üksikisiku tulumaks 1032 krooni elaniku kohta on valdadest üks madalamaid. Toetused riigieelarvest ja muud toetused – 2042 krooni elaniku kohta – on valdadest ühed kõrgemad ja ületavad valdade keskmist. Suhteliselt suuremad võrreldes teiste valdadega on valitsemiskulud (1017 krooni elaniku kohta) ja kulud sotsiaalhoolekandele. Piirkonda teenindab kaks perearstipraksist: Tõstamaal ja Varblas. Omavalitsuste ühinemisel on oodata pisut mahajäänud Varbla esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõusu. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 2800 elanikku. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PAIKUSE vald senistes piirides tervikuna; SAUGA valla Kiisa, Pulli, Rütavere, Urge, Vainu külad; SINDI linn senistes piirides tervikuna; TOOTSI vald senistes piirides tervikuna ja TORI vald senistes piirides tervikuna. Kõigil ühinejatel on sarnane ajalooline taust – nad on kuulunud Tori kihelkonda – ning territoriaalne ühtekuuluvus. Uus moodustuv vald on võrdlemisi kompaktne. Vallad paiknevad ühises arenguvööndis, mis baseerub neid siduval tehnilisel infrastruktuuril (Pärnu–Rakvere ja Pärnu–Tori maantee). Lisaks on osapooli siduvad atraktiivsed piirkonnad Pärnu jõgi ja Soomaa rahvuspark. Uus kujunev vald saab olema mitmekülgse majandusstruktuuriga, kus on ühelt poolt Paikuse–Sindi arenev ettevõtluspiirkond, Tori tugev põllumajanduspotentsiaal ja rahvusvaheliselt arvestatav Tootsi turbatööstus. Samas Tootsi kuulumine uue valla koosseisu aitaks leevendada ülimonofunktsionaalsusest tulenevaid probleeme. Ühinemist soodustavad mitmesuguste koostöövormide toimimine juba enne ühinemist ning sarnaste ja üksteist täiendavate majandusharude sünergiaefekt.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 35 / 53 Sindi linna, Paikuse valla ja Tori valla ühistööna on rakendatud projekt DESIRE (Development-Sindi-Region), mis käsitleb regiooni üldisi arenguküsimusi ning konkreetsemalt geo-infosüsteemi ja infotehnoloogia arengu võimalusi. Tänu tagamaa suurenemisele saab Sindi linn võimaluse kujuneda tugevaks kolmanda astme keskuseks. Ühinemist takistavaks teguriks ei tohiks olla laenukoormus, kuna kõik on kasutanud mõõdukalt laenu (Tori vald 41%, Tootsi vald 27%, Paikuse vald 25%, Sindi linn 13% aasta omatulude kohta). Moodustatava omavalitsusüksuse omatulude tase 2893 krooni elaniku kohta on valdadest kõrgeim. Üksikisiku tulumaks 2216 krooni elaniku kohta on valdadest kõrgeim. Toetused riigieelarvest ja muud toetused väljastpoolt elaniku kohta on valdadest ühed madalamad. Kulude struktuur on põhiartiklite lõikes väga lähedane valdade keskmisele kulude struktuurile. Laenukoormus 17% aasta omatulude mahu kohta on alla valdade keskmise taseme. Laenu on võtnud kõik neli ühinevat valda (Tori 30,4%, Tootsi 28,1%, Paikuse 12,8%, Sindi 9,1%). Laenu kogusumma 1. jaanuari 2001. a seisuga on 8,2 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 11 800 elanikku. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HÄÄDEMEESTE valla Soometsa küla; SURJU vald senistes piirides tervikuna ja TAHKURANNA vald senistes piirides tervikuna.

Ühinemise poolt räägib ajalooline taust – tulevase valla tuumikpiirkond (Uulu–Surju), kus elab ka valdav osa elanikkonnast, on kuulunud ühte (Pärnu) kihelkonda. Samas tuleb tõdeda, et Surju valla ida- ja lõunapoolne osa (Kikepera ja Ristiküla paikkonnad) kuulus Saarde kihelkonda ja Tahkuranna lõunaosa (Võiste paikkond) Häädemeeste kihelkonda. Ettepanekule suhteliselt sarnaselt käsitleti piire ka 1938. aasta haldusreformi käigus. Geograafiliselt asuvad mõlemad vallad Pärnu linna kui kolmanda astme keskuse vahetul tagamaal. Loodusliku eripära osas täiendaksid Tahkuranna ja Surju vald ühinemisel teineteist – esimene oma mereranniku ja turismipotentsiaali, teine aga suure metsandusressursiga. Moodustuvas vallas tekib kolm suuremat kohalikku keskust: Uulu küla, Võiste alevik ja Surju küla. Ühisvalla territooriumil puudub keskkool. Enamus õpilasi omandab keskhariduse Pärnu linnas, üksikud ka naabervaldade keskkoolides (nt Kilingi-Nõmme gümnaasiumis). Ühinemist toetavaks asjaoluks on juba praegu toimiv koostöö tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkondades. Perearst on valdades ühine, Surju vanurite hooldekodu teenuseid kasutavad ka Tahkuranna valla elanikud. Uulus asuv uus kultuuri- ja spordikeskus saaks moodustuvas vallas heaks ühiseks baasiks. Uues vallas kujunevad kaks arengu põhitelge: Via Baltica maantee ning Uulu–Valga maantee. Moodustatava uue valla elanike arv (umbes 3200 elanikku) ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud (3500 elanikku) kriteeriumidele. Üheks rahvaarvu suurenemise võimaluseks on valla territooriumil paikneva 400 suvila olemasolu, mille omanikest suur osa on potentsiaalsed püsielanikud. Mõlema valla volikogud on väljendanud oma põhimõttelist nõusolekut ühinemiseks. Ühineva omavalitsusüksuse omatulude tase 3045 krooni elaniku kohta on valdadest kõige kõrgem. Eriti palju tulusid laekub maamaksust (808 krooni elaniku kohta, valdades keskmiselt 359 krooni). Toetused riigieelarvest ja muud väljastpoolt tulevad toetused elaniku kohta on valdadest ühed madalamad. Teiste valdadega võrreldes suhteliselt rohkem vahendeid eelarvest on kasutatud investeeringuteks. Valdadest kõige suuremad on kulud sotsiaalhoolekandele ühe elaniku kohta. Laenukoormus 20,7% aasta omatulude mahu kohta on valdade keskmisel tasemel. Laenu on võtnud ainult Tahkuranna, kelle koormus on 38,4%. Laenu summa 1. jaanuari 2001. a seisuga on 3 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 3200 elanikku. 6.Uue omavalitsusüksuse moodustavad VÄNDRA alev senistes piirides tervikuna ja VÄNDRA vald senistes piirides tervikuna. Loodav omavalitsusüksus haaraks loogiliselt Vändra kui kolmanda astme keskuse tagamaa. Uue valla üheks arengu põhiteljeks võib pidada nii Pärnu jõge kui ka sellega paralleelselt kulgevat Pärnu–Paide–Rakvere maanteed.

Leht 36 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Ühendav tegur on territoriaalne ühtekuuluvus Vändra alevi ja Vändra kui rõngasvalla puhul. Ühinemine võimaldaks paremini rakendada kõrgkvalifitseeritud spetsialiste. Juba praegu toimib hea koostöö sotsiaalhoolekande, hariduse ja kultuuri valdkondades. Siduvaks on ka tehniline infrastruktuur (sh maantee Alustest Rapla suunas). Eriti soodustavaks teguriks on, et ainsana maakonnas on Vändra alev ja Vändra vald koostanud ühise arengukava. Arengut soodustavaks teguriks uues vallas saaks hea majanduspotentsiaali olemasolu tänu mitmekülgsele tootmisprofiilile (põllumajandus, mets, erinevad tööstusharud). Aktiivse ettevõtluskeskkonnaga Vändra alev on tugevaks mootoriks kogu tulevasele vallale.

Kindlasti annab efekti ühisprojektide käivitamine, sh turismi alal ühise kaubamärgi loomiseks. Tugevneb regiooni keskuses paikneva Vändra gümnaasiumi potentsiaal. Nii Vändra alev kui Vändra vald on avaldanud valmisolekut ka Kaisma valla kuulumiseks uue omavalitsusüksuse koosseisu. Omatulude tase ületab valdade keskmist. Üksikisiku tulumaks on veidi kõrgem valdade keskmisest. Samuti ületavad toetused riigieelarvest ja muud toetused väljastpoolt valdade keskmist. Suhteliselt suuremad võrreldes teiste valdadega on haridusse ja vallamajandusse tehtavad kulud. Laenu on võtnud Vändra vald 68,8% ja Vändra alev 24,5% aasta omatulude mahu kohta, laenu kogusumma 1. jaanuari 2001. a seisuga on 10,9 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6000 elanikku.

7.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KILINGI-NÕMME linn senistes piirides tervikuna; SAARDE vald senistes piirides tervikuna ning TALI vald, välja arvatud Laiksaare küla. Liituvad omavalitsusüksused moodustavad endise Saarde kihelkonna tuumala. Ainult väike piirkond – Tõlla küla – on kuulunud Halliste kihelkonda. Kogu selle piirkonna keskus erineva haldusjaotuse aegadel on olnud Kilingi-Nõmme–Pärnu maakonna üks tugevamaid piirkonnakeskusi. Kilingi-Nõmme linna ja Saarde valla puhul võime rääkida territoriaalsest ühtekuuluvusest, sest tegemist on klassikalise näitega, kus ühinevad rõngasvald ja väikelinn. Mõlema omavalitsusüksuse sotsiaalsfäär on tihedalt läbi põimunud. Erinevad koostöövormid kolme valla vahel on toiminud juba pikka aega. Ühinemine võimaldaks kergemini jätkata seniste rahvusvaheliste koostööprojektide arendamist (näiteks Lätiga: Põhja-Liivimaa majandusruum, Rõngu-Kodaja kaitsealad – Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala). Ühinevad kolm omavalitsust koos moodustaksid Eesti ühe tugevama metsandusliku potentsiaaliga piirkonna. Loomulikult on see majandusharu ka piirkonna suurimaid tööandjaid. Laenukoormuste erinevus omavalitsuste lõikes: Kilingi-Nõmme linn 43%, Saarde vald ja Tali vald 0% aasta omatulude kohta. Vältimatuks eelduseks Tali liitumisele on Kilingi-Nõmme–Kalita–Tali maantee rekonstrueerimine, tagamaks Tali valla elanikele juurdepääsu vajalikele avalikele teenustele. Tali vald on praegu saarte programmi üks sihtalasid. Omatulude tase 1932 krooni elaniku kohta on alla valdade keskmise. Üksikisiku tulumaks 1344 krooni elaniku kohta on alla valdade keskmise. Toetused riigieelarvest ja muud toetused väljastpoolt 1943 krooni elaniku kohta ületavad valdade keskmist. Suhteliselt suuremad võrreldes teiste valdadega on vallamajandusse tehtavad kulud. Laenukoormus 17,1% aasta omatulude mahu kohta on valdadest üks madalamaid, kuna senisel Saarde ja Tali vallal laenud puuduvad, Kilingi-Nõmme laenukoormus on 36,0%. Laenu summa 1. jaanuari 2001. a seisuga on 3,8 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5800 elanikku. 8.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 37 / 53 HÄÄDEMEESTE vald, välja arvatud Soometsa küla ning TALI valla Laiksaare küla. Häädemeeste vald on omavalitsusüksus, keda käesoleva põhivariandi kohaselt puudutavad haldusterritoriaalse korralduse muudatused vähe. Põhjuseks on, et ühelt poolt piirneb vald füüsiliselt konkreetsete piiridega (meri, riigipiir) ning teisalt on naaberomavalitsusüksused ühendatavad (lähtuvalt reformi sisemisest loogikast ja/või volikogude otsustustest) juba teistes suundades. Muudatused Häädemeeste valla osas tuleksid ainult kahe asula lõikes – Soometsa küla loovutamine tulevasele Tahkuranna vallale ning Laiksaare küla liitumine praegusest Tali vallast. Laiksaare küla liitumine Häädemeeste vallaga on loogiline, kuna neid seob ühine ajalooline taust. Nii jääb praeguse Häädemeeste valla territooriumile ka enamus ennesõjaaegsest Laiksaare vallast (Massiaru paikkond). Tänu heale asfaltkattega teele on Laiksaare küla tõmbekeskuseks Häädemeeste alevik. Laiksaare küla piirkonna lisandumine täiendaks Häädemeestet metsaressursiga, haakudes Häädemeeste seniste tugevate külgedega (meri, turism). Häädemeeste valla eritaotlus on liita endaga seni Tali valla territooriumile jääv (suhteliselt väike) Nigula Looduskaitseala osa. Valla keskuseks jääb endiselt Häädemeeste alevik kui kolmanda astme keskus. Valla arengu põhiteljeks on Via Baltica maantee. Häädemeeste valla elanike arv 3462 jääb üsna napilt alla piirmäära (3500 elanikku), kuid see erinevus on piisavalt väike ülalnimetatud valla eripära arvestades. Toetus riigieelarvest elaniku kohta ületab valdade keskmist. Võrreldes teiste valdadega on suhteliselt väikesed vallamajandusse tehtavad kulud. Laenukoormus 17,6% aasta omatulude mahu kohta on alla valdade keskmise. Laenu summa 1. jaanuari 2001. a seisuga on 2,4 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 3500 elanikku. 9.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PÄRNU linn senistes piirides tervikuna ja SAUGA valla Tammiste küla. Linnaga kokkukasvanud tiheasustusalade elanike identiteet on seotud enam Pärnu linnaga ning vähem määratletakse end elukoha halduskuuluvuse järgi. Linnaga liidetavatel aladel on suvilate piirkondi, kus ehitatakse suvemaju (omanikud enamasti linnast) ümber aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Ühendamise argumendiks on ka piiriäärsete tiheasustusalade orgaaniline seotus linnaga, piir oma olemuselt on kunstlik. Nende piirkondade elanikud kasutavad suures osas linna poolt pakutavaid teenuseid. Ülaltoodud piirkonna liitumine tooks Pärnu linnale juurde nii elamuehituseks, rekreatsiooniks kui ettevõtluse arendamiseks vajalikku maad. Omatulude tase elaniku kohta on omavalitsusüksustest kõrgeim ja ületab teiste omavalitsusüksuste taset tunduvalt. Üksikisiku tulumaks elaniku kohta on omavalitsusüksustest kõrgeim. Toetused riigieelarvest ja muud toetused on omavalitsusüksustest kõige madalamad (teiste omavalitsusüksuste keskmine umbes 1647 krooni elaniku kohta). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 51 200 elanikku. 10.Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÄRVAKANDI vald (Rapla maakond) senistes piirides tervikuna; KAISMA vald senistes piirides tervikuna; KEHTNA valla (Rapla maakond) Ahekõnnu, Nõlva, Selja külad ning RAIKKÜLA valla (Rapla maakond) Vahakõnnu küla. Loetletud omavalitsusüksused ja nende osad moodustavad ühtse tervikliku süsteemi, mille keskuseks kujuneb Järvakandi. Lähtutakse asustussüsteemi loogikast ja väljakujunenud teedevõrgust. Uus omavalitsusüksus ei vasta elanike arvu poolest Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele, kuid temaga külgnevad naaberomavalitsusüksused ühinevad teistes suundades ning kõnealuse piirkonna puhul tuleks lähtuda erandist.

Leht 38 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Arvestades väljakujunenud infrastruktuuri ja tõmbekeskuse olemasolu, on Järvakandi valla kujunemine uutes piirides loogiline ja põhjendatud, kuna Järvakandi on läbi aegade olnud lähiümbruse suuremaks tööandjaks, haridus- ja kultuurikeskuseks. Järvakandi on väljakujunenud struktuuriga töölisalev, mis annab kõik põhilised teenused nii alevi rahvale kui ka lähiümbruskonnale. Siin on piirkonna ainsad pangakontor, gümnaasium, bensiinitankla, kirik, korralik kultuurikeskus, suurim tööandja, väljakujunenud kaubandusvõrk. Suurim kaugus vallakeskusest oleks 12–13 km. Ühendusteed eri piirkondadega on rahuldavad või head. Moodustub kompaktne vald ilma ääremaastumise ohtudeta kaugematele piirkondadele. Kaisma valla elanikele on Järvakandi kättesaadavam kui Vändra, samuti nagu Eidapere-Lokuta rahvale on Järvakandi vallakeskusena käepärasem kui Kehtna või Rapla. Uue omavalitsusüksuse territooriumil paikneb üks gümnaasium 232 õpilasega. Õpilaste arv lähiaastatel ei muutu. Võimalik kasutada internaati. Gümnaasiumiosa säilimine on võimalik õppekava sisu muutmisel konkurentsivõimeliseks väljaspool oma koolipiirkonda. III kooliastmes õpib kokku alla 50 õpilase. Kaismal on väike põhikool, mis õpilaste vähesuse tõttu võidakse muuta algkooliks. Omatulude üldmaht Järvakandi ja Kaisma valdades on kokku 6 305 000 krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 2517 krooni. Omatuludest moodustab suhteliselt suure osakaalu (Järvakandi mõjul) üksikisiku tulumaks – 86,4%, suhteliselt suur (teistega võrreldes; Kaisma mõjul) on ressursimaksu osa – 2,5%. Maamaksu osakaal on väiksem kui teistel omavalitsustel – 11,1%. Erinevaid toetusi saab uus omavalitsusüksus kokku 5 224 000 krooni (41,5% tuludest). Ühe elaniku kohta teeb see 2085 krooni. Eelarvelisi kulutusi tegid Järvakandi ja Kaisma vallad 2000. aastal 12 136 000 krooni. Suurimad kuluvaldkonnad olid hariduskulud (4 666 000 krooni) ja halduskulud (2 012 000 krooni). Halduskulud moodustasid 16,6% kõigist kuludest. Eriti kõrged olid vastavad kulud Kaisma valla puhul – 30,6%. Sotsiaalhoolekandele kulus 14% eelarve mahust, mis ületab maakonna keskmist (10,3%). Siin oli kõrge just Järvakandi osa – 15,7%. Laenukoormus uue omavalitsusüksuse puhul oli (seisuga 1. jaanuar 2001. a) 1 419 000 krooni, sellest kõik Järvakandis. Kaisma vallal laenukoormus puudus. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 2600 elanikku. Lisaks moodustab uue omavalitsusüksuse Rapla maakonna Järvakandi valla ja Pärnu maakonna Kaisma valla baasil moodustunud omavalitsusüksus. Kokku jääks maakonda 12 omavalitsusüksust. RAPLA maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad JUURU vald senistes piirides tervikuna ja KAIU vald senistes piirides tervikuna. Juuru on kihelkonnakeskuseks umbes 1240. aastast. Juuru kihelkonda on aastasadu kuulunud ka enamik Kaiu valla külasid. Praegune Kaiu vald eraldus Juurust 1993. a, kuid ka varasemalt (1939. a) eksisteeris Kuimetsa vald enam-vähem samades piirdes. Ajaloolises plaanis on Juuru ja Kaiu valla ühendamine põhjendatud, sest ka valdade taastamise ajal oli tegemist ühe vallaga. Ühinemisega paranevad vormilised arengu eeldused (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja koolivõrgu olukord, sotsiaalhoolekandevõrk jt), samuti suureneb tulunduslik potentsiaal (omatulude maht, omatulude ja muude tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Kaiu liitumisel paranevad rahvastiku elujõu näitajad (tööjõu taastootmise tase, tööpuuduse vähenemine, noorte paiksus, sotsiaalkulude maht 1 elaniku kohta). Paraneb majanduslik seis (majanduslik reiting). Riigiteede olukord uues omavalitsusüksuses on üldiselt rahuldav. Halvas seisukorras on teelõik Kuimetsa– Vahastu–Roovere, asfalteerida tuleks teelõik Kaiu–Vahastu–Väätsa. Maakonnaliinid on orienteeritud maakonnakeskusele, samas on Juuru mõnede maakonnaliinide ristumispunktiks ning on seotud ka Harjumaa maakondliku liinivõrguga. Piirkonnas on üks gümnaasium, üks põhikool, 2 lasteaed-algkooli, 1 algkool ja kaks lasteaeda. Kokku õpilasi koolides 621, neist gümnaasiumis 329 (gümnaasiumiastmes alla 50 õpilase) ning põhikoolis 231 õpilast. Valdade liitumisel tuleks kaaluda II kooliastme hariduse üleviimist Kuimetsa algkoolist Kaiu Põhikooli, Järlepa Algkooli liitmist Juuru Gümnaasiumiga, kutsealaste eeloskuste lülitamist gümnaasiumiastme õppekavasse, Vahastus alghariduse (I kooliaste) omandamise võimaluste tagamist ning gümnaasiumi juurde internaadi taastamist. Kultuuriasutuste võrgustik tagab kultuuriteenuste kättesaadavuse. Eraldivõetuna ei vasta kumbki omavalitsusüksus Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500 elanikku). Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 3450 elanikku.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 39 / 53 Omatulude üldmaht Juuru ja Kaiu valdades on kokku 8 343 000 krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 2421 krooni, mis jääb alla Raplamaa keskmisest (2631 krooni). Halduskulud moodustasid 16% kõigist kuludest, mis on rohkem kui maakonnas keskmiselt (12,9%). Eriti kõrged olid vastavad kulud Juuru valla puhul – 18,9%. Laenukoormus uue omavalitsusüksuse puhul oli (seisuga 1. jaanuar 2001. a) 1 466 000 krooni, sellest Juuru – 1 029 000 krooni ja Kaiu –437 000 krooni. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEHTNA vald, välja arvatud Ahekõnnu, Nõlva, Selja külad ning KÄRU vald senistes piirides tervikuna. Käru on ajalooliselt kuulunud nii Vändra kui Türi kihelkonda, kuid pole hästi sobinud ei ühte ega teise. Seepärast ehitati sinna 1860. aastal oma kirik ja hiljem kujunes välja omaette kihelkond. Kehtna vallale on oma näo andnud alates 1925. aastast siin tegutsenud kodu- ja põllumajanduskoolid, hiljem ka teadusasutused. Aastatega on Kehtna kujunenud enam kui pooleteise tuhande elanikuga väljaarenenud struktuuriga tõmbekeskuseks. On olemas kõik eeldused, et Kehtnast võiks saada Kesk-Eesti perspektiivne kutsehariduskeskus. Viimase kümne aasta jooksul on valla erinevates piirkondades välja kujunenud haridus- ja kultuurikeskused Kaereperes, Lelles, Eidaperes. Tööhõive tase praeguses Käru vallas on paremaid riigis, tööpuudus on kõikunud 7–5% vahel ja näitab alanemistendentsi. Kuritegevuse tase on madal tänu valla aastatepikkusele sihikindlale koostööle kaitseliidu kohaliku üksikrühmaga. Kehtna valla vormilised arengu eeldused on head (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja koolivõrgu olukord, sotsiaalhoolekande võrk jt). Omavalitsuse praegune tulunduslik potentsiaal on normaalne (omatulude maht, omatulude ja muude tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Vald on suutnud rakendada vallasisest regionaalpoliitikat ning teinud erinevate piirkondade arenguks olulisi investeeringuid (valla hooldekodu, haridus- ja kultuurikeskus, Valtu spordimaja jms). Uue omavalitsusüksuse teedevõrk on valla territooriumi läbiva peatrassi osas hea. Teedevõrk on ebarahuldav Eidapere piirkonna ja Järvakandi alevi vahel. Ühistranspordi olukord on rahuldav, kuna kagu-loodesuunalist kaugbusside ja rongide liiklust toetavad lõunasuunaline rongiliiklus ja suhteliselt tihe maakondlik bussiliiklus. Uue omavalitsusüksuse territooriumil asub 5 põhikooli (Käru 114, Kehtna 341, Valtu 219, Lelle 91 ja Eidapere 104 õpilast), Ingliste Algkool (33 õpilast), 5 lasteaeda (Kehtna 105, Valtu 34, Lelle 14, Eidapere 25, Ingliste 10 last). Keskhariduse saamise võimalused on Türil, Raplas, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis. Koolivõrgustik vajab tulevikus reorganiseerimist (majanduslik põhjus, õpilaste arvu kiire vähenemine Inglistel ja Lelles ning aeglane vähenemine Eidaperes, kvalifitseeritud kaadriga vähene kindlustatus Lelles ja Eidaperes). Võimalik reorganiseerimine hõlmab Ingliste kooli ja lasteaia liitmist, Lelle põhikooli ja Eidapere põhikooli ümberkujundamist algkooliks või Eidapere ja Lelle põhikoolide ühendamist. Keskhariduse saamise võimalused: Kultuurimajad ja kultuuriseltsid on kogu valla territooriumil. Investeeringuid vajab eeskätt Kehtna kui vallakeskus (raamatukogu ja klubi). Vajalikuks võivad osutuda investeeringud Käru Hariduse Seltsi ruumidesse. Kohalik ajaleht on Valla Vaatleja – Kehtna valla infoleht. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6000 elanikku. Omatulude üldmaht Käru vallas ühe elaniku kohta on 2858 krooni (Raplamaa keskmine 2631 krooni). Omatulude üldmaht Kehtna vallas ühe elaniku kohta on 2414 krooni, mis jääb alla Raplamaa keskmisest tasemest. Ühinevas omavalitsusüksuses jääb see pisut alla maakonna keskmisest tasemest. Halduskulud moodustasid Käru vallas 14,3% kõigist kuludest, mis on pisut enam kui maakonnas keskmiselt (12,9%) ning Kehtna vallas 7,7% kõigist kuludest, mis on väikseim maakonnas. Laenukoormus Käru valla puhul oli (seisuga 1. jaanuar 2001. a) 813 000 krooni ning Kehtna vallal 4 688 000 krooni. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHILA alev senistes piirides tervikuna ja KOHILA vald senistes piirides tervikuna. Kohila on endise Hageri kihelkonna suurim keskus, mille kiire areng algas seoses Tallinna–Viljandi raudtee ehitamisega ja paberivabriku rajamisega. 1945. aastal aleviõigused saanud Kohila on arenenud tööstus-, haridus- ja kultuurikeskus, ka oma piirkonna tõmbekeskus. Kohila alevi ja valla liitumine on nii ajalooliselt kui majanduslikult loogiline ja põhjendatud. Uus omavalitsusüksus moodustab tervikliku regiooni ühe keskuse baasil. Alevi ja valla sotsiaalmajandus on mitmes valdkonnas läbi põimunud; ühinevate omavalitsusüksuste vahel on koostöö kogemus. Volikogud toetavad ühinemist.

Leht 40 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Ühinemist toetavaks teguriks on vormiliste arengueelduste paranemine (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja koolivõrgu olukord, sotsiaalhoolekandevõrk jt). Suureneb tulunduslik potentsiaal (omatulude maht, omatulude ja muude tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Paranevad rahvastiku elujõu näitajad (tööjõu taastootmise tase, tööpuuduse vähenemine, noorte paiksus, sotsiaalkulude maht ühe elaniku kohta). Paraneb majanduslik seis (majanduslik reiting). Olemasolev teedevõrk on hea, seisund rahuldav. Olemasolev ühistranspordi olukord on rahuldav lisaks maakonnaliinidele ja vallasisestele õpilasliinidele (õppeperioodil) valda läbivate kaugbussiliinide ja rongiliinide tõttu. On Kohila Gümnaasium 820 õpilasega ja Hageri Lasteaed-Algkool (4 klassi) 37 õpilasega. Koolivõrk ei vaja reorganiseerimist. Investeeringuid vajab Kohila Gümnaasiumi koolihoone, Hageri algkooli uue hoone ehitus ja Prillimäe lasteaia juurdeehitus. Lasteaiakohti napib Kohila alevis.

Kultuuriasutustest on Tohisoo koolituskeskus, Hageri rahvamaja, raamatukogud Hageris ja Kohilas ning muuseum Hageris. Kohila alevi ja valla kultuuriasutuste võrk ei rahulda kasvava pealinnalähedase keskuse vajadusi (eriti Kohila alevi osas). Vajalikud on investeeringud kaasaegse raamatukogu väljaehitamiseks. Ilmub Kohila valla ja alevi infoleht Kohila. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6250 elanikku. Omatulude üldmaht Kohila alevis ja Kohila vallas on kokku 18 921 000 krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 3026 krooni, mis on kõrgeim Rapla maakonnas (keskmine 2631 krooni). Selle viib kõrgeks Kohila valla näitaja 3843 krooni, mis ületab selgelt teiste omavalitsusüksuste vastavaid näitajaid. Halduskulud moodustasid 13,4% kõigist kuludest, mis on vaid pisut enam kui maakonna keskmine (12,9%). Kõrged olid vastavad kulud Kohila valla puhul (17,1%). Laenukoormus uue omavalitsusüksuse puhul oli (seisuga 1. jaanuar 2001. a) 3 134 000 krooni, sellest Kohila alevil 1 144 000 krooni ja Kohila vallal 1 990 000 krooni. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad LOODNA vald, välja arvatud Maidla, Laukna, Leevre, Sooniste, Soosalu külad; MÄRJAMAA alev senistes piirides tervikuna; MÄRJAMAA vald senistes piirides tervikuna; RAIKKÜLA valla Kõrvetaguse, Pühatu, Riidaku külad ning VIGALA vald senistes piirides tervikuna. Märjamaa on ajalooliselt väljakujunenud kihelkonnakeskus juba 13. sajandist. Ta on suurimaid keskusi Tallinna ja Pärnu vahel, Tallinna–Riia maantee (Via Baltica) ääres. Alevi liitumine endise kihelkonna alaga on ajaloolises plaanis igati mõistlik. Vigala on samuti kihelkonnakeskus 13. sajandist. Märjamaa alevi seisukohalt seisneksid Märjamaa valla ja Loodna valla ühinemisega seotud plussid eelkõige Märjamaa ja tema lähiümbruse ühtse planeerimise võimaluses, alevi poolt osutatavate avalike teenuste ühtses arendamises ja finantseerimises. Märjamaa valla ja Märjamaa alevi ühinemine üheks omavalitsusüksuseks suurendaks terviklikkust ja tekiks valla sisemine seostatus. Valla ametiasutuste kättesaadavus ühinemise tulemusena ei muutu. Valla ja alevi avalikud teenused on omavahel läbi põimunud, mistõttu on suur tähtsus teenuste ostmisel ja vastastikustel tasaarvlemistel. Ühinemise kasuks räägib asjaolu, et ühe omavalitsusüksuse raames kaoks ebavajalik rahaline sisekäive. Võimalik oleks paindlikumalt teha organisatsioonilisi muutusi avalike teenuste osutamisel, vähendamata seejuures kättesaadavust eri kantide elanike jaoks. Laiem piirkondlik identiteet on seotud Märjamaa nimega. Piirkonnas on arenenud avalike teenuste infrastruktuurivõrk, haridus-, meditsiini- ja hoolekandeasutused. Piirkonna omavalitsusüksuste juhtimisstruktuurid on suhteliselt lähedased. Praegu teevad piirkonna omavalitsused ja vastavad allüksused omavahel tihedat koostööd. Suurimaks omavalitsuste ühinemisel avanevaks potentsiaaliks on võimalus paremini piirkonna arengut strateegiliselt kujundada, luua vastavaid struktuure, ellu kutsuda projekte. Olemasolev haldusjaotus Märjamaa piirkonnas on nõukogude ajal kujunenud ja selle säilimine sellisel kujul võib osutuda piirkonna edasise arengu seisukohast pärssivaks teguriks. Kogu iseseisvusperioodil on tehtud tõhusat koostööd, milles on osalenud ka Vigala vald – koostöö Märjamaa Omavalitsuste Liidus ja alates 1998. aastast sihtasutuses Märjamaa Piirkonna Omavalitsuste Arendusfond. Teedevõrgu seisund on üldiselt rahuldav. Suurusest tulenevalt on piirkond suhteliselt hõredamalt kaetud maakonnaliinidega, samas pakub tuge kaugliinide võrk suundadel Tallinn–Pärnu ja Koluvere–Rapla. On 1 gümnaasium Märjamaal (881 õpilast), 2 põhikooli – 134 õpilasega Valgus ja 92 õpilasega Haimres –, 6-klassiline algkool Varbolas (23 õpilast), 4-klassilised algkoolid Sipas ja Lauknal (35). Koolivõrk ei

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 41 / 53 vaja põhjalikku reorganiseerimist. Haimre põhikool jääks suunaga erivajadustega lastele ja vajab internaati. Lasteaiakohad on vajajatele olemas. Vigalas on 2 põhikooli – Kivi-Vigalas 135 õpilast ja Vana-Vigalas 143 õpilast. Õpilaste juurdekasv piisav. Lisaks asub vallas kutseõppeasutus – Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool. Koolivõrk reorganiseerimist ei vaja. Kivi-Vigala ja Vana-Vigala koolimajad vajavad investeeringut. Lasteaiakohad on olemas. Võib kaaluda Vana-Vigalas põhikooli viimist kutsekooli hoonesse. Kultuuriasutusi on piisavalt, vajavad juhtimisalast korrastamist. Vajatakse investeeringuid nii keskuse kompleksi (rahvamaja ja raamatukogu) väljaehitamiseks kui ka kaugemate keskuste kultuuriasutuste olukorra parandamiseks. Ilmuvad Märjamaa alevi infoleht Märjamaa Nädalaleht, Märjamaa Valla Infoleht, Loodna Valla Infoleht ning Vigala valla ajaleht Vigala Sõnumid. Vigala valla elanike arv ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (vähemalt 3500 elanikku) ning seetõttu on põhjendatud Vigala valla ühinemine uue omavalitsusüksusega. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 9600 elanikku. Omatulude üldmaht Märjamaa alevis ning Märjamaa ja Loodna valdades on kokku 18 068 000 krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 2229 krooni, mis jääb selgelt alla Raplamaa keskmisest (2631 krooni). Omatulude üldmaht Vigala vallas on kokku 4 023 000 krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 2147 krooni, mis on madalaim Raplamaal (keskmine 2631 kr). Märjamaa alevi ning Märjamaa ja Loodna valla halduskulud moodustasid 15,3% kõigist kuludest, mis on rohkem kui maakonnas keskmiselt (12,9%). Eriti kõrged olid vastavad kulud Loodna valla puhul (20,3%). Vigala valla halduskulud moodustasid 13,4% kõigist kuludest, mis on enam- vähem võrdne maakonna keskmisega. Laenukoormus uue omavalitsusüksuse puhul (ilma Vigala vallata) oli (seisuga 1. jaanuar 2001. a ) 2 311 000 krooni, sellest Märjamaa alevil 1 928 000 krooni ja Märjamaa vallal 383 000 krooni. Loodna vallal laenukoormus puudus. Laenukoormus Vigala valla puhul oli 69 000 krooni.

5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAIKKÜLA vald, välja arvatud Kõrvetaguse, Pühatu, Riidaku, Vahakõnnu külad;

RAPLA linn senistes piirides tervikuna ja RAPLA vald senistes piirides tervikuna. Rapla on kihelkonnana eksisteerinud XIII sajandi teisest poolest või XIV sajandi algusest. Peale Rapla valla on Rapla kihelkonda kuulunud ka Raikküla vald ja osa Kehtna vallast. Ajalooliselt on Rapla olnud pikka aega selle piirkonna tõmbekeskuseks. Ühinemisega paranevad vormilised arengu eeldused (rahvaarv, pindala, lasteasutuste ja koolivõrgu olukord, sotsiaalhoolekandevõrk jt). Suureneb tulunduslik potentsiaal (omatulude maht, omatulude ja muude tulude suhe, tulumaksu osakaal tulude struktuuris). Paranevad rahvastiku elujõu näitajad (tööjõu taastootmise tase, tööpuuduse vähenemine, noorte paiksus, sotsiaalkulude maht ühe elaniku kohta). Liitumise tulemusena paraneb omavalitsusüksuse majanduslik reiting. Põhiteede olukord on rahuldav. Ühistranspordi olukord on rahuldav, kuna vald paikneb maakonda läbivate teede ristmikul ja on kaetud nii kohalike kui ka kaugbussiliinide ja raudteeliinidega. Koolivõrku kuulub 1 algkool 4 kilomeetri kaugusel Raplast Alus (96 õpilast), 5 põhikooli alevikes ja külades (kokku 476 õpilast), Rapla linnas 2 gümnaasiumi (1456 õpilast), õhtukeskkool (222 õpilast), Mainori Majanduskooli filiaal (100 üliõpilast), Raikküla Kool erivajadustega õpilastele (116) ja Alu Rahvaõpistu. Põhikoolide keskmine kaugus Rapla linnast on umbes 12 km, kaugeim on 15 km kaugusel. Raikküla valla kolm põhikooli Lipal (60 õpilast), Purkus (75 õpilast) ja Tamme (119 õpilast) asulas asuvad 10 km ringi sees ja Rapla valla 2 põhikooli Hagudis ja Kodilal, mille vahe on 10 km. Hetkel on I (1.–3. kl) kooliastmes 9 klassikomplekti aastakäigu kohta. Aastatel 2002–2005 väheneb õpilaste arv sedavõrd, et ühest aastakäigust on võimalik moodustada 5 klassikomplekti, mille õpetamisega saaksid Rapla linna gümnaasiumid hakkama. Põhikooli õppekavast lähtuvatele nõuetele vastavad koolihooned on Hagudis. Tammel on vaja juurde ehitada spordisaal. Algharidust 1.–6. klassini võib anda kõikides koolides. Lähtuvalt tingimustest on vaja ümber kujundada liitvalla haridusvõrk. Väiksemates keskustes on kultuuriteenused kättesaadavad. Tähelepanu vajab Rapla kui maakonnakeskuse kultuuriteenuste kaasajastamine. Investeeringuid vajab keskusena Rapla (Kultuuri- ja Huvikeskus, laululava kompleksi väljaehitamine). Perspektiivis võivad osutuda vajalikuks investeeringud teatri- ja kontserdisaali, kinosaali ning kunstigalerii väljaehitamiseks. Rapla linnas tegutseb eraomanikule kuuluv kaabeltelevioon RA- SAT, ilmub Rapla linna ajaleht Rapla Teataja, Rapla valla ajaleht Vallanopped, 2000. aastal ilmusid ka Rapla Linna Noorteleht ja AS Lacto ajaleht Taluleht. Eraldivõetuna ei vasta Rapla linn Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv jääb alla 10 000); elanike arvult ei vasta kriteeriumidele ka Rapla ja Raikküla vallad. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 18 000 elanikku. Omatulude üldmaht Rapla linnas ning Rapla ja Raikküla valdades on kokku 35 560 000 krooni. Ühe elaniku kohta teeb see 2933 krooni, mis on kõrgemaid Raplamaal (keskmine 2631 krooni). Halduskulud moodustasid 12,1% kõigist eelarve kuludest, mis on ligikaudu võrdne maakonna keskmisega (12,9%). Kõrged olid vastavad

Leht 42 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas kulud aga Raikküla valla puhul – 19,2%. Laenukoormus uue omavalitsuse puhul oli (seisuga 1. jaanuar 2001. a) 18 773 000 krooni, sellest Rapla linnal 13 014 000 krooni, Rapla vallal 5 239 000 krooni ja Raikküla vallal 520 000 krooni. Rapla maakonna Järvakandi valla ja Pärnu maakonna Kaisma valla baasil moodustunud omavalitsusüksuse asukohaks on määratud Pärnu maakond. SAARE maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KAARMA vald senistes piirides tervikuna;

KÄRLA vald senistes piirides tervikuna; KIHELKONNA vald senistes piirides tervikuna; LAIMJALA vald senistes piirides tervikuna; LEISI vald senistes piirides tervikuna; LÜMANDA vald senistes piirides tervikuna; MUSTJALA vald senistes piirides tervikuna;

ORISSAARE vald senistes piirides tervikuna; PIHTLA vald senistes piirides tervikuna; PÖIDE vald senistes piirides tervikuna; RUHNU vald senistes piirides tervikuna; SALME vald senistes piirides tervikuna; TORGU vald senistes piirides tervikuna ning VALJALA vald senistes piirides tervikuna. Ajalooliselt oli Saaremaal 13 kihelkonda. 1939. aastal läbiviidud haldusreformi käigus vähendati Saaremaa omavalitsusüksuste arvu 19-lt 17-le (16 valda ja linn). Ajalooliselt on Kuressaare linn kujunenud ühiseks tõmbekeskuseks kõigile Saaremaa valdadele, samal põhjusel on ajalooliselt välja kujunenud ka radiaalne teedevõrk Kuressaare ja ümbritsevate valdade vahel. Saaremaa omavalitsusjuhid ja maavanem peavad siiski oluliseks Kuressaare linna (umbes 16 000 elanikku) jätkamist iseseisva omavalitsusüksusena. Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500, linnalähedases vallas vähemalt 4500). Laimjala, Lümanda, Mustjala, Torgu ja Ruhnu vallas on elanike arv alla 1000 elaniku omavalitsusüksuse kohta. Saare maakonnas elab ligikaudu 40 000 inimest, mis moodustab umbes 2,7% Eesti rahvastikust. Rahvastiku tihedus maakonnas on umbes 14 inimest/km2(Eesti keskmine umbes 34 inimest/km2). Kuressaare linnas elab 41,2% Saare maakonna elanikest, uues Saaremaa vallas elaks 53,3% elanikest ja Muhu vallas 5,5% elanikest. Kogu Saare maakonna majanduse arengut mõjutavaks teguriks on saareline asend. Isolatsioon muudest piirkondadest võimendab kohaliku tooraine ja müügituru väiksust ja olukorda tööjõuturul. Oluliseks näitajaks on transpordikulude suur osatähtsus. Majandust iseloomustavateks näitajateks on kahanev primaarsektor ja tugevalt sesoonsest turismist sõltuv majandus. Kokkuvõttes iseloomustab tööturu olukorda saartel suur töökohtade puudus, ulatuslik pendelränne ja kohapealset tööhõivet toetava majanduse struktuurne ebakindlus. Väikesed Saaremaa kohalikud omavalitsused ei suuda investeeringuid ligi tõmmata ega luua tingimusi ettevõtjate ligimeelitamiseks. Mustkattega teedevõrgu seisund on rahuldav, kruuskattega maanteed Põhja-Saaremaal ja Sörves tuleks viia asfalt- ja mustkatte alla. Ühistranspordi olukord on rahuldav, toimub liinide optimeerimine.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 43 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Kuressaare linna ja Muhu valla osas. TARTU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALATSKIVI vald senistes piirides tervikuna; KALLASTE linn senistes piirides tervikuna; PALA vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna; PEIPSIÄÄRE vald senistes piirides tervikuna;

SAARE valla (Jõgeva maakond) Halliku, Kiisli ja Pällu külad ning VARA valla Kargaja, Koosa, Koosalaane, Meoma, Metsakivi, Põldmaa, Rehemetsa, Selgise, Vanaussaia külad. Uus vald hõlmab täielikult või osaliselt 6 praeguse väikese (alla 2000 elanikku) omavalitsusüksuse territooriumi Tartu maakonna kirdeosas ja Jõgeva maakonna kaguosas. Piirkond ühtib täies ulatuses ajaloolise Kodavere kihelkonnaga. Selle võrdlemisi ebaühtlase asustusega, kuid samas kompaktse piirkonna keskseks tuumikuks ja ühendavaks lüliks on Alatskivi alevik ja Kallaste linn kui teeninduskeskused. Kallaste on enam-vähem sama ulatusliku piirkonna rajoonikeskuse rolli täitnud ka 1950-ndatel aastatel. Piirkonna areng on suures osas seotud Peipsi-äärse asukohaga (põhilised tegevusalad turism, järvega seotud tegevused, metsandus) ning sellest tulenevad nii arenguprobleemid kui nende lahendused. Kogu piirkonna kasutuses on Kallaste–Peipsiveere haridus- ja kaubanduskeskus, samuti asub Kallastel haigla. Piirkonna seniste omavalitsusüksuste äärmiselt ebaühtlane arengutase (näiteks Peipsiääre ja Alatskivi valla rahvastiku tugev vananemise tendents – laste/vanurite suhe 0,5–0,7, Kallaste linna ning Peipsiääre ja Vara valla silmapaistvalt suur valitsemiskulude osakaal – 22–32%) ühtlustub mõnevõrra Vara ja Saare valla arvel uue suurema omavalitsusüksuse tekkides, mille elanike arvuks kujuneb umbes 6500. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad LUUNJA vald senistes piirides tervikuna; MÄKSA vald senistes piirides tervikuna; TARTU valla Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning VARA valla Praaga, Põdra, Põrgu, Tähemaa külad. Ühendada kavandatav piirkond hõlmab kahe kihelkonna – Tartu Maarja ja Võnnu alasid. Ühendavateks lülideks on Suur Emajõgi ja suhteliselt hea kohalike ühendusteede võrk. Piirkond on nii teenuste saamise kui ka tööalase pendelrände poolest suures osas orienteeritud Tartule kui väga tugevale tõmbekeskusele. Tekkiv ligi 4800 elanikuga uus vald moodustub praegustest ebavõrdse sotsiaal-majandusliku arengu tasemega väikevaldadest. Seejuures on Luunja valla summaarne demograafiline ja finantsmajanduslik potentsiaal oluliselt parem kui ühinemispartnerite Mäksa, Tartu ja Vara valla oma. Näiteks laste ja vanurite suhe on Luunja vallas üle 1,5, aga teistes üksustes alla 1, omatulude osakaal vastavalt 65% ja 45% ringis jne. Uus vald on hea arengupotentsiaaliga, mida näitab Tartu maakonna kõige kõrgem tööealiste osakaal ja samal ajal töötute väike arv, ettevõtluse arengule antav hea hinnang. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad MEEKSI vald senistes piirides tervikuna; PIIRISSAARE vald senistes piirides tervikuna ja VÕNNU vald senistes piirides tervikuna. Uus moodustatav vald jääb kolme valla ühendamisele vaatamata oma elanike arvult (umbes 2000) erandlikuks. Piirkonna hõre asustus (5–6 inimest km2) ja suhteliselt ulatuslik territoorium ei võimalda suurema uue üksuse moodustamist. Hõlmab põhiliselt Võnnu ja osalt ka Räpina kihelkonda. Ühendatavate kantide omavahelised seosed on suhteliselt nõrgad. Vaid Võnnu valla Ahunapalu kanti ja Meeksi valla Järvselja kanti peetakse ühtseks ja kultuuriliselt aktiivseks piirkonnaks. Võnnus on küll keskkool, aga Meeksi lapsed eelistavad Tartu koole.

Leht 44 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Problemaatiline on Piirissaare valla (umbes 100 elanikku) lülitamine kõnesoleva uue valla koosseisu. Tartu maavanem on esitanudki ettepaneku säilitada Piirissaare vald senistes piirides iseseisvana. Piirissaare valla säilitamise kohta on teinud pöördumise saare elanikud, kes kurdavad mandriga ühenduse puudumist sügisel- kevadel ning selle komplitseeritust talvel. Samuti rõhutatakse etniliste, kultuuriliste ja usuliste erinevuste olemasolu (Piirissaare elanikest 90% on vene vanausulised). Siseministeerium on siiski seisukohal, et äärmiselt eaka rahvastikuga (laste/vanurite suhe 0,02) üksuse, mille tuludest põhilise osa moodustavad riigipoolsed toetused ja tulumaksust laekub alla 10% eelarvetuludest ning kus valitsemiskuludeks läheb üle poole omavalitsuse kuludest, säilitamine iseseisvana ei ole mõeldav. Ekspertide valdav seisukoht on, et kuna Võnnu–Meeksi–Piirissaare moodustavad ühtse ajaloolis-kultuurilise Peipsiäärse piirkonna, siis võiks Piirissaare lülitada selle piirkonna baasil moodustatava valla koosseisu. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

HAASLAVA vald senistes piirides tervikuna ja ÜLENURME vald, välja arvatud Õssu küla. Tartu maakonna lõunaosas moodustuv kompaktne ligemale 6500 elanikuga uus vald hõlmab põhiliselt Kambja ja osaliselt ka Nõo kihelkonna alasid. Piirkonda iseloomustab tihe asustus ja teedevõrk ning Tartu läheduse tõttu linnaga ühine majandusruum. Ühendusvõimalused tulevase tõenäolise vallakeskuse Ülenurme alevikuga on enamasti olemas, välja arvatud Haaslava valla lõunapoolsed külad. Ühinevad vallad teevad mitmel alal koostööd ning Ülenurme gümnaasium ja Tõrvandi päästekomando teenindavad ka Haaslava valda. Kõrgema taseme avalikke teenuseid pakub Tartu linn, kuid inimeste põhiliikumine Tartusse kulgeb Ülenurme kaudu. Ülenurme vald vastab nõutavatele kriteeriumidele ka praegusel kujul: elanikke 4500, laste/vanurite suhe üle 1,3, tulumaksu laekumine üks maakonna paremaid, omatulud 66% jne, kuid oluliselt nõrgema arengupotentsiaaliga Haaslava valla jätkamine iseseisvana ei ole kavandatava haldusterritoriaalse reformi kontekstis otstarbekas. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KAMBJA vald senistes piirides tervikuna; KÕLLESTE valla (Põlva maakond) Prangli küla ning VALGJÄRVE (Põlva maakond) valla Krüüdneri, Maaritsa, Vissi külad. Kambja kihelkonda iseloomustav tugev identiteeditunne on säilinud tänaseni, olles üheks tõsisemaks Kambja valla iseseisvust põhjendavaks argumendiks. Esmaste avalike teenuste saamise võimalus on kohapeal olemas, kõrgema taseme teenuste saamiseks sõidetakse 15 km kaugusele Tartusse. Kambja valla säilimist enam-vähem senistes piirides toetab Tartu maavanem. Senise Kambja valla territoorium laieneb mõnevõrra naabermaakonna Põlvamaa piiriäärsete valdade mõnede külade arvel. Need on alad, mille loomulik tõmme tänu lähedusele on Kambja suunas ja millel on Kambjaga ka parem ühendust pidada. Uus Kambja vald on umbes 2900 elanikuga, kompaktse territooriumi ja suhteliselt tiheda asustusega, selle toimetulekuvõime on keskmine: demograafiline potentsiaal vastab maakonna keskmisele, omatulud suhteliselt väikesed – 23–24%, valitsemiskulud umbes 10% ehk maakonna keskmisel tasemel. 6.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PUKA valla (Valga maakond) Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste, Rebaste külad; RANNU vald, välja arvatud Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad ning RÕNGU vald, välja arvatud Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad. Piirkond on ajalooliselt kuulunud Rõngu ja Rannu kihelkonda. Praegu ühendavad kõnesolevaid kolme valla alasid Võrtsjärvega seotud arengu probleemid. Teatav suhtlemine toimub ka avalike teenuste osas, näiteks osa Rannu valla lapsi käib Puhja keskkoolis jne. Üldiselt on ühineva piirkonna senine omavaheline integratsioon tagasihoidlik, kõrgema taseme teenuste järele sõidetakse Tartu või Elva. Praeguse Valga maakonna Puka valla Aakre kandi rahvas soovib ennistada oma ajaloolist kuuluvust Tartu maakonda ning ühtlasi Rõngu kihelkonna baasil moodustatava uue omavalitsusüksuse koosseisu. Seda on kinnitanud mitmed eri aegadel läbiviidud kohalike elanike arvamuse uuringud. 7.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 45 / 53 KONGUTA valla Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad; PUHJA vald, välja arvatud Palupõhja küla ning RANNU valla Sangla, Suure-Rakke, Verevi, Väike-Rakke külad. Eeltoodu lähtub põhimõtteliselt maavanema esitatud radikaalsest variandist, mida ekspertide ettepanekute alusel on mõnevõrra muudetud. Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt eelkõige praeguse Puhja valla baasil (v.a eraldatuna teisele poole Emajõge jääv Palupõhja küla) moodustatav uus vald erineb Tartu maavanema pakutust selle poolest, et poolitatud on kaks valda – Konguta ja Rannu –, mis peaksid jagunema vastavalt elanike tegelikele liikumissuundadele naabervaldade vahel. Näiteks Konguta valla põhjaosa – Karijärve ja Kobilu kandi rahvas kasutab aktiivselt Puhja aleviku teenuseid, osa Rannu valla lapsi õpib Puhja keskkoolis jne.

Uue omavalitsusüksuse elanike arv on umbes 3000, kuid ulatuslikum ühendamine ei ole looduslike takistuste tõttu võimalik. Ajaloolise taustaga – põhiosas Puhja kihelkond. Teedevõrk ja bussiühendus eri paikkondade suhtlemiseks on olemas, kuid kohalikud külateed vajavad remonti. Tekkiva omavalitsusüksuse tulude-kulude tase jääb Tartu maakonna keskmisest madalamaks. Parema arengupotentsiaaliga ja edukama Rannu ja Puhja arvel peaks edaspidi ühtlustuma kogu uue omavalitsusüksuse arengutase. 8.Uue omavalitsusüksuse moodustavad LAEVA vald senistes piirides tervikuna; PUHJA valla Palupõhja küla;

TÄHTVERE vald senistes piirides tervikuna ning ÜLENURME valla Õssu küla.

Moodustatav uus üksus kujutab endast osaliselt n-ö poolrõngasvalda ümber Tartu linna, millega tuleb paratamatult liita väike ja piiratud arenguvõimalustega Laeva vald (umbes 900 elanikku, valitsemiskulud ligi 55% eelarvest). Piirkonnal puudub küll ajalooline seos, kuid ühendavaks lüliks on kindlasti Tartu linn kui tugev tõmbekeskus kõigi ühinemise osapoolte jaoks. Hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolduse valdkonnas kasutavad nii Tähtvere kui Laeva piirkond suures osas Tartu linna teenuseid. Uue üksuse eduka toimimise nimel vajaksid parandamist liiklusvõimalused Ilmatsalu kui potentsiaalse vallakeskuse ja Laeva kandi vahel. Moodustatav vald omab tervikuna head arengupotentsiaali: laste/vanurite suhe 1,2, omatulud annavad ligi 60% eelarvetuludest, tulumaksu laekumine ületab maakonna keskmise taseme jne. 9.Uue omavalitsusüksuse moodustavad TABIVERE vald (Jõgeva maakond) senistes piirides tervikuna; TARTU vald, välja arvatud Kükitaja, Taabri, Tammistu, Vilussaare külad ning VARA valla Alajõe, Kauda, Keresaare, Kusma, Kuusiku, Matjama, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Sookalduse, Särgla, Undi, Vara, Välgi, Ätte külad. Uus üksus moodustatakse Tartu ja Jõgeva maakonna n-ö piiriülesena Tabivere valla ning osa Tartu ja Vara valla baasil. Ajalooliselt hõlmab see piirkond kolme kihelkonna alasid. Piirkond on kompaktse territooriumiga, suhteliselt tiheda asustuse ja teedevõrguga. Moodustuv omavalitsusüksus on elanike arvuga umbes 8200, demograafilistelt näitajatelt võrdlemisi hea arenguperspektiiviga (v.a Vara valla kant), majanduslikult mitmekesise rakendusstruktuuriga, finantsmajanduslikult tasemelt jääb Tartu maakonna keskmisest allapoole. Esmaseid avalikke teenuseid saavad elanikud praegustes vallakeskustes, kuid tänu Tartusse suunduvale teedevõrgule ja bussiühendusele suheldakse tihedalt Tartu linna kui tugeva tõmbekeskusega. 10.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ELVA linn senistes piirides tervikuna; KONGUTA vald, välja arvatud Kapsta, Karijärve, Kobilu, Mäeotsa, Vahessaare külad; NÕO vald senistes piirides tervikuna ning RÕNGU valla Käärdi alevik, Kalme, Käo, Tammiste, Uderna külad. Elva linn on tunduvalt laiema piirkonna kui ainult vahetu ümbruse halduskeskus olnud 1950-ndail aastail rajoonikeskusena. Moodustatav uus vald hõlmab põhiliselt ajaloolise Nõo kihelkonna alasid, mida Elvaga

Leht 46 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas seovad nii tööalase pendelrände (eelkõige Konguta ja Rõngu valda) kui ka teenindamisalased sidemed. Piirkond kujutab endast tüüpilist kohalikku asustussüsteemi ümber Elva linna kui kohaliku tähtsusega tõmbekeskuse. Uue valla elanike arv ulatub üle 12 000. Kuna Elva linnas toimub silmapaistev rahvastiku vananemine (laste/ vanurite suhe 0,8), aga valdade elanikkond on mõnevõrra noorem (vastav suhe veidi üle 1), siis piirkonnas tervikuna demograafiline potentsiaal ühtlustub. See tagab tulevikus uuele vallale maksumaksjatelt tulumaksu laekumise vähemalt Tartu maakonna keskmisel tasemel. Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Tartu linna osas. Maakonna territooriumile jääks kokku 11 omavalitsusüksust. VALGA maakonnas:

1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HELME vald senistes piirides tervikuna; HUMMULI vald senistes piirides tervikuna; PÕDRALA vald senistes piirides tervikuna ja TÕRVA linn senistes piirides tervikuna. Kavandatav uue valla territoorium ühtib suures osas ajaloolise Helme kihelkonnaga ja ka nõukogudeaegse Tõrva väikerajooniga. See on suur eelis juba harjumuspäraseks tihedaks suhtlemiseks. Tõrva linna ümber on välja kujunenud tüüpiline kohalik asustussüsteem, mis toimib kui koostööpiirkond: on ühine gümnaasium, tervisekeskus, kiirabi. Tõrva kui kohalik keskus moodustab koos oma tagamaaga uue kompaktse omavalitsusüksuse umbes 8000 elanikuga. Piirkonna senine ebaühtlane sotsiaal-majandusliku arengu tase, hinnatuna rahvastiku vanuskoosseisu, tulumaksu laekumise ja omatulude taseme, sotsiaalhooldekulude, valitsemiskulude jmt alusel, ühtlustub. Seni suhteliselt tagasihoidlike arengunäitajatega Põdrala kandile loob ühinemine eeldused paremaks toimetulekuks edaspidi. Tänu haldusterritoriaalsele ümberkorraldusele hakkab sotsiaal-majanduslikult arengult terviklikus piirkonnas toimuma ka ühtne omavalitsuslik haldamine, mistõttu jäävad ära praegused omavahelised arveldused, saab otstarbekamalt korraldada infrastruktuuri arengut, investeeringute tegemist jne. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PALUPERA vald senistes piirides tervikuna; OTEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna ning VALGJÄRVE valla (Põlva maakond) Aiaste, Hauka, Kooli, Pikajärve, Pikareinu, Puugi, Valgjärve külad. Ühinemise tulemusena tekkiv vald ühtib põhiosas ajaloolise Otepää kihelkonnaga, samuti aastail 1950– 1959 eksisteerinud samanimelise rajooniga. Ajaloolisel jaotusel on arvestatav mõju tänasele ja ka tulevasele haldusterritoriaalsele korraldusele, sest selle alusel ning sellest tulenevalt on välja kujunenud ühendusteed, toimivad sotsiaalse infrastruktuuri objektid, arenevad igapäevased tööalased sidemed. Mitmekesise sotsiaalse infrastruktuuriga väikelinn Otepää on kohalik keskus, mis koos ümbritseva Otepää valla ning Palupera vallaga moodustab toimiva koostööpiirkonna. Piirkonna omavalitsused on koostöö koordineerimiseks moodustanud piirkonnanõukogu ning sõlminud erinevaid eluvaldkondi puudutavad koostöölepingud. Mitmete elualade paremaks juhtimiseks on moodustatud ühiskomisjone, näiteks korrakaitsekomisjon, hariduskomisjon. Tegelikult on Otepää mõjuala suurem ja Otepää linn on teeninduskeskuseks ka osale Põlva maakonna Valgjärve vallast, eelkõige selle lääneosa seitsmele külale. Arengu seisukohalt on otstarbekas osa Valgjärve valla kuulumine Otepää turismipiirkonda. Kõnealuse, sotsiaal-majandusliku arengu seisukohast tervikliku piirkonna omavalitsuste senine koostöö asendub tänu haldusterritoriaalsele ümberkorraldusele ühtse omavalitsusliku haldamisega. Tekib ligemale 5600 elanikuga uus omavalitsusüksus, milles praeguste valdade demograafilised ja finantsmajanduslikud erisused tasanduvad ning see võimaldab edaspidi kogu piirkonna tasakaalustatud arendamise huvides otstarbekamalt korraldada infrastruktuuri arengut, investeeringute tegemist jmt. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad PUKA vald, välja arvatud Aakre, Palamuste, Pedaste, Purtsi, Pühaste, Rebaste külad;

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 47 / 53 SANGASTE vald senistes piirides tervikuna; TÕLLISTE vald, välja arvatud Jaanikese küla ja ÕRU vald senistes piirides tervikuna. Ettepaneku kohaselt tekkiv vald hõlmab Sangaste kihelkonna ning ajalooline identiteet ongi põhiline seda piirkonda ühendav tegur. Praeguse Sangaste ja Tõlliste (v.a Valgaga ühendatav Jaanikese küla) valla ning Puka valla Puka ja Kuigatsi paikkonna ühendamisel moodustatav uus vald kujutab endast väheste omavaheliste sidemetega suhteliselt iseseisvate valdade kooslust. Mõnes valdkonnas (haridus, korrakaitse) koostöö valdade vahel käesoleval ajal siiski toimub. Praeguse Puka valla jagunemise ja uue haldusliku kuulumise saab lõplikult otsustada kohalike elanike arvamuse väljaselgitamise järgselt.

Uues ligi 5700 elaniku ja küllalt suure territooriumiga vallas ühine väljakujunenud tõmbekeskus praegu puudub. Selle asemel on mitu võrdväärset väiksemat keskust nagu Puka, Tsirguliina ja Keeni, mis peaksid ümberkorralduse järgselt säilima kui vallasisesed esmased teeninduskeskused. Kõrgema taseme piirkondliku teeninduskeskuse funktsioone täidab Valga linn. Vallasisest suhtlemist võimaldavad korralikud maanteed ja raudtee. Ühinevatest valdadest mõnevõrra erandlik on praegune Õru vald, mille elanike arv on väike (umbes 660 inimest), omatulude osakaal vaid 30% ringis, kusjuures nendest ei piisa isegi sotsiaalhooldus- ja valitsemiskulude katmiseks. Ühinemine paremas finantsseisus olevate Sangaste ja Tõlliste vallaga loob objektiivsed eeldused piirkonna arengu ühtlustumiseks. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

KARULA vald senistes piirides tervikuna ja TAHEVA vald senistes piirides tervikuna.

Kahe olemasoleva nii demograafiliselt potentsiaalilt kui ka finantsmajanduslikult enam-vähem võrdväärse valla ühendamine annab umbes 2300 elanikuga uue omavalitsusüksuse, mis kuulub Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumide järgi erandite hulka. Piirkond on äärmiselt hõreda ja ebaühtlase asustusega (5,3 elanikku km2kohta) ning ka teede tihedus jääb alla Valga maakonna keskmisest. Maakonna kagunurgas asuvad Karula ja Taheva on praegusel kujul enam-vähem võrdväärsed ja suhteliselt iseseisvad väikevallad, millel omavahelised sidemed peaaegu puuduvad. Mõlemad on orienteeritud Valga linnale. Kumbki valdadest ei ole praegusel kujul terviklik omavalitsusüksus, vaid mõlemad koosnevad kahest erinevast piirkonnast endisaegsete ühismajandite piirides. Just nimelt see asjaolu – olemasolevate valdade heterogeensus – lubab ekspertide arvates teha ettepaneku Karula ja Taheva valdade ühendamiseks. Siseministeerium on ühinemise vältimatu eeltingimusena aktsepteerinud omavalitsuste ja maavanema taotlust rekonstrueerida kahte piirkonda ühendav Lüllemäe–Hargla tee. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad VALGA linn senistes piirides tervikuna ja TÕLLISTE valla Jaanikese küla. Valga linna arengukava aastateks 2000–2005 näeb ette, et linna arengu huvides tuleks Tõlliste valla Paju piirkond arvata Valga linna koosseisu. See tähendaks lisaks kahele külale ka olulise osa riigimetsa üleandmist linnale, mida ei saa pidada mõistlikuks. Otstarbekas on Jaanikese küla ühendamine Valga linnaga, sest see loob paremad eeldused Jaanikese spordikompleksi maaala planeerimiseks ning terviklikuks arendamiseks. VILJANDI maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ABJA vald senistes piirides tervikuna; HALLISTE vald, välja arvatud Päidre küla ning MÕISAKÜLA linn senistes piirides tervikuna. Uus omavalitsusüksus moodustub valdavalt ajaloolise kihelkonna piirides. Õisu piirkonna (kuulunud Paistu kihelkonda) külade sidumine on põhjendatud Ülemõisa, Kaarli ja Õisu vastastikuste sidemete tugevnemisega ja moodustavad tänapäeval ühise terviku. Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv vähemalt 3500, linnalähedases vallas vähemalt 4500, linnad suurusega alla 10 000 elaniku ühinevad oma tagamaaga).

Leht 48 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Suur osa tööealistest leiab tööd väljaspool omavalitsusüksuse piire. Põllumajandusega seotud töökohtade arvu vähenemine on peatunud. Ühistranspordi ühendus vallakeskusega on heal tasemel kogu valla territooriumi ulatuses. Samuti on hea ühendus maakonnakeskusega ja liikluseks Pärnu ja Tallinna suunal. Koolivõrgu moodustavad Abja Gümnaasium, Mõisaküla Keskkool, Halliste Põhikool, Kosksilla Algkool (kuueklassiline) ja Vana-Kariste Algkool (neljaklassiline). Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadus: Mõisaküla Keskkooli reorganiseerimine põhikooliks, Kosksilla Algkooli reorganiseerimine kolmeklassiliseks ja Vana-Kariste Algkooli reorganiseerimine kolmeklassiliseks (võib juhtuda, et kool lõpetab töö õpilaste vähesuse tõttu). Varasema Halliste kihelkonna piirides moodustuv uus omavalitsusüksus annab soodsa võimaluse kultuuri- ja seltsielu säilimiseks ja edasiseks arenguks selles piirkonnas. Abja (Halliste) vald on ka arvestatav osa Mulgimaa kui ajaloolise kultuuripiirkonna identiteedi säilimisel. Valla keskuseks on Abja-Paluoja linn, mis tänu soodsale asukohale on kohaliku kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks. Arvestatavateks keskusteks jäävad ka Halliste (aktiivne kirikuelu) ja piiriäärne Mõisaküla linn. Vald annab välja oma ajalehte Lõuna Mulgimaa. Omavalitsuse territooriumil asub 4 rahvamaja, 6 raamatukogu, 2 muuseumi ja 1 rahvatuba. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 6200 elanikku. Omatulude tase uues omavalitsusüksuses on 267 krooni elaniku kohta, mis jääb alla maakonna keskmist. Valitsemiskulud uues omavalitsusüksuses moodustavad 18% eelarve mahust ehk 818 krooni elaniku kohta kohta. Laenukoormus Abja vallal on 1,6 miljonit, Halliste vallal 2,2 miljonit, Mõisaküla linnal 6,6 miljonit krooni; uues omavalitsusüksuses tuleb laenukoormus ligikaudu 10,3 miljonit krooni ehk 1656 krooni elaniku kohta. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad KÕPU vald senistes piirides tervikuna; PÄRSTI valla Tohvri ja Väike-Kõpu külad ning VASTEMÕISA vald senistes piirides tervikuna. Uus omavalitsusüksus moodustub kahe valla liitmisel kihelkonna baasil. Piirkond hõlmab ühist spetsiifilist regiooni (Soomaa). Kõpu kaugus Viljandist on 22 km. Uus omavalitsusüksus vastab Vabariigi Valitsuse heakskiidetud erandite kriteeriumidele, mistõttu ei ole põhjendatud tema liitmine ümbritsevate omavalitsusüksustega. Valla idapoolses osas käivad väga paljud tööle Viljandisse. Kohapealne tööhõive on seotud põllumajanduse ja turismiga (perspektiivis). Suuremad riigimaanteed on Viljandi–Kilingi-Nõmme ja Kõpu–Tipu. Mõlemad on tugimaanteed. Olemasoleva teedevõrgu tihedus on ebapiisav ja teed halvas seisukorras. Vastemõisa–Võlli–Suure-Jaani tee vajab investeeringut. Koolivõrgu moodustavad Kõpu Põhikool ja Kildu Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamine ei ole vajalik. Valla kultuuri tõmbekeskusteks on Kõpu ja Vastemõisa asulad ning Viljandi linn. Kuna suure osa omavalitsuse territooriumist hõlmab unikaalne Soomaa Rahvuspark, siis on ka antud piirkonna kultuuri- ja seltsielul tugev seos nimetatud kaubamärgiga. Vald annab välja oma ajalehte. Omavalitsuse territooriumil asub 1 rahvamaja, 2 raamatukogu ja 1 muuseum. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 2260 elanikku. Omatulude tase uues omavalitsusüksuses on 455 krooni elaniku kohta, s.o 133 krooni alla maakonna keskmise. Valitsemiskulud moodustavad 12% valla eelarve mahust ehk 875 krooni elaniku kohta. Laenukoormus on Kõpu vallal 2,9 miljonit ja Vastemõisa vallal 1,1 miljonit krooni; uue omavalitsusüksuse laenukoormus tuleb ligikaudu 4,1 miljonit krooni. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad OLUSTVERE vald senistes piirides tervikuna; SUURE-JAANI linn senistes piirides tervikuna ning

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 49 / 53 SUURE-JAANI vald, välja arvatud Navesti, Võhmassaare külad. Piirkond hõlmab ajaloolise kihelkonna tuumikala. Kihelkonna lõunaosa (Vastemõisa vald) on käesoleval ajal tugevamini seotud maakonnakeskusega. Moodustub keskmise suurusega omavalitsusüksus, mille keskus on erinevatele valla osadele hästi kättesaadav. Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500, linnalähedases vallas vähemalt 4500, linnad suurusega alla 10 000 elaniku ühinevad oma tagamaaga). Uus omavalitsusüksus moodustab suhteliselt ühtse majandusruumi, aga halduskeskus ja majanduskeskused ei pruugi kokku langeda. Osa inimesi käib siiski tööle Viljandisse. Ühinemist toetavaks asjaoluks on ka see, et Olustvere ja Suure-Jaani vallad on algatanud ühiselt üldplaneeringu koostamise.

Suuremad riigimaanteed on Paia–Nuia ja Mudiste–Vändra. Mõlemad on tugimaanteed. Olemasoleva teedevõrgu tihedus on piisav, kuid teed halvas seisukorras. Vastemõisa–Võlli–Suure-Jaani tee vajab investeeringut. Ühistranspordivõrk rahuldab valla elanikke praegusel kujul. Valla eri osad on omavahel üsna hästi ühendatud. Ühendus maakonnakeskusega on piisav, Tallinna ja Pärnu suunal hea. Koolivõrgu moodustavad Suure-Jaani Gümnaasium, Olustvere Põhikool, Tääksi Põhikool ja Sürgavere Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadust lähiaastatel ei ole. Kolme omavalitsusüksuse liitmisel moodustub kompaktne pikkade traditsioonidega kultuuripiirkond, mille keskuseks on Suure-Jaani linn. Maakonna kultuuri arengukavas on Suure-Jaani piirkond ära märgitud kui maakonna rahvusliku koorimuusika keskus. Sellega seoses toimuvad Suure-Jaanis iga-aastased üleriigilised heliloojate Kappide muusikapäevad. Praegu ilmub nimetatud piirkonnas mitu ajalehte, millest edaspidi võiks saada üks kogu omavalitsusüksust teenindav häälekandja. Omavalitsusüksuse territooriumil asub 3 rahvamaja, 4 raamatukogu ja 3 muuseumi.

Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 5220 elanikku. Omatulude tase on 730 krooni elaniku kohta, s.o 142 krooni üle maakonna keskmise. Valitsemiskulud on 12,3% ehk 712 krooni elaniku kohta. Laenukoormus Suure-Jaani linnal on 2,3 miljonit, Suure-Jaani vallal 4,7 miljonit krooni, Olustvere vallal laenukoormus puudub. Laenukoormus uues omavalitsusüksuses tuleb ligikaudu 7 miljonit krooni ehk 1349 krooni elaniku kohta. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HALLISTE valla Päidre küla; PAISTU vald senistes piirides tervikuna; PÄRSTI vald, välja arvatud Tohvri ja Väike-Kõpu külad; SAAREPEEDI vald senistes piirides tervikuna ning VIIRATSI vald senistes piirides tervikuna. Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv üldjuhul vähemalt 3500, linnalähedases vallas vähemalt 4500 elanikku). Uus omavalitsusüksus moodustub mitme kihelkonna baasil. Viljandi linna ümbritsevate omavalitsuste vahel on olnud läbi aegade tihe koostöö. Tööjõu liikumine ning teenuste tarbimine on valdavalt linnasuunaline, mistõttu uue omavalitsusüksuse keskus hakkab paiknema tõenäoliselt Viljandi linnas. Maavanema arvates oleks otstarbekas linna ümbritsevate valdadega ühendada ka Viljandi linn. Suur osa töökohti asub valla keskuses ja selle lähemas ümbruses (Pinskal, Ramsil), aga ka Saarepeedil ja Paistus. Suuremad riigimaanteed on Tartu–Viljandi, Kilingi-Nõmme–Viljandi ja Viljandi–Rõngu. Olemasoleva teedevõrgu tihedus on piisav ja teed rahuldavas seisukorras. Ühistranspordivõrk rahuldab valla elanike vajadused praegusel kujul. Valla eri osad on omavahel halvasti ühendatud. Ühendus maakonnakeskusega on piisav. Koolivõrgustiku moodustavad Kalmetu Põhikool, Saarepeedi Põhikool, Kutsari Lasteaed-Algkool (neljaklassiline), Puiatu Lasteaed-Algkool (kuueklassiline), Ramsi Lasteaed-Algkool (neljaklassiline), Pärsti Põhikool, Raudna Põhikool, Holstre Põhikool ja Paistu Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadus: Pärsti vallavolikogu on vastu võtnud otsuse reorganiseerida Kutsari Lasteaed-Algkool lasteaiaks, lõpetades kooli tegevuse 1. septembriks 2001. a; Pärsti Põhikool reorganiseerida kuueklassiliseks algkooliks, Ramsi Lasteaed-Algkool reorganiseerida kolmeklassiliseks.

Leht 50 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Kuna valla keskus on Viljandi linn, siis koondub sinna valdav kultuuri- ja seltsielu. Tõmbekeskuse soodne asukoht ja suhteliselt tihe raamatukogude-rahvamajade võrk loob hea võimaluse kultuurielu säilimiseks ja edasiseks arenguks. Omavalitsuse piiridesse jääb ka osa ajaloolisest Mulgimaast – Paistu kihelkond. Vald annab välja oma ajalehte. Omavalitsuse territooriumil asub 4 rahvamaja, 12 raamatukogu ja 1 muuseum. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 11 000 elanikku. Omatulude tase on umbkaudu 400 krooni elaniku kohta, mis jääb alla maakonna keskmisest. Valitsemiskulud on 14,1% uue omavalitsusüksuse eelarve mahust. Laenukoormus Paistu vallal on 150 000 krooni, Pärsti vallal 3,9 miljonit krooni, Saarepeedi vallal 490 000 krooni, Viiratsi vallal 5,5 miljonit krooni. Uue omavalitsusüksuse laenukoormus tuleb umbes 7,8 miljonit krooni ehk ligikaudu 850 krooni elaniku kohta. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad

KABALA vald (Järva maakond), välja arvatud Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad; KÕO vald senistes piirides tervikuna; SUURE-JAANI valla Navesti ja Võhmassaare külad ning VÕHMA linn senistes piirides tervikuna. Ükski loetletud omavalitsusüksus ei vasta Vabariigi Valitsuse heakskiidetud kriteeriumidele (elanike arv vähemalt 3500, linnalähedases vallas vähemalt 4500, linnad suurusega alla 10 000 elaniku ühinevad oma tagamaaga).

Uue omavalitsusüksuse territoorium kattub valdavalt ajalooliste kihelkonnapiiridega. Endisesse kihelkonda kuulunud Kabala kandi, samuti Imavere tõmbekeskus on muutunud, mistõttu nimetatud alad ei kuulu enam Võhma tagamaasse. Moodustuva omavalitsusüksuse keskuses Võhmas on väga hästi välja arendatud tehniline ja sotsiaalne infrastruktuur, mis on seni vähe kasutatud potentsiaal piirkonna arenguks. Sellisel kujul uue omavalitsusüksuse moodustamine eeldab maakonnapiiride muutmist. Pendelränne on väga suures osas väljapoole valda (nii Järva maakonda kui ka Viljandi maakonna teistesse valdadesse). Omavalitsusel tööandjana on suurt osatähtsus. Teenindus on vähe arenenud. Suuremad riigimaanteed on Paia–Nuia ja Võhma–Põltsamaa. Mõlemad on tugimaanteed. Olemasoleva teedevõrgu tihedus on piisav, kuid teed on halvas seisukorras. Ühistranspordivõrk rahuldab valla elanikke praegusel kujul. Valla eri osad on omavahel üsna hästi ühendatud. Ühendus maakonnakeskusega on piisav, Tallinna ja Põltsamaa suunal hea. Koolivõrgu moodustavad Võhma Gümnaasium ja Kirivere Põhikool. Õpilaste arv väheneb lähiaastatel kümnendiku võrra, seejuures Kirivere Põhikoolis ühe viiendiku võrra. Koolivõrgu ümberkujundamise vajadust lähiaastatel ette näha ei ole. Kuna uus omavalitsusüksus moodustub valdavalt kihelkonna piirides, annab see soodsa võimaluse kultuuri- ja seltsielu säilimiseks ja edasiseks arenguks. Valla keskuseks on Võhma linn, mis tänu oma soodsale asukohale piirkonnas on ka kohaliku kultuurielu peamiseks tõmbekeskuseks. Vald annab välja ühist ajalehte. Omavalitsuse territooriumil asub 3 rahvamaja ja 6 raamatukogu. Uue omavalitsusüksuse territooriumil elab umbes 3820 elanikku. Omatulude tase uues omavalitsusüksuses on ligikaudu 550 krooni elaniku kohta ehk pisut alla maakonna keskmise. Valitsemiskulud moodustavad uue omavalitsusüksuse eelarvest ligikaudu 18,8%. Laenukoormus Kõo vallal on 160 000 krooni, Võhma linnal 8,6 miljonit krooni, Kabala vallal 4,9 miljonit krooni, Suure-Jaani vallal 5,1 miljonit krooni. Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Viljandi linna ning Karksi, Kolga-Jaani ja Tarvastu valla osas. Kokku jääks maakonda 9 omavalitsusüksust. VÕRU maakonnas: 1.Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANTSLA vald senistes piirides tervikuna; SÕMERPALU valla Alapõdra, Haava, Haidaku, Hargi, Heeska, Horma, Keema, Kurenurme, Lakovitsa, Liiva, Linnamäe, Majala, Pritsi, Rauskapalu, Rummi, Udsali külad ning

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 51 / 53 URVASTE vald senistes piirides tervikuna. Piirkonna ühendamise üheks eelduseks on ajalooline taust: kuulumine Urvaste kihelkonda ning aastail 1950– 1959 Antsla rajooni. Ühendavaks lüliks on Antsla linn, millel on potentsiaali pakkuda suhteliselt mitmekesiseid ja kvaliteetseid teenuseid (gümnaasium, haigla, kiirabi, kultuuri- ja spordikeskus jne). Antsla ja Urvaste valla ning Sõmerpalu valla Linnamäe ja Kurenurme kandi sidemetes on selge orientatsioon Antsla linnale. Mõjualade uuringu tulemused näitavad, et ka elanike igapäevane tööalane pendelränne toimub sama areaali ulatuses. Maakonnaplaneeringu kohaselt on Antsla piirkondlik keskus Antsla ja Urvaste valla ning osale Sõmerpalu valla elanikele. Antsla linna tagamaaga ühendav teedevõrk on olemas, tolmuvaba katet vajab Antsla–Tsooru teelõik kui ühendustee vallakeskusega. Antsla valla, Urvaste valla ja osa Sõmerpalu valla baasil uue omavalitsusüksuse moodustamine tähendab Antsla linna ja tema tagamaa terviklikku ühendamist ühtse omavalitsusliku haldamise alla. Selle tulemusena tekib umbes 7000 elanikuga uus omavalitsusüksus, tänu millele vähenevad senised väikevaldade vahelised sotsiaal- majandusliku arengu erinevused: ühtlustub rahvastiku vanuskoosseis, samuti omavalitsuse tulude-kulude struktuur jne. 2.Uue omavalitsusüksuse moodustavad LASVA vald senistes piirides tervikuna; SÕMERPALU valla Sõmerpalu alevik, Alakülä, Haamaste, Hutita, Hänike, Järvere, Kahro, Leiso, Lilli-Anne, Mustassaare, Mustja, Mäekülä, Osula, Pulli, Punaküla, Sulbi, Sõmerpalu, Varese külad;

VERIORA valla (Põlva maakond) Himmiste, Jõeveere, Koolma, Koolmajärve, Kunksilla, Leevi, Lihtensteini, Timo, Vareste külad ning VÕRU vald senistes piirides tervikuna.

Moodustatav uus omavalitsusüksus hõlmab Võruga tihedalt seotud linna vahetu tagamaa (Võru, Lasva ja osaliselt Sõmerpalu vald) ning lisaks Põlva maakonna Veriora valla Leevi kandi (kokku umbes 8500 elanikku). Viimase ühendamine Võru suunas on tingitud osalt ajaloolisest kihelkondlikust kuuluvusest (Põlva kihelkond), rohkem aga elanike tänaste sõidusuundade eelistusest. Kuna tänased Lasva ja Sõmerpalu nagu ka Veriora vald ei suuda oma tagasihoidliku sotsiaalse infrastruktuuri tõttu pakkuda elanikele kõiki vajalikke teenuseid, puuduvad neil väljavaated edukaks jätkamiseks väikeste (umbes 2000 elanikku) iseseisvate omavalitsusüksustena. Tekkiva uue valla tulude ja kulude struktuur ühtlustub, suureneb piirkonna arengupotentsiaal ning luuakse eeldused seni tagasihoidliku potentsiaaliga Lasva kandi toimetulekuvõime paranemiseks. Maavanem on teinud ettepaneku lülitada kõnesolevasse uude omavalitsusüksusse ka Põlva maakonna Orava vald ning Laheda valla kaks piiriäärset küla – Joosu ja Suurküla (kokku 1300 elanikku). Siseministeeriumi arvates tuleks aga nimetatud piirkondades eelkõige välja selgitada elanike arvamus ning sellest tulenevalt otsustada nende halduslik kuuluvus. 3.Uue omavalitsusüksuse moodustavad MÕNISTE vald senistes piirides tervikuna ja VARSTU vald senistes piirides tervikuna. Uus omavalitsusüksus hõlmab kompaktse ja võrdlemisi sarnase majandusstruktuuriga ala maakonna edelaosas, mida ühendava lülina läbib Valga–Mõniste–Varstu–Võru maantee. Ajalooliselt on enamus Mõniste vallast ja osa Varstu vallast kuulunud Hargla kihelkonda. Piirkond on maakonna ääreala, asustustihedus on madal ning elanike arv küünib vaid ligemale 2600-ni. Ühinevate valdade senine areng on toimunud suhteliselt autonoomselt, ühiskasutuses on näiteks Varstu keskkool. Suhteliselt noorema rahvastiku ja parema tulubaasiga Varstu valla ning tagasihoidlikuma potentsiaaliga Mõniste valla ühinemisel ühtlustuvad piirkonna demograafilised ja finantsnäitajad, saavutades Võru maakonna keskmisele lähedase taseme. Uue valla tõenäoline keskus Varstu alevik on maakonnaplaneeringu järgi kavandatud kolmanda tasandi ehk piirkondlikuks keskuseks, mis peaks olema teenindus- ja tõmbekeskuseks mitmele madalama tasandi keskuse mõjupiirkonnale. 4.Uue omavalitsusüksuse moodustavad HAANJA vald senistes piirides tervikuna ja RÕUGE vald senistes piirides tervikuna. Maakonna lõunaosas paiknev piirkond moodustab looduslikult ja ajaloolis-kultuuriliselt ühtse terviku Rõuge kihelkonna piires. Mõlema valla maadest osa hõlmab Haanja Looduspark, mis ümberkorralduse tulemusena jääb

Leht 52 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas edaspidi ühe omavalitsusüksuse piiresse. Piirkonda tuntakse juba praegu ühtse turismipiirkonnana Haanjamaa nime all. Samuti toimib edela-piire ületav koostöö nii kohalike omavalitsuste kui ka ettevõtjate tasandil. Moodustuva uue valla elanike arv ulatub umbes 3800-ni, senised kahe valla tulude-kulude struktuuri erinevused ühtlustuvad, kuid üldine tase jääb siiski alla maakonna keskmise. Reaalse ühinemise eelduseks on vähemalt Rõuge ja Haanja vahelise kruusatee viimine mustkatte alla. 5.Uue omavalitsusüksuse moodustavad MEREMÄE vald senistes piirides tervikuna; MISSO vald senistes piirides tervikuna ja

VASTSELIINA vald tervikuna senistes piirides. Kolme senise valla baasil moodustuv uus vald kattub suures osas Vastseliina kihelkonna ning nõukogude- aegse Vastseliina rajooniga. Piirkonna tuumikuks oleval Vastseliina alevikul on suhteliselt mitmekülgne teenindusasutuste kompleks, mille kasutajaks lisaks Vastseliina valla elanikele on ka Meremäe ja Misso valla rahvas. Rahvastiku ebasoodsa vanuselise struktuuriga Meremäe ja Misso valla ühinemisel suhteliselt soodsamas seisus oleva Vastseliina vallaga moodustub ligemale 5000 elanikuga uus üksus, mille demograafiline potentsiaal küll paraneb, kuid jääb siiski alla Võru maakonna keskmisest tasemest. Senised üksikute valdade suured finantsmajanduslikud erinevused (näiteks tulumaks ja omatulud elaniku kohta, samuti haridus-, sotsiaalhoolde-, valitsemiskulude osakaal ja tase jne) ühtlustuvad.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei toimu Võru linna osas. Kokku jääks Võru maakonda 6 omavalitsusüksust.

Justiitsminister siseministri ülesannetes Märt RASK

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 53 / 53