Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Haldusterritoriaalse Korralduse Muutmise Algatamine Valdade Ja Linnade Osas Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2001, 80, 1102 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Vastu võetud 25.06.2001 nr 437 «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833) § 7 lõike 3 alusel ning kooskõlas § 8 lõikega 1: 1.Algatada valdade ja linnade osas haldusterritoriaalse korralduse muutmine järgmiselt: HARJU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PADISE vald senistes piirides tervikuna; PALDISKI linna Pakri saared ja VASALEMMA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KEILA valla Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning PALDISKI linn, välja arvatud Pakri saared. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KERNU vald senistes piirides tervikuna ja NISSI vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU valla Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA linn senistes piirides tervikuna; KEILA vald, välja arvatud Keila-Joa alevik, Kersalu, Laoküla, Põllküla külad ning SAUE valla Valingu küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAUE linn senistes piirides tervikuna ja SAUE vald, välja arvatud Hüüru, Valingu, Vatsla külad. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HARKU vald, välja arvatud Kumna, Kütke, Tutermaa külad; KEILA valla Keila-Joa alevik ning SAUE valla Hüüru ja Vatsla külad. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KIILI vald senistes piirides tervikuna ja RAE vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA valla Linnakse ja Salumäe külad; JÕELÄHTME valla Aruaru ja Sambu külad ning RAASIKU vald, välja arvatud Kiviloo küla. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ANIJA vald, välja arvatud Linnakse, Pillapalu, Salumäe külad; KEHRA linn senistes piirides tervikuna ning RAASIKU valla Kiviloo küla. 10) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOSE vald senistes piirides tervikuna ja KÕUE vald senistes piirides tervikuna. 11) Uue omavalitsusüksuse moodustavad AEGVIIDU vald senistes piirides tervikuna; ANIJA valla Pillapalu küla ning LEHTSE valla (Järva maakond) Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika, Raudla külad. 12) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LOKSA linn senistes piirides tervikuna ja LOKSA vald senistes piirides tervikuna. 13) KUUSALU vald, välja arvatud Kolgu, Pala, Tõreska külad. 14) JÕELÄHTME vald, välja arvatud Aruaru ja Sambu külad. HIIU maakonnas: Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 1 / 53 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad EMMASTE vald senistes piirides tervikuna; KÕRGESSAARE vald senistes piirides tervikuna; KÄINA vald senistes piirides tervikuna; KÄRDLA linn senistes piirides tervikuna ja PÜHALEPA vald senistes piirides tervikuna. IDA-VIRU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad AVINURME vald senistes piirides tervikuna; LOHUSUU valla Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad ning TUDULINNA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALAJÕE vald senistes piirides tervikuna; IISAKU vald senistes piirides tervikuna; ILLUKA vald senistes piirides tervikuna ja JÕHVI valla Kose küla. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI linn senistes piirides tervikuna ja JÕHVI valla Jõhvi, Pargitaguse ja Pauliku külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI valla Tammiku alevik, Edise, Kahula, Pajualuse, Puru, Sompa külad; KOHTLA vald, välja arvatud Järve küla; KOHTLA-JÄRVE linna Sompa linnaosa; KOHTLA-NÕMME vald senistes piirides tervikuna ning MÄETAGUSE vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ASERI vald senistes piirides tervikuna; KIVIÕLI linn senistes piirides tervikuna; LÜGANUSE vald senistes piirides tervikuna; MAIDLA vald senistes piirides tervikuna; PÜSSI linn senistes piirides tervikuna ja SONDA vald senistes piirides tervikuna. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕHVI valla Kotinuka ja Linna külad; KOHTLA-JÄRVE linna Oru linnaosa ning TOILA vald senistes piirides tervikuna. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHTLA-JÄRVE linna Sirgala ja Viivikonna linnaosad; NARVA linna aiandusühistu territoorium; NARVA-JÕESUU linn senistes piirides tervikuna ning VAIVARA vald senistes piirides tervikuna. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustab Kohtla-Järve linna AHTME linnaosa. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KOHTLA- JÄRVE linna Järve linnaosa ja KOHTLA valla Järve küla. 10) NARVA linn, välja arvatud Narva linna aiandusühistu territoorium. JÕGEVA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PAJUSI vald, välja arvatud Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad; PUURMANI vald, välja arvatud Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad; PÕLTSAMAA linn senistes piirides tervikuna ning PÕLTSAMAA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÕGEVA linn senistes piirides tervikuna; JÕGEVA vald senistes piirides tervikuna; PAJUSI valla Aidu, Kaave, Kose, Kõpu, Vägari külad ning PUURMANI valla Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla, Tammiku külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad PALAMUSE vald senistes piirides tervikuna ning SAARE valla Kallivere, Koseveski, Levala, Maardla, Nautrasi, Odivere, Pedassaare, Putu, Saare, Saarjärve, Vanassaare, Vassevere, Voore külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KASEPÄÄ vald senistes piirides tervikuna; LOHUSUU vald (Ida-Viru maakond), välja arvatud Jõemetsa, Kärasi, Piilsi külad; MUSTVEE linn senistes piirides tervikuna ning SAARE valla Ruskavere küla. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad SAARE valla Jaama, Sirguvere, Tarakvere, Tuulavere, Veia külad ning TORMA vald senistes piirides tervikuna. Leht 2 / 53 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas JÄRVA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad ALBU vald senistes piirides tervikuna; AMBLA vald senistes piirides tervikuna; LEHTSE valla Linnape küla ja ROOSNA-ALLIKU valla Kihme küla. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad JÄRVA-JAANI vald senistes piirides tervikuna; KAREDA vald senistes piirides tervikuna ja KOERU vald senistes piirides tervikuna. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad IMAVERE vald senistes piirides tervikuna; KOIGI vald senistes piirides tervikuna; PAIDE linn senistes piirides tervikuna; PAIDE vald senistes piirides tervikuna; ROOSNA-ALLIKU vald, välja arvatud Kihme küla ning VÄÄTSA vald senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KABALA valla Arkma, Kabala, Kurla, Meossaare külad; OISU vald senistes piirides tervikuna; TÜRI linn senistes piirides tervikuna ja TÜRI vald senistes piirides tervikuna. LÄÄNE maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HAAPSALU linn senistes piirides tervikuna; MARTNA vald, välja arvatud Allikotsa, Kaasiku, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad ning RIDALA vald senistes piirides tervikuna. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KULLAMAA vald senistes piirides tervikuna ja LOODNA valla (Rapla maakond) Laukna, Leevre, Maidla, Sooniste, Soosalu külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HANILA vald senistes piirides tervikuna LIHULA vald senistes piirides tervikuna ja MARTNA valla (Lääne maakond) Allikotsa, Kabeli, Kasari, Keskküla, Laiküla, Rõude, Soo-otsa külad. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad NOAROOTSI vald senistes piirides tervikuna; NÕVA vald senistes piirides tervikuna ja VORMSI vald senistes piirides tervikuna. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad MARTNA valla Kaasiku küla; ORU vald senistes piirides tervikuna; RISTI vald senistes piirides tervikuna ja TAEBLA vald senistes piirides tervikuna. LÄÄNE-VIRU maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAKVERE linn senistes piirides tervikuna; RAKVERE valla Tõrremäe küla; SÕMERU valla Papiaru, Roodevälja, Ussimäe külad ning VINNI valla Piira küla. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad HALJALA vald senistes piirides tervikuna; RAKVERE valla Kloodi, Päide, Veltsi külad ning VIHULA vald, välja arvatud Karepa, Rutja, Tidriku, Toolse külad. 3) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KUUSALU valla (Harju maakond) Kolgu küla; LEHTSE vald (Järva maakond), välja arvatud Jäneda, Kõrveküla, Linnape, Läpi, Patika, Raudla külad; SAKSI vald, välja arvatud Kiku, Pariisi, Salda külad ning TAPA linn senistes piirides tervikuna. 4) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KADRINA vald; KUUSALU valla (Harju maakond) Pala ja Tõreska külad; RAKVERE vald, välja arvatud Arkna, Kloodi, Paatna, Päide, Tõrremäe, Veltsi külad ning SAKSI valla Kiku, Pariisi, Salda külad. 5) Uue omavalitsusüksuse moodustavad TAMSALU linn senistes piirides tervikuna ja Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine valdade ja linnade osas Leht 3 / 53 TAMSALU vald senistes piirides tervikuna. 6) Uue omavalitsusüksuse moodustavad AVANDUSE vald senistes piirides tervikuna; RAKKE vald senistes piirides tervikuna ja VÄIKE-MAARJA vald senistes piirides tervikuna. 7) Uue omavalitsusüksuse moodustavad LAEKVERE vald senistes piirides tervikuna ja VINNI vald, välja arvatud Piira küla. 8) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KUNDA linn senistes piirides tervikuna; VIHULA valla Karepa, Rutja, Tidriku ja Toolse külad ning VIRU-NIGULA vald senistes piirides tervikuna. 9) Uue omavalitsusüksuse moodustavad RAKVERE valla Arkna küla; RÄGAVERE vald senistes piirides tervikuna ja SÕMERU vald, välja arvatud Ussimäe, Papiaru, Roodevälja külad. PÕLVA maakonnas: 1) Uue omavalitsusüksuse moodustavad KANEPI vald senistes piirides tervikuna; VALGJÄRVE valla Abissaare, Mügra, Saverna, Sirvaste, Sulaoja, Tiido külad ning SÕMERPALU valla (Võru maakond) Kärgula küla. 2) Uue omavalitsusüksuse moodustavad AHJA vald senistes piirides tervikuna; KÕLLESTE vald, välja arvatud Prangli küla; LAHEDA vald senistes piirides tervikuna;
Recommended publications
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022
    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
    [Show full text]
  • 530 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    530 buss sõiduplaan & liini kaart 530 Rõngu Vaata Veebilehe Režiimis 530 buss liinil (Rõngu) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Rõngu: 6:15 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 530 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 530 buss saabub. Suund: Rõngu 530 buss sõiduplaan 53 peatust Rõngu marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:15 teisipäev 6:15 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 6:15 Pauluse neljapäev 6:15 24a Riia Tänav, Tartu reede 6:15 Kaare laupäev Ei sõida 2a Ümera Tänav, Tartu pühapäev Ei sõida Ravila 31 Viljandi Maantee, Tartu Eerika 21 Lepiku Tee, Estonia 530 buss info Suund: Rõngu Märja Peatust: 53 Viljandi mnt, Estonia Reisi kestus: 120 min Liini kokkuvõte: Tartu Bussijaam, Pauluse, Kaare, Ranna Ravila, Eerika, Märja, Ranna, Haage, Pihva, Peedimäe, Asusilla, Rõhu, Pakla, Väike-Ulila, Haage Ridaküla, Ilvese, Ulila, Karjääri, Rämsi, Kaimi, Mõisanurme, Puhja, Ristimäe, Järvaküla, Kobilu, Pihva Lembevere, Erumäe, Annikoru, Soova, Saksjaagu, Majala, Arbimäe, Elva, Nooruse, Turuplatsi, Lille, Peedimäe Enno, Uderna Tee, Tammiste, Puiestee, Kirepi, Teedla, Vilsi, Lobjaku, Valguta Asula, Valguta, Lapetukme, Asusilla Paaslangi, Koruste, Kingu, Rõngu Kalmistu, Rõngu Kool, Rõngu Rõhu 2 Kesk-Rõhu Tee, Estonia Pakla Väike-Ulila Ridaküla Ilvese Ulila 22111, Estonia Karjääri Rämsi 6 Rämsi Tee, Estonia Kaimi Mõisanurme Puhja 1a Reku Tee, Puhja Ristimäe 16a Nooruse Tänav, Puhja Järvaküla Kobilu Lembevere Erumäe Annikoru Soova Saksjaagu Majala Arbimäe Tartu mnt, Elva Elva 2 Pargi Tänav, Elva Nooruse 14 Jaani Tänav, Elva Turuplatsi 3 Turuplatsi Tänav, Elva Lille 17d Valga Maantee, Elva Enno Uderna Tee Tammiste Puiestee Kirepi Teedla 2 Uus Tänav, Estonia Vilsi Lobjaku Valguta Asula Valguta 13 Valguta Tee, Estonia Lapetukme Paaslangi Koruste Kingu Rõngu Kalmistu Rõngu Kool Rõngu 2a Tartu Maantee, Estonia 530 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com.
    [Show full text]
  • Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
    LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti
    [Show full text]
  • Klooga-Paldiski-Klooga Õpilasliinide Sõiduplaanid Alates Septembrist 2018
    Klooga-Paldiski-Klooga õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Klooga side 07:15 14:20 Paldiski kool 7:50 15:00 17:00 Järvekalda 14:26 Sadama tänav/ Paldiski 7:51 15:01 17:01 Klooga raudteejaam 07:18 14:33 Kivi tänav/ Paldiski II 7:52 15:02 17:02 Türnpu park 07:20 14:35 Raudteejaam/ Paldiski III 7:52 15:03 17:03 Raudkotka 07:21 14:36 Lääne tänav 7:53 15:03 17:03 Adruvahi 07:27 14:42 Rae põik 7:54 15:04 17:04 Aida 07:29 14:43 Leetse tee 7:59 15:05 17:05 Põllküla 07:30 14:44 Vanaranna tee/ Kersalu 8:00 15:10 17:10 Vanaranna tee/ Kersalu 07:31 14:45 Põllküla 8:01 15:11 17:11 Leetse tee 07:36 14:50 Aida 8:02 15:12 17:12 Rae põik 07:38 14:52 Adruvahi 8:06 15:13 17:13 Lääne tänav 07:38 14:52 Raudkotka 8:10 Paldiski Vene Põhikool 07:40 14:54 Paldiski kool 07:41 14:55 Klooga tee alguses 8:12 Klooga raudteejaam 8:14 15:22 17:22 Järvekalda 8:20 17:28 Klooga side 8:26 15:25 17:35 Harju-Risti-Paldiski-Harju-Risti õpilasliinide sõiduplaanid alates septembrist 2018 Peatus Väljumised Peatus Väljumised Altküla 06:48 Paldiski kool 15:00 17:00 Harju-Risti 06:50 14:20 Sadama tänav/ Paldiski 15:01 17:01 Risti kool 06:51 Kivi tänav/ Paldiski II 15:02 17:02 Risti kool 06:52 Raudteejaam/ Paldiski III 15:03 17:03 Kõmmaste 06:53 Lääne tänav 15:03 17:03 Määra 06:57 Rae põik 15:04 17:04 Oti 06:58 Laoküla 15:08 17:08 Padise 06:59 14:30 Jõesuu 15:11 17:11 Kasepere 07:01 Madise kirik (vana mnt-l) 15:13 17:13 Rummu 07:03 Jahukundru 15:17 17:17 Murrangu 07:07 Karilepa 15:19 17:19 Vasalemma 07:09 Liisküla 15:21 17:21 Vasalemma
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Keila Valla Üldplaneering
    1 Töö nr. 144 - 02 (02-06/032) Eksemplar nr. /5 Tellija: Keila Vallavalitsus Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD reg. nr. 10194910 KEILA VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE I KEHTESTATUD: Keila Vallavolikogu otsus nr. 259/1005 13.10 2005.a. TÖÖGRUPP: maakorraldaja Maia Saareleht arhitekt Jelena Dokelin geograaf, litsents nr. KMH 0058 Ene Lausmaa insener Lembit Pakosta arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maaja Zolk tehnik Eugen Jakobson tehnik Viive Uibo Tegevjuht Lembit Pakosta Tallinn, 2003 - 2005 2 TÖÖ KOOSSEIS Köide I Keila valla üldplaneering Köide II Lähtematerjalid (ühes eksemplaris, OÜ Maaplaneeringud arhiivis) Keila valla üldplaneeringu PASS 3 Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik. • Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkir- jadega. Planeeringu järelevalve funktsioon on riigi esindajal Harju Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid. • Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana. • Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve. Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi valla arengueelduste rakendamiseks. Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest. Projekti juht L.Pakosta 4 SISUKORD EESSÕNA 8 SUUREMAD ERINEVUSED ÜLDPLANEERINGUS VÕRRELDES HARJU MAAKONNAPLANEERINGUGA 11 I VALLA ÜLDÜLEVAADE 12 1. Üldandmed 12 2. Piirid 15 3. Maafond. Maakasutus 15 4. Maavarad 16 5. Puhkus. Turism 17 6. Asustus. Rahvastik. Tööjõuressursid 19 7. Teenindus.
    [Show full text]
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast
    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
    [Show full text]
  • Kevadvoor 2013
    Toetuse Toetuse saaja Projekti nimi Valdkond summa ABC Arendus Kurepalu rahvatriatlon 2013 1 600,00 kohalik areng Alatskivi Maanaiste Selts Tervis - ilu ja heaolu pant 200,00 õpiring Uue avaliku ja kogukondliku haljasala "Uus Avangrad 1 251,00 kohalik areng Õu" loomine Tartu kesklinnas EELK Kambja Kogudus MTÜ Kambja köstrikooli mantelkorstna päästmine 1 587,00 kogukonnateenused EELK Puhja kogudus Puhja oreli renoveerimine 1 181,50 kogukonnapärand EELK Tartu Ülikooli-Jaani Regilaulukogumiku väljaandmine 1 034,00 kogukonnapärand Eesti Põllu-majandusmuu- Rukkimaarjapäev Eesti 600,00 kohalik areng seumi Edenda-mise Selts Põllumajandusmuuseumis 17. augustil 2013 Issaku Issaku aastaring 2013 1 027,00 kohalik areng Kallaste Vanausuliste kiriku ruumi põranda Kallaste Vanausuliste kogudus 1 383,74 kogukonnateenused katmine vajalike vaipkatetega Konguta valla IX külapäevade toimumiskoha Kapsta Külaselts 1 086,00 kogukonnateenused korrastustööd Karlova Selts Karlova Päevad 2013 1 598,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Tartumaa külad X Eesti Külade Maapäeval 1 272,00 kohalik areng Kodukant Tartumaa Kogukonnapäev külalt külale 832,00 kohalik areng Kodukoht Mäksa Sõna jõud ja kultuurimälu 200,00 õpiring Kurepalu Külaselts Priius Haaslava Suur Suwepidu 2013 1 600,00 kohalik areng Kõrvekülaline Vana hea Liivimaa 872,40 kohalik areng Meie kodukandiga seotud kultuuritegelaste Käärdi Selts 200,00 õpiring Fr. Tuglase ja H. Mäelo elu ja looming Küla Arendamise Selts Külamaja "Sääniku" tualettruumid 1 600,00 kogukonnateenused Keraamikaahju ostmine Luke mõisa
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Konguta Valla Arengukava 2008- 2015
    KONGUTA VALLA ARENGUKAVA 2008- 2015 TEGEVUSKAVA 2008- 2013 Konguta 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arengukavas kasutatavad mõisted 4 3. Konguta valla üldiseloomustus 5 3.1 Asend 5 3.2. Konguta valla ajalooline kujunemine 5 3.3 Rahvastik ja tööhõive 6 4. Konguta valla SWOT analüüs ja visioon 2015 7 4.1 SWOT analüüs 7 4.2 Konguta valla visioon 2015 9 4.3 Strateegilised eesmärgid 10 5. Konguta valla üldine olukord ja arengueesmärgid 10 5.1 Haridus 10 5.2 Kultuur, sport, vaba aeg 12 5.3 Sotsiaalhoolekanne 14 5.5 Ettevõtlus ja turism 15 5.6 Infrastruktuur, maakasutus ja elamumajandus 16 5.7 Keskkond 16 5.8 Valla juhtimine 18 6. Konguta valla eelarve ja investeerimisvõimalused 19 7. Tegevuskava 2008- 2013 20 9. Arengukava täitmise kontroll ja muudatuste tegemine 26 1. SISSEJUHATUS Konguta valla arengukava on dokument, mis sätestab Konguta valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Käesolev arengukava on jätkukava Konguta valla arengukavale, mis koostati 2004. aastal. Arengukavaga määratakse valla tegutsemise eesmärgid ja edasikestmise võimalused Euroopa Liidus. Püstitatud eesmärkide elluviimine on vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne. Arengukava on terviklik tegevusjuhis, kus on fikseeritud valla arendamise prioriteedid ja esitatakse konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Eesmärgipärane kohaliku omavalitsuse tegutsemine tagatakse sihipärase liikumisega püstitatud eesmärkide suunas, arvestades olemasolevaid võimalusi. Arengukava aitab vältida juhuslikkust valla kui terviku juhtimisel. Samuti võimaldab ratsionaalselt kasutada olemasolevaid ressursse. Valla eelarve koostamisel lähtutakse arengukavast. Arengukava aitab viia kooskõlla erinevate struktuuride tegevust (kohalik omavalitsus, allasutused, investorid, riigivõim), samuti on abiks poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisel.
    [Show full text]
  • Riina Kens: Ema Peab Olema Lahke Ja Hea Emadepäeval, Nii Nagu Perenaise Sõnul Kohtub Pere Ka Sellest Nad Ei Taha Õues Olla
    MAI 2019, nr 5 Uus vallavanem Ivar Lilleberg Kas emasüdant tunned sa? loodab valla juhtimises Nii õrn, nii kindel! Muutmata erimeelsused likvideerida ta sinu rõõmust rõõmu näeb, su õnnetusest osa saab! Lydia Koidula lk 3 Riina Kens: ema peab olema lahke ja hea Emadepäeval, nii nagu Perenaise sõnul kohtub pere ka sellest nad ei taha õues olla. Küsivad, peamist õpetust, mida ta laste- ka teistel suurema- enamus koosseisus jõuludel ja ilma.“ et mis nad teevad seal. Nemad le hommikust õhtuni tavatses ema-isa sünnipäevadel. Kokku tahaksid rohkem olla nutisead- korrutada: „Üks kord kui ise tel pühadel, koguneb saadakse ka isade- ja emade- metes. Aga mina saadan ikka oled ema, siis tunned ja saad Ilumäel Kenside pere- päeval ning jaanitulel, kuid siis õue, et vot kella kolmeni män- aru, mis valesti tegid. Enne ei kond. Peres on ühte- ei pruugi kõik korraga kohal gite õues. Siis tulevad ka mitu saa aru, kui omal nahal oled läbi kokku 44 inimest: Riina olla.“ korda vahepeal küsima, et teinud.“ „Praegu veel mahume kas kell on kolm.“ Teine, mille järgi ka Riina ise ja Heino, nende 9 last ühise laua taha,“ vastas elab, on järgmine: „Kui teed, koos kaasadega ja 24 Riina küsimusele, et kas EMA PEAB tee hästi või ära tee üldse.“ lapselast. nii suur pere korraga OLEMA HEA Minu lapsed kasutavad ka lapsepõlvekodu katu- „Tagant järgi tarkuse- neid ütlusi oma elus. Näiteks se alla mahub. „Meil na võin ma öelda, et minu üks tütardest on restora- Katrin Kivi on maja teine kor- emaks olemise juures nis juhataja ja seda tarkust tea- toimetaja rus spetsiaalselt selle on kõige tähtsam see, vad ka kõik tema töötajad.“ jaoks kohandatud.
    [Show full text]
  • Gggggggggggggggggggg
    Amme j L e v a l a Kiisli paisjrv Nava oja P a k a s t e Pala oja Punikvere K a a v e r e pkr Rahivere P u t u H a a v a k i v i P u n i k v e r e raba pkr Kurista Uhmardu j K i i s l i P r s i k i v i ROHELINE VRGUSTIK H r j a n u r m e S A A R E P i i r i v a r b e TAUSTINFO Kalevi S v a l e p a K i r t s i Palamuse P a l a Kaave j Kassinurme pkr E e r i k v e r e PEDJA J Palamuse kirik Alekõrre oja KALLASTE Levala Kallaste sadam Riigi tasandi tugialad (T1) soo pkr K37 T o r i l a T12 riigipiir Sadukla kr kaitsmata põhjaveega ala S u l u s t v e r e Laeva j R a h i v e r e Luiska oja Kupu kr V a n a s s a a r e Torila oja Neanurme j T a g u m a a Pala oja Amme j K u d i n a T23 Piirkondliku tasandi tugialad (T2) K i v i m e Kallaste R a a d i v e r e S a a r j r v e kirik maakonnapiir looduskaitseala või maastikukaitseala K a s s i n u r m e P e d a s s a a r e oja S a d u k l a J õ u n e P A L A Passi Nava oja KÄÄPA J M o k u K21 Piirkondliku tasandi ribastruktuurid Pudivere valla/linna piir Ramsari ala Kaarepere Vljakla H a a p s i p e a Pari kr K a a r e p e r e Jıemıisa jrv Haava P u s i P u d i v e r e Puustuge oja Saare jv Pudivere oja Kaarepere paisjrv K a i u Sııru med Kohaliku tasandi tugialad (T3) Srgjrv T34 S õ õ r u kivi j 3 Papijrv kla lahkmejoon Turba tootmisvli Prossa jv Ronisoo L u s t i v e r e L u u a V a i d a v e r e Saare Lutikajrv P r a P i k k j r v e K o k o r a Kaiu jrv Linaleo K33 Kohaliku tasandi ribastruktuurid E h a v e r e Kaarepere Pikkjrv Ehavere paisjrv s o o Kogri jv Kogrekla kr hoonestatud
    [Show full text]