Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Jõgisoo küla, Kalju küla, Kastja küla, Koluvere küla, Kullamaa küla, Kullametsa küla, Leila küla, Lemmikküla, Päri küla, Liivi küla, Mõrdu küla, Silla küla, Ubasalu küla ja Üdruma küla; 2) Martna Põhikool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Allikotsa küla, Ehmja küla, Enivere küla, Jõesse küla, Kaare küla, Kaasiku küla, Kabeli küla, Kasari küla, Keravere küla, Keskküla, Keskvere küla, Kesu küla, Kirna küla, Kokre küla, Kuluse küla, Kurevere küla, Laiküla, Liivaküla, Martna küla, Männiku küla, Niinja küla, Nõmme küla, Ohtla küla, Oonga küla, Putkaste küla, Rannajõe küla, Rõude küla, Soo-otsa küla, Suure-Lähtru küla, Tammiku küla, Tuka küla, Uusküla, Vanaküla ja Väike-Lähtru küla; 3) Noarootsi Kool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Aulepa küla / Dirslätt, Dirhami küla / Derhamn, Einbi küla / Enby, Elbiku küla / Ölbäck, Hara küla / Harga, Hosby, Höbringi küla / Höbring, Kudani küla / Gutanäs, Osmussaare küla / Odensholm, Paslepa küla / Pasklep, Pürksi küla / Birkas, Riguldi küla / Rickul, Rooslepa küla / Roslep, Saare küla / Lyckholm, Spithami küla / Spithamn, Sutlepa küla / Sutlep, Suur-Nõmmküla / Klottorp, Tahu küla / Skåtanäs, Telise küla / Tällnäs, Tuksi küla / Bergsby, Vanaküla / Gambyn ja Väike-Nõmmküla / Persåker, Österby; 4) Nõva Kool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Hindaste küla, Nõmmemaa küla, Nõva küla, Peraküla, Rannaküla, Tusari küla, Vaisi küla ja Variku küla; 5) Oru Kool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Auaste küla, Hindaste küla, Ingküla, Jalukse küla, Keedika küla, Kärbla küla, Linnamäe küla, Niibi küla, Nõmmemaa küla, Oru küla, Mõisaküla, Salajõe küla, Saunja küla, Seljaküla, Soolu küla, Uugla küla, Variku küla ja Vedra küla; 6) Palivere Põhikool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Allikmaa küla, Luigu küla, Vidruka küla ning Palivere alevik; 7) Risti Põhikool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Jaakna küla, Kuijõe küla, Kuke küla, Piirsalu küla, Rehemäe küla, Rõuma küla ning Risti alevik; 8) Taebla Kool, kui tema elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Lääne-Nigula valla Kadarpiku küla, Kedre küla, Kirimäe küla, Koela küla, Leediküla, Nigula küla, Nihka küla, Pälli küla, Tagavere küla, Turvalepa küla, Vidruka küla, Võntküla, Väänla küla ning Taebla alevik. (3) Vallavalitsus võib vanema taotlusel määrata isiku elukohajärgse kooli eraldi korraldusega, arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut, juhul kui: 1) pere teised lapsed õpivad käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud elukohajärgsest koolist erinevas koolis ja laste hariduse omandamine selles koolis on põhjendatud mõjuvatel sotsiaalsetel, tervislikel või perekondlikel põhjustel; 2) lapse hariduse omandamine selles koolis on põhjendatud mõjuvatel sotsiaalsetel, tervislikel või perekondlikel põhjustel. (4) Kui isik või tema seadusjärgne esindaja ei soovi isiku hariduse omandamist elukohajärgses koolis, on isikul õigus ja võimalus vabade kohtade olemasolul asuda õppima tema poolt soovitud kooli. (5) Õpingud katkestanud 17-aastase või vanema isiku elukohajärgne munitsipaalkool põhihariduse omandamise jätkamiseks on Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium. § 4. Elukohajärgse kooli määramise taotlemine Käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatust erineva elukohajärgse kooli määramiseks esitab vanem vallavalitsusele põhjendatud taotluse. § 5. Rakendussätted (1) Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.10.2014 määrus nr 8 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramine“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Mikk Lõhmus vallavanem Kersti Lipu vallasekretär SELETUSKIRI Vallavalitsuse määruse „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ eelnõu juurde Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) kehtestab valla- või linnavalitsus igale koolikohustuslikule isikule ning PGS § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Lääne-Nigula vallas on 8 munitsipaalkooli. Käesolevas eelnõus on seadusandja poolt loetletud olulist tingimust silmas pidades juba „vaikimisi“ määratud õpilase elukohajärgne kool, tulenevalt tema elukoha lähedusest koolile. Juhul kui peres ei ole teisi kooliealisi lapsi kes käivad määruses sätestatud elukohajärgsest koolist erinevas koolis ja vanemad ei soovi määruses toodud elukohajärgset kooli muuta, ei ole vallavalitsusel täiendavalt vaja elukohajärgset kooli isikule määrama hakata. Juhul kui peres on teisi koolilapsi, kes õpivad väljaspool määruses „vaikimisi“ sätestatud elukohajärgset kooli ja laste hariduse omandamine selles koolis on põhjendatud mõjuvatel sotsiaalsetel, tervislikel või perekondlikel põhjustel ning vanem soovib eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatust erineva elukohajärgse kooli määramist, esitab ta vallavalitsusele vastavasisulise taotluse. Samuti võib eraldi taotluse esitada juhul kui pere esimene laps asub mõjuvatel sotsiaalsetel, tervislikel või perekondlikel põhjustel õppima väljaspool eelnõus nimetatud elukohajärgset kooli. Elukohajärgne munitsipaalkool tuleb määrata ka õpingud katkestanud 17-aastase või vanema isiku, kelle elukoht asub selles vallas või linnas, põhihariduse omandamise jätkamiseks mittestatsionaarses õppes. Lääne-Nigula vallas mittestatsionaarset õpet pakkuvat põhikooli ei ole. Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul. Määruse õiguslikud alused: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 7. Põhihariduse kättesaadavus (4) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui kooliväline nõustamismeeskond või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust, sealhulgas sotsiaalset küpsust, ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis. [RT I, 22.01.2018, 1 - jõust. 01.02.2018] (5) Vald või linn peab tagama võimalused põhihariduse omandamiseks mittestatsionaarses õppes 17-aastasele või vanemale isikule, kes ei ole põhiharidust omandanud ning kelle elukoht asub selles vallas või linnas. (6) Vanema taotlusel peab vald või linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja lapsele, kes elab selles vallas või linnas. [RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013] *seaduses lõiget 7 ei ole § 10. Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel (1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule ning käesoleva seaduse § 7 lõigetes 6 ja 7 nimetatud isikutele põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. (2) Koolikohustuslike isikute üle arvestuse pidamist korraldab valla- või linnavalitsus. Koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks võrreldakse vähemalt üks kord õppeaastas, hiljemalt 10. septembril, Eesti rahvastikuregistri andmeid koolikohustuslike isikute kohta, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem) andmetega. (3) Teise valla või linna munitsipaalkooli saab määrata õpilase elukohajärgseks kooliks kooli pidajaks oleva valla- või linnavalitsuse nõusolekul. Eelnõu koostas Kaie Talving, haridusnõunik. .