OÜ Inseneribüroo STEIGER
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Tallinn 2011 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 2 SISUKORD 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ....................................... 3 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS.............. 5 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ................................................................................. 6 4. HINDAMISE METOODIKA .............................................................. 10 5. TEGEVUSKAVA .................................................................................. 11 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED ............................................................................................... 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 3 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK AS Tootsi Turvas (edaspidi arendaja ) on Eestis pikaajalise kogemusega turvast kaevandav ja turbatooteid valmistav ettevõte. Arendaja põhitegevuste hulka kuulub veel puiduhakke- ja soojatootmine ning turbatootmiseks vajalike masinate ehitamine. Alates 1996. a novembrist on AS Tootsi Turvas eraaktsiaselts ning 2002. a-st kuulub kontserni VAPO OY. Arendaja taotleb maavara kaevandamise luba Niibi II turbatootmisalal seoses osaliselt väljalangenud ja korrastatud Niibi turbatootmisala tagastamisega maaomanikule ning sooviga olemasolevat tootmispinda säilitada. Taotletavat Niibi II mäeeraldist võib sisuliselt pidada 238,6 ha suuruse Niibi mäeeraldise laiendusena, mis külgneb taotletava mäeeraldisega lõunast. Taotletava Niibi II turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 222,59 ha, sh mäeeraldise pindala 174,21 ha. Turba aktiivne tarbevaru taotletaval mäeeraldisel on 606 tuh t, millest 289 tuh t on vähelagunenud ja 317 tuh t on hästilagunenud turvas. Sellest kaevandatav varu moodustab 392 tuh t, millest 217 tuh t on vähelagunenud ja 175 tuh t on hästilagunenud turvas. Taotletava Niibi II mäeeraldise maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 12 tuh t ja loa kehtivusaeg 35 aastat. Kaevandatavat maavara hakatakse kasutama aianduses kasvusubstraatide valmistamisel ja kütteturbana energeetikas. Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) eesmärk on hinnata Niibi turbamaardla Niibi II turbatootmisala (Oru vald, Lääne maakond) rajamisega ja töötamisega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju. KMH algatas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon arendaja esitatud maavara kaevandamise loa taotluse alusel oma 06.04.2011. a kirjaga nr HLS 6-7/11/12114. KMH algatati vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (RT I 2005, 15, 87; 2006, 58, 439; 2007, 25, 131; 2008, 34, 209; 2009, 3, 15; 2010, 8, 37) § 3 punktile 1, mille kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama seaduse § 6 lõige 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 ha suurusel alal ja turba mehhaniseeritud kaevandamise ning § 11 lõige 3 sätestab, et § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. KMH eesmärk on: − Teha kavandatava tegevuse KMH tulemuste alusel ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi halvenemist ning edendada säästvat arengut. − Anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasnevast keskkonnamõjust ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimalustest. − Võimaldada KMH tulemusi arvestada tegevusloa andmise menetluses. NiibiNiibiNiibi turbamaardlaturbamaardlaturbamaardla NiibiNiibiNiibi IIIIII Joonis 1 turbatootmisalaturbatootmisalaturbatootmisala asukohaplaanasukohaplaanasukohaplaan MMM 111 ::: 100100100 000000000 M 9.7 12.4 15.1 u 12.6 Rooste mv s 16.4 Elbiku 26.7 a 18.8 17.8 N Õ V A r V N õ m m e m a a e a sk Riguldi mk i 17.1 jõ b g 17.3 18.5 i Saunamäe mv a Roosta 15.0 20.3 18.6 J ä r v e 17.7 17.8 r Hindaste jv a 7.0 b Pöia Sendre jv S a ja e 24.0 i o n g n ri 15.7 d b 17.2 Haversi 14.2 ö r H i Höbringi s o Viluvere 19.6 o N õ 18.8 v 18.1 a R i g u l d i 16.0 j Riguldi 17.3 18.5 Kiritse H ö b r i n g i 18.2 V a r i k u oja 29.2 Irkalaane mv i 5.1 g Norrby n 16.9 metsnik ri 4.8 b ö 17.4 H R ig 24.1 uld 2.8i j Vanaküla Kiritse mv Kivimäe mv Söderby 19.4 19.6 17.9 9.9 Metsaküla L 25.9 18.7 e 1.2 17.8 i N 7.5 d i 17.2 s 24.0 8.5 s o H o 18.2 a 18.0 20.1 r 8.2 Rig 7.4 L a uld eid i j isso l o p a kr h kr Og t a p ern rn a 24.4 ge pkr O 5.8 7.4 Klaanemaa 19.5 O 8.1 g 18.0 e 18.4 7.5 20.1 r n 11.9 20.7 a p R k L r i g 21.9 4.3 2.3 u 14.6 e l 12.8 d i i 13.6 j 18.6 21.1 d i Möldrimeri s Suur-Nõmmküla 20.1 A u l e p a s 16.7 Kaevandu jv o 21.1 15.1 o Karjatsimeri 6.6 19.3 20.2 20.3 N õ m m k ü l a 20.0 17.5 15.0 15.5 4.4 Nõmmküla jv 21.2 N 1.7 N i i b i r a b a 14.9 O 22.0 A Väike-Nõmmküla K u d a n i R 12.5 22.2 Rootsiküla jv Kudani O 14.9 S u t l e p a 19.1 O 3.6 17.8 T S 22.7 17.6 a T l u a jõ g i i S 5.9 17.4 r 21.2 a S o o l u I Sutlepa meri b a 5.7 17.7 20.0 P 21.8 0.3 I n g k ü l a S O Hosby ru Keedika mv pkr Kulani 3.9 O R U 13.2 2.8 16.3 S 17.4 a 6.2 l V e d r a a 14.6 j õ 21.6 S S a a r e a e J a l u k s e a K e e d i k a r 2.3 e m 16.1 õ i s S a ala N l jõ a gi O 20.0 o h t ru a r 5.6 19.8 p o kr o Kärbla 11.0 3.5 3.4 O r u t s i Mõisaküla p pkr Räägu mv s P ü r k s i 4.9 1.8 19.0 Pürksi 17.6 A u a s t e Oru 16.6 4.3 15.0 5.1 14.9 12.8 11.6 r 4.3 2.7 k 16.5 14.9 la V i d r u k a L i n n a m ä e g u V Saunja U u g l a U 4.4 õ 4.1 14.3 n n T a h u l a h t u j T a h u S 5.3 la eb p a Ta 0.8 s u 2.7 n j a 18.1 1.8 t l 19.7 16.8 h Kapa a h 8.1 K ä r b l a a t Ö l s u T a g a v e r e t 1.2 e 10.6 rb l K o e l a i Kärbla p 4.4 10.5 a S a u n j a k r Tagavere s 1.0 17.9 p 1.1 a T a 6.3 e T A E B L A a b la j H Kõrgema Pleesi laid 15.1 Klippa N i g u l a Bürgermeistri holm 15.7 6.4 7.2 Võntküla Haapsalu sadam Herjava Roograhu V õ n t k ü l a Taotletava mäeeraldise piir Märkused: Kasutatud baaskaardi lehed nr: 6223, 6224, 6241 ja 6242 OÜ Inseneribüroo STEIGER Niibi II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) programm 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Turba kaevandamine Niibi II turbatootmisalal on kavandatud pinnakihiliselt väljakkaevandamismeetodil (freesimine) kui ka pätsidena (plokkidena). Enne tootmist tuleb kaevandatav ala ette valmistada (koorida sugekiht ja rajada eelkuivendussüsteem). Nimetatud tööd on antud alal juba varasemalt tehtud. Rajatud kuivendusvõrk koosneb 21 m sammuga kuivenduskraavidest ja nendega risti olevatest kogujakraavidest. Kogujakraavide kaudu kulgeb kuivendusvesi eesvoolu, milledeks on Salajõgi ja Riguldi jõgi. Kaevandamine on kavandatud tsükliliselt. Ühe kogumistsükliga on plaanis väljata 10 - 20 mm paksune pindmine turba kiht. Põhilised tööde etapid ühes kogumistsüklis ajalises järjekorras oleksid järgmised: − turbakihi freesimine; − freesitud turba pööramine, vastavalt vajadusele mitu korda; − kuivanud turba vallitamine; − vallitatud turba kogumine punkerkogujatega; − kogutud turba aunatamine. Seejärel vastavalt vajadusele turvas aunatatakse, tavaliselt 2 - 3 tsükli järel väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu tarbijateni. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks keskmiselt ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni. Olenevalt ilmastiku tingimustest, lasundi omadustest jms sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. Kõikide eelpool loetletud tegevusteks on arendajal vajalik masinapark olemas. Kõikide reaalsete alternatiivide olemasolu selgub KMH aruande (edaspidi aruanne ) koostamisel. Kuivõrd põhimõtteliselt on tegu olemasoleva mäeeraldise laiendamisega, siis tegevuse asukoha valikul alternatiivseid asukohti käsitleda ei saa. See on seotud ka tarbimisväärse maavara olemasoluga antud kohas. Samuti ei ole põhimõttelisi alternatiive kasutatava tehnoloogia valikul. Tehnoloogilisest aspektist on alternatiividena võimalik käsitleda vaid mõningaid konkreetseid töövõtteid. Kavandatavat tegevust saab võrrelda 0-alternatiiviga ehk olukorraga, kus Niibi II turbatootmisalal kaevandamist ei alustata. Samuti käsitletakse alternatiivi, kus kõik kuivendusveed juhitakse Riguldi jõkke ja Salajõgi jääb puutumata. Kui hindamisel selgub uusi aspekte, siis sellest tulenevaid alternatiive käsitletakse aruandes samuti.