• Abstract and Figures
• Public Full-text

NÕVA VALLA ÜLDPLANEEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE TALLINN 2006-2009 Nõva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindamine EESSÕNA Nõva vald on 16. jaanuaril 1992 a moodustatud omavalitsusüksus, mis asub Lääne maakonna kirdeosas. Valla pindala on 129,6 km². Nõva valla keskus on Nõva küla, mis asub Haapsalust 48 km kaugusel ja Tallinnast 81 km kaugusel. Nõva valda läbivad kolm riigi kõrvalmaanteed: Harju-Risti–Riguldi– Võntküla, Vaisi–Kuijõe ja Nõva–Rannaküla maantee, neist viimane jääb kogu ulatuses Nõva valla piiresse. Riigiteede pikkus vallas on kokku 29,22 km, sellest kõvakattega 6,35 km. Nõva valla munitsipaalomandis olevaid teid on kokku 15,3 km, mis kõik on katteta ehk kruusteed. Valda kuulub 8 küla: Nõva, Rannaküla, Variku, Vaisi, Nõmmemaa, Hindaste, Tusari ja Peraküla. Tiheasustusalasid Nõva vallas ei ole määratud. Kompaktse hoonestusega alad ning detailplaneeringu kohustusega alad on üldplaneeringu järgi Nõva, Rannaküla, Vaisi ja Variku küla keskused. Valla elanike arv oli 01.08.2006.a seisuga 464, neist mehi 231 ja naisi 233. Keskmine rahvastiku tihedus on 3,6 in/ km2. Ligikaudu 74% rahvastikust elab kolmes suuremas külas (Nõva, Rannaküla ja Variku). Nõva vald on analoogne omavalitsus teiste Eesti maapiirkondade kõrval. Niigi vähene ja vähenev elanike arv ning üldine sotsiaalmajanduslik olukord on iseloomulik tänase Eesti maapiirkondadele. Tööealise elanikkonna (20-64 aastased) suuruseks on Nõva vallas 2007. aastal 265 inimest, see tase on püsinud praktiliselt muutmatuna aastast 2004. Nõva valla eripäraks on hajaasustus. Samuti on vald piiratud looduskaitse- ja Natura 2000 võrgustiku aladega. Kaitsealuste alade rohkus (35% territooriumist) peegeldub ka omavalitsuse arenguvalikutes. On ootuspärane, et iga kohaliku omavalitsuse areng peab sammu riigi arenguga. Nagu kogu Eesti riigile, avardas Euroopa Liiduga liitumine ka Nõva valla võimalusi, esmajoones võimaluses hankida toetust Euroopa Liidu arenguabi ühtlustusfondist. Projektide, millede rahastamiseks abi taotleda, genereerimise eelduseks on aga vajalike arengudokumentide olemasolu. Sealhulgas on valla üldplaneeringu olemasolu väga tähtis. Vastavalt planeerimisseaduse §45 pidi igal vallal olema 2007.aasta 1.juuliks kehtestatud üldplaneering, mis on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringu olemasolu hõlbustab vallas: – tagada oma territooriumi mitmekülgne areng; – kaasata arengu kavandamisse kohalike inimeste initsiatiivi ja teadmisi; Nõva ÜP KSH aruanne 29062009 2 Nõva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindamine – tagada loataotluste kiire ja asjatundlik käsitlus (detailplaneeringu lähteülesannete väljastamine, projekteerimistingimused, ehitus-, kasutus- ja kaevandamisload); – lihtsustada muude edasiste otsuste tegemist. Nõva vallal on uuendatud arengukava aastateks 2007-2017. Üldplaneering koostatakse eesmärgiga toetada valla arengukava ja näidata võimalusi valla territooriumi kasutamises pikemas perspektiivis. Nõva valla üldplaneering on seega valla arengukava juurde kuuluv ja seda täiendav planeeringulise suunitlusega kompleksne projektmaterjal, mille abil omavalitsus määratleb valla edasise arengu visioonid ja strateegia. Ehitustegevus valla tihehoonestusega piirkondades saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute järgi. Üldplaneeringu ja tema keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud valla volikogu otsustega. Nõva vallavolikogu võttis 18.detsembril 2003.a vastu otsuse nr 30 “Ajutise komisjoni moodustamine Nõva valla üldplaneeringu koostamise ajaks” ja 11.märtsil 2004.a otsuse nr 13 “Nõva valla üldplaneeringu algatamine”. KSH algatati 16.veebruaril 2006.a. vallavolikogu otsusega nr 6, kui oli näha, et algatatud planeeringut ei jõuta kehtestada enne 21.juulit 2006.a. Üldplaneeringu koostati Nõva vallavalitsuse poolt, nõustajaks ning ÜP seletuskirja ettevalmistajaks oli alates 2007.aastast A&L Management Eesti AS. Edaspidi arendati seda edasi valla enda jõududega. Üldplaneeringu keskkonnamõju hindamist teostas AS Pöyry Entec, hindamist juhtis keskkonnaekspert Mihkel Vaarik (litsents KMH 001), samuti osalesid planeeringuspetsialist Valdeko Palginõmm ja KSH ekspert Jüri Teder, kes on olnud tegevad mitme Läänemaa omavalitsuse üldplaneeringu koostamisel ja KSH läbiviimisel. Käesolev strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne on üldplaneeringu dokumentatsiooni lisa ning pole mõeldud kasutamiseks sellest eraldi. On oodata, et üldplaneering pakub huvi järgnevalt loetletuile: Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi Läänemaa Keskkonnateenistus, Riikliku Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni keskus), Lääne Maa- valitsus, Nõva valla elanikud ja omavalitsusorganid, naabervaldade vallavalitsused, aga samuti valla äriühingud ja ettevõtjad, üldsus ning mittetulundusühingud. Nõva ÜP KSH aruanne 29062009 3 Nõva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegili ne hindamine SISUKORD EESSÕNA ................................................... ................................................... ............................ 2 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU ........................ 6 1.1 L ÄHTEKOHT ................................................... ................................................... .................................. 6 1.2 Ü LDPLANEERINGU KOOSTAMISE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALUS .................................... 6 1.3 K ESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EESMÄRK JA SISU ................................................... ............... 8 1.4 KSH METOODIKA JA KOGU PROTSESSI KORRALDUS ................................................... ................................ 8 2. OLULISIM TAUSTAMATERJAL ................................................... .................................... 11 2.1 N ÕVA VALLA ARENGUEESMÄRGID TAUSTMATERJALIDES ................................................... ........................ 11 2.1.1 Nõva Valla arengukava 2007-2017 ................................................... .................................... 11 2.1.2 Läänemaa keskkonna arengukava 2006-2015 ................................................... ................... 12 2.1.3 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ....................... 13 3. ÜLDPLANEERINGU SEOTUS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDE KESKKONNAKAITSELISTE ASPEKTIDEGA .................. 15 3.1 E UROOPA L IIDU PLANEERINGU DOKUMENDID ................................................... ...................................... 15 3.2 Ü LEEUROOPALINE N ATURA 2000 VÕRGUSTIK ................................................... ................................... 16 3.3 E ESTI TASAND ................................................... ................................................... ........................... 16 3.3.1 Eesti Natura 2000 ja looduskaitse ................................................... ...................................... 17 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLDKIRJELDUS ................................................... ............ 18 4.1. L ÄHTEKOHT KIRJELDUSEKS ................................................... ................................................... ........... 18 4.2 N ÕVA VALLA KESKKONNAST ................................................... ................................................... ......... 18 4.2.1 Valla territooriumile jäävast looduskeskkonnast ................................................... ............... 19 4.3 K OHALIKU KESKKONNASEISUNDI VÕIMALIKUD MÕJUTAJAD ................................................... .................... 20 5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMIST MÕJUTAVAD ARENGUALTERNATIIVID .............. 22 5.1 L ÄHTEOLUKORD ................................................... ................................................... ......................... 22 5.2 A LTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ................................................... ................................................... ....... 22 5.3 P ARIMA ALTERNATIIVI KIRJELDUS ................................................... ................................................... ... 25 5.4 A RENG ÜLDPLANEERINGU PUUDUMISEL JA SELLE PROGNOOSITAV MÕJU ................................................... ... 25 6. HINNANG ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMISEST TULENEVALE KESKKONNAMÕJULE ................................................... ................................................... ...... 27 6.1 K ESKKONNAMÕJU ÜLDINE KVALIFITSEERIMINE ................................................... .................................... 27 6.2 P LANEERINGULAHENDUSTE MÕJUST ................................................... ................................................... 29 6.4 V ÕIMALIK MÕJU N ATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ................................................... ....................... 33 7. MEETMED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU LEEVENDAMISEKS ................................................... ................................................... ........... 34 7.1 Ü LDPLANEERINGUGA SEATAVAD MEETMED ................................................... ......................................... 34 7.2 T ÄIENDAVAD MÕJU LEEVENDAMISE MEETMED ................................................... ..................................... 34 8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMINE ......................... 35 9. RASKUSED-TAKISTUSED KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL ................................................... .................................................

Load more

  46

Copy Link