LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19

Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus

LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022

Taebla 2014

Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Sissejuhatus ...... 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ...... 6 2. Rahvastik ...... 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse ...... 12 4. Ettevõtlus ja töökohad...... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ...... 16 6. Avalikud teenused ...... 17 6.1. Alusharidus ...... 18 6.2. Üldharidus ...... 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus ...... 26 6.5. Avatud noortekeskused ...... 26 6.6. Huvikoolid ja huviharidus ...... 28 6.7. Sotsiaalne kaitse ...... 28 6.8. Töötus ...... 33 6.9. Kultuur, sport ja vaba aeg. Kodanikuühendused ja seltsitegevus ...... 34 6.11. Turvalisus ...... 39 6.12. Olulise avaliku huviga teenuste pakkumine ...... 39 7. Tehniline infrastruktuur...... 40 7.1. Elamumajandus ja hooned ...... 40 7.2. Energeetika ja kaugküte ...... 41 7.3. Teed ja tänavad ...... 41 7.4. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon ...... 42 7.5. Jäätmekäitlus ...... 43 7.6. Ühistransport ...... 43 7.7. Tänavavalgustus ...... 44 7.8. Heakord ...... 44 7.9. Kalmistud ...... 45 7.10. Liikluskorraldus ...... 45 8. Külaliikumine ...... 46 9. Valla juhtimine ...... 46 10. Vallale kuuluv kinnisvara ja selle haldus ...... 47 11. Piirkondlik koostöö ja haldusreform ...... 49 12. Koondhinnang Lääne-Nigula valla arengutasemele ...... 49 13. Lääne-Nigula valla rahvastikuprognoos ja sellest haridusvõrgule tulenevad järeldused. Taebla Gümnaasiumi tulevik...... 52 14. Lääne-Nigula valla strateegiline arengumudel ...... 55 14.1. Lääne-Nigula kohaliku omavalitsuse missioon ...... 55 14.2. Lääne-Nigula valla visioon 2022 ...... 55 14.3. Lääne-Nigula valla visiooni saavutamise tulemusindikaatorid ...... 56 15. Lääne-Nigula valla arendustegevuse eesmärgid ja strateegilised ülesanded 56 16. Investeeringute plaan ja selle rahaline maht ...... 65 17. Arengukava elluviimisega seotud riskid ...... 71 18. Arengukava seire ja muutmine ...... 72 Kasutatud allikad ...... 73 Lisad ...... 74 Lisa 1. Lääne-Nigula valla elanike suuremad tööandjad ...... 74 Lisa 2. Lääne-Nigula valla tootmisalade iseloomustus ...... 77 Lisa 3. Hoonete kaalutud energiaerikasutus ...... 80

2 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Lisa 4. Õpilaste arvu prognoos koolide lõikes...... 80 Lisa 5 Vallavalitsuse ja asutuste töötajate keskmine vanus ...... 81

Tabelid Tabel 1. Lääne-Nigula valla elanike jaotus paikkonniti ...... 10 Tabel 2. Eelkooliealiste laste arv Lääne-Nigula vallas, 01.01.2016 ...... 18 Tabel 3. Linnamäe Lasteaia täituvuse iseloomustus ...... 18 Tabel 4. Risti Lasteaia täituvuse iseloomustus ...... 18 Tabel 5. Palivere Lasteaia täituvuse iseloomustus ...... 19 Tabel 6. Taebla Lasteaia täituvuse iseloomustus ...... 19 Tabel 7. Õpilaste arv 2016/2017 õppeaastal koolide ja klasside lõikes...... 21 Tabel 8. Teiste valdade õpilaste arv Lääne-Nigula valla koolides 2016/2017...... 23 Tabel 9. Teiste kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvates põhikooliastmetes õppivad õpilased (I-IX klass) ...... 24 Tabel 10. Teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas gümnaasiumiastmes õppijad (kuni 19 aastased) ...... 24 Tabel 11. Õpetajate ja asutuste juhtide palkadeks lisaeraldis Lääne-Nigula valla eelarvest ...... 25 Tabel 12. Õpetajate arvestuslik ja tegelik palk Eestis ja Läänemaal 2016 ...... 25 Tabel 13. Tugiteenuseid vajavate õpilaste arv ja tugispetsialistide iseloomustus 2016/2017 õppeaastal...... 26 Tabel 14. Noorte jagunemine piirkonniti 01.01.2016 ...... 27 Tabel 15 Lääne-Nigula valla lapsed huvikoolides ...... 28 Tabel 16. Lastekaitsega seotud juhtumite arv ...... 30 Tabel 17. Koduteenuste osutamine 2013-2015 ...... 30 Tabel 18. Eluasemeteenus 2013-2015 ...... 30 Tabel 19. Lääne-Nigula perearstide nimistutes kindlustatud ja kindlustamata isikud ...... 38 Tabel 20 Kuritegude liigid Lääne-Nigula vallas ...... 39 Tabel 21 Korrusmajade iseloomustus ...... 40 Tabel 22 Lääne-Nigula valla SWOT analüüs...... 50 Tabel 23 Lääne-Nigula valla SWOT analüüsi maatriksitabel ...... 51 Tabel 24. Lääne-Nigula valla arendustegevuse tulemusindikaatorid ...... 56

Joonised Joonis 1. Lääne-Nigula valla elanike arvu dünaamika 2005-2014 ...... 6 Joonis 2. Lääne-Nigula valla elanike loomuliku liikumise dünaamika 2005-2012 ...... 7 Joonis 3. Lääne-Nigula valla elanike ränne 2005-2012 ...... 7 Joonis 4. Lääne-Nigula valla rände vanuskoostis 2010-2012 ...... 7 Joonis 5. Lääne-Nigula valla rände sihtkohad 2010-2012 ...... 8 Joonis 6. Lääne-Nigula valla rändealased sidemed teiste riikidega 2010-2012 ...... 8 Joonis 7. Lääne-Nigula valla elanike vanuspüramiid, 01.01.2014 ...... 9 Joonis 8. Lääne-Nigula valla elanike vanusrühmade muutus 2005-2014 ...... 9 Joonis 9. Lääne-Nigula valla paikkonnad ja nende elanike arv 01.01.2014 ...... 10 Joonis 10. Elanike arvu muutus paikkonniti Lääne-Nigula vallas 2008-2014 ...... 11 Joonis 11. Laste arv aastate lõikes Lääne-Nigula vallas, seisuga 01.01.2014...... 11 Joonis 12. Laste arv aastate lõikes Lääne-Nigula vallas paikkonniti, 01.01. 2014 ...... 12 Joonis 13. Elanike tööränne ...... 14 Joonis 15. Puuete struktuur erinevates vanusegruppides märts 2014 ...... 29 Joonis 16. Töötute arvu dünaamika, soo- ja vanuskoostis ...... 34

3 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Joonis 17. Kaalutud energiakasutus Lääne-Nigula vallale kuuluvates hoonetes ...... 49 Joonis 18. Lääne-Nigula valla rahvastiku prognoos ...... 52 Joonis 19. Lääne-Nigula valla rahvastiku baas- ja rändestsenaariumi võrdlus ...... 53 Joonis 20. 1. klassi õpilaste arvu prognoos ...... 53 Joonis 21. 10. klassi õpilaste arvu prognoos ...... 54 Joonis 22 Õpilaste arv ja prognoos Oru Koolis 2013-2020 ...... 54 Joonis 23 Õpilaste arv ja prognoos Palivere Põhikoolis 2013-2020 ...... 54 Joonis 24 Õpilaste arv ja prognoos Risti Põhikoolis 2013-2020 ...... 54 Joonis 25 Õpilaste arv ja prognoos Taebla Gümnaasiumis 2013-2020 ...... 54

4 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Sissejuhatus

Lääne-Nigula vald moodustati peale 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi Läänemaal Risti, Taebla ja Oru ühinemisel. Seega on käesolev arengukava Lääne-Nigula vallale esimene, mis koondab varasema kolme omavalitsusüksuse andmed ja tulevikuvaate tervikuks, et tagada valla sihipärane ja tasakaalustatud areng läbi eri eluvaldkondade arengu integreerimise ja koordineerimise.

Arengukava koostamisel oli eesmärgiks läbi analüüsida kogu uue valla olemasolev olukord, koostada rahvastikuprognoos ja mõtestada valla tulevik. Seetõttu on arengukava mõnevõrra mahukam kui ta oleks ühinemisprotsessi mitte läbinud kohaliku omavalitsuse üksusel.

Käesoleva arengukavaga määratletakse Lääne-Nigula valla positsioon ja tulevikusuunad pikemaajalises perspektiivis, mille keskmes on valla elanik, tema vajadustest lähtuv arendustegevus, et pakkuda kõigile valla arengust huvitatutele parimaid arengueeldusi nii elamiseks, töötamiseks kui vaba aja veetmiseks.

Arengukava koostamise protsess põhineb Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt seatud lähteülesandel, mida töö käigus täiendati. Arengukava koostamisel kasutati sisendina Risti, Taebla ja Oru valdade arengudokumente ja planeeringuid. Samuti võeti arvesse Läänemaa ja riigi keskvalitsuse ning riigikogu poolt kinnitatud dokumente, mis oluliselt mõjutavad valla tulevikku. Eriti oluline on tagada kohaliku omavalitsuse võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ning juhtida nende vastutusalasse kuuluvat, sh kohaliku omavalitsuse kohustuslike avalike teenuste kvaliteetset ja tõhusat osutamist või korraldamist.

Arengukava koostamiseks moodustati töörühm, kelle eestvedajaks on Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Arengukava koostamise töörühma kuulusid vallaametnikud ja asutuste juhid. Töö käigus toimus mitu seminari, viidi läbi kohtumised erinevate sihtrühmadega ning piirkondlikud kohtumised vallaelanike ja huvirühmadega kohapeal. Arengukava koostamist nõustas ja arengukava teksti pani kokku Geomedia OÜ konsultant Rivo Noorkõiv.

Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 koosneb sissejuhatusest, Lääne-Nigula valla olukorra analüüsist valdkondade lõikes, koondhinnangust valla arengutasemele, visioonist 2022 ja selle saavutamiseks taotletavatest muutustest ning nende seirenäitajatest, arendustegevuse põhimõtetest, eesmärkidest ja strateegilistest tegevustest aastateks 2014-2022. Samuti on toodud arengukava finantsplaan, mis lähtub Lääne-Nigula valla eelarvestrateegiast 2014-2017. Eraldi leiavad käsitlemist arengukava elluviimisega seotud riskid ja nende maandamise võimalused ning arengukava seire ja ajakohastamine. Töö lõpus on kasutatud andmeallikate loetelu. Lisades esitatud olulisemad näitajad tabelkujul.

Lääne-Nigula valla arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise saavutamine eeldab tõhusat koostööd valla kõigi institutsioonide ja elanikega, samuti naaberomavalitsuste ja strateegiliste partneritega, kes on huvitatud Lääne-Nigula valla heast käekäigust.

Arengukava uuendati ja ajakohastati 2015. aastal.

Andres Kampmann, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees

Mikk Lõhmus, Lääne-Nigula vallavanem

5 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom

Lääne-Nigula valla pindala on 50 879 ha ehk ca 508,7 km², mis moodustab 21,3% Läänemaa territooriumist. Vald piirneb Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi, Nõva, Ridala, Martna ja Kullamaa valdadega Läänemaal, Märjamaa vallaga Raplamaal ja Padise ning Nissi vallaga Harjumaal. Maakonnakeskus Haapsalu asub vallakeskusest Taeblast 13 kilomeetri kaugusel ja pealinna Tallinna kesklinna on Taeblast 87 kilomeetrit. Valda läbib Tallinn-Haapsalu riigimaantee, mistõttu Lääne-Nigula vald on logistiliselt hästi kättesaadav nii Haapsalu kui Tallinna suhtes.

Haritav maa ja looduslik rohumaa moodustavad valla pindalast 22%. Metsamaa osatähtsus on 49% valla kõlvikutest ja sellest ca 40% on RMK hallata. Selle tähtsus kasvab tulevikus veelgi, kuna reformimata maast, mida on ca 4%, liidetakse valdav osa riigimetsamaaga. Muu maa osatähtsus on 29%. Eraomandis on ca 47% maast.

2. Rahvastik

Elanike arv Lääne-Nigula vallas on ajavahemikul 2005-2014 näidanud pidevat langustrendi (Joonis 1). Rahvastikuregistri andmetel on elanikkond vähenenud vaadeldud perioodil 553 inimese võrra ehk 11,7% (keskmine vähenemine aastas 1,4%). Seejuures on elanike arvu langus toimunud kõigi kolme ühinemiseelse valla territooriumil. Elanike arvu langusest ligi 60% toimus endise Taebla valla territooriumil. Elanike arv Lääne-Nigula vallas 2005-2014 5000 4735 4665 4626 4523 4540 4513 4440 4347 4288 4182 4000

3000

Inimest 2000

1000

0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 1. Lääne-Nigula valla elanike arvu dünaamika 2005-2014 Märkus: 01.01.2015 oli valla elanike arv 4162

Elanike ränne on vaadeldud perioodil olnud negatiivne, suremus on ületanud sündimuse (Joonis 2). Ajavahemikul 2005-2012 oli sünde 314 ja surmasid 455. Sündide arv aastas on olnud väga stabiilne: keskmiselt 39 last aastas. Surmade arv on aastate lõikes kõikunud. Kõrgem oli suremus 2007. aastal - 75 inimest ja madalam 2011. aastal - 44 inimest, aasta keskmine 57 inimest.

Rände osas on vaadeldud perioodi väljaränne ületanud sisserände (Joonis 3). Aastatel 2005- 2012 on rände tulemusena elanike arv vähenenud 257 inimese võrra, sisseränne vastavalt 1005 ja väljaränne 1262 inimest. Keskmiselt on aastatel 2005-2012 olnud rändekadu 32 inimest aastas. Kõige negatiivsem oli rändesaldo 2011. aastal kui väljaränne ületas sisserände 84 inimese võrra, teistel aastatel on see olnud märksa väiksem.

6 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Sünnid, surmad ja loomulik iive Lääne-Nigula vallas 2005-2012

Sünnid Surmad Loomulik iive 60 40 20 0 -20 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Inimest -40 -60 -80 -100

Joonis 2. Lääne-Nigula valla elanike loomuliku liikumise dünaamika 2005-2012

Ränne Lääne-Nigula vallas 2005-2012

Sisseränne Väljaränne Rändesaldo 200 150 100 50 0 -50 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Inimest -100 -150 -200 -250

Joonis 3. Lääne-Nigula valla elanike ränne 2005-2012

Lääne-Nigula valla rände vanusstruktuuri aastatel 2010-2012 iseloomustab joonis 4. Kokku moodustas vaadeldud perioodil sisseränne valda 276 inimest ja väljaränne 438 elanikku, saldo miinus 162 elanikku. Aastate lõikes on elanike liikuvus mõnevõrra kasvanud. Positiivne on, et on kasvanud laste sisseränne valda. Ränne Lääne-Nigula vallas vanusegruppide lõikes 2010-2012 2010 2011 2012 70

60

50

40

30 Inimest arv 20

10

0 sisse- välja- sisse- välja- sisse- välja- sisse- välja- sisse- välja- ränne ränne ränne ränne ränne ränne ränne ränne ränne ränne

0-6 7-19 20-34 35-64 65+

Joonis 4. Lääne-Nigula valla rände vanuskoostis 2010-2012

7 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Rände vanusjaotus peegeldab tavapärast olukorda, kus enam on esindatud vanusrühmad 20-64 eluaastat. Kolme aasta väljarände võrdluses on näha 20-34 aastaste väljarände mõningast langust.

Rände sihtkohtade analüüs (Joonis 5) näitab, et sisserändes domineerib Harjumaa, mille osatähtsus 2010. aastal oli pea 50% valda sisserändest. 2012. aastal oli vastav näitaja 44%. Järgnes sisseränne teistest Läänemaa kohalikest omavalitsustest. Maakonna teistest omavalitsusüksustest saabus 2012. aastal tänase Lääne-Nigula valla territooriumile 44% sisserändajatest. Ülejäänud maakondade osatähtsus sisserändes oli ca 20%.

Väljarändes on samuti esikohal Harjumaa, mis annab rändevoost pea poole. Läänemaa annab ca 25% ja teised maakonnad ilma Harju maakonnata samuti ca 25%. Eelnevast saab järeldada, et Lääne-Nigula valla elanikel rändealased sidemed on Harjumaaga oluliselt suuremad kui oma maakonna Läänemaaga.

Ränne Lääne-Nigula vallas sihtkohtade lõikes 2010-2012

2010 2011 2012 60,0%

50,0%

40,0%

30,0%

20,0%

10,0%

0,0% Läänemaa Harjumaa Ülejäänud Läänemaa Harjumaa Ülejäänud Eesti Eesti Sisseränne Väljaränne

Joonis 5. Lääne-Nigula valla rände sihtkohad 2010-2012

Rändes on huvitav vaadelda ka valla rändeseoseid välisriikidega (Joonis 6). Vaadeldud perioodil suundus välismaale 54 inimest, neist 43 Soome. Välisriikidest saabus 17 inimest, kellest Soomest 10.

Välisränne Lääne-Nigula vallas 2010-2012 vanusegruppide lõikes

2010 2011 2012 16 14 12 10 8 6 4 2 0 sisseränne väljaränne sisseränne väljaränne sisseränne väljaränne sisseränne väljaränne

0-6 7-19 20-34 35-64

Joonis 6. Lääne-Nigula valla rändealased sidemed teiste riikidega 2010-2012

Rahvastiku loomulik liikumine ja ränne on mõjutanud Lääne-Nigula valla elanike soo- ja vanuskoostist. 2014. aasta alguse seisuga elas vallas 4182 inimest, kellest mehi 2136 (51,1%) ja naisi 2046 (48,9%). Kõige enam on esindatud tööealised (15-64 aastat) 2899, järgnevad eakad (65+) 719 ja lapsed (0-14) 564. Täpsema pildi valla elanike vanuspüramiidist annab joonis 7. Rahvastiku vanuspüramiidilt on näha, et suhteliselt suur

8 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 on meeste arv vanuses 20-29 eluaastat, mis ületab oluliselt naiste arvu vastavas earühmas, mis omakorda mõjutab tulevast sündimust vähenemise suunas. Näiteks naisi vanuses 25-39 eluaastat on 322, mehi seevastu 476. Iseloomulik on laste vähesus võrrelduna tänaste 20-29 aastastega. 0-4 aastaseid on 171, 5-9 aastaseid 201 10-14 aastaseid 183 ja 15-19 aastaseid 255.

Lääne-Nigula valla rahvastik 2014 a.

80-84

70-74

60-64

50-54

40-44

30-34

20-24

10-14

0-4 250 200 150 100 50 0 50 100 150 200 250 Mehed 2014 Naised 2014

Joonis 7. Lääne-Nigula valla elanike vanuspüramiid, 01.01.2014

Eakate hulgas on ülekaalus naised, mille peamiseks põhjuseks on meeste ja naiste keskmise eluea suur erinevus naiste kasuks (naistel 81,1 aastat ja meestel 71,1 aastat). Siiski on elanike vanusrühmad vaadeldaval perioodil laias pildis püsinud suhteliselt stabiilsena (Joonis 8).

Vanusstruktuuri muutumine Lääne-Nigula vallas 2005-2014 0-14 15-64 65+ 80,0%

60,0%

40,0% Osakaal

elanikkonnast 20,0%

0,0% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 8. Lääne-Nigula valla elanike vanusrühmade muutus 2005-2014

Seoses elanike vananemisega on viimastel aastatel näha, et laste osatähtsus jääb eakatele alla. Kui 2005. aastal oli lapsi 831, siis tänaseks on neid 564 (67,9% 2005. aasta tasemest). Tööealisi on rahvastikust 69,3% (2899) ja nende osakaal on püsinud stabiilsena. Eakate osatähtsus on 17,2% (719) ja vaadeldud perioodil on see veidi kasvanud.

Rahvastiku ruumilisest jaotusest paikkondade lõikes annab pildi joonis 9. Lääne-Nigula vald jaguneb kuueks paikkonnaks (elanike arv 01.01.2014 seisuga): Taebla paikkond (1508 elanikku), Palivere paikkond (903), Linnamäe paikkond (731), Risti paikkond (626), Piirsalu

9 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 paikkond (232) ja Jalukse-Seljaküla paikkond (128)1. Kolme suurema paikkonna keskasula elanikud - Taebla alevik (830 elanikku), Palivere alevik (723) ja Linnamäe küla (376) - moodustavad 46,1% valla elanikest (1 929 inimest).

Joonis 9. Lääne-Nigula valla paikkonnad ja nende elanike arv 01.01.2014

Rahvastik asub paikkonniti ebaühtlaselt. Aastatel 2008-2014 on elanikkond kõikides paikkondades vähenenud, seda kokku 379 inimese võrra (8,4%). Elanike arv on kõige enam langenud Palivere paikkonnas -137 inimest, seda nii laste kui tööealiste arvel. Teistes valla paikkondades on elanike arvu vähenemine absoluutarvudes olnud oluliselt väiksem.

Tabel 1. Lääne-Nigula valla elanike jaotus paikkonniti Paikkond KOKKU Vanusgrupp 0-17 Vanusgrupp 18-63 Vanusgrupp 64+ 2008 2014¹ 2008 2014 2008 2014 2008 2014 Jalukse- Seljaküla 147 128 24 16 94 76 29 36 Linnamäe 794 731 143 118 509 476 142 137 Palivere 1023 886 232 172 656 585 135 129 Piirsalu 247 232 29 30 176 157 42 45 Risti 650 626 113 103 379 377 158 146 Taebla 1 646 1 525 337 282 1 020 948 289 295 Kokku 4 507 4 128 878 721 2 834 2 619 795 788 ¹ Rahvastikuregistris elanike arv 2014 01.01. 4182, seega 54 inimest ei ole küla täpsusega registris

1 Asulate elanike arv 01.01.2016: Taebla paikkond: Taebla alevik (837), Nigula küla (187), Kirimäe küla (130), Võntküla küla (60), Kadarpiku küla (53), Koela küla (41), Turvalepa küla (48), Pälli küla (34), Tagavere küla (34), Leediküla küla (37), Kedre küla (18), Nihka küla (21); Palivere paikkond: Palivere alevik (676), Vidruka küla (82), Luigu küla (36), Allikmaa küla (35), Väänla küla (24); Piirsalu paikkond: Piirsalu küla (183), Kuijõe küla (51); Risti paikkond: Risti alevik (533), Rõuma küla (53), Jaakna küla (21); Linnamäe paikkond: Linnamäe küla (376), Saunja küla (74), Oru küla (53), Salajõe küla (37), Uugla küla (34), Vedra küla (46), Mõisaküla küla (28), Kärbla küla (30), Auaste küla (22), Ingküla küla (11), Soolu küla (20), Niibi küla (10); Jalukse-Seljaküla paikkond: Jalukse küla (54), Keedika küla (35), Seljaküla küla (36). Valla täpsusega 82.

10 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Täpsemalt elanike arvu muutusi paikkonniti iseloomustab joonis 10. Vaadeldaval perioodil on laste arv kõige kiiremini vähenenud Jalukse-Seljaküla ja Palivere paikkondades. Piirsalu paikkonnas on laste arv veidi kasvanud, kuid tööealiste langus on olnud üks kiiremaid. Tööealistest vanemate osatähtsus on kasvanud kiiresti Jalukse-Seljaküla, vähem Piirsalu ja Taebla paikkondades.

Elanike vanusstruktuuri muutumine paikkonniti, 2008-2014

0_17 18_63 64+ 30,0% 24,1% 20,0%

10,0% 7,1% 3,4% 2,1% 0,0% -3,5% -4,4% -10,0% -7,1% -6,5% -7,6% -8,8% -10,8% -10,8% -20,0% -16,3% -19,1% -17,5% -30,0% -25,9% -33,3% -40,0% Jalukse- Piirsalu Taebla Linnamäe Palivere Risti Seljaküla

Joonis 10. Elanike arvu muutus paikkonniti Lääne-Nigula vallas 2008-2014

Lääne-Nigula valla koolivõrgu, laiemalt hariduse arengu ja lastesõbralikkuse seisukohalt on oluline laste arvu dünaamika tervikuna (Joonis 11) ja laste arvud paikkonniti (Joonis 12). Näeme, et laste arv aastate lõikes jääb valdavalt vahemikku 30-40 last. Võrreldes teiste aastakäikudega on enam lapsi vanuses 16, 9, 17 ja 6 eluaastat.

0-18-aastaste elanike arv Lääne-Nigula vallas 01.01.2014 70 60 60 55 54 47 50 45 40 42 39 40 39 41 40 35 34 33 33 33 33 29 32 30 20 10 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Vanus

Joonis 11. Laste arv aastate lõikes Lääne-Nigula vallas, seisuga 01.01.2014

Paikkonniti on kõige enam lapsi Taebla paikkonnas, kuid lähiaastatel kooli minejate arv jääb alla viimastel aastatel kooli läinutele ning arv on aastate lõikes kõikuv. Suhteliselt suur on laste arvu kõikumine ka Palivere paikkonnas, teistes vähem.

Üldtrendina on näha, et eelolevatel aastatel lasteaia- ja koolikohtade vajaduse kasvu pole. Pigem on siin vaja paindlikkust, et võimaldada kõigile lastele nende eripära arvestavat võimalikult kvaliteetset ja kättesaadavat hariduse omandamist.

11 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

0-18-aastaste arv paikkoniti Taebla Palivere Risti Jalukse-Seljaküla Linnamäe Piirsalu 28 24 20 16 12 Laste arv 8 4 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18

Joonis 12. Laste arv aastate lõikes Lääne-Nigula vallas paikkonniti, 01.01. 2014

Lähtudes asjaolust, et rahvastik määrab paikkonna elujõu, sh teenuste tarbijad, on oluline mõista, millised on rahvastikuprotsessid tulevikus ja kuivõrd nad muudavad tänaseid valla poolt pakutavaid avalikke teenuseid ning nende pakkumise paiknemist (vt ptk 13).

3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse

Lääne-Nigula vald ulatub Saunja lahe rannalt läänes Harjumaa piirini idas. Vastavalt kaugenemisele merest maapinna keskmine absoluutne kõrgus kasvab, ületades 10 meetri piiri Ingküla-Linnamäe-Taebla joonel, 20 meetri piiri Jalukse-Vidruka-Allikmaa joonel ning saavutades 50 meetri piiri Paliveres ja valla idanurgas. Üldiselt tasasele reljeefile vaheldust pakkuvateks pinnavormideks on Kuijõe barr, Palivere-Risti-Ellamaa vallseljandik ning Kaasiku-Palivere-Keedika rannavall. Palivere on ka valla reljeefseim koht ning Palivere Pikajala mägi Läänemaa kõrgeim punkt – 50,6 meetrit üle merepinna. Märkimisväärsed kõrgendikud on ka Keedikas ja Hallimägi Kedre külas, kõrgeimad punktid vastavalt 46,4 ja 26,2 meetrit üle merepinna.

Valla jõed kuuluvad Lääne-Eesti vesikonda, neist Vihterpalu ja Piirsalu jõed omakorda Harju alamvesikonda ning Salajõgi, Taebla ja Rannamõisa jõed Matsalu alamvesikonda. Sisemaa järvedest olgu nimetatud Mustjärv Mustjärve rabas ning Kaevandu ja Rootsiküla järved Niibi rabas. Vastu Noarootsi poolsaart kulgeb valla piir üle jäänukjärve iseloomuga veekogude nagu Sutlepa meri ja Võimeri. Neist kagus asuvad valla piiril Saaremõisa laht ja Riimi meri, maakerke tulemusena kinnikasvavad lahesopid, mis on omavahel ja Saunja lahega ühenduses kitsukeste väinade – silmade – kaudu.

Maastiku enamlevinud iseloomult jaguneb vald kaheks. Palivere-Keedika-Soolu-Ingküla joonest kirdes valdavad loodusmaastikud – metsad, sood ja rabad. See piirkond moodustab vallast 64%. Suuremad metsamassiivid on siin põlise päritoluga, rohkesti leidub okasmetsa. Siin paiknevad valla suurimad sood ja rabad nagu Leidissoo, Läänemaa Suursoo, Valgeristi raba ja Marimetsa raba, lisaks veel mitmed väiksemad. Haritavat maad leidub enam Kuijõel, Piirsalus ja Rõumas. Asustus on koondunud suuremate teede äärde.

Eespoolmainitud joonest edelas on suures ülekaalus kultuurmaastik – haritav maa, asulad ja teed. Vallast moodustab see piirkond 36%. Inimasustuse ja teedevõrgu tihedus on Läänemaa maapiirkondade suurimaid. Metsad on valdavalt primaarse päritoluga, enamlevinud on lehtmetsad. Looduslikus mõttes huvipakkuvaim on siin piirkond vastu Saunja lahte ja Noarootsi poolsaart.

12 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Lääne-Nigula vallas on looduskaitse alla võetud 11819 ha ehk 23,2% (andmed: riiklik keskkonnaregister 01.01.2014). Kaitse alla võetud territooriumist moodustab sihtkaitsevöönd 58,1%, piiranguvöönd 23,9% ja hoiuala 18%. Kaitsealuseid liike on tuvastatud 103 ning nende leiukohti 945. Pindalalt suurimad kaitsealused objektid on: Läänemaa Suursoo maastikukaitseala (3707,9 ha), Leidissoo looduskaitseala (2004.2 ha), Marimetsa looduskaitseala (1193,5 ha), Silma looduskaitseala (1183 ha), Annamõisa metsise püsielupaik (782,4 ha), Ehmja-Turvalepa hoiuala (780 ha) ja Mustjärve raba hoiuala (302,1 ha).

Lääne-Nigula vallas on muinsuskaitse alla võetud 116 kinnismälestist, neist valdav osa ehk 88 on arheoloogiamälestised, 13 ajaloomälestised, 12 ehitismälestised, 2 kunstimälestist ning 1 ajaloo- ja arhitektuurimälestis (andmed: Kultuurimälestiste riiklik register). Eriti rohkelt leidub arheoloogiamälestisi Uugla, Koela ja Kirimäe külas. Ehitismälestised on koondunud Linnamäele (Räägu mõis) ja Nigula külla (Lääne-Nigula kirik). Peamiselt koduloolise tähendusega pärandkultuuri objekte on vallas kirjeldatud kokku 433 (31.05.2014 seisuga).

Oluliseks kitsaskohaks on Haapsalu Tagalahe jätkuv kinni kasvamine ning lahte suubuvate jõgede (Taebla jõgi, Salajõgi, Salajõkke suubuv Kärbla peakraav) suudemosade ummistumine ja kinni kasvamine. See on alamjooksul tinginud üleujutusi. Salajõe alamjooksu probleemiks on kaevude reostumine setetega. Üheks võimalikuks reostuse põhjuseks on Niibi turbarabas toimuv turba kaevandamine.

4. Ettevõtlus ja töökohad

Lääne-Nigula valla elanike peamiste tööandjate tuvastamisel kasutati Maksu- ja Tolliameti andmeid seisuga 01.04.2014. Valla elanike registris olevate isikute brutotulust 11,6% laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. See ei kajasta kõiki tulusaajaid, sest teatud sissetulekute tulumaks ei laeku kohalikku eelarvesse (nt dividendid). Tulumaksulaekumise põhise analüüsi kohta võib tuua järgmised järeldused:  Veebruaris 2014 maksti Lääne-Nigula vallale tulumaksu 2042 erineva tulu pealt. Seejuures võis mõnel subjektil olla mitu tööandjat (st erinevaid tulusaajaid oli kindlasti vähem kui 2042).  170lt tulusaajalt oli kinnipeetud tulumaks pensionidelt, haigekassa ja töötukassa hüvitistelt jms.  Palgalt peeti kinni tulumaksu 1872 subjektilt (nagu enne mainitud, mõni isik võis saada tulu mitme tööandja käest).  1000 tulumaksu kinnipidamist tegid tööandjad, kus töötab vähemalt 5 vallaelanikku. Selliseid tööandjaid oli kokku 57.  507 tööandjat tegid väljamakseid ühele isikule (summa kõikus 4500 eurost kuni 10 euroni isiku kohta). Haapsalu koos lähiümbrusega (Ridala valla Uuemõisa alevik) on valla lääneosa peamiseks töörände sihtpunktiks (Joonis 13). Valla idaosast (Risti piirkonnast) käiakse palju tööl Tallinnas ja laiemalt Harjumaa tööandjate juures. Endine Taebla vald on Haapsalu ja Ridala valla järel kolmas maakonna töörände sihtpunkt (ca 200 isikut). Risti osas on Haapsalu ja Tallinn töörände osas võrdväärsed sihtpunktid.

13 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Joonis 13. Elanike tööränne (Allikas: Statistikaamet, 2014)

Kokkuvõte: 1. Lääne- Nigula valla tööhõive muster on mitmekesine, puudub üks domineeriv tööandja. See hajutab riski, et ühe tööandja kadumisel tekiksid tõsised sotsiaalsed probleemid. Sellegipoolest mõjutavad üksikute suurte tööandjate otsused valla tulubaasi. Näitena võib tuua PKC Eesti tootmistegevuse lõpetamise Haapsalus. Ettevõttes töötas ca 20 Lääne-Nigula vallas elavat isikut, kellel tuli uus töökoht leida. 2. Suuremad kohalikud tööandjad on tööstusettevõtted. Põllumajandus ja turism tööandjatena on esindatud tagasihoidlikumalt ning peaasjalikult väike- ja mikroettevõtetena (va mõned erandid). 3. Elanike tööhõivealast käitumist mõjutab maakonnakeskuse Haapsalu lähedus valla suurematele keskustele, eeskätt aga Taeblale ja Paliverele. 4. Lääne-Nigula valla tööhõive erineb piirkonniti. Saab tuua välja Taebla-Palivere- Linnamäe piirkonna ja Risti-Piirsalu piirkonna.  Taebla ja Palivere on endised tööstusele orienteeritud keskused, mis suudavad ka täna töökohti pakkuda, kuid samas on nendel asulatel oluline tööränne Haapsalu-Uuemõisa suunal.  Oru on tööränne on enam suunatud Haapsalu-Ridala, vähem Taebla ja Palivere suunale.  Risti keskne probleem on kohapealsete töökohtade puudus. Ristit läbib mõtteline Haapsalu ja Tallinna mõjuala piir - Ristilt käib juba oluline osa elanikke tööl Tallinnas. Risti tööalased tõmbekeskused on ka Palivere ja Taebla.

Lääne-Nigula valla olemasolevate ja perspektiivsete tootmispiirkondade loetelu koos kitsaskohtade ja arenguvajadustega on esitatud lisas 2.

Maakondliku tähtsusega prioriteediks on Lääne-Nigula valla hinnangul logistiliselt sobivas asukohas asuva Taebla-Kadarpiku tootmisala arendamine

14 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Turism

Lääne-Nigula vald kuulub MTÜ Läänemaa Turism liikmeskonda. MTÜ Läänemaa Turism on maakondlik turismi katuseorganisatsioon ja ühendus, pakkudes oma liikmetele turismialaseid koostöö-, arendus- ja turundusvõimalusi Läänemaal. Samuti koordineerib MTÜ muid maakondlike turismialaseid tegevusi. MTÜ liikmeks olek pakub vallale võimaluse maakonna turismialastest arengutes kaasa rääkida ning saavutada Lääne-Nigula valla seisukohalt parimad lahendused.

Olulist täiendamist vajavad turismi alased teavitusvahendid (viidad, infotahvlid jne) Infovahetuses hakatakse üha rohkem kasutama E- lahendusi.

Valla seisukohalt on oluline küla-, loodus-, religiooni- ja tervise(spordi) turismi arendamine. Tähtsamad külastuskohad on SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid hallatav Ants Laikmaa Majamuuseum, vallale kuuluv Koela Talumuuseum, Lääne-Nigula kirik koos pastoraadihoone, kirikuaia ja Vabadussõja mälestussambaga; Piirsalu kirik ja kalmistud, Risti küüditamisohvrite mälestusmärk koos raudteejaama kompleksiga. Pärast Lääne-Nigula kiriku pastoraadihoone renoveerimist on võimalik sinna rajada majutuskohad, kompleks võib olla religiooniturismi sihtkohaks. Loodusturismi sihtkohaks on nt Marimetsa raba ja teised valla loodusväärtuslikud piirkonnad.

Lääne-Nigula vallas asub mitu turismitalu: Kiige Turismitalu, Uus-Kalda Spordi ja Puhkeküla, Rehe Turismitalu jt. MTÜ Saunja Loodushariduskeskuse hallatav Silma Õpikeskus on keskendunud õpilastele loodushariduse pakkumisele.

Maakondliku tähtsusega prioriteediks on Lääne-Nigula valla seisukohalt SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskuse poolt hallatava Palivere Turismi ja Tervisespordikeskuse väljaarendamine. Keskus asub Palivere külje all Pikajalamäel. Keskuse perspektiivseks tegevusvaldkonnaks on muuhulgas tervisesport sh tervisespordivõimalused erivajadustega inimestele. Piirkonnas on alustatud radade väljaehitust ja paigaldatud väikeatraktsioone (kettagolf jm). Perspektiivis tuleb jätkata radade väljaehitust, ehitada teenindus- ja majutushoone, soetada lumetootmissüsteemid ning radade hoolduseks vajalik tehnika. Keskust arendatakse komplekselt koos Marimetsa raba puhkealaga, Läänemaa Terviseteega raudteetammil ja Kullamaa vallas asuva Kullamaa Tehisjärve Puhkekompleksiga. Koostatud on keskuse detailplaneering, keskkonnamõjude strateegiline hindamine, projektid arengukava elluviimiseks. Keskust on ühe prioriteetobjektina toetatud Läänemaa Omavalitsuste Liidu eelarvest, keskuse edasiseks arendamiseks on kavas katta vallaeelarvest ühe hooldustöötaja palgakulud, toetada projektide omafinantseeringuid ning katta osaliselt või tervikuna omafinantseering kui objekti rahastatakse uue perioodi EL tõukefondidest.

Oluliseks ja hästi säilinud tööstuspärandi objektiks on Risti raudteejaama teenindavate hoonete kompleks- veetorn, pumbajaam, vedurite veevõtukoht jm. Nimetatud objektid on kavas vallaeelarve ja erinevate projektimeetmete toel korrastada, lisada tutvustavad viidad ja ekspositsioonid ja avada turistidele.

Kuna suur osa Lääne-Eesti külastajatest siseneb maakonda Ääsmäe-Haapsalu maanteed kaudu, siis on Ristile planeeritud rajada Lääne Värav, mis pakuks läbisõitjatele erinevaid teenuseid (tankla, pood, toitlustus jm) ja võimalusi Lääne-Eesti piirkonna loodus- ja kultuurikeskkonnaga tutvumiseks. Oma asukohast tulenevalt asuks Lääne Värava lähedal raba matkarada, raba tekkelugu ja Eesti rabasid tutvustav väljapanek. Lääne Värava kompleks rajatakse erasektori initsiatiivil ja võimalusel kaasatakse vahendeid avalikust sektorist.

15 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Võimalused ettevõtluse ja tööhõive arendamiseks

Valla ettevõtjate ja valla institutsioonide hinnangul on Lääne-Nigula valla ettevõtluse ja tööhõivega seotud kitsaskohad ja arenguvajadused järgmised:

1. Tootmisalade arendamine EL ja siseriiklike meetmete raha kaasates. Ettevõtlust toetava avaliku taristu rajamine on üks väheseid sisulisi võimalusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Perspektiivsete tootmisalade nimekiri on lisas 2. Maakondliku tähtsusega prioriteetideks on Lääne-Nigula valla hinnangul logistiliselt sobivas asukohas asuvate Kadarpiku, Taebla, Palivere (2 asukohas), Risti, Linnamäe ja Kirimäe tootmisalade arendamine. 2. Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Töötukassa kliendi oskused ei vasta alati tööandjate ootustele. Potentsiaalseks tööjõu allikaks on väljaspool valda sh välismaal töötavad Lääne-Nigula elanikud, kes sobivate palga- ja töötingimuste korral tuleksid uuesti kodukohta tööle. Vallavalitsus kavandab osaluse projektides, mille eesmärgiks on soodustada hooldajate tagasipöördumist tööjõuturule. 3. Valla ettevõtted, vabad tootmisalad ja tootmisalad tuleb süsteemselt kaardistada (piirkonna tööjõu olemasolu, taristud, kasutatav elektrivõimsus, kaugkütte võimalused jne), vastav info avaldatakse valla veebilehel ja investoritele suunatud veebilehtedel ja muudes infomaterjalides. 4. Mikro- ja väikeettevõtete toetamine väikeinvesteeringute tegemisel, messidel ja laatadel osalemisel, taristutega (vesi- ja kanalisatsioon, elekter, andmeside jms) liitumisel jms. 5. Valla tööhõive foorumi (nii vallas asuvate ettevõtete ja asutuste tööpakkumised kui valla elanike tööotsingud) loomine Lääne-Nigula valla veebilehele, selle hoidmine asjakohasena. 6. Noorte kaasamine nii ettevõtluse arendamisse (noorte ettevõtjate toetamine, õpilasfirmade loomine). 7. Võimaluste loomine valla elamufondi uuendamiseks, et tagada valda elama soovijatele võimalus leida soodne ja mugav elukoht. Riigi poolt kavandatud munitsipaalüürimajade projekti käivitumisel taotleb Lääne-Nigula vald üürimajade ehitamist valla territooriumile. 8. Vabade elamispindade (nii müük kui üürimine) info koondamine erinevatest kinnisvaraportaalidest ja otse omanikelt eesmärgiga konsolideerida vastav info kergesti kättesaadavaks ja vastava andmebaasi avaldamine valla veebilehel. 9. Valla noorte haridusstipendiumi pakkumise laiendamine lähtudes vallas valitsevast tööturu nõudlusest. 10. Lastehoiuvõimaluste paindlikumaks muutmine. Võttes arvesse suvist lasteaedade sulgemist, kaaluda suvise lastehoiu võimaluse pakkumist. 11. Valla aktiivne osalemine Euroopa Liidu 2014-2020 ettevõtluse ja turismi arendamise meetmetest raha taotlemisel. 12. Ettevõtjate võimekuse suurendamine, et koostada erinevaid rahataotlusi (EAS, KIK, PRIA, LEADER jne). Ettevõtjate nõustamine koostöös Läänemaa Arenduskeskusega vastavate rahastustaotluste ja nende aruannete koostamisel, oskusteabe pakkumine erinevate fondide, nende võimaluste ja taotluste tingimuste kohta. 13. Kaugtöökohtade rajamine ja valla ruumide rentimine soodustingimustel ettevõtjatele (nt vabanevad ruumid endistes vallamajades jms). 14. Personaalne töö ettevõtjate ja võimalike investoritega, seda tööd saavad teha Läänemaal elavad Riigikogu liikmed, volikogu liikmed, vallavalitsuse ametnikud.

5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad

16 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus- ja ehitustingimused. See dokument suunab valla territooriumi maakasutust, ehitus- ja arendustegevust ning sellega määratakse maa-alade juhtotstarbed (põhisihtotstarve), mis arvestavad olulisel määral maa senist kasutusotstarvet ning varasemaid arenguid. Samuti on üldplaneeringuga määratud piirangud ja tingimused, mille järgimise kaudu realiseeruvad valla ruumilise arengu põhimõtted ning sätestatakse kasutuspiirangutega alade (nt. väärtuslikud maastikud) maakasutustingimused - kruntide minimaalsed suurused, haljastuse osatähtsus erineva kasutusega maadel, reovee kogumisalad jms. Lääne-Nigula vallas kehtivad järgmised üldplaneeringud:  Risti üldplaneering (07.11.2007 Risti Vallavolikogu määrusega nr 12);  Oru üldplaneering (11.12.2008 Oru Vallavolikogu otsusega nr 195);  Taebla üldplaneering (19.02.2009 Taebla Vallavolikogu otsusega nr 209).

Kompaktse asustusega aladeks, kus on kehtestatud detailplaneeringu kohustus, on Risti alevik ja Piirsalu keskus, Taebla ja Palivere alevikud ja Nigula küla keskus. Tiheasustusalad on Jalukse ja Linnamäe. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine ja detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Lääne-Nigula vallas on kehtestatud 47 detailplaneeringut (Ristil 25, Taeblas 13 ja Orul 9), neist üldplaneeringut muutvaid on kaks (Ristil ja Taeblas).

Lääne-Nigula valla elamu-, tootmis,- sotsiaal- ja muud perspektiivsed elu- või töökohti loovad arenduspiirkonnad ja arendusobjektid on järgmised:

 Elamuehituspiirkonnad: Taebla-Pälli-Kadarbiku, Linnamäe, Tallinn-Haapsalu mnt äärne ala, Seljaküla, Aasa, Keedika, Vedra-Salajõe, Rannaküla, Saunja, Kärbla, Räägu ja Niibi mõis jt.  Tootmisalade loetelu koos arenguvajadustega on loetletud lisas 2.  Palivere Turismi ja Tervisespordikeskus Palivere alevikus.  Läänemaa Värav Risti alevikus.  Palivere Mõisakompleks Vidruka külas. (sh endine Vidruka kooli kompleks)  Piirsalu baas- kaitseväe maa-ala Piirsalu külas.  Endine Taebla kutsekooli kompleks Pälli külas.  Raudteetamm ja raudtee teenindusmaa.  Risti golfiklubimaa-ala detailplaneering Rõuma külas.  Vidruka golfiklubi ala Vidruka külas.

Vajaduse korral koostatakse asulate keskuste planeeringud, millega täpsustatakse koostöös kogukonnaga asula ruumilist ja funktsionaalset jaotust.

Vallavalitsus kaardistab elamuehituseks ja ettevõtluseks sobivad piirkonnad ja nende arendamiseks vajalikud eeldused lähtudes seejuures kehtestatud planeeringutest ning elamuehituse- või tootmise sobivusest antud piirkonda. Maaüksuste omanikega ning võimalike arendajate, potentsiaalsete elanike ja/või ettevõtjatega peetakse läbirääkimisi eesmärgiga saavutada elamuehituseks või ettevõtluseks sobivate maa-alade kasutusele võtmine avaliku huvi seisukohalt kõige soodsamatel tingimustel. Eelistatud on projektid, mis on suunatud noorte perede valda elama asumisele või kaugtöö/keskkonnasõbraliku/ innovaatilise väiketootmise arendamisele.

6. Avalikud teenused

17 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

6.1. Alusharidus

Kvaliteetse alushariduse osutamine on üks põhilistest kriteeriumitest, mis aitab tekitada perede jätkuvat soovi vallas elada ja võimaldab ka peresid valda elama kutsuda. Lääne- Nigula vallal on neli alusharidust võimaldavat lasteasutust: Linnamäe Lasteaed, Palivere Lasteaed, Risti Lasteaed ja Taebla Lasteaed. Lasteaiaealisi lapsi vanuses 2-6 eluaastat oli 31.12.2013 kokku 194, kellest lasteaedades oli 174 (Tabel 2).

Tabel 2. Eelkooliealiste laste arv Lääne-Nigula vallas, 01.01.2016 2 aastased 3 aastased 4 aastased 5 aastased 6 aastased Kokku piirkonnas Oru 6 6 9 8 13 42 Risti 11 8 8 14 9 50 Taebla 22 27 25 22 18 114

Linnamäe Lasteaed. Lasteaed asub tüüpprojekti järgi ehitatud hoones. Hoone on soojustatud ja sellele on 1990. a. ehitatud viilkatus. Lasteaia energiatarbimine on teiste Lääne-Nigula valla avalike hoonetega võrreldes mõistlik. Laste arv lasteaias on toodud tabelis 3. Lasteaiahoones on üks tühi rühmaplokk.

Tabel 3. Linnamäe Lasteaia täituvuse iseloomustus Kohti Täidetud Sõimerühm 3-6 aastased 6-7 aastased lapsed Teine lapsed KOV 55 51 15 17 19 12 Andmed 03.10.2016 seisuga.

Linnamäe Lasteaia mõlemad aiarühmad on komplekteeritud ning lasteaias vabu kohti ei ole. Lasteaiakohtade nimekirjas on hetkel üle kümne lapse (neist osa Noarootsi vallast) ning 2016. aasta sügisel on ette näha et kõik lasteaiakohta hädasti vajavad Oru piirkonna lapsed ei pääse Linnamäe Lasteaeda. Kuna potentsiaalseid lasteaia kasutajaid on tulemas ka Noarootsi valla suunalt, siis on põhjus avada 2016. aastal Linnamäe Lasteaias kolmas rühm. Selleks tuleb investeerida kasutuseta seisva rühmaruumi remondiks. Investeeringu vajadust hinnatakse täiendavalt 2016. aasta eelarve koostamise käigus.

Linnamäe lasteaed vajab järgmisi investeeringuid:  Uue rühmaploki väljaehitamine täiendava lasteaiarühma avamiseks 2016 aasta sügisel.  Paigaldada küttesüsteemi radiaatoritele termoregulaatorid.  Hoone elektrisüsteemi osaline uuendamine ja energiasäästlikule valgustusele üleminek.  Lasteaia IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine tänapäeva nõuetele vastavaks.  Lasteaia õueala renoveerimine, ehitada uued piirded, asfalteerida jalgteed, uuendada valgustus ning mängualad. Lasteaia krundile rajada õuesõppe paviljon ja liiklusväljak.  Lasteaia sisustuse ja õppevahendite järk-järguline uuendamine, ruumide sanitaarremont.

Risti Lasteaed asub puithoones. Hoone soojusenergia saadakse ahjude ja õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega. 2013. aastal renoveeriti lasteaia II korruse ruumid lastehoiuks. Laste arv lasteaias on esitatud tabelis 4. Ruumi laienemiseks ei ole.

Tabel 4. Risti Lasteaia täituvuse iseloomustus Kohti Täidetud I liitrühm II liitrühm Lapsehoid Teine KOV

18 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

36 32 19 14 10 2 Andmed 03.10.2016 seisuga.

Risti Lasteaia mõlemad aiarühmad ning lastehoiukohad on täis ning lasteaias vabu kohti ei ole.

Risti Lasteaed vajab järgmisi investeeringuid:

 Risti Lasteaia uue rühma avamine Risti teeninduskeskuse ruumides ja selleks vajalike ehitustööde läbiviimine.  Võimaluste otsimine lasteaia laiendamiseks ning sellekohaste põhjendatud investeeringute kavandamine eelarves.  Hoone sokli ja põrandate soojustamine.  Hoone üleminek energiasäästlikule valgustusele.  Lasteaia IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Lasteaia õueala renoveerimine: uuendada jalgteede katted, valgustus ning mängualad. Lasteaia krundile rajada õuesõppe paviljon ja liiklusväljak.  Hoone sisustuse ja õppevahendite uuendamine, ruumide sanitaarremont.

Palivere Lasteaed on renoveeritud ja küttekulud mõistlikud. Laste arv on esitatud tabelis 5. Hoones on üks tühi rühmaruum ja lasteaias on ruumid ka Palivere Raamatukogul. 2015. aastal uuendati lasteaia mänguala, paigaldati karussell, ronila ja ronimistoru.

Tabel 5. Palivere Lasteaia täituvuse iseloomustus Kohti Täidetud Sõimerühm 3-6 aastased 3-6 aastased Teine KOV lapsed lapsed 54 45 10 17 18 3

Andmed 03.10.2016 seisuga.

Palivere Lasteaed vajab järgmisi investeeringuid:  Lasteaia õueala renoveerimine: uuendada jalgteed, valgustus ning mängualad, osaliselt piirdeaed. Amortiseerunud abihooned lammutada ja ehitada uued. Õuesõppe paviljoni ehitamine ja liiklusväljaku rajamine.  Ventilatsiooni renoveerimine ja majasisese veetorustiku remont.  Lasteaia IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.

Taebla Lasteaed asub tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiahoones, mis vajab rekonstrueerimist. Hoone on oma kujult paljude välisseintega, mistõttu soojuskaod on suured. Hoone seinte ja akende ümbruse soojapidavus on halb. Hoones puudub soojussõlm. Vee soojendamine toimub rühmaruumides ja köögis elektriboileritega. Tulevikus tuleb korraldada tarbevee soojendamine kütteperioodil kaugkütte baasil. Olemasolev torustik on halvas seisukorras ja selle taastamine ei ole otstarbekas. Hoone tarvis on 2013. aastal valminud rekonstrueerimise projekt ja 2014. aastal energiatarbe uuring. Laste arv on esitatud tabelis 6.

2014. aastal soojustati hoone kelder ja soklid, korrastati osade rühmaruumide garderoobid, vahetati välisuksed ning muudeti küttesüsteem reguleeritavaks. 2015. aastal ehitati lasteaiale senise lamekatuse asemele viilkatus ning projektikohane katuslaega saal. 2016. aastal rekonstrueeriti elektrikilp, administratiiv- ja köögiplokk ja ehitati välja raamatukogu ruumid.

Tabel 6. Taebla Lasteaia täituvuse iseloomustus

19 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Kohti Täidetud Sõimerühm 3-6 3-6 3-6 Teine aastased aastased aastased KOV lapsed lapsed lapsed 74 61 16 14 16 15 2 Andmed 03.10.2016 seisuga.

Taebla Lasteaed vajab järgmisi investeeringuid:  Hoone täielik rekonstrueerimine sh välisseinte soojustamine, ventilatsiooni ja küttesüsteemi väljaehitamine, ameti-, rühma-, ja raamatukogu ruumide uuendamine, endise basseiniruumi ümberehitamine jne.  Lasteaia IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Hoone elektrisüsteemi väljavahetamine ja üleminek energiasäästlikule valgustusele.  Lasteaia õueala renoveerimine, uuendada jalgteede kate, piirdeaiad, valgustus ning mängualad. Ehitada õuesõppe paviljon ja uuendada liiklusväljak.  Hoone inventari ja õppevahendite uuendamine.

Hinnanguliselt on Taebla Lasteaia investeeringuvajaduste maksumus alljärgnev: 1 Raamatukogu ruumide projektijärgne väljaehitus koos juurdepääsu ja 40 000 kaldteega. Raamatukogu mööbel 2 Välja ehitamata rühmaploki (tänane Mesimummu rühm) 60 000 rekonstrueerimine ning projektijärgse söögisaali ning käsitööruumi ehitus koos inventariga 3 Tagumise (põlenguga kahjustada saanud) rühmaploki sanitaarruumi ja 25 000 magamisruumi välja ehitamine 4 Köögiploki remont ja basseiniruumi ümberehitus (juhataja, metoodiku 50 000 töökabinetid) 5 Ventilatsioonisüsteem 130 000 6 Hoone välisseinte soojustamine 105 000 7 Soojussõlm, kütte magistraaltorustik ja koridor 25 000 8 Taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid) 15 000 9 Sademevete ärajuhtimine 45 000 10 Elektrikilp ja magistraalkaablid 15 000

KOKKU 510 000

Lasteaedade tugevused:

Lääne-Nigula lasteaedade tugevused võib võtta kokku järgmiselt:  Tugev pedagoogiline kaader.  Väljakujunenud traditsioonid.  Suurte lasteaedadega võrreldes väiksem laste arv annab võimaluse tegeleda lastega individuaalselt.  Kõikidel lasteaedadel on suur õueala.

Väga positiivne on lasteaedade osalemine erinevates projektides (Näit. „Tervist edendav lasteaed“, „Kiusamisvaba lasteaed“ jne).

Oru, Risti ja Taebla valdade ühinemislepingu tingimuseks oli lasteaiaõpetajate ja õpetajate abide palkade ühtlustamine hiljemalt 01.07.2014. Tegelikkuses toimus ühtlustamine alates 01.01.2014. Õpetajate palgamäärad, mis sõltuvalt kvalifikatsioonist on 2015. aastal 700 eurot, 750 eurot ja 800 eurot kuus.

Õpetajate miinimumpalga tõstmine keskvalitsuse poolt tekitab palgasurve lasteaiaõpetajate palga tõstmiseks. Haritud ja motiveeritud lasteaiaõpetajate ning

20 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

õpetajate abide hoidmiseks ning uute töötajate värbamiseks on mõistlik lasteaiaõpetajate palgamäär siduda õpetajate alampalgaga ning kavandada valla eelarves vastavad vahendid palgatõusuks kuni õpetajate palga alammäärani.

6.2. Üldharidus

Lääne-Nigula vallas asub 4 üldhariduskooli: Risti Põhikool, Palivere Põhikool, Taebla Gümnaasium ja Oru Kool. Täpsema ülevaate õpilaskonnast annab tabel 7.

Tabel 7. Õpilaste arv 2016/2017 õppeaastal koolide ja klasside lõikes. ORU KOOL RISTI PÕHIKOOL PALIVERE TAEBLA PÕHIKOOL GÜMNAASIUM I kl. 16 6 9 7 II kl. 17 7 9 15 III kl. 10 6 10 25 IV kl. 10 6 4 19 V kl. 12 4 7 15 VI kl. 13 14 9 18 VII kl. 16 6 9 + 1 12 VIII kl. 14 + 2 7 6 14 IX kl. 13 5 6 + 1 12 Kokku 123 61 71 137 X XI kl. XII kl. 12 Kokku 149 Allikas: EHIS, 03.10.2016 seisuga

Risti Põhikoolis õpib 2016/2017 õppeaastal 61 õpilast, pedagooge on 15 ja teisi töötajaid 8. Koolil on huvijuht, logopeed ja ringiõpetajad. Klassivälise tegevusena on pikapäevarühm, mudilas- ja lastekoor, pilliõpe, rahvatants, jalgpallitreeningud. Koolil on uus täismõõtmetes võimla koos jõusaaliga ning kunstmurukattega jalgpalliväljak (ainus Lääne- Nigula vallas). Spordihoone ja saali kasutus võiks olla oluliselt suurem, seetõttu on vajalik leida võimalusi väljaku ja saali kasutamise suurendamiseks.

Hoone on ehitatud praegusest oluliselt suurema õpilaste arvu tarvis. 2014. aastal renoveeriti kooli uuem (1980. aastate lõpus valminud) osa multifunktsionaalseks keskuseks (kultuurikeskus, raamatukogu, ringiruumid). Probleemid on hoone küttesüsteemiga. Kuigi toodetav soojusenergia kogus on suur, ei suuda maasoojuspumbad soojendada radiaatoritega küttesüsteemi jaoks vett piisava temperatuurini. Puudub ventilatsioon. Tulevikus tuleb soojuspumbad ühendada kombineeritud lahendusega (päike, maa, ventilatsiooni soojuse tagastus) või hoone üle viia põrandaküttele. Multifunktsionaalse keskuse ehitamine lahendab osaliselt hoone energiasäästu küsimused, kuid soojustamist vajab kogu hoone. Võimla on normaalse sisekliimaga.

Risti Põhikooli hoone vajab järgmisi investeeringuid:  Lipuplatsi rajamine.  Taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid) suvise elektritarbimise vähendamiseks.  Küttesüsteemi toimimise analüüsi koostamine ja ruumides normaalse sisetemperatuuri tagamiseks lahenduste elluviimine.  Kogu hoone soojustamine ja nõuetele vastava ventilatsiooni väljaehitamine. Erilist tähelepanu vajab hoone Lõuna tn poolne tiib.

21 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Hoone elektrisüsteemi uuendamine (va renoveeritav osa) ning perspektiivis üleminek energiasäästlikule valgustusele.  Kooli IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Pargis asuva pallimänguplatsi korrastamine.

Palivere Põhikoolis õpib 2016/2017 õppeaastal 71 õpilast. Tegutsevad spordiringid erinevatele vanuseastmetele, 3 rahvatantsurühma, mudilas- ja lastekoor, käelise tegevuse ring, arvutiring ning kunstiring. Toimetatakse kooli ajalehte. Koolil on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused. 21 aastat on koolis tegutsenud Haapsalu Muusikakooli osakond. Koolil on spordihoone, kus lisaks spordisaalile on sisustatud ka jõusaal. Õues paiknevad korvpalli-, võrkpalli- ja ekstreemspordiväljak. 2013. aastal said valmis tartaankattega kergejõustikusektorid.

Palivere koolihoone on ehitatud praegusest oluliselt suurema õpilaste arvu tarvis. Hoone on soojustamata ning esinevad suured probleemid küttesüsteemi toimimisega. 2014. aastal valmis hoone küttesüsteemi renoveerimise projekt ja klassiruumidesse paigaldati lisa radiaatoriribisid. 2015. aastal vahetati EAS regionaalse investeeringutoetuste meetme abil hoone aknad ja välisuksed.

Palivere Spordihoone asub kooli kõrval eraldi hoones. 2013-2014 koostati hoone renoveerimisprojekt. 2013. aastal soojustati hoone katus ning 2014. aasta kevadel pandi hoone küttesüsteemile regulaatorid. Hoone vajab välisseinte soojustamist ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimist, II korruse ruumidele tuleb leida kasutusfunktsioon.

Palivere Põhikooli hoone ja spordihoone vajavad järgmisi investeeringuid:  Kooli lipuväljaku väljaehitamine.  Taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid) suvise elektritarbimise vähendamiseks.  Koolihoone täielik renoveerimine energiasäästu põhimõtetest lähtudes, sh hoone soklite ja seinte soojustamine, küttesüsteemi ümberehitus, siseruumide värskendamine.  Spordihoone seinte soojustamine ja ventilatsiooni väljaehitamine, kõrvalruumide kohandamine majutuse vajadusteks.  Üleminek energiasäästlikule valgustusele.  Kooli IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Kooli jalgpalliväljaku ja õueala väljaehitamine.  Spordihoone inventari (jalgpalli siseväravad, korvikonstruktsioonid) soetamine.

Taebla Gümnaasiumis õpib 2016/2017 õppeaastal 149 õpilast, neist põhikooli klassides 137. 10. klassi 2015. aastal ei avatud.

Taebla Gümnaasiumi hoone on ehitatud praegusest oluliselt suurema õpilaste arvu tarvis (748), mistõttu hoone ruumikasutus on ebaefektiivne. Hoone ehituskvaliteet on halb, lisaks ei ole arvestatud energiasäästu vajadusega.

Lääne-Nigula Vallavolikogu 23. veebruari 2015 otsusega nr 8 otsustati Taebla Gümnaasium ümber korraldada ja lõpetada järk-järgult õpe gümnaasiumiastmes. P.P.Ehitusjärlevelve OÜ poolt koostatud eksperthinnangu kohaselt soovitatakse senine koolihoone lammutada ja ehitada uus, kuna siis saab arvestada kõigiti kaasaja hoonele ja koolile esitatavaid nõudeid. Säilitada tuleks koolimaja spordihoone osa ja internaat. Volikogu 22.05.2015 otsusega nr 25 leiti, et uus Taebla koolihoone projekteeritakse ja ehitatakse tänase Taebla kooli kinnistutele. Koolivõrgu korrastamist toetatakse Euroopa Liidu prioriteetse suuna

22 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

„Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ Ühtekuuluvusfondi meetme „Koolivõrgu korrastamine“ raames.

Lääne-Nigula vald valdab kavandab uue tänapäeva nõuetele vastava optimaalse ruumiprogrammiga koolihoone ehituse. Võimla kompleks rekonstrueeritakse. Kooli kompleksi juurde kavandatakse staadion ning välispordirajatised.

Internaadihoone ja vana puitkoolihoone konserveeritakse ja otsitakse hoonetele sobivat kasutusfunktsiooni. Kui puitkoolihoone võetakse muinsuskaitse alla siis taotletakse hoone rekonstrueerimiseks raha Muinsuskaitseameti vastavatest meetmetest. Lisaks täna kooli kasutuses olevale maale taotletakse munitsipaalomandisse Priguldi - Koela - Poe tee (Jõe tänava) ääres paiknev endine kooli õunaaed koos tööriistakuuriga, nimetatud alal on kavas hakata läbi viima kooli õues- ja aiandusõpet.

Oru Kool asub 1998. aastal valminud koolihoones, samas kompleksis valla teeninduskeskuse ja Oru raamatukoguga. 2016/2017 õppeaastal õpib koolis 123 õpilast ning neid õpetab 19 õpetajat.

Kuigi koolihoone ehituse kvaliteet jätab kohati soovida, on Oru kooli soojusenergia kasutus, võrreldes teiste koolihoonetega, keskmisest väiksem. Esineb soojuskadu läbi välispiirete. Hoones on ventilatsioon, mis kasutab sissepuhkena eelsoojendatud õhku, mis toimub küttevee kaudu. Hoone lõunapoolsete ruumide küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja muuta soojuskasutus reguleeritavaks. Koolil puudub aula.

Oru Kool vajab järgmisi investeeringuid:  Kooli lipu väljaku rajamine ja haljastusprojekti elluviimine.  Taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid) suvise elektritarbimise vähendamiseks.  Kooli võimlaosa soojustamine ja küttesüsteemi reguleerimine (täiendavate regulaatorite paigaldamine, tasakaalustamine).  Võimla põranda väljavahetamine (5 aasta perspektiivis).  Kooli IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Üleminek energiasäästlikule valgustusele.  Oru Söökla ventilatsiooni uuendamine.  Kooli välisfassaadi renoveerimine (puitosad ilmastiku mõjul kahjustunud).  Kooli multifunktsionaalse aula ehitamine (võimalik kasutada ka piirkonna kultuurürituste toimumiskohana).  Linnamäe spordiväljaku rekonstrueerimine

Lääne-Nigula valla koolides käib väljastpoolt valda õppimas 58 õpilast. (Tabel 8)

Tabel 8. Teiste valdade õpilaste arv Lääne-Nigula valla koolides 2016/2017. KOV Risti PK Palivere PK Taebla Gümn. Oru Kool Haapsalu linn 1 23 Tallinna linn 1 Ridala vald 5 14 Nissi vald 2 1 Nõva vald 3 Noarootsi vald 3 Pärnu linn 1 Rae vald 1 Roosna-Alliku vald 2 Vasalemma vald 1

23 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

KOKKU 2 1 9 46

Allikas: EHIS

Lääne-Nigula valla lapsi käib koolis teistes kohaliku omavalitsuse üksustes 29, kellest HEV õppes on 16 ja tavaõppes 26. Seega nn tavapõhikooliõpilastest õpib väljaspool valda väike osa.

Tabel 9. Teiste kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvates põhikooliastmetes õppivad õpilased (I-IX klass) Haapsalu Viigi Kool (HEV, riigiomand) 11 Tartu Emajõe Kool (HEV, riigiomand) 1 Raikküla Kool (HEV) 1 Haapsalu Nikolai Kool (vene keelne) 3 Haapsalu Linna Algkool 6 Haapsalu Põhikool 6 Uuemõisa Laseaed- Algkool (Ridala vald) 3 Noarootsi Kool (Noarootsi vald) 3 Kärla kool (Lääne- Saare vald) 1 Kärdla Põhikool (Hiiu vald) 1 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Jõgeva Täiskasvanute Gümnaasium (Jõgeva linn) 1 Tallinna Kuristiku Gümnaasium 1 Tallinna Balletikool (riigiomand) 1 Tallinna 32. Keskkool 1 Vormsi Lasteaed-Põhikool (Vormsi vald) 1 Allikas: EHIS, 03.10.2016 seisuga.

Tabel 10. Teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvas gümnaasiumiastmes õppijad (kuni 19 aastased) Läänemaa Ühisgümnaasium (riigiomand) 40 Noarootsi Gümnaasium (riigiomand) 6 Tartu Tamme Gümnaasium (riigiomand) 1 Kullamaa Keskkool 3 Põltsamaa Ühisgümnaasium 1 Hugo Treffneri Gümnaasium 1 Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium 9 Audentese Spordigümnaasium (eraomand) 1 Keila Ühisgümnaasium 1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 1 Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 1 Tallinna Kristiine Gümnaasium 1 Allikas: EHIS, 03.10.2016 seisuga.

Kokkuvõte

Täielikku renoveerimist vajavad mitmed nõukogude ajal tänasest oluliselt suuremale õpilaste arvu tarbeks mõeldud ning tolleaegsete energiat raiskavate lahenduste ja tagasihoidliku ehituskvaliteediga koolihooned Paliveres, Taeblas ja Ristil. Hoonete renoveerimiseks on vajalik täpsustada ruumiprogramm, mille puhul tuleb võtta arvesse järgmisi muutujaid:

 Rahvastiku, eeskätt õpilaste arvu prognoos.  Lääne-Nigula valla ja naaberomavalitsuste õpilaste haridusalased valikud õppimisel.

24 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Haridusasutuste võimalikud muutused Läänemaal tervikuna, ennekõike maakonnakeskuses Haapsalus.  Riigi hariduspoliitika ja üldhariduse rahastamismudel lähiaastatel.  Hoonete rekonstrueerimis- ja kohandamisvajaduste maksumus ning ruumikasutajad.

Koolivõrgu korrastamise küsimusi käsitletakse arengukava peatükis 13.

Vabariigi Valitsus eraldab toetust õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks. Samuti määrab Vabariigi Valitsus munitsipaalkoolides õpetajate töötasu alammäära, 2016. aastal on antud määr 958 eurot. 2015. aastal eraldas Vabariigi Valitsus toetust õpetajate tööjõukulu katteks nõnda, mis võimaldab keskmiselt Eestis maksta brutotasu 1080 eurot kuus. Tabelis 11 on toodud vahe Lääne-Nigula vallale eraldatud toetuste ja tegelikke kulude osas.

Tabel 11. Õpetajate ja asutuste juhtide palkadeks lisaeraldis Lääne-Nigula valla eelarvest Kool 2014 2015 2015* 2015** 2015***

Oru Kool -7 574 € -14 589 € -31 448 € -44 850 € -48 570 € Risti Põhikool -7 906 € -20 803 € -31 224 € -42 577 € -45 238 € Palivere Põhikool -10 528 € -10 581 € -22 864 € -32 105 € -35 042 € Taebla PK osa -19 440 € 50 382 € 30 874 € 27 458 € 23 403 € Taebla GM osa -11 008 € -17 515 € -20 931 € -22 497 €

Kokku -45 448 € -6 600 € -72 177 € -113 005 € -127 943 € Märkused: Oru Koolis on õpetaja töötasu normutnide aluseks 21 tundi, teistes koolides rohkem. See tingib vahe oru kooli kahjuks vaatamata suuremale õpilaste arvule. 2015 Õpetajate tööjõukulu katteks eraldatud toetuse ja õpetajate tööjõukulu vahe, arvestusega, et õpetaja saab ainult brutotöötasu 900 € 2015* Õpetajate tööjõukulu katteks eraldatud toetuse ja õpetajate tööjõukulu (900 €) koos klassijuhataja tasuga arvestatud vahe. 2015** Õpetajate, direktorite ja õppealajuhataja tööjõukuludeks eraldatud toetuse ja õpetajate tööjõukulu koos klassijuhataja tasuga ning juhtkonna tööjõukulu vahe. 2015*** Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulu katteks eraldatud toetuse ja kogu õpetajate ja kooli juhtkonna tööjõukulude vahe (st sisse arvatud asendustasud jms)

Tabel 12. Õpetajate arvestuslik ja tegelik palk Eestis ja Läänemaal 2016 õpetajate ametikohtade omavalitsus arvestuslik palk tegelik palk vahe arv Eesti 1175 1135 -40 1010458,1 Lääne maakond 1049 1053 4 242,4 Haapsalu linn 1 002 961 -41 87,7 Hanila vald 1 045 1 063 18 14,3 Kullamaa vald 1 059 1 084 25 15,8 Lihula vald 1 214 1 087 -127 22,5 Lääne-Nigula vald 1 027 1 080 53 49,1 Martna vald 1 038 974 -64 7,0 Noarootsi vald 1 381 1 249 -132 8,7 Nõva vald 1 088 1 342 254 4,9 Ridala vald 962 1 136 174 25,8

25 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Vormsi vald 1 120 1 148 28 6,6 Allikas: Haridussilm, 30.04 seisuga

Kehtiv üldhariduse rahastamismudel ei taga koostoimes tänase koolivõrgu ja koolide töökorraldusega Lääne-Nigula õpetajatele Eesti keskmist palka vaatamata sellele, et kesmiselt makstakse ühe õpetaja ametikoha kohta vallaeelarvest 53 eurot lisaks.

Haritud ja motiveeritud õpetajate hoidmiseks ning uute õpetajate värbamiseks on mõistlik seada eesmärgiks, et Lääne-Nigula valla õpetajate keskmine palk ületab vabariigi keskmist õpetajate palka vähemalt 5%.

6.3. Hariduse tugiteenused

Lääne-Nigula valla õpilastele tagatakse koolis tasuta vähemalt eripedagoogi (sealhulgas logopeedi), psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenused. Eripedagoog (logopeed) on vajalik igale koolile ja lasteaiale, mahud jagab iga paikkond oma vajadusest lähtuvalt (Tabel 11).

Tabel 13. Tugiteenuseid vajavate õpilaste arv ja tugispetsialistide iseloomustus 2016/2017 õppeaastal. ORU KOOL RISTI PÕHIKOOL PALIVERE TAEBLA PÕHIKOOL GÜMNAASIUM Õpiabi rühm 7 7 Logopeediline abi 24 18 14 15 IAK (individu- aalne õppekava) LÕK (lihtsustatud 2 2 õppekava) Õpilasi kokku 26 18 23 22 Tugispetsialistid ja töökoormused koolides Logopeed 1,0 0,86 0,26 0,26 Eripedagoog 1,0 - - - Eripedagoog- - - - 1,0 logopeed Allikas: EHIS, 03.10.2016 seisuga.

Tugiteenuseid pakkuvate spetsialistide palk tuleb viia konkurentsivõimeliseks piirkonnas sarnast teenust osutavate spetsialistide palgaga. Tuleb analüüsida koostöö võimalusi naabervaldadega, Lääne-Nigula vald võiks olla piirkonna oskusteabe pakkujaks ja müüa oma spetsialistide teenust ka väljapoole valla haridusasutusi.

6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus

Lääne-Nigula valla elanikest õpib ameti ja kõrgkoolides 236 õppurit, s.o. 5,7 % valla elanikest. Neist kutseõppes 124, akadeemilises kõrgkoolis 80, magistriõppes 26 ja doktoriõppes 6. Õppijad katavad väga erinevaid erialasid.

Lääne-Nigula vald maksab kutseõppeasutuses ja kõrgkoolis õppijale volikogu poolt kehtestatud korra alusel konkursipõhist haridusstipendiumit. Haridusstipendiumi maksmist on kavas jätkata ja haridusstipendiumiks eraldatud summat aasta-aastalt suurendada.

6.5. Avatud noortekeskused

Lääne-Nigula vallas on 927 noort, kelle jagunemist paikkonniti näitab tabel 14.

26 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Tabel 14. Noorte jagunemine piirkonniti 01.01.2016 Vanus Risti Oru Taebla KOKKU 7- 17 a 78 88 273 439 18-26 a 88 97 303 488

Vallas tegutseb 01.10.2015 seisuga hallatava astusena „Lääne-Nigula Valla Noortekeskus“ millel on 4 tegevuskohta:

Nigula Noortekeskus asub EELK Lääne-Nigula kogudusele kuuluvas puithoones Nigula külas ja tegutseb alates 1999. aastast. Noortekeskuses on üks ametikoht (kaks 0,5 koormusega tegevusjuhendajat). Nädalas külastab keskust ca 80 noort. Hoone vajaks täielikku renoveerimist, sh soojustamist. Kuna hoone kuulub kogudusele, siis selle renoveerimisse ei saa kohalik omavalitsus panustada. Küll aga saab nõustada kogudust erinevate rahastustaotluste koostamisel. Muud investeeringuvajadused on järgnevad:

 Noortekeskuse IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Inventari ja õppevahendite soetamine.

Palivere Noortekeskus asub vallale kuuluvas 2009. aastal renoveeritud endises Palivere raudteejaama hoones. Noortekeskuses on 1,5 ametikohta. Külastatavus on 20-30 noort päevas (160 noort nädalas). Ajaloolise tausta tõttu on võimalused hoone ulatuslikuks ümberehituseks piiratud. Õuealal koguneb liigvesi. Palivere Noortekeskus vajab järgmisi investeeringuid:  Hoone energiatarbe vähendamisele suunatud tööd arvestades seejuures ajaloolise interjööri säilitamist (hoone sokli soojustamine, avatäidete (uksed-aknad) soojapidavuse tõstmine, pööningu soojustamine)  Õhksoojuspumba paigaldamine elektriradiaatorite asmele.  Õueala drenaaži remont (liigniiske, eriti kevadise suurvee ajal).  Üleminek energiasäästlikule valgustusele.  IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Inventari ja õppevahendite uuendamine.

Taebla Noortekeskus asub 2008. aastast Taebla kultuuri- ja spordikompleksi renoveeritud ruumides. Noored saavad kasutada kogu kompleksi ruume, sh spordi- ja kinosaali. Noortekeskuses on üks ametikoht. Külastatavus päevas keskmiselt 20-30 noort. Probleemiks on noortekeskuse ruumide asukoht vallamaja hoone poolkeldrikorrusel ja laienemisvõimaluste puudumine (hoone seisukorda käsitletakse vallamaja puudutavas alapeatükis). Taebla Noortekeskus vajab järgmisi investeeringuid:

 Üleminek energiasäästlikule valgustusele.  IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) vajab uuendamine.  Inventari ja õppevahendite soetamine.

Risti Noortekeskus asub Risti Teeninduskeskuse hoones. Noortekeskuse ruumid ehitati välja 2015. aastal.

Linnamäe noorte tegevused toimuvad koolimajas, spordisaalis ja vallamaja saalis. Tegutsevad spordiringid ja 2 noorte muusikute bändi. 25 noort osaleb noorkotkaste ja kodutütarde tegevuses. Linnamäe on viimane keskus, kus puudub avatud noortekeskus. Linnamäe Noortekeskus on plaanis avada 2017. aastal.

27 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

6.6. Huvikoolid ja huviharidus

Lääne-Nigula vallas asub Haapsalu Muusikakooli Palivere filiaal (puhkpillid) ja Risti filiaal (pärimusmuusika). Lääne-Nigula vald tasub vastavalt volikogu määrusele kohatasu EHISes registreeritud Haapsalu linna huvikoolides käivatele lastele. Teistes huvikoolides õppijatel on võimalik erandkorras taotleda õpilaskoha tasu hüvitamist valla poolt, kus iga üksikjuhtum otsustatakse eraldi. Koostöös Haapsalu linnaga toetatakse Haapsalu huvikoolide filiaalide moodustamist valla koolide juures. Eesmärgiks on see, et iga kooli juures tegutseb sobiva profiiliga huvikooli filiaal.

Töötatakse välja ja rakendatakse ühtsed valla koolide huvitegevuse (huviringide) korraldamise aluspõhimõtted, viiakse läbi huvitegevuse kvaliteedi hindamine ning ühtlustatakse huviringide juhendajate palgakorralduse alused. Eesmärgiks on tagada koolides kättesaadavad, mitmekesised ning arendavad huvitegevuse võimalused ning motiveeritud juhendajad.

Tabel 15 Lääne-Nigula valla lapsed huvikoolides Huvikool Õpilaste arv Huvikooli asukoht Haapsalu Muusikakool 32 Haapsalu (filiaal Paliveres ja Ristil) Läänemaa Spordikool 35 Haapsalu Haapsalu Kunstikool 2 Haapsalu Haapsalu Tennisekool 3 Haapsalu Haapsalu Noorte Huvikeskus 3 Haapsalu JJ-Street Tantsukool 24 Kesklinna linnaosa Tallinn (filiaal Haapsalus) Spordikool Kõmgan 2 Põhja-Tallinn Tallinna Taipoksi Klubi 1 Nõmme linnaosa Tallinn Gustav Adolfi Koolituskeskus 1 Kesklinna linnaosa Tallinn Sparta Spordikool 1 Kesklinna linnaosa Tallinn Audentese Spordikool 1 Kristiine linnaosa Tallinn Pärnu Tennisekool 1 Pärnu linn Logoservi Huvikool 1 Kesklinna linnaosa Tallinn Allikas: EHIS, 03.10.2016 seisuga

Vallasisene huvitegevus toimub peaasjalikult koolide juures asuvates huviringides.

6.7. Sotsiaalne kaitse

Riskirühmad, kes vajavad sotsiaalset kaitset, on järgmised:  suurpered;  riskipered, riskilapsed, üksikvanemad;  puuetega inimesed, erivajadustega inimesed ja nende hooldajad;  majanduslike toimetulekuraskustega pered;  sotsiaalsete toimetulekuraskustega pered;  alkoholisõltlased;  töövõimetuspensionärid;  pikaajalised töötud;  kodutud;  üksikud eakad;  vanemliku hoolitsuseta lapsed.

Sotsiaalteenused

Lääne-Nigula vallas on 291 puudega inimest, kellest enim on liikumispuudega (joonis 15). Puudega lapsi on 21, puudega täiskasvanud tööealisi inimesi on 112 ja puudega

28 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 vanaduspensioniealisi 158. Puuetega inimeste probleemide ennetamiseks, murede leevendamiseks on vallas korraldatud koduteenuste pakkumine, sotsiaaltranspordi teenused ning hooldus- ja põetusteenused hooldekodus.

Joonis 14. Puuete struktuur erinevates vanusegruppides märts 2014 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Lääne-Nigula vald maksab 15 puudega täiskasvanud isiku hooldamise eest hooldajatoetust, sh ka omastehooldajatele, kes ei saa suure hoolduskoormuse tõttu tööl käia. Lääne-Nigula vald on korraldanud ja tasub kahe raske puudega lapse (autistid) tugiisiku teenuse eest koolis. Tugiisikud aitavad lapsi õppeprotsessis osalemisel. Lääne-Nigula erivajadustega täiskasvanud kogunevad üks kord kuus EELK Lääne-Nigula kogudusse vestlusringile. Hooldajatele vajalikud sotsiaalteenused on ebapiisavad ja neid tuleb edasi arendada kaasates vajadusel EL vahendeid. Eesmärgiks on anda hooldajatele võimalus naasta tööturule.

Lääne-Nigula vallas on 8 eestkostet vajavat täisealist isikut, kelle isiklike ja varaliste õiguste eest tuleb hoolitseda. Lääne-Nigula vald on nendest kuuele täisealisele isikule eestkostjaks. Töövõimetuspensionäre on vallas 278.

Vanaduspensionäre on Lääne-Nigula vallas 894. Igal aastal korraldatakse valla eakatele jõulupidu ja toetatakse nende osalemist Läänemaa pensionäride suvepäevadel. Samuti on vallavalitsuse poolt korraldatud ekskursioone, toimuvad eakate kokkusaamised. Vajadusel osutatakse eakatele koduteenuseid ja võimaldatakse sotsiaaltransporti. Üle 70 aastastele valla elanikele edastab vallavalitsus igal sünnipäeval isikliku sünnipäevaõnnitluse. Eesmärk on aidata eakatel elada võimalikult kaua oma harjumuspärases elukeskkonnas.

Töötute ja teiste abivajajate toetamiseks tehakse koostööd Haapsalu Toidupangaga, kellelt saadakse vähemalt kord nädalas toiduabi.

Eestkostel on 6 alaealist last. 9 vanemliku hoolitsuseta last elab asenduskodus, 2 last on perekonnas hooldamisel. 2015. aastal oli lastekaitsetöötajal/sotsiaaltöötajal arvel 30 last, kelle probleemidega tuli tegeleda. Koolikohustuse mittetäitmisesse sekkuti 8 korral, koolikiusamisse ja väärtkohtlemise juhtumeid oli kumbagi 3. 13 korral osaleti alaealiste komisjonis ja 7 korral kriminaalmenetluse toimingul. Perekonnast eraldati 3 last, kellest 2 paigutati asenduskoduteenusele ning ühel juhul asus laps elama sugulasest eestkostja juurde. Lastekaitsega seotud juhtumeid iseloomustab tabel 16.

29 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Tabel 16. Lastekaitsega seotud juhtumite arv 2013 2014 2015 Kohtuväliselt menetluses juhtumeid 42 53 40 Kohtus lahenduse saanud vaidlused 3 2 3 Allikas S-veeb

Lääne-Nigula vallas pakutakse järgmisi sotsiaalteenused: koduteenused, eluasemeteenus, sotsiaaltransporditeenus, intervallhooldus, pesupesemise teenus, saunateenus, koduõendusteenus (on tervishoiuteenus, kuid vajadusel osutatakse kombineeritult sotsiaalteenusega), sotsiaalnõustamine ja hooldamine hoolekandeasutuses.

Koduteenus (Tabel 17) on mõeldud isikutele, kellel on terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt kõrvalabi vajadus kodustes tingimustes igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja väljaspool kodu asjaajamisel. Eesmärk on aidata kaasa nende isikute elukvaliteedi säilitamisele ning parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu. Lääne-Nigula vallas osutavad koduteenuseid kolm koduhooldustöötajat.

Tabel 17. Koduteenuste osutamine 2013-2015 Klientide arv KOV rahastamine, eurot 2013 2014 2015 2013 2014 2015 Kokku 29 31 31 15 256,13 26 761,70 30 562,26 Allikas: S-Veeb

2015. aasta lõpu seisuga oli eluasemeteenusel valla omandis olevates eluruumides 22 inimest (Tabel 18).

Tabel 18. Eluasemeteenus 2013-2015 Klientide arv Eluasemete arv Täiendavate eluasemete vajadus 2013 2014 2015 2013 2014 2015 2013 2014 2015 Kokku 21 22 22 16 31 26 4 2 0 Allikas: S-Veeb

Lääne-Nigula valla munitsipaalomandis on 19 sotsiaaleluruumiks kinnitatud elamispinda. Nendest 3 asuvad Taebla alevikus, 4 korterit Linnamäe külas ja 11 korterit Risti alevikus Sireli tänav 3 paiknevas kortermajas. Lisaks osutatakse eluasemeteenust viies munitsipaalkorteris ning kahes AS Lääne-Nigula Varahaldus korteris. Sotsiaalkorterid on enamasti 1-2-toalised. Käesoleval ajal on vaba 4 sotsiaalkorterit, kuid korterite halva seisukorra tõttu ei saa neid välja üürida. Samas on eluasemeteenusele täiendav vajadus ning just piirkondades, kus üürikorterite turg peaaegu puudub. Teenuse vajajateks on lastega pered. Vajadus on 4-5 mugavustega sotsiaalkorteri järele, soovitavalt kaugküttega kortermajades Taeblas, Linnamäel või Paliveres.

Valla elanikel, kes funktsioonihäirest tingituna ei saa kasutada ühissõidukit või isiklikku sõiduautot või kellel ei ole seda võimalik iseseisvalt korraldada, on võimalik taotleda sotsiaaltransporditeenust ravi- ja ametiasutuste külastamiseks.

Pesupesemisteenus on mõeldud elanikele, kes ise pesupesemisega toime ei tule või kellel ei ole kodus vastavaid võimalusi. Pesu on võimalik pesta nii Oru kui ka Risti Hooldekodus, Palivere Noortekeskuses, Piirsalu Rahvamajas ning Taebla Kultuuri- ja Spordikeskuses. Taebla Kultuuri- ja Spordikeskuses ning Oru Hooldekodus korraldatakse elanikele ka saunateenust.

30 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Sotsiaalnõustamist pakuvad igapäevaselt Lääne-Nigula vallas osakonna juhataja, 2 sotsiaaltöö spetsialisti ja 1 lastekaitse- ja sotsiaaltöö spetsialist. Lisaks töötavad vallas 3 koduhooldustöötajat, kes abistavad koduteenusel olevaid kliente nõustamisega.

Intervallhoiuteenust osutavad valla hooldekodud vabade kohtade olemasolul. Intervallhoiuteenust on hooldekodude baasil kavas laiendada kasutades selleks võimaluse korral Euroopa Liidu vastavaid vahendeid.

Eakatele ja erivajadustega inimestele mõeldud päevakeskuse loomine Taebla piirkonda. Sobilike ruumide leidmine ning sealjuures ka kohandamine ja sisustamine vastavalt erivajadustele. Tegevusjuhendaja leidmine päevakeskusesse.

Uuel Euroopa Liidu toetuste perioodil toetatakse eeskätt neid sotsiaalteenuseid, mis on suunatud inimeste hoidmiseks tööturul ja/või nende tagasi toomiseks tööturule. Toetatavad teenuste valdkonnad on koduteenus, hooldusteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisiku teenus, sotsiaaltransporditeenus ja häirenuputeenus. Inimeste suunamine tööturule kuulub ka Lääne-Nigula valla prioriteetide hulka ning vald osaleb koostöös teiste Läänemaa kohaliku omavalitsuse üksustega nimetatud projektides.

Sihtrühmades abivajajate vähesuse tõttu on raske välja arendada spetsiifilisi teenuseid. Seetõttu tuleb teenused tagada koostöös teiste piirkonnas asuvate kohaliku omavalitsuse üksustega ja võimalusel kolmanda sektori institutsioonidega. Lääne-Nigula vald on koostöö korraldamisel aktiivne osapool ning valmis pakkuma vastavat oskusteavet teenuste väljaarendamisel ning toimimisel valla asutuste (hooldekodude) baasil.

Üldhooldekodud ja sotsiaalteenustega korterid

Paliveres Lähtru tee 8 asub endine ühiselamuhoone, mille üks tiib on kasutusel sotsiaalse suunitlusega korteritena. Teine tiib on eraomandis. Vallas on olemas sihtgrupp (nt üksikud eakad jm), kes tänases elukohas ei saa, kuid teatud tingimustel saaksid iseseisvalt hakkama (nt vajavad perioodiliselt koduteenuseid, probleemid kütmise, liikumisega jms). Lähtru tee 8 ühiselamu baasil on kavas kujundada selliste teenuste pakkumise koht.

Vallas tegutsevad kaks üldhooldekodu- Risti Hooldekodu ja Oru Hooldekodu. Üldhooldekodud on asutatud eakatele ning puuetega isikutele, kes vajavad terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ööpäevaringselt kõrvalabi igapäevaeluks vajalike tegevuste elluviimisel ja kelle iseseisev toimetulek igapäevastes kodustes tingimustes ei ole võimalik. Lääne-Nigula vallast elab hoolekandeasutustes 13 inimest.

Oru Hooldekodu asub looduslikult ilusas kohas endises Räägu mõisahoones, milles on hooldusteenust pakutud 1949. aastast alates. Hoone on renoveeritud ja seda ümbritseb suur hooldatud mõisapark. Hooldekodu kliendid elavad 1-4 kohalistes tubades. Hooldekodu tugevuseks on kliendisõbralik ja kodune elukeskkond ning püsiv töötajaskond. Hooldustöötajad on läbinud erialase täiendõppe. Kaheksa hooldekodus elavat klienti on suunatud asutusse enne 01. jaanuari 1993 ning nende ülalpidamiskulusid finantseeritakse riigieelarvest. Hooldusteenusel on 21 klienti ja põetusteenusel 19 klienti. 2014. aasta märtsis on hooldekodu järjekorras 6 inimest. Hooldekodus elab kuni 50 inimest, kellest Lääne-Nigula vallast on 8. Hooldekodu teenindab valdavalt lähipiirkonda, enam on inimesi Haapsalust (20).

Hooldekodu elanikele korraldatakse mitmeid üritusi ja viiakse läbi huviringe: mälumängud, vestlusringid, tervisepäevad, ekskursioonid, kontserdid, sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamine, jumalateenistus. Omatakse ka oma väikest peenramaad. Lisateenustena

31 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 pakutakse hooldekodus saunateenust, pesupesemise teenust, koduõendusteenust. Lisateenuste osutamiseks on edaspidi vajalik täiendavate vahendite soetamine ning personali koolitus.

Oru Hooldekodu vajab järgmisi investeeringuid:

 Hoone soojustamise lõpuleviimine.  Hoonete küttesüsteemi ümberehitus ning peahoone ventilatsiooni välja ehitamine.  Taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid) suvise elektritarbimise vähendamiseks.  Kärbla peakraavi süvendus, mõisapargi uuendamine.  Uue tuletõrje veevõtukoha väljaehitus.  Hooldekodu IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Üleminek energiasäästlikule valgustusele.  Oru Hooldekodu laiendamine. Oru Hooldekodu juurde kavandatakse uus hoone, mis võimaldaks hooldekodu laienemise vähemalt 50 koha võrra, parandaks hooldekodu elamis-, olme, ning vaba aja veetmise võimalusi, juurutada uusi sotsiaalteenuseid ning tagaks jätksuutliku ja kvaliteetse hooldekoduteenuse tulevikus. Hooldekodu laiendamiseks analüüsitakse erinevaid alternatiive hoone tuleviku haldamiseks ja laienemise finantseerimiseks (valla asutus/äriühing, sihtasutus; finantseerimine laenuga, erainvestorite kaasamine jne) ning pakutakse välja kõige mõistlikumad lahendused.

Risti Hooldekodu asub endise Risti haigla ruumides ja tegutseb 1993. aastast. Hooldekodu elanikud elavad 1-4 kohalistes tubades. Teenindab kogemustega personal. Regulaarselt toimuvad tegevustunnid (laulmine, võimlemine), saab laenutada invavahendeid, samuti on hästi kättesaadavad perearsti ja hambaravi teenused. Hooldekodul on Tallinna-Haapsalu suunal väga hea transpordiühendus. Risti Hooldekodus elab 30 inimest, kellest Lääne- Nigula vallast on 2. Hooldekodu teenindab nii lähiümbruse abivajajaid kui inimesi kaugemalt. Hooldusteenusel on 14 klienti ja põetusteenusel 16 klienti. Üldjuhul on hooldekodu järjekorras 7-8 inimest.

Hooldekodus töötab kokku 13 töötajat: 6 hooldustöötajat, 1 meditsiiniõde, juhataja, 2 kokka, 1 toidulaohoidja, 1 pesupesija/kojamees, 1 koristaja, lisaks käsunduslepinguga 1 tegevustundide juhendaja. Hooldustöötajad on läbinud hooldustöötajate baaskoolitused ja lisaks erinevaid täiendkoolitusi.

Risti Hooldekodu vajab järgmisi investeeringuid:  Hoone välisseinte soojustamine;  Taastuvenergia lahendused (nt päikesepaneelid) suvise elektritarbimise vähendamiseks;  Õueala piirde ehitamine, et tagada klientide õues viibimise turvalisus.  Hooldekodu IT- taristu (riist- ja tarkvaralised lahendused, võrgud jne) uuendamine.  Valgustuses üleminek energiasäästlikule valgustusele.

Kokkuvõte hooldekodude kohta

Hooldekodude kõige suurem kitsaskoht on see, et hooldatavate arv ja kohatasu ei võimalda katta kõiki vajalikke kulutusi. Hooldekodud on küll isemajandavad, kuid kohatasust ei ole võimalik tagada teenistujatele motiveerivat töötasu ja palgata uusi kvalifitseeritud töötajaid, arendada uusi sotsiaalteenuseid ning kavandada investeeringuid. Murelikuks teeb hooldekodude personali keskmine vanus (Lisa 5) ja sellest lähtudes lähiaastatel tekkiv vajadus uute töötajate värbamiseks. See aga ei pruugi praeguse palgataseme juures tulemuslik olla. Lähtudes eeltoodust on lähiaastatel vaja läbi viia järgmised tegevused:

32 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Hooldekodude ühendamise ja ühisteenuste õiguslike, juhtimisalaste ja majanduslike aspektide analüüs ning lähtudes hinnangu tulemusest otsustuste langetamine;  Risti Hooldekodu spetsialiseerub põetuskohtade pakkumisele;  Hooldekodude baasil täiendavate sotsiaalteenuste pakkumine (nt päevahoid, jms)  Kavandatakse Oru Hooldekodu juurde uus hoone. Laiendamiseks ja hilisemaks haldamiseks analüüsitakse erinevaid finantseerimise alternatiive ning pakutakse välja mõistlikuim lahendus.

Hooldekodude teenuste osas töötatakse välja ja rakendatakse kaasaegne teenuste kvaliteedi juhtimise süsteem. (EQUASS)

Sotsiaaltoetused

Sotsiaaltoetustega soodustatakse elanike toimetulekut, leevendatakse sotsiaalset tõrjutust ja aidatakse kaasa abivajajate elukvaliteedi parandamisele.

Käesoleval ajal makstakse Lääne-Nigula valla eelarvest järgmisi sotsiaaltoetusi:

 Sünnitoetus 320 eurot.  Esmakordselt koolimineva lapse toetus 200 eurot.  Toetus suurperedele 25 eurot aastas (jõulupakk).  Toiduraha toetus koolides, lasteaedades ja lapsehoiuteenust pakkuvates lasteasutustes.  Hoolekandeasutuse teenuse toetus kuni 350 eurot kuus (hoolduskoht tavahoolduses) ning 400 eurot kuus (põetuskoht tavahoolduses ja koht erihoolekandeasutuses).  Ühekordne toetus kuni 250 eurot aastas leibkonna kohta. Enamlevinud ühekordsed toetused on olnud järgmised: küttematerjali soetamine, ravimikulude hüvitamine, prillide ostmine, laste huvitegevuse toetamine, puudega lapse koolitoetus, psühholoogiline nõustamine ja hoolekandeasutuses hooldamine.  Matusetoetus 100 eurot.  Vältimatu sotsiaalabi toetus.  Hooldajatoetus.

Lisaks on puudega inimestel võimalik vallast taotleda ühekordset toetust ravimite, abivahendite, proteeside ja muude puuetest tulenevate kulude katmiseteks. Lääne-Nigula Vallavalitsus maksab riigieelarvest laekunud vahenditest seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras toimetulekutoetust ja alates 1. juulist 2013 vajaduspõhist peretoetust.

6.8. Töötus

Töötute töövalmiduse ja tööle saamise toetamiseks teeb vallavalitsus koostööd Eesti Töötukassaga, kelle pakutavaid teenuseid osutatakse ka kohapeal. 2014. aastal on Lääne- Nigula vallavalitsus tööklubi läbiviimiseks koostöös Eesti Töötukassaga sõlminud lepingu Intelligente Grupp OÜ-ga. Samuti on eelnevalt sõlmitud Töötukassaga lepinguid tööpraktika ja vabatahtliku töö läbiviimiseks vallas. Seisuga 17.03.2014 on vallas 81 töötut, kellest pikaajalisi töötuid on 16. Töötute dünaamikast, soo- ja vanuskoostisest annab pildi joonis 16.

33 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Joonis 15. Töötute arvu dünaamika, soo- ja vanuskoostis (Allikas: Eesti Töötukassa)

Töötute hulgas on 6 noort (vanuses 16-24) ja vanemaealisi (55+) on 12. Eesti keelt mitte oskavaid töötuid on 1 ja puudega töötuid 10. Positiivne on see, et pikaajaliste töötute arv on alates aastast 2010 langenud 105-lt töötult 16-le.

Enim on töötuid, kellel on põhiharidus (23) või üldkeskharidus (20). Töötute hulgas on valdavalt lihttöölised (24 isikut), järgnevad oskus- ja käsitöölised (18). Kuid on ka tippspetsialiste (2), kõrgemaid ametnikke (4), teenindus- ja müügitöötajaid (9), seadmete ja masinate operaatoreid (9). Eelneva töökogemuseta on vaid üks töötu. Tööd soovitakse ennekõike kaubanduse- ja klienditeeninduse valdkonnas (18), ehituses (16), puhastusteeninduses (16) ja sõidukijuhtimises (15).

2014. aasta I kvartalis rahuldati 114 toimetulekutoetuse avaldust, millest 78 avaldust rahuldati perede puhul, kus oli vähemalt üks pereliige töötu. Töötute ja teiste abivajajate toetamiseks tehakse koostööd Haapsalu Toidupangaga, kellelt saadakse igal nädalal vähemalt kord toiduabi.

6.9. Kultuur, sport ja vaba aeg. Kodanikuühendused ja seltsitegevus

Sport

Sporditegevuse toetamisel on prioriteediks noortespordi, andekate sportlaste ning valla esindusvõistkondade toetamine, samuti avalike sportimisvõimaluste (korvpalli- ja võrkpalliväljakud, jalgpalliväljakud) tagamine ning olemasolevate platside korrashoid. Kultuurikomisjoni ja vallavalitsuse koostöös valitakse ülevallalised spordiüritused, mille toimumist finantseeritakse täielikult või osaliselt vallaeelarvest.

Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.11.2014 määrusega nr 49 kehtestati Lääne-Nigula valla sporditegevuse, spordiürituste ning andeka sportlase toetamise kord. Korda rakendati esimest korda 2015. aasta eelarve koostamisel.

Lääne-Nigula valla prioriteediks on tervisliku ja sportliku eluviisi propageerimine läbi valla elanike, kodanikuühenduste ja ettevõtete. Toetame kodanikühenduste initsiatiivi terviseedenduseks ja spordiürituste korraldamiseks, samuti sportimiseks vajaliku inventari ostmiseks raha taotlemist erinevatest projektmeetmetest.

34 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Ülevallalised ja piirkondlikud kultuuriüritused

Ülevallalised kultuuri- ja spordiüritused tugevdavad vallaelanike kokkukuuluvustunnet ja elanike kodukoha identiteeti.

Ülevallaliste ürituste loetelu kinnitatakse eelarve koostamise ajal ja sätestatakse eelarve seletuskirjas, ülevallaliste ürituste loetelu koostab vallavalitsus ja kooskõlastavad volikogu kultuuri- ja külaelukomisjon. Ülevallalisi ja piirkondlikke üritusi korraldavad üldreeglina kodanikuühendused, vallavalitsusele jääb ürituse tellija, nõustaja ja aruandluse kontrollija roll. Vallaeelarvest finantseeritavate ülevallaliste ürituste ning teiste valla poolt toetatavate tegevuste korraldamisel on oluline nende sidumine valla identiteediga, ürituste reklaamides ja kuulutustel kasutatakse Lääne-Nigula valla sümboolikat.

Piirkondlike kultuuriürituste ja mittetulundustegevuse rahastamiseks on kehtestatud volikogu poolt vastav kord. Kõikidele alevikele ja küladele eraldatakse tegevustoetuseks ühtse valemi alusel kindel rahasumma.

Kodanikuühiskonna ja kodanikuühenduste toetamine

Lääne-Nigula vald motiveerib, toetab ja nõustab kodanikuühendusi ning teisi kultuuri ja kogukonnaelu arendamisega tegelevaid institutsioone (nt sihtasutused, kogudused) erinevatest projektmeetmetest (LEADER, KOP, KÜSK jne) raha taotlemisel, seda nii ürituste korraldamiseks, piirkondliku pärandi jäädvustamiseks ja tähistamiseks, inventari soetamiseks, kogukonnateenuste arendamiseks kui investeeringuteks. Lääne-Nigula vallas on avaliku huvi seisukohalt olulised järgmised kogukonnateenuste, kultuuri-, vaba aja- ja seltsitegevuse objektid:

 Taebla Kultuuri- ja Spordikeskuse kompleks. Kultuurisaal vajab värskendamist ja ventilatsiooni väljaehitamist ning terve hoone soojustamist, samuti lava-, valgus-, ja helitehnikat. (vt vallamaja). Keskuse kultuuri- ja spordiruumide haldamiseks korraldatakse avalik konkurss, haldaja ülesandeks on Taebla piirkonnas kultuuri- ja sporditegevuse korraldamine. Hoonesse läänetiiba on kavas rajada Taebla piirkonna käsitöö- ja ringiruumid ning uued noortekeskuse ruumid.  Risti Multifunktsionaalne keskus. Keskus valmis 2015. aasta sügisel.  Oru Kool. Kooli juurde on kavas ehitada kooli aula, mis kujuneb piirkonna multifunktsionaalseks kultuuri- ja vaba aja keskuseks.  Keskuste vabaõhuürituste- ja külaplatsid. (Taebla Tammepark, Oru park, Kuliste Aas Risti park keskuste platsidena; Vedra, Kedre, Piirsalu park, Keedika, Uugla, Seljaküla, Turvalepa, Kärbla, Kuijõe, Kirimäe, Vidruka külaplatsidena) Nimetatud kohtades tuleb perspektiivselt välja arendada kasutajate arvust lähtuvad ja vajadustele vastavad taristud (lõkkekohad, õuesõppe rajatised, laululavad, pingid, veevõtukohad, elektriühendused jms).  Taebla Tammepark. Nimetatud alast kujundatakse Taebla piirkonna vabaõhuürituste toimumise koht. Parki istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva jaoks koolide poolt kasvatatud tammepuud.  Risti Park. Risti Parki arendatakse külakeskuse platsina, pargi ala kohta koostatakse maastikukujunduse projekt erinevate võimaluste kaalumiseks (spordiväljak, uus kõlakoda, välijõusaal).  Risti Käsitöömaja. Maja eesmärgiks on olla Lääne-Nigula valla mitmekülgne loomekeskus, olles avatud erinevatele sihtrühmadele (lapsed, noored, tööealine elanikkond, eakad jne).  Koela talumuuseum. Koela talumuuseumi haldamine korraldatakse ümber ja viiakse läbi konkurss kompleksi haldaja leidmiseks. Eesmärk on kujundada muuseum atraktiivseks külastuskeskuseks.

35 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Risti raudteejaama miljööväärtuslik kompleks (jaamahoone, veetorn, kõrvalhooned). SA Jaam halduses olev kompleks on kavas kujundada sisukaks kultuuriürituste toimumise paigaks. Kodanikuühendustel on kavas panustada Risti raudteejaama kompleksi arengusse läbi erinevate ürituste korraldamise mille läbi tõuseb Lääne- Nigula valla tuntus üle maakonna ning laiemalt ja muuta see piirkond kohalikule rahvale ja teistele atraktiivseks.  Piirsalu Rahvamaja. Piirsalu Rahvamaja 2. korruse väljaehitamine vastavalt põhiprojektile, millega luuakse täiendavad ruumid seltsi tegevussuundade väljaarendamiseks, luues metsa- ja loodusõppekeskus ning tingimused laagrite korraldamiseks.  Võntküla Külamaja. Külamaja on piirkonna külade ühiseks keskuseks. Külamaja juures arendatakse välja külaplats, õue(tänava)valgustus, ehitatakse varikatus terrassile ja täiendatakse köögitehnikat. Külasse tuleb välja ehitada tuletõrje veevõtukoht.  EELK Lääne-Nigula kiriku kompleks. Pühakodade programmi kaudu on kavas taotleda raha kirikuhoone krohvimiseks ja muuks remondiks, pastoraadihoonel on kavas välja vahetada katus ning 2. korrusele rajada majutusruumid ning rekonstrueerida kompleksi küttsesüsteem. Välja on vaja vahetada üks kirikukell ja paigaldada turistidele mõeldud infotahvlid/virtuaalsed teabeallikad.  EELK Piirsalu kiriku kompleks. Kavas on Piirsalu kiriku katuse uuendamine, põranda väljavahetamine ning kogudusehoone remont.  Läänemaa tervisetee. Koostöös SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus korraldatakse terviseteel asuvate ja endise raudteega seotud objektide väärtustamist ja võimaluste piires korrastamist.  Ants Laikmaa Majamuuseum. Toetatakse SA Läänemaa Muuseumid tegevust muuseumihoonete ja pargi korrastamisel ning tehakse SA-ga koostööd.  Hallimägi (Kedre küla). Endine linnamägi korrastatakse ja seal võib korraldada ajastu ja teemakohaseid üritusi. Hallimäe maaüksus taotletakse munitsipaalomandisse.  Palivere Pritsikuur. Projekteeritud on multifunktsionaalne hoone, kus on olemas nii tuletõrje komando ruumid, aleviseltsi inventari ruumid ning koosolekute, õppe ja seltsielu ruumid teisel korrusel.  Seljaküla Külakurvi kinnistu platsi ja suitsusauna kompleksi väljaarendamine.  Jalukse palvemaja.  Nihka Pritsukuur.  Kaitseliidu Risti hoonekompleks sh võimalused noortele sobivate tegevuste läbiviimiseks (õhkrelvade lasketiir).  Saunja rannaala ja „Sopala“ ujumiskoht Ristil.  Linnamäe teenuskeskus. Endise koolimaja baasil arendatakse erainvestorite toel kogukonnale ja väljastpoolt külastajatele erinevad vaba aja, spordi-, jm teenuste pakkumise keskus.  Asulate keskuste tarbeks hangitakse inventar kohalike kaupade müüjate tarvis (laadaplatsiinventar, müügikohad).

Valla eelarvestrateegias sätestatakse summad, mille ulatuses iga-aastaselt kodanikuühenduste projektitaotlusi toetatakse. Kodanikuühenduste investeeringutoetuste määramisel arvestatakse piirkondade tasakaalustatud arengut ning objekti olulisust avaliku huvi ja asula arengu seisukohalt.

Raamatukogud

36 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Raamatukoguteenust pakub Lääne-Nigula Vallaraamatukogu, millel on 4 haruraamatukogu. Lugejateeninduse mitmekesistamiseks toimuvad raamatukogudes kohtumisõhtud kirjanikega, uudiskirjanduse ülevaated, näitused ja väljapanekud.

Taebla haruraamatukogu asub Taebla Lasteaia ruumides. Raamatukogus on avatud internetipunkt ja osutatakse postiteenust. Raamatukogu lugemissaalis on võimalik lugeda ajalehti ja ajakirju, tasu eest teha paljundustöid. Raamatukogus korraldatakse näitusi ja teemaõhtuid. Teeninduspiirkonnas on 1569 elanikku, lugejaid on 285, neist lapsi 31. Raamatukogu külastati 2013. aastal 3677 korda ja laenutusi tehti 5378.

Palivere haruraamatukogu asub renoveeritud Palivere Lasteaia ruumides. Raamatukogus on avatud avalik internetipunkt, korraldatakse näitusei, õpitubasid, ettelugemisetunde ja teemaõhtuid. Vajadusel saab teha paljundustöid. Teeninduspiirkonnas on 941 elanikku, lugejaid on 200. Raamatukogu külastati 2013. aastal 4690 korda ja laenutusi tehti 4425.

Risti haruraamatukogu asub Risti Multifunktsionaalse keskuse hoones. Raamatukogus on avatud internetipunkt ja osutatakse postiteenust. Risti Raamatukogu laenutuspunkt asub Piirsalus. Risti raamatukogu teeninduspiirkonnas on 889 elanikku, neist 1/3 ehk 310 on raamatukogus lugejateks, sealhulgas 74 last. 2013. aastal külastati raamatukogu 3609 korral ja laenutusi tehti 8352 korda. 2010. aastal võttis raamatukogu üle Risti Põhikooli raamatukogu põhifondi ja sai lisaülesandeks tellida kooli õppetööd toetavaid teavikuid ning läbi viia lugemiskultuuri tunde õpilastele.

Oru haruraamatukogu asub Linnamäel. Raamatukogus on avatud internetipunkt ja osutatakse postiteenust. Raamatukogu kogub, säilitab ja süstematiseerib piirkonna kultuuriloo materjale. Teeninduspiirkonnas on 889 elanikku, lugejaid on 105, neist lapsi 90. Raamatukogu külastas 2013. aastal 3668 inimest ja laenutusi tehti 5171.

Raamatukogud vajavad järgmisi investeeringuid:  Raamatukogude avaliku internetipunkti riist- ja tarkvara uuendamine.  Tehniliste vahendite soetamine: audio- ja videolahedused õppematerjalide vaatamiseks ja kuulamiseks.  Ruumide sanitaarremont vastavalt vajadusele, Taebla Raamatukogu ruumide täielik uuendamine (kavas 2016).

Raamatukogud muudetakse multifunktsionaalseteks info- ja teabekeskusteks. Tulevikus lisanduksid ülesannetena enam kohaliku ja valla kultuuriloo kogumine, säilitamine ja eksponeerimine, samuti teemakohaste ürituste korraldamine. Oluline on tagada raamatukogude töötajate pidev erialane täiendamine ning vallapoolse toetuse suurendamine teavikute soetamiseks.

6.10. Meditsiin ja terviseedendus

Lääne-Nigula vallas töötab kolm perearsti- Risti alevikus OÜ Risti Perearst, Taebla alevikus ja Palivere alevikus OÜ Taebla Perearst ja Linnamäe külas OÜ Arstiabi. Viimane osutab perearstiteenust ka Haapsalus ning OÜ Risti Perearst ka Kullamaa vallas.

OÜ Risti Perearst asub remonditud ja vallale kuuluvas tervisekeskuse hoones. Ristil toimub perearsti vastuvõtt 4 korda nädalas ja üks kord nädalas teenindab pereõde.

Taeblas võtab perearst vastu OÜ Taebla Kodu haldushoone I korrusel. Perearsti juurde viiva kõrge trepi tõttu on vastuvõtule raske pääseda liikumispuuetega inimestel. Perearst võtab vastu 5 korda nädalas (teenindab ka pereõde) ning Paliveres 2 korda nädalas. Paliveres

37 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 teenindab inimesi lisaks velsker 5 korda nädalas.

Linnamäel võtab perearst vastu 1 kord nädalas ja pereõde 3 korda nädalas. Samas käivad paljud OÜ Arstiabi Lääne-Nigula valla patsiendid vastuvõtul Haapsalu praksises.

Taeblas ja Ristil töötab Tervisekeskuse hoones hambaarst - Taeblas 3 korda nädalas ja Ristil 2 korda nädalas. Risti Tervisekeskuse hoones tegutseb apteek.

Oma ruumide eest tasub perearst Taeblas ja Ristil ise, Paliveres katab ruumide kulu vald. Linnamäe velskripunkt asub korrusmaja esimesel korrusel. Ruumid vajavad remonti. Perearsti ruumide kulud katab vald. Linnamäel on kavas perearsti tarbeks korrastada ruumid teeninduskeskuse hoones ning senised ruumid anda välja sotsiaaleluruumina või õpetaja korterina.

Eesti Haigekassa andmetel kuuluvad Lääne-Nigula valla elanikest 73,8% (3057 inimest) Pärnu ja 8,1% (334) Harju osakonna alla kuuluvate perearstide nimistutesse. Teiste osakondade osatähtsus on tagasihoidlik. Valla perearstinimistute olukorda iseloomustab tabel 19.

Tabel 19. Lääne-Nigula perearstide nimistutes kindlustatud ja kindlustamata isikud Perearst Isikuid nimistus Kindlustatud Kindlustamata Kokku sh LN vald Kokku sh LN vald Kokku sh LN vald OÜ Arstiabi 2092 693 1920 634 172 59 OÜ Risti Perearst 1318 806 1243 753 75 53 OÜ Taebla Perearst 1682 1574 1531 1440 151 134 Kokku 5092 3073 4694 2827 398 246 Allikas: Eesti Haigekassa 01.07.2016

Kokku on perearstinimistutes 5092 inimest, kellest kindlustamata on 7,8%. Vaatluse all olevates perearstikeskustes on valla elanikke 3073, kellest ravikindlustust ei oma 246 inimest (8%).

Eriarstiabi on enamasti kättesaadav Haapsalus, kuid spetsiifilisema arstiabi saamiseks tuleb patsiendil sõita Tallinnasse või Pärnu. Vald korraldab sotsiaaltransporti.

Hooldusravile suunati aastatel 2011-2013 elanikke 61 korral (53 isikut). Põhiliselt vereringeelundite haiguste, psüühika- ja käitumishäirete, lihas- ja luukonna ja sidekoehaiguste, kasvajate tõttu. Taastusravil käidi 253 korral (isikuid 242) lihas- ja luukonna ja sidekoehaiguste, närvisüsteemihaiguste ja vereringeelundite haiguste tõttu.

Taebla ja Palivere lasteaedades töötavad meditsiiniõed. Palivere Lasteaia õde osutab teenust ka Palivere Põhikoolis. Perearstil Taeblas, Ristil ja Linnamäel on leping koolide õpilaste iga-aastaseks profülaktiliseks läbivaatuseks.

Olulisemad lahendamist vajavad kitsaskohad on järgmised:

 Puudulik sõltlaste ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem.  Hambaravi, tasulised vaktsiinid ja muu tasuline arstiteenus ei ole suurele osale elanikkonnast kättesaadav majanduslikel põhjustel.  Taebla ja Linnamäe perearstid vajavad kas olemasolevate ruumide remonti või uute ruumide kohandamist.

38 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

6.11. Turvalisus

Lääne-Nigula valda teenindavad Lääne Päästekeskuse Läänemaa päästepiirkonna Haapsalu komando ja Risti komando. Vallas tegutseb Mittetulundusühingu Priitahtlikud Pritsumehed Palivere vabatahtlik komando. (15 liiget)

Probleemiks on tuletõrje veevõtu kohad ja nende olukord ning seetõttu otsitakse võimalusi olulise piirkondliku tähtsusega veevõtukohtade korrastamiseks või vajadusel uute rajamiseks.

Lääne-Nigula valda teenindab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskond. Vallas tegutseb kuus abipolitseinikku. Lääne-Nigula valla territooriumil on moodustatud kuus naabrivalve sektorit: 1 Kirimäe külas, 2 Linnamäe külas, 1 Keedika külas ja 2 Piirsalu külas.

Suurema osas kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod.

Tabel 20 Kuritegude liigid Lääne-Nigula vallas Isikuvastased Varavastased Avaliku korra Liikluskuriteod kuriteod kuriteod vastased kuriteod 2011 2012 2013 2011 2012 2013 2011 2012 2013 2011 2012 2013 Kokku 8 14 16 42 28 32 8 5 8 10 16 6

Allikas: Politsei-ja Piirivalveameti päringupõhine statistika

Alaealiste poolt toimepandavate kuritegude struktuuris on põhiliseks kuriteoliigiks isikuvastased kuriteod. Enamasti on tegu kehalise väärkohtlemisega, millest paljud on seotud kooliga. Asjaosalised käivad ühes koolis, kus probleemid on alguse saanud, kuid omavahelisi arveid klaaritakse väljaspool kooli. Alaealiste kuritegevus ennetamisel teevad suurt tööd Taeblas, Paliveres, Ristil ja Nigulas tegutsevad noortekeskused ning spordiklubid, kus aktiivselt tegutsetakse alaealiste vaba aja sisustamisega.

Lääne-Nigula vald väärtustab Kaitseliidu ja tema noortele suunatud struktuuriüksuste (Noorkotkad ja Kodutütred) tegevust ning abistab võimaluste piirides erinevate tegevuste läbiviimisel.

6.12. Olulise avaliku huviga teenuste pakkumine

Olulise avaliku huviga teenusteks loetakse antud arengukava raames järgmised teenused: perearstiteenus, postiteenus ja postipakiautomaat, pangaautomaat, toiduainete kauplus, tankla, apteek, avalik toitlustuskoht.

Perearstiteenus: perearstiteenus on vallas tagatud. Taeblas ja Ristil paiknevad perearstikeskused ja Paliveres ning Linnamäel arstipunktid.

Postiteenus on vallas tagatud. Postkontor on Paliveres. Taeblas osutatakse postiteenust Taebla haruraamatukogus, Ristil Risti haruraamatukogus ja Linnamäel Linnamäe haruraamatukogus. Vallas puuduvad postpakiautomaadid. Postiteenus üks teenustest, mille kättesaadavus võib edaspidi veelgi halveneda. Postiteenuse kasutatavus on oluliselt vähenenud ja seetõttu soovib AS Eesti Post kontoreid sulgeda ning teenuse üle anda raamatukogudele või kauplustele. Valla esmane huvi on pakiautomaatide paigaldamine.

39 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Toiduainete kauplus- toiduainete kättesaadavus on vallas tagatud. Kauplused asuvad Taeblas, Linnamäel, Ristil, Paliveres.

Pangaautomaat- teenus on tagatud Taeblas ja Ristil, vajadus on Paliveres ja Linnamäel.

Toitlustus- avalikud toitlustusasutused on Linnamäel (Oru Söökla), Paliveres (Maiu Söögituba) ja Taeblas (Taebla Söögipeatus). Risti Krooningi tanklas pakutakse kiirtoitu.

Apteek- valla ainus apteek asub Ristil. Vajadus apteegi järele on Taebla alevikus.

Tankla- vallas asub kaks tanklat, AS Krooningu tanklad Ristil ja Linnamäel.

7. Tehniline infrastruktuur

7.1. Elamumajandus ja hooned

Lääne-Nigula valla elamufondist suurema osa moodustavad üksiktalud ja eramud. Vallas on kuus suuremat korruselamute piirkonda: Taeblas, Paliveres, Nigulas, Linnamäel, Ristil, Piirsalus. Andmed nendes piirkondades olevate korterite arvu ja pinna kohta on esitatud tabelis 21.

Tabel 21 Korrusmajade iseloomustus Näitajad Taebla Palivere Nigula Linnamäe Risti Piirsalu Üldpind (m2) 19 842 20 671 8 449 8 288 8 784 1 390 Korterite arv 382 285 94 116 103 20 Erastatud korterite arv 382 285 94 116 103 20 Munitsipaalomandis 3 - 1 3 17 0 olevate korterite arv Allikas: Lääne-Nigula vallavalitsus, 2014

Korteriomanikud on moodustanud elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks 22 korteriühistut, neist 1 Taeblas, 6 Paliveres, 2 Nigulas ja 5 Linnamäel. Piirsalus asub 2 korteriühistut ja Ristil 6. Elamutele osutab teenuseid elamute üldkoosoleku otsusega valitud Taebla Kodu AS Taeblas (19 elamut), Nigulas (3), Paliveres (6) ja, Ristil (2) (andmed 27.05.2014 seisuga).

Korterelamute olulisemad probleemid on järgmised:

 Nii üürile kui müügiks pakutavate korterite hulgas on vähe renoveeritud ja kaugküttega korterelamutes asuvaid soodsa hinnaga kortereid. Elektriküttega või ahjuküttega korterelamute korterid ei ole atraktiivsed või on eeltoodust tulenevalt kõrgete kommunaalkuludega.  Elamute halb ehituslik ja tehniline seisukord (ebakvaliteetsed ehitusmaterjalid, lamekatustest tingitud läbijooksud, seinakonstruktsioonid ebatihedad ning soojapidavus ei vasta normidele, tehnoseadmed ja torustikud enamikes majades amortiseerunud).  Elanike vähene majanduslik võimekus ja koostöö hoonete renoveerimisel, soojustamisel ja tehnoseadmete uuendamisel.  Korteriomanike vähene huvi korteriühistute moodustamise vastu. Põhiline põhjus on võlad ja eestvedaja puudumine. Neid elamuid haldab valdavalt AS Taebla Kodu ja teenus on inimestele mugav.

40 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Linnamäel kaugküttega majades on osad korterid (orienteeruvalt 15 korterit) kaugküttest väljas ja kasutavad muid kütteallikaid.  valdavalt tühi ja väga halvas tehnilises seisukorras kortermaja Paliveres (Põllu 8), Paliveres 3 ja Nigulas 6 korruselamut kaugkütteta koos sellest tulenevate probleemidega (niiskus, hallitus, trepikojad ja kasutamata korterid aastaringselt kütmata jne).

Elamiskõlblikud ja renoveeritud kõigi mugavustega korterelamud ja eramud oleksid valla ettevõtjate hinnangul üheks eelduseks uute elanike valda elama asumisel. Korralike renoveeritud korterite ja eramute puudus takistab sisserännet valda. Võimalikud lahendusteed on järgmised:

 Riiklikud programmid uute korterelamute ehitamiseks või kortermajade renoveerimiseks.  Eramute ja korterelamute elanike ning ühistute nõustamine erinevatest toetusmeetmetest raha taotlemisel (nt Kredex).  Vallaeelarve rahaliste võimaluste olemasolul renoveerimise omafinantseeringute katteks hoonete renoveerimistoetuste maksmine ning korteriühistute juhatuse liikmetele koolitustoetuse maksmine.  Elamiskõlbmatute korterelamute lammutamine (tehes selleks omanikele vajalikud ettekirjutused, nõustades neid vastavatest meetmetest raha taotlema jne).

7.2. Energeetika ja kaugküte

Valla soojamajanduse olukorra hindamiseks ja kavandamiseks koostatakse asulate soojusmajanduse arengukavad. Asulate küttesüsteemide arendamine toimub vastavalt soojusmajanduse arengukavas sätestatule.

7.3. Teed ja tänavad

Lääne-Nigula vallas on riikliku teeregistri andmetel teid 284,980 kilomeetrit ja tänavaid 18,378 kilomeetrit.

Mustkattega teede kitsaskohad on järgmised:

 Teede ehituskonstruktsioon ja ohutus ei arvesta praeguse liiklustihedusega.  Ehitusajal on kasutatud mittekvaliteetset materjali, ebapiisavast hooldusest tingituna toimub teekatete lagunemine, mistõttu kulub proportsionaalselt palju raha hädaremonditöödeks.  ENSV ajal ehitatud teede mustkatete eluiga hakkab lõppema.  Sadeveelahendused puuduvad, mistõttu teedel on loigud ja teed lagunevad kiiremini (eriti talveperioodil).

Mustkattega teede hoolduse parandamiseks tuleb eriti väiksema koormusega (kohaliku liiklusega) teelõikudel senisest rohkem kasutada teekatete kaitsvat pindamist. Pindamisobjektid valitakse lähtudes vajadusest, mis põhineb teekatete jooksval hindamisel ja sõltub eelmisest pindamisest möödunud ajast.

Kruuskattega teede seisukorra kitsaskohad on järgmised:

 Rahaliste vahendite puudusest tingitud ebapiisav hooldus (vähe on greiderdatavat kruusmaterjali).

41 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Teeäärte võsastumine, sadeveekraavide puudumine, hooldustöödest tekkinud vallid teeservades.  Massipiirangute rikkumisest tingitud teede kahjustused.  Teede aluskonstruktsiooni ehitusel on kasutatud teede ehituseks sobimatut materjali, mis põhjustab suuri konstruktsiooni vajumisi talve- ja kevadperioodil.  Teede alt läbiminevad sadeveetruubid on suures osas amortiseerunud.

Paljud sisuliselt avalikus kasutuses olevad teed on mõõdetud erakinnistute koosseisu. Selles osas tuleb alustada eraomanikega läbirääkimisi nimetatud teede väljamõõdistamiseks ja valla omandisse saamiseks või sõlmida teede avalikuks kasutamiseks vajalikud lepingud teeseaduses sätestatud korras.

Vallal tuleb jätkata kruuskattega teede järkjärgulist viimist mustkatte alla, seejuures lähtutakse järgmistest prioriteetidest:

 Tee on Lääne-Nigula valla omandis.  Vahetult tee ääres asuvad elamud või tee läbib külakeskust.  Teel liigub ühistransport sh koolibuss.  Tee on peamine ühendustee ajaloolisel äärealal asuva küla ja keskuse vahel.

Teede hooldusel on põhirõhk tee säilivuse seisukohalt vajalike tööde suurendamisel nagu teeäärte planeerimine, võsaraie, truupide ja kraavide ehitus, mustkattega teede pindamine. Jätkatakse läbirääkimisi teealuste maade omanikega teede aluse maa võõrandamiseks Lääne-Nigula valla omandisse.

Lääne-Nigula valla kergliiklusteed asuvad Taebla alevikus (Taebla – Pälli - Nigula), Linnamäel (Linnamäe – Räägu), Paliveres (Palivere-Vidruka) ja Risti alevikus. Taebla aleviku kaks piirkonda (Vana-Taebla ja keskasula) on omavahel jalgteega sisuliselt ühendamata. Kergliiklusteede kavandamisel lähtutakse järgmistest prioriteetidest:

 Kergliiklustee on vajalik lähtudes liiklusohutuse kaalutlustest.  Kergliiklustee asub asulat läbiva tiheda liiklusega tee kõrval;  Kergliiklustee ühendab elurajooni haridus- või sotsiaalasutuse, tootmisala, ühistranspordipeatuse või muu olulise objektiga.  Kergliiklustee ühendab erinevaid vallasiseseid keskusi või valla keskusi maakonnakeskusega.

Hajaasustuse programmis on valla seisukohalt eelistatud sihtgrupid lastega pered ja puuetega inimesed.

7.4. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon

Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 4 peab kohaliku omavalitsuse üksus koostama ja kinnitama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava. Käesolevas arengukavas käsitletakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni küsimusi üksnes niivõrd kui need haakuvad arengukava teiste valdkondade eesmärgipüstitusega. Valla reoveekogumisalade ühisveevärk ja kanalisatsioon on üle antud AS Haapsalu Veevärk omandisse. Lääne-Nigula vald on nimetatud ettevõtte aktsionär (ca 25% aktsiakapitalist).

Euroopa Liidu asulareovee puhastamise direktiiv ja joogivee direktiiv kehtestavad nõuded elanikkonnale edastatava joogivee kvaliteedile, reovee kogumisele ja puhastamisele ning suublasse juhtimisele, ohtlike ainete kasutamisele ning keskkonda juhtimisele. Direktiivide nõuete täitmine valla poolt tagab ohutu elukeskkonna ning aitab kaasa inimeste

42 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 elukvaliteedi paranemisele. Eesmärgiks on EL ÜFi ja siseriiklike toetusmeetmete maksimaalne kasutamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemide ehitamiseks.

Hajaasustuse veeprogrammi raames rajati hajaasustusega külades aastatel 2008-2013 endise Taebla valla territooriumil 21 puurkaevu, Risti piirkonnas 2 puurkaevu ja Oru piirkonnas 14 puurkaevu. Programmi raames jätkus kaevude rajamine ka 2014. ja 2015. aastal. Kui edaspidi avaneb sarnaseid meetmeid, siis on mõistlik nendes osaleda. Hajaasustuse programmis on valla seisukohalt eelistatud sihtgrupid lastega pered ja puuetega inimesed.

7.5. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlusalast tegevust vallas reguleerivad jäätmeseaduse alusel koostatud valla õigusaktid. Korraldatud jäätmevedu korraldab AS Veolia Keskkonnateenused, kes võitis 2013. aastal kohalike omavalitsuste korraldatud ühise konkursi. Lisaks eeltoodule korraldab vallavalitsus igal aastal suurjäätmete kogumist ja koostöös teiste omavalitsusüksustega ohtlike jäätmete kogumisringi. Taeblas, Paliveres, Ristil ja Linnamäel võetakse kauplustes vastu klaastaarat ja plastikpudeleid. Korraldatakse ka jäätmete sorteerimist taaskasutamise eesmärgil.

Jäätmetega seotud teemad lahendatakse jäätmekava kohaselt. Käesolevas arengukavas käsitletakse jäätmetega seotud küsimusi üksnes niivõrd kui need haakuvad arengukava teiste valdkondade eesmärgipüstitusega.

Olulisemad lahendamist vajavad kitsaskohad:

 Külades ja alevikes puuduvad jäätmejaamad, kus on võimalik jäätmeid taaskasutamise eesmärgil liigiti koguda.  Hajaasustuspiirkondades asuvate talude juurdepääsuteed ei võimalda suurte jäätmeveokite sõitu kinnistuteni. Lahenduseks võib olla mitmeotstarbeliste jäätmemajade ehitus talude grupi kohta (jäätmemajja paigaldatakse segaolmejäätmete konteinerid, paberi- ja papi konteiner, pakendikonteiner jm).  Ehitus- ja klaasijäätmete (va taara) kogumine vajab lahendamist.  Inimeste vähene teadlikkus jäätmekäitlusest ja jäätmete liigiti kogumisest.  Tiheasustusaladel puuduvad kompostimisvõimalused (lehed, oksad, pargijäätmed).

7.6. Ühistransport

Lääne-Nigula vald asub mitmel transpordi põhimagistraalil (Tallinn – Ääsmäe - Haapsalu, Risti - Virtsu, Keila - Haapsalu). Risti, Linnamäe, Palivere ja Taebla ühendus maakonnakeskusega on väga hea. Samuti võib rahuldavaks või heaks lugeda Risti, Palivere ja Taebla transpordiühendust Tallinnaga. 2014. aastal alustas tööd esimene ühistranspordiliin Haapsalu - Keila – Tallinn marsruudil, mis võimaldab Linnamäe paikkonna elanikel sõita Keila ja Tallinna linna.

Tulevikuperspektiivis tuleb lugeda väga oluliseks Tallinn - Haapsalu raudteeliini taastamist ning Risti, Palivere ja Taebla raudteejaamade kaudu toimivat reisirongiliiklust, mis avardaks mugavaid ja kiireid liikumisvõimalusi tunduvalt.

Regulaarset õpilastransporti kasutavad kooli jõudmiseks 2015/2016 õppeaastal valla neljast koolist kahe kooli õpilased. Ühistransporti ei kasuta Palivere Põhikooli õpilased. Risti Põhikooli õpilaste vedu korraldatakse vaid kooli üritustega seoses, milleks on koolil 8- kohaline buss. Võimalik on luua õpilasliin Ellamaa suunal, mille tulemusena saaksid mõned

43 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 lapsed Risti Kooli lisaks. Praegu käib Risti Põhikoolis Ellamaalt 3 õpilast ja nende transpordi kooli korraldavad lapsevanemad, kes töötavad Haapsalus. Oru Kooli õpilaste vedu toimub suunal Haapsalu - Linnamäe (40 last), Variku - Linnamäe (9), Sutlepa - Niibi - Vedra- Linnamäe (15), Taebla – Saunja - Linnamäe (17). Taebla Gümnaasiumi õpilased kasutavad ühistransporti, et kooli jõuda Tagavere suunalt (42 last) ja Koela suunalt (6). Kui otsustatakse sulgeda gümnaasiumiaste Taeblas, siis tuleb läbi mõelda ühistranspordimarsruutidelt eemal asuvate külade õpilaste jõudmine avalikele ühistranspordiliinidele.

Lääne-Nigula vallas puuduvad vallasisesed ühistranspordiliinid erinevate asulate vahel. Täna ei ole teada kui suur oleks sellise liini võimalik kasutatavus, optimaalne sõidumarsruut ning väljumise ajad. 2015 .aastal Turvalepa, Kedre ja Leediküla elanike seas läbi viidud küsitlus ühistranspordi võimalike kasutajate, optimaalse sõidumarsruudi, peatuste asukohtade ja sõiduaegade osas näitas ühistranspordiliikluse korraldamise vajadust nimetatud külades. Lähtudes eeltoodust peetakse läbirääkimisi Maavalitsusega, et mõni maakonnaliin hakkaks regulaarselt nimetatud külasid läbima.

7.7. Tänavavalgustus

Lääne-Nigula tänavavalgustuse põhiliseks probleemiks on amortiseerunud liinid, lülituskilbid ja kaitsmed. Samuti kasutatakse väga ebaökonoomseid valgusallikaid (elavhõbelambid). Taebla alevikus on vana valgustussüsteem asendatud Haapsalu - Ääsmäe maantee ääres ja osaliselt nn Vana-Taeblas. Taebla keskasula ja Palivere valgustuse tehniline seisukord on valdavalt halb. Risti alevikus ja Linnamäe külas on elavhõbelambid asendatud naatriumlampidega. Seni, kuni pole kasutusele võetud energiasäästlikke ja valgustust reguleerivaid lahendusi, tuleb kaaluda erinevaid kokkuhoiuvõimalusi, sh tänavavalgustuse osaline või täielik väljalülitamine suveperioodil või südaöisel ajal.

Arendustegevuse raames tuleb jätkata tänavavalgustuse inventari järk-järgulist uuendamist ning elektripaigaldiste muutmist nõuetekohaseks. Analüüsida tuleks asulates valgustuse üleviimist energiasäästlikule LED tehnoloogiale ja nn tarkadele lahendustele tänavavalgustuses, milleks tuleb töötada välja ülemineku tehnilised lahendused koos rahastamise vajadusega ning kavandada vastavad investeeringud. Lääne-Nigula vallal on oluline investeerida uue tehnoloogia kasutuselevõttu ja saavutada seeläbi energiasäästu. Investeerimisprogrammi alustatakse asulatest, mille olemasolev taristu on kõige rohkem amortiseerunud.

Kaardistatakse kohad, kus liiklusohutuse, laste koolitee või muu avaliku huvi seisukohalt on vajalik valgustuse väljaehitamine või olemasoleva täiendamine. Analüüsitakse päikeseenergial põhineva lokaalse valgustussüsteemi ehitamist sobivatesse kohtadesse, nt autobussipeatused hajaasustuspiirkonnas jms. 2015 ja 2016 paigaldati bussipeatustesse 9 lokaalset valgustit.

7.8. Heakord

Heakorrastatud ja miljööväärtuslik elukeskkond on üks elanikusõbraliku valla kuvandi alustugesid.

Peamised heakorra ja haljastusega seotud kitsaskohad ja arenguvajadused on järgmised:

 Elanike käitumisharjumused (prahi maha loopimine, lemmikloomade väljaheited jne) ei soodusta heakorrastatud valla kontseptsiooni. Tuleb parandada prügi äraandmise võimalusi - paigaldada uusi avalikke tänavaprügikaste ning kaasata

44 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

elanikke valla heakorrastamisse. Eeskätt toetada talgute läbiviimist, korraldada Kauni Kodu konkursse jms.  Vähe on rajatud tervikliku lahendusega (haljastus, puhkekohad, jalgteed) pargialasid. 2015. aastal alustati Taebla Tammepargi planeeringuala korrastamist, et Eesti Vabariigi 100. sünniaastal oleks võimalik pargialale istutada koolide poolt ette kasvtatud tammepuud. Samuti on valmis Linnamäe keskuse haljastusprojekt, mille elluviimist on kavas alustada 2016. aastal.  Vähe on väikevorme haljasaladel: pingid, lillepeenrad, skulptuurid.  Mänguväljakute arendamisel lähtutakse sellest, et suuremates keskuses (Taebla, Palivere, Risti, Linnamäe) peab olema vähemalt üks kaasaja turvalisuse nõuetele vastav lastele mõeldud atraktsioone sisaldav mänguväljak. Võimalusel tuleb mänguväljakud rajada ka teistesse külakeskustesse (Piirsalu, Nigula, jt).  Igas keskuses peab olema vähemalt üks avalik jalgpalli, korvpalli- ja võrkpalli väljak. Linnamäe avalikud mänguväljakud asuvad Oru Kooli kõrval, jalgpalliplats Taebla tee ääres. Taebla avalik korvpalliplats asub Lasteaia tn ääres, kohapeal tuleb välja arendada võrkpalliplats ning jalgpalliväljak endise raudtee ääres. Risti alevikus kehtestati 2014. aastal Koidu 3A detailplaneering, mille kohaselt on platsile ette nähtud mänguväljakute arendamine. Palivere mänguväljakud asuvad koolihoone kõrval ja raudteetammi ääres, noortekeskuse vastas.  Igas keskuses peab olema ekstreemspordiväljak (skatepark). Täna on skatepark olemas Paliveres.  Koostöö EELK Lääne-Nigula kogudusega Vabadussõja ausamba ümbruse ja Lääne- Nigula koguduse kalmistu korrastamisel.  Avaliku ujumiskohana kuulub munitsipaalomandisse Saunja külas asuv mereäärne rannaala (Kirimäesaare), mis muudetakse avalikuks puhkekohaks. Selleks on vaja soetada ka inventari (WC, lõkkekohad, riietuskabiinid) ja ehitada spordiväljak. Antud tegevuste elluviimiseks kaalutakse rannaala haldaja leidmiseks avaliku konkursi korraldamist.

Korteriühistute ja koduaedade olukord on üldiselt hea. Valla heakorda on parandanud korraldatud jäätmevedu. Avalike haljasalade heakorrateenuste osutamiseks on korraldatud riigihange.

7.9. Kalmistud

Valla territooriumil asub 7 kalmistut: Lääne-Nigula kirikuaed (omanik EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause Kogudus), Leediküla kalmistu ja Koela kalmistu, Piirsalu kaks kalmistut, Kuijõe kalmistu ja Vedra kalmistu. (omanik Lääne-Nigula vald). Matmine toimub põhiliselt Leediküla, Piirsalu ja Vedra kalmistutel, teistes surnuaedades üksikjuhtumitel.

Olulisemad lahendamist vajavad kitsaskohad on järgmised:  Kalmistud on valdavalt inventariseerimata.  Enamikul kalmistutel puuduvad kalmistukujundusprojektid.  Leediküla kalmistu on projektikohaselt välja arendamata.  Piirsalu kalmistul puuduvad veevõtukohad, kabel vajab terviklikku restaureerimist.  Kalmistutel puuduvad valdavalt infotahvlid, käimlad on rajatud Leediküla ja Vedra kalmistutel.

Kuijõe ja Piirsalu kalmistuid hooldab valla palgal olev kalmistuvaht. Teiste kalmistute heakorrateenuste osutamiseks on korraldatud riigihange.

7.10. Liikluskorraldus

45 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Igal aastal on toimunud liikluskorralduse ja liiklusmärkide ülevaatus. Ülevaatuse eesmärk on fikseerida puuduv märgistus ning teha ettepanekuid liikluse paremaks korraldamiseks. Jõudumööda on paigaldatud uusi liiklusmärke.

Olulisemad lahendamist vajavad kitsaskohad:  Kohalike teede ja tänavate liiklusmärgistus on puudulik, sh külade piiride tähistus, peaaegu täielikult puuduvad teesildid.  Viidastus on tagasihoidlik, sihtkohtade nimed ja olulised külastusobjektid on vähe nähtavad.  Tagasihoidlik on liikluskultuur ja toimub lubatud sõidukiiruse ületamine asulates, mistõttu on vajadus sõidukite liikumiskiirust piiravate panduste ehitamiseks.

8. Külaliikumine

Lääne-Nigula vallas on 5 külavanemat. Valla aleviku ja külavanema statuut kehtestati volikogus 2014. aastal. Antud kord lähtub ideoloogiast, et küla või alevikuvanem on kogukonna esindaja ning selle ühtsuse kandja. Statuudi peamised põhimõtted järgmised:

 Oluline, et valitud külavanem või alevikuvanem oleks legitiimne, st statuut reguleerib vanema valimise, elanike üldkoosoleku kokkukutsumise, kvoorumi ja vanema valimise korra. Samuti sätestab statuut avalikkuse teavitamise korra.  Statuut sätestab vanema õigused (st vanem on legitiimne koostama asula arengukava, esitama asula nimel ettepanekuid ja projekte, pidama kroonikat jne) ning kohalik omavalitsus aktsepteerib, et vanem on volitatud seda tegema.  Külavanema kohustused on sätestatud üksnes ulatuses, mis puudutavad vanema kohustust avalikkust ja asulat oma tegevusest informeerima, samuti kohustus informeerida vallavalitsust külas esinevatest sotsiaalsetest probleemidest. Vanema volituste ulatuse määramine on ikkagi eelkõige elanike enda otsustada ja siin ei ole kohalikul omavalitsusel õige sekkuda.  Väikeste kogukondade puhul või siis olukorras, kus kohalikku aktiivsust napib, asulas on vaid eakad inimesed või asulad on ajalooliselt üheskoos tegutsenud, on lubatav külavanema valimine mitme küla peale ühisel koosolekul.

Lääne-Nigula vald motiveerib külavanemate tegevust ning korraldab koostöös volikogu vastava komisjoniga külavanemate ümarlauda.

Külaliikumine tegeleb maaelu arendamise ja külade eestkostega. Küla- ja alevikuseltsid (seltsid, mille üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on kohalikku elukeskkonna arendamine) tegelevad lisaks kultuuri- ja sporditegevuse ning vabaaja tegevuste korraldamisele (pt 6.9) piirkonna heakorra, turvalisuse ja sotsiaalsete ning kogukondlike teenuste pakkumisega. Küla- ja aleviseltsid korraldavad noorte-, keskkonna- ja loodushoiutegevusi, sh laste- ja noortelaagrid, korraldavad erinevaid koolitusi, ekskursioone, õppepäevi erinevatele sihtgruppidele jms.

9. Valla juhtimine

Lääne-Nigula Vallavalitsus koosneb neljast osakonnast:

 Kantselei, mida juhib vallasekretär. Risti teeninduskeskuses on moodustatud abivallasekretäri ametikoht. Vallasekretär ja abivallasekretär on spetsialiseerunud personalitööle, õigusaktide ettevalmistamisele ning, lepingute koostamisele ja läbivaatamisele. Kantselei korraldab volikogu ja vallavalitsuse tehnilist teenindamist.

46 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Kultuuri-, hariduse ja sotsiaaltöö osakond. Kõikides valla keskustes on üks sotsiaaltöö ametnik. Ametnike vahel kohandatakse spetsialiseerumist, st lisaks igapäevasele juhtumipõhisele klienditeenindusele spetsialiseerub ametnik ühele osakonna töövaldkonna teemale (toetused, lastekaitse, teenused, kultuur/haridus). Osakonna alluvusse on viidud järgmised tugiteenused: a) koduhooldajad; b)hariduse tugiteenused- sotsiaalpedagoog, eripedagoog, logopeed; c) kultuuriasutuste töötajad;  Eelarve ja raamatupidamise osakond tegeleb valla finantsjuhtimise korraldamisega ning raamatupidamisega.  Vallamajanduse osakond tegeleb valla taristu teenindamisega. Arvestades oluliselt suurenenud kinnisvara hulka ja vajadust tagada hoonete tehniline teenindamine ja kvaliteetne kinnisvarahaldus on osakonna koosseisus moodustatud haldusjuhi ametikoht.  Arendusnõunik on vallavanema vahetus alluvuses ja tegeleb valla arengukava koostamise ja monitoorimisega, erinevate rahastustaotluste koostamise ja aruandlusega ning ettevõtete ja MTÜ-de nõustamisega. Samuti on arendusnõuniku tegevusvaldkonnas kogu ettevõtluse ja turismivaldkonna koordineerimine ning valla turundamine.

Perspektiivis on vallas vajalik tööle võtta noorsootöötaja ning leida võimalused sporditööd koordineeriva teenistuja tööle võtmiseks.

Elanikulähedase teenindamise tarvis on moodustatud kaks teeninduskeskust: 1. Risti teeninduskeskus, töötavad abivallasekretär ja sotsiaaltöö spetsialist. 2. Oru teeninduskeskus, töötab kultuuri, hariduse- ja sotsiaaltöö osakonna juhataja. (täidab piirkonna sotsiaaltöö spetsialisti ülesandeid) ja haridusnõunik. Mõlemad teeninduskeskused jätkavad tegevust, analüüsitakse Palivere teeninduskeskuse moodustamist Palivere Raamatukogu baasil.

Lääne-Nigula valla teenistujad peavad olema professionaalsed, tagama elanike ootustele ja hea avaliku halduse tavale põhineva vallavalitsemise. Seetõttu tagatakse teenistujatele konkurentsivõimeline palk, vajalikud koolitused ning motiveeritakse ametnikke erialase hariduse (sh magistri- ja doktorikraad) omandamisel.

Vallavalitsuses jätkatakse erinevate innovaatiliste e-lahenduste juurutamist, samuti elanike teenindamist parandavaid lahendusi (nt virtuaalsed teeninduskeskused jms)

10. Vallale kuuluv kinnisvara ja selle haldus

Lääne-Nigula vallamaja asub Taeblas Haapsalu mnt 6. Hoonekompleksis asub lisaks kultuurikeskuse saal (endine kinosaal), spordisaal koos kõrvalruumidega ja Taebla Noortekeskus. Palju on pisikesi ruume, kõrvalsoppe või suuri klaaspindu (fuajee). Osa kompleksi ruume on kütmata või köetakse vajadusel. Hoone on soojustamata, sh vallaametnike tööruumid hoone idatiivas. Hoones puudub soojussõlm ja võimalus sooja tarbevett toota. Tarbevee soojendamine toimub elektriga. Hoone vajab tervikuna renoveerimist. Soovitav on paigaldada soojussõlm ja selle kaudu luua võimalus tarbevee soojendamiseks. Samuti tuleb kaaluda fuajee ühekordse klaasi asendamist vähemalt kahekordse klaaspaketiga alumiiniumraamis. Hoone läänetiib on müüdud eraomandisse ja seisab kasutuseta ning kütmata. Hoone kohta on koostatud projekt renoveerimiseks.

Lääne-Nigula vallamaja vajab järgmisi investeeringuid:

 Hoone renoveerimine energiasäästu põhimõtetest lähtudes: hoone ja soklite terviklik soojustamine, fuajee akende vahetus, hoone küttesüsteemi uuendamine.

47 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Valgustuse üleminek energiasäästlikule tehnoloogiale.  Saali renoveerimine (lava, tehnika, pingid, sisemuse värskendamine).

Tõsiselt tuleb kaaluda vallamaja läänetiiva tagasiostmist eraomanike käest. Hooneosa saab kasutada avalike teenuste (raamatukogu, noortekeskus, ringi- ja huvitegevuse ruumid) ja piirkonnas vajalike ühiskondlike teenuste (nt toitlustamine, perearst, hambaarst, apteek, ringi- ja seltsitegevuse ruumid, AS Taebla Kodu kontor, kaugtöökeskus jms) pakkumiseks. Sellega tekiks võimalus kujundada vallamajast Taebla multifunktsionaalne keskusehoone. Antud projekt realiseeritakse kui õnnestub leida selleks sobiv rahastusallikas.

Risti Teeninduskeskus asub endises vallamajas (puithoone). Lisaks teeninduskeskusele asub hoones Lääne-Nigula Noortekeskuse Risti tegevuskoht, osa ruume on renditud erafirmale. Hoone soojusenergia saadakse ahjude ja õhk-õhk tüüpi soojuspumpadega. Hoone sokkel põrand ja pööning vajavad soojustamist ning tühjadele ruumidele tuleb leida sobiv avalikkusele suunatud kasutusfunktsioon. 2016. aastal on kavas endiste As Eesti Posti ruumide baasil välja ehitada uus lasteaiarühm ja koos sellega uuendada hoone küttesüsteem.

Oru teeninduskeskus kujundatakse multifunktsionaalseks piirkonnakeskuseks. See hõlmab endast perearstikeskuse väljaehitamist, raamatukogu laiendamist, valla teenindusruumide ümberpaigutamist 1. korrusele, kultuurisaali (250 inimest ja lava) juurdeehitust, söökla laiendamist ja kaasajastamist ning noortekeskuse tarvis ruumide kohandamist II korrusel endise volikogu saali ja ametiruumide baasil. Hoone vajab seejuures täielikku rekonstrueerimist arvestades seejuures kaasaegseid energiasäästu põhimõtteid ning taastuvenergia lahenduste kasutuselevõttu.

Täpsema pildi Lääne-Nigula vallale kuuluvate hoonete energiakasutusest annab joonis 17. 2014. aasta alguses teostati Lääne-Nigula valla avalikes hoonetes termouuringud, mille käigus mõõdeti sisetemperatuure, CO2 sisaldust ja hoonete piirete soojapidavust. Eesmärgiks oli anda ülevaade hoonete seisukorrast ja nende sisekliimast ning energiatarbest küttele ja elektrile. Uuringute tulemusena koostati kõikide hoonete tarvis rekonstrueerimise ettepanekud, mille elluviimine on vallale kulukas, kuid võimaldab pikas perspektiivis olulist kulude säästu. Otstarbekas on uuringu põhjal koostada eraldi renoveeritavate hoonete programm, mis võtaks arvesse nende objektide olulisust lähtuvalt kasutusest ja valla avalike teenuste vajadustest.

500

450

400

350

300

250

200

150

100

50

0 kWh/m2aKaalutud erikasutus Palivere kool Palivere Palivere ANK Palivere Risti lasteaed Risti koolimaja Oru Oru vallamaja Oru Risti koolimaja Risti Risti vallamaja Risti Oru hooldekodu Oru lasteaed Taebla Risti hooldekodu Risti Taebla vallamaja Taebla Palivere lasteaed Palivere Linnamäe lasteaed Linnamäe Palivere spordihoone Palivere

Taebla gümnaasium/internaat Taebla

48 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Joonis 16. Kaalutud energiakasutus Lääne-Nigula vallale kuuluvates hoonetes2

Lääne-Nigula valla omandisse kuulub üks munitsipaaläriühing: AS Lääne-Nigula Varahaldus. Ettevõtte põhitegevuseks on soojusenergia müük. Lisaks tegeletakse elamute haldamise ja heakorrateenuste pakkumisega.

2014/2015/2016 on kavas analüüsida valla halduse tugiteenuseid (kinnisvara haldus, heakord, remonttööd, toitlustus jt) ning rakendada uus teenuste korraldamise mudel.

11. Piirkondlik koostöö ja haldusreform

Lääne-Nigula vald on Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Läänemaa Omavalitsuste Liidu, MTÜ Läänemaa Turism, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts ja MTÜ Kodukant Läänemaa liige. Ollakse tegev järgmistes sihtasutustes: Põhja Läänemaa Spordiasutuste Haldamise Sihtasutus, SA Jaam.

Piirkondliku koostöö korraldamisel soovitakse olla koostöö aktiivne osapool. Lähtudes eeltoodust tähtsustatakse järgmisi tegevusi:

 Koostöö naaberomavalitsustega piirkondliku iseloomuga avalike teenuste tagamiseks ja maakonna tasakaalustatud arendamiseks.  Oskusteabe pakkumine naaberomavalitsustele ja ühisametnikud ehituse-, hariduslike tugiteenuste, sotsiaalhoolekande jt asjakohastes valdkondades.  Läbirääkimiste pidamine Ridala, Martna, Noarootsi, Kullamaa ja Nõva valdadega piirkondlike ühishuvide ning ühiselt osutatavate avalike teenuste vajaduste väljaselgitamiseks. Koostöö eesmärk on saavutada valmisolek ja ühised seisukohad hilisemate võimalike ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Lääne-Nigula Vallavolikogu tegi 28. oktoobril 2015 ettepaneku (nr 52) Kullamaa Vallavolikogule, Martna Vallavolikogule, Noarootsi Vallavolikogule ja Nõva Vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine ja ühinemisläbirääkimised. Kullamaa Vallavolikogu (18. detsember 2015 nr 25), Martna Vallavolikogu (27. november 2015 nr 78), Noarootsi Vallavolikogu (22. detsember 2015 nr 70) ja Nõva Vallavolikogu (20. november 2015 nr 23) nõustusid ühinemisläbirääkimiste pidamisega ning 2016. septembrikuu seisuga on valminud 5 valla ühinemislepingu projekt.  Arutelud Nissi vallaga Ellamaa ja Rehemäe piirkonna elanikele avalike teenuste tagamiseks Lääne-Nigula vallas (lasteaia- ja koolikohad, sotsiaalhoolekande teenused Risti teeninduskeskuse baasil) ning piirkonna võimaliku tuleviku küsimuses. 2016. septembrikuu seisuga on ettevalmistamisel volikogude otsuste projektid Rehemäe küla arvamiseks Lääne-Nigula valla koosseisu.

2014./2015. aastal toimus uue Lääne maakonna arengustrateegia koostamine. Arengustrateegia koostamine toimus paralleelselt valla arengukava koostamisega ning maakonna arengustrateegia ja valla arengukava ei ole vasturääkivad.

12. Koondhinnang Lääne-Nigula valla arengutasemele

Lääne Nigula valla SWOT-analüüs on esitatud tabelis 22.

2 Palivere Spordihoone energiakasutus on arvestatud enne katuse soojustamist ja kütte reguleeritavaks muutmist. Palivere Põhikool ja Taebla vallamaja on alaköetud.

49 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Tabel 22 Lääne-Nigula valla SWOT analüüs TUGEVAD KÜLJED NÕRGAD KÜLJED  Logistiliselt hea paiknemine, Haapsalu-  Elanike arvu vähenemine ja vananemine Tallinna maantee läbi vallakeskuse, hea  Nõrk oma valla tunne, piirkondliku identiteedi teedevõrk ja ühendus nii dominant maakonnakeskuse, Tallinna kui muu  Vallaeelarvelised vahendid ei kata valla piirkonnaga investeeringuvajadusi  Ettevõtlikud elanikud, töökohad ja  Avalike teenuste osutamise hoonete suur tegevusalade mitmekesisus energiakulu, alakasutatud hooned  Ajaloolised ettevõtluspiirkonnad, vaba  Internetiühenduse kohatine halb kvaliteet maa elamukruntideks ja arengualad  Elanike vähene aktiivsus kogukonnakeskseks ettevõtluse tarvis tegevuseks  Mitmekesine elukeskkond, nii  Turismi ja puhkemajanduse tagasihoidlik linnakeskkonda kui puutumatut loodust arengutase, valla vähene tuntus külastuse  Alus- ja põhiharidus (kvalifitseeritud sihtkohana õpetajad, kaasaegne infrastruktuur,  Külaliikumise väike kandepind ja madal haridusasutuste koostöö aktiivsus, eestvedajatele vähene järelkasv  Huvihariduse mitmekesisus ja  Korteriomanike vähene huvi korteriühistute kättesaadavus moodustamiseks, ühistute vähene võimekus  Aktiivne noorsootöö, piirkondlikud  Teed, tänavad ja kõnniteed vajavad noortekeskused investeerimist (tolmuvabaks muutmine,  Perearstikeskused valgustamine, liigvee ärajuhtimine jms  Hooldekodud ja eakate hooldus  Avalike vabaõhurajatiste (terviserajad,  Traditsioonilised kultuuri- ja spordiüri- spordiväljakud, kontserdipaigad) kasutamise tused, head võimalused sportimiseks ja vähene koordineeritus huvitegevuseks  Hajaasustusalade avalike alade halb valgustus  Loodusvarad (turvas, puit, kruus)  Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumid  Mererand ja puhkevõimalused amortiseerunud  Looduskaitsealad (maastiku- ja  Amortiseerunud ja kasutamata hooned linnukaitse-alad) ja liigirikkus,  Valla nõrk turundamine, valda tutvustavate loodusturismi areng ja hea koostöö infotahvlite ja viitade vähesus, nn kaitseala juhtidega plangumajandus  Valla ajaleht, veebileht ning Facebooki leht  Tulemustele orienteeritud juhtimine  Osalemine külaliikumises, kuulumine Leader-tegevusgruppi VÕIMALUSED OHUD  Euroopa Liidu struktuurifondide  Mujal paremad elamise, töötamise ja palgatulu vahendite avanemine 2014-2020 võimalused, inimesed ei tule maapiirkonda  Energiasäästu alase tehnoloogia ja elama materjalide arendamine,  avalike teenuste tsentraliseerumine ja energiasäästule suunatud võimaluste kättesaadavuse vähenemine kasutamise avardumine  Traditsioonilise peremudeli muutumine, üksi  Side- ja kommunikatsioonitehnoloogia elavate inimeste arvu ja lastega seotud areng, uued internetipõhised lahendid probleemide kasv teenusteks  Sidemete vähenemine kodukohaga,  Reisimise kasvutrend, elamuste individuaalsuse suurenemine ja kogukonnatunde otsimine unikaalsest kultuurist ja nõrgenemine loodusest, loodusturismi populaarsuse  Mererand ja jõgede suudmed kasvavad kinni. kasv kuivendussüsteemid vähe hooldatud,  Eesti rahvusvahelistumine ja kaevandatud turbarabad mitmekultuurilise keskkonna  Tuleoht metsades ja rabades, meditsiinilise ja

50 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

laienemine, rahvusvaheliste päästeteenistuse kohaletuleku suur koostöövõrgustikes osalemise reageerimisaeg valla äärealadel laienemine  Külastajate vähene keskkonnateadlikkus, valla  Rahvastiku vananemine ja nõudlus teeäärte ja puhkepaikade reostamine hooldekodude kohtadele  Maksusüsteem ei toeta ettevõtluse seoseid  Elanike elulaadide mitmekesistumine, asukoha omavalitsusega, vähene huvi huvi maale elama asuda maapiirkondades ettevõtluse arendamiseks  Kinnisvaraarendajate ja ettevõtjate  Hinnatõus, palkade ja teiste tootmissisendite huvi investeeringuteks kallinemine, raskused eluga toimetulekul  Tervise suurem väärtustamine, vaba  Omaosaluse kasv avalike teenuste hinnas, aja tegevuste mitmekesistamine vähekindlustatud perede majandusliku olukorra  Inimeste omavastutuse kasv halvenemine  Tallinn-Haapsalu raudteeliikluse  Omavalitsuslike kohustuste kasv, kuid nende taastamine täitmiseks ei eraldata vajalikke vahendeid  Riigipidamise reformi edenemine  Omavalitsusüksuste ülemäärane konkureerimine, ebamajanduslikud otsused tulenevalt vähesest koostööst

Eelnevast lähtuvalt saab seada strateegilised arengusuunad Lääne-Nigula vallas arendustegevuse tarvis (Tabel 23).

Tabel 23 Lääne-Nigula valla SWOT analüüsi maatriksitabel

Välistegurid/ Tugevused (S) Nõrkused (W) Sisetegurid Võimalused (O) SO-strateegia WO-strateegia väliskeskkonna  Ettevõtjatele ja investoritele  Hoonete energiasäästuks ja seisund arendusalade aktiivne turundamine, ajakohastamiseks vajalike tööde ettevõtluse laiendamine ja teostamine, vallaasutuste töökohtade loomine ruumikasutuse optimeerimine  Väljarände ohjamine, valda elama  Liikumiskeskkonna parandamine, asumise propageerimine, vallas mitmeliigilise transpordiühenduse elamise võimaluste tutvustamine tagamine  Haridus, pere- ja noorsoopoliitika  Euroopa Liidu struktuurivahendite tugevdamine kasutamine taristute  Eakatele hooldekoduteenuste kaasajastamiseks ja elanike heaolu osutamise võimaluste laiendamine suurendamiseks  Omavalitsusüksuse haldus-  Vallaelanike identiteedi võimekuse suurendamine, suurendamine, kohalike positiivsete arengute võimestamine kogukondade ja korteriühistute  Külastuskeskkonna arendamine, tegevuste toetamine tingimuste loomine turismi- ja  Interneti kättesaadavuse tagamine, puhkemajanduse arenguks digiteenuste arendamine  Valla eelarveliste vahendite  Vaba aja tegevuste suurendamine läbi projektipõhise koordineerimine, tervist Euroopa Liidu ja teiste väärtustavate ürituste läbiviimine välisvahendite kaasamise  Kogukonnateenuste arendamise  Välissuhtluse aktiviseerimine, toetamine osalemine rahvusvahelistes  Külastuskeskkonna kvaliteedi koostöövõrgustikes parendamine, turismi- ja puhkemajanduse alase teabe kättesaadavaks tegemine

51 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Ohud (T) ST-strateegia WT-strateegia väliskeskkonna  Elanike ettevõtlusaktiivsuse  Külaliikumise kandepinna seisund toetamine, teenimisvõimaluste laiendamine, külavanemate parandamine kohtadel valimine ja nende tegevuse  Looduskaitse tagamine, toetamine loodusturismi ja keskkonda säästva  Avalike teenuste osutamiseks käitumise propageerimine toimepiirkonnapõhise lähenemise  Avalike teenuste osutamise rakendamine koostöös jätkusuutlikkuse tagamine, nende naaberomavalitsustega kvaliteedi ja kättesaadavuse  Võimaluste avardamine kaugtööks tagamine  Järelevalve tõhustamine  Vallast väljarännanutega sidemete looduskeskkonna kasutamise üle, aktiiviseerimine, sünnikohaga ennetavate meetmete rakendamine sidususe suurendamine keskkonnaohtude maandamiseks  Koostöö süvendamine naaberomavalitsustega ja Haapsalu linnaga

13. Lääne-Nigula valla rahvastikuprognoos ja sellest haridusvõrgule tulenevad järeldused. Taebla Gümnaasiumi tulevik.

Lääne-Nigula valla rahvastiku prognoos3 aastani 2030 koostati kahes variandis. Esiteks baasvariant, mis käsitleb valla rahvastikutaastootmist ilma rändeta. Teiseks, rahvastikuprognoos, mis arvestab nii loomulikku kui rändelist liikumist. Mõlemad prognoosivariandid näitavad elanike arvu vähenemist (Joonis 18).

Elanike arvu prognoos

Baastsenaarium Rändestsenaarium

5000

4500 4182 4160 4095 4032 3977 3881 4000 3714 3659 3500

3000 2500

2000

2014 2015 2020 2025 2030 Joonis 17. Lääne-Nigula valla rahvastiku prognoos

Elanike arvu langus on vastavalt -468 (11,2%) ja -523 (12,5%) elanikku. Oluline on panna tähele, et rändestsenaariumi korral elanike arv võrrelduna baasstsenaariumiga väheneb mõnevõrra kiiremini. Siiski pole rände mõju keskne, vaid ennekõike sõltub valla rahvastiku tulevik sisemisest rahvastikutaastest. Kahe rahvastikuarengu stsenaariumi võrdlus vanusrühmade lõikes näitab (Joonis 19), et rahvastik vananeb. 65+ vanusrühmas toimub prognoosiperioodil ainukesena elanike arvu kasv, teistes vanusrühmades vähenemine, seda nii baas- kui rändestsenaariumi korral. Näiteks kasvab 65+ elanike arv prognoosiperioodil baasstsenaariumi korral 169 ja

3 Noorkõiv, R.; K.Ristimäe (2014). Lääne-Nigula valla rahvastikuprognoos 2014-2030.

52 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 rändestsenaariumi puhul 166 eaka võrra. Laste arv vanuses 0-6 väheneb prognoosiperioodil baasstsenaariumi arvutustel 60 ja rändestsenaariumi korral 63 lapse võrra. Stsenaariumite vahel on erinevused ennekõike vanusrühmas 20-34 aastat, kui prognoosiperioodi lõpuks on baasstsenaariumi arvutustel elanike osatähtsus 16,5% (2014-21,7%) ja rändestsenaariumis 15,9%.

Elanike arvu prognoos Lääne-Nigula vallas 2015 2020 2025 2030 1800 1500 1200 900 600 300 0 0-6 7-19 20-34 35-64 65+ 0-6 7-19 20-34 35-64 65+

Baasstsenaarium Rändestsenaarium

Joonis 18. Lääne-Nigula valla rahvastiku baas- ja rändestsenaariumi võrdlus Valla elanike arvu stabiliseerimise seisukohalt on oluline rahvastiku loomuliku liikumise muutmine positiivseks, st suurendada sündivust ja luua eeldused inimeste kvaliteetselt elatud aastate pikenemiseks. Rände trendides on tähtis panustada inimeste valda elama jäämisse ning elanike tagasirände soodustamisse. Seega on Lääne-Nigula vallal oluline mõelda läbi rahvastiku langusega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud mõjud, ennekõike kohanemisstrateegia. Ennekõike puudutab see haridusasutuste võrgu optimeerimist. Toome siinkohal välja 1. ja 10. klassi õpilaste arvu lähiaastate prognoosi paikkonniti (Joonis 20 ja 21).

1. klassi õpilaste prognoos piirkondades 25 2014/2015 20 2015/2016 2016/2017 15 2017/2018 10 Õpilaste arv 2018/2019 5 2019/2020

0 2020/2021 Taebla Palivere Risti Linnamäe Piirsalu Jalukse- 2021/2022 Seljaküla

Joonis 19. 1. klassi õpilaste arvu prognoos

53 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

10. klassi õpilaste arv piirkondades 30 2014/2015 25 2015/2016 20 2016/2017 15 2017/2018 10 2018/2019 Õpilaste arv 2019/2020 5 2020/2021 0 2021/2022 Taebla Palivere Risti Linnamäe Piirsalu Jalukse- Seljaküla

Joonis 20. 10. klassi õpilaste arvu prognoos

Rahvastikuprognoosi ja õpilasrände põhjal koostasid koolijuhid õpilaste arvu prognoosid koolide lõikes (joonised 22-25). Täpsemalt saab teavet prognoosi kohta lisas 4. Õpilaste üldarvu prognoos näitab nende vähenemist Oru ja Palivere koolides, pigem stabiilsust Risti ja Taebla koolides. Samas tuleb arvestada, et õpilaste arvud on suhteliselt väikesed, mistõttu olukorrad võivad kiiresti muutuda. Silmas tuleb silmas pidada, et laste konkreetsesse kooli tulekule avaldavad mõju mitmed koolivälised tegurid, mis pole ainult koolijuhtide pädevuses. Seepärast on hariduslike otsuste tegemisel oluline kompleksne lähenemine.

Joonis 21 Õpilaste arv ja prognoos Oru Koolis Joonis 23 Õpilaste arv ja prognoos Risti 2013-2020 Põhikoolis 2013-2020

Joonis 22 Õpilaste arv ja prognoos Palivere Joonis 24 Õpilaste arv ja prognoos Taebla Põhikoolis 2013-2020 Gümnaasiumis 2013-2020

54 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Lääne-Nigula vald on seadnud eesmärgiks tagada igale õpilasele huvide- ja võimetekohase arengu kaasaegses ja turvalises õpikeskkonnas.

Koolivõrgu tuleviku kavandamisel on vaja lähtuda õpilaste arvu dünaamikast, õpirändest, õpetajate aine ja kutsealasest pädevusest, koolide mainest ja kodulähedusest, lastevanemate praktilistest kaalutlustest lapsele koolivalikul, haridusasutuste taristute olukorrast, üldhariduse riikliku korralduse (näit gümnaasiumihariduse nõuded ja eesmärgid) ja hariduse rahastamise tingimustest ning naaberomavalitsuste koolivõrgus toimuvast.

Äsja ilmunud uuringust „Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020“4 nähtub, et koolide tüüpe ja nende rakendamise tingimusi arvestades, seisavad Eesti koolivõrgu arengus ees suured muutused. Uuringu kohaselt ei jäta need puudutamata ka Lääne-Nigula valla koole, kuna tänase olukorra ja prognoosi võrdluses aastaks 2020 on kolm kooli vähem. Seega on Lääne-Nigula valla koolivõrgu kujundamiseks otstarbekas koostada eraldi valla põhikoolide tulevikku käsitlev kava. Kuna Lääne-Nigula valla koolid on mõneti eri olukordades (vt ptk 5.2), siis on otstarbeks otsuste tegemisel siduda need õpilaste vajadustega arvestades valla asustussüsteemi polütsentrilise käsitlusega. Sellest tulenevalt on muutusi koolivõrgus näha ennekõike Palivere ja Taebla põhiselt. Esimesel juhul on tegemist kompaktse tööstusasulaga, mis on Taeblaga logistiliselt hästi ühendatud ja võimaldab vajadusel õpilaste mobiilsust Taebla suunal. Teisel juhul on probleemiks Taebla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme säilitamine. Oru Kooli puhul on määrav tema võimekus saada õpilasi teistest omavalitsusüksustest. Risti Põhikooli areng sõltub palju õpilaste arvust kohapeal. Kooli koduläheduse põhimõtet silmas pidades on koolivõrgu tuleviku võtmeteguriks väljapool vallakeskust esimese ja teise kooliastme jätkamise tagamine koolide praeguses asukohas. Sellest tulenevalt on vallal oluline detailselt läbi töötada koolihoonete ruumiprogrammid, et kujundada nendest mõistliku suurusega keskused, mis lisaks hariduslike funktsioonide täitmisele suudavad pakkuda ka teisi kohalikuks eluks vajalikke teenuseid.

Taebla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme edasise arengu võimalusi käsitletakse lisas 6. Lisas 6 esitatakse ka kokkuvõte ja järeldused.

14. Lääne-Nigula valla strateegiline arengumudel

14.1. Lääne-Nigula kohaliku omavalitsuse missioon

Lääne-Nigula avaliku võimu missiooniks on olla kogukonna asjatundlik, usaldusväärne ja aktiivne eestvedaja. Eelduste looja valla elanike heaolu kasvuks ja turvalise tuleviku kindlustamiseks läbi omavalitsuslike ülesannete kvaliteetse täitmise, mis parimal viisil võtab arvesse valla majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja looduslikke võimalusi.

14.2. Lääne-Nigula valla visioon 2022

Lääne-Nigula vald on kvaliteetset elu- ja töökeskkonda pakkuv ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus, kus on ühtehoidev kogukond ning kus paiknevad kogu Läänemaa elanikele tööhõivet pakkuvad tootmisalad ja ettevõtted.

4 http://mottehommik.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/06/koolivorgu_prognoos2020.pdf

55 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

14.3. Lääne-Nigula valla visiooni saavutamise tulemusindikaatorid

Lääne-Nigula valla visiooni saavutamise hindamise tarvis koostati tulemusindikaatorid, millest lähtutakse valla arendustegevuse elluviimisel. Iga indikaatori kohta määratleti baastase ja soovitud sihtväärtus aastaks 2022 (Tabel 24).

Tabel 24. Lääne-Nigula valla arendustegevuse tulemusindikaatorid Tulemus-indikaator Baastase Sihtväärtus Teabeallikas 2014 2022 Elanike arv 4 182 3 800 Rahvastikuregister Kõrgharidusega > pedagoogi statistika lasteaiatöötajate palk miinimumpalk Õpetajate palk > 5% vabariigi statistika keskmisest Avalike hoonete 100% 60% Energiatarbe uuring energiakasutus Küla(aleviku)vanemate arv 5 20 Lääne-Nigula vallavalitsus Elanike rahulolu Ei ole 85% Lääne-Nigula valla elanike elukeskkonna ja valla mõõdetud on rahul küsitlus juhtimisega

Lääne-Nigula valla tasakaalustatud arengu tagamisel on oluline arvestada valla elanike arvu jätkuva vähenemisega. Sellest tulenevalt on arendustegevuses kesksel kohal vallaelanike tööhõive stimuleerimine ning selle kasvuga kaasneva maksumaksjate arvu ja nende sissetulekute suurenemine. Seda ennekõike selleks, et kompenseerida elanike arvu langusest tulenevaid negatiivseid arenguid,sh et tagada üksikisiku tulumaksu laekumise säilimine.

15. Lääne-Nigula valla arendustegevuse eesmärgid ja strateegilised ülesanded

Lääne-Nigula valla visiooni saavutamiseks püstitati järgmised eesmärgid ning nende all strateegilised tegevussuunad ja konkreetsed tegevused.

E1. Elanike kõrge tööhõive ja tasuvad töökohad

1.1 Kõrge ettevõtlusaktiivsus, arendusalade aktiivne turundamine ja uute töökohtade loomise stimuleerimine

1.1.1 Olemasolevate ja uute arendusalade (tootmisalade) taristute arendamine EL regionaalse konkurentsivõime meetme ja teiste väliste- ja siseriiklike projektmeetmete kaasabil (tootmisalade loetelu lisas 2). I prioriteediks on Taebla tootmisala väljaarendamine, II prioriteediks Risti ja Palivere tootmisalad. 1.1.2 Personaalne töö erinevate perspektiivsete investoritega uute ettevõtete valda toomiseks sh koostöös Läänemaa Arenduskeskusega. 1.1.3 Investoritele vajaliku teabe (tootmisalad, tootmis ja teenindushooned, piirkondliku tööjõu info, kasutatavad taristud, omanike kontaktid) avaldamine valla veebilehel ja investoritele suunatud veebilehtedel ning muudes infomaterjalides. 1.1.4 Nii Lääne-Nigula vallas tegutsevate kui potentsiaalsete ettevõtjate nõustamine koostöös Läänemaa Arenduskeskusega. 1.1.5 Elanike ettevõtlikkuse stimuleerimine ja ettevõtluse alaste õppekavade juurutamine haridusasutustes ning täiskasvanute täiend- ja ümberõppes.

56 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

1.1.6 Algajate ettevõtjate toetamine koostöös Eesti Töötukassa, Läänemaa Arenduskeskuse ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega. 1.1.7 Valla mikro- ja väikeettevõtete projektipõhine toetamine (koolitused, messidel ja laatadel osalemine, väikeinvesteeringud seadmetesse, võrkudega liitumistesse ja ruumide kohandamiseks) valla arengufondi toel. 1.1.8 Lääne-Nigula valla veebipõhise töövahendusportaali loomine. 1.1.9 Kaasaegsete kaugtöökohtade tarvis võimaluste loomine valla teeninduskeskuste ja külakeskuste (Piirsalu rahvamaja) ruumides. 1.1.10 Ettevõtjate ümarlaua jätkamine - vallavalitsuse ja ettevõtjate regulaarsed kohtumised, et arutada ettevõtlusega seonduvat ja töötada koos välja meetmed ettevõtluse tugevdamiseks vallas. 1.1.11 Lääne-Nigula valla haridusstipendiumi konkursi laiendamine valla seisukohalt oluliste erialade omandamiseks nii kutse- kui kõrgkoolis. 1.1.12 Suvise lastehoiu võimaluste loomine vähemalt ühes valla koolieelses lasteasutuses.

1.2 Atraktiivne külastuskeskkond, turismi- ja puhkemajanduse alase tegevuse laiendamine

1.2.1 Ülemaakonnalise turismi katusorganisatsiooni tegevuses osalemine eesmärgiga tagada Lääne-Nigula valla huvide esindamine Läänemaa turismi- ja puhkemajanduse arendamisel. 1.2.2 Palivere Turismi ja Tervisespordikeskuse arendamine maakondliku tähtsusega keskusena ja tema arendamine ühtses võrgustikus piirkondlike külastuskeskuste ja vaatamisväärsustega (Marimetsa raba, Kullamaa Tehisjärve Puhkekeskus, Läänemaa Tervisetee). 1.2.3 Risti veetorni kompleksi rekonstrueerimine turismiobjektiks; 1.2.4 Salajõe-Noarootsi matkaraja ehitus. 1.2.5 Projekti „Läänemaa Värav“ lõpuleviimine koostöös erainvestoritega. 1.2.6 Koela talumuuseumi haldamise ümberkorraldamine eesmärgiga viia läbi konkurss kompleksi haldaja leidmiseks ning kujundada muuseum atraktiivseks külastuskeskuseks. Investeeringud muuseumikompleksi uuendamiseks. 1.2.7 Lääne-Nigula valla koguduste tööle kaasa aitamine, et muuta kiriku- ja pastoraadihooned senisest enam avatumaks turistidele ning et kohapeale tekiks asjakohane infomaterjal ja majutusvõimalused. 1.2.8 Lääne-Nigula valla viidamajanduse korrastamine ning loodus- ja kultuuriväärtuste tähistamine. E-lahenduste kasutuselevõtt viidamajanduses ning info avaldamine veebilehel ning sotsiaalmeedias.

E2. Kvaliteetne elukeskkond ja igapäevaeluks vajalike põhiteenuste kättesaadavus kohtadel

2.1 Väljarände vähendamine, valda elama asumise propageerimine, vallas elamise võimaluste tutvustamine ja valla aktiivne turundamine kodu rajamiseks

2.1.1 Noorte perede ja teiste uute elanike valda elama asumise toetamine valla arengufondi projektidega. 2.1.2 Osalemine elanike maapiirkondadesse elama asumise üleriigilistes projektides („Maale Elama“ jt) ja vastavate infomaterjalide ettevalmistamine.

57 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

2.1.3 „Tule meile elama“ rubriigi avamine valla veebilehel ja seal oleva info regulaarne uuendamine, sh vabade elamispindade ja elamumaa info, töövahendusportaal jms. 2.1.4 Lääne-Nigula valla tuntuse ja maine kujundusele suunatud tegevused (meediakajastused, klipid sotsiaalmeedias, atraktiivne veebileht, wikipedia jms). 2.1.5 Alaliselt või hooajaliselt (suvilate ja suvekodude omanikud) vallas elavate isikute motiveerimine registreerima oma elukohaks Lääne-Nigula vald. 2.1.6 Osalemine hajaasustuses paiknevate elamute veevärgi, kanalisatsiooni, teede ja teiste taristute arendamisele suunatud programmides. 2.1.7 Elamuehituseks sobivate (nii detailplaneeringuga kaetud kui katmata) alade ja nende arenguvajaduste kaardistamine, koostöös maaomanikega võimaluste otsimine planeeringute koostamiseks ja/või elamute ehituseks vajalike taristute väljaehitamiseks, nimetatud maatükkide aktiivne turundamine, vastava info koondamine ja avaldamine valla veebilehel.

2.2 Lastele tagatud lasteaiakohad, konkurentsivõimeline alusharidus, motiveeritud õpetajad ja vajalikud tugiteenused

2.2.1 Kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palga viimine vähemalt õpetaja alampalga määrani, pedagoogilise personali koolitamine. 2.2.2 Lasteaedade õppevahendite ja inventari, sh IT vahendite kaasajastamine. 2.2.3 Osalemine erinevates lasteaiaprogrammides (Kiusamisest vaba lasteaed, Tervist edendav lasteaed jt). 2.2.4 Õuesõppe võimaluste arendamine, lasteaedade õuealade ja mänguväljakute uuendamine. 2.2.5 Lasteaedades hariduslike tugiteenuste tagamine. 2.2.6 Lasteaedade vahelise koostöö stimuleerimine, parimate praktikate kasutamine töös lastega.

2.3 Atraktiivne põhiharidus, kvaliteetne õpikeskkond

2.3.1 Valla põhihariduse võrgu analüüs, üldhariduse rahastamismudelist, kodulähedase hariduse tagamise põhimõttest ja õpilaste arvu prognoosist lähtuvate otsuste vastuvõtmine aastatel 2016-2017; 2.3.2 Taebla Gümnaasiumi gümnaasiumiastme sulgemine. Vallavalitsusel valmistada ette:  dokumendid Taebla Kooli lisamiseks Euroopa Liidult rahastatavate projektide nimekirja;  analüüs õpilasliinide ümberkorraldamise vajalikkuse kohta tulenevalt gümnaasiumiosa sulgemisest;  võimalused õpilaste nõustamiseks ja motiveerimiseks uues olukorras. 2.3.3 Õpetajate palga viimine tasemele, mis ületaks vähemalt 5% Eesti keskmist õpetaja palka. Õpetajate palgakorralduste aluste ühtlustamine. 2.3.4 Pedagoogilise personali konkurentsivõime tagamine, osalemise toetamine erinevates programmides, mis on suunatud õpetajatöö kvaliteedi tõstmisele ja noorte pedagoogide kooli tööle asumisele (nt Noored kooli jt). 2.3.5 Koolide õppevahendite ja inventari, sh IT vahendite kaasajastamine. 2.3.6 Koolides hariduslike tugiteenuste tagamine. 2.3.7 Oru kooli aula ehitamine ja Oru Kooli kujundamine piirkonna multifunktsionaalseks (kultuur, haridus, sport) keskuseks. 2.3.8 Koostöö soodustamine koolide vahel (sh ühised õpetajad, erialaklasside ja sportimisvõimaluste ühine kasutamine, huvialaringid ja nende

58 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

spetsialiseerumine ja hariduslikud tugiteenused), koolide osaluse stimuleerimine kogukonnatöös.

2.4 Ühistransport on kättesaadav, kiire, mugav ja turvaline, valla ruumilise sidusus valla keskuste ja maakonnakeskuse Haapsaluga

2.4.1 Ühistranspordi liikumisgraafikute regulaarne arutelu elanike ja ettevõtjatega, et tagada parimad võimalused elu- ja töökoha vaheliseks liikumiseks. 2.4.2 Koostöö korraldamine Lääne Maavalitsuse, ettevõtjatega, elanikega optimaalseima ühistranspordi liikumisgraafiku kujundamiseks. 2.4.3 Vallasisese ühistranspordiliini vajaduse kohta analüüsi koostamine.

2.5 Raamatukogud on piirkondlikud info- ja kogukonnakeskused

2.5.1 Rahvaraamatukogude tegevuse ühtne koordineerimine ja ühtne laenutussüsteemi ja fondi haldamine. 2.5.2 Raamatukogude teavikute ja inventari, sh audio ja videolahendused, IT (ka AIP) vahendite kaasajastamine. 2.5.3 Raamatukogude personali koolitamine ja nende tööalase tulemuslikkuste motiveerimine.

2.6 Tugev noorsoopoliitika

2.6.1 Avatud noortekeskuse tegevuskoha moodustamine Orul. 2.6.2 Avatud noortekeskuste õppevahendite ja inventari, sh IT vahendite kaasajastamine. 2.6.3 Avatud noortekeskuste personali koolitamine ja nende tööalase tulemuslikkuste motiveerimine. 2.6.4 Ülevallaliste noorsooprojektide korraldamine.

2.7 Tagatud sotsiaalne turvalisus, abivajajate varajane märkamine ja vajadusepõhine tõhusa abi osutamine

2.7.1 Sotsiaalteenuste vajadusepõhisemaks muutmine, abivajajatele tõhusate lahenduste pakkumine. 2.7.2 Sotsiaalteenuste (sh avahooldus, sotsiaaltransport, tugiisiku teenus, isikliku abistaja teenus jne) edasine arendamine ja võimaluste mitmekesistamine, teenuste üheks oluliseks eesmärgiks on inimeste toomine tööjõuturule. 2.7.3 Erivajadustega elanikele nõustamisteenuste arendamine ja nende tööturule tagasi toomise sisenemise toetamine. 2.7.4 Töötute nõustamine ning ajutiste töövõimaluste (avalik töö) pakkumine; 2.7.5 Valla sotsiaaleluruumide vajaduse ja kvaliteedi hindamine ning vajadusel uute sotsiaaleluruumide ostmine. 2.7.6 Sotsiaaleluruumide ja päevakeskuse teenuste pakkumine Paliveres Lähtru 8 endise ühiselamuhoone baasil, analüüsitakse rahastusvõimalusi hoone teise tiiva omandamiseks eraomanikult ja uute sotsiaalkorterite rajamiseks. 2.7.7 Risti alevikus Sireli 3 asuva sotsiaalmaja remontimine ja selleks rahastamisvõimaluste otsimine. 2.7.8 Hooldekodudes pakutavate teenuste mitmekesistamine ning erinevate toetusmeetmete abiga uute teenuste liikide juurutamine. Teenuse kvaliteedi standardite juurutamine. Hooldekodude spetsialiseerumise analüüs.

59 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

2.7.9 Hooldekodude laiendamise vajalikkuse analüüs ning sobivate rahastusmeetmete otsimine; 2.7.10 Hooldekodude personali koolitamine ja nende tööalase tulemuslikkuse motiveerimine. 2.7.11 Hooldekodude ühendamise õiguslike, juhtimisalaste ja majanduslike aspektide analüüs ning lähtudes hinnangu tulemusest otsuste langetamine; 2.7.12 Kolmanda sektori aktiviseerimine sotsiaaltöö valdkonnas, eakate ja puuetega inimeste tugirühma moodustamine.

2.8 Tagatud avalik kord ja riskide maandamine

2.8.1 Koostöö ja infovahetus politsei ja päästeteenistusega valla turvalisuse tagamisele kaasaitamiseks, pere- ja koolivägivalla juhtumite ennetamiseks 2.8.2 Vabatahtliku tuletõrje toetamine. 2.8.3 Kaitseliidu ja abipolitseinike tegevusele kaasaaitamine. 2.8.4 Videovalvesüsteemi arendamine, otsitakse võimalusi valla asulate videovalvesüsteemi ning ühtse monitooringusüsteemi rakendamiseks. 2.8.5 Valla kriisireguleerimise kava täitmine, informeerimine võimalikest ohtudest ning vajadusel õppuste läbiviimine. 2.8.6 Kaardistatakse tuletõrje veevõtu kohad ja nende olukord ning otsitakse võimalusi olulise piirkondliku tähtsusega veevõtukohtade korrastamiseks või vajadusel uute rajamiseks.

2.9 Mõtestatud eluasemepoliitika koostöös korteriühistute, ühisustega ja majaomanikega

2.9.1 Kortermajade inventuuri läbiviimine, nende seisukorra ja arenguvajaduste hindamine ja vajadusel meetmete väljatöötamine olukorra parandamiseks. 2.9.2 Korteriühistute (ja ühisuste) nõustamine elamute renoveerimiseks vajalike toetuste (KREDEX jt) taotlemisel, vallaeelarves rahaliste võimaluste olemasolul renoveerimise omaosaluse katteks renoveerimistoetuste maksmine. 2.9.3 Korteriühistute (ja ühisuste) ümarlaudade korraldamine, parimate praktikate tutvustamine. 2.9.4 Valla osalemine riigi poolt ellu viidavates munitsipaalüürimajade ehitamise projektides.

2.10 Rahvatervise edendamine, kasvanud tervist väärtustava käitumise kandepind ja esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus on tagatud

2.10.1 Linnamäe perearstikeskuse viimine vallamaja ruumidesse. Palivere ja Linnamäe perearsti vastuvõtupunktide kommunaalkulude katmine vallaeelarvest. 2.10.2 Osalemine terviseedendusele suunatud projektides. 2.10.3 Koostöö tegemine apteegipidajatega Taebla apteegipunkti avamiseks.

2.11 Vallaelanike sotsiaalne sidusus, ühisettevõtmiste parem kvaliteet ja seltsitegevuse laiem kandepind

2.11.1 Kodanikuühenduste ümarlaudade korraldamine ja ühenduste nõustamine projektide koostamisel ja aruandluse ettevalmistamisel. 2.11.2 Ülevallaliste üritustes kokkuleppimine koostöös vallavalitsuse, volikogu kultuurikomisjoni ja kodanikuühendustega, ühisürituste rahastamise korra

60 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

väljatöötamine ja rahastamistaotluste tarvis vallaeelarves sihtfinantseeringu kuluartikli moodustamine. Vallal on ürituste korraldamisel eeskätt hindaja ja rahastaja roll. 2.11.3 Kodanikuühenduste rahastamine toimub läbipaistvalt ja võrdsetel tingimustel volikogu poolt kehtestatud rahastamise korra alusel. 2.11.4 Taebla Kultuuri- ja Spordikeskuse haldaja leidmine avaliku konkursiga ning piisava hulga avalike kultuuri- ja spordiürituste korraldamine. 2.11.5 Küla- ja alevikuvanemate valimise ja kohaliku omaalgatuse motiveerimine, kogukonnateenuste osutamise toetamine. Kaugtöökohtade rajamine külamajades (nt Piirsalu Rahvamaja) 2.11.6 Kodanikuühenduste motiveerimine, toetamine ja nõustamine erinevatest projektmeetmetest (LEADER, KOP, KÜSK jne) raha taotlemisel, avaliku huvi kandvate projektide (vt ptk 6.9) omafinantseeringu toetamine. 2.11.7 Koostöö tegemine Lääne-Nigula valla kogudustega (Lääne-Nigula, Piirsalu) kohaliku arengu, kultuuritöö, noorsootöö, sotsiaalhoolekande ja vaba aja teenuste ja ürituste korraldamisel ning piirkonna heakorra tagamisel (Lääne- Nigula koguduse kalmistu ning Vabadussõja mälestussamba hooldus).

E3. Hästi toimiv taristu

3.1 Tallinn-Haapsalu raudtee taastamine

3.1.1 Tallinn – Haapsalu - Tallinn rongiühenduse taastamise toetamine.

3.2 Avalike hoonete energiasääst

3.2.1 Taebla Gümnaasiumi uue hoone ehitus ja Taebla Lasteaia hoone terviklik renoveerimine energiasäästu põhimõtetest lähtudes. 3.2.2 Investeeringud avalike hoonete energiasäästu eesmärgiga vähendada 4 aastaga küttekulusid kuni 20% ja 8 aastaga 40%. 3.2.3 Avalike hoonete valgustuses energiat säästvate valgustite kasutuselevõtt.

3.3 Valla teede kvaliteet ja turvalisus, investeeringud teede tolmuvabaks muutmisse

3.3.1 Teehoiukava koostamine ning teeinvesteeringute määramine iga-aastases vallaeelarves. 3.3.2 Eraomandis olevate, kuid avalikult kasutatavate teede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine ja nende tunnistamine avalikuks teeks; nimetatud teede järk-järguline ülevõtmine valla omandisse. 3.3.3 Valla teede tolmuvabaks muutmine, eesmärgiks on ehitada igal aastal vähemalt 1 km mustkatet. 3.3.4 Teede hooldustööde käigus suurendada teede eluiga tõstvate ja edasiste hooldustööde kulu vähendavate tööde osatähtsust (asfaltkattega teede kaitsev pindamine, teeäärte- ja kraavide korrastamine kruuskattega teedel jms). 3.3.5 Kergliiklusteede võrgustiku arendamine, koostöö tegemine Maanteeametiga Taebla-Rannaküla, Oru-Räägu-Rannaküla, Piirsalu-Risti ja Palivere kergliiklusteede (kuni Palivere tootmisalani) väljaehitamiseks. Kergliiklustee mustkatte pikendamine Nigula külani ja Taebla aleviku erinevate osade ühendamine. Asulasiseste kõnniteede ehitamise vajaduse kaardistamine ning võimaluste otsimine nimetatud kõnniteede välja ehitamiseks. 3.3.6 Valla küla-, tänava- ja teesiltide paigaldamine. Valla kultuuri ja looduspärandi tähistamine.

61 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

3.3.7 Liikluse rahustamiseks ja turvalisuse tõstmiseks vajalike rajatiste ehitamine elurajoonidesse (ristmike ülestõstmine, künnised, liikluspeeglid, teemärgistus jms). 3.3.8 Valla asulate liikluskorralduskavade koostamine koostöös Haapsalu Kolledžiga.

3.4 Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid on renoveeritud

3.4.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ehituse lõpetamine Taeblas ja rekonstrueerimine Piirsalus. 3.4.2 Osalemine hajaasustuses paiknevate elamute veevärgi ja kanalisatsiooni arendamiseks välja kuulutatud programmides. 3.4.3 Koostöö tegemine piirkonna elanike ja Niibi turbaraba omanikega Salajõe küla veeprobleemide lahendamisel.

3.5 Soojatoomine on energiasäästlik

3.5.1 Energeetika arengukava koostamine. 3.5.2 Amortiseerunud soojatorustike, segamissõlmede ja soojamõõtjate väljavahetamine Palivere alevikus. 3.5.3 Alternatiivsete energiaallikate (päikeseenergia, tuuleenergia, puiduhake eramajapidamistes) kasutamise soodustamine.

3.6 Tänavavalgustus on ajakohastatud, kasutatakse energiat säästvaid lampe

3.6.1 Tänapäevaste LED- valgustite ja nn tarkade lahenduste kasutuselevõtt tänavavalgustuses, amortiseerunud juhtimiskilpide ja paljasjuhekaablite väljavahetamine. LED lampide kasutuselevõtt toimub üldjuhul asulate kaupa alustades asulatest, kus olemasolevad võrgud on enam amortiseerunud. 3.6.2 Uue tänavavalgustuse ehitamisel on prioriteediks asulate, laste koolitee, bussipeatuste, mänguväljakute ja kergliiklusteede valgustus. Üksikute punktide valgustamisel kasutakse võimalusel päikesepaneelidel põhinevaid lahendusi

3.7 Valla kõrge miljööväärtus, kaunimate kodude tunnustamine, lagunevate hoonete likvideerimine

3.7.1 Asulate keskuste maastikukujunduse projektide koostamine ja elluviimine. 3.7.2 Valla heakorrastatud ilme tagamine, avalike alade (haljasalad, teeääred jms) õigeaegne niitmine, prügikastide paigaldamine. 3.7.3 Mitmekesiste väikevormide (valla sümboolika, pingid jms) paigaldamine. 3.7.4 Taebla Tammepargi väljaehitamine. 3.7.5 Avalike mänguväljakute regulaarne tehniline hooldus, uute mänguliste elementide paigaldamine. 3.7.6 Taebla, Linnamäe ja Risti ekstreemspordiväljaku ehitamine. 3.7.7 Linnamäe ja Risti (Koidu 3A) spordiväljakute ja Taebla jalgpalliväljaku väljaehitamine. 3.7.8 Läänemaa Tervisetee korrashoid koostöös SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskuse, terviseteel asuvate ja endise raudteega seotud objektide väärtustamine ja võimaluste piires korrastamine. 3.7.9 Saunja külas asuva avaliku ranna korrastamine ja vajaliku inventari hankimine.

62 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

3.7.10 Valla heakorra eeskirja täitmise järelevalve, asjakohaste meeldetuletuste saatmine kinnistute omanikele, omanikega lahendused miljööväärtuse parandamiseks. 3.7.11 Vallas asuvate kasutuseta lagunevate hoonete kaardistamine ja võimaluste otsimine nende lammutamiseks või korrastamiseks. Prioriteediks on lagunevate hoonete (sh korterelamute) likvideerimine asulates. 3.7.12 Osalemine ülemaakonnalistel ja üle eestilistel „Kauni kodu“, „Kauni küla“ ja heakorrastatud omavalitsuse konkurssidel, vallasiseste heakorrakonkursside korraldamine. 3.7.13 Kalmistute taristute remont ja uuendamine.

E4. Säästev keskkonnakasutus ja loodushoidev käitumine

4.1 Jäätmekäitluse tagamine

4.1.1 Elanike keskkonnateadlikkuse suurendamine, prügi sorteerimise tähtsustamine. 4.1.2 Prügikastide paigaldamine avalikesse kohtadesse.

4.2 Keskkonnahoiu propageerimine, loodust säästva käitumise tunnustamine

4.2.1 Koolide õppekavades keskkonda säästva ja jätkusuutliku kasutamise võimaluste õppe laiendamine. Toetame ja tunnustame MTÜ Saunja Loodushariduskeskuse Silma Õpikeskuse tegevust laste keskkonnahariduse korraldamisel. 4.2.2 Keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tagamine ja probleemsetes piirkondades (Taebla jõgi, Niibi turbaraba ja Salajõe küla, Tagalaht jt) keskkonnaseisundi monitooring, ekspertarvamuste koostamises osalemine ning lahendusvariantide otsimine. 4.2.3 Taebla jõe ja Salajõe suudmealade puhastamine; Taebla jõe, Piirsalu jõe Kärbla peakraavi sängide puhastamine. 4.2.4 Keskkonda säästvate tegevuste tunnustamine.

E5. Vallavalitsuse tugev haldusvõimekus ja aktiivne külaliikumine

5.1 Vallajuhtimise auditi läbiviimine ja selle tulemustest lähtuvalt valla juhtimise kaasajastamine, elanikke kaasav vallajuhtimine

5.1.1 Elanike teenindamine toimub Taebla, Linnamäe ja Risti teeninduskeskuses. Analüüsitakse võimalusi kujundada Palivere Raamatukogu baasil välja Palivere teeninduskeskus. 5.1.2 Linnamäe teeninduskeskuse kujundamine piirkondlikuks multifunktsionaalseks keskuseks (250 kohalise kultuurisaali ehitus, noortekeskus, perearstikeskus, raamatukogu, söökla laiendus) 5.1.3 Valla poolt tagatavate avalike teenuste arendamine ja vastavate normdokumentide täiustamine. 5.1.4 Vallavalitsuse ja allasutuste IT uuendamine ning tänapäevaste e-lahenduste juurutamine. Valla veebilehe ja Facebooki lehe pidev uuendamine ja ajakohastamine. 5.1.5 Teenistujate ja volikogu liikmete koolitamine ning vallavalitsuse ja allasutuste teenistujate igakülgne toetamine hariduse omandamisel (erialane kõrgharidus, magistriõpe, doktoriõpe). 5.1.6 Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste ühishangete läbiviimine, valla elanikele osutatavate teenuste taskukohane hinnapoliitika.

63 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

5.1.7 Valla halduse tugiteenuste (kinnisvarahaldus, toitlustusteenused, heakord jms) ümberkorraldamine eesmärgiga saavutada efektiivsem haldamine ja vallavara väärtuse säilimine. 5.1.8 Ettevõtjate, kodanikuühenduste, korteriühistute ümarlaudade korraldamine. 5.1.9 Elanike küsitluse läbiviimine nende arvamuste ja soovide teadasaamiseks vallaelu paremaks korraldamiseks. 5.1.10 Kaasava eelarve juurutamine. 5.1.11 Noortevolikogu moodustamine. 5.1.12 Valla Taebla keskusehoone läänetiiva baasil multifunktsionaalse keskusehoone kujundamine (uued perearsti ruumid, kaugtöökeskus, ringiruumid, toitlustuskoht, noortekeskuse laiendus).

5.2 Valla eelarveliste vahendite suurendamine läbi projektipõhise Euroopa Liidu ja teiste välisvahendite kaasamise

5.2.1 Projektitöö tõhustamine, rahastamisallikate otsing ja projektide koostamine valla arenguvajaduste rahuldamiseks.

5.3 Lääne-Nigula vald on piirkondliku koostöö eestvedaja, aktiivne partner maakondlikes, üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides

5.3.1 Koostöö naaberomavalitsustega piirkondliku iseloomuga avalike teenuste tagamiseks ja maakonna tasakaalustatud arendamiseks. 5.3.2 Oskusteabe pakkumine naaberomavalitsustele ja ühisametnike töölevõtmine ehituse, hariduslike tugiteenuste, sotsiaalhoolekande jt asjakohastes valdkondades. 5.3.3 Läbirääkimiste pidamine Ridala, Martna, Noarootsi, Kullamaa ja Nõva valdadega piirkondlike ühishuvide ning ühiselt osutatavate avalike teenuste vajaduste väljaselgitamiseks. Saavutada valmisolek ja leppida ühisseisukohad vajadusel ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Ühinemislepingu koostamine ning ühinemisotsuse tegemine Haldusreformi seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. 5.3.4 Arutelud Nissi vallaga Ellamaa ja Rehemäe piirkonna elanikele avalike teenuste tagamiseks Lääne-Nigula vallas (lasteaia- ja koolikohad, sotsiaalhoolekande teenused Risti teeninduskeskuse baasil) ning piirkonna võimaliku tuleviku küsimuses. 5.3.5 Aktiivne osalus kohalike omavalitsuste koostöös maakondlikul ja riiklikul tasandil. 5.3.6 Rahvusvaheliste kontaktide laiendamine vallaelu paremaks korraldamiseks.

64 16. Investeeringute plaan ja selle rahaline maht

E1. Elanike kõrge tööhõive ja tasuvad töökohad

Kokku VAJADUS Lisarahastamise Investeeringu objekt 2016 2017 2018 2019 2020 eelarvest Märkused 2017-2020 allikas 2017-2020 nimetatud summale lisanduvad arengufondi Valla ettevõtlusekeskkonna ühekordsed tulud. Raha võib arendamine ja ettevõtete toetamine 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 80 000 arengufond kasutada ka riikide arengufondi toel programmide kaasfinantseeringuna

erainvestorid, Palivere Turismi ja LEADER, teised töökoha loomine ning toetus Tervisespordikeskuse toetus ja 12 000 12 000 12 000 12 000 12 000 48 000 48 000 siseriiklikud ja väikeinvesteeringute väikeinvesteeringud ja välised tegemiseks. Taotleja SA ülevalpidamiskulud toetusmeetmed siseriiklikud ja Eesti-Läti programm, Risti veetorn ja pumbajaam 25 000 200 000 välised tööstuspärandi projekt toetusmeetmed

Suurinvesteeringud

Teenindushoone, radade Palivere Turismi ja erainvestorid, 0 0 0 0 0 0 1 200 000 valgustus, lumetootmine, Tervisespordikeskus LEADER, EAS parkla ja juurdepääs, tehnika

Arengualade (tööstusalade) arendusalad arengukava lisas 10 000 40 000 50 000 650 000 EL PKT, EAS infrastruktuuride arendamine 2

E3. Hästi toimiv taristu Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Kokku VAJADUS Lisarahastamise Investeeringu objekt 2016 2017 2018 2019 2020 eelarvest Märkused 2017-2020 allikas 2017-2020 Valla teede tolmuvabaks muutmine, teede eluiga pikendavad ja hooldusvajadust vähendavad Riigieelarve, objektid täpsustatakse iga investeeringud (teeäärte 170 000 162000 162000 162000 162000 648 000 1 800 000 EAS aastases vallaeelarves korrastamine, kraavid, kruusa pealevedu, pindamine) vastavalt teehoiukavale Valla teede- ja külasiltide ning võimalusel kaasatakse LEADER, muude viitade paigaldamine 5000 5000 5000 5000 5000 20 000 35 000 välisrahastus, vallaeelarve turismimeetmed (turismiobjektid, vaatamisväärsused) osa jääb omafinantseeringuks võimalusel kaasatakse Avalike mänguväljakute uuendamine 6000 6000 6000 6000 6000 24 000 120 000 riigieelarve, EAS välisrahastus, vallaeelarve (sh lasteaiad) osa jääb omafinantseeringuks

võimalusel kaasatakse Taebla Tammepark ja asulate riigieelarve, 5000 5000 5000 5000 5000 20 000 120 000 välisrahastus, vallaeelarve (Linnamäe jt) keskused EAS, LEADER osa jääb omafinantseeringuks

EL tänavavalgustuse taristu Tänavavalgustuse uuendamine ja EL, riigieelarve, uuendamine. Täpne „targad lahendused“ 20 000 30 000 90 000 120 000 500 000 KIK, realiseerimise aasta sõltub Autonoomsed valgustused ühinemistoetus vooru väljakuulutamise ajast ÜVK arengukava, täpne aeg 1 150 000 sõltub AS Haapsalu Veevärk Vana-Taebla ÜVK Eelarvest ÜF, KIK taotluse esitamisest ja 230 000 rahuldamisest ÜVK arengukava, täpne aeg 430 000, sõltub AS Haapsalu Veevärk Piirsalu ÜVK Eelarvest ÜF, KIK taotluse esitamisest ja 86 000 rahuldamisest Jalukse küla reoveemahuti 4000 4 000 4 000 2013. ühinemislepingus

66 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

2013. ühinemislepingu Palivere kaugküttevõrgu KIK, AS LN 250 000 projekt.AS Lääne-Nigula renoveerimine Varahaldus Varahaldus investeering.

Hajaasustuspiirkondade veevärgi, kanalisatsiooni, teede ja muude vald 1/3, riik 1/3, elaniku taristute ehitus (nn Hajaasustuse 20000 20000 20000 20000 20 000 80 000 242 500 riigieelarve omaosalus 1/3 programm, valla „Maale Elama“ valla meede- ½- ½ toetus) Valla omandis olevate amortiseerunud korterelamute ning 50% omafinantseering- 20 000 10 000 80 000 KredeX, KIK tööstus/põllumajandushoonete Rõuma laut. lammutamine

E2. Kvaliteetne elukeskkond ja igapäevaeluks vajalike põhiteenuste kättesaadavus kohtadel

Kokku VAJADUS Lisarahastamise Investeeringu objekt 2016 2017 2018 2019 2020 eelarvest Märkused 2017-2020 allikas 2017-2020 2013. ühinemislepingu projekt.(sh soojustamine, raamatukogu, päevakeskus, Taebla Lasteaia rekonstrueerimine EAS, 120 000 100000 100 000 510 000 kommunikatsioonide (suuremad investeeringuprojektid) riigieelarve, KIK väljavahetamine, ventilatsioon, taastuvenergia lahendused)

Uus rühmaruum Risti Lasteaia uue rühmaruumi lasteaiakohtade puuduse avamine Risti Teeninduskeskuse 30 000 40 000 40 000 likvideerimiseks Ristil, ruumides hoone küttesüsteem, pööningu soojustamine

67 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

Risti Põhikool (suuremad KIK, taastuvenergia lahendused, 90 000 90 000 400 000 investeeringuprojektid) riigieelarve, EAS soojustus, ventilatsioon Välisfassaadi puitosade Oru Kool (suuremad remont, osalised 200 000 riigieelarve, EAS investeeringuprojektid) soojustustööd, jne Linnamäe spordiplats

akende vahetus, välisseinte ja Palivere Põhikool (suuremad riigieelarve, EAS 400 000 sokli soojustus, küttesüsteem, investeeringuprojektid) ühinemistoetus ventilatsioon

2013. ühinemislepingu projekt. sokli ja seinte Palivere Spordihoone soklite ja soojustus. Taastuvenergia riigieelarve, EAS välisseinte soojustamine, 30 000 30 000 300 000 lahendused. (2017) ventilatsioon Palivere spordivälja tasandamine, muru külvamine, inventar ostetakse vajaduse tekkides, Sotsiaalkorterite (või õpetajate 10 000 10 000 vajadusel tõstetakse summa korterite) ostmine järgmise aasta eelarvesse investeeringud hooldekodude omatulude arvel- üksikute ruumide ümberehitus, Hooldekodude väikeinvesteeringud 10 000 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 40 000 Omatulude arvel avatäidete vahetus, kommunikatsioonid, sanitaarremont hoone soojustamine, riigieelarve, Risti Hooldekodu rekonstrueerimine 200 000 taastuvenergia lahendused, KIK, EL, EAS sanitaarremont riigieelarve, lisasoojustamine, Oru Hooldekodu rekonstrueerimine KIK, EL, EAS küttesüsteemi ümberehitus, 100 000 300 000 (suuremad investeeringuprojektid) CO2 toetus taastuvenergia lahendused, (2017) ventilatsioon, kõrvalhooned

68 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

investeeringud vastavalt loetelule iga-aastases vallaeelarves- Hallatavate asutuste (koolid, sanitaarremont, köögid, lasteaiad, noortekeskused, 40000 30000 30000 30000 30 000 120 000 300 000 riigieelarve, EAS avatäited, soojustamine, teeninduskeskused) ventilatsioon, elekter, vesi ja väikeinvesteeringud kanalisatsioon, tuleohutusnõuete täitmine jms

Suurinvesteeringud

Taebla Gümnaasium- hoone täielik kooli projekteerimine ja EL koolivõrgu renoveerimine energiasäästu ehitus, võimlakompleksi 10 000 200000 250 000 100 000 0 550 000 2 800 000 korrastamise põhimõtetest lähtudes ja arvestades rekonstrueerimine, staadioni meede uut ruumiprogrammi ehitus, sisustamine erainvestor, riigieelarve, >50 lisakoha loomine Oru Hooldekodu laiendamine 1 200 000 laen otsitakse kaasfinantseerijaid

E5. Vallavalitsuse tugev haldusvõimekus ja aktiivne külaliikumine

Kokku VAJADUS Lisarahastamise Investeeringu objekt 2016 2017 2018 2019 2020 eelarvest Märkused 2017-2020 allikas 2017-2020 Valla asutuste IT taristute 20 000 40 000 40 000 40 000 40 000 140 000 140 000 võimalikud EL IKT meetmed uuendamine (riist ja tarkvara) ühinemislepingu projekt.sh Linnamäe teeninduskeskuse Linnamäel kultuurisaali ümberehitamine 300 Riigieelarve, ehitus praeguse saali 35 000 300 000 0 0 600 000 600 000 multifunktsionaalseks 000 ühinemistoetus asemele, perearstikeskus, teeninduskeskuseks söökla laiendus, noortekeskus

69 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

hoone soojustamine, akende vahetus, ventilatsioon, Taebla Haridus ja Kultuurikeskus 30 000 50 000 0 0 0 80 000 500 000 riigieelarve, EAS soojasõlm vallamaja kohandamine uueks vallakeskuseks Summa täpsustatakse Asulaseltside avalikku huvi kandvate jooksvalt vastavalt 5000 5000 5000 5000 5000 20 000 20 000 LEADER projektide toetamine positiivsetele rahastusotsustele

MÄRKUSED 1. Investeeringu tegemise aasta on hinnanguline, eriti võõrvahenditest kavandatavate investeeringute osas. Investeeringute tegemise täpne aeg kavandatakse vastavalt meetmete avanemisele ja positiivsele rahastusotsusele. Võõrvahenditest saadavad investeeringud on prioriteetsed teiste investeeringute ees. Prioriteet nr 1 on Taebla koolihoone ja ühinemislepingust tulenevad investeeringud. 2. Konkreetsel aastal tehtavad investeeringud täpsustatakse jooksva aasta eelarves lähtudes KOV konkreetsest finantsseisust antud aastal 3. Esitatud maksumused on hinnangulised ja täpsustatakse vastavalt ehitusprojektidele, meetmete abikõlbulikkuse tingimustele ja läbiviidud riigihangete tulemusele

70

17. Arengukava elluviimisega seotud riskid

Lääne-Nigula valla arengukavas seatud eesmärkide ja ülesannete täitmise saavutamisel saab välja tuua järgmised olulised riskid ning võimalused nende maandamiseks:

R1. Majandusolude halvenemine ja eelarveliste vahendite nappus arengukavas kavandatu elluviimiseks, projektidega loodetud välisrahastus ei kata vajadust.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

 Jõupingutused eelarvetulude laekumise suurendamiseks (rahvastikuregistri korrastamine, munitsipaalasutuste parem majandamine, osutatavate teenuste hindade korrigeerimine, erasektori kaasamine, valla aktiivne turundamine uute elanike sisserändeks jms).  Konservatiivne eelarvepoliitika, püsikulude kontrolli all hoidmine ja vallavara heaperemehelik kasutamine (energia kokkuhoid, vahendite sihtotstarbeline kasutamine jms).  Kompetentsi kasvatamine projektide koostamiseks, soovide põhjendatuse ja nende kaalutluse suurendamine, lobitöö rahastajate ringis.  Koostöö naaberomavalitsustega ühtse teenuspiirkonna moodustamiseks ja teenuste osutamise mastaabisäästu saavutamine (üld- ja huviharidus, ühistransport, ühishanked jt).

R2. Poliitiline ebastabiilsus ja järjekindla pühendumuse puudumine otsustes, valla maine langus.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

 Vallavolikogu ja –valitsuse järjekindel avalikest huvidest kantud valla kestlikkust suurendav tegevus, investeeringute tagamine kokkulepitud tegevustesse;  Poliitikute ja ametnike aus ja avalik arutelu valla arengust, kõigi valla käekäigust huvitatute kaasamine otsustusprotsessi.  Teadmistepõhisus ja analüütiliste oskuste arendamine, volikogu liikmete ja ametnike kompetentsi suurendamine ja asjatundjate kaasamine.  Valla mainekujundusega teadlik tegelemine, positiivse kuvandi levitamine ja valla aktiivne esitlemine elu-, töö ja külastuse sihtkohana erinevatel kohtumistel, seminaridel, konverentsidel jms.

R3. Elanike majandusliku olukorra halvenemine, oodatust suuremad kulud sotsiaalkaitsele

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

 Valla ettevõtluspoliitika teostamine, mis on suunatud töökohtade loomisele, uutele investeerigutele, töötute abistamisele ja arengualade tulemuslikule kasutuselevõtmisele.  Sihtrühmadele suunatud ennetava tegevuse ja kompleksse vajadusepõhise teenuste osutamise rakendamine, abivajajate julgustamine sotsiaalvõrgustikku pöördumisel, konkreetsete toetuste/teenuste tagamine sihtrühmadele. Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Valmisoleku suurendamine kriisidega toimetulekuks, vabatahtlike kaasamine ja ligimese hoolivusele suunatud tegevuste võimestamine läbi koostöö eri osapooltega (vallavalitsus, mittetulundussektor, religiooniasutused, sotsiaalsed ettevõtjad jne).  Abivajajate psühholoogiline, pereelu, toimetuleku, tööõiguse ja ettevõtlusega alustamise alane nõustamine ja koolitamine.  Vabaühenduste arengu toetamine ja kogukonnateenuste osutamise delegeeerimine kohtadele.

R4. Valla keskkonnaseisundi ja miljööväärtuse halvenemine, külastajate arvukuse langus ja vähene huvi turismi- ning puhkemajanduse teenuste tarbimiseks.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

 Loodust säästva arengu põhimõtete range järgimine inimtegevuses, inimeste keskkonnateadliku käitumise propageerimine, külastajate liikumise organiseeritud korraldamine ja selleks vajaliku taristu rajamine.  Planeerimisalase tegevuse tõhustamine, ehitusjärelve ja heakorranõuete rakendamine, elanike ja ettevõtete initsiatiivide toetamine heakorra, valla miljööväärtuse ja keskkonnaalase teabe alal.  Keskkonnaseire ja keskkonna-alase järelvalve tugevdamine, keskkonnaohtude kaardistamine ja kiisireguleerimisplaani koostamine, õppuste läbiviimine elanike tervise ja vara kaitsmiseks.  Valla külastusobjektide viidastamine ja nende varustamine teabega, osalemine riiklikes ning rahvusvahelistes keskkonnaprojektides.

R5. Vähene koostöö poliitikute, keskvalitsuse ja naaberomavalitsustega, tagasihoidlik võimekus vallaelu protsesse ja teenuste osutamist ohjata.

Võimalikud lahendid riskide maandamiseks:

 Regulaarsed kohtumised parlamendisaadikute, ministeeriumite ja naaberomavalitsuste juhtidega, arengusihtide selge sõnastamine ja lahendusteks koostöö kandepinna teadlik laiendamine.  Valla hallatavate asutuste töö tõhustamine, teenuste osutamise optimeerimine ja uudsete lahenduste kasutuselevõtt (teenuste miinimumnõuete kehtestamine, e- teenuse osutamine, sotsiaalmeedia kasutamine jms).  Rahvusvahelise koostöö laiendamine, aktiivne osalemine piirkondlikes projektides ja investeeringutaotluste tegemises.

Riskide maandamine on osa valla juhtimisest ja neid võetakse arvesse valla igapäevases juhtimises ja arengukava elluviimises ning seire läbiviimisel.

18. Arengukava seire ja muutmine

Lääne-Nigula valla arengukava seire toimub kord aastas. Selle käigus koostatakse valla allüksuste poolt ülevaade arengukava täitmise käigust, ajakohastatakse valda iseloomustav statistiline materjal, täpsustatakse lahendamist vajavad probleemid ja arenguvajadused. Olulisel kohal on tegevuskava ja investeeringute tabelite läbiarutamine ning nende ajakohastamine nelja aasta perspektiivis koos valla eelarveliste vahendite kasutamise läbiarutamisega. Arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel,

72 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut.

Lääne-Nigula valla arengukava esitatakse Lääne-Nigula vallavalitsuse poolt vallavolikogule igal aastal augustis. Valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine on volikogu ainupädevus ja arengukava peab hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Arengukava peab olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

Kui Lääne-Nigula Vallavolikogu peab arengukava muutmist vajalikuks, paneb volikogu muudatused koos arengukava terviktekstiga avalikule väljapanekule vastavalt kehtivale avalike dokumentide menetlemise korrale, et tagada avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamine arengukava koostamisse. Arengukava muutmiseks loetakse visiooni ja arengumudelis esitatud eesmärkide, tegevuste ja investeeringute muutmist, milledel on oluline mõju valla arendus- ja valdkondlikele poliitikatele ning eelarvestrateegia kujundamisele. Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla. Samuti tuleb volikogul arengukava muutmise algatamisel teha otsus keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajaduse kohta.

Lääne-Nigula valla arengukava ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava vastuvõtmisest arvates.

Kasutatud allikad

 Eesti Hariduse Infosüsteem, www.ehis.ee  Eesti Haigekassa andmebaas.  Eesti Töötukassa, www.tootukassa.ee  Eesti Kasvuvisiooni 2018. Majandusarengu stsenaariumid.  Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüs aastaks 2020  Eesti regionaalarengu strateegia aastani 2020. Siseministerium.  Elukestva õppe strateegia 2014-2020.  Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seadus. 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus.  Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“.  Lääne maakonna arengustrateegias 2011-2025.  Läänemaa majandusülevaade 2012. Euroopa Liidu toetused 2008–2012.  Läänemaa üldhariduse arengukava 2012-2018.  Lääne-Nigula valla hoonete energiatarbe ja termouuring.  MTÜ Lääne-Eesti Turism tegutsemise raamdokument 2010-2015.  Oru valla arengukava 2006-2014, arenguvisiooniga aastani 2018. Oru Vallavolikogu määrus 20. jaanuar 2011 nr 24.  Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse arengukava 2006-2015.  Politsei- ja Piirivalveameti koduleht. http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/analuus-ja-statistika/statistika.dot.  Risti valla arengukava 2003-2018.  Seletuskiri „Lääne-Nigula valla 2014 aasta eelarve“ juurde.  Sotsiaalministeeriumi koduleht: http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalteenuste-ja- toetuste-andmeregister-star/kuustatistika-aruanded-sisselogimine/kuustatistika- aruanded-piiranguga.html.  Statistikaameti andmekogud, www.stat.ee  Taebla valla arengukava aastateks 2012-2021.

73 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Tasuvusuuring (CBA) ühistranspordi teenuse pakkumise parandamiseks Lääne- Harjumaal ja Läänemaal.  Tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”.  Marimetsa piirkonna turismimajanduse arengustrateegia.

Lisad

Lisa 1. Lääne-Nigula valla elanike suuremad tööandjad

Väljamakse tegija Kant Väljamakseid LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS 1 (kõik väljamaksed) 209 2 AS RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS Taebla 69 3 PKC EESTI AS Haapsalu 40 4 TRADEX, AS Palivere 36 5 CIPAX EESTI AS Taebla 33 6 NAP KONSULT OÜ Taebla/Oru 33 (sh Taebla, Risti, 7 HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU Palivere, Linnamäe) 30 8 PÄÄSTEAMET (sh Risti) 27 9 MULLO TRANSPORT, AS Taebla 23 10 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Uuemõisa 21 11 PAL-KLAAS, AS Palivere 20 12 AKTSIASELTS NORDIC LUMBER Palivere 20 13 PVMP-ELEKTIKA OÜ Haapsalu 20 14 FAVOR, AS Taebla 19 15 HAAPSALU VIIGI KOOL Palivere 19 16 WOODMADE OÜ Taebla/Oru 19 17 KAITSELIIT 18 18 DINOXO OÜ Palivere 18 19 NIGULA PIIM, OÜ Taebla 17 AKTSIASELTS LINNAMÄE 20 LIHATÖÖSTUS Oru 17 21 PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OÜ Risti 17 22 PALIVERE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU Palivere 15 Allikas: Maksu ja Tolliamet, 02.2013

Lääne-Nigula valla Taebla-Palivere piirkonna elanike suuremad tööandjad TAEBLA VALLAVALITSUS (seisuga 2013, Taebla 1 enne ühinemist) 108 2 AS RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS Taebla 61 3 TRADEX, AS Palivere 32 4 CIPAX EESTI AS Taebla 28 5 PAL-KLAAS, AS Palivere 21 6 NIGULA PIIM, OÜ Taebla 20 7 AKTSIASELTS NORDIC LUMBER Palivere 20 8 PKC EESTI AS Haapsalu 19 9 FAVOR, AS Taebla 16 10 HAAPSALU VIIGI KOOL Palivere 16

74 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

11 MULLO TRANSPORT, AS Taebla 15 12 PVMP-EX, OÜ Haapsalu 15 13 NAP KONSULT OÜ Oru/Taebla 15 14 HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU 15 15 PALIVERE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU Palivere 14 16 DINOXO OÜ Palivere 13 17 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Uuemõisa 11 18 TAEBLA KODU, AS Taebla 11 19 HEAL, AS Haapsalu 10 20 KAITSELIIT 9 Allikas: Maksu ja Tolliamet, 10.2013

Lääne-Nigula valla Oru piirkonna elanike suuremad tööandja ORU VALLAVALITSUS (seisuga 2013, Oru 1 enne ühinemist) 57 2 AKTSIASELTS LINNAMÄE LIHATÖÖSTUS Oru 18 3 NAP KONSULT OÜ Oru 14 4 ATRIA FARMID OÜ Oru 12 5 PKC EESTI AS Haapsalu 9 6 ARNE TAMM, OÜ Oru 6 7 K.U. ORU AUTO OÜ 6 8 PVMP-EX, OÜ Oru 6 9 CIPAX EESTI AS Taebla 5 10 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Uuemõisa 5 11 LÄÄNEMAA VEOAUTOKESKUS, OÜ Taebla 5 12 LÄÄNE TEED OÜ 5 13 TALUM OÜ Uuemõisa 5 14 HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU 5 15 TENE KAUBANDUS, OÜ Haapsalu 4 16 HAAPSALU UKSETEHASE AS Haapsalu 4 17 AS RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS Taebla 4 18 UUEMÕISA AUTOKESKUS, OÜ Uuemõisa 4 19 LÄÄNEMAA HAIGLA, SIHTASUTUS Haapsalu 4 20 SWEDEST MOTEL GROUP, AS Noarootsi 4 Allikas: Maksu ja Tolliamet 10.2013

Lääne-Nigula valla Risti piirkonna elanike suuremad tööandjad RISTI VALLAVALITSUS (seisuga Risti 1 2013, enne ühinemist) 64 2 PIIRSALU PÕLLUMAJANDUSE OÜ Piirsalu 18 3 PÄÄSTEAMET 15 4 LÄÄNE RISTI, AS Risti 10 5 KAITSEVÄGI 9 6 PKC EESTI AS Haapsalu 8 7 HAAPSALU TARBIJATE ÜHISTU 7 8 TAEBLA VALLAVALITSUS Taebla 6 9 MULLO TRANSPORT, AS Taebla 5

75 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Risti 10 (RMK) 4 11 TRADEX, AS Palivere 4 PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA, 12 SIHTASUTUS 4 13 SIMTECH OÜ Tallinn 4 14 AS RANNAROOTSI LIHATÖÖSTUS Taebla 4 15 VÄVARS OÜ Risti 4 16 SKYWIND OÜ 4 17 HRX, AS 3 18 DSV TRANSPORT AS 3 19 SEVE EHITUSE AS 3 20 DINOXO OÜ Palivere 3 Allikas: Maksu ja Tolliamet, 10.2013

76 Lisa 2. Lääne-Nigula valla tootmisalade iseloomustus

Nimetus Asukoht Suurus Toimivad ettevõtted Kehtivad Olulisemad sõlmprobleemid ja kitsaskohad ja nende ha. planeeringud lahendamise võimalused Kehtestamise aeg 1 Taebla-Kadarbiku tootmisala 1.1 Taebla tootmisala Taebla alevik 10 ha Cipax Eesti AS Taebla tööstusala Taebla keskasulas asuv tööstuspiirkond. Ala on arendatud ning (Nurme tn aleviku OÜ Läänemaa detailplaneering vaba maad ettevõtetel laienemiseks ei ole. Hetkel on ilma poole) Veoautokeskus Kehtest.17.10.2013 aktiivse kasutuseta Tööstuse 2 kinnistu (võimalik perspektiivne Põlde Traktor, uus ettevõte) ja Tööstuse 4 (ala vahetas omanikku 2013) OÜ Primatek, AS Arenguvajadused: Taebla Kodu, OÜ  Tööstuse tn ja Nurme tn valgustuse väljaehitamine Vinkel SV  Piirkonna kanalisatsiooni ja sademevee uuendamine Krabi Grupp  Nurme tn kergliiklustee väljaehitamine  Veo tänava väljaehitus, Tööstuse (osaliselt) ja Nurme tn kapitaalremont  Tööstuse 2 hoonestus varisemisohtlik  Taebla bussipeatus amortiseerunud, puudub käimla 1.2 Taebla tootmisala Kadarpiku küla 2,4 ha Põlde Traktor Taebla ÜP Krundile ehitamiseks tuleb algatada detailplaneering. 2 (Nurme tn Vajalik Maaüksusel puuduvad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Haapsalu poole, Detailplaneering Perspektiivne arendusala seotud eelmisega)

1.3 Suured tootmismaa sihtotstarbega maaüksused, mis on suures osas hoonestamata. Kadarpiku tootmisala loodi kunagise EPT Kaubabaasi alal, seal olid varumiskontor, kütuselaod, väetiselaod, teraviljakombinaat. Ladudeni viisid kaks Kadarpiku raudteeharu. tootmisala Kadarpiku küla 34 ha Mullo Transport AS Taebla ÜP Tänaseks on raudteed ja paljud hooned lammutatud, reaalselt Farm Plant Eesti AS Vajalik tegutseb teravilja kokkuost japuidufirma. Maatükid müügis Grinding Wood AS detailplaneering Perspektiivne arendusala. Arendamiseks vajalik detailplaneering. Oü Nap Konsult Arenguvajadused:  Detailplaneeringu koostamine  Kaubalao tänava rekonstrueerimine sh laiendamine.  Varisemisohtlike hoonete ja rajatiste lammutamine;  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni uuendamine; Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

 Kergliiklustee ehitus Taebla alevikust tootmisalani (osana Taebla-Rannaküla kergliiklusteest)  Piirkonna valgustuse väljaehitamine  Tuletõrjeveesüsteemide uuendamine  Perspektiivis raudtee taastamisel võimalik raudteeharude taastamine kaubaveo eesmärgil. Kajastada raudtee projektis. Säilitada trassikoridorid 3 Palivere tootmisala Palivere alevik 28 ha AS Nordic Lumber, Endisel Palivere Ehitusmaterjali Tehase maa-alal. Vaba maa-ala Pal-Klaas AS, arendusalal piiratud. Pal-Klaas, Tradex ja Armer pääsevad oma Tradex AS, maaüksustele ainult Nordic Lumberi kinnistul asuva tee kaudu. Armer A &V OÜ Detailplaneeringu alusel saaks tee maaüksuse eraldada. Arenguvajadused:  Piirkonna ühisveevärgi, kanalisatsiooni ning tuletõrjeveesüsteemide uuendamine;  Kergliiklustee väljaehitamine Palivere alevikust tootmisalani  Lähtru tee ja arendusala siseteede valgustuse ehitus  Arendusalal paiknevad varisemisohtlikud hooned (nõukogudeaegsed ehitusmaterjalitehase hooned)  Andmeside kvaliteet, valguskaabli vedamine tootmisalani (mitmed ettevõtet vajavad kiiret andmesidet (Tradex AS, Pal Klaas) 4 Lääne Risti AS Risti üp- kehtestatud Endise „Vasara“ tootmisala. Risti alevik ca 3 ha 07.11.2007 Risti Arenguvajadused: Risti tootmisala vallavolikogu  Varisemisohtlike hoonete lammutamine määrusega nr 12  Kasutuseta tootmishoonete kohandamine tootmiseks 5 OÜ Nigula Piim, Nigula küla tööstus- Endise „Sõpruse“näidiskolhoosi tootmisala, mis erastamise käigus MJ Prennex OÜ, ja tootmispiirkonna on jagatud mitmele omanikule. Nigula Piim OÜ kasutuseta Nigula tööstusala Trifolium OÜ detailplaneering farmihooned, osa on antud rendile saekaatrile. Nigula küla Keht.21.08.2003 Perspektiivne arendusala. 14 ha Probleemiks ala killustatus, osa omanikke pole kätte saadavad 6 Linnamäe Linnamäe küla OÜ Oru Auto Puudub detailplaneering, ala pole süsteemselt arendatud. tööstusala OÜ Kolm Otti Arenguvajadused: As Krooning Oru üp-kehtestatud  Puudub tuletõrjevesi, Linnamäe Katlamaja M.Ledis 11.12.2008 Oru arendusprojekt katab piirkonna osaliselt; transporditeenus vallavolikogu  Üks maa-ala omanik sundlikvideerimisel; OÜ Linnamäe Kodu otsusega nr 195  Hoonete vilets seisukord;

78 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

OÜ Metlin  Vajalik elektrivõimsuse suurendamine. Falmar OÜ

7 Palivere 2 OÜ Dinoxo Taebla ÜP  Tootmisalani viiva Antsu tee mustkatte ehitus; tootmisala Allikmaa küla 1, 75 ha  Kergliiklustee ehitus Palivere alevikust kuni tootmisalani;  Tuletõrje veevõtukoha korrastamine; 8 ca 16,5 Piirsalu POÜ Risti üp Piirsalu OÜ omand-suurfarm ja töökoda olemas Piirsalu tootmisala Piirsalu küla ha 9 Vävars OÜ Risti üp Puidutööstus Kuijõe tootmisala Kuijõe küla Ca 4 ha 10 Kekkilä Eesti OÜ Oru üp-kehtestatud Turbatööstus- riigimaa antud kasutusse. 11.12.2008 Oru Joogivee probleemid- Salajõe ja Niibi küla kaevude vesi on Ca 270 vallavolikogu rikutud, üks võimalik põhjus turbatootmise tõttu tekkinud Niibi tootmisala Niibi küla ha otsusega nr 195 hõljum. 11 AS Rannarootsi Taebla ÜP Lihatööstus Lihatööstus  Tootmiskompleksi puhastusseadmed vajavad rekonstrueerimist.  Tootmisala energiavarustuse rekonstrueerimine ja võimsuse suurendamine (uue kõrgepingeühenduse ehitamine Laikmaa jaotlast). Hetkel toidab tootmisala (AS Rannarootsi Lihatööstus) õhuliin Taebla vanast alajaamast, selle läbilase on piiratud ning sellest Kirimäe tootmisala Kirimäe küla ca 6 ha tulenevalt tootmise laiendamine on küsitav. 12  Tootmisalani kulgeva tee mustkatte alla viimine AS Linnamäe Oru ÜP  Kasutuseta hoonete lammutamine Uugla tootmisala Uugla küla Ca 6 ha Lihatööstus

79 Lisa 3. Hoonete kaalutud energiaerikasutus

KEK kWh/m² Jrk Nimetus Märkus aastas 1 Risti hooldekodu 307 2 Risti koolimaja 205 3 Risti lasteaed 144 4 Risti vallamaja 149 5 Oru koolimaja 188 Hoonel on energiamärgis 6 Oru vallamaja 152 Hoone on energiamärgis 7 Oru hooldekodu 468 8 Linnamäe lasteaed 116 9 Palivere ANK 248 10 Palivere kool 163 11 Palivere lasteaed 177 12 Palivere spordihoone 223 Kaks ehitusregistri koodi, mõlemale jääb sama 13 Taebla Gümnaasium/internaat 209 tulemus 14 Taebla vallamaja 133 Hoone on alakasutuses 15 Taebla lasteaed 265 Hoonel on ehituslik märgis

Lisa 4. Õpilaste arvu prognoos koolide lõikes Kool 2013/ 2014/ 2015/ 2016/ 2017/ 2018/ 2019/ 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Oru Kool I kl. 7 11 3 10 4 9 7 II kl. 9 10 11 3 10 4 9 III kl. 13 9 10 11 3 10 4 IV kl. 7 13 9 10 11 3 10 V kl. 11 7 13 9 10 11 3 VI kl. 11 11 7 13 9 10 11 VII kl. 11 15 15 11 17 13 14 VIII kl. 18 15 15 15 11 17 13 IX kl. 9 18 15 15 15 11 17 KOKKU 96 109 98 97 90 88 88 Palivere Põhikool I kl. 6 9 6 7 6 8 7 II kl. 6 6 9 6 7 6 8 III kl. 9 6 6 9 6 7 6 IV kl. 11 9 6 6 9 6 7 V kl. 7 11 9 6 6 9 6 VI kl. 7 7 11 9 6 6 9 VII kl. 9 7 7 11 9 6 6 VIII kl. 10 9 7 7 11 9 6 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

IX kl. 10 10 9 7 7 11 9 KOKKU 75 74 70 68 67 68 64 Risti Põhikool I kl. 5 8 5 7 8 12 5 II kl. 6 5 8 5 7 8 12 III kl. 9 6 5 8 5 7 8 IV kl. 7 9 6 5 8 5 7 V kl. 8 7 9 6 5 8 5 VI kl. 6 8 7 9 6 5 8 VII kl. 8 6 8 7 9 6 5 VIII kl. 8 8 6 8 7 9 6 IX kl. 4 8 8 6 8 7 9 KOKKU 61 65 62 61 63 67 65 Taebla Gümnaasium I kl. 17 24 17 14 9 16 10 II kl. 18 18 24 17 14 9 16 III kl. 18 17 18 24 17 14 9 IV kl. 10 18 17 18 24 17 14 V kl. 17 11 18 17 18 24 17 VI kl. 11 17 11 18 17 18 24 VII kl. 11 11 17 11 18 17 18 VIII kl. 12 11 11 17 11 18 17 IX kl. 23 12 11 11 17 11 18 X kl. 16 20 12 11 11 17 11 XI kl. 20 16 20 12 11 11 17 XII kl. 15 20 16 20 12 11 11

KOKKU 188 195 192 190 179 183 182

Lisa 5 Vallavalitsuse ja asutuste töötajate keskmine vanus

Töötajate Pedagoogide/hooldajate keskmine vanus keskmine vanus Risti Lasteaed 41 41 Vallavalitsus (sh noortekeskused) 41 Linnamäe Lasteaed 43 43 Palivere Lasteaed 49 48 Taebla Lasteaed 49 49 Oru Kool 44 40 Risti Põhikool 44 41 Palivere Põhikool 46 43 Taebla Gümnaasium 55 54 Oru Hooldekodu 54 56 Risti Hooldekodu 57 55

81 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022

82