2004. Aasta Peaministri Tänukirja Ja Mastivimpli Saajad
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Vomaar08 26 LISA 1
Kinnitatud Vastseliina Vallavolikogu määrusega 29.10.2008a nr 1-1.1/26 teenr teenimi teepikkus laius k_teeliik k_omand talud 2008 2009 2010 märkused 8740001 Viitka-Tserepi 1625 maantee KOV tee 2 8740002 Viitka-Variksaar 628,73 maantee KOV tee 3 remonditud 2007 8740003 Tsäpsi - Lauri 1780,44 maantee KOV tee 5 remonditud 2005 8740004 Viitka vana tee 2279,26 maantee KOV tee 9 137 606 2005 augud parandatud killustikuga, pindamine 2008 8740005 Saarde - Viitka 3153,82 maantee KOV tee 10 remonditud2003 8740006 Viitka-Palm 2431,68 maantee KOV tee 3 8740007 Viitka - Savihoovi 2814,62 maantee KOV tee 4 524 286 remonditud 2008 8740008 Viitka - Tael 618,66 maantee KOV tee 1 8740009 Viitka - Vatsa 2144,27 maantee KOV tee 2 41 500 remonditud 2006, remont 2008 8740010 Asunduse keskus 243,19 maantee KOV tee 6 2,5 x pindamine tänaval, 2007 8740011 Asunduse-Kutsar 1400,75 maantee KOV tee 3 * 8740012 Asunduse-Möldri 1826,84 maantee KOV tee 9 remonditud 2006 8740013 Kapera-Parmann 795,56 maantee KOV tee 3 8740014 Kapera-Kornitsa 1200,58 maantee KOV tee 3 * 8740015 Kapera-Savioja 1812,32 maantee KOV tee 2 8740016 Kapera-Pärg 939,21 maantee KOV tee 1 208 347 remonditud 2008 8740017 Möldri-Sõmer 222,62 maantee KOV tee 1 hooldus remont 2008 8740018 Kapera-Verrev 406,39 maantee KOV tee 2 145 030 remonditud 2008 8740019 Möldri - Puutka 2020,38 maantee KOV tee 7 remonditud 2007 8740020 Möldri-Mark 706,76 maantee KOV tee 2 * remonditud 2003 8740021 Möldri-Plessi 2373,31 maantee KOV tee 9 * remonditud 2003 8740022 Plessi-Raudvassar 495,12 maantee KOV tee 1 * 8740023 -
Lääne-Nigula Vallavalitsus Määrus
LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS MÄÄRUS Taebla 04.12.2018 nr Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikutele. § 2. Üldsätted (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) elukohajärgne kool on käesolevas määruses toodud või vanema taotlusel Lääne-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt isikule määratav elukohajärgne munitsipaalkool; 2) isik on koolikohustuslik isik, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne elukoht asub Lääne-Nigula valla haldusterritooriumil, samuti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud isikud, kelle elukoht on Lääne-Nigula vald. (2) Lääne-Nigula vald tagab igale isikule, kelle elukoha aadress Eesti rahvastikuregistri andmete põhjal on Lääne-Nigula vald, võimaluse omandada põhiharidus Lääne-Nigula valla munitsipaalkoolis või muu kohaliku omavalitsuse munitsipaalkoolis vastavalt omavalitsuste vahelistele kokkulepetele. § 3. Elukohajärgse kooli määramine (1) Isikule elukohajärgse kooli määramisel arvestab vallavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõikes 1 sätestatud asjaoludega. (2) Isiku elukohajärgseks kooliks on: 1) Kullamaa Keskkool, kui tema elukoht Eesti -
(Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22 -
Lääne-Nigula Valla Arengukava 2014-2022
LISA 1 Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusele nr 42 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.10.2015 määrusega nr 16 Muudetud Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.09.2016 määrusega nr 19 Lääne-Nigula Vallavolikogu Lääne-Nigula Vallavalitsus LÄÄNE-NIGULA VALLA ARENGUKAVA 2014-2022 Taebla 2014 Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022 Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Lääne-Nigula valla asukoht ja maakasutuse iseloom ............................................... 6 2. Rahvastik ............................................................................................................................. 6 3. Looduskeskkond ja muinsuskaitse .............................................................................. 12 4. Ettevõtlus ja töökohad................................................................................................... 13 5. Planeeringud ja arenduspiirkonnad ........................................................................... 16 6. Avalikud teenused .......................................................................................................... 17 6.1. Alusharidus ............................................................................................................... 18 6.2. Üldharidus ................................................................................................................. 21 6.4. Noorte ametiõpe ja kõrgharidus ......................................................................... -
Valla Ajaleht Nr 1
HOIDKE END JA OMA LÄHEDASI Lääne-Nigula NR 1 2021 valla JAANUAR ajaleht Lõpuks ometi! Lääne-Nigula elanike arv 2020. aastal kasvas Mikk Lõhmus Suhtarvuna aga kasvas enim Enivere küla Martna külje all, lausa Tabeleid vaadates, siis muudatused külade elanike arvus on Vallavanem 2 korda - senise 2 elaniku asemel elab külas nüüd 4 inimest © väikesed ning teinekord mõjutab juba üheainsa pere sisse- või väljakolimine näitajaid tunduvalt. Aasta alguses on sobiv aeg heita pilk ka möödunud aasta rahvas- tikuprotsessidele. Kui aasta tagasi 2019. aastale hinnangut andes võis olla ettevaatlikult positiivne, siis 2020 tõi rõõmsa üllatuse- Olgu veel öeldud, et valla suurimad asulad on 832 elanikuga Taeb- la alevik, 661 Palivere alevik 536 Risti na kaasa valla rahvaarvu kasvu. + 4 ei ole ju kui teab mis suur elanikuga ja elanikuga ale- vik. Väikseim asula on 1 küla Rõude lähedal number, aga minu hinnangul siiski märgiline, tõestades seda, et elanikuga Soo-otsa 4 maapiirkonna saatuseks ei ole mitte alati rahvast tühjaks voo- ja Lemmikküla (Kullamaa). Eniveres elab inimest. lamine ning teiseks seda, et üha olulisemaks eesmärgiks saab valla avalike teenuste arendamine ja hea elukeskkonna loomine. Valla täpsusega -113, 2% Taebla 21% -1531, - 886,12% ■1 Martna - 11% Risti-885,12% Noarootsi -857,12% - 339, 5% Palivere 813,11%"* Oru - 978,14% Taebla1 11 2Rõude 8 Murelikukskuvalt kukub teeb1011Kullamaa456789 rahvaarvuVedraTagavereLeedikülaPiirsaluSaunjaRõumaKoelaPiirsalulangusPaliveres(alevikus-23),876jät-piirkond. Kokkuvõtteks – Lääne-Nigula vald suudab tagada hea elukesk- ElanikePälliarv vähenes:123456789 3 8 SooluPalivereKullamaaKuijõeNigulaRistiLiiviUbasaluLinnamäe-23-10-9-8-6-5 konna ning rahvastiku arvu kasv annab hea signaali nii volikogule kui valitsusele, et paremad avalikud teenused ning investeeringud taristusse on väga olulised. -
LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD .................................................................................... -
114 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
114 buss sõiduplaan & liini kaart 114 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 114 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 14:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 114 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 114 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 114 buss sõiduplaan 97 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:50 teisipäev 14:50 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 14:50 Turu neljapäev 14:50 Jüri, Võru reede 14:50 Soo laupäev Ei sõida 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 14:50 Kose Kose tee, Võru Valgjärve 2 Pappjärve Tänav, Võru 114 buss info Suund: Võru Bussijaam Aiandi Peatust: 97 1 Ööbiku Tänav, Võru Reisi kestus: 220 min Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kose, Veskisalu Valgjärve, Aiandi, Veskisalu, Lohu, Räpo, Tootsi, Holsta, Kopra, Voki, Halla, Vana-Saaluse, Rauba, Lohu Vastseliina, Metsatuka, Juulamäe, Vana-Vastseliina, Tallinn — Tartu — Võru — Luhamaa, Estonia Plessi, Kalatsova, Meremäe, Serga Teerist, Kitse, Uusvada, Tobrova, Kasakova, Rokina, Obinitsa, Räpo Karamsina, Korski, Polovina, Veski, Võmmorski, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Matsuri, Pilleri, Tootsi Kesk-Nedsaja, Nedsaja, Soe, Treski, Reha, Lobotka, Värska, Väike-Rõsna, Värska Veekeskus, Värska Holsta Sanatoorium, Väike-Rõsna, Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Kopra Koidula, Koidula Piiripunkt, Koidula Jaam, Kolodavitsa, Võmmorski, Veski, Veretino, Küllätüvä, Voki Uusvada, Kitse, Serga -
Esikaane Foto
Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora -
Ridala Valla Üldplaneering
ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ RIDALA VALLAVALITSUS RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING 2010 Ridala – Pärnu ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Ridala Vallavalitsus RIDALA VALLA ÜLDPLANEERING SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA ..................................................................................................................................3 1 RUUMILISE ARENGU PÕHIMÕTTED 2015 .....................................................................4 1.1 ASENDIST TULENEVAD ARENGUVÕIMALUSED ............................................................................. 4 1.2 RAHVASTIK JA ASUSTUSJAOTUS .................................................................................................. 5 1.2.1 Asustus ja asulate omavahelised suhted ................................................................................ 6 1.2.2 Rahvaarvu prognoos ............................................................................................................. 7 2 MAA- JA VEEALADE KASUTAMISTINGIMUSED ..........................................................8 2.1 ALADE RESERVEERIMINE ............................................................................................................ 8 2.1.1 Elamualad ........................................................................................................................... 10 2.1.2 Segahoonestusega alad ....................................................................................................... 11 2.1.3 Tootmisalad ........................................................................................................................ -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Lääne Maakonna Looduse Üksikobjektide Kaitse Alla Võtmine” Eelnõu SELETUSKIRI
Keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 6 alusel. Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla 18 uut looduse üksikobjekti (kaks puud ja 16 rändrahnu või rahnude rühma) ning määratakse nende piiranguvööndi ulatus. Seetõttu täiendatakse kaitse alla võetavate objektidega keskkonnaministri 27. mai 2021. a määrust nr 27 „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus”. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmisele kohaldatakse LKS § 11 lõike 3 kohast menetlust. Looduse üksikobjektid asuvad Lääne maakonnas Haapsalu linnas ja Lääne-Nigula vallas. Eelnõukohase määrusega muudetakse ka keskkonnaministri 13. aprilli 2020. a määrust nr 18 „Järva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus“, et tagada õiguse ühetaoline kohaldamine. Muudatused määruses on tehnilised ja nendega tagatakse, et üksikobjektide piiranguvööndi muutmisel on edaspidi vaja muuta üksnes ühte määrust – keskkonnaministri 18. novembri 2019. a määrust nr 62 „Järva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus”. Üksikobjektide kaitse on tagatud kolme eri õigusaktiga: kaitse alla võtmise otsus, piiranguvööndi ulatuse märamise otsus ja kaitsekord. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise -
Läänemaa Üksikobjektide Kaitse Alla Võtmine Ja Piiranguvööndi Ulatuse Määramine
Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi üksikobjektide kaitse-eeskiri) on üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks nende teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus. Kavas on võtta Lääne maakonnas kaitse alla 17 uut looduse üksikobjekti. Kaitse alla võetakse kaks puud: Must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas ja Tamme tamm Lääne- Nigula vallas Rannajõe külas. Tegemist on heas seisukorras ja erakordsete mõõtmetega üksikpuudega, mistõttu need omavad dendroloogilist ja esteetilist väärtust. Kaitse alla on kavas võtta 15 rahnu ja rahnude rühma: Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Allikmaa purunenud rändrahn ja Kingati rändrahn, Dirhami/Derhamni külas Dirhami rahn ja Dirhami kivikülv, Einbi / Enby külas Paslepa kivikülv, Nõva külas Metskonna kivi, Rooslepa/Roslepi külas Laevarahn/Oamusa stain, Saare/Lyckholmi külas Saare rahn, Vanaküla/Gambyni külas Kivinõmme kivikülv, Klaanemaa nõmme Suurrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi ja Sendri kaksikud, Peraküla rannavees Liivanina kivid ning Rannaküla rannavees Toomanina Suurkivi. Tegemist on tähelepanuväärsete mõõtmetelt suurte (üldjuhul kõrgus üle 2 m, ümbermõõt üle 16 m) rändrahnudega. Mitme rahnu ja rahnude rühma puhul on tegemist neugrundbretšaga, mis on levinud vaid Loode-Eestis