Vomaar08 26 LISA 1
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Setomaa Vald
RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku -
(Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22 -
Uuriv Õppetöö B
B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26 -
LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD .................................................................................... -
Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks. -
114 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
114 buss sõiduplaan & liini kaart 114 Võru Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 114 buss liinil (Võru Bussijaam) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Võru Bussijaam: 14:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 114 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 114 buss saabub. Suund: Võru Bussijaam 114 buss sõiduplaan 97 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 14:50 teisipäev 14:50 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 14:50 Turu neljapäev 14:50 Jüri, Võru reede 14:50 Soo laupäev Ei sõida 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 14:50 Kose Kose tee, Võru Valgjärve 2 Pappjärve Tänav, Võru 114 buss info Suund: Võru Bussijaam Aiandi Peatust: 97 1 Ööbiku Tänav, Võru Reisi kestus: 220 min Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kose, Veskisalu Valgjärve, Aiandi, Veskisalu, Lohu, Räpo, Tootsi, Holsta, Kopra, Voki, Halla, Vana-Saaluse, Rauba, Lohu Vastseliina, Metsatuka, Juulamäe, Vana-Vastseliina, Tallinn — Tartu — Võru — Luhamaa, Estonia Plessi, Kalatsova, Meremäe, Serga Teerist, Kitse, Uusvada, Tobrova, Kasakova, Rokina, Obinitsa, Räpo Karamsina, Korski, Polovina, Veski, Võmmorski, Kolodavitsa, Koidula Jaam, Koidula, Matsuri, Pilleri, Tootsi Kesk-Nedsaja, Nedsaja, Soe, Treski, Reha, Lobotka, Värska, Väike-Rõsna, Värska Veekeskus, Värska Holsta Sanatoorium, Väike-Rõsna, Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Kopra Koidula, Koidula Piiripunkt, Koidula Jaam, Kolodavitsa, Võmmorski, Veski, Veretino, Küllätüvä, Voki Uusvada, Kitse, Serga -
LISA KINNITATUD Vastseliina Vallavolikogu 28.11.2012 Määrusega Nr 1-1.1/22
LISA KINNITATUD Vastseliina vallavolikogu 28.11.2012 määrusega nr 1-1.1/22 MUUDETUD Vastseliina vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/5 Avalikult kasutatavate teede nimekiri tee kogupikkus pikkus (m)/ pikkus (m)/ tee nr. teenimi (m) KOV avalik omandivorm 8740001 Viitka-Tserepi 1635 1635 avalik 8740002 Viitka-Variksaar 530 530 avalik 8740003 Tsäpsi-Lauri 950 950 avalik 8740004 Viitka vana tee 1000 1000 KOV 8740005 Viitka-Saarde 3153 1312 1841 avalik/ KOV 8740006 Viitka-Palm 2430 1761 669 avalik/ KOV 8740007 Viitka-Savihoovi 3015 3015 KOV 8740008 Viitka-Olesk 455 455 avalik 8740009 Viitka-Vatsa 1267 490 777 avalik/ KOV 8740010 Asunduse keskus 243 243 KOV 8740011 Asunduse-Kutsar 663 663 avalik 8740012 Asunduse-Möldri 1827 204 1623 avalik/ KOV 8740013 Kapera-Parmann 692 692 avalik 8740014 Vastseliina-Kornitsa 214 214 avalik 8740015 Kapera-Savioja 1812 1812 avalik 8740016 Kapera-Pärg 940 940 avalik 8740017 Möldri-Sõmer 225 225 avalik 8740018 Möldri-Verrev 666 666 avalik 8740019 Möldri-Puutka 2114 1762 352 avalik/ KOV 8740020 Möldri-Mark 864 341 523 avalik/ KOV 8740021 Möldri-Plessi 2249 2249 avalik 8740022 Plessi-Raudvassar 495 495 avalik 8740023 Plessi-Ramp 255 255 avalik 8740024 Plessi-Kuhlap 315 315 avalik 8740025 Plessi-Hollo 887 609 278 avalik/ KOV 8740026 Möldri-Sikk 657 657 avalik 8740028 Asunduse-Roosiku 308 308 KOV 8740029 Vana-Vastseliina-Einla 472 241 231 avalik / KOV 8740030 Vana-Vastseliina park 1010 599 411 avalik/ KOV 8740032 Illi-Kaur 304 304 avalik 8740033 Illi-Mägi 296 296 avalik 8740034 Raadi-Mutsu 1584 854 730 avalik/ -
2004. Aasta Peaministri Tänukirja Ja Mastivimpli Saajad
2004. aasta peaministri tänukirja ja mastivimpli saajad HARJU MAAKOND – kokku 88 Anija vald Helja ja Uwe Soodla – Ahtama talu, Soodla küla Toomas Laagriküll – Sinike talu, Ülejõe küla Riina ja Lembit Hallkivi – Kivila talu, Alavere küla Anneli ja Andres Verpson – Tollu talu, Kihmla küla Juta ja Aksel Vainola – Nurme maja, Kaunissaare küla Harku vald Tiia ja Ekvart Nurme – Kangru talu, Liikva küla Perekond Ungerson – Jõeääre talu, Vaila küla Jõelähtme vald Toomas Valtmann-Valdson – Uitro 1, Neeme küla Aivar Haav – Miku 3, Ihasalu küla Jaak Saarma – Tõnu III, Jõelähtme küla Arno Haavel – Tammimäe, Koogi küla Härm Sepp – Mihkli, Kostiranna küla Kernu vald Maike ja Lembit Murd – Karjatse elamu, Haiba küla Tiia ja Aivo Rosenberg – Roosimäe elamu, Muusika küla Merike ja Endel Kangur – Kulli elamu, Mõnuste küla Korteriühistu Ruila 37 – Ruila küla Kiili vald Margit Hiie – Toominga 1, Kiili alevik Valdor Tammik – Kreegi 3, Kiili alevik Pille Jõgis – Eeruma 4, Kiili alevik Kalev Liiv – Saare, Mõisaküla küla Kose vald Korterelamu - Sepa 4, Kuivajõe küla Sirje ja Aleksander Leonov – Alu 6, Kose alevik Reet ja Tiit Saarmets – Metsa 22, Kose-Uuemõisa alevik Raoul Aalberg – Hiieotsa talu, Tammiku küla Kuusalu vald Peeter Rohi – Kärnali talu, Liiapeksi küla Peep Evart – Oru talu, Kaberla küla Vallo ja Margit Valdna – Valdna talu, Kaberla küla Väino Lüüsalu – Oja talu, Mäepea küla Kõue vald Valve ja Vello Palm – Nurme, Vanamõisa küla Jako Eentsalu – Mätliku, Kadja küla Ermo Veelain – Vesiloigu, Harmi küla Sulev Piirsalu – Papli, Silmsi küla Loksa vald -
Rahvaraamatukogude Aastaaruande Struktuur 2005
1 Sisukord Võrumaa Keskraamatukogu aastaaruanne 2013 ................................................... 2 1.Põhilised tegevussuunad ................................................................................. 2 2. Juhtimine ........................................................................................................ 3 2.1 Raamatukogude tegevust reguleerivad dokumendid ja nõukogud: .......... 3 2.2Eelarve ........................................................................................................ 4 2.3 Struktuur .................................................................................................... 6 2.4 . Personali juhtimine ja areng .................................................................... 7 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ................................................................ 11 2.6 Raamatukogu arendustegevused ............................................................. 12 2.7 Raamatukogude koostöö ......................................................................... 13 3. Kogud ........................................................................................................... 14 4. Raamatukoguteenused .................................................................................. 16 4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ................................................. 16 4.2 Raamatukogu kasutamine ....................................................................... 17 4.3 Lasteteenindus: ....................................................................................... -
Esikaane Foto
Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora -
Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso -
Võru Maakonna Vigastuste Profiil
VÕRU MAAKONNA VIGASTUSTE PROFIIL juuni-september 2010 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................2 EESSÕNA .....................................................................................................................................................3 1 ÜLDANDMED.............................................................................................................................................5 1.1 Pindala ................................................................................................................................................5 1.2 Rahvastiku soo-ja vanusjaotus ...........................................................................................................5 1.3 Rahvastiku rahvuslik jaotus ................................................................................................................7 1.4 Asustustihedus....................................................................................................................................7 1.5 Elussünnid...........................................................................................................................................7 1.6 Töötus .................................................................................................................................................8 1.6.1 Hõivatud.......................................................................................................................................8