Foto: Jäälind, Margus Muts Margus Jäälind, Foto: olemasolu kohta pärinevad viimased andmed aastast 2002. aastast andmed viimased pärinevad kohta olemasolu

püük aastaringselt keelatud. Haruldase paksukojalise jõekarbi jõekarbi paksukojalise Haruldase keelatud. aastaringselt püük

- kala piires kaitseala kogu jões on seetõttu – võldas ja

kalaliikidest elavad külmaveelises jões harjus, jõeforell, ojasilm ojasilm jõeforell, harjus, jões külmaveelises elavad kalaliikidest

asub maausuliste jaoks oluline Pudruplats. oluline jaoks maausuliste asub

on Piusa üks Eesti olulisemaid lõhilaste jõgesid. Ohustatud Ohustatud jõgesid. lõhilaste olulisemaid Eesti üks Piusa on

seal päikesekultusega seotud riitused. Päevapööramise mäel mäel Päevapööramise riitused. seotud päikesekultusega seal

samuti osaliselt Eesti- ja Venemaa vahel. Koos lisajõgedega lisajõgedega Koos vahel. Venemaa ja Eesti- osaliselt samuti

on peetud omaaegseks ohvripaigaks, pööripäevadel toimusid toimusid pööripäevadel ohvripaigaks, omaaegseks peetud on

setode, ja võrokeste piirijõeks on Piusa vesiveskeid. palju

kus oli pronksiaja lõpus või rauaaja alguses linnus. Linnamäge Linnamäge linnus. alguses rauaaja või lõpus pronksiaja oli kus

olnud siinkandis on Seetõttu meetrit. 70 - suur eriti jõelang

(nimetatakse ka Hobuseselja mägi või Pääväpüürdmisemägi), Pääväpüürdmisemägi), või mägi Hobuseselja ka (nimetatakse

pikkusel teel langeb jõe vesi 212, 4 m. Kaitseala piires on on piires Kaitseala m. 4 212, vesi jõe langeb teel pikkusel

Kalmetumäe ja Jõksi müüri vastas asub Päevapööramise mägi mägi Päevapööramise asub vastas müüri Jõksi ja Kalmetumäe

Piusa jõgi on Eesti suurima languga jõgi. Oma 109 km km 109 Oma jõgi. languga suurima Eesti on jõgi Piusa

Päevapööramise mägi Päevapööramise

Piusa jõgi Piusa

Foto: Keldri müür ja veski, Mati Kose Mati veski, ja müür Keldri Foto: märgitud juba 1695. aasta teedeatlases. aasta 1695. juba märgitud

keskajal oluline peatuskoht Riia-Pihkva kaubateel, objekt on on objekt kaubateel, Riia-Pihkva peatuskoht oluline keskajal

koos hobupostijaamaga oli oli hobupostijaamaga koos kõrts Piiri olev juures Linnuse

. mõisapark Vana-

rahvapäraselt ka jäärähniks. ka rahvapäraselt orus paikneb 1830. aastatel rajatud laialehiste põlispuudega põlispuudega laialehiste rajatud aastatel 1830. paikneb orus

pärliks, jõgede ja kalliskiviks Põhjamaade teda kutsutakse sihtpunkte Põhja-Euroopas. Piiskopilinnuse varemete kõrval kõrval varemete Piiskopilinnuse Põhja-Euroopas. sihtpunkte

ta selgeveelist veekogu. Siniselt kiiskava seljavärvuse tõttu tõttu seljavärvuse kiiskava Siniselt veekogu. selgeveelist ta Lisaks sõjalisele tähtsusele oli linnus üks palverännakute palverännakute üks linnus oli tähtsusele sõjalisele Lisaks

jt. Jäälind teeb pesa liivakivipaljanditesse, toitumiseks vajab vajab toitumiseks liivakivipaljanditesse, pesa teeb Jäälind jt. vürstiriigi piirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu. tõttu. kaubandustülide ja piiri- sagedaste piirile vürstiriigi

nõmme-lõoke, vihitaja, kaldapääsuke, vesipapp, tuuletallaja tuuletallaja vesipapp, kaldapääsuke, vihitaja, nõmme-lõoke, Liivimaa ordumeister ühiselt 1342. aastal tolleaegse Pihkva Pihkva tolleaegse aastal 1342. ühiselt ordumeister Liivimaa

öösorr, musträhn, sookurg, vainurästas, punaselg-õgija, Vastseliina linnuse püstitamist alustasid piiskop ja ja piiskop Tartu alustasid püstitamist linnuse Vastseliina

Lindudest elavad kaitsealal tait, jäälind, laanepüü, rukkirääk, rukkirääk, laanepüü, jäälind, tait, kaitsealal elavad Lindudest Vastseliina linnus Vastseliina

innud L

Foto: Vastseliina linnuse varemed, Toomas Tuul Toomas varemed, linnuse Vastseliina Foto: Foto: Mustlaik-apollo, Arne Ader Arne Mustlaik-apollo, Foto:

kaevurherilaste liikidele. kaevurherilaste

elupaika kaldapääsukesele, jäälinnule, mitmesugustele savi- ja ja savi- mitmesugustele jäälinnule, kaldapääsukesele, elupaika

Alumine müür ehk Kõlgusniidu müür. Paljandid pakuvad pakuvad Paljandid müür. Kõlgusniidu ehk müür Alumine

siin Eesti kauneimaks peetud 20,5 m kõrgune paljand Härma Härma paljand kõrgune m 20,5 peetud kauneimaks Eesti siin

keldrina – sellest ka paljandi teine nimi, Keldri müür. Samuti on on Samuti müür. Keldri nimi, teine paljandi ka sellest – keldrina

veskipoolses osas asuvat liivakivist uuret on kasutatud kasutatud on uuret liivakivist asuvat osas veskipoolses

müüril on valdavalt näha 19 m kõrgust liivakiviseina. Paljandi Paljandi liivakiviseina. kõrgust m 19 näha valdavalt on müüril

Mäemine müür ehk Keldri müür. Võimsal 150 m pikkusel pikkusel m 150 Võimsal müür. Keldri ehk müür Mäemine

kõrgeim devoni liivakivi paljand - 43 meetri kõrgune Härma Härma kõrgune meetri 43 - paljand liivakivi devoni kõrgeim

siinkandis kutsutakse müürideks. Kaitsealal asub ühtlasi Eesti Eesti ühtlasi asub Kaitsealal müürideks. kutsutakse siinkandis

, mida mida , liivakivipaljandit 18 on väärtuseks Eriliseks laugem.

idapoolne nõlv on lõikunud liivakivisse, läänepoolne nõlv on on nõlv läänepoolne liivakivisse, lõikunud on nõlv idapoolne

vee kulutava tegevuse tagajärjel. Kuni 300 m oru oru laiuse m 300 Kuni tagajärjel. tegevuse kulutava vee

Piusa jõe ürgorg on tekkinud mandrijää liustike sulamise sulamise liustike mandrijää tekkinud on ürgorg jõe Piusa

nagu paljudele teistelegi liikidele, on elupaikade võsastumine. elupaikade on liikidele, teistelegi paljudele nagu Piusa jõe ürgorg jõe Piusa

taime - lõokannust. Suurimaks ohuteguriks mustlaik-apollole, mustlaik-apollole, ohuteguriks Suurimaks lõokannust. - taime

neist likvideeritud. neist ja karjamaad. Toiduks tarvitavad liblikaröövikud vaid ühte liiki liiki ühte vaid liblikaröövikud tarvitavad Toiduks karjamaad. ja

kudemis- ja elupaikade vahel, seetõttu on tänaseks enamus enamus tänaseks on seetõttu vahel, elupaikade ja kudemis- sioone. Tema elupaikadeks on jõeäärsed parasniisked niidud niidud parasniisked jõeäärsed on elupaikadeks Tema sioone. Kaitseala moodustati 1962. aastal. 1962. moodustati Kaitseala

vesiveski. Veskitammide varemed takistavad kalade rändamist rändamist kalade takistavad varemed Veskitammide vesiveski. populat- mustlaik-apollo elujõulisi suurimaid üks Eesti asub Siin kivipaljandite, Piusa jõe ning metsa- ja niidukoosluste kaitseks. kaitseks. niidukoosluste ja metsa- ning jõe Piusa kivipaljandite,

leinaliblikat. põualiblikat, suur-kuldtiiba, teelehe-mosaiikliblikat, 30 üle vee-energiat jõe Piusa kasutasid Varem säilinud. enam - liiva devoni suurejooneliste esinevate veerel selle ja ürgoru jõe

või langeva arvukusega päevaliblikaid, näiteks pääsusaba, pääsusaba, näiteks päevaliblikaid, arvukusega langeva või palju pole villa, kedrati ning laudu saeti jahu, ja tangu jahvatati

Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (1212 ha) on loodud Piusa Piusa loodud on ha) (1212 maastikukaitseala ürgoru jõe Piusa

Kaitsealal võib lendamas näha mitmeid Euroopas haruldasi haruldasi Euroopas mitmeid näha lendamas võib Kaitsealal alguses sajandi 20. millega vesiveskitest, Traditsioonilistest

A L A SE T I A IKUK T S AA M U R O ÜRG E JÕ A IUS P iblikad L Vesiveskid

Niidud ja metsad Külastaja meelespea Piusa jõe kallastel esinevad kitsa ribana erinevad niidud, nende • Looduses liikudes järgi igaüheõigust. kogupindala kaitsealal on 60 ha. Levinumad on niisked lammi- Liivakivipaljandite kahjustamine ja neil ronimine on keelatud. ja aruniidud. Jõgi ujutab lamminiidud kevadeti üle, tuues sinna • setetega lisatoitaineid. Seetõttu on seal lopsakas taimestik: • Piusa jõel on kalapüük kogu kaitseala piires aastaringselt laiguti domineerivad taimestikus angervaks, seaohakas, pael- keelatud. rohi, kohati ka tarnad ja pilliroog. Niitudel võib leida mitmeid käpalisi, nt suur käopõll, rohekas käokeel. • Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Metsadega on kaetud üle 800 ha kaitseala pindalast. Valda- vaks puuliigiks on mänd (80%). Piusa-äärsed valgusküllased • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult. palumetsad on tuntud kukeseente, pohlade ja mustikate Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande. poolest. II kaitsekategooria taimedest võib näha palu-karukella, • III kategooria taimedest mets-vareskolda ja roomavat öövilget. • Mootorsõidukiga ja rattaga liikle ainult selleks ette nähtud teedel, sõiduk pargi parklasse. • Kaitseala veealal võid sõita mootorita ujuvvahendiga. • Hoia koer looduses rihma otsas. ESIKAANE • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.

Hädaabi number 112 FOTO Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313

Foto: Piusa jõgi ja nõmmemännik, Arne Adler Piusa jõe ürgoru matkarada Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km) algab Vana-Vastseliina Kaitseala külastuse Kaitseala valitseja linnusevaremete juurest ja kulgeb mööda Piusa jõe ürgorgu korraldaja Keskkonnaamet külani Võru-Obinitsa maanteel. Peaaegu kogu raja RMK Loodushoiu osakond Põlva-Valga-Võru regioon pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega Lõuna-Eesti piirkond Karja 17a, Võru 65608 lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri Tel: 5304 3504 Tel: 786 8360 [email protected] juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti [email protected] www.keskkonnaamet.ee kulgevast RMK Peraküla--Ähijärve matkateest, mis on www.loodusegakoos.ee Vinni-PajustiPiusa jõe ürgoru tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. Trükise koostaja: Helen Kivisild Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet maastikukaitseala Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Kaart: AS Regio Kujundus: Areal Disain OÜ VinniMeremäe vald, ja L Vastseliinaääne-Virumaa vald, Võrumaa Küljendus: AS Regio Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet 2015

Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Virssinäorg Lossinapalo Pistümägi

60 Hal'etus 94.6 Tsigandimägi Värska 25 km 100.5 Kullamägi

Viinaorg 99.1 Piiriorg Korgõsilla oja 98.9 Loomamägi 95.1 Paloperä 90       88.6  Kivimägi Kalsaoja 104.0 Korgõsilla oja Ristimägi Hõpõorg          103.5 67.1 Ollõnõtsk          Haukamägi Kuusõvangu niit Tilana oja   65.2       100 Hoomalohk

, , , Kõõru 80 99.5

  Võru 21 km        , Tamme Müürimäed Viinamägi Kuusõorg Nurmõperä 70 Lindora Süväorg Varõsõlohk          Lätteorg 101.1 Kulumägi          Juusa niit Süväoro oja Kaoorg 100 Tabina järv Kivestenurm          Porgona müür Mar'amägi

Lätteorg 105.3

, ,     ,      , Süväorg

,

, Triksiorg 99.8 Lillisuu 104.4 Raadsioja Hargiorg Tunajamägi

100.5 , , Kõivaniit 100  Tabina Viina org , Ignasõ    , Tabina mägi 114.5 95 Palomägi 102.1    100.3 97.1 Papiorg    99.6 104.2 Tõrvoja 110 Purdõniit Lannusuu Valgma müür

Suurniit Tääglova 105 Toomingõlohk Valgma67.4 niit Härma skv. Korgõmägi Tuulõmägi Navikõ 103.0 Libusild

Tarnaorg , Väike Hunn Lätteorg , Kuivapaloorg Hunnihard Viinaorg 103.0 104.2 Viinaorg Piusa jõgi Väikene niit Tilana oja Ermaorg (Klõmmõoja) Suur Hunn Härmalohk Lautsipetäi 102.8 niit Laast' 102.2 Juudiraoto mägi 108.3 102.3 Mäe-Kõoküla Ruuniit Pikipõldõsuu 101.4 Ristiorg Lindsi Jaaguorg 105.7 113.2 Palginõdso org Rossõsuu Kopliorg 105.7 108.4 Härmä nurm Mahmägi KiriläaetOinamägi 108.9 110 Kõlgusniidü müür 108.6 Kalmõtõpetäi Kõlgusniit (Kõlgusniidu müür) Lehmälohk Kaivõnduorg 107.8

Kannistigumägi Härmä müürid Järvemägi , Härma Mäemine e. Keldri müür VaivajaorgTuksimägi , 108.2 Suutagodsõ nurm 121.3 Kuresoo 95 117.3 90 (Suursuu) Tornimägi Piiroja Liivamägi (Kurõsuu) 156.5 112.9 126.4 Tsiaorg 105.0 Nakri müür Sillaniit

146.7 Tsõõrikniit  138.3 , 114.0 112.0 ,   90

108.0 114.8 Taütäniit Ts'akandusuu 128.8   142.8 Rebäseniit Valgõjärve soo Kivestmägi Kõrve oja  125.0 Viinaorg 100 Kuusõorg  

, , Kõlgusniit 108.1 Rõipõorg 113.1 Kerepäälse Andiorg 144.0 Raadsioja 126.2 Piusa jõgi Korsapalo Kandsumägi 120 128.4 Süvälohk 128.3 Keldoala org Piusa jõe ürgoru 128.0 Mutsu järv Rõipõmägi 129.6

Väike Kõvõramägi 120 maastikukaitseala Süväorg 106.8 Reinosuu 120.9

Mutsu Priksusuu , Korgõsaarõ mets , Loosigumägi 125 Sulõndumägi 144.7 142.5 117.9 Kaokund Ristiorg Mutsu oja Piiskopikivi Kõrve 120 110

120 Väiko-Härmä Tellaste 116.3 130 Kangavitsa 149.4   139.4 Koplikaldõ mägi Härmä veski 123.0 135.9 141.7 Kukumägi Ubasuu lump   117.5 Jaanimägi 154.0 Korgõmägi  104.1 160.2 120.5 Uibulohomägi   (Majasõ veski) Liivoja

120.1 136.7 Jõksi 145.5 Koobamägi 127.4 Tuulõmäe lump Tuulõmägi Tossu mets Pääväpüürdmisemägi 123.9 Rukõmägi 152.5 136.0 (Päevapööramise mägi) Aadosuu 156.4 Jõksi müür 132.1 135.9 Hüstepalo Raadi Kääpämägi Soesaar Korgõmägi Kalmetu müür 124.0 140.5 161.4 Palandumägi (Kalmõtu müür) 140.6 Kuasuu lump Härma skv. Hõpõorg Kõomägi Sammõlsuu

136.3 Pedäjämägi , Jänessemägi Kurja müür , (Kura, Kurä müür) 139.2 Teeda- 142.6

Vanasuu niit Sitka (Tamme) suu , Kõomägi Savimägi , 89.0 müür

,

Suluhand , 162.7 , Savioja , Pikämägi 148.2 131.7 Kornitsa 160.2 Jürikerigumägi Savioja ja Lutja mets Kalmõpetäi Pärgi müür

132.5 122.9 Legend , , Lüvike mägi Tsirgu saar 150.5 137.6 146.7 Maastikukaitseala piir Savioja 145.2 Palandniidü lump Härma skv. Soehavvamägi 143.5 121.9 158.3 Pardsimägi 156.1 Vastseliina162.5 linnuse Korgõmägi

Tõrvaskannumägi põlispuude grupp 139.6 , Makõ müür Pertonasaar 155 ,    Siusuu (Make e. Möldri e. Sika müür) 162.1 139.4 Hooldatav sihtkaitsevöönd (skv.) 150 Savimägi Tas'kasuu 160.0 Korgõsaar Jaanimägi Kuustiguniidü lump mägi    168.1 Tee    149.4 140.5 Ahokandsõ nurm Puista Nudimägi Hällümägi Rada; metsasiht

145 Möldri 142.8 , 165

115  , Kõrgusjoon:181.7   Põlgastõ lump 120 täishorisontaal; poolhorisontaal;  Ruutsi 117.5 kõrguspunkt 133.3 Mustoja 140 149.4    Piusa jõgi Kunn'mägi 127.1 154.8 Küla nimi  Põdraoja lombid Põdraoja lombid Illimäe pkr

   Matkarada;Mutsu rattarada mägi    ,   , 171.9 182.2  Kivestüorg 157.3 Tähelepanuväärne objekt; müür   Ristimäe mets Plessi järv Mustoja Laassild 195 Võru 24 km Lõkkekoht telkimisvõimalusega 136.4 Piirimägi 195 125.4 138.5 Plessi Kuksina190 Vooluvesi (jõgi; kraav) Vastseliina oja 147.9 Kivestüoja Paabu müür 193.0  Timskisuu  180 (Vahtsõliina oja) 131.2 Lustimägi Märgala (soovik; soo;Veronkina raba) soo

167.5 ,

, Mus'omägi Lakõniit Juulamägi 175 Tehisküngas; auk Vastseliina linnuse mägi Piusa jõgi 170

165 Repiše mägi , põlispuude grupp 211.5 160

, , 138.3 , 146.4 Vastseliina linnus 155 1cm - 270 m Vastseliina , ,

0 0,5 1 km , Piiri kõrts , ,

, Miikse o 150 , Riidmägi Huusaar Vana-Vastseliina , Kuksina mägi

, , 145 Jaamaorg , , 146.4

Aluskaart: 210.2 Eesti põhikaart, ,   200 Maa-amet 2015 1:27 000 ,   Piusa jõgi 156.9 Pullimägi © 2015 Kommõri järv Ruuniit   , Tsirgumõsusuu

Kunn'mägi Kivisilla niit