Foto: Jäälind, Margus Muts Margus Jäälind, Foto: olemasolu kohta pärinevad viimased andmed aastast 2002. aastast andmed viimased pärinevad kohta olemasolu
püük aastaringselt keelatud. Haruldase paksukojalise jõekarbi jõekarbi paksukojalise Haruldase keelatud. aastaringselt püük
- kala piires kaitseala kogu jões Piusa on seetõttu – võldas ja
kalaliikidest elavad külmaveelises jões harjus, jõeforell, ojasilm ojasilm jõeforell, harjus, jões külmaveelises elavad kalaliikidest
asub maausuliste jaoks oluline Pudruplats. oluline jaoks maausuliste asub
on Piusa üks Eesti olulisemaid lõhilaste jõgesid. Ohustatud Ohustatud jõgesid. lõhilaste olulisemaid Eesti üks Piusa on
seal päikesekultusega seotud riitused. Päevapööramise mäel mäel Päevapööramise riitused. seotud päikesekultusega seal
samuti osaliselt Eesti- ja Venemaa vahel. Koos lisajõgedega lisajõgedega Koos vahel. Venemaa ja Eesti- osaliselt samuti
on peetud omaaegseks ohvripaigaks, pööripäevadel toimusid toimusid pööripäevadel ohvripaigaks, omaaegseks peetud on
setode, ja võrokeste piirijõeks on Piusa vesiveskeid. palju
kus oli pronksiaja lõpus või rauaaja alguses linnus. Linnamäge Linnamäge linnus. alguses rauaaja või lõpus pronksiaja oli kus
olnud siinkandis on Seetõttu meetrit. 70 - suur eriti jõelang
(nimetatakse ka Hobuseselja mägi või Pääväpüürdmisemägi), Pääväpüürdmisemägi), või mägi Hobuseselja ka (nimetatakse
pikkusel teel langeb jõe vesi 212, 4 m. Kaitseala piires on on piires Kaitseala m. 4 212, vesi jõe langeb teel pikkusel
Kalmetumäe ja Jõksi müüri vastas asub Päevapööramise mägi mägi Päevapööramise asub vastas müüri Jõksi ja Kalmetumäe
Piusa jõgi on Eesti suurima languga jõgi. Oma 109 km km 109 Oma jõgi. languga suurima Eesti on jõgi Piusa
Päevapööramise mägi Päevapööramise
Piusa jõgi Piusa
Foto: Keldri müür ja veski, Mati Kose Mati veski, ja müür Keldri Foto: märgitud juba 1695. aasta teedeatlases. aasta 1695. juba märgitud
keskajal oluline peatuskoht Riia-Pihkva kaubateel, objekt on on objekt kaubateel, Riia-Pihkva peatuskoht oluline keskajal
koos hobupostijaamaga oli oli hobupostijaamaga koos kõrts Piiri olev juures Linnuse
. mõisapark Vana-Vastseliina
rahvapäraselt ka jäärähniks. ka rahvapäraselt orus paikneb 1830. aastatel rajatud laialehiste põlispuudega põlispuudega laialehiste rajatud aastatel 1830. paikneb orus
pärliks, jõgede ja kalliskiviks Põhjamaade teda kutsutakse sihtpunkte Põhja-Euroopas. Piiskopilinnuse varemete kõrval kõrval varemete Piiskopilinnuse Põhja-Euroopas. sihtpunkte
ta selgeveelist veekogu. Siniselt kiiskava seljavärvuse tõttu tõttu seljavärvuse kiiskava Siniselt veekogu. selgeveelist ta Lisaks sõjalisele tähtsusele oli linnus üks palverännakute palverännakute üks linnus oli tähtsusele sõjalisele Lisaks
jt. Jäälind teeb pesa liivakivipaljanditesse, toitumiseks vajab vajab toitumiseks liivakivipaljanditesse, pesa teeb Jäälind jt. vürstiriigi piirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu. tõttu. kaubandustülide ja piiri- sagedaste piirile vürstiriigi
nõmme-lõoke, vihitaja, kaldapääsuke, vesipapp, tuuletallaja tuuletallaja vesipapp, kaldapääsuke, vihitaja, nõmme-lõoke, Liivimaa ordumeister ühiselt 1342. aastal tolleaegse Pihkva Pihkva tolleaegse aastal 1342. ühiselt ordumeister Liivimaa
öösorr, musträhn, sookurg, vainurästas, punaselg-õgija, Vastseliina linnuse püstitamist alustasid Tartu piiskop ja ja piiskop Tartu alustasid püstitamist linnuse Vastseliina
Lindudest elavad kaitsealal tait, jäälind, laanepüü, rukkirääk, rukkirääk, laanepüü, jäälind, tait, kaitsealal elavad Lindudest Vastseliina linnus Vastseliina
innud L
Foto: Vastseliina linnuse varemed, Toomas Tuul Toomas varemed, linnuse Vastseliina Foto: Foto: Mustlaik-apollo, Arne Ader Arne Mustlaik-apollo, Foto:
kaevurherilaste liikidele. kaevurherilaste
elupaika kaldapääsukesele, jäälinnule, mitmesugustele savi- ja ja savi- mitmesugustele jäälinnule, kaldapääsukesele, elupaika
Alumine müür ehk Kõlgusniidu müür. Paljandid pakuvad pakuvad Paljandid müür. Kõlgusniidu ehk müür Alumine
siin Eesti kauneimaks peetud 20,5 m kõrgune paljand Härma Härma paljand kõrgune m 20,5 peetud kauneimaks Eesti siin
keldrina – sellest ka paljandi teine nimi, Keldri müür. Samuti on on Samuti müür. Keldri nimi, teine paljandi ka sellest – keldrina
veskipoolses osas asuvat liivakivist uuret on kasutatud kasutatud on uuret liivakivist asuvat osas veskipoolses
müüril on valdavalt näha 19 m kõrgust liivakiviseina. Paljandi Paljandi liivakiviseina. kõrgust m 19 näha valdavalt on müüril
Mäemine müür ehk Keldri müür. Võimsal 150 m pikkusel pikkusel m 150 Võimsal müür. Keldri ehk müür Mäemine
kõrgeim devoni liivakivi paljand - 43 meetri kõrgune Härma Härma kõrgune meetri 43 - paljand liivakivi devoni kõrgeim
siinkandis kutsutakse müürideks. Kaitsealal asub ühtlasi Eesti Eesti ühtlasi asub Kaitsealal müürideks. kutsutakse siinkandis
, mida mida , liivakivipaljandit 18 on väärtuseks Eriliseks laugem.
idapoolne nõlv on lõikunud liivakivisse, läänepoolne nõlv on on nõlv läänepoolne liivakivisse, lõikunud on nõlv idapoolne
vee kulutava tegevuse tagajärjel. Kuni 300 m laiuse oru oru laiuse m 300 Kuni tagajärjel. tegevuse kulutava vee
Piusa jõe ürgorg on tekkinud mandrijää liustike sulamise sulamise liustike mandrijää tekkinud on ürgorg jõe Piusa
nagu paljudele teistelegi liikidele, on elupaikade võsastumine. elupaikade on liikidele, teistelegi paljudele nagu Piusa jõe ürgorg jõe Piusa
taime - lõokannust. Suurimaks ohuteguriks mustlaik-apollole, mustlaik-apollole, ohuteguriks Suurimaks lõokannust. - taime
neist likvideeritud. neist ja karjamaad. Toiduks tarvitavad liblikaröövikud vaid ühte liiki liiki ühte vaid liblikaröövikud tarvitavad Toiduks karjamaad. ja
kudemis- ja elupaikade vahel, seetõttu on tänaseks enamus enamus tänaseks on seetõttu vahel, elupaikade ja kudemis- sioone. Tema elupaikadeks on jõeäärsed parasniisked niidud niidud parasniisked jõeäärsed on elupaikadeks Tema sioone. Kaitseala moodustati 1962. aastal. 1962. moodustati Kaitseala
vesiveski. Veskitammide varemed takistavad kalade rändamist rändamist kalade takistavad varemed Veskitammide vesiveski. populat- mustlaik-apollo elujõulisi suurimaid üks Eesti asub Siin kivipaljandite, Piusa jõe ning metsa- ja niidukoosluste kaitseks. kaitseks. niidukoosluste ja metsa- ning jõe Piusa kivipaljandite,
leinaliblikat. põualiblikat, suur-kuldtiiba, teelehe-mosaiikliblikat, 30 üle vee-energiat jõe Piusa kasutasid Varem säilinud. enam - liiva devoni suurejooneliste esinevate veerel selle ja ürgoru jõe
või langeva arvukusega päevaliblikaid, näiteks pääsusaba, pääsusaba, näiteks päevaliblikaid, arvukusega langeva või palju pole villa, kedrati ning laudu saeti jahu, ja tangu jahvatati
Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (1212 ha) on loodud Piusa Piusa loodud on ha) (1212 maastikukaitseala ürgoru jõe Piusa
Kaitsealal võib lendamas näha mitmeid Euroopas haruldasi haruldasi Euroopas mitmeid näha lendamas võib Kaitsealal alguses sajandi 20. millega vesiveskitest, Traditsioonilistest
A L A SE T I A IKUK T S AA M U R O ÜRG E JÕ A IUS P iblikad L Vesiveskid
Niidud ja metsad Külastaja meelespea Piusa jõe kallastel esinevad kitsa ribana erinevad niidud, nende • Looduses liikudes järgi igaüheõigust. kogupindala kaitsealal on 60 ha. Levinumad on niisked lammi- Liivakivipaljandite kahjustamine ja neil ronimine on keelatud. ja aruniidud. Jõgi ujutab lamminiidud kevadeti üle, tuues sinna • setetega lisatoitaineid. Seetõttu on seal lopsakas taimestik: • Piusa jõel on kalapüük kogu kaitseala piires aastaringselt laiguti domineerivad taimestikus angervaks, seaohakas, pael- keelatud. rohi, kohati ka tarnad ja pilliroog. Niitudel võib leida mitmeid käpalisi, nt suur käopõll, rohekas käokeel. • Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Metsadega on kaetud üle 800 ha kaitseala pindalast. Valda- vaks puuliigiks on mänd (80%). Piusa-äärsed valgusküllased • Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult. palumetsad on tuntud kukeseente, pohlade ja mustikate Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande. poolest. II kaitsekategooria taimedest võib näha palu-karukella, • III kategooria taimedest mets-vareskolda ja roomavat öövilget. • Mootorsõidukiga ja rattaga liikle ainult selleks ette nähtud teedel, sõiduk pargi parklasse. • Kaitseala veealal võid sõita mootorita ujuvvahendiga. • Hoia koer looduses rihma otsas. ESIKAANE • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata.
Hädaabi number 112 FOTO Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313
Foto: Piusa jõgi ja nõmmemännik, Arne Adler Piusa jõe ürgoru matkarada Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km) algab Vana-Vastseliina Kaitseala külastuse Kaitseala valitseja linnusevaremete juurest ja kulgeb mööda Piusa jõe ürgorgu korraldaja Keskkonnaamet Lindora külani Võru-Obinitsa maanteel. Peaaegu kogu raja RMK Loodushoiu osakond Põlva-Valga-Võru regioon pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega Lõuna-Eesti piirkond Karja 17a, Võru 65608 lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri Tel: 5304 3504 Tel: 786 8360 [email protected] juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti [email protected] www.keskkonnaamet.ee kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on www.loodusegakoos.ee Vinni-PajustiPiusa jõe ürgoru tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. Trükise koostaja: Helen Kivisild Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet maastikukaitseala Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Kaart: AS Regio Kujundus: Areal Disain OÜ VinniMeremäe vald, ja L Vastseliinaääne-Virumaa vald, Võrumaa Küljendus: AS Regio Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus © Keskkonnaamet 2015
Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Virssinäorg Lossinapalo Pistümägi
60 Hal'etus 94.6 Tsigandimägi Värska 25 km 100.5 Kullamägi
Viinaorg 99.1 Piiriorg Korgõsilla oja 98.9 Loomamägi 95.1 Paloperä 90 88.6 Kivimägi Kalsaoja 104.0 Korgõsilla oja Juusa Ristimägi Hõpõorg 103.5 67.1 Vasla Ollõnõtsk Haukamägi Kuusõvangu niit Tilana oja 65.2 100 Hoomalohk
, , Antkruva , Kõõru 80 99.5
Võru 21 km , Tamme Müürimäed Viinamägi Kuusõorg Nurmõperä 70 Lindora Süväorg Varõsõlohk Lätteorg 101.1 Kulumägi Juusa niit Süväoro oja Kaoorg 100 Tabina järv Kivestenurm Porgona müür Mar'amägi
Lätteorg 105.3
, , , , Süväorg
,
, Triksiorg 99.8 Lillisuu 104.4 Raadsioja Hargiorg Tunajamägi
100.5 , , Kõivaniit 100 Tabina Viina org , Ignasõ , Tabina mägi 114.5 95 Palomägi 102.1 100.3 97.1 Papiorg 99.6 104.2 Tõrvoja 110 Purdõniit Lannusuu Valgma müür
Suurniit Tääglova 105 Toomingõlohk Valgma67.4 niit Härma skv. Korgõmägi Tuulõmägi Navikõ 103.0 Libusild
Tarnaorg , Väike Hunn Lätteorg , Kuivapaloorg Hunnihard Viinaorg 103.0 104.2 Viinaorg Piusa jõgi Väikene niit Tilana oja Ermaorg (Klõmmõoja) Suur Hunn Härmalohk Lautsipetäi 102.8 Lindsi niit Laast' 102.2 Juudiraoto mägi 108.3 102.3 Mäe-Kõoküla Ruuniit Pikipõldõsuu 101.4 Ristiorg Lindsi Jaaguorg 105.7 113.2 Palginõdso org Rossõsuu Kopliorg 105.7 108.4 Härmä Kolga nurm Mahmägi KiriläaetOinamägi 108.9 110 Kõlgusniidü müür 108.6 Kalmõtõpetäi Kõlgusniit (Kõlgusniidu müür) Lehmälohk Kaivõnduorg 107.8
Kannistigumägi Härmä müürid Järvemägi , Härma Mäemine e. Keldri müür VaivajaorgTuksimägi , 108.2 Suutagodsõ nurm 121.3 Kuresoo 95 117.3 90 (Suursuu) Tornimägi Piiroja Liivamägi (Kurõsuu) 156.5 112.9 126.4 Tsiaorg 105.0 Nakri müür Sillaniit
146.7 Tsõõrikniit 138.3 , 114.0 112.0 , 90
108.0 114.8 Taütäniit Ts'akandusuu 128.8 142.8 Rebäseniit Valgõjärve soo Kivestmägi Kõrve oja 125.0 Viinaorg 100 Kuusõorg
, , Kõlgusniit 108.1 Rõipõorg 113.1 Kerepäälse Andiorg 144.0 Raadsioja 126.2 Piusa jõgi Korsapalo Kandsumägi 120 128.4 Süvälohk 128.3 Keldoala org Piusa jõe ürgoru 128.0 Mutsu järv Rõipõmägi 129.6
Väike Kõvõramägi 120 maastikukaitseala Süväorg 106.8 Reinosuu 120.9
Mutsu Priksusuu , Korgõsaarõ mets , Loosigumägi 125 Sulõndumägi 144.7 142.5 117.9 Kaokund Ristiorg Mutsu oja Piiskopikivi Kõrve 120 110
120 Väiko-Härmä Tellaste 116.3 130 Kangavitsa 149.4 139.4 Koplikaldõ mägi Härmä veski 123.0 135.9 141.7 Kukumägi Ubasuu lump Paklova 117.5 Jaanimägi 154.0 Korgõmägi 104.1 160.2 120.5 Uibulohomägi (Majasõ veski) Liivoja Treiali
120.1 136.7 Hinniala Jõksi 145.5 Koobamägi 127.4 Tuulõmäe lump Tuulõmägi Tossu mets Pääväpüürdmisemägi 123.9 Rukõmägi 152.5 136.0 (Päevapööramise mägi) Aadosuu 156.4 Jõksi müür 132.1 135.9 Hüstepalo Raadi Kääpämägi Soesaar Korgõmägi Kapera Kalmetu müür 124.0 140.5 161.4 Palandumägi (Kalmõtu müür) 140.6 Kuasuu lump Härma skv. Hõpõorg Kõomägi Sammõlsuu
136.3 Pedäjämägi , Jänessemägi Kurja müür , (Kura, Kurä müür) 139.2 Teeda- 142.6
Vanasuu niit Sitka (Tamme) Lutja suu , Kõomägi Savimägi , 89.0 müür
,
Suluhand , Tsirgu 162.7 , Savioja , Pikämägi 148.2 131.7 Kornitsa 160.2 Jürikerigumägi Savioja ja Lutja mets Kalmõpetäi Pärgi müür
132.5 122.9 Legend , , Lüvike mägi Tsirgu saar 150.5 137.6 146.7 Maastikukaitseala piir Savioja Raotu 145.2 Palandniidü lump Härma skv. Ulaskova Soehavvamägi 143.5 121.9 158.3 Pardsimägi 156.1 Vastseliina162.5 linnuse Korgõmägi
Tõrvaskannumägi põlispuude grupp 139.6 , Makõ müür Pertonasaar 155 , Siusuu (Make e. Möldri e. Sika müür) 162.1 139.4 Hooldatav sihtkaitsevöönd (skv.) 150 Savimägi Tas'kasuu 160.0 Korgõsaar Jaanimägi Kuustiguniidü lump Puista mägi 168.1 Tee 149.4 140.5 Ahokandsõ nurm Puista Nudimägi Hällümägi Rada; metsasiht
145 Möldri 142.8 , 165
115 , Kõrgusjoon:181.7 Põlgastõ lump 120 täishorisontaal; poolhorisontaal; Ruutsi Tallikeste 117.5 kõrguspunkt 133.3 Mustoja 140 149.4 Piusa jõgi Kunn'mägi 127.1 154.8 Plessi Küla nimi Põdraoja lombid Põdraoja lombid Illimäe pkr Kalatsova
Matkarada;Mutsu rattarada mägi , , 171.9 182.2 Kivestüorg 157.3 Tähelepanuväärne objekt; müür Ristimäe mets Plessi järv Mustoja Laassild 195 Võru 24 km Lõkkekoht telkimisvõimalusega 136.4 Piirimägi 195 125.4 138.5 Plessi Kuksina190 Vooluvesi (jõgi; kraav) Vastseliina oja 147.9 Kivestüoja Paabu müür 193.0 Timskisuu 180 (Vahtsõliina oja) 131.2 Lustimägi Märgala (soovik; soo;Veronkina raba) soo
167.5 ,
, Mus'omägi Lakõniit Juulamägi 175 Tehisküngas; auk Vastseliina linnuse Kuksina mägi Piusa jõgi 170
165 Repiše mägi , põlispuude grupp 211.5 160
, , 138.3 , 146.4 Vastseliina linnus 155 1cm - 270 m Vastseliina , ,
0 0,5 1 km , Piiri kõrts , ,
, Miikse o 150 , Riidmägi Huusaar Vana-Vastseliina , Kuksina mägi
, , 145 Jaamaorg , , 146.4
Aluskaart: 210.2 Eesti põhikaart, , 200 Maa-amet 2015 1:27 000 , Piusa jõgi 156.9 Pullimägi © 2015 Kommõri järv Ruuniit , Tsirgumõsusuu
Kunn'mägi Kivisilla niit