DOCSLIB.ORG

Esikaane Foto

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Esikaane Foto Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora külani Võru-Obinitsa maanteel. Peaaegu kogu raja raja kogu Peaaegu maanteel. Võru-Obinitsa külani Lindora Põlva-Valga-Võru regioon Põlva-Valga-Võru linnusevaremete juurest ja kulgeb mööda Piusa jõe ürgorgu ürgorgu jõe Piusa mööda kulgeb ja juurest linnusevaremete Keskkonnaamet korraldaja Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km) algab Vana-Vastseliina Vana-Vastseliina algab km) (15 matkarada ürgoru jõe Piusa külastuse aitseala K aitseala valitseja aitseala K Piusa jõe ürgoru matkarada ürgoru jõe Piusa Foto: Piusa jõgi ja nõmmemännik, Arne Adler Arne nõmmemännik, ja jõgi Piusa Foto: Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 õigusrikkumised Keskkonnaalased 112 number Hädaabi FOTO • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jälgi loodusesse tegutseda Püüa • Hoia koer looduses rihma otsas. rihma looduses koer Hoia ESIKAANE • Kaitseala veealal võid sõita mootorita ujuvvahendiga. mootorita sõita võid veealal Kaitseala teedel, sõiduk pargi parklasse. pargi sõiduk teedel, • öövilget. roomavat ja mets-vareskolda taimedest kategooria III nähtud ette selleks ainult liikle rattaga ja Mootorsõidukiga poolest. II kaitsekategooria taimedest võib näha palu-karukella, palu-karukella, näha võib taimedest kaitsekategooria II poolest. • Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande. muid ja seeni marju, korjata võid Kaitsealal palumetsad on tuntud kukeseente, pohlade ja mustikate mustikate ja pohlade kukeseente, tuntud on palumetsad • vaks puuliigiks on mänd (80%). Piusa-äärsed valgusküllased valgusküllased Piusa-äärsed (80%). mänd on puuliigiks vaks Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult. luba küsi liikumiseks eramaal Tähistatud/tarastatud - Valda pindalast. kaitseala ha 800 üle kaetud on Metsadega kohas. käpalisi, nt suur käopõll, rohekas käokeel. rohekas käopõll, suur nt käpalisi, • Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud tähistatud ja ettevalmistatud selleks ainult lõket tee ja Telgi rohi, kohati ka tarnad ja pilliroog. Niitudel võib leida mitmeid mitmeid leida võib Niitudel pilliroog. ja tarnad ka kohati rohi, keelatud. - pael seaohakas, angervaks, taimestikus domineerivad laiguti • Piusa jõel on kalapüük kogu kaitseala piires aastaringselt aastaringselt piires kaitseala kogu kalapüük on jõel Piusa setetega lisatoitaineid. Seetõttu on seal lopsakas taimestik: taimestik: lopsakas seal on Seetõttu lisatoitaineid. setetega ja aruniidud. Jõgi ujutab lamminiidud kevadeti üle, tuues sinna sinna tuues üle, kevadeti lamminiidud ujutab Jõgi aruniidud. ja • Liivakivipaljandite kahjustamine ja neil ronimine on keelatud. on ronimine neil ja kahjustamine Liivakivipaljandite kogupindala kaitsealal on 60 ha. Levinumad on niisked lammi- lammi- niisked on Levinumad ha. 60 on kaitsealal kogupindala • Looduses liikudes järgi igaüheõigust. järgi liikudes Looduses Piusa jõe kallastel esinevad kitsa ribana erinevad niidud, nende nende niidud, erinevad ribana kitsa esinevad kallastel jõe Piusa Niidud ja metsad ja Niidud ülastaja meelespea ülastaja K PIUSA JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA Vesiveskid Liblikad Traditsioonilistest vesiveskitest, millega 20. sajandi alguses Kaitsealal võib lendamas näha mitmeid Euroopas haruldasi Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (1212 ha) on loodud Piusa jahvatati tangu ja jahu, saeti laudu ning kedrati villa, pole palju või langeva arvukusega päevaliblikaid, näiteks pääsusaba, jõe ürgoru ja selle veerel esinevate suurejooneliste devoni liiva- enam säilinud. Varem kasutasid Piusa jõe vee-energiat üle 30 teelehe-mosaiikliblikat, suur-kuldtiiba, põualiblikat, leinaliblikat. kivipaljandite, Piusa jõe ning metsa- ja niidukoosluste kaitseks. vesiveski. Veskitammide varemed takistavad kalade rändamist Siin asub Eesti üks suurimaid elujõulisi mustlaik-apollo populat- Kaitseala moodustati 1962. aastal. kudemis- ja elupaikade vahel, seetõttu on tänaseks enamus sioone. Tema elupaikadeks on jõeäärsed parasniisked niidud neist likvideeritud. ja karjamaad. Toiduks tarvitavad liblikaröövikud vaid ühte liiki taime - lõokannust. Suurimaks ohuteguriks mustlaik-apollole, Piusa jõe ürgorg nagu paljudele teistelegi liikidele, on elupaikade võsastumine. Piusa jõe ürgorg on tekkinud mandrijää liustike sulamise vee kulutava tegevuse tagajärjel. Kuni 300 m laiuse oru idapoolne nõlv on lõikunud liivakivisse, läänepoolne nõlv on laugem. Eriliseks väärtuseks on 18 liivakivipaljandit, mida siinkandis kutsutakse müürideks. Kaitsealal asub ühtlasi Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand - 43 meetri kõrgune Härma Mäemine müür ehk Keldri müür. Võimsal 150 m pikkusel müüril on valdavalt näha 19 m kõrgust liivakiviseina. Paljandi veskipoolses osas asuvat liivakivist uuret on kasutatud keldrina – sellest ka paljandi teine nimi, Keldri müür. Samuti on siin Eesti kauneimaks peetud 20,5 m kõrgune paljand Härma Alumine müür ehk Kõlgusniidu müür. Paljandid pakuvad elupaika kaldapääsukesele, jäälinnule, mitmesugustele savi- ja kaevurherilaste liikidele. Foto: Vastseliina linnuse varemed, Toomas Tuul Foto: Mustlaik-apollo, Arne Ader Linnud Vastseliina linnus Lindudest elavad kaitsealal tait, jäälind, laanepüü, rukkirääk, Vastseliina linnuse püstitamist alustasid Tartu piiskop ja punaselg-õgija, vainurästas, sookurg, musträhn, öösorr, Liivimaa ordumeister ühiselt 1342. aastal tolleaegse Pihkva nõmme-lõoke, vihitaja, kaldapääsuke, vesipapp, tuuletallaja vürstiriigi piirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu. jt. Jäälind teeb pesa liivakivipaljanditesse, toitumiseks vajab Lisaks sõjalisele tähtsusele oli linnus üks palverännakute ta selgeveelist veekogu. Siniselt kiiskava seljavärvuse tõttu sihtpunkte Põhja-Euroopas. Piiskopilinnuse varemete kõrval kutsutakse teda Põhjamaade kalliskiviks ja jõgede pärliks, orus paikneb 1830. aastatel rajatud laialehiste põlispuudega rahvapäraselt ka jäärähniks. Vana-Vastseliina mõisapark. Linnuse juures olev Piiri kõrts koos hobupostijaamaga oli keskajal oluline peatuskoht Riia-Pihkva kaubateel, objekt on Foto: Keldri müür ja veski, Mati Kose märgitud juba 1695. aasta teedeatlases. Piusa jõgi Päevapööramise mägi Piusa jõgi on Eesti suurima languga jõgi. Oma 109 km Kalmetumäe ja Jõksi müüri vastas asub Päevapööramise mägi pikkusel teel langeb jõe vesi 212, 4 m. Kaitseala piires on (nimetatakse ka Hobuseselja mägi või Pääväpüürdmisemägi), jõelang eriti suur - 70 meetrit. Seetõttu on siinkandis olnud kus oli pronksiaja lõpus või rauaaja alguses linnus. Linnamäge palju vesiveskeid. Piusa on piirijõeks võrokeste ja setode, on peetud omaaegseks ohvripaigaks, pööripäevadel toimusid samuti osaliselt Eesti- ja Venemaa vahel. Koos lisajõgedega seal päikesekultusega seotud riitused. Päevapööramise mäel on Piusa üks Eesti olulisemaid lõhilaste jõgesid. Ohustatud asub maausuliste jaoks oluline Pudruplats. kalaliikidest elavad külmaveelises jões harjus, jõeforell, ojasilm ja võldas – seetõttu on Piusa jões kogu kaitseala piires kala- püük aastaringselt keelatud. Haruldase paksukojalise jõekarbi olemasolu kohta pärinevad viimased andmed aastast 2002. Foto: Jäälind, Margus Muts Virssinäorg Lossinapalo Pistümägi 60 Hal'etus 94.6 Tsigandimägi Värska 25 km 100.5 Kullamägi Viinaorg 99.1 Piiriorg Korgõsilla oja 98.9 Loomamägi 95.1 Paloperä 90 88.6 Kivimägi Kalsaoja 104.0 Korgõsilla oja Juusa Ristimägi Hõpõorg 103.5 67.1 Vasla Ollõnõtsk Haukamägi Kuusõvangu niit Tilana oja 65.2 100 Hoomalohk , , Antkruva , Kõõru 80 99.5 21 km Võru , Tamme Müürimäed Viinamägi Kuusõorg Nurmõperä 70 Lindora Süväorg Varõsõlohk Lätteorg 101.1 Kulumägi Juusa niit Süväoro oja Kaoorg 100 Tabina järv Kivestenurm Porgona müür Mar'amägi Lätteorg 105.3 , , , , Süväorg , , Triksiorg 99.8 Lillisuu 104.4 Raadsioja Hargiorg Tunajamägi 100.5 , , Kõivaniit 100 Tabina Viina org , Ignasõ , Tabina mägi 114.5 95 Palomägi 102.1 100.3 97.1 Papiorg 99.6 104.2 Tõrvoja 110 Purdõniit Lannusuu Valgma müür Suurniit Tääglova 105 Toomingõlohk Valgma67.4 niit Härma skv. Korgõmägi Tuulõmägi Navikõ 103.0 Libusild Tarnaorg , Väike Hunn Lätteorg
Load more

Recommended publications
  • Vomaar08 26 LISA 1
    Kinnitatud Vastseliina Vallavolikogu määrusega 29.10.2008a nr 1-1.1/26 teenr teenimi teepikkus laius k_teeliik k_omand talud 2008 2009 2010 märkused 8740001 Viitka-Tserepi 1625 maantee KOV tee 2 8740002 Viitka-Variksaar 628,73 maantee KOV tee 3 remonditud 2007 8740003 Tsäpsi - Lauri 1780,44 maantee KOV tee 5 remonditud 2005 8740004 Viitka vana tee 2279,26 maantee KOV tee 9 137 606 2005 augud parandatud killustikuga, pindamine 2008 8740005 Saarde - Viitka 3153,82 maantee KOV tee 10 remonditud2003 8740006 Viitka-Palm 2431,68 maantee KOV tee 3 8740007 Viitka - Savihoovi 2814,62 maantee KOV tee 4 524 286 remonditud 2008 8740008 Viitka - Tael 618,66 maantee KOV tee 1 8740009 Viitka - Vatsa 2144,27 maantee KOV tee 2 41 500 remonditud 2006, remont 2008 8740010 Asunduse keskus 243,19 maantee KOV tee 6 2,5 x pindamine tänaval, 2007 8740011 Asunduse-Kutsar 1400,75 maantee KOV tee 3 * 8740012 Asunduse-Möldri 1826,84 maantee KOV tee 9 remonditud 2006 8740013 Kapera-Parmann 795,56 maantee KOV tee 3 8740014 Kapera-Kornitsa 1200,58 maantee KOV tee 3 * 8740015 Kapera-Savioja 1812,32 maantee KOV tee 2 8740016 Kapera-Pärg 939,21 maantee KOV tee 1 208 347 remonditud 2008 8740017 Möldri-Sõmer 222,62 maantee KOV tee 1 hooldus remont 2008 8740018 Kapera-Verrev 406,39 maantee KOV tee 2 145 030 remonditud 2008 8740019 Möldri - Puutka 2020,38 maantee KOV tee 7 remonditud 2007 8740020 Möldri-Mark 706,76 maantee KOV tee 2 * remonditud 2003 8740021 Möldri-Plessi 2373,31 maantee KOV tee 9 * remonditud 2003 8740022 Plessi-Raudvassar 495,12 maantee KOV tee 1 * 8740023
    [Show full text]
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Uuriv Õppetöö B
    B. G. Forseliusc Seltsi Toimetised nr Studia Forseiiana I Uuriv õppetöö B. G. Forseliuse Seltsi XII suvekool Laelatu puisniidul augustis 2001. Selgitusi jagab Peeter Vissak (vt “Orhideedest...” lk 88). STUDIA FORSELIANA I UURIV ÕPPETÖÖ SISUKORD Madis Linnamägi. Studia Forseiiana...........................................................................................................3 JUHENDAJAD JAGAVAD KOGEMUSI Inge Unt. Uurimismeetod kui õpimeetod Johannes Käisi loomingus....................................................4 Maie Kitsing. Rahvusliku identiteeditunde kujundamine Eesti koolis................................................... 6 Viivi Rohtla. Uuriva õppetöö planeerimisest ja juhendamisest.......................................... ................... 8 Vilja Vendelin. Õpilasuurimistööde juhendamise kogemus Tartu Descartes’i Lütseumis............... 11 Anu-Merike Eenmäe. Rakvere Gümnaasiumi uurimistöö aluste kursusest......................................... 13 Silva Kärner. Uurimine kui õppevorm.....................................................................................................17 Tiiu Ojala. Uuriv õppimine ja ainetevaheline integratsioon ajaloo õpetamisel .................................18 Tiina Kapten. Uuriva õppetöö vajalikkusest ja võimalikkusest loodusainete õpetamisel............... ..21 Marje Loide. Uuriv õppetöö arendab last............................... ................................................................23 Eha Jakobson. Rahvusvahelised projektid väikekoolis........................................................................26
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Enumeratio Renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae Et Baltiae“ Coleoptera Catalog
    Sahlbergia 21.2 (2015), 6-39 6 Estonian Additions to Silfverberg’s „Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae“ Coleoptera Catalog Uno Roosileht A faunistic list which updates H. Silfverberg’s “Enumeratio renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Baltiae” with respect to Coleoptera in Estonia is presented. The data is from specimens in the collection of the Estonian Museum of Natural History and from specimens collected by the author. The material were collected by hand, using nets and sifters and in recent years also using window and pitfall traps. The Estonian section of Silfverberg’s catalogue is updated with 308 species. – Sahlbergia 21(2): 6–39. Uno Roosileht. Estonian Museum of Natural History, Lai 29A, Tallinn 10133, ESTONIA, +372 5516547; e-mail: [email protected] Keywords: Coleoptera, faunistic list, Estonia Introduction H. Silfverberg’s catalogue of Coleoptera “Enumeratio 1961, Haberman 1962, Freude et al. 1964, 1967, 1971, renovata Coleopterorum Fennoscandiae, Daniae et Bal- 1974, Haberman 1968, Kryzhanovskii 1965, Miländer tiae” was published in 2010, containing distribution data 1978, Voolma et al. 1997, Heliövaara et al. 2004, 2014) for beetle species in Finland (F), Karelia (K), Sweden (S), were used to determine the species. Different catalogs, Norway (N), Denmark (D), Latvia (A), Lithuania (I) and checklists, lists and articles (Burakowski et al. 1978, 1979, Estonia (E). The collection of the Estonian Museum of 1980, 1981, 1986, 1990, 2000, Ferenca et al. 2002, Telnov Natural History contains species, collected in Estonia be- 2004, Telnov et al. 2007, 2008, Süda 2009, Silfverberg fore 2010, whose data have not been previously published, 2010, 2014, Tamutis et al.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Igal Kandil Oma Lugu
    Igal kandil oma lugu Valimik Võrumaa rahvajutte Võru, 2011 Väljaandja: Võrumaa Keskraamatukogu MTÜ Järjehoidja Projektijuht: Inga Kuljus Koostaja: Ere Raag Keeletoimetajad: Luule Lairand, Signe Pärnaste Esikaane pilt: Viive Kuks „Tamme-Lauri tamm“ Kujundus ja küljendus: Priit Pajusalu, Seri Disain OÜ Trükk: Trükikoda Ecoprint ISBN 978-9949-21-904-9 Täname raamatu väljaandmist toetanud Kohaliku Omaalgatuse Programmi, lugude jutustajaid ja kodukoha pärimuse üles kirjutajaid ning kogumiku valmimisele kaasaaitajaid! 3 Head lugejad! „Nagu tamm kasvamiseks oma jõu ammutab teda kandvast ja toitvast mullapinnast, samuti pead sina oma minevikust enesele elujõu ammutama, ega tohi sellest kunagi lahti lasta, et mitte kaduda või hävida.“ (Peeter Lindsaar, 1973) Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad tegelevad järjepidevalt kodulootööga ja raamatukogude ajaloo uurimisega 1980. aastast alates. Arhiividesse on saadetud päringud raamatukogude asutamise ja tegevuse kohta, on tutvutud arhivaalidega, küsitletud endisi raamatukogutöötajaid ja kohaliku kultuurielu edendajaid. Saadud materjalide põhjal on koostatud kartoteegid ja raamatukogude ajalugu on talletatud kroonikaraamatutesse. Vabariiklikul rahva- raamatukogude kroonikate ülevaatusel 1983. aastal saavutati esikoht. Aastatel 2003–2006 kogutud materjalide põhjal koostati 2007. aastal s k Võrumaa rahvaraamatukogude ajalugu kajastav kogumik e s „Raamatukogud Võrumaal“ . Võrumaa Keskraamatukogu sajandi- u t pikkune tegevus koondati 2009. aastal sõnas ja pildis juubeliteosesse a h „Võrumaa Keskraamatukogu
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]