Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora külani Võru-Obinitsa maanteel. Peaaegu kogu raja raja kogu Peaaegu maanteel. Võru-Obinitsa külani Lindora Põlva-Valga-Võru regioon Põlva-Valga-Võru linnusevaremete juurest ja kulgeb mööda Piusa jõe ürgorgu ürgorgu jõe Piusa mööda kulgeb ja juurest linnusevaremete Keskkonnaamet korraldaja Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km) algab Vana-Vastseliina Vana-Vastseliina algab km) (15 matkarada ürgoru jõe Piusa külastuse aitseala K aitseala valitseja aitseala K Piusa jõe ürgoru matkarada ürgoru jõe Piusa Foto: Piusa jõgi ja nõmmemännik, Arne Adler Arne nõmmemännik, ja jõgi Piusa Foto: Keskkonnaalased õigusrikkumised 1313 õigusrikkumised Keskkonnaalased 112 number Hädaabi FOTO • Püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. jälgi loodusesse tegutseda Püüa • Hoia koer looduses rihma otsas. rihma looduses koer Hoia ESIKAANE • Kaitseala veealal võid sõita mootorita ujuvvahendiga. mootorita sõita võid veealal Kaitseala teedel, sõiduk pargi parklasse. pargi sõiduk teedel, • öövilget. roomavat ja mets-vareskolda taimedest kategooria III nähtud ette selleks ainult liikle rattaga ja Mootorsõidukiga poolest. II kaitsekategooria taimedest võib näha palu-karukella, palu-karukella, näha võib taimedest kaitsekategooria II poolest. • Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande. muid ja seeni marju, korjata võid Kaitsealal palumetsad on tuntud kukeseente, pohlade ja mustikate mustikate ja pohlade kukeseente, tuntud on palumetsad • vaks puuliigiks on mänd (80%). Piusa-äärsed valgusküllased valgusküllased Piusa-äärsed (80%). mänd on puuliigiks vaks Tähistatud/tarastatud eramaal liikumiseks küsi luba omanikult. luba küsi liikumiseks eramaal Tähistatud/tarastatud - Valda pindalast. kaitseala ha 800 üle kaetud on Metsadega kohas. käpalisi, nt suur käopõll, rohekas käokeel. rohekas käopõll, suur nt käpalisi, • Telgi ja tee lõket ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud tähistatud ja ettevalmistatud selleks ainult lõket tee ja Telgi rohi, kohati ka tarnad ja pilliroog. Niitudel võib leida mitmeid mitmeid leida võib Niitudel pilliroog. ja tarnad ka kohati rohi, keelatud. - pael seaohakas, angervaks, taimestikus domineerivad laiguti • Piusa jõel on kalapüük kogu kaitseala piires aastaringselt aastaringselt piires kaitseala kogu kalapüük on jõel Piusa setetega lisatoitaineid. Seetõttu on seal lopsakas taimestik: taimestik: lopsakas seal on Seetõttu lisatoitaineid. setetega ja aruniidud. Jõgi ujutab lamminiidud kevadeti üle, tuues sinna sinna tuues üle, kevadeti lamminiidud ujutab Jõgi aruniidud. ja • Liivakivipaljandite kahjustamine ja neil ronimine on keelatud. on ronimine neil ja kahjustamine Liivakivipaljandite kogupindala kaitsealal on 60 ha. Levinumad on niisked lammi- lammi- niisked on Levinumad ha. 60 on kaitsealal kogupindala • Looduses liikudes järgi igaüheõigust. järgi liikudes Looduses Piusa jõe kallastel esinevad kitsa ribana erinevad niidud, nende nende niidud, erinevad ribana kitsa esinevad kallastel jõe Piusa Niidud ja metsad ja Niidud ülastaja meelespea ülastaja K PIUSA JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA Vesiveskid Liblikad Traditsioonilistest vesiveskitest, millega 20. sajandi alguses Kaitsealal võib lendamas näha mitmeid Euroopas haruldasi Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala (1212 ha) on loodud Piusa jahvatati tangu ja jahu, saeti laudu ning kedrati villa, pole palju või langeva arvukusega päevaliblikaid, näiteks pääsusaba, jõe ürgoru ja selle veerel esinevate suurejooneliste devoni liiva- enam säilinud. Varem kasutasid Piusa jõe vee-energiat üle 30 teelehe-mosaiikliblikat, suur-kuldtiiba, põualiblikat, leinaliblikat. kivipaljandite, Piusa jõe ning metsa- ja niidukoosluste kaitseks. vesiveski. Veskitammide varemed takistavad kalade rändamist Siin asub Eesti üks suurimaid elujõulisi mustlaik-apollo populat- Kaitseala moodustati 1962. aastal. kudemis- ja elupaikade vahel, seetõttu on tänaseks enamus sioone. Tema elupaikadeks on jõeäärsed parasniisked niidud neist likvideeritud. ja karjamaad. Toiduks tarvitavad liblikaröövikud vaid ühte liiki taime - lõokannust. Suurimaks ohuteguriks mustlaik-apollole, Piusa jõe ürgorg nagu paljudele teistelegi liikidele, on elupaikade võsastumine. Piusa jõe ürgorg on tekkinud mandrijää liustike sulamise vee kulutava tegevuse tagajärjel. Kuni 300 m laiuse oru idapoolne nõlv on lõikunud liivakivisse, läänepoolne nõlv on laugem. Eriliseks väärtuseks on 18 liivakivipaljandit, mida siinkandis kutsutakse müürideks. Kaitsealal asub ühtlasi Eesti kõrgeim devoni liivakivi paljand - 43 meetri kõrgune Härma Mäemine müür ehk Keldri müür. Võimsal 150 m pikkusel müüril on valdavalt näha 19 m kõrgust liivakiviseina. Paljandi veskipoolses osas asuvat liivakivist uuret on kasutatud keldrina – sellest ka paljandi teine nimi, Keldri müür. Samuti on siin Eesti kauneimaks peetud 20,5 m kõrgune paljand Härma Alumine müür ehk Kõlgusniidu müür. Paljandid pakuvad elupaika kaldapääsukesele, jäälinnule, mitmesugustele savi- ja kaevurherilaste liikidele. Foto: Vastseliina linnuse varemed, Toomas Tuul Foto: Mustlaik-apollo, Arne Ader Linnud Vastseliina linnus Lindudest elavad kaitsealal tait, jäälind, laanepüü, rukkirääk, Vastseliina linnuse püstitamist alustasid Tartu piiskop ja punaselg-õgija, vainurästas, sookurg, musträhn, öösorr, Liivimaa ordumeister ühiselt 1342. aastal tolleaegse Pihkva nõmme-lõoke, vihitaja, kaldapääsuke, vesipapp, tuuletallaja vürstiriigi piirile sagedaste piiri- ja kaubandustülide tõttu. jt. Jäälind teeb pesa liivakivipaljanditesse, toitumiseks vajab Lisaks sõjalisele tähtsusele oli linnus üks palverännakute ta selgeveelist veekogu. Siniselt kiiskava seljavärvuse tõttu sihtpunkte Põhja-Euroopas. Piiskopilinnuse varemete kõrval kutsutakse teda Põhjamaade kalliskiviks ja jõgede pärliks, orus paikneb 1830. aastatel rajatud laialehiste põlispuudega rahvapäraselt ka jäärähniks. Vana-Vastseliina mõisapark. Linnuse juures olev Piiri kõrts koos hobupostijaamaga oli keskajal oluline peatuskoht Riia-Pihkva kaubateel, objekt on Foto: Keldri müür ja veski, Mati Kose märgitud juba 1695. aasta teedeatlases. Piusa jõgi Päevapööramise mägi Piusa jõgi on Eesti suurima languga jõgi. Oma 109 km Kalmetumäe ja Jõksi müüri vastas asub Päevapööramise mägi pikkusel teel langeb jõe vesi 212, 4 m. Kaitseala piires on (nimetatakse ka Hobuseselja mägi või Pääväpüürdmisemägi), jõelang eriti suur - 70 meetrit. Seetõttu on siinkandis olnud kus oli pronksiaja lõpus või rauaaja alguses linnus. Linnamäge palju vesiveskeid. Piusa on piirijõeks võrokeste ja setode, on peetud omaaegseks ohvripaigaks, pööripäevadel toimusid samuti osaliselt Eesti- ja Venemaa vahel. Koos lisajõgedega seal päikesekultusega seotud riitused. Päevapööramise mäel on Piusa üks Eesti olulisemaid lõhilaste jõgesid. Ohustatud asub maausuliste jaoks oluline Pudruplats. kalaliikidest elavad külmaveelises jões harjus, jõeforell, ojasilm ja võldas – seetõttu on Piusa jões kogu kaitseala piires kala- püük aastaringselt keelatud. Haruldase paksukojalise jõekarbi olemasolu kohta pärinevad viimased andmed aastast 2002. Foto: Jäälind, Margus Muts Virssinäorg Lossinapalo Pistümägi 60 Hal'etus 94.6 Tsigandimägi Värska 25 km 100.5 Kullamägi Viinaorg 99.1 Piiriorg Korgõsilla oja 98.9 Loomamägi 95.1 Paloperä 90 88.6 Kivimägi Kalsaoja 104.0 Korgõsilla oja Juusa Ristimägi Hõpõorg 103.5 67.1 Vasla Ollõnõtsk Haukamägi Kuusõvangu niit Tilana oja 65.2 100 Hoomalohk , , Antkruva , Kõõru 80 99.5 21 km Võru , Tamme Müürimäed Viinamägi Kuusõorg Nurmõperä 70 Lindora Süväorg Varõsõlohk Lätteorg 101.1 Kulumägi Juusa niit Süväoro oja Kaoorg 100 Tabina järv Kivestenurm Porgona müür Mar'amägi Lätteorg 105.3 , , , , Süväorg , , Triksiorg 99.8 Lillisuu 104.4 Raadsioja Hargiorg Tunajamägi 100.5 , , Kõivaniit 100 Tabina Viina org , Ignasõ , Tabina mägi 114.5 95 Palomägi 102.1 100.3 97.1 Papiorg 99.6 104.2 Tõrvoja 110 Purdõniit Lannusuu Valgma müür Suurniit Tääglova 105 Toomingõlohk Valgma67.4 niit Härma skv. Korgõmägi Tuulõmägi Navikõ 103.0 Libusild Tarnaorg , Väike Hunn Lätteorg