DOCSLIB.ORG
Recommended publications
  • Töötuskindlustusmakse Määr Jääb Samaks
    Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee ÄP indeks HEX indeks -0,03% 5857,885857,88 +0,35% 08.10.2003 825,81825,81825,81 08.10.2003 5857,885857,885857,88 Tänases erilehes Hiiumaa TOP: Edukaim Hiiumaa ettevõte on EstPak Plastik neljapäev 9. oktoober 2003 nr 181 (2486) hind 15 kr Majanduskasvu allikad on muutunud Tänavuse Majanduskasv II kvartali II kvartalis viimaste majanduskasv aastate väikseim valmistas justkui SKP kasv % 7,2 pettumuse, kuid 6,2 pettumuse 3,5 põhjuseks polnud mitte kasvu kiirus, 2001 2002 2003 vaid see, et Allikas: statistikaamet kasvu allikad polnud need, mida oleme harjunud pidama elatustaseme tõusu tõukejõudu- deks, väidab Andres Saarniit Eesti Pangast. lk 27 Konkurents autoturul toob kasu tarbijale Euroopa Liiduga ühinemine toob Kadunud endaga kaasa muudatusi Eesti autokau- banduses, tähendades autokaupmehe jaoks esialgu suurt segadust, tarbija jaoks aga teravnenud konkurentsi tingimustes hindade alanemist. lk 25 vilja saladus Tulemustasu aluseks Eelmisel reedel ametlikult pankrotistunud laoette- saab ennetustöö Edaspidi on maksu- ja võte Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte tolliameti tulemustasu kiivamalt hoitud saladust nimega “riigilt varasta- aluseks ametite enne- tud vili”. Juba mitu aastat hinge vaakunud ette- tustöö. Tulemustasud võtte juhataja Ivar Toming suutis ettevõttesse jäävad, kuid nüüd on matta miljoneid maksumaksja kroone ning ära rahandusministril võimalus hinnata nende kaotada osa riigi viljareservist. lk 8–9 ametite ennetuslikku Aivar Rehe tegevust, selgitas maksuameti peadirek- tori kohuseid täitev Aivar Rehe. lk 4 Jõgeva Viljahoidla juht Ivar Toming raudtee ääres, mille rekonstrueerimiseks sai ta veel eelmisel aastal riigilt 1,5 mln krooni. Kaupade liikumisest tuleb ette teatada Res Publical suurimad sponsorsummad Kaupade ekspordi ja impordiga tegele- Töötuskindlustusmakse III kvartalis tehtud suurimad annetused erakondade kaupa vatel ettevõtetel tekib euroliidus lähiaas- tatel kaupade liikumise kohta 24tunnine Res Publica AS Amserv Auto 700 000 etteteatamiskohustus.
    [Show full text]
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Setomaa Vald
    RÄPINA Tooste Meelva Raadama jv Meelva P I H K V A J Ä R V Suurmetsa Saareküla Toola- Köstrimäe Setommaaa a vald Raigla RÄPINA Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- L siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Beresje jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Leevaku Nulga Võõpsu Sillapää Risti- Kanassaare Jaanikeste palo Sülgoja Võõpsu j Lüübnitsa ä ä p t Rahumäe Kassi- h Varesmäe laane a Ruusa Võuküla P Audjassaare Suure- Veerksu Toomasmäe j Võika u Kirmsi d n a Laossina h õ Pahtpää V Pindi Tsirksi Kahkva MIKITAMÄE Männisalu Väike- Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Jõe- vaara Rõsna Podmotsa vaara Veriora L L Laho Kullamäe Popovitsa Velna i g Võpolsova Viluste õ Usinitsa Haavapää j Kremessova Vändra a VERIORA d Tonja Väike- Sarvemäe ä Karisilla Rõsna M Igrise Määsovitsa Kikka Lobotka Värska Verioramõisa Niitsiku Vinso Selise L Järvepää Päka Kostkova Nohipalo Rebas- mäe Treski Kahkva Õrsava Pääväkese Verhulitsa Lihtensteini Riihora Soe Kamnitsa Lutepää Rõssa VÄRSKA Sesniki Perdaku Orava Saabolda Samarina Kõivsaare Kõvera Nedsaja Saatse Kõrges- L Kundruse saare ORAVA Vivva Korela Litvina Madala Korgõ- Kolossova Jantra mõisa Säpina Rusima Kakusuu Kliima Hanikase Vaartsi j Madi a Kõliküla Rääptsova s Mäes- Marga u Pattina Luuska i saare Vedernika P Suure- Oro Liinamäe Voropi Otsa metsa Ulitina Lepassaare Tuderna Text Koidula Soena Piusa Kolodavitsa Praakmani Matsuri Helle- Ala- Tamme Talka kunnu Tsumba Jaanimäe Hilana Miku
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • Vastseliina Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arengukava 2013-2025
    Vastseliina Vallavolikogu 28.08.2013 määruse nr 1-1.1/13 juurde MUUDETUD Vastseliina Vallavolikogu 25.02.2015 määrusega nr 1-1.1/6 VASTSELIINA VALD Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 Vastseliina 2013 Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................... 4 1. ÕIGUSLIK ALUS .................................................................................................................................... 4 1.1 Alamvesikonna veemajanduskavad .............................................................................................. 4 1.2 Vastseliina valla tegevused Peipsi alamvesikonna kavas. ............................................................. 7 1.3 Omavalitsuse arengukava ............................................................................................................. 9 1.3.1 Vastseliina valla arengukava 2012- 2018 , ...........................................................................9 1.4 Planeeringud ................................................................................................................................ 11 1.4.1 Võru Maakonnplaneering ( koostatud Võru Maavalitsuse poolt) ..................................... 11 1.4.2 Vastseliina valla Üldplaneering .......................................................................................... 12 1.5 Võru maakonna valdade ühisprojekt
    [Show full text]
  • Hiiumaa 1 : 100
    H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3
    [Show full text]
  • (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa Talu, Osula Küla
    Hajaasustuse programmist toetuse saajad 2018 Toetuse Nr Toetuse saaja/kaastaotleja Projekti nimetus suurus (Riik+KOV) 1 Igor Bogdanov Kesa talu, Osula küla - kvaliteetse joogivee tagamine(veepuhastusseadmed) 1038,50 2 Ats Aniott/Liis Aniott Atsi ja Mattiase, Tagaküla kanalisatsioonisüsteemi rajamine 2056,90 3 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi truubi vahetus 1514,77 4 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi kanalisatsiooni ehitus 2154,43 5 Madis Davõdov Lohu , Sika küla veesüsteemid 1388,91 6 Madis Davõdov Lohu , Sika küla kanalisatsioon 2887,97 7 Ene Andrejev Turnu talu, Tagaküla kanalisatsioon 1961,76 8 Aarne Rätsepp Nõela talu, Hanikase kanalisatsioonisüsteem 2225,00 9 Ainar Ilumäe Kapera kauplus, Kapera küla puurkaevu rajamine 3031,08 10 Mirelle Vetemäe Vahtse-Luka, Navi küla septik-imbsüsteemi ehitus 2733,60 11 Jane Kupp Vahtra, Lompka küla kaevu ja trassi ehitus 2713,50 12 Piia Raamat Jaama, Plessi küla salvkaevu rajamine 2347,69 13 Heljut Veske Saia kinnistu, Alaküla veevarustusüsteemide rajamine, puurkaev 6500,00 14 Adele Raag Tammiku talu, Loosu küla veesüsteemi rajamine 1132,30 15 Tiina Pettai Pedaja, Heinasoo küla juurdepääsutee, sh sild 5246,78 16 Reger Alla Pragi talu, Kirumpää küla ühisveevärgiga liitumine 4695,36 17 Helle Truija Nurmeotsa Kliima küla veesüsteemid 1067,71 18 Kristina Tiganik Kübarsepa, Majala küla kanalisatsioon 1744,67 19 Rein Toome Mändsaare, Hindsa küla kanalisatsioonisüsteem 2130,60 20 Ivar Hillep Mõksi, Väike Kärsi salvkaevu pump 473,93 21 Margus Parv Katla talu, Mõisamäe küla kanalisatsiooni rajamine 4720,00 22
    [Show full text]
  • Võru Valla Arengukava Aastateks 2004
    Lisa Võru Vallavolikogu 09.10.2013.a. määrusele nr 89 VÕRU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2013- 2018 SISUKORD *SISSEJUHATUS *VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED *VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG..........................................................................................3 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 VÕRU VALLA ARENGUKAVA PÕHIMÕTTED.......................................................................3 VÕRU VALLA AJALOOLINE ARENG........................................................................................4 1.1. VÕRU VALLA ASEND * TERRITOORIUMI JAOTUS * VALLA OMAPÄRA...............4 1. 1 VÕRU VALLA ASEND..........................................................................................................4 1. 2 TERRITOORIUMI JAOTUS...................................................................................................5 1. 3 VALLA OMAPÄRA................................................................................................................5 2. 5 SUHTED NAABRITEGA.......................................................................................................8 3. ALUSHARIDUSE, ÜLDHARIDUSE JA KULTUURI INFRASTRUKTUUR * NOORSOOTÖÖ, SPORT, PUHKEKOHAD JA PUHKEMAJANDUS * TURISM * VAATAMISVÄÄRSUSED *SOTSIAALHOOLEKANNE * MEDITSIINILINE TEENINDAMINE JA TERVISHOID.................................................................................................9 3. 1 ALUSHARIDUSE INFRASTUKTUUR ................................................................................9
    [Show full text]
  • Esita Oma Ettepanek Rõuge Valla Kaasavasse Eelarvesse! Veel 27
    NR 16 10. DETSEMBER 2020 Esita oma ettepanek Rõuge valla kaasavasse eelarvesse! Veel 27. detsembrini saab esitada ettepanekuid Rõuge valla kaasavasse eelarvesse. Idee peab olema teostatav 2021. aasta jooksul ja ühe idee maksimaalne rahastus on 15 000 eurot. Ettepanekute esitamine Ettepanekud tuleb esitada vallavalitsusele Kas sinu ideed on sama kaasahaaravad allkirjastatult paberil või e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 27. detsembril 2020. Ettepanekuid võib esitada igaüks. kui sügisene tuuleiil Mary Poppinsi vihmavarju all? Kaasava eelarve objekt peab olema meie vallaga seotud, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning sellest ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele. Kaasava eelarve objektiks ei sobi investeeringud, mille Esita oma ettepanek Rõuge valla realiseerimine tooks kellelegi otseselt ärilist kasu või võimaldaks kellelgi enda kohustusi vähendada. kaasavasse eelarvesse! Ettepanek peab sisaldama järgmist: Investeerime 2 x 15 000 eurot • esitaja nimi, kontakttelefon ja e-posti aadress; rahvahääletusel kõige enam hääli saanud ideedesse. • ettepaneku nimetus (lühike fraas, mis iseloomustab ettepaneku sisu); • idee kirjeldus, planeeritav asukoht, Esita ettepanek hiljemalt 27. detsembril 2020! eesmärk ja olulisus (lühike kirjeldus, millisele Rõuge valla vajadusele ettepanek vastab, millise probleemi lahendab või Rohkem infot: [email protected], 520 6945 millise uue võimaluse avab; mis on ettepaneku eesmärk; miks on ettepaneku Ettepaneku esitamise vorm kodulehel: rauge.ee/kaasav-eelarve
    [Show full text]
  • 291 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    291 buss sõiduplaan & liini kaart 291 Valga Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 291 buss liinil (Valga Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Valga Bussijaam: 6:40 (2) Võru Bussijaam: 16:45 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 291 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 291 buss saabub. Suund: Valga Bussijaam 291 buss sõiduplaan 46 peatust Valga Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:40 teisipäev 6:40 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 6:40 Turu neljapäev 6:40 Jüri, Võru reede 6:40 Soo laupäev 6:40 110 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Võru pühapäev 6:40 Kubja Käätso Lompka 291 buss info Suund: Valga Bussijaam Nursi Peatust: 46 Reisi kestus: 102 min Ahitsa Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Turu, Soo, Kubja, Käätso, Lompka, Nursi, Ahitsa, Järvepalu, Sänna- Järvepalu Mäe, Rõuge Tee, Haabsilla, Kangsti, Jaama, Matsi, Pilpa, Varstu, Parmupalu, Mõniste, Kalda, Andruse, Sänna-Mäe Saru, Peede, Tõrvase Oja, Saru Lauatehas, Kalliküla, Hargla Kool, Hargla, Nõude, Sooblase, Taheva Sanatoorium, Taheva, Laanemetsa Kauplus, Rõuge Tee Laanemetsa, Pügeri, Koikküla, Lepa, Ruusa, Süldina, Londi, Palu, Toogipalu, Laatsi, Andrese, Turu Park, Haabsilla Valga Bussijaam Kangsti Jaama Matsi Pilpa Varstu 11 Kesk, Estonia Parmupalu Mõniste Kalda Andruse Saru Peede Tõrvase Oja Saru Lauatehas Kalliküla Hargla Kool Hargla Nõude Sooblase Taheva Sanatoorium Taheva Laanemetsa Kauplus Laanemetsa Pügeri Koikküla 3 Keskuse Tee, Estonia Lepa Ruusa Süldina Londi Palu Toogipalu Laatsi 2 Laatsi Tänav, Valga
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]